On aeg teha jälle pisike matk minevikku. See osa meie saatest kannab pealkirja uunikum ja sisaldab endas üht vana, aga unustamatut lugu. Mina arvan, Tiit Sukk ja te kuulate uunikumi. Eesti teatripäikesepoiss Tiit Sokk tunnistab, et suurem asi melomaan, ta pole ühe lihvitud teemandi leidmine muusika klassikute seast on aga kergesti lahendatav võrrand. Valik langeb lauljatarile, kelle kohta Anne Erm raamatus polkast rokini kaks räägib nii Anne Veske aastases traadile paljude kuulajate jaoks roosiaia kuningannana ja seda tõepoolest kuningannale kohas, enesekindluse, sarmi, lavalise vabaduse ja tantsuoskusega. Mida TPI majandusteaduskonna lõpetanud neiult küll oodata ei osatud. Aasta siis oli 1979. Looks on roosiaia kuninganna vist kui ma õieti pealkirjade all, et esitajaks on Anne Veski ja mis mulle esimesena meenub? Ma arvan, et põhjus on väga labane, et kunagi lapsepõlves, kui oli tähtsam sündmus, tulemust nagu kellelgi sünnipäev või või aastavahetus või midagi sellist ürituseks, tavaliselt juba hommikul pihta ja siis pandi ikka plaadimängija mängima. Ma ei tea, mille pärast, aga millegipärast on seoses nende erutavate sündmustega mis seostub kohe see laul kuskil grammofoni pealt tuli siis minu arust näitlesida televisioonis ka aastavahetusega seoses kindlasti. Kontserdil ma isiklikult ei ole läinud, aga kindlasti plaat kodus mulle anne, artist väga meeldib siiamaani, ma ei ole eriline muusika, kuulajani, spetsiaalset muusika, kuulajat, kuulan raadiot, kuula, mida lastakse ja olen väga rahul sellega. Samuti 80, aga ma nüüd täpselt ei mäleta. Aga igatahes Jüri Mitt oli siis meie suurmänedžer Jüri Mets selle loo üles õilis, tegelikult olid need kõikides tema repertuaaris mehe laul tegelikult aga seda kõike ammu ära muutnud. Mühku rahvalaul, tegelikult Jaagresside sellised sõnad ja niine roosiaia kuningannaks säilinud. Ma arvan, et ma olin Jüriniti kodusel koos, kuulasime lugusid, mida võiks teha ja võib-olla see sai kohe otseselt, aga noh, kindlasti Jüri, see, kes algul välja, eks Jüril oli valesti selles mõttes kommentliku vaistu, need, su lugu võiks minna, aga ma arvan, et asjal ikkagi mängis kaasa ka see tuli lugu välja, mul oli suur lai kaabu peas ilusana noor Uusini ja tuli nagu midagi uut, jäi kohe nagu meelde, võib-olla selle laia kübara pärast ma ei tea. Asjaolud mängivad ju kokku, mitte ainult, et kus oleks saadist seda kuulanud, siis võib-olla polnudki meelde jäänud, aga no nii nagu ta nagu rahval esimest korda ette söödetud, et see mõjus väga, et järgmine aasta saab juba 30 aastat. Nii kaua kui ma laval on, siis sellepärast, et südamel rahvas, armastust tuleb veel laulda.