Traditsiooni tarkus. Tere, kallid kuulajad. Me alustame järjekordset saadet sarjast traditsiooni tarkus, mina olen Peeter Liiv ja täna on meil saatekülaliseks Kalle Eller, kalla Ellerit. Võib-olla teatakse rohkem tema poliitilise tegevuse perioodist, mil ta oli kaitseliidu üks taastajaid esimene üle. Hiljem oli ta nõunikuks riigikogu riigikaitse komisjoni juures ja oli tegev ka põhiseaduse assamblee juures, eriti riigikaitse peatüki koostamisel. Aga täna, Me räägime hoopis temaga teistel teemadel. Kalle Eller on Eesti taarausuliste ja maausuliste maavalla koja liige. Minu jaoks on ta võib-olla ka üks põhilisi ideolooge olnud, kes on siis koostanud mitmeid olulisemaid üldiseid tekste, millest osa siis niinimetatud Jumi õietekstid on väljas ka maavalla koja kodulehel aadressil www. Maa valt poee. Ja teiseks on siis pääsemad ehk niinimetatud valges tekstid, mille taastamisel ta on tegev olnud. Kas ma milleski eksisin? Noh, võib-olla see taastamine ei ole päris täpne sõna, need on ikkagi kirjutatud nüid vastamine viitaks nagu sellele, et olid mingid vanad tekstid või tähtsad tekstid või koguni pühad tekstid säilinud jah, aga niisuguseid ühtepidi nagu ei oleks teistpidi, kui nad on, siis nad on kõigile kättesaadavad, nad on regilaulu vormis. Kunagi te mäletamisi väitsite, et, et mingisugune pärimus mingites pereliinides on säilinud Jah, on kindlasti, ma olen ise pärit sellisest ja ma pole ainus siin maal, kuid noh, 19. kristliku aastasaja lõpuks neid liine jäi ikka üsna väheks, praegu on raske öelda, kuna see oli äärmuseni salastatud, see oli täiesti, võib öelda eluohtlik selline maailmavaade ja selliste mõtete järgimine siis ja pärastiselt ajad ja muudatused ei ole liiga soosinud näiteks nende ühekorraga ja kooskõlastatud mitte väljatulemist ja lisaks sellele, noh, nad olid evima osades, nad ei puutunud omavahel liiga palju kokku, võib öelda, et need olid vana maailmapildi säilinud killud, fragmendid, maavalla koja, praeguse liikmeskonna enamus ei põlvne sellistest, kuid ma pole siiski ainus, kuna need salastatuse ja eraldatuse ja kihistused on nii paksud ja sügavad ja, ja noh, mõndapidi ka tänapäeva ühiskond võib mõjuda inimeste oli ju nii, et et nad tunnevad, et ei ole liiga nende asjadega välja käia. Täna me räägime väga konkreetsetest teemadest, mille läbi võib-olla peegeldub ka mingi üldisem, selline oma usuline taust. Alustaks hoopiski mõttega Ülle Kauksi ettekandest, mille ta taas eestluse elujõu kongressil esimesel teisel juulil 1999 tema ettekande teemal etnov turism kui eluviis ja ta püstitas seal etnofuturistlik loosungi mis kõlas niimoodi, et viigem maarahvakultuur järgmisesse aastatuhandesse. Mitte siis olgem eestlased, mingem Euroopasse, vaid viigem maarahvakultuur järgmisesse aastatuhandesse. Kuidas võiks seda kultuur sinna uude aastatuhandesse viia, ta nimetab ka arhitektuuri meie täna esimene teema kallelleriga olekski siis jutt meie oma ehituskunstist, eeskätt siis palkehitusest. Kui puude hakkas samm-sammult järk-järgult siin võib tõesti öelda, et üldine maailmavaade ja asjadesse suhtumine viis paratamatult selleni ja kui ollakse meesterahvas, siis peaks olema mingi ettekujutus meesterahva töödest olen seotud siis uue erialaga, see on siis traditsiooniline meeste käsitöö Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia juures. Ja see on siis ka selline asi, kus on jällegi lahti kündmata vaod ja probleemid selle asja sulatamisega eesti üldisesse haridussüsteemi ja akadeemilisse pilt. Ja need võiks siis olla alusepanijad sellele alale ja sellel laiemale arengule edaspidi on ju palk ehitusse ikka kestnud viimase ajani ja on oskused püsinud mingil kujul viimase ajani, kuid on tekkinud selline huvitav ja mitte ainult sellel alal selline lõhe ütleme siis kaadeemilise uurimistöö teaduse vahel ühelt poolt ja teiselt poolt siis selle praktiliste oskuste ja praktilise teadmise vahel noh, kasvõi see asjaolu, et sellised rahvakultuuriuurijad on olnud viimastel aastakümnetel valdavalt naised, kes võisid küll mõningad neist ka olid väga tublid naiste käsitöökoha pealt, kuid paratamatult jäi nende uurimistöö igasuguse puidu- ja rauatöökoha peal teoreetiliseks. Ja kohati isegi võiks öelda, et suhtumine oli huvitavasse kui millessegi minevik Olisse ja välja surevasse või kohe-kohe välja surnud olevasse ja sellesse teatud selline ühe väga tuntav ja tugev lõhe, mis on siiamaale seal sees. Aga noh, see on väga mitmes skulptuuri valdkonnas ju tegelikult meil siin samasugune. Et see meie oma vana teadmine ja see