Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, viiendast oktoobrist minale Mall Mälberg Eesti ÜRO inimarengu aruandes 40. kohal ja kvalifitseerub 182 riigi hulgas kõrge inimarenguga maade etteotsa. Eesti trump on kõrge haridustase. Kõige rohkem tõmbab meid tabelis allapoole madal eluiga. Majandusminister Juhan Parts rõhutas oma kõnes Läänemere arengu foorumil Stockholmis et ettevõtluse välja juhtimiseks majanduskriisist ennekõike vaja rahaasjad korras hoida. Teada, mis on majanduse tugevad küljed, millele tõusu üles ehitada ning ellu viia need majandusotsused, mis headel aegadel on edasi lükatud. Minister Laine Jänes kohtus täna Moskvas Venemaa kolleegi Aleksandr Aldeeviga. Kõneluste põhiteemaks kerkis koostööteatri vallas, sealhulgas Tallinna Vene Draamateatri saatus. Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse amortiseerunud hoonele tehti Norra riigi toel, kapitaalremont. Voodikohti juurde ei tulnud, küll aga nüüdsest nakkuskeskuse patsiendid üksteisest eraldatud. Eesti Noorteühenduste Liidu varivalimistel osalenud noorte arvates peaks valimisõiguse andma juba 16 aastastele noortele. Noorteühenduste hinnangul aitaksid Tallinnas ja Tartus alanud varivalimised tõsta noorte poliitilist haritust ja ühiskondlikku aktiivsust. Kohus jättis jalgratturid surnuks sõitnud mehe vahi alla. Kaunases lasti tänaval maha mitmete kõmuliste kriminaalasjadega tegelenud ringkonnakohtunik. Nobeli meditsiinipreemia läheb jagamisele võime Ühendriikide teadlase vahel lähi- ja vananemisprotsess protsessidega seotud raku uuringute eest. Homme on pilves ja kohati vihmane ilm, sooja tuleb kaheksa kuni 11 kraadi. ÜRO avaldas 2007. aasta andmetele tuginedes riikide inimarengu edetabeli, kus Eesti on 40. kohal. Lähemalt räägib Indrek Kiisler. Maailma parim koht elamiseks on selle indeksi järgi Norra kuningriik. Järgnevad Austria, Itaalia, Island, Kanada ja Iirimaa. Inimarengu indeks koosneb kolmest komponendist. Esiteks riigi sisemajanduse koguproduktist inimese kohta, elanikele haridustasemest ning oodatavast elu east. Kõige viletsam on olukord Sahara kõrbe lõunaosas asuvas niigeris, kus oodatav eluiga on umbes 50 aastat ehk 30 aastat vähem kui norras. Iga niigeri elaniku teenitud dollari kohta teenivad norralased 85 dollarit. Eesti on selles tabelis 40. kohal. Võrdluseks. Soome on 12., Läti 48. ja Venemaa on 71. Uuringukeskuse Praxis juht Ain Aaviksoo kinnitas, et see tabel ei peegelda ainult riikide rikkust. Rikkus ehk ehk elujärg on umbes kolmandik siis kogu selle edetabelikohast. Ülejäänud kaks on haridus ja ja eluiga. Kuidas me hindaksime Eesti neljakümnendat kohta? Üks võimalus on vaadata, kus me olime eelmisel aastal ehk me olime 40 teised noh, selles mõttes võib öelda, et on suhteliselt sarnane natukene paranemis näiteks siis viise, koha number, iga selle indeksi absoluutväärtus. Nii et me oleme natukene edasi liikunud ja uuendusena käesoleval aastal on siis kolme gruppi asemel kõik riigid jagatud nelja rühma ja Eesti jääb napilt siis joone alla, siis väga kõrge arenguga jätki hulgast. Selleks loeta riike, kelle siis indeksi väärtus on suurem kui 0,9, maksimum väärtus on, on üks. Üks näide inimeste haridustase on Eestis maailma absoluutses tipus. Majandusnäitajate poolest oleme pigem keskmisel positsioonil, kuid meie kohta tõmbab kõvasti allapoole oodatav elu ja pikkus. Eestis on palju õnnetusi, mis lõppevad surmaga. Eriti palju viivad need meie hulgast noori mehi. Samas on liiklusõnnetustes ja tulesurmade hukkunute arv viimastel aastatel Eestis järsult langenud. Tõsi, eriti paaril viimasel aastal. Peegeldubki siis antud