Arvi Raudoja põgenes 1943. aastal saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitis vabatahtlikuna vallila pataljonis ja eestlastest moodustatud jalaväe rügemendis 200. Kui Soome väljus sõjast, tuli temasugustele otsida Nõukogude liidule väljaandmise kartusel uut eluaset Rootsis, kus kõigepealt lühikese karantiiniaja jooksul omandas vajaliku rootsi keele. Me saabusime septembris 1944 saabusi Mölses viiki, siis me olime seal midagi jaanuarikuuni oli mördses viigis siis pandi meid rongi peale ja viidi meid Stockholmist läbi, tegime väikse peatuse Stockholmis, saame seda linnaga näha sealt veel umbes üks 100 kilomeetrit edasi viidiumeetritud püüringe laagrisse me selle natukene masendav sisele endine terneeritud sõjaväelaste laagrid, kus olid venelased olnud. Ma ei tea, mismoodi siis nemad olid Rootsi sattunud, aga kas nad olid siis põgenenud dialekt, traataiad olid ümber ja barakid olid, mõned lekkisid ka veel ja sööka suuremat asi olnud. Paar nädalat sai niukses laagris oldud, sihtme protesteerima lätlastega, kaua sellel ratas ja, ja teisi põgenikke protesteerisime kõvasti, et ikka ei ole soodsad olukorrad seal. Ja siis tehti niimoodi, et öeldi, et väikeste lastega perekonnad ainult viiakse ära ühte teise, teise laagrisse lindis päri linna Kesk-Rootsis ja need seal oli siis vanusenorm oli, kas see oli vist alla kahe aasta ja minu poeg oli natukene üle selle ülategelikult olnud nimekirjas, aga kuna ma olin seal tõlgiks niikuinii, sest ma kauplesin ennast kohe varsti sinna sinna gruppi kaasa ja siis läksin ka selle grupiga sinna linde sbergi. Linde sbergis oli muidugi vastu võtta, komisjon oli vastas, siis paigutati perekondadesse ja, ja siis määrati ära, kus keegi söömas käib, seal kuskil baaris või piimabaaris või selles restoranis teises restoranis. Suhteliselt väike lind, midagi 5000 elanikuga paigutati sinna linna ära, aga mina ei olnud nimekirjas, siis aga vaatame siis minuga peale hakata. Et ei olnud nagu ette valmistatud selleks, et see oli väljaspool nimekirja. Siis leiti ette 13 kilomeetrite Linnes pärist, väljas oli mingisugune baptistide puhkekodu endises mõisahoones Väikse paisjärve ja jõe kaldal, aga ilusa koha peal siis otsustajad saadakse meid sinna, siis pandi bussi peale, viidi sinna, aga see oli täitsa oivaline, seal söök oli need rootsi laud, nii palju kui jaksad siia ja siis meid pandi nõndanimetatud anneksisse, mis oli väikene jalgsild läks üle jõe. Ja siis selle vastaskaldal oli niisugune ilus kahekorruseline hoone, kus meil omal paar tuba, seal omaette ilus elamine. Ja siis käisime siis söögiajad olid, siis läksime üle selle silla seal, talve aalsel varakevadel käisime seal söömas, siis olid ka need haruldane valik, et sõjastunud inimestele ja siis seal laagris saime nii koole, kui siis sõja lõpp oli. Ja siis mul õnnestus saada endale töökohas hakkade tööle, paigutame, kes andis rauavabrikusse, kes sai teise kohta, minul õnnestus saada endale töökoha, ühte puutööstusse, kus tehti aknaraam ja, ja köögikappe on just asju. Sain selle right höövli peale sai endale töökoha, see oli 50 krooni nädalas 48 tundi edasi palgatöölt. Ja siis sain seal töötada tagi, pool aastat töötasin seal, siis oli parajasti metallitööliste streik, aga siis ma kuulsin metallialal paremini teenida. Siis kui streik lõppes, siis üks eestlane otsustas sealt minna Stockholmi ja tema koht jäi vabaks ja mina sain siis sinna metallitööga Ta kaubelda endale töökoha. Sain treipingi peale Senikes rutiini töö, vintide keeramine välja treimine, teatud niuksed, pumba jala jalatoed ja nendelt tuli kõigepealt igast treida ja siis tuli vint sisse lõigata. Ja seal teenis muidugi palju paremini juba kui selles puutööstuses. Ja siis ma sain selle endale selline rutiini töö ja see hakkas päris ilusti minema. Nüüd te olete jõudnud jutuga 1945. aasta suvesse kus jõudis teieni teade Saksamaa kapitulatsiooni-ist. Saksamaa kapitsiali, kaheksas mai, kaheksas mai oli Neteisbergis, siis ma olin seal kindlasti võiks tööl jah. Ja siis oligi niimoodi, et seal oli Taani, juute oli seal tööl ja samas vabrikus oli Taani juudid, nemad said muidugi teada, et sõda on lõppenud ja nemad talle võimalust Taani tagasi minna. Ja siis see oligi see, et ma sain sinna metallivabrikusse tööle, sellepärast nemad läksid ära, siis jäi seal vabu töökohti, nii et mina sain siis selle metallitööstusse tööle seal. Kuidas see uudis seal vastu võeti? No see oli muidugi väga tore, Roodsatel meeldis kõige rohkem see, et hakkas bensiini saamas, nende autod töötasid selle puugaasiga. Ja siis need, kellele autod olid autod olid seisnud garaazis juba aastaid, ilma et oleks saanud neid kasutasid palju teinud puugaasigeneraatorid peale pannud siis löödi need vanad autodik läikima poleeritud ära ja siis oli selline suur asi, et sa juba liikuma ka. Rootsi oli ikka suhteliselt vähe kitsendusi see sõja tõttu, nii et Rootsi liiga siiski niivõrd vaba maa ja jõukas maa, et ega seal nii eriti bensiiniasi oli kõige rohkem, mis mis tunda andis. Kas eesti