Euroopa moodne teadmine ei haagi igas lõigus ju liiga hästi, need on piisavalt erinevad asjad. Kas mao osu valgusel on seal väga kurioosne naine, meeste tööd? Ei ole väga kurioosne, seda on läbi aegade ikkagi olnud maausk ei ole selline nagu mõned maailmauisud, kus see oleks rangelt piiratud nimetatud ja kus oleks noh, peaaegu et kuritegu, pühaduse rüvetamine, mao sobilt lihtsalt on see, mis meie nüüd selle rahvakultuuri kokku võtab või, või tõlgendab seda jõudumööda, ilma võõraste novellides. No meil on olemas Rocca al Mare vabaõhumuuseum, Viimsis on mõned palkehitised muuseumina võib-olla veel kuskil selliseid rühmi lausa, rääkimata üksikhoonetest, et kas see traditsionaalne või traditsioone palkehitus, kas see ongi nüüd seesama, mis seal on näha? On ja ei ole ka nimelt seal on näiteks Rocca al Mares on väga häid näidiseid, aga samas nüüd on ka juhtunud see aastatega on see ennistamise tase ja lähenemisviis muutunud halvemaks, aga noh, ma ei hakka neid küll näpuga näitama ühegi inimese peale, see on võib-olla mõndapidi paratamatult tingitud just ka osalt sellest lõhest, mida ma mainisin. Tegemist on siin ütleme siis meisterlikkuse puudumisega või või see mõni ehituskülge ei vasta nagu pärimusega. Siin on nii üks kui teine ka mingil määral siis moodsate töövahendite kasutamise noh, teistsuguse tõlgendusega, kui see võib-olla oleks kõige rohkem otstarbekas tänapäev, aga puidutööriistad võimaldavad palju kiiremini kui nüüd vanasti kirve ja nendega teha täpselt samamoodi ja vahepeal välja kujunenud kahe mehe sae ehituskulg, tuul. See võiks olla mõndapidi läbikäidud etapp. Aga noh, ta paraku ei ole, see on nüüd ka omamoodi traditsiooni, ega seda päriselt hukka mõista ei saa. Aga ikkagi parimad näidised on selle eelsest ajast teatud mõõtesse. Saak kaasnes väga paljude protsessidega meie rahva elus ja mõningane Akultrollatsioon või kultuuri purunemine, lagunemine oli sellega seotud võib-olla mõnes teises tingimuses saagaks, lülitanud automaatselt ja sujuvalt ja ei tuleks teda hukka mõista, aga praegu see nii ei ole. Ütleme piltlikult nii, et kui vanaisa Juhan tegi hoone kirvega ja nii nagu aastasadade jooksul, siis pojapoeg Johannes teegi palkaane. Ma viitan just üks Johan ja teine oli juba Johannes või Johannes Voldemar ja tema tegi juba saega, tegin lohakamalt ja tema jaoks oli hädavajadusest ajus tine nagu asi ja siis võib-olla tema poeg juba koguni arvestas sellega, et noh, me lööme sellele voodri peale ühele ja teisele poole sisse, paneme tapeedi, peidame selle, aga see on enam-vähem, ükskõik, kuidas ta seal sees on, et selline on see areng või taandareng. Ja kui nüüd teatud uurijad, see on jälle modern, uurimissuund, mis maailmas võib-olla ennast õigustab. Aga noh, näiteks esiSaaremaa muuseumis lossis üleval kaua olnud esimene kolhoosi toodud Victoria pandud sinna kui eksponaat. No umbes selline tuubidega kaasajal rahvakultuur ja kõik on võrdse väärtusega siis kultuuri, ühe kultuuri, konkreetse, näiteks meie rahvakultuuri siseselt tuleb ikkagi tunnistada taandarenguid ja arenguid, et ilma nendeta muutume nagu kõigesööjaks ja ei saa enam asjadest ega väärtuse skaalast aru. Ma küsiks, kas siis enne seda kahe mehe saagi saagi üldse ei kasutatud, kuidas siis etapid nagu välja saeti tehti peitliga? Piid saeti välja, saag oli tol ajal laudsepatööriist aga palkehituse juures teda ei kasutatud, nurgatapid ja kõik taolised asjad raiuti välja valdavalt kahe riistaga, üks oli kirves ja teine oli Burask. Põlaskan hästi, selline. Ja selline suur peitel läheksid nurgatapid ju valdavalt näiteks tuntud koerakael või on ju ühe palgi sisse tehakse selline tapp, mis järgib võimalikult täpselt, et sinna sisse mineva palgi loodusliku kuju, jah, ja aga noh, kui siis saega siis lõigata punkti sisse ja teine tahuda siis samamoodi kantid läheks sisse. Aga kui me nüüd võtame arvesse kuiva puu kahanemise ja siis me teame, et seal kaldub tuul vilistama, vahel eriti kui linnud selle sambla võid akuutselt vahelt välja nokivad oma pesa ehitamiseks kellade otsimiseks. Et aga see siis see ümar kõike järgi, see vajub ise järgmist aastat ega tihedamaks, pitsitab selle tape materjali ka sinna vahele kinni. Ja seepärast on, et just see varasem kultuur võisele teisendid praegu siis võimaldavad nende uute moodsate tööriistadega saavutada väga häid tulemusi. Ma ütleks, et noh, näiteks kui me kujutame ette siis maja, mis on tehtud praegu palgist, mille jämedus, palgi jämedus, ma räägin nagu eriala inimesed mille jämedus on 28 32 annab peenema otsa