Tere, head kuulajad, algab heligaja saade pakub ülevaadet lähiaja muusikasündmustest. Kõigepealt teeb nele evaste infelt tagasivaate hiljuti toimunud kontsertidele. Eesti filharmoonia kammerkoori tegemistest räägib ja uut hooaega tutvustab koori direktor Anneli Unt keda küsitleb Kersti Inno. Vanemuises. Koonia orkestrile algab järgmisel nädalal samuti uus hooaeg. Peadirigent Mihkel Kütsoniga ajas juttu Hedvig Lätt. 15. septembril korraldab Eesti muusika ja teatriakadeemia juubelihooaega tutvustava päeva lähemalt räägib välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Pianist Kalle Randalu on taas Eestis kontserte andmas, teda küsitleb Marge-Ly Rookäär. Pärdi endine kodulinn Rakvere tähistab täna helilooja sünnipäeva. Sümfooniakontserdiga lähemalt räägib Virumaa kammerorkestri dirigent Toivo Peäske. Ilmus autoriplaat Jüri Reinvere loominguga. Berliinis on telefonil helilooja Jüri Reinvere klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder Järvilid Bonnis Beethoveni festivalil. Cademalt on toimuva kohta telefoni kommentaar. Täna on klassikaraadios otseülekanne Londonis BBC promos, festivali lõpp, kontserdit sellest räägib toimetaja Karin kopra. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile kena kuulamist. Augusti lõpus leidis aset Pille Lille muusikute toetusfondi korraldatud Tallinna kammermuusika festival mille eesmärgiks on teatavasti eesti interpretatsiooni kunsti tunnustamine ja toetamine. Tänavu oli tegemist festivali viienda sünnipäevaga. Juba tavaks olnud esinemispaikade, raekoja ja Rootsi-Mihkli kiriku kõrval oli tänavu ka üks uus saal vallutatud nimelt Mustpeade maja valge saal. Ja kokku toimus viienda Tallinna kammermuusikafestivali raames üheksa kontsert tee, kus esinesid ligemale poolsada Eesti interprioriteeti väljapaistvatest, Eesti Muusikaakadeemia üliõpilastest küpsete tipp muusikuteni välja. Festivali kontserditel oli kogunenud üsna tublisti rahvast, sest raekoda ja Mustpeade maja valge saal olid publikust peaaegu täis. Tundub, et festival on oma koha siinses muusikaelus leidnud ja järjepidev kontserdikülastaja sai kindlasti hea ülevaate eesti interpretatsiooni kunsti hetkeseisust. Tooksin siinkohal esile festivali mõned meeldejäävamad hetked. Festivali avakontserdil raekojas pakuti artistliku ja professionaalset kõrgtaset Marco Tiny ja Madis kari esitatud Francis Bulanki sonaadis klarneti-le. Klaverile oli nii tuju, küllust kui kirevaid kujundeid, samuti virtuoosse pillivaldamist. Väga ilusad olid pianos esitatud karakterid, ent kõrges registris ja fortes kippus klarnet dist oma tooni kvaliteeti teinekord pisut kaob. Tama. Suurt pianistliku üleolekut näitas Markko Martin Alexandra kiraabini tüüdides siis Mall Jendismall viimastena süüdi kui ühtainust tõusvat kulminatsiooni kujundades pani ta mängu igatahes klaveri viimsedki dünaamilised võimalused forte skaala poolel. Avakontserdi üheks põnevamaks esituseks oli tuua Sigrid Kuulmann Tiny ja Marko Martini mängitud Sergei Prokofjevi sonaat. D-duur, milles oli mitmekesiseid ämbreid eriti lüürilistes episoodides ja muljet avaldas ka väga hea ansamblitunnetus koosseisu Kai Ratassepp, Mati Migalai ehk siis teisisõnu üle kümneaastaseks kogemusega klaveri tuua. Etteaste jäi meelde samuti ühelt kontserdilt ja seda eriti kavavaliku ja muidugi haarava mängulaadi poolest. Kuulda sai nimelt Eestis üsna harva kõlavaid teoseid šars tsüklit, laste mängud ja Felix Mendersoni teost andante Alley Rabrilliamter pise tsükkel, kuhu on sisse kirjutatud 12 laste pärast. Pala sellistel teemadel näiteks kiik või pimesikumäng nõuab esitajatel, et eelkõige väga head karakteritaju ja Ratasepa Migalai värviderohkes mängus jagus seda igatahes piisavalt nagu ka rütmikat mänguhasarti, mis on nende duo tunnusjooneks pea igal kontserdil. Vokalistidest jäi festivali galakontserdil kõige rohkem meelde dramaatilise esituslaadiga bariton Atlan Karp ja nõtke ja ilmeka häälega sopran Kädi plaas. Ja seoses sellega, et Kaala kontserdil diskõiki viit vokalisti Corel tekkis üks mõte ja nimelt selline, et galakontserdile oleks vajaliku pidulikkust lisanud ikkagi kammerorkestri kaasamine sest oli ju Eesti muusika ja teatriakadeemia Cameron kester festivalil täiesti esindatud. Vokaalkontsertidest oli meeldejääv samuti Pille Lille esinemine, kelle meisterlikult ja süvenenult esitatud kammerlaulud kõlasid festivali viimasel õhtul ja partneriks oli solisti väga hästi tunnetav pianist Marje Lohuaru. Festivali kõige uhkem kontsert nimega viiva jubilee toimus Mustpeade majas kus tähistati kolme Väljapaistva muusiku, Ivari Ilja, Henry-David Varema ja Virgo Veldi juubeliaastat. Kontserdi avapala Frederik šopääni andandes. Toyas Suur briljantne Palonees kõlas eesti tunnustatuma pianisti Ivari Ilja esituses. Ja sellest kujunes minu jaoks festivali tipphetk. Et ühest vanavõitu kontsertklaverist selline kõlarikus kätte saada, peab olema ka tõesti väga suurmeister. Ivari Ilja ja Henry-David Varema