põgenikemeeleolu see uudis ka kuidagi mõjutas? Eks ta muidugi mõjutas, sai reaalsuseks see, et meil tuleb ikka pikem pikem paguluses olek sest meil olid ikkagi pagulastel väga tihedas seoses, nagu näiteks, kui ma olin seal väikelinnas linde sbergis, meil olid kogu aeg oma koosolekud, kokkutulekud ja arutamised, sünnipäevadel käimised, väga tihe läbikäimine organiseerinud seal topeltkvarteti. Me laulsime, pidasime pidusid ja see oli linde sbergis ja kui see sõja lõpp tuli. No ja siis, kui ma järgmisel suvel puhkuse ajal siis Stockholmi läksin ja endale lõpuks selle töökohasena LM Ericssoni telefonivabrik, see töökoha endale sain toakese ka endale siis sõitsin uuesti linnuse kivi siin pere järele sinna ja siis asusime Stockholmi elama. Stockholmi elamisega oli ka muidugi silmabi nendele elamisloa muretsema. Ja siis see ka ainult väga lihtne, aga jällegi nii et mina sain Olav Rootsi kaudu tegelikult et tema, kuna ma olin Eestis konservatooriumis õppinud, ma läksin selle ettekäändega, et ma soovin tooriumisse minna. Ja siis Olav Roots kirjutas mulle vastava dokumendi välja. Ja siis selle alusel ma sain siis Stockholmi. Muidugi korteritega väga suured raskused, et me oma korterit tegelikult päriselt ei saanudki, seal me olime ikka nii nagu kaasüüristena. Elamisloa saamine ei olnud lihtne. Ei olnud jah, sellepärast et sinna oli nii suur trügimine, kõik tahtis Stockholm minna, nendele korteri korteripuudus oli ikka päris suur, seal nad ei jõudnud need korterid nii palju ehitada ja siis juba sellepärast piirati seda Stockholmi elamislubade andmist. Kas te sel ajal saite teateid kodumaalt? Praktiliselt mitte nii, et see oli täitsa Ühemike taime kuulsime ajalehtede kaudu ja raadio kaudu. Et mis seal toimub, aga, aga keegi ei julgenud õieti tegelikult kirjutada ega kontakti pidada sellest arvestada sellega, et inimene, kes seal kirja saab, et see võib talle saatuslikuks muutuda ja selle tõttu hoiduda nendest kontaktidest, kuigi see kaugus ei olnud suur, aga, ja muidugi siis oli vahepeal oli veel see, et kui need 167 balti põgenikku sealt välja anti, need sõdurid end oleksin vist seitse eestlast oli keda siis vägisi praktiliselt sinna nõukogude liitu tagasi viidi. See oli ka võrdlemisi masendava siia, see oli ka üks tõukeks, miks paljud eestlased hakkasid mõtlema üle mere emigreerumise peale, kuna ei tundnud ennast eriti julgenast, öeldi, et ei tea, mis olukorra muutused tulla ja siis oleme esimesed ohvrid, kes selle välja antakse, midagi. Nii, et see oli, see oli väga traagiline sündmus ja Rootsi rahvas selle vastu, aga see oli lihtsalt valitsuse niisugune samm, mida nad on siiamaani kahetsenud. Selle tõttu nad püüavad seda praegu tasa teha. Igasuguste soodustustega ja kingitustega ja asjadega. Kas te võtsite endale Rootsi kodakondsuse? Ei võtnud see olnudki tegelikult nii lihtne ei saa, Rootsi kodakondsus ei tule, sest mina olin tegelikult Rootsis viis aastat. Ja viie aastaga vist ei saagi tegelikult kodakondsuse ja välismaalasele kodanikuks saada ei olegi nii lihtne, isegi kui oli kuulda, nii et kui sa kodaniku oled Sa näiteks oma firmat avada ei saa, selle firma peadirektor peab ikkagi olema rootslane. Nii et sellised piirangud olid sees ja siis hakkaski tekkima see mõte, et et iga päriselt siia elama jääda ikkagi ei taha. Ja siis oligi nii, et Stockholmis olime. Tekkis mõte, et tuleks Kanadasse minna. Ma ütleks Ameerikasse või Kanadasse, ma käisin Ameerika informatsiooni raamatu kuus, käin kirjandust uurimas ja tõi nendele ajakirju ja raamatuid koju ja lugesin neide, uurisin muidugi koolis ma olin ingliskeelt õppinud inglise keele küllaltki käes ja siis oli kuulda, et Kanadas ei ole lihtne saada, et kas ainult kas lähed selle lepinguga kolme-aastase lepinguga põllutööle või metsatööle. Või siis, kui sul on 2000 dollarit raha, 2000 dollarit oli seal päris suur raha. Ja mina läksin muidugi läksin Kanada saatkonda ja tavaliselt inimesed läksid sinna, läksite liiga, kas nad rääkisid rootsi keelt või pursid saksa keelde mida tahes et tahavad Kanadasse minna, mina läksin muidugi kohe inglise keelega, sinna mõtlesin vaata et need on mul tee lahti, et et võetakse kahe käega vastu, aga küsiti kohe, et vaata mehhanismi korda, et lähed ikka nagu kõik teised lähevad metsadele põllutööle või siis on sul raha. Raha mul ei olnud, muidugist varastasid sa oled omadega välja tulla. Aga siis mõni aeg hiljem ma läksin uuesti tagasi, sest mul seal tuttavaid eestistunud inimesi vanemaid juba minale ikka suhteliselt noor ja ma olin seal all. Ma olin 20 22 23 aastane. Inimesi, kellel olid raha, advokaate ja ärimehi ja ütlesin, et vatiin minu raha üle. Jah. Siis ma ütlesin, et mul on 2000 dollarit, hakati siis uurima, et kus sa tööl käid. Ericssoni telefonivabrikus, ahaa, no mis palgad seal on, nad teadsid juba ära. Siis öeldi, et kui sa ka ilma söömata oleks olnud, siis ikka siis ka poleks seda raha kokku saadud. Ja, ja need juustud seda juttu igal juhul. Nii et ei jäänudki võimalust, et kui tahad minna ainuke uimas näed, siis