inimarengu indeksis järgmisel ja ülejärgmisel aastal isegi juba praeguse käesoleva aasta indeksis on, on meie keskmise on elu ja suhteline näitaja tõusnud. Et meil on seal kõige enam tõusuruumi, nii et sealt on kõige enam kasvu, on oodata loota samal ajal nüüd meie eriti kiire majanduskasvuaeg tõenäoliselt on möödas majandusliku jõukuse võrdlusnäitajad meid jälle ülejäänud riikidega võrreldes siis nii-öelda kukutavad selles edetabelis allapoole. Stockholmis toimuval Läänemere arengufoorumil esines äsja kõnega Eesti majandusminister Juhan Parts. Teema oli, kuidas juhtida ettevõtlust välja majanduskriisist. Küsisime, mis kõne peamised märksõnad olid. Kõige olulisem on oma rahaasjad, tuleb kohas hoida, tuleb teha ikkagi kiiresti kohale, mis otsuseid, seda, mida me ju suurest plaanist teinud olema, see võib kõlada küll nii elementaarset, aga see on ikkagi hästi-hästi oluline. Teine on see, et tuleb ikkagi teadvustada, mis on meie tugevused, millele, millele me saame ehitada tulevast majanduskasvu mitte vahet õmmelda, ja Eesti puhul on see ikkagi ennekõike see, et mida me oleme 20 natuke vähesema aastaga saavutanud. Just selline majanduslik vundament, avatus paljud muud asjad, et nende kiire või selline lühinägelik muutmine sellest tuleb hoiduda. Ja kolmas Nad ikkagi läbi viia mõned muutused, mida võib-olla headel aegadel on edasi lükatud või tööturu olukorra muutmine, kindlasti energiaturu avamine, mida me ju praegu just teeme otsustavaid samme. Võib-olla neljas eel, et kõige vahemike lühem poliitika on ikkagi siis, kui sul on ka pikad poliitilised nägemused ees ja noh, Eesti puhul on see, et vahest küll eemaldume sellest ja unustame, aga ikkagi investeerimine haridus, noh, majanduse puhul eriti innovatsioon on arendustegevus, et selles osas ka sellistel keerulisematel aegadel olgu see siis valitsuse tasandil, aga tegelikult ka ettevõtete puhul ei tohiks kuidagi tagasi tõmbuda. Milliseid võimalusi terve regiooni majanduse turgutamiseks täna veel Stockholmis? Pakuti läbiv sõnum oli ikkagi see, et Põhja- ja Balti riikide majandused on ikkagi väga kokku kasvanud, et see ei ole selline ühepoolne mäng või et üks ei sõltu teisest koostöö on ikkagi väga oluline. Ma ei räägi ainult siin pangandussektorit, mis on võib-olla kõige kõige nähtavam, aga tegelikult ka kui me vaatame meie jaoks väga olulised eksportturud väga palju Põhjamaade ettevõtete investeeringuid ja noh, jällegi pikemaajaliselt näge Läänemere strateegia Euroopa Liidu tasandil on tegelikult ka ikkagi väga õigeaegne, et vähemalt tekib selline strateegiline arusaam, see rakendamisega ei tohiks nagu alt minna, et sellele tuleb ikkagi rohkem tähelepanu pöörata. Võib-olla kui tavapärasele strateegiale Kultuuriminister Laine Jänes kohtus täna Moskvas oma Venemaa kolleegi Alexandra täieviga. Kõneluste põhiteemaks kerkis koostu teatri vallas, sealhulgas Tallinna Vene Draamateatri saatus. Mitteametlikel andmetel võib tulla Vene teatrit päästma mainekas vene näitleja ja lavastaja ollektabakov. Krister Paris jätkab. Võib öelda, et kui miski Eesti ja Venemaa vahel üldse liiguksid kultuuri koostööd ehkki kriis ning eelarvekitsikus ja mõlemas riigis tulivad mõtlema ka selles vallas, kuhu seada prioriteete ja siin tulevad tugeva valdkonnana esile teater, mille heaks näiteks on ülehomme algav eesti ja vene teatrite Kuldse maski festivali Eesti osa. Samas pole ei Eestis ega ka moskva saladuseks, millistes raskustes vaevlev Vene teater Eestis, kommenteeris kultuuriminister Laine Jänes. Vene Draamateatri on oluline Eesti riigile ja kindlasti ei soovi me selle teatri pankrotti ega ei