diameeter sentimeetrit ja kui see on tehtud täpselt varaga, vana on see noh, piki palki, jooksevtsoon, eks ole, kohu teine palk läheb sisse või peale, õigemini niipidi, ümarus läheb sinna sisse ja ja see siis on siis võimalikult täpne ja kui tema läbimõõt seest välja nagu seinal tollel vallal, siis on igalt poolt 12 sentimeetrit või rohkem siis selline maja meie kliimas ei vaja. Ei voodrit, ei siis ei välja. See on tavalise kütmisega tavalise, selle elutegevusega väga hästi soojapidav ja elatav maja. Tegelikult enne kui üks materjal saab hinnangu oma headuse või halduse kohta, peaks minema ikkagi ühe hoone eluiga, see tähendab 100 aastat, et hoone puhul on tähtis see, et kõige õhku pidevam kiht oleks kõige sisemine. Ja väljaspool kuskil õhupidavus ei kasvaks järjest väljaspoole kuivatame hoone kihi viisi siis ei teki kondensvett ja ei teki seal muid ebasoovitavaid protsesse. Näiteks kui on plink tapeet ja seal seinas seestpoolt, siis sellest väljaspoole ei tohi ükski kiht hakata rohkem õhku pidama ja selles mõttes näiteks nüüd möödunud nõukogude aja väga laialt levinud praktika tõrvapapiga tõmmata vana hoone üle oli selle hoone suhteliselt kiire suurem mädandamine ja sinna kogunes kondensvesi taha see pääsenud kuhugi. Ja küll aga pääsesid seente eosed ikkagi. Noh, seal selle tobe papi all on praegu sageli paraku pruun puu pudi teatakse ju, et palkhoones, kui seal on väga vinge piibumees või mitu, nagu midagi ei juhtu, ei ole see atmosfäär täissuitsetatud ja selline nagu näiteks linna, sest ta lihtsalt ei olnud võimalik nii ära suitsetada, keegi muu inimene seal olla aega elada ei suuda. Aga palkhoonest seda ei juhtu. Vanasti, eks ole ju, palk oli väljasta, palk oli seest jah. Jah, nii ta oli, nii see oli ja nagu ma ütlesin, et ka praegu on nii võimalik läheneda ja loomulikult siis jällegi kui võtta, mis on traditsiooniline öelda võõrasõnaga. Aga meie saame öelda, et nii on kombeks olnud, meie rahval on kombeks olnud elada puu sees siis viimased aastasajad või paar aasta 1000 palgi sees. Enne peab väga tõsine põhjus olema, kui öelda, et nii enam ei saa, see on meie kliimas meie maal, meie suvi, sügis, talv, soe, külm, niiske, kuiv noh, mõnel teisel maal on teised kombed, kõrbefaasides on väga paksu seinaga savimajad ja need on seal väga head. Sellepärast et kõrb, osavasti öösel külm ja päeval tulipalav ja nendes hoonetes on just täpselt, et läbi selle seina jõuab see päevane soojus ööseks sinna sisse siis kui teda seal sees vaja. Öine jahedus jõuab sisse siis, kui päeval on seda jahedust sinna vaja. Aga kui taolise ehitaks meile siia, siis see oleks elatav. No meil ju ehitatakse siin savi ja õlgede segust Jah, no eks siis siin jällegi kui ma ütlesin, et järgmine 100 aastat, eks määrab siin, võib-olla on midagi head ja uut leiutatud, aga võib-olla ei ole. Meie traditsioonis Ei ole meie traditsioonis siis saviehitus on suhteliselt uus, kuigi Savimeli oli savi, meil oli, aga savi ei ehitatud läbi aastasadade ja siis ka, kui me nüüd vaatame neid, siis elamuid on väga vähe, see savi saalongi vahele tambitud noh, see savi nagu maa seest võetud pinnase niiskusega, tähendab kas maa kui või maa märg savi ja see on nuia, aga sinna tambitud vahele pandud siis kanarbiku õlge või hagu ristipidi noh, esialgselt oli neil siis selles saalongi või laua koju ja see on seespool sageli säilinud, väljaspool on ilmastik puhtnud selle maha. Kui pakse sein siis tavaliselt on 30 sentimeetrit, 40 50 ja siis need olid kõrvalhooned tavaliselt eriti laudad, aha ja kui nad on elumajad, siis nad on sageli hädapärast sageli isegi nii, et mõni teine savihoone on hädaga elumajaks ümber ehitatud. Näiteks need asuniku kohad, eks ole, mis peale Eesti vabariigi maareformi kahekümnendatel oli inimestel vaja kuhugi elama saada ja tehti siis ajutine lahendus. Aga me teame, et seal oli liiga lühike aeg ajutine ripuski alaliseks saama ja need inimesed enamasti siis võib-olla Siberisse ei läinud, kuna nad ei olnud liiga pikad. Ja siis nad elasid oma elu nendes hoonetes ja nendest olen kuulnud paagi kohta, et on elatavad, ma ei tea, miks ei ole saanud uurida, aga enamik ei ole, ma olen ise lühemat aega olnud korteris Tartu linna ligidal sellises savihoones ja see oli tõesti selline, et seal noh, jõudsid õhtul koju, oli külm ja kõle ja kütsid ja siis seda head olemist ei tulnudki, oli siis lämmatavad palav järsku et mikrokliima ja ei vasta meie oludele. Aga laud teatavasti noh, see, kui sõnnikulaut kipub see puit mädanema. Jah, ja sellel põhjusel siis on need