põllud, metsad. Nii võeti ükshaaval ette igat tulijat. Ja just jah, jah, täpselt nii, et igal oli siis ja praegu Kanadasse, et immigrandid Kanadast saadetud väga tihedast sõelast läbi minema. Ja siis tekkis see mõte, et mitmed hakkas minema, et võrdlemisi raske on niimoodi minna, on kuulda, et kui minnakse nõndanimetatud viikingilaevaga ilma lubadeta, et ega tagasi saada. Ja siis vist oli nii, et see vallat või see üks laev oli juba läinud ja neid tagasi saadetes me selle pähklikoor pähklikoore. Ja siis seal tegelikult suurem laev seal ikka metalllaev. Ja siis pärnakate grupp ostis ühe puust laeva, mingisugune kaanliku mootorpurjeka taoline väiksem kui see, millega me Soomest Rootsi läksime ja et otsustasid sellega siis Kanadasse tulla. Ja nendele omma grupp oli koosnevad, oleks juba peaaegu ära läinud aganad Tõite endale diiselmootori Inglismaalt ja tegid sellega proovisõitu, läks väntvõll, läks katki. Ja siis nad pidid selle uue väntvõlli täieliku remondi tegema lahti võtma kõik ja siis tuli raha juurde muretseda siis selle laeva kapten suksdorf tuli malm eest, kus laev seisis Valmestusest Stockholmi, tuli sinna hoogu kohvikusse, kus eestlastega koos käis ja seal siis võttis kontakti eestlane, kes siis sooviksite Kanadasse sõita. Et värvata sealt reisijaid juurde, et siis kinni maksta neid lisakulusid, mis neil tekkisid seal. Ja siis kuna mina olin juba ühele laevale kinnimaski, kapten nikkar oli, organiseerisid laeva, mis pidi Jevles olema, teras, laena korralik. Pärast selgus, et see laev oli olemas küll, aga see polnud ära ostetud, nii et see kuulus kellelgi teisel ainult pilti näidati meile. Ja siis ma otsustasin ette, et teist korda vahele ei taha jääda ja mina siis selle sukesdorfile seda käsiraha sissemaksude arvesse niimoodi, et kui nüüd tuleb puhkuste aeg, et ega nad selleks pole jõudnud veel ära minna. Et lähen sinna, kui ruumi on, et on laevade, olen lava peal, siis maksan raha ära, aga mitte enne. Ja siis oligi nii, et tuli puhkuste aeg tuli kätte. Võtsime oma kohvrid kokku ja lapsed kukkuja, siis sõitsime rongiga sinna Malmesse ja juhtuski nii olema, et oli veel ruumi, saime laeva peale. Ja siis paar paviljon läkski sõiduks. Maksime oma rahad ära ja ja siis oli 16 päev oli meil ülesõit, Malmest alguses oli ilus ilm, pühapäevane päev, meri selge nagu sile nagu peegel, siis mõtlesime, et tuleb ilus puhkusesõit taga nagu metaani nurga tagant välja saime juba Põhjamerele siis oli, algas tohutu torm peale suurema, kui olid merehaiged. Kaasa arvatud. Mina õnneks ei olnud, sest ma pole elus mera ei olnud nii et selle, seda muret mul ei ole, igal juhul. No ja siis, kui me saime juba Inglismaa Šotimaa nurga taha läks vähe vaiksemaks, šoti Mortni saarte vahet, sõitsime läbi, siis saime juba Atlandile Iirimaast mööda ja mis kokku 16 päeva, siis lõpuks jõudsime siis alifaxi. See sarnanes tõepoolest viikingilaevaretkele. Ja no nii, nii seda kutsutigi eriti tagant ääres elame nagu selle peale mõtelnud, aga aga see laev oli ikka suhteliselt niivõrd väike, seal oli 100 160 inimestel seal laeval. Ja siis, kui me olime seal laine põhjas, siis oli vesi ümberringi igal pool ja kui kõrgelt nägime silmapiiril ka. Ja, ja siis muidugi meist jäi Nende õlivaatide rida jäi ookeanile, nii et seal midagi 1000 liitrisest kaks tuhandeliitrist paaki pandi täis, aga siis reelingu ääres oli siis see vaatide rida ja siis tõid Williti jälle sinna suurtesse pakkidesse ja siis, mis tühjaks said, need visati üle parda, niisiis hakkas ruumi rohkem olema. Ja joogivesi ja proovi andnud kõik oli kaasa võetud. Ja seda oli kaasa võetud, lohakus jätkus küll jah, aga siis muidugi veega oli probleem oli see, et inimesed ei võtnud endale seda ookeani seepi kaasa, sellepärast et need Malmest proovisin arstidel Malmöni ookeaniga ühenduses ja seal seep vahutas väga hästi tavaline seep. Aga kui ookeanile jõudsime sisse, seep oli täitsa nagu, miks need pastanietelt üldse absoluutselt vahutanud siis mõni ettenägelikum, kes oli endale muretsenud seda ookeani Pill soolase veeseepi, siis igaüks kerjus nende käest seda seepi natukene nagu puhtaks ja, aga noh, niimoodi me siis selle ookeani ületasime siis, kui lõpuks Halifax jõudsime, siis tulime juba Eesti lipu all sõitsime Halifaktsia sinna fjordi sadamasse sisse ja siis tuli kapten Wompa, kes oli oma Amandaga sinna paar päeva varem jõudnud. Tema tuli siis meile juba vabadiga vastava kassiga, meid täitsa juurde ei lubadesse. Lootsipaat oli kah sealjuures ja siis me saime nii hüüdsime natuke üle v seal, rääkis, mis ta andis meile juhtnööre, mis tuleb teha, mis meiega juhtub, seal siis oligi nii, et viidi plasti metsis kai äärde ja siis algus, naised ja lapsed lubati siis laeva pealt ära ja need viidi sinna immigratsiooni nii-ütelda, vanglasse, tittentšenkors trellid ees, siis järgneda, siis lubati mehed juba arstlik kontroll ja ülekuulamine. Ja siis hakati, muidugi ei teki neid inimesi kuulama, kuna me olime ilma viisata paaril inimesel siiski olid viisad olemas, aga valdav