soovi selle kinnipanekut ja see oli nagu väga mõistev suhtumine ka kultuuriministri poolt. Siit sellepärast, et teada ju on, et teises problemaatilises majanduslikus situatsioonis tekivad inimestel hirmud ja Nad on mõnikord ka põhjendamatult, nii et igal juhul kultuuriministri tasandil kõige kõrgemal tasandil lubati kaasa aidata ka nii-öelda kunstilises mõttes võib-olla väikese põnevuse vahelduse tekkimisele, et kutsuda maailmanimega lavastajaid siit Venemaalt ka Tallinnasse lavastama. Mitteametlikult käib jutt prostakvaalsena lugude, kas Matrovskine häälena tuntud Moskva kunstilise teatrikunstijuhist objektabakowist mõistagi sõltub ka see veel rahanumbritest, nii nagu soov leida võimalus osta Venemaalt sisse mõistliku hinnaga siinset dokumentaalklassikat. Eesti rahvusringhääling saaks ETV2s edastada mitmeid kultuuri, dokumentaalseriaale, aga ka lihtsalt dokumentalistikat, filme, erinevaid kontserte, kultuuris, eriprogramme, mis on siis olemas kultuura kanalil küsimus on hinnas just eeskätt, et mis on edusammud? Edusammud on selles etta, püütakse leida võimalikult soodsad tingimused kõikidele osapooltele ja väga heatahtlik suhtumine. Venemaa Kultuuriministeeriumi kaasaegse kunsti rahvusvaheliste suhete osakonna asedirektor Jekaterina Iowa ütles, et ootab Eestilt konkreetsemaid soove. Võitjate nimekirjadega lillelapsed tahaks Eesti kultuuriministeerium Eesti televaatajatele meie kultuurielust näidates eni Naši Upsi, kultuurne. Täna mingi dokument alla kirjutatud ning kohtumine vene kultuuriministriga ei oodatust lühemaks enda selle teinud Kirjanike majas antud lõunasöök järeleandmise vastuvõtutasemes, nagu kirjeldab sealne uksehoidja Aleksandar Schultz. Heegelselles majas olid ju nii liiva kallinguivelludki kui Kaari kui Gorbatšov ja Jeltsin rõigas. Viimastest tuntud külalistest, aga võib öelda, et meie nii-öelda presidendi Putini ja Medvedjevi kes 2008. aastal 11. juunil tähistati nii-öelda Venemaa päeva Ja täna olid seal ka Eesti kultuuriminister Laine Jänes ning Krister Paris rahvusringhäälingu raadiouudistest. Nüüd välisuudiseid Uku Toom Tänavune Nobeli meditsiinipreemia omistati kolmele Ameerika teadlasele avastuse eest, kuidas kromosoome raku paljunemisel kopeeritakse ja kaitstakse. Avastus kujutab endast suurt panust nii vähi kui vananemisega seotud protsesside uurimisel. Laureaadid on Elizabeth Blackburn tšak, Šostakia Kärol, kraider märgitakse, lavastus on lisanud uue mõõtme meie teadmistele rakust heitnud valgust haiguste mehhanismidele ei aidanud kaasa võimalike uue ravimeetodite arengule. Poola spordiminister Miroslav Savitski, keda riigi korruptsioonivastase võitluse agentuur süüdistab seotuses kasiinoskandaaliga, astus tagasi. Nüüd peab tagasiastumise heaks kiitma ka peaminister. Tagasiastumise taga on süüdistused, nagu oleksid valitseva kodanike platvormi kõrged ametnikud teinud lobitööd kasiinoäri kasuks, püüdes muuhulgas kukutada läbi eelnõu hasartmängumaksu tõstmiseks. Täna hommikul punases maha ringkonnakohtunik Jonas formanavičus. Kohtunik formanavigsus tegeles oma karjääri jooksul mitme kõmuliste looga, mille hulgas oli kriminaalasi psühhotroopsete ainete salakaubaveost. Kurvanavitsus sõitis oma autoga Kaunase vanalinna, kus teda peatas libapolitseinik ning kui kohtunik autost väljus, avati tema pihta tuli. Rumeenia avaliku sektori tänasele kavandatud streik jäi ajakirjanduse teatel plaanitust tagasihoidlikumaks. Paljudes asutustes kestis tööseisak vaid paar tundi. Rumeenia ametiühingute liit kutsus riigi avaliku sektori teenistujaid tööd katkestama protestiks plaanide vastu külmutada sektori palgad 2011. aastani. Lisaks on ametiühingud vastu ka ettepanekule, mille kohaselt avaliku sektori töötajad peaksid võtma riigieelarve defitsiidiks vähendamiseks tänavu 10 päeva palgata puhkust. Soome kirjanik Veiko soovin on surnud. Ta suri eile raske haiguse tagajärjel 82. aasta vanusena. Helsingi Ülikoolis metsandust õppinud Eiko hoovinani loomingule oli omane huumor ja inimese vahetu suhe loodusega. Alates 1957.