kõrged maakivi vundamendid, võib Aegi vundamendid sõnnik ei puutuks kokku puiduga ja sel põhjusel seal on ka siis kasulik näiteks savi joonud. Noh, igasuguhooneid on tehtud igasugu näidiseid, aga nende hulgas ei ole mitte ühtegi sauna ja on väga vähe elumaju neil savihoonetel, aga no ma ei kommenteeriks seda, mis on nüüd need moodsad savid ja segud ja seda kommenteerib keegi teine praegu lihtsalt ei tea, kuna aega on liiga vähe. No meil on mõned firmad, kes müüvad palkhooned alates siin kahekorruselisest elumajast kuni saunade ja madinat. D2-sugust palki meil liik oli üks on siis kas höövel veidi palk, seda teatud mõttes palki ehituseks ei saa lugeda, samas ta kindlasti puit. Ja kindlasti, kui ta on hästi tehtud, siis on ta elatav. Palkehitus on siis see, kus moodsate vahenditega tehakse palki enam-vähem traditsioonilise lõpptulemusega, kuiv palki ei tehta või, või söövad vaiksemad, need võetakse palgid ja tehakse nad kõik ühesugusteks noh täpselt ühte mõõtu ja masinatega lõigatakse sisse siis neile need vanad, need võivad olla väga mitmekujulised selle ma ei tea, kas leiutasid soomlased. Aga nad arendasid ta välja ja kuulus firma, praegu ta seal on teisigi, aga Eestis paraku nende hulgas on noh, mitte just kõige paremaid tegijaid. Ja siis samas on ka muidugi see turusituatsioon ja see kogu aeg see sulle, et elus firma elus püsiks, oleks tööd ja leiba nahet lõpuni kuivamata puit ja tähendab, ja siis on tulemusi sageli vägagi nutuseid seal. Nendel põhjustel, aga ma lugesin, et kui palkehitis tehakse, et siis puit ei tohigi liiga kuiv olla. Jah, tähendab noh, siin on jällegi mitu lähenemisviisi, kui me tuletame meelde, et Soomes väga hinnatud nõndanimetatud Kelo see tähendab siis aastaid või aastakümneid jalal seisnud mänd, mis on nagu laagerdunud see loomulikult, et sellest ehitamine on üks asi tähendab arvesse võttes neid vajumisi ja selle käitumist. Ja teine asi on see tavaline, mis igal pool olijat toorest puidust lattet toores poidzee vajub ära nii nagu teise järgi kooldub. Ja siis, aga seal tuleb arvestada neid kooldumisi ja vajumisi ja kahanemisi ja ja näiteks uste ja akende tegemine on mõnevõrra keeruline, tuleb arvestada seda vajumist, jäta need vajumised ja see on ka traditsioonis või vanast ajast teada, millise hoone puhul, kui palju see jätta tuleb, kinni ei vajuks, näiteks tõstaks palgivahesid lahti. Aga nüüd siis ei tea, mis mõjutustel väga võõramaistel on väga moodi läinud, et seal peavad olema ilu, sambakesed. Ja vaata, see on küll üks väga halb suundumus või trend või tendents. Ja nüüd ehitajad, klient soovib, ehitajad näevad nendega kurja vaeva, Raivo on välja mõeldud igasugused poldid seal, et järgi lasta, aga talk teatavasti vajub küljed palju rohkem pikkupidi peaaegu ei vajuks, kui ei kahane. Ja kui sinna ristipidise paik konstruktsiooni peale sinna liita nüüd mingisugune püstine puit, siis on selge, et tulemused, uksepiidad ja aknaküljed, need on paratamatus, aga need eraldi sambad, need on, need ei vasta asja iseloomule ja järelikult siis traditsiooniline palkehitus meie maal, traditsioon. Kultuur eitab neid sambaid, see on võõras mõju ja sambad on prestiižne. Eelkõige me teame küll, alguse on ta saanud sealt nende pühadeehituste pealt Vahemere maades, kus ta oli kivist ja see on mujale maailma ka jõudnud ja praegu meile see palki ehituslik. Samba kultuur jõuab Ameerikasse. Kas aga jah, meile ta ei sobi. Kui inimene tahab nüüd rajada endale, ütleme maakodu, et siis ta võiks selle tõesti ehitada traditsionaalselt palkehitusena. Jah, võiks küll päris kindlasti ka neid mitu aspekti. Me oleme nüüd kõige suuremat edu saavutanud saunaga. Saun on nimelt selline asi, et ta jõudis täiuseni, ma ütlen täiesti kõhklemata, ta jõudis täiuseni ja teda täiustada ei ole võimalik. Kas see on suitsusaun. Aga saun ongi ainult suitsusaun juba nimest näha, see keeleteadlaste arvamust mööda on varasem vorm saabuna. Tuletagem meelde siis võro keeles sõna savu soome keeles sõna savu. Ja ta siis oligi seotud otse suitsuga see sabuna sellest on tulnud siis keelde vormid, paun soome sauna, Lõuna-Eestis on ja noh, Lääne-Eestis kohati plaan ja seepärast siis me oleme kitsamas ringis noh, näiteks osas palkmajaliidust on käsitsi tehtud palkmajaliit. Me oleme nimetanud neid saunu või kohti, kus ei ole suits sees. Nõndanimetatud Soome saun, kusjuures soomlased ise hindavad ka just nimelt seda suitsusauna, eks ole, see on neil nagu vahepeal kujunenud eksportartikkel oleme nimetanud seda siis vepsa laensõnaga Gülbet. Et teha