enamus olid ilma isadeta. Siis hakati meid üle kuulama, siis otsiti inimesi, kes olid inglise keelt õppinud või oskavad inglise keelt ja no mina olin üks nendest neli-viis tükki veel vist oli neil inimestel selle grupi hulgas, mida küsiti, miks te tulite kõiki kõiki kõiki seal küsiti terve elulugu, kus ja millal sündinud ja mis rahvusest ja nii edasi ja ja seal tekkis juba see kanada omapära, näiteks meil oli seal, ma pidin tõlkima hingerlastele, küsitakse, et mis rahvusIngerlane, kanad, näitlemisest rahvast ei ole olemas. Aga kus sa sündinud olevat pataljon seal Leningradi oblastis sündinud no sa oled ju venelane, ei ole, vendade valin kellele? No ikka ikka Jusaski, kus su isa sündinud on ka sündinud seal Leningradi oblastis ikka venelane. Ja ei saanudki nendele selgeks teha, sellepärast et Ameerika, Kanada immigratsioonimaade põhimõte on umbes niimoodi, et kui hobune sünnib, lehmalaudas lehmi Kas viikingilaeva saabumine oli väike sensatsioon ajakirjandusele, muidu? Te vist eriti Madeliku Rootsi saabusime siis oli, oli terve ajakirjanduspersonal ja kõik olid olid seal sadamas. Aga see, ma ei tea. Me saabusime kuidagi niimoodi, et need kõigepealt seal tohutu tõus ja mõõn on. Me saabusime randa, siis oli laev oli parajasti just üleval seal kaiga tasa, järgmiseks hommikuks olime seal all põhjas, vaatasime üles nagu teate, kõrge maja katusele, Kai oli seal üleval, ei pääse üldse väljagi, sead siis ajaks sellele tõuseb kiiresti tohutu langust seal üldse selles Atlandi läänekaldal just selle nõuas Gosha kandis seal Bransultis, seal on tohutu kõrged tõusud ja mõõnad. Ja siis muidugi meid viidi sealt ära ja siis me olime seal laagris, seal pani naised eraldi mehed eraldi, siis olid seal töötoimkonnad ja mind valiti seal laagri vanemaks, ma pidin seal jagama välja naistele triikraudasid ja, ja köögikordasid ja nii edasi ja siis mulle sellega, kuigi pole aega tegelikult suurem jagu aeglane kogu aeg tõlkimas. Ja siis tõlkimisega ma sain väga hea inglise keele praktika, sellepärast et koolis ma olin õppinud CD, võitsid seda keelt, aga kõnepraktikat ei olnud. Seal ma sain siis tõlkida ungarlaste, siis kas rootsi keelest inglise keelde või saksa keelest inglise keelde, poolakaid oli seal ja lätlasi ja igasugu rahvast eestlasi muidugi kõige rohkem. Ja siis, kui see tõlkimine oli läbi, siis tuli veel üks, palju suurem laev tuli, sarabande, tuli seal juba palju rohkem rahvast peale, siis tuli nende rahvale ka tõlkida seal, kuni siis lõpuks, kes olid tulijad, igal eestlased, baltlased, ikka eestlasi suhtes küllalt palju eest lätlasi, jällegi poolakaid, Ungarlasi, paide, palju seal leedulasi, oli aga nii, et kõik, kes Rootsist tulid Mis võis olla selle rahvaste rände süvapõhjus? Nii kaugele venelaseks kui vähegi võimalik. Seenekese peamine mõte. Sööbased Rootsis ei saanud eriti kindel olla ja teine asi see, et Rootsis rootslaste suhtes sa oled ikka jäädla üüt lemming, mis kuradi välismaalane ja, ja milleks siis mõeldi niimoodi, et siis lähme juba niisugusele maale, kus kõik on välismaalast indiaanlastel. Ja, ja siis ei saanud kahetseda muidugi teatud šokoli alguses, sest me olime ära hellitatud Rootsis, kus olid moodsad korterid ja ja suhteliselt puhas ja ilus kõik, kui tulime Kanadasse. Hoopis teistmoodi ei olnud nagu korteri majulisustest väga vähe inimeste laskekera elamuteks tahtsid korterid saadas, said mõne eramaja teisele korrusele, kas siis pidid kööki jagama või niuksed otseselt korteri kultuuri veel õieti olles hakkas alles hiljem tulema. Ja siis inimesed mõned alguses isegi noh, nagu kahetsesid seda rootsid taga, et vot et nihukesest ilusat maalt tuli, mõni isegi ähvardas tagasi minna, aga lõpuks, kui inimesed vara kohanes, siis enam ei läinud. Mõni, kes oli varem kavatsenud rootsi tagasi minna, käis seal külas ja tuli ära, et seda sinna enam tasub minna. Ikka Janadlikuks parema. See suur tulek oli siis 1950. Tulime 49 juba 40 949 tulid need Amanda ja Pärnu ja siis sarabande ja mitmed teised tahavad sellise suur tulemine. Kas sõnum Eesti rahva suurküüditamisest oli selleks ajaks teil teada juba märtsis 49? Märtsis 49. Ma ei usu, ma ei usu, et võib-olla et kuidagi oli, aga siis meie olime ikka selle 41. aasta küüditamise mõju all ikka see kontakt oli niivõrd kehv, ma näiteks enda suhtes võin tuua. Mul jäi isa, ema jäid Eestisse, maanes mu lisalaua tagantjärele teada sain, suri 48 majandusest absoluutselt teadlik. Samuti ei teadnud isa teie saatusest Ei teadnud, nii palju, teadsin, ma soome sain seda, seda nad teadsid muidugi. Aga siis ema jäi sinna maha ja õde maha ja siis ma kirtsid 57. aastal ma kirjutasin esimese kirja kolmandas isikus, et nagu keegi teine, kes on mind näinud kuskil nii et saadab tervitusi ja siis selle peale lõpuks siis tuli ema käest tuli siis vastus. Ja tema siis muidugi sai aru, mida sai, siis tundis teie käekirja ära ja tundis ära. Aga siis nii, et kontakt ei olnud alles viiene seitsmendas peale, siis kui me kuskilt nägime, et keegi oli Eestist kirja saanud, siis oli nii, et