esitasid muljetavaldava hooga ka keerukad ja virtuoosse Felix mendel soni variatsioonid, mida samuti Eestis suhteliselt harva mängib takse huvitava ja intensiivse muusikaelamuse, kus Henry-David Varema Els Aarne kapridžas soolotšellole. Emmanuel Bachi kuuessonaadist sai aga kogeda kolme juubilari hilja varem maja Veldi ühismängu ja tunnustamatult kõrget artistliku energiataset, millest piisanuks ka kolm korda suuremale esitajaskonnale pidulikul viiva jupile. Kontserdil kuulutati välja kaks preemiat. Nimelt vendar Eesti preemia noor dirigent, mille pälvis Risto Joost ja Marje ja Kuldar sinki, preemia noor laulja, mille saajaks oli noor sopran Maria veret teenina. Nüüd siis mõningaid mõtteid ka neljandal septembril Rail Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist, mida juhatas Toomas Vavilov ja kus soleeris varem kahel korral Eestis esinenud viiuldaja Sarah Chang. Viimastel aastatel on väga häid viiuldajaid Eestisse tulnud päris sageli. Olgu näiteks nimetatud Julia Fischer, Reno kapishoo, Vadim Luts, Mannakiko suvanai, Nikolai snaider ja hiljuti värske elamusena augusti lõpus toimunud kontserdil, kus esines frankfurdi raadio sümfooniaorkester, esinenud solisti ja niin Jansen. Kõik need artistid on vaieldamatult maailmanimed, kes esindavad täiuslikku viiulimängu kooli ja kel taskus plaadilepingud suurimad kompaniidega. Samuti on kuulus nimi kunagisest imelapsest nüüdseks küpsesse ikka jõudnud. Korea päritoluga Ameerika viiuldaja Sarah Chang annab erinevatel maailma lavadel hooaja jooksul kokku tavaliselt umbes 120 kontserti. Estonia kontserdisaalis kõlas neljandal septembril Saaratšangi esituses Felix mendel soni viiulikontsert e-moll. Käimas on ju ikkagi mendel soni aasta sest helilooja surmast möödus tänavu 200 aastat. Sarah Changi puhul on tegemist juba lapsepõlves tugeva põhjalise pillimängutehnika omandanud muusikuga kelle jaoks virtuoosse viiuli kontserdite esitamine ei valmista mingit raskust. Kontroll instrumendi ja mängitava üle on tema puhul väga head ja suurtest distlikest žestidest näib, et lava on tema jaoks lausa igapäevane koht. Changile ei ole probleem tekitada viiuliga just selliseid helisid, mida ta parasjagu soovib või esitada kärmelt mõne sekundiga terve hulga kiireid noote. Kuna mendel soni viiulikontsert eriti on Eestis viimaste aastate jooksul väga kõrgel tasemel mängitud lausa kahel korral esitatakse Sonja Nikolai Snyder siis maailmanime puhul, mida Sarah Chang kindlasti on, lähed saali ikkagi väga suurte ootustega. Mendel soni viiulikontsert algas sedakorda paljulubavalt. Nii artisti kui dirigendid, kontsentratsioon olid kõrged. Chang alustas suure ja laiatoonia vibraatoga ja esimese osa märksõna passionaata, mis tähendab kirglikult oli asendunud, võiks öelda isegi Adžitaatoga, mis väljendab pigem ärevust. Ja vaatamata sellele, et kõrvale tavad, passaažid möödusid üksteise järel nagu kord ja kohus jäi disti hoiakus domineerima, teatud sorti ärritatud ja pisut tusane olek muuseas ka kulges ja kõik oli pealtnäha täitsa ras vigade ja eksi mustata. Kuid mis siis ikkagi häiris selle põhimõtteliselt professionaalsete nõuetekohaselt teostatud esituse puhul. Nagu teada, siis imelapsed viiuldajad õpivad keerukat repertuaari juba siis, kui tavalised lapsed alles viie noodiharjutusi teevad. Ja võib ka üsna kindel olla, et säärast Jong omandas mendal soni viiulikontserti samuti varases nooruses. Ta on ise ühes intervjuus väitnud, et mendel Sonja Tšaikovskit võib ta esitada une pealt püsti tõustes. Ja võib-olla siit tulebki see mõnedki rahulolematus terve mendel. Soni kontsert kõlas Estonia kontserdisaalis nagu jooksvalt lindilt koos sisseõpitud kindlad defraseerimis variantide ja tehniliste lahendustega. Ja teinekord tundus, et manuaalselt igati võimekas artist on sooritamas perfektset rutiinset kohustust mida ta samal ajal välisaktiivsuse ja süvenenud näoilmega varjata püüab. Kui teos oli lõpp benud, kõlas muidugi korralik aplaus, nagu ikka osavale artistile tänutäheks. Ent sellel kontserdil ei tekkinud kahjuks õhkkonda, kus artist viib publiku kokku kaasa teose helimaailma ja korraldada publikule interpreedi na oma isikliku muusika mõistmise ja teadmiste abiga. Rännaku helilooja mõtete ja ideede keskele. Sarah Changi esitus, buss kahjuks jääma valdkonda, mida võib nimetada meisterlikuks triki sooritamiseks instrumendil. Eesti riikliku sümfooniaorkestri esitatud Johannes Brahmsi sümfoonia number kolm mõjus kontserdikava teises pooles igatahes oluliselt usutava maja värskemana, kui seda oli Mendersoni esitus. Lähiajakontsertidele tegi tagasivaateid nele evasteinfelt kaja. Eesti filharmoonia kammerkoor alustab sel nädalalõpul oma uut hooaega. Eile toimus traditsiooniliselt hooaja avakontsert Arvo Pärdi kodulinnas Rakveres. Täna ja homme toimuvad kontsertid vastavalt Viimsis ja Haapsalus. Aga enne kui me asume selle hooaja juurde, paluks natuke me rääkida sellest, kuidas lõppes filharmoonia kammerkoori