vahet, et need on siis Kölbetit, need on siis kohad, kus saad kuuma, saad leili visata, aga seda suitsu maitset ja kõiki neid vanu häid omadusi ei ole. Milles seisneb selle sauna täiuslikkus? Tähendab, kõik on ajaga välja kujunenud, kõik on paigas, tähendab, noh, siin on näha, on teda siis uuemal ajal, just siis, kui Juhanist sai Johannes, on asutud teda lagu täiendama, aga kõik need täiendused kokkuvõttes on ainult olme tamine, selgub, et see, kus on tega Olle kuidas teda köetakse, kuidas asetuvad need lavad ja asjad, mismoodi see kõik on, see on selline, et kui sa sellest häälbiku Cyboole või kui sa ei lähenes sellele kütmisele nii noh, jällegi südamega või oskusega või kusjuures iga saun nõuab omaette oskust, kui oskad ühte sauna kütta ja siis tead seda, iga saun on isemoodi siis muidugi tunduvalt kiiremini teise sauna kütmise oskusi omandada, aga ikka iga saun isemoodi ja siis puud ja asjad ja järjekord ja millal uks kinni ja millal lahti ja kõik need määravad ja näiteks me avastasime küllaltki hiljuti, et väga suur tähtsus talal. Et tähtis on see, et lava ja kerise vahel oleks laetala. Et siis kui visatakse leili kerise pealegi suitsusaunas on loomulikult healt lahti ja siis see lell see kuum aur, mis tõuseb üles, see ei paiska mööda lage kohe sinna üles lavale, et kohe kõrvetama vaid ta hajub selle palgi taga, see on väga palju parem, selline kliima siis seal või mikrokliima seal lava peal, kui see tala seal vahepeal, vot sellised nüansid kõik, ja mida siis veel seal ei ole vaja küttekoldesse, uuemaid materjale, on võimalik Davis vanade või kõige vanematega läbi ajada. Aknad ei pea olema suured, ainuke viimane täiendus oli see aken, muidugi, see on ainuke koht, kus võid mõelda kaasa, aga kindlasti ei ole sinna vaja suurt akent, eks ole, loomulikult me olemegi saavutanud teatud edu, neid vanu, uusi, uusi, vanu, suitsusaunu on mitmeid-mitmeid ehitatud, on töös ja ja siis veel tuleb rõhutada, et saun on ühe perehoone. Suitsusaun, mis oleks selline näiteks tulevad kohale ja kütavad ise ja lähevad jälle ära, tulevad teised ei ole mõeldav. Nagu öeldud, et iga saun on isemoodi, tema iseloom on isesugune. Järelikult kütja peab olema see, kes teda alati kütab. Ja neid võib-olla töö eest näiteks kaks või kolm, harilikult ongi saunakütja, et sellel põhised, aga kui keegi tahab endale teda ehitada, siis see on praegusel ajal võimalik. Joonised, juhendid, kõik on olemas ja kõik on olemas, on teadmisi juba mitte nii palju kui vaja, aga võime üsna garanteeritult soovitada. Teatud mõõdud keskmise pere jaoks oli, aga noh, näiteks hiljuti Viimsisse Viimsi valda ehitati tellija soovi kohaselt võimalikult ehtne Lõuna-Eesti tüüpilisest mehe juurde. Ta on Lõuna-Eestis suitsusaun ja kuuldavasti töötab hästi, võib öelda. Mida sa, suits seal annab võrreldes noh, korstnaga saun, aga ikkagi kas see on kuidagi desinfitseeriv vastane? Selgub, et siis köetud suitsusaunas kahjulikke mikroobe ei ole. Sellel põhjusel seal sünnitati, sinna viidi haiged ja noh, sageli viidi sinna ka suvi, et see oli üks tähtsamaid hooneid. Nüüd siis kui minna edasi, siis noh, aids muidugi on asi, et kui keegi soovib, aita, siis vanadel eeskujudel neid on ka tehtud, aga vähem kui saunu ja ait, kuna ta pole, tuli hoone siis seal ei ole mitte midagi, kaks teda olemas, täpselt samasugune või 100 või 200 aastat tagasi, seal ei ole ka aknaid tegelikult ju vaja ühele aidal. Ka sel juhul pole ju tegelikult aknaid vaja, kui keegi kavatseb seal, siis suudeti magada nagu see oli tuntud romantiliselt aidas magamise ja seal kollitamise ja eal käimise lood kõik kokku. Nüüd elumajaga ja sellega on loomulikult asjad väga palju keerulisemad. Ja see nüüd on ikka nii pikk jutt ja aga ka seal otsingud ja katsetused käivad ja jätkuvad, on katsejärgus ka siis üks ahjutüüp ka selle akutegratsiooni 19. sajandi jooksul tuli sisse see nõndanimetatud hollandi ahi mis võib-olla ma ei tea, seda, sobib väga hästi Hollandisse. Aga meile ta tegelikult ei sobi. See on tellistest. Ehin hotellis ei ole võib-olla see määrav asi, aga kõige tähtsam on see, et ta on liiga väike. Kui ta on mingis väheldases korteris, siis ta võib oma otstarbe väga hästi täita, aga korralik suur maja ta ei võta seda järgi, lihtsalt jahtub liiga ruttu ära ja samas noh, see vanamehe ahi täitis selle otstarbe suurepäraselt keskmise talveilmaga, teda tuli üle päeva kütta. Aga samas noh, keegi oma elamisse tänava sel päeval suitsu sisse ei taha, noh, samuti on praegu võimalik teha suuremaid aknaid, sest klaas on ikkagi