-st aastast oli ta vabakutseline kirjanik. Eesti lugejatele on Veikohowynelt tuntud selliste teostega nagu havokaago mõtleja talveturist, joodiku eetika, onu Joss. Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuses lõppes kapitaalremonti ja keskus avati täna lõuna ajal. Tõnu Karjatse käis vaatamas. Nakkuskeskuse seniste oludega polnud rahul, ei patsientidega personal. Norra riigi kaasabil rahastatud kapitaalremont oli ka esimene suurem remont alates aastast 1961, mil hoone ehitati. Mis siis hoones ära tehti, räägib nakkuskeskuse juhataja doktor Kai Zilmer. Rajatud sai korralik ventilatsioonisüsteem, vana noh, praktiliselt ei, ei töötanud, võib öelda, vahetati ringi, elektrisüsteeme torustikku ja tehti kolme korruse korralik remont. Mis seisnes siis selles, et osa suuremaid palateid jagasime väiksemateks, kuna nakkushaigused peavad olema eraldi, mitte üksteisega roos ja meil olid osa palatid liiga suured nagu ebaotstarbekalt kasutada, et saime patsiente paremini paigutada ja igasse patsiendi ruumi sanitaarsõlm tualetti ja, ja dušiga, mis on nakkushaigusi arvestades soolenakkusi eriti on ju täiesti elementaarne, et see on olemas. Voodikohti doktor Zilmer kinnitusel nakkuskeskusesse seega juurde ei tulnud. Nagu endiselt, on ka praegu Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskusest 100 voodikohta. Kuivõrd on aga keskus valmis uueks gripipuhanguks, kui niinimetatud seagripp peaks hakkama Eestis levima puhanguliselt? Doktor Kai Zilmer? Jah, meie oleme oma tingimuste mõttes haigete vastuvõtmiseks valmis küll, aga need, mis grippi puudutab, siis kõik oleneb, kui ulatuslikult levima hakkab ja kui raskelt ta kulgeb, sest et ega kõik haiged ei ju haiglasse, haiglasse jõuavad, on rasked. Et karta võib, et gripi puhul siiski puudutab see kõiki haiglaid. Teine moment on see, meie oleme esimesed ja võtame nii palju, kui me mahutame, aga igal haiglal on oma gripiplaan. Paraku satuvad need haiged ka teistesse haiglas ja teinekord on ka lugu niisugune, et võib gripp olla üheaegselt mingi kirurgilise haigusega, näiteks, mida meie siin ei ravigi, nii et selles suhtes ei saa öelda, et nüüd teised haiglad jäävad tripis päris puutumata. Aga eks meie oleme see esimene pääsuke. Praegu on laboratoorselt Eestis kinnitatud 68 uue gripijuhtu. Doktor Zilmer kinnitusel on need kõik olnud seotud välisreisidega või siis välisreisidel viibinud inimeste pereliikmetega. Riigisiseselt Eestis seagripp levinud pole. Veer pole puhkenud ka tavapärane gripilaine. Praegu ei, minu teada ei ole grippi veel veel oluliselt diagnoositud, nii et tõenäoliselt on sees ja noh, tavaliselt Eestisse käib peaaegu ikka detsember, jaanuar, veebruar, need kuud. Tallinnasse Tartusi Tartus algasid noorteühenduste liidu korraldatud varivalimised pelgus Tõnu Karjatse. Varivalimised toimuvad reaalsete valimisnimekirjade alusel ja nende eesmärk on anda veel valimiseapiiril olevatele noortele võimalus näidata oma kodanikuaktiivsust ja poliitilist haritust. Kui Tartus andsid linnavõimud loa korraldada varivalimised ka koolides, siis Tallinna juhtkond seda ei lubanud. Poliitikute pahameelt kartsid ka pealinna kaubanduskeskused. Seetõttu toimuvad Tallinnas varivalimised