suvehooaeg. Stuudios on kammerkoori direktriss Annely hunt. Suvehooaeg lõppes napilt paar nädalat tagasi Bremeni muusikafestivalil, kus Eesti filharmoonia kammerkoor tegi kaasa väga suurejoonelisest Mozart, Iidume neolavastuses, dirigendiks Markminkovski, tema enda orkester Prantsusmaalt, jaa, vapustavat säravad solistid, lavastajaks üks Euroopa ooperimaailma tipplavastajaid Oliver Pi Prantsusmaalt. Koor oli fantastiline ja sai kama ja meeldis kõigile ja sedasama projekti Me kordame ka Salzburgis järgmisel aastal ja Gabreemianisse oodatakse meid väga tagasi. Nüüd aga avakontsertide juurde. Millegipärast pole kontserti Tallinnas. Kontserti meelega ei ole Tallinnas, sest et seda kava me saame teha Tallinnas natuke hiljem me pärast kolme avakontserdi Rakveres, Viimsis ja Haapsalus plaadistame selle programmi ja see plaat peaks välja tulema novembrikuus. Ja me mõtlesime, et võib-olla me siis Tallinnas esid Lähme seda muusikat siis, kui see plaat on valmis. Et ühtlasi nagu on siis võimalus seda plaati osta. Laadil saavad olema nendel Sonya kreegi psalmid, see on täitsa huvitav kombinatsioon, isegi mõned psalmitekstid on lausa samad kahel heliloojal. Ja nendel Sonia kreek imehästi sobivad kokku. Me oleme seda kava esitanud sel aastal Viinis, Vetzingenis, Itaalias, Prantsusmaal ja see on igal pool nagu väga hästi vastu võetud. Ja need muusikapalad ja lood on tuttavad ka Eesti publikule Tallinna publikule. Et need on olnud kontserti, kes möödunud hooajal ja me teame oodata, milline tore plaat sellest on tulemas ja kõikide päris ei tea, sest et seal on nii uusim Hendersoni lugusid kui ka kreegi lugusid, mida me ei ole enne teinud ega plaadistanud. Nii et seal saab olema üllatusi ka. Ja kuidas läheb hooaeg edasi? Hooaeg läheb edasi projektiga, mida me teeme nii Eestis kui Šveitsis koos Tallinna kammerorkestriga, ma väga loodan, et selleks ajaks, kui proovid algavad, on orkester ka olemas. Eks me natuke selle pärast muretseme. Aga nendel kontserditel on kavas Pärdi, Berliini missa ja taas ka natuke nendel soni ja Mozartit. Novembrikuus on meil kavas üks Tõnu kõrvitsa esiettekanne, mille on tellinud siundja festival Soomes, kus meie oleme juba mitu korda käinud. Ja seekord nad kutsusid meid koos eesti helilooja uudisteosega ja pärast und ja festivali me siis kanname sellega, et oma Tallinna kontserdil detsembrikuus teeme jõulukava koos ERSO-ga kavas Schuberti astur missa. Aga ega sellel aastal väga palju rohkem teha ei saagi, sest et raha saab enne otsa. Paistab, et uue dirigendi Daniele roissiga on Eesti filharmoonia kammerkoor hakanud rohkem romantilist muusikat esitama. Jah, see on nii ja ei ole ka, et eks meil nagu eesmärk on see, et ükski dirigent ei astuks täiesti eelmise jälgedes. Ka Paul Hillier laiendas repertuaari võrreldes sellega, mis kammerkoor tegi varem ja ekstaniel nüüd võtab omasid lemmikuid kavasse, aga ma pean ütlema, et nendel son sobib küll Eesti filharmoonia kammerkoorile ülihästi. Ta ei vaja sellist suurt vägevat romantilist koori. Et ta on täitsa nagu meile hästi paslik. Sellest saab veenduda, aga klassikaraadio public, sest Viimsi kontserdist täna õhtul kell seitse teeb klassikaraadioülekanded, aitäh, Anneli Unt ja edu Eesti filharmoonia kammerkoorile uuel hooajal. Aitäh, tulge kõik kontsertidele. Vanemuise sümfooniaorkester alustab järgmisel nädalal oma kontserdihooaega, telefonil on peadirigent Mihkel Kütson, kes hetkel viibib Saksamaal. Saksamaal on teil esietendus? Et suure rolli nimel fiesta rolli teeb? Meil Mati Turi, kellega siis just meil eile õhtul oli, peaproov, saab olema tema ooperidebüüdi Saksamaal, lavastus on kaasaegses võtmes, kuid tegemist on sellise huvitava teosega, mis on 20. sajandi alguses ja mis nagu endas ühendab modernset helikeelt, kuid lähtub ta nägu Mahleri suunalt, et on harmooniline, aga tema harmooniat väga huvitavas järjestuses samastab, on ka nagu selline teatud arengul lõpp-punkt, mida tegelikult helilooja kirjutas praktiliselt 20 aastat nii-öelda elutööna. Tegelikult jäigi tal lausa lõpetamata, sellepärast et ta leidis, et ei suutnudki nagu leida seda õiget võtit veel päris lõpukirjutamiseks, et kuigi tal ka oli selleks veel seal terve aasta aega enne surma, kui ta kirjutamise lõpetanud, nii et, aga loo lõpetas tema õpilane ning tegemist on väga huvitava teosega. Kas võime öelda ka, et see ooperi esietendus on ka selline sünnipäevakingitus? Aga õnneks ma olen niimoodi, sain omal sünnipäeva päeva ikkagi vabaks nihverdada, et peaproov oli eile esietendus on homme, nii et täna natukene hinge tõmbamise päev selles suhtes ma olen juba kolmandat hooaega peadirigent kokku, eks aastat 10 saab juba samal täidetud, nii et ma arvan, et see on kuskil 50. oper umbes. Kas teil on selle aja jooksul tekkinud ka oma lemmikooper? On tükke, mis mind nagu jälitavad erinevates lavastustes, neljas erinevas lavastuses poeemi juhatavat oskate juhatada, võib-olla Putšiini ongi niisugune hingelähedane helilooja. Kas