läksid kohe sinna külla, kuidas oma silmaga nahalist tõesti ka Eestist tulnud kiri. See oli niisugune sensatsioon seal midagi, kas tõesti saab olla. Ja isegi mul ühel tuttaval oli, ta oli saanud helilindil. Et see oli väga huvitav. D see perekonnaisa, kes seal Eestisse maha jäänud, saatis kirja oma naisele ja lastele. Ja siis see oli väga tore oli seda kuulata siis, et kuidas tema oli seatud selle laua kodus üles. Mina istun siin laua otsas ja sina abikaasa, istud seal otsas, ealised tütar istub siin pala, poeg istub siin pole siis mõõdad, siis tervitavad ja kõikjale joovad tervist ja kõik. Väga liigutav oli igatahes. Kui kiiresti Rootsist tulnud eestlased said Kanadas jalad alla? Väga ruttu, aga ruttu. Kanadas oligi niimoodi, mina sain muidugi selle tõttu väga hea keelepraktika, et ma seal tõlgiks olin. Ja siis, kuni meil lõpuks 27. septembril 1949 teatati, et see meie grupp Bon Kanadasse vastu võetud immigrandina siis löödi meile Rootsi Fremlingis passise punaste kaantega passi löödi meile tempel sisse, et me oleme Kanadasse, Ladid, immigrandid on vastu võetud. Ja siis nüüd oli otsusta, mida siis teha, suurem jagu muidugi tahtsid Torontosse minna. Aga pakuti valitsuse poolt meile, et tahavad ühe grupi inimesi viia Winnipegi metsikusse läände. No keegi ei tahtnud otse otseselt kindlasti on teada, kui nippe kellelgi tööstuslinn ja mis sinna minna, kuidas, aga noh, kui valitsusele ette näinud, siis minu arvates nende immigratsiooniametnikud ja arutasime seda asja läbi, et mis võimalused seal on, seal pannakse tööle ja et soovitati, et mina kaasa läheksid, ma oleksid siis tõlgina, et see aitaks neid inimesi siis töökohtadele panna ja noh, lõpuks siis ma mõtlesin, et kes teab, et see Võnnipegantsel Halifaktistuma 5000 kilomeetrit lääne poole. Etti hakkas elus kunagi nii kaugele sõita, saab üldse, nüüd saab riigi kulul sõita kolmeedia kaks päeva rongiga sõita, et saab seal ära käia, no ja kui ei meeldi, et siis saab, on ju võimas hiljem Torontosse ikkagi tulla. Ja siis oligi, no siis ma ütlesin, et mina lähen, siis tuli grupp tuli ka see nagu raudtee läheb siis et lähme ka, et vaata, mis saab ja siis väga palju inimesi, kes lõpuks sealt siis maabusid pankuuverisse. Nii et suur osa nendest pärakate grupist, kes nüüd Vancouveris on kaasa arvatud Kembid ja ja teised, need tegid Kasele Winnipegi grupio sellega veebis oleku läbi ja siis oli nii, et tuli inimesed tööle sokutadades, ma oli selle teeameti esindajaga kaasas, sõitsime ringi, siis muist inimsaid puu tööle läksite sest elektrijõujaama ehitama painfoolsi siis ühetsaid, söö, saatjaks laadisid raudtee vagunitest kottidesse veoautode peale. Siis mõni sai kontorisse mõni rauavabrikusse tööle siis lõpustaadiumis, kui oli kõik ära pandud, et mis kohta mulle endale siis sokutati mind sõelatu kassapidajaks? Nojah, siis siis ma võtsin seal autojuhtide käest raha vastu ja siis pidasin seda arvet kõik ja kuni siis aprillikuus, aprilli alguses, kui ma tahaks juba soojaks minema, siis enam siit ei müüdud, siis öeldi nii, et vot need inglise keeles leiab, lastakse lahti koha pealt, no seal ette nähtud ajutine töökoht, noh, väga hea ja võimalus, paneme oma kohvrid kokku ja ja sõidame siis Torontosse. Ja siis oligi sealt Winnipegi Torontosse muidugi tükk maad vähem kui sealt Halifaxist. Ja siis midagi kaks, kaks ööd, üks päev olimegi Torontos ja siis Torontos hakkasime kohe töökohta vaatama. Siis ma sain ühte kontorisse. Masina kirjutas. Tahaks Toronto oli selleks ajaks kujunenud juba eestlaste keskuseks. Mitte eriti veel 50, kevadel oli ka suhteliselt vähe veel. Aga juba hakkas olema seal juba Eesti kirik oli see pastor, Puhm oli juba selle Peetri koguduse loonud, need oma kirikut muidugi veel ei olnud. Ja siis juba hakati eesti seltsi juba üksikud niuksed, gruppide grupeeringud hakkasid juba olema ka, siis oli ikka veel vähe 51 ja niimoodi siis hakkas juba suurel hulgal tulema neid eestlasi, sellise suurem tulemine. Aga siis juba Torontos jõuti, siis sain endale töökoha ühte kontorisse ja seal ma ei olnud tegelikult kuigi kaua. Sel ajal ma ostsin endale juba järelemaksu pele esimese auto, pruugitud auto. Ja siis ma hakkasin vaatama, ET nüüd hakkame eestlase saabuma ja paar eestlast olid hakanud juba maade müügiagendiks. Vaatasin, et mul on auto olemas. Siis ma hakkasin alguses olin mööblimüügiagent, müüsin kiirdus masinates, ma vahendasin autode müüki ja siis ma hakkasin majade müügiagendiks ka nõukogus on majade müügiagent, siis ametlikult sa ei tohi teisi asjana vahendada. Sa pead pühenduma täielikult selle majade müügi peale. Kuidas Kanada päriselanik võttis vastu sellise müügiagendi oli see mugav töö? No kõigepealt mulle öeldi niimoodi, et sellise nimega sa siin maju ei müü. Et Kanadas on põhimõte, see terved leheküljed on majade müügikuulutusi täis, iga agent siis kuulekas oma nimel või midagi. Ja, ja siis kui nüüd kanadalane näeb niisugust nime, mida ta hääldada Arvi Raudoja Radodža hari ja nemad võtavad, et see on, see on ikka tema nime ei tunnista