hiline ja siis kaua kallis ja nõnda edasi sellega seotud tuna praegu katsetused käivad, et jätta selle vana reheahju kõikvõimalikud plussid aga suits juhtida siiski välja, et oleks siis nii suur, kütaks terve maja ära ja katsed on lootustandvad. Huvitav, kus ta peab siis tükk maad suurem olema, kui, kui meeter korda meeter näiteks? Jah, peab küll tal on ees siis lee või olla tema puhul, tähendab, üks katseeksemplar on päevases kasutuses ja inimesed elavad sees. Noorem paar ühelapseline ja noh, nendel oli entusiasmi, see teha avatud tuli, on seal siis seal ei, ta on kinnine, kõige avatum, tähendab see ahi ise on kerisega kinnise kerisega, seal on maakivikeris sees, siis tal on küttekolle ja tollel on kahe poolega metalllukk sees. Ka selle ees on veel teise lõõriga, nagu see leease või nii nagu vanasti tabel, kes vaatab, piltide ette, kujutab, aga sealt tuli kõik sisse, aga seal on võimalik siiski tahi ära roobitseda, söed ja tukid sinna ette, need põlevad seal edasi sinna võimalik puid juurde panna, seal keti otsas ripub pada ja aga samal ajal võib juba enne kui see pada panna võib näiteks panna saiad võileivad sinna ahju küpsema. Ja siis külje peal on ahjuuksetaoline ukse üleval, mis läheb kerisepealsesse ruumi, see võib näiteks lahti teha ja kuuma palaste võib kinni panna. Aga sinna kerise peale seal hoolitsetud selle eest, et seal on koht, kuhu malmpotiga võib liha hauduma panna, hoopis eriline ta veidi suitsumaitseline. Aga samas ta ei ole, ei keenud, ei küpsenud, ta on selline just Kevised hautatud liha ja siis, kui võtta veel pannialus siis perenaine või lasta neliveoga korraga, tal võib käigus olles ühe ahjuga. Vot selline. Viimasel ajal ma tean, et ehitatakse neid niinimetatud soome ahjusid, et mis nagu tellisest keskelt läheb lõõr üles, siis mööda külgi tuleb ta alla ja sealt juhitakse korstnasse, et see nagu soojeneb ühtlasemalt ja selline tellisahi pragune nagu tavaliselt, ütleme et kolme või mitme löörilised Kahtlemata on see tuleb uurida, kui sügav on tal soome taust ja võimalik, et tal on Soomes väga vanad traditsioonid. Aga kindlasti on see, et võimalik, et väga hea ahi, sellepärast et ega siis võib tulla uusi kultuuri elemente ja ja on hea, kui tuleb ja kogu aeg on tulnud, ainult et neid peab olema mõõdukalt piisavas tempos nii-öelda ja sulandumise aeg ja katsetamisaeg ja ja kokkusobitamise aeg. Aga kui tuleb neid uusi kultuuri elemente robinal kontrollimatult, siis toimubki see protsess, mida nimetatakse akult operatsiooniks ja mis meil siis paraku toimub siin meie rahva seas suhteliselt lühikese ajaga teist karda ja kahtlane, mis siis pärast seda üldse järgi jääb, sest see toimus 19. sajandi lõpus, lõpuveerandil kulmineerus ja seejärel siis nüüd toimub ta teist korda sellisel kujul. Ühesõnaga, palkelamu on siis uurimisjärgus praegu seinad on selged, eks ole, katus on siis laastkatus või õle või rookatus. Öelge meil praegu ei ole sageli, vot see katse oleneb mõne entusiasti olemasolust või leidmisest, kes tahab enda naha peal on valmis katsetama midagi, nagu ma just kirjeldasin ühte ahju. Need inimesed läksid riski peale välja, siis neil oli ka teatud huvi vanade asjade vastu ja ja teatud suhtumised ja nad on väga suured, ühtlasi saunafanaatikud neile üks nendest uutest saunadest. Aga tähendab, nemad olid nõus selle ahjuga katsetama ja katse õnnestus, ütleme hindele kolm pluss ja nüüd on üks inimene, kes räägib, et võimaluse korraldada katseteks õlgkatust. Aga enne tuleb siia rukis kasvatada, kuskil enne tuleb ta käsitsi põimida, peab rukkiõlg olema ainult õlgkatus meie maal tähendab üheselt rukkiõlgi. Niipalju kui üldse andmeid on i tule väitma. Lehola Lembitu aegadel võis olla mõni teine õlg kaotus. Aga ma ei tule ka väitma, et siis üldse õlgkatuseid oli. Aga praegu, kui me räägime õlg, katusessioon üheselt rukkiõlg tähendab laastukatuse või üldse ka singli ja Kim vaatlesid neid puitkatuseid. Praegu me eristame neli liiki nii Bilbas, see on see, mis on käsitsi kistud. Tegelikult oli vaheldumisi Bilbasjal aastaga me oleme lihtsalt võtnud, nii et kui me räägime, et oleks jutt üheselt mõistetav sel aastal on see, mis on löödud masinaga venestamise meetodil, see on üsna levinud Bilbas väga vähe. Ma tean praegu ainult ühte talu, kus kõik hooned opil pärast ja mõõdud suvaliselt, kuidas ise tahad, kui suured ei, on Lõuna-Eesti laast põhjaeestilaast, seal on omad kindlad, Lõuna-Eesti omad, pikem seal puu parema jooksuga põhjastil aastal lühem ja vist saartel olid veel mitmed kultuuriregioonid laastu. Sellise