saksa inimene on ooperihuviline, kas ta käib meelsasti teatris ooperis? Käib küll jah, selles mõttes, et seal on ainus riik vist, kus on tõesti niivõrd palju erinevaid ooperiteatreid igas suuruses, väikestest linna teatritest kuni suurte maailma mastaabis tähtsate ooperimajade nüüd, nii et tegelikult on selline sakslaslikulti saanud. Euroopas räägitakse ja ka Eestis raskest majanduslikust olukorrast ehk masust, kas see on puudutanud ka Saksamaa teatrid, ooperiteatreid? Õppija teatud majanduslik seis ei ole kunagi väga kerge olnud, mis eristab saksa kultuuriinstitutsioonide rahastamist, on see, et siin ei saada Kultuuriministeerium teatrisse kirja Te teate, et järgmisest kuust alates vähendame teie eelarvet 15 protsenti, et siin need asjad õnneks nii kiiresti ei käi, et nii kiiresti ei saa reageerida, on teatud lubadused, mis on antud teatritele, nendest lubadustest peetakse ka kinni ja finantsiline planeerimine on ikkagi peab, on mitmeid-mitmeid aastaid. Te olete dirigent nii-öelda kahel rindel Saksamaal ja Eestis, Tartus, Vanemuise teatris. Kas selline ettekirjutus Eestist tuleb siis tuttav ette? See on otse elust võetud, jah, see näide. Järgmisel nädalal te tulete Tartusse juhatada Vanemuise sümfooniaorkestri avakontserti ja kavas on vorsakkija, Brahmsi heliteosed. Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaeg, milliseks tõotab kujuneda? Avakontserdil kõlavast roosaki tšellokontsert noore eesti tšellist Indrek Leivategija, soleerimisel Brahmsi teine sümfoonia. Mul on väga hea meel, et Vanemuise sümfooniaorkester on äsja kätte saanud oma neljast sarvest koosneva komplekti ja teatavasti on Brahmsi teine sümfoonia selline lugu, mis algab tuntud metsasarvesooga. Et võib-olla seal mingi teatud määral ka märgiline algus sellele hooajale, kuigi aega planeerides seda päris täpselt ei teadnud, aga poeg Vanemuise orkestrile on väga töine. Mulle tundub, et vanemas orkestri ei olegi vist viimastel aastatel nii palju etendusi ja kontserte mänginud kui käesoleval hooajal. Et me katsume nagu masust üle saada sellega, et, et ütleme üha rohkem tähtis on inimene, kes seda pilli mängib ja tähtis on pill, millel ta mängib, nii et need mõlemad peavad nagu kokku sobima, nii et meie eesmärk ikka on olnud ka oma pilliparki ajakohastada ja parandanud, nii et ka rasketel aegadel Vanemuise kontserdihooajal on selliseks läbivaks jooneks pigem just mitmekesisus, et me mängime nii romantilist muusikat, klassikalist muusikat kui ka kaasaegset muusikat, heliloojatele on esindatud nii Eesti, Läti kui ehitatakse Tšehhi ja nii edasi. Nii et, et selles mõttes mingisugust kontsentreerumist kindlatel eelnõud ei ole, aga soovime pakkuda võimalikult mitmekesist pilti oma kuulajatele, nii et kõik on teretulnud. Vanemuise sümfooniaorkestri avakontsert toimub 18. septembril algusega kell 19 Vanemuise kontserdimajas aitäh dirigent Mihkel Kütsan selle intervjuu eest ja palju-palju õnne sünnipäevaks. Veel kord. Käesolev aasta on eesti muusika Touri alustalaks olevale Eesti muusika ja teatriakadeemiale väga tähenduslik. Juba kevadest saadik on meie muusikute taimelava tähistanud oma üheksakümnendat juubelit erinevate ürituste näol mis nüüd sel sügisel eriti tihedasti toimumas on. Tuleva nädala teisipäeval toimub Eesti muusika triakadeemia õppehoones 90. juubeliaasta programmi tutvustav päev ja elektronmuusika kontsert Helisev Maja. Olen palunud meie stuudiosse sellest päevast ja juubeliaasta üritustest rääkima. Eesti muusika ja teatriakadeemia, välissuhet, prorektori Marje Lohuaru. Alustaksin ehk kõigepealt siis sellest päevast, 15.-st septembrist, kui tutvustatakse Eesti muusika ja teatriakadeemia juubeliüritusi ja see päev saab olema üks üllatuste päev, ma ütlen kohe nii, et me ootame sinna ka külalisi, kuna see ei ole kõige tavalisem pressibriifing sugugi mitte, vaid ta on avatud uste päev. Ta tähendab seda, et kogu maja on avatud ja ta on avatud kõigile. Aga muidugi, kuna meie asutamiskuupäev on tegelikult septembri lõpus, on 27 28, tegelikult, aga me pühitseme seda 27. siis september tõesti kontsentreerub väga tugevasti juubeli tähistamisele ja me tahame, et see oleks meie kõikide pidu. Ja too on see 15. september, nagu selleks alguseks. Me tahame alustada päevad praeguse Otsa muusikakooli juurest, kuhu me siis paneme hoonele nagu mälestustahvli, see on meie esimene asukoht. Ja sealt siis me ilusti marsime meie akadeemia, nii, mis on natukene sellel päeval ja üldse sellel septembri kuusel veidi uues kuues. Ja siis hakkab lihtsalt üritus Helisev maja ja helise maja printsiip on selline, et alguses külalised tulevad meie saali, saal on meil väike, me tahame selle üritusega pöörata tähelepanu sellele, et Muusikaakadeemia ehitus ei ole lõppenud, teine järk meie kontsertsaal on olemata veel nii, et ainult meie selles tillukeses kammersaalis ja seal siis toimub meie juubeli-CD duubelplaadiesitlus ja samuti meie kontsert. Pärast seda on kogu maja, ükskõik mis