vaid rahvusraamatukogus ja mööda linna sõitvate mikrobussides. Räägime nelik, Jüri Saar Eesti noorteühenduste liidust. Alles eelmisel reedel saime õnneks kokkuleppele Eesti Rahvusraamatukoguga, mis tegelikult on väga sobiv koht sellise tegevuse läbiviimiseks, nii et siin me nüüd tähendab, meil on mõned välireklaamid. Me jagame voldikuid, meil on bännerid, üleskutsed, aga me saame aru, et Tallinnas ei saa kunagist potentsiaal realiseerida. Siis Soomest. Just Soome noorteühenduste liit allianssi korraldab sarnast varivalimiste projekti koolides alates 95.-st aastast ja neil ei ole kordagi probleeme tekkinud. Tegelikult sarnase projektiga aitasid Soome koolid lõpuks ometi jälle normaalseks muuta. Poliitilises mõttes, sest et seitsmekümnendatel oli Soome koolid väga politiseerunud. Tartlaste kaarti lütseumis valimas käinud noored tegid oma valikud teadlikult. Kui on nagu noortele tehtud kindel programm ja ikka tahetakse aidata, ei mõelda ainult nagu pensionäridele, kes saavad valida. Jah, kõige tähtsam ongi just see noorte aktiivsus, tõstetakse linna noored tegeleda sellega, millega nad tahavad. Loodame parimat, aga noored ei huvitu poliitikast, nii et ma ei pöörata noortele tähelepanu ja sellised kutsun ei valima ega huvituma. Noored leiavad, et valimisiga tuleks tuua allapoole, räägib Tallinnas valimas käinud Marianne. Ja selle poolt ma lähen ka kindlasti vähegi aeg, et valimisiga võiks olla 16 pluss, siis ma leian, et kuueteistkümneaastastel on juba kindlasti oma arvamus välja kujunenud, et 18 ei tee sind enam väga palju targemaks. Rotter võiks olla rohkem sõnaõigust selles suhtes, nad võiksid ametnikud saada rohkem sõnaõigust. Kas valimiste teel? Valimistel sohitegemise välistab arvutitarkvara, isiku identifitseerimiseks on varivalimistel õpilaspilet. Noored saavad varivalimistel osaleda kolmapäevani, tulemused avalikustatakse üheksandal oktoobril. Veel kord meelika üürissaar. Ja iseenesest ei ole ju mitte midagi halba selles, kui noorte hääl ühiskonnas, kes veel valida ei saa või kes sellel aastal esimest korda valima läheb, et see midagi muudaks, seda me tegelikult tahamegi, et kuigi see kõlabki, see, need noored on meie tulevik, sest need inimesed peavad olema kaasatud, sest nemad hakkavad ühel päeval meie neid ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi juhtima ja kui need mõistavad seda protsessi paremini, neil on head eeskuju, siis need kasvavad ka paremad juhid. Septembri alguses Pärnumaal kaks vaegkuuljad, jalgratturid surnuks sõitnud Janel ramp ei pääsenud täna Tallinna ringkonnakohtumäärusega vabaks. Rapi vahi alt vabastamist taotles tema kaitsja, kuid ringkonnakohus jättis Pärnu maakohtu vahistamismääruse jõusse. Traagiline õnnetus juhtus viienda septembri õhtul Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, kus 25 aastase raapi juhitud Toyota Yaris kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa seal liikunud jalgratturitele, kes hiljem haiglas surid. Kohtumeditsiiniline ekspertiis tuvastas raapi organismist narkootilist ainet GHB-d. Ilmast. Eeloleval veel on meil muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab vihma. Puhub lääne ja loodetuul seitse kuni 12, rannikul puhanguti 17 ja Kirde-Eestis kuni 20 meetrit sekundis. Öö jooksul tuul nõrgeneb. Sooja on öösel kaks kuni üheksa kraadi. Homme päeval on ka muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni üheksa, Kirde-Eestis puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on meil homme kaheksa kuni 11 kraadi. Te kuulsite, päevaga vajab, mille järjekorranumber on 17690. Toimetaja oli Mall Mälberg kuulmiseni.