nagu Arvisime Harbi. Siis ta lihtsalt eelistan lihtsalt kellelegi teisele, siis ma mõtlesin, et mis nime ma endale siis võtan, mõtlesin, et kui ma Eestis kirjutasin nime raudoja, siis väga paljud arvestades Randoja. Ja et Uulotienneks, siis ma vaatasin, et kui ma võtan selle rand Kanadas on see kuulus nimi, Remington, rajandi, McNally bränd, suured brändifirmad. Et ma võtan siis endale selle lühendavat nimelist, on röönduda nimeks ja, ja oligi siis selle nimega ma siis sain viima siis muidugi seal, niiet et kui sa ise võtad maja müügile, siis sa võid seda kuulutada ja ja siis muidugi näitad ja sõidad ringi, kogu aeg oma autoga viidi inimesi maju vaatama, siis saduma komisjoni pealt. Muidugi, siis oli see palk oli juba oma viis korda kõrgem, kui mul seal kontoris teenides siis laupäevad ja pühapäevad olid suuremad, müügipäevad ja õhtutel kinni, teinekord oli nii, et saad alles öösel kella kahe 200 alles koju, kui käid pakkumisega edasi-tagasi, tead isegi, kes nüüd seda maja ostab tema tegemata kumise trükid selle pakkumise masinal valmis. Muidugi, tavaliselt on nii, et sa oled selle pakkumisega, lähed sinna kontorisse, sekretär tükib selle valmis, aga kuna mina ise trükkisimatuksin ta ise kohe valmis et pakkumised ja siis lähed selle pakkumisega, siis lähed selle omaniku juurde. Siis omanikule esitatud pakkumise lähedalt ära, sest tavastiga pakule tehakse väiksema summa peale, kui küsitakse. Sygap kauplemine käib edasi-tagasi, see ei ole sellega nõus, ta tõmbab maha, paneks ennast vahepealse summaliselt ostjale ostja kaela nõusse lõbuks saada kuskil keskel kokku või kuidas juhtub? Usun, et seda tööd tehes pidi olema hea psühholoog kõigele lisaks. Ja muidugi vahest oligi isegi niimoodi teha, et hakati, kui aga, et inimesed on vaja maha tegema hoopis. Ja ja siis siis inimesel tekib nagu vastupidi, tekib, et ei ma nagu kiuste pärast osasel maja. No seal olid oma kursused, kuidas juba selle majade müügi kinnisvara vahenduse kursuselt tuli läbi teha ja siis, et siis muidugi sai firmasid vahetatud ka ühe firma juures teise juures, kus siis lõpuks kõige paremini sobis ja ja siis see oli väga huvitav, aga iga asi tüütab lõpuks ära, nii et ma olin selle majade müügi vahenduse peal midagi 10 aasta ümber. Ja siis kutsuti mind ühte firmasse, kes tegeles buldoni toodete tegemisega pul turustamisega. Ja siis ma kutsuti sinna müügiosakonda müügiosakonna juhatajaks ja ja siis ma aitasin nendele uusi artikleid müügile tuua, nagu neid konstruktsiooni või majade ehitamisel, kus kaetakse tervet maja, korruseid kaetakse Pullalitega ära. Et saab vahetatud, köetakse, alatseb juba sees ehitada. Suurte kõrgmaade puhul saad aga neid tegema alguses buldonist, siis juba tulid plastikmaterjalid Seppolijate liinist ja hiljem tuli see fabriin, materjal, mis on veelgi õhem, tugevam, ja nii edasi. Ja siis tulid juba sellised artiklid nagu mootor, saanile, katted ja telgid. Ja nii et see asi läks ja siis lõpuks ma vaatasin, on õigem on oma firma asutada. Smasotsin oma hulgimüügifirmas ostsin suurte firmade käest, itaallastega oli mul väga tihe, koos, ostsin nende käest mootorsaanikatteid ja mootorrattakatteid ja ja siis teiste firmade käestele, kiivreid ja mootorratta, neid kaitseprille ja näokatteid kindaid, saapaid ja ja siis turustasin neid, kuni siis lõpuks käin juba pensionile, siis ma hakkasin juba eesti vahet käima, vaatasin, et ta nüüd aitab juba. No ma käisin juba esimest kordama, Eestisse sattusin 1980. aastal. Kas oli suur ehmatus? Ma olin võrdlemisi kursis, nii et ma ei kujuta ette ta eriti ehmatuseks olnud, aga need ma leidsin ainult, et, et kinnitas kõiki neid. Arusaamisi, mida missugune Eesti kohta oli nii et paremat ei olnud, kui ma arvasin. Mida te arvate Eesti tulevikust? No Eesti tulevik väga helge olema, kui eesti rahvas oskab seda ära kasutada. Ja sellepärast ma mõtlen, et eesti rahvas peaks kõigepealt aru saama nendest eelistest, mis eesti rahval on, nagu ma varem juba ütlesin, et eesti rahva kõige suurem varandus on eesti keel ja eesti keel on maailma praktiliselt praegu kõige foneetilisem keel, võib-olla soomlani lähedasel teisel kohal, aga kuna nendel on mõned asjad, nagu nad kaadeebeedeed hääldavad pehmelt, nii et seal peab rohkem segadusi tulla ka eesti keeli võiks absoluutselt eeskujuks olla, eriti veel, kui seda veelgi täiendada. Ja võiks olla maailma niiskus, eriti inglise keele eeskujuks, et saaks inglise keele muuta uue, muuta foneetiliseks, sest praegu on inglastel on inglise keelt rääkijatel maadel Inglismaal ja Kanadale, Ameerikal ja Austraalial on kõigil see miinus. Et nad ei õpi seda keelt kunagi korralikult ära nad lõppevad, õpime seda keelt sõnahaaval nagu hiina keelt. Ja näiteks Kanadas oli nii, et eesti lapsed läksid Kanada kooli siis oli nendel lihtne seda õige keeltest õppida, sellepärast et kui ta näiteks õppis sõna- laud inglise keeles on they puu siis Eesti Eesti poiss või tüdruk ütles seda. Table ja selle kohe selge pilt, aga kanadalased, tablemite, midagi tema seda õppimadhi