kellelegi meeldib, kas ta tahab külastada elektronmuusikastuudiot, tahate külastada meie raamatukogu, tahab ta kuulda meie orelist, midagi tahab ta käia ooperistuudios tahab ta kuulata klaverit, kuidas tunde tehakse. Nii et see kaks tundi on meie osakonnad kõik valmis tutvustama enda eriala ja samuti normaalne töö peaks ikkagi ka käima seal edasi, et ta näeks seda normaalset tööd, mida siis tähendab muusikad, õppimine, mida tähendab pilli õppimine. Ja samuti on meil selline huvitav üksus veel nagu pillitöökoda. Nii et võib-olla kellelgi on huvi, kuidas siis meisterdatakse ka pille, nii et seal saab kõike katsuda ja vaadata ja vastavate eriala spetsid ega ka siis ka juttu rääkida. Ja kui kaks tundi kella ühest kuni kolmeni on see maja avatud, siis pool neli hakkab noodi artris meie lavakooli avatud proov, Margarita ja meister, mida siis viib läbi Beljajev ja sinna on kõik oodatud. Te just mainisite siin juubeliaasta sümboolikat ja CD-plaadiesitlust. CD-plaat on üles ehitatud sellisel printsiibil, et me kanname siin ette eesti heliloojate loomingut, eesti heliloojad, kes on seotud muusikaakadeemiaga ja ka praeguste noorte heliloojate loomingut ja kannavad seda ette loomulikult ka eesti omad interpreedid. See on selline ilus valik ja ilus mälestus, mis jääb ka ajalukku. Me teeme veel oma filmi kadumise, jõuab valmis natukene hiljem. Meie akadeemia praegusest seisust ja septembris ootate külla väga olulisi ja tähtsaid tegelasi. Jah, muusikat, teatriakadeemia on ju mitmete rahvusvaheliste võrgustike ja organisatsioonide liige ja mitmes organisatsioonis me oleme ka juhipositsioonil. Ja üks organisatsioon on siis Abam Sisas seisund Baltic Music Kädemis läänemeremaade muusikaakadeemiate võrgustik. Ja sinna kuulub praeguseks 16 Muusikakõrgkooli ja meie rektor Peep Lassmann on seal president. Samaaegselt meie põhiüritusel 27. päeval esineb meil läänemeremaade muusikaakadeemiate üliõpilaste orkester. Sellel sügisel on Eesti muusika ja teatriakadeemia juubeliürituste raames veel toimumas sügisfestival Sügisfestival toimub 23.-st kuni 26. ni. Avakontsert toimub Kivimäe õppehoones, me läheme nagu muusikakeskkoolile külla sinna ja meil saab olema 18 buss ja selle 18 bussiga või siis sinna läheme ja see 18 bussis toimub ka veel üht kui teist. Tahame tõesti tähelepanu juhtida sellele, millises seisus on siis meie muusikute, ütleme taimelava. Eesti muusika ja teatriakadeemia üheksakümnendat aastapäeva tähistab ka klassikaraadio eetris kõlavad saated Tallinna konservatooriumi ajaloost ja tänapäeva Eesti muusika- ning teatriakadeemiast ning otseülekanne 27. septembri aastapäeva kontsert-aktused. Eestis on taas kontserte andmas armastatud pianist Kalle Randalu. Ütlemata hea meel on mängida jälle soolokontserti sellele kavale, mida ma praegu mängin, tegelikult võiks panna mitu pealkirja või, või alapealkirja. Ja üks oleks kindlasti juubelid minu õpetaja Bruno lukk, tema sünnist möödub sel aastal 100 aastat, seda mõnevõrra juba tähistatud, aga suuremad üritused tulevad meile oktoobrikuus. Tegelikult olen mõelnud Bruno Luki peale ka seoses terve selle kavaga, sest muidugi tema viis mind ka nende teosteni, nagu on seda Schuberti G-duur sonaat, fantaasiasummani humoreski. Bruno oli väga suur uue muusikahuviline ja suhtus väga suure huvi ja austusega ka meie noorte heliloojate vastu ja viis mind kokku paljudega nendest, nagu näiteks Kuldar singiga ja ka Raimo Kangro kaja Jaan Räätsa ja paljude teistega. Et kindlasti üks aspekt on juubelit selle kava peale mõeldes, Raimo oleks saanud 60 nüüd lähimal päevil kohe. Erkki-Sven Tüür saab viiekümneseks ja Schuberti Schumanni rääkisite. Tegelikult võiks üks selline alapealkiri kaval olla, et Kalle Randalu esitab noorte heliloojate loomingut. Sest et tegelikult on need kõik heliloojad oma teoseid kirjutanud väga noorelt. Raimo Kangro sviit kannab opose numbrit üks ja mäletamise imetlusega Bruno lukk sellest rääkis. Vaata, missugune talent meil on tekkinud ja sealt ikka hakkab nüüd tulema. Ja Erkki-Sven täpselt sama moodi, et see on tõesti niisugune viimane teos, milles see miski on sees. Raske on sellele miskil ja teinekord nime anda, aga seal on see miski, mis paneb ka aja veidi teisiti kulgema. Ja ega siis Schuberti ja Schumanni on meie jaoks abstraktselt suured klassikud, saksa romantismi esindajad, aga nemadki mahuvad selle 30 aasta piiri sisse. Üks oli 28, teine 29, kui need teosed kirjutatud sai, nii et see sobiks ka tegelikult selle kontserdi alapealkirjaks. Ja üks kolmas aspekt tegelikult on veel minu jaoks, et need on tagasipöördumised, ma juba teen kolmandat või neljandat sellist kava, kus ma pöördun gaasi juba kunagi mängitud teoste juurde, mu repertuaar on väga-väga suureks kasvanud ja ma olen peaaegu senimaani kogu aeg ikka õhinal ja innuga uut ja uut õppinud ja, ja see on väga põnev tegevus, sest ega meie repertuaari otsa ei saa, kui õnnestub ka pikk elu elada. Ühel pianistina ei ole võimalik murdosa