standardpikkusega on olnud singel, see on see, millele tsoon on ühe külje peal lõigatud masinaga käib teise sisse ja Kim on nagu lauakene, see on eriti saartel ja Lääne-Eestis olnud levinud ja kõigi nende puhul on tähtis see, et nad tuulduksid, et nad sajavad märjaks, vesi jookseb, neid pidi maha, aga ta märguüleni vahet ka läbi noh, praktiliselt ei tilgu. Või kui, siis minimaalselt tagast õhk tõmbab, kuivab ruttu ära. Vot see teeb tema hea. Aga kui on ei tuuldu, näiteks on praegu mõned tahtnud, nii et ilus laastukatus, teen alla sinna soojustatud katuslae, siis jätan kolm sentimeetrit, tuulutusmaad isegi panen sinna peale siis kolme katse, laastukatuse, see ei tundu piisavalt, need on 10 aastaga läbi läinud jahiga bakteriga. Aga õlg mälestuste põhjal kestab jaht kauem kui 30 aastat ja kohalik roog kestab kauem, nii et praktiliselt need loo ja õlgkatus on ühe ja sama katusetüübi alaliigid. Kaunis suured erinevused on, aga lihtsalt roogu on saada ja õlg ei ole. Muidugi oleks võimalik välja mõelda masinad, mis koristaks selle rukki saaks kätte teisele leivavilja ja oleks ka katuse õlg olemas, aga selliseid masinaid ei ole, et noh, tuleb välja see asi, eks ole, tänapäeval kas kombainistaga varem peksa masinast lihtsalt õlgkatuseid likvideeris v peksumasin, aga muidu see, kui käisid, see on asutud vihad köidetud, neelanud haakis kuivanud, tagastan nad vees ja veel kuivatatud ja siis nad on rabatud ja see veel järel pekstud. Siis see ongi katuse õlg seal edasi koos, nagu ta on köidetud põllul juba ja need pannakse kõrvale ja seda siis kasutati näiteks muldpõrandaga saunas pandi iga kord uued õled ja jõuluõled ja katuseõled ja kõik see oli selline pikk. Jalg, sest peksti seda peaosa mitte tore osa, eks ole. 90 protsenti Luki devast tuli välja tegelikult rabamisega, ma kinnitan seda, ma olen ise seda tööd katseliselt teinud, üks aasta kasvatasin rukki, peksin ta sellisel kombel ja kuivatasin, mis seal siis vastu seina peksmine kuskile vastu pinki võtad, kogusele vihu ja vihu, lööd vastu pike jooksjad kõhinal maha peaaegu kõik tühjaks, aga siis see, mis sisse jääb, see tuleb siis Pindi või varda või koodiga järel, teksakatusel ei ole hea, siis lähevad rotid sisse ja kui jäävad, siis et juba sellepärast see, et saad, et noh, praegusel ajal võiks sellest loobuda, kes seal praegu nii piinlikult kõik ja kokku hoiab, aga noh, ikkagi hiired, rotid lähevad sisse ja noh, kui me jõuame loodetavasti kolme aastaga, jõuame me siis uue, ühe uueaegse õlg katuseni, noh, eks siis ole näha, mis seal hakkab tulema. Ja siis 70 80 aasta pärast. On päris kindlad ja võib-olla teaduslikud andmed selle kohta. Ja võib-olla on võimalik tagasi tuua ka õlgkatus, skulptuur, kui samal ajal mõeldakse välja, kuidas rukki kobistamine võiks selline olla täiesti mehhaniseeritud, et, et sellest jääks järgi ühtepidi teda või mis iganes ja teistpidi siis need vihud. Ma küsiksin veel traditsionaalse ahju kohta, et seda ilmselt ikka algul tehti maakivist, eks ole? No maakivist paekivist savist väga mitmed mitut moodi ja ma nüüd võtaksin suu liiga täis, kui ütleksin, et ma nüüd täpselt tean, kuidas näiteks aastal 1500 üle meie maaahjud olid ehitatud ja jagunesid just vähem on teada Lõuna-Eesti kohta sest Põhja-Eestis võib väga suure tõenäosusega ja ahermete põhjal öelda, et nad olid ka siis paekivist nagu aastasadu hiljem ja maakivist kerisega. Aga Lõuna-Eesti seal ei ole ju valdavalt nii head ehitusmaterjali käepärast, mida hea laduda. Ja seal võeti selletõttu hotellis ka varem omaks ja seal siiamaale on tellisel ka kasutusel tänase päevani väga keeli noh, tellis on ikka eestikeelne sõnad on savikivi paekivi kannatas kuumust küll teatud piirini, muidugi, eks ta seest mingil määral siis ka tekist kustutamata lubi, aga oluliselt siis? Ei, ikkagi see aastakümneid ei ulatanud selle päeva nii, et oleks ära lagunenud kohe. Paak soojusmahtuvus on ilmselt palju suurem kui telliseleks kerise paekivi ja raha ja sellepärast keevisahi ta hoiab seal see keris palju kauem ja palju paremini akumuleerib siis sooja. Soomlased panevad mingit erilist Kivivese voolukivi mingi. Ja see on väga hea naat. Täpselt sama saab ju kasutada tükkidena. Et see on muidugi väga hea. Tehakse, aga noh, soomlased on üldse kadedaks teeb, ma ei ole kade inimene, aga kui ma soome saunamuuseumis käisin ja vaatasin, millistest kividest on nende kerised ja mis on siis tekkis hetkeks küll niuke kadeduse tunne, et kui palju meie peame vaeva nägema kerisekivide ja kõige sellega ja nendel on seda nii