ei vii. Ja, ja see ütle talle mitte midagi, siis ta peab seda apsus, mäletame seda mõtte peale, et helistage ei või aga see endalt mitmekordne õppimine ja tulemus on see, et keskkooli lõpetanud lähevad ülikooli sisseastumis eksamile kukodi inglise keeles läbi. Näiteks praegu siin räägid seda, keegi ei usu, et Kanadas Ameerikas on 30 protsenti, öeldakse funktsionaalset kirjaoskamatult ja see on fantastiline, kuidas inimesed elus läbi tulevad, ilmatut oskaksid lugeda siis nendel on 1000, ettekeeled on prillid koju unustanud ja ja mingi muu põhjus. Ja, ja nii et lihtsalt vaat ei saa, nad õpivad, tataksid pähe õppima. Ja võtame, võtame, võtame saksa keel, saksa, keel on rohkem, seal on enam-vähem, kui on reegel, et sa hääldad niimodi, saada teda enam-vähem igal pool niimoodi ja ikkagi seal puudub järjekindlus ja puuduvad korralikud Reidunud on prantsuse keelt ja see au, eks jäädakse hoo. Ja võtame maailma praegu tehnoloogia kiire arengu puhul on selline olukord, kus kõik läheb arvutite peale, nüüd praegu on see arvutitega, töötlejad tahaksid lahti saada sõrmistikust. Kuidas fermistikust lahti saada, vaat tuleb leiutada niisugune arvuti, mis tunneb kõnet. Et sa räägid mikrofoni sisse ja tema kirjutab selle jutu kohe üles. Aga kui nüüd neid võimalusi palju nagu inglise keeles ma tegin uurimiste näiteks seal ühe sõna kohta sõna Reidio raadio. Ja ma hakkasin uurima, et mismoodi seda sõna raadiot saab kirjutada inglise keeles erinevatel viisidel, et ikkagi hääldada seda sõna nagu raadio Radio. Ja siis ma olin esimese hooga, ma olin juba 480 Rimo eri võimaluse juures. Ja siis ma hakkasin seda asja laiendama, vaatasin järjest tuli ideid juurde, vaata, loed. Vaat siin on niisugune võimalus, et tädi seda hoo hääldakse hooga siis võid Oogaa e nagu näiteks meil on üks linnaosa meie nimel, et hoobiku. Aga keelsetoopikoke et järelt Oogaa Eehaadakse k o. Ja kui need võimas kõik kokku pannes, ma olin juba 14256 eri erivõimalust, et seda seda kirjutada. Ja kui nüüd vaene kom puterdab nüüd see 14256 eri moodustasid läbi arutama ja leidma, mis sulle nendesse loogiline õige. Siis kas see võtab liiga kaua aega või teeb asja niivõrd keeruliseks, et siiamaani ei ole veel leiutatud korralikku aparaati, mis oleks võimeline inglise keelt transkribeerima. Aga eesti keeles on see väga väike, väga väiksed erinevused või, või erandid ja, ja niimoodi analüüsida madin, analüüsi 26 erineva keele suhtes, mis kasutavad ladina tähestikku ja siis ma leidsin, et eesti keele endast kõige parem igal juhul. Mida võiks iga eestlane teha, et mahajäämust ületada? Eestlastele kunagi ajudest puudus olnud nutikas tark rahvas ja eestlased tuleb selle kohut au anda, ma mõtlen, et kui eestlased saavad endale selgeks, et kuidas maailmas edasi jõuda, võtta eeskuju ja õpetust nende väliseestlaste kogemustest ja teadmistest ja kasutada neid ära vahendajatele kas ise või vahendades teisi, kui ise mõnda asja ei tea, siis on alati väliseestlased võimalik juhendada neid teiste tarkade inimeste juurde, kes vastavat alad hästi teavad. Siis me saaksime sellise pagasi endale, teadmistest ja tarkusest, et Eesti rahvas seda õigesti kasutades võiks jõuda tõesti oma oma võimete tippu. Nii et et Eesti rahvas võiks, võiks täitsa pead püsti seistes käia kõigi teiste rahvaste hulgas ja mitte kellelegi alla jääda. Kuigi probleeme veel kohutavalt palju koos ja on täiesti arusaadav pool sajandit on pärandanud meile sellise taaga, millest on väga raske vabaneda. Ja aga siin on jällegi küsimus, üks minu lemmikteemasid on praeguse kodakondsuse küsimus ja sellesse on jällegi omaette teema, millest võiks hoopis pikemalt rääkida. Ja kui ma nüüd Kanadasse tagasi lähen, siis ma tahan kirjutada kirja sellele Parlamendi Kanada parlamendiliikmele Andersonile kes püüdis siin kritiseerida Eesti rahvaste valitsuste mingisuguses kodanikuõiguste rikkumises või õliga karmis hoiakus ja siis vaatame, mismoodi sellele siis vastatakse ja mismoodi, ja siis ma tahan ära näidata kõiki neid Kanada kodanike seadused. Et näiteks Kanadas ei ole niisugust võimalust, et mingi teisest rahvusest grupp, kes tuleb Kanadasse, keelduvad oma lapsi panema Kanada koolidesse, kus nendele õpetatakse inglise keelt või prantslaselt kurat, kui pekkis on. Ja nemad nõuavad, et nemad räägivad oma keelt nendele oma kooli, ta ei pruugi üldse inglise keelt õppida ja nad eeldavad, kui nemad lähevad poodis, nendega räägitakse seda keeta, kui antud juhul vene keelt jaa, ignoreerivad täielikult kohaliku rahvakultuuri ja keelt. Ja, ja kui seda nüüd loetakse diskrimineerimis, eks, et et soovitakse, need inimesed siiski õpiksid ära kohaliku maa keele, siis ma ei tea, mis see diskrimineerivad siis kanad on tohutud Kristeerimisest Kanadas näiteks sakslane või, või venelane, kes tuleb sinna. Ja ma ei ole kuulnud, et venel oma koolid on, kus inglise keelt üldse ei räägita. Nii et, et see on, see, tuleb ära selgitada sealsele rahvale ja tuleb ka siinsele rahvale sigitatud ja meil on siin küllalt inimesi, kellel on ikkagi