ka väärtkirjandusest läbi mängida. Nii et huvitav, Ta on siin selle juures siiski see praegu minu jaoks, et see tagasipöördumine lugeda partituuri, mida ma olen aastaid tagasi juba lugenud, no ütleme, teise pilguga siiski vastuoluline, ma arvan, muusikud teavad seda kõik, et et peab olema natuke rohkem aega mööda läinud, et näha seda juba loetud nooditeksti teise pilguga, avastada seal uusi kihte, uusi mõtteid. Noh, võib-olla nende teoste kohta ka selles mõttes. Schuberti sonaat on niisugune, üks nendest suurtest, esimene osa kestab umbes 20 minutit ja selle aja jooksul võiks saada ära mängitud nii mõnigi teine sonaat tervikuna. Ja on ka legend, kuidas Subertsele noodiga kirjastaja juurde läks ja pakkus siis sonaatia, kirjastaja oli väga pahane, ütles, et seal on ju mingisugune monstrum, siin ei ole mingi sonaat, et seda ja seda ei ole ju võimalik tervikuna mängida ja Subert tagasihoidliku inimesena nagu teada on, ehmatas ka ära ja lisas siis sellel sõna fantaasia. Ja mis puudutab suunani humoreski, siis see ei olegi nii väga teada, võib-olla enam, et Selle sõnal oli Schumanni jaoks veidi teine tähendus. Summan ise kirjutas, et seda teost kirjutades naeris ja nuttis vaheldumisi. Ja tegemist ei ole mitte et lihtsalt ja ühes plaanis humoristliku teosega, vaid tegemist on just nagu kapriis ja väga meeleoluka väga vahelduvate meeleoludega teosega. Kalle Randalu kontserdid toimuvad 15. septembril jõhvi kontserdimajas, 16. septembril Pärnu kontserdimajas ja seitsmeteistkümnendal septembril Estonia kontserdisaalis. Kontsertide algus on õhtul kell seitse ja Tallinna kontserdist teeb otseülekande ka klassikaraadio. Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse tema endises kodulinnas Rakveres täna Virumaa kammerorkestri kontserdiga. Selle kontserdi dirigent on Rakvere muusikakooli direktor Toivo Peäske. Tere tulemast klassikaraadio stuudiosse. Virumaa kammerorkester on juba tegutsenud mitu head aastat. Ligemale kolm aastat nüüd see on selline kester, kelle kutsusime kokku pidades silmas inimesi, muusikuid, kes on Virumaaga seotud eelkõige praegused õpetajad, endised õpetajad, praegused parimad õpilased ja Rakvere muusikakoolide ja üldse Virumaa muusikakoolide vilistlased, see moodustabki selle orkestri tuumiku. Aga sellel kontserdil me mängime esmakordselt sümfoonia koosseisus. Ja põhjus on väga lihtne, kuna me saime värskelt uhiuue Estonia kontsertklaveri, mille me ostsime Arvo Pärdi annetuse eest teatavasti ta annetas ju oma miljon krooni oma sünnilinna Paide ja siis õppi linna Rakvere muusikakoolidele kummalegi pool miljonit, siis me otsustasime sellest tellida uhiuue kontsertklaveri Estonia. Ning selle kontserdiga toimub meil ka selle klaveri esitlus ja kutsusime siis mängima esimesena meie ühe edukama noore pianisti Mihkel Polli, kes esitab Mozarti klaverikontserti, aga selles on teatavasti ka puhkpillid. Ja kui siis puhkpillid kohal on, siis otsustasime, et mängime ka Rakvere rahvale ühe kõige populaarsema šedöövrid maailma muusika ajaloost. Schuberti lõpetamata sümfoonia, isegi puhkpillimängijate valikul oli eelisõigus nendel, kes on seotud Rakverega või mitte ainult Rakverega, vaid seal on ka Väike-Maarjast. Seal on kohalike orkestrantide. Aga noh, eks loomulikult tuli kutsuda ka lisajõude, meil on seal kokku 14 puhkpillimängijat. Selline täispika kavaga sümfooniakontserdi ettevalmistamine, see on üks suur töö. Kui tihti te nüüd proovi olete saanud teha? Ütleme, nii-öelda projektipõhiselt, meil ei ole niisugust võimalust, kuna inimesed sõidavad kokku üle kogu Eesti siis me teeme proove seal, ütleme alates kolmest nädalast. Enne kontserti alustame, proovid toimuvad nädalavahetustel jällegi arvestades, et inimesed on ju tihtipeale mujal tööl või õppimas. Aga selleks kontserdiks me teeme neli proovi, pluss siis peaproov enne kontserti. Ja mis selle kontserdikava seerum. Kõigepealt me alustame ühe Pärdi teosega tri saagijaniga, siis tuleb klaverikontserti ja peale vaheaega on meil veel teine solisse 14 aastane viiuldaja, Tallinna muusikakeskkoolist Katariina Maria Kits, kes vaatamata oma noorusele on juba mitmekordne rahvusvaheliste ja üleriigiliste konkursside laureaat ja siis lõpetame kontserti Schuberti sümfooniana. Katariina Maria Kits mängib Haydni riiuli kontserdi. G-duur kontsert toimub Rakvere Gümnaasiumi saalis, mis on antud momendil linna parim kontserdisaal laupäeval, see tähendab täna kell 17 ja sissepääs kontserdile on tasuta. Ootame kõiki. Tegelikult on Rakvere linnale üks tore uudis, sinna valmib lähiaastatel ka uus Arvo Pärdi nimeline kontserdisaal. Jah, selleks kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus ja seal oli tohutult osavõtjaid ja võidude ja nüüd ka välja valitud ja, ja väga tore, et selleks osutusid Eesti arhitekti. Me loodame ka selles kontserdimajast väga palju. Minul on kahju vaid sellest, et kontserdilava on siiski nii väike, sinna ei anna suuremat ehitada, et näiteks täismõõduline