jalaga segada. Ma küsiks veel selle elumaja kohta, et kas sinna sisse saab siis ka tapeete panna või peavad kõik palk seinana jääma. Kuidas nüüd keegi, ma ütlen, et siin ei ole võimalik üheselt öelda, samas ikkagi ma tulen selle juurde tagasi, et kui midagi teha, mida, nagu ei ole kombeks olnud, siis küsida tuleb milleks ja siis et lihtsalt sellepärast, et ennast õdusat tunda kah võimalik. Ma kujutaksin ette, et kui keegi ehitab endale väga võimsa korraliku rehielamule sarnaneva palkhoone aga tal on sinna ühte kambrisse vaja mahutada, aga näiteks ämm siis võib-olla hämmale meeleheaks tulekski sinna panna temale silmale meeldiv tapeete ennast koduselt ja, ja selleks tuleks võib-olla siis lauad enne alla lüüa. Ja siis selle peale kleepida tapeet. Aga samas siis ma jällegi kesine siis milleks. Ja noh, ma kujutan ette, et sellisel juhul palksein hästi tehtud, palksein puhas ilus on selline esteetiline väärtus. Et sinna peale panna mingisugune aafrikud, tapeet on massikultuur, kujutatakse ette, et siis peaksid olema ka unikaalsed tapeedid sobiksid siis võib-olla siin mõnda ruumi näli roost pressitud. No kas see või lihtsalt kunstnik on nad kujundanud, eraldi trükkinud või maalinud või mis iganes. Noh, siin on meil teatavasti mõnedes mõisades unikaalseid tapjaid, et mida need suure vaevaga restaureeritakse ja hoitakse, aga mõni tänapäevane kunstnik võiks ju teha. Oleks loominguline lähenemine, teeks tapeedid ja kui selliseid see oleks nagu moraalne või tasakaalustatud, aga et üldiselt see, et seal on ikkagi tõesti sobimatu ja noh, lihtsalt liiga odav värvide sobiks palki seestpoolt, neelu nahk tarvidust ei ole, aga noh, jällegi maitse asi ja siis seal selle värviga kah, et mida siis sinna värvida, mis värvidega ütleme, et palk on ju väga tervislik puit väga tervislik materjal, oleneb siis, mis värvi sinna peale panna oleks väga kahetsusväärne, kui need moodsad keemilised värvid peale läheks, linaõlivärv linaõlivärv Pärnitsa peal tähendab rõiverlisse linase lina helistangi, keedetud keedetud ja kui öelda linaõli sisse, tähendab siis toortoored ilma värvi ja või siis turvatud, aga sees noh, pidev dolla. Praegu toodetakse Eestis siiski väga head ainet, see tähendab, on tõrvaajamine männi kändudest püütakse kinni intiin, mis sealt lendub, vanasti, terve põletamisel lendas õhku laiali. See kinnipüüdmine käib umbes nagu puskariaparaadiga jahutussüsteem. See valatakse sinna sisse tagasi, seega vedelam ja osa müüdavast produktist seal on 10 protsenti just nimelt linaõliga sees välisvõõrbaks, see on suurepärane, lihtsalt. Seesama tõrvaõli, mida müüakse poodides ja muud Aga sisse noh, jällegi maitse asi kastide sisse ikkagi vaja ja mis siis sees selle puiduga üldse juhtub, kui ta pole mitte millegagi kaetud? Et meile tundub üksluine võib-olla et kui kõik on palk, igal pool, kõik seinad, kõik toad. Aga noh, seal võivad olla siis nahad, vaibad, jah, pildid loomulikult esimene palkehituse juures kasvõi näiteks seal relvad seina peal. No kasvõi nagu Šveitsis, mitme põlvkonna relvad on selline, noh, ega see ainult Šveitsis, see on üsna ülemaailmne komme. Velvad seinal. Et seal lihtsalt jäeti inimene, kes ajateenistuse ära relveid olla Jah, aga see on nüüd natuke teine küsimus, aga tähtis on ikkagi see, et kombeks on olnud elada palkhoones ja peavad olema väga mõjuvad põhjused, kui vanast kombest soovitakse loobuda ja see on nüüd küll maousuline seisukoht, et, et nii nagu kombeks on olnud, on tõenäoliselt kõige parem või kui ei ole, siis seda on tarvis tõestada. Palk väljastpoolt tõmbab halliks, kuidas ta seest ajapikku läheb. Ei tõmba halliks, kui ta suitsu ka ei saada, tõmbab tumedamaks. Vana palk on selline rõuge seest, kui ta ei ole saanud, suitsusuitsuga tõmbab muidugi suitsu ka. Ja sellepärast ettekujutus ongi ju. Et ta on suitsu ka väga vaadata, kui vana aida sisemust piisab sellest ja üsna puidukarvaline on sealt seestpoolt kah ikka veel. Ma tänan teid kallasele huvitav jutu eest, seda enam, et te olete nagu asjas ise ka praktiliselt ninapidi sees, ma loodan, et see valdkond võidab kandepinda ja peagi võib-olla üha enamad meist võib-olla tahavadki hakkavadki tahtma sellist hästi tervislik, kui ökoloogilist ja kohandunud näiteks palkmaja, mille hektarile seal mai tea niidul siis nosib lammas või töötab maa hobune. Ja võib-olla leidub mõni ka maakana ka, kes hakkab munema. Aitäh teile ja jälle kuulmiseni. Te kuulsite saadet sarjast traditsiooni tarkus, stuudios reid Kalle Eller ja Peeter liin. Saate toimetaja Marge-Ly Rookäär.