veel Nõukogude aeglik mõtlemine, Nemad mõtet, me oleme nüüd antud olukorras, kus on, siin on nii palju seda importrahvas sees, et need peavad, peavad siia eluks ajaks, jääb, ma mõtlen, et et rahvas on nõukogude süsteemi järgi riigi kõige suurem para ja ma mõtlen, et, et Venemaa tahaks kindlasti seda väärtuslikku tagasi, saadame käest. Ja ühel või teisel viisil see peaks toime tulema ja siis kaob see probleem iseenesest ära, leidis Hitler, lahendasin väga lihtsalt need 39. aastal sakslaste probleemi Eestis. Eesti oli 16000 sakslast 39. aastal ja kui Hitler kutsus sakslased tagasisides 16000 asemel 20 Sakslaste lasid. Loaga mäletame mis neid ähvardas. Nojah, seda küll, aga ma mõtlen, et Venemaa on ju väga rikas maa tegelikult maavaradest ja kõige poest ja enda arvates väga tark rahvas ka. Nii et kui see maanid tõesti käima pannakse, siis Venemaal võiks tõesti see elu väga ilusaks minna ja ma mõtlen, et siin on tegeleda, topeltdiskeerimilatsioon on mängus. Võtame selles suhtes, et meil on siin ju, võtame võib-olla 200000 ukrainlast, ma kujutan ette ja siis valgevenelasi küllalt suurel hulgal, nii et need inimesed on oma kodumaal. Nendel ei olnud võimalus oma emakeeles haridust saada ja, ja kultuurilehti lugeda ja nii edasi. Võtame, kui nende nüüd on võimalus minna Ukrainasse tagasi näiteks ukrainlastel valgevenelastel Need on juba toimub kõik juba nende oma emakeeles, need oma iseseisvusest, suveräänsusest vabariikides, siis see peaks nendele ju väga-väga ahvatlev olevat. Õnnetuseks, paljud neist venestunud ukrainlased ja valgevenelased, kes ei oska enam oma emakeelt Aga kui need, need, neid pannakse siin eesti keelt õppima, kas nendel kergem? Sellepärast et lõppude lõpuks nagu näiteks Kanadas ei saa kodanikuks keegi, kes ei oska inglise keelt, sellepärast et et kõigepealt sa pead oskama. Sa alguses ei pruugi võib-olla inglise keelt väga hästi osata, sest immigradina sa saad sisse, kui sul on teatud eeldused, kui sa seal on hea elukutse, kui sul on raha, tervis on korras, ei ole kuulunud kommunistlikku, natsistliku parteisse ja, ja muud sellised eeldused siis sind võidakse Kanadasse vastu võtta immigradina. Aga viie aasta pärast on sul võimalus taotleda kodakondsust ja kodakondsuse taotlemiseks tuleb sul minna eksamile ja eksamil seda seal on, seal muidugi 90 protsenti juhtida on see eksam on inglise keeles, kui sa oled muidugi ingliskeelt rääkivatest provintsi välja arvatud kui pekkis suuline eksam või kirjalik suuline eksam. Vestlus, vestlus jah, sinu käest küsitakse inglise keeles ja sa pead oskama vastata inglise keelest aru saama, mis su käest küsitakse ja vastad ka inglise keeles. Ja su käest küsitakse informatsiooni Kanada ajaloo kohta Kanada geograafia kohta, poliitilise süsteemi kohta, kodanikuõiguste kohta, kodanikukohustuste kohta. Kõigest sellest küsitakse pikka juttu ja kui sa nende küsimustele kõikidele vastata oled osanud siis näitab seda, et sa oled juba seda keelt selle viie aasta jooksul küllatarapni või rohkem, sa võid ka 10 aastat vaata 20 aastat võtta. Ja siis, kui sa eksamile läbi teinud, siis tuleb see lõplik punkt ja see on truudusevanne. Siis sa lähete vastavasse, tuleb vastav kokkutulekuks grupp kodanikustaatuse taotlejaid võetakse ühte saali ja seal tuleb kõigile vanduda truudusevanne. Et järelikult seal mingisugused intrid, taolised tüübid, kes tahavad seda riiki kukutama hakata, lei korraga üldse nõus, nendele võiksin üldse minnagi, sest taadile niux seda vannet andma. Nii et siin on juba iseenesest selge, et peab olema keel, peab selge, sa pead olema riigile lojaalne. Et isegi vajaduse korral selle riigi eest sõtta minema ja oma elu ohverdama. Ja kui ta sellega nõus ei ole, siis sa järelikult ei ole sellegi riigi kodanik ja see on immigratsioonimaa. Eesti pole kunagi immigratsioonimaa olnud. Nii et, et kui immigratsioonimaal on nii tihedad sõelad, siis rahvusriigile veel tihedamat sõelad, võtame neist Norra. No meil on Norraga teatud määral paral enne ajalugu selle tõttu, et Norra oli ka okupeeritud sakslaste poolt lühikest aega maima sõjal. Norras oli 39. aastal 2,9 miljonit elanikku, nendest oli 98 protsenti norralasi. Nüüd on norralaste arv tõusnud juba seal üle kolme ja poole miljoni. Paras rahva juurdekasv, aga norraldasin ikka 98 protsenti, nii et see protsent ei ole tõusnud, ei ole sinna migrante massiliselt juurde tulnud. Ei ole nisust ja olukorda, kus näiteks uslus pealt lähed poodi küsima mõnes võõras keeles leiba. Nii et niisugust olukorda seal on, seal on ikka norralane 98 protsenti. Ja kuidas saab norra kodanikuks kaks ainult abiellumise teel. Ja samas on olukord on sind. Kui okupatsiooni olukorras on siia siirdatud ja asustatud vale ettekannetel inimesi massiliselt siis kelle kohustusele on neid siis oma kodumaale tagasi viia? Ja siin on mitmesuguseid võimalusi läbirääkimiste teel, kuidas seda asja aetakse? Meil on küllalt tarku poliitikud, aga me ei tohi võtta algeelduseks seda, et see on sündinud olukord, et seda muuta ei saa, absoluutselt, saab.