sümfooniaorkester sinna kahjuks peale ei mahu. See on siis mõeldud kammersaaliks. Seal oli konkursi tingimustes öeldud, et sinna peab mahtuma sümfooniaorkestri kammerkoosseis. On küll päris hästi, ei tea, mis see tähendab, meie Virumaa kammerorkester mahub sinna kindlasti. No siis teil veab, igatahes aga täna siis on oodatud Rakvere ja Rakvere ümbruse inimesed, Virumaa, siis võib öelda sümfooniaorkestri kontserdile. Ütleme sümfonietta orkester siis ja sinna on kõik ja mul on hea meel, et see orkester on ennast täielikult seal õigustanud, sest kõik meie kontserdid on läinud praktiliselt täismajale, on olnud ka juhuseid, kui näiteks veel koorid osalevad, kus rahvas ei mahu saali ära, peale selle me oleme ka teinud, mõned niisugused väiksemad väljasõidud. Me oleme ümbruskonnas esinenud ja nüüd augusti keskel olime näiteks Tõraveres, kus oli üleriigiline astronoomiahuviliste kokkutulek ja kuhu meid kutsus Urmas Sisask mängima oma teoseid sel hooajal. Me tahame teha veel ühe aastalõpukontserdi. Meid on toetanud natuke Rakvere linnavalitsus ja me oleme saanud ka toetust kultuurkapitalist. Aga noh, vaatame, mis toob järgmise aasta linnaeelarve ja vaatame, kuidas me siis edasi Muidugi ühele väikesele linnale, nagu Rakverejoon on oma orkestri olemasolu suureks auks ja privileegiks. Need esinemised, mis me oleme teinud siiani, käisime Soomes aasta tagasi esinemas ja tegelikult on kuulajad olnud väga üllatunud, et noh, niisuguses provintsis on sellise tasemega orkester. Et siiamaani on teil hästi läinud siiamaani aitäh Virumaa kammerorkestri, dirigent Toivo Peäske, aitäh kutsumast. Kaja Berliinis elav eesti helilooja Jüri Reinvere ilmus esimene autoriplaat. Meil on nüüd telefoniühendus Jüri Reinvere Berliini tere. Tervist. Kas plaadi mõte küpses sul kaua ja miks sa just siis nüüd teoks sai? Kui suvel tegelesime siin reekviemi väljaandmisega, siis avastasime, et minu minevikku, töödest või selles teekonnas, mida ma olen käinud heliliselt, on mitmed asjad avaldamata ja siis ühtlasi enne, kui reekviem välja tuleb, sai tehtud kah veebruar. Ja see pole päris tavaline heliplaat, siin on sinu loomingut ka teisest žanrist nimelt luuletaga, ehk räägiksid ise täpsemalt, miks just need teosed siia plaadile valitud said, mis siin on? Muusikateosed on tõepoolest läbi peaaegu 20 aasta, ühesõnaga esimene teos, mis sellel plaadil on, on siis Urvaste õhtud, mis on kirjutatud, kui ma olin kuueteistaastane, aga luuletused on sellest aastast ja ma nagu ise leidsin, et, et see võiks olla päris huvitav konflikt teoste ja žanrite vahel. Ma olen ju selline helilooja liigub mitme žanri vahemail ja kes väga armastab ühendada žanreid ja ka samamoodi, ühendades minevikku, aega oleviku tekstiga ja mis keskendub olevikule, see tundus, et oleks mulle nagu selline väga huvitav kokkupõrge võiks toimuda nende kahe žanri vahel niimoodi. Samas ka need luuletused räägivad just väga palju sellest, et missugune on pilk minevikule või mis tähtsus on minevikus käidud rajal praegusele olevikule ja niimoodi see suhe oma ajaga ja käidud teega ja tugeva p-ga väga keskne teema sellel plaadil. Kas need tekstid valmisid just selle plaadi jaoks silmas pidades just neid sellel plaadil olevaid muusikateoseid? Absoluutselt ainukene erand on siis teos, mille eestikeelne pealkiri on AEG ehk aeg mis on kirjutatud aastal 2005, kus originaalis tekst hõljub massiliselt videoekraani peal. Aga selle plaadi jaoks pidur, kes oli, kes on siis Londonis elav kõnekunstnik luges selle teksti muusikapalale peale. No peale Urvaste õhtute on siin veel muudki muusikat. Sellel plaadil on üks minu ehk võib-olla kõige rohkem mängitumaid teoseid topeltkvartett soleeriva klaveriga, mis on siis aastast 94, kui ma olin ja selline tonaalne ja seen haidi kallal olev helilooja just äsja Poolast Soome kolinud ja küllaltki, kes soome olukorras olin tollal, peale selle on seal just teoseid hoopis teisest ajast. Ehk siis 2000.-te aastate algusest, kus Berliin muutus väga oluliseks linnaks minule ja ka inglise keel selle kaudu või üleüldse keelte tähtsus veelgi laienes minu elus ja see inglise keele sisse tulemine minu elus ja liivi keelne ITK väga ka väljendad, nagu seda maailma, milles ma elasin 2000.-te aastate alguses. Kas neil on sinu jaoks mingisugune eriline tähendus, et just need sinu autoriplaadile jõudsid? Ma nagu lähtus rohkem sellest, et missugused teosed sobiksid kõige paremini kokku, ma ei ütleks, et nendel oleks nüüd niisugune väga suur eriline tähtsus, näiteks ma tahtsin välja jätta loodekaare, sest et see kuulub nagu hoopis teise valdkonda ja teised ja pealegi ta on juba plaadi välja antud. Soovisin keskenduda nendele teostele, mis ei ole välja antud ja ma soovisin keskenduda teostele kuidagi väga keskselt väljendava, nagu helilooja seost oma ajaga ja selle kohaga, kust abi Selle plaadi pealkiri, kui nii võib öelda, on sekundessengheri sekund, sajand. Miks just niimoodi tahtsid öelda oma plaadi? See teema kahest ajaühikus, mis on teineteisest väga kaugel, on üks väga läbiv teema minu loomingus ja see kordub ka nendes luuletustes, mis sellel plaadil välja antud on. Küll see väljendab üleüldse minu niisugust sisemaailma või minu, ütleme, loomingu alustalasid, sest ma väga tihti kasutan just mingisuguste aspektide mikroskoopilisi nähtusi ja siis väga makroskoopilisi nähtusi ja ma ei kõnele justkui väga tihti sellest kuldsest keskteest seal kusagil vahel vaid ma räägin nendest äärealadest ja niimoodi, kui me mõtleme ajaühikutes, kus heliloojale on mõlemad küllaltki olulised asjad, kas sekund või tund või mitu tundi siis sekundi sajand tundus väga hästi sobivat lihtsalt minu maailmaga. Sellele plaadile Publetile on sinust väga kena loo kirjutanud pianist Käbi Laretei, nii et üks tegelane tema näol on sellel plaadil samuti tema näol olemas. Absoluutselt vähegi käbi võiks kutsuda peaaegu minu teiseks emaks niimoodi, et käbi sisepilk justkui sellele arenguteele, kus ta vaatleb neid aegasid, millal need teosed on kirjutatud, on, eks väga väga oluline osa sellest plaadist. Ja see plaat on siis juba ka siin Eestis saadaval plaat planeedi fado, aitäh, Jüri Reinvere ja edu ja uusi kordaminekuid sulle siin. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder viibib praegu Bonnis Beethoveni festivalil ja meil on temaga nüüd telefoniühendustee ja mille poolest see festival eriline on, miks ta korraldatud on ja miks tal on antud lausa rahvusvaheline mõõde. Beethoveni festivalil Bonnis on üks selline festival, mis võiks olla ideaalne klassikalise muusika festivali näide, kus on väga palju uut ja, ja teistmoodi ja vana ja traditsiooni ja samas ka püüdlusi teha uusi asju ja see on väga suur festival, see on lõpuks ühe kõige tähtsama klassiku sünnilinnas Bonnis ja pühendatud loomingule igal aastal minu teada festival sai alguse pärast Beethoveni kahesajandat juubeliaastat, see oli siis seitsmekümnendatel ja kestab nüüd siis traditsiooniliselt edasi juba aastakümneid. Ja tänavu on festival, on nüüd kuu aegade algas nädal tagasi ja lõppeb oktoobri alguses. Siin esinevad väga-väga suured nimed, keda meie raadiovski tihti me mängime ja rõõmuga kuulajatele kuulata pakume nagu jonärijat, kaardineria inglise barokksolistid on siin või solga Beta TÖÖ Müncheni sümfooniaorkestriga, mida juhatab lätlast geenius žanris Nelson või meie paljude lemmikust saavad osa möll koos oma Uuer bestega, visioon, jate, põrin, sümfooniaorkester või kuulsad interpreedid, Mauricio poliini, Victoria mulluva, Alfred rändel Alveri orkester, Kent Nagano juhatusel, aga ka näiteks siin väiksemad ja natukene alternatiiv, samad grupid nagu ansambel Sarbanud või kett, kvartett, mis on käinud kaks korda Eestis. Et siin on väga põnev ja sisukas kova. Aga üks selle festivali absoluutselt tead, tegelasi on muidugi Paavo Järvi Osama preemiani kammerfilharmoonia orkestriga mis esitab kõik Beethoveni sümfooniad ja mul on tore võimalus kuulata kahte viimast sümfooniat tsükli kontserti. Homsel kontserdil on üks solistide hulgas ka Annely Peebo ja mis on veel oluline on selle juures, et neid Beethoveni kontserte kantakse üle kinode niimoodi nagu meie käime nüüd Metropolitan Opera etendusi vaatamas, kinos on ka siin Haadee ülekanded Saksamaa linnades. Siin on mitmesuguseid filmiprogramm, näitusi, installatsioone oleme ja just praegu käib sümpoosion, mille pealkiri on Did, Sukunst kontsert, tas kontsert Sukult. Nii, Rahmakalt tõlkides on see siis kontserdi tulevik ja tulevikukontsert. Ma just äsja lõppes diskussioon, mis oli muide väga aktuaalne ka Eesti muusikaelu kontekstis mille sisu oli orkestri juhtimise pluraliseerimine. Nii et, et laval olid korraga erinevate orkestrit, oma esindajatega, üks on sedasama preemiani kammerfilharmoonia orkester, väike kammerorkester, mis kuulub muusikutele endile. Ja hoopis teistmoodi ja traditsioonilist moodi üles ehitatud Kölni raadio sümfooniaorkester ja laval olid mõlema orkestri mänedžeri, aga ka muusikud ja nad rääkisid siis, mis on oluline muusikute jaoks parema tulemuse saavutamiseks ja arutasid seda, kuidas üles ehitada orkestrit, püramiidi niimoodi, et muusikud oleksid võimelised andma endast parima. Olin ma mitte raha, vaid vaid teenima muusikat, kuidas muusikutel on tagatud võimalused ennast arendada ja, ja tegelikult ka rõhutada seda, et see tegevus on praktiliselt metafüüsiline, see ei ole tootmine, see ei ole kultuuritootmine isegi ole see, et ühte ressurssi liigutatakse ühest kohast teise ja, ja siis tuleb mingisugune väärtus ja number sinna taha. Diskussioon oli väga huvitav ja, ja ma ütleks veel, et tõesti aktuaalne ka praeguses Eestis situatsioonis, kus on just need probleemid väga aktuaalsed. Aga veel seda praegu siin, räägib Harrison, parrati esindaja. Jasper Darrot ütles, et kõige tähtsam on ikkagi suhtleb meediaga meedia kasutamine, meedia õigesti kasutamine. Et see on kõige suurem kunst, kuidas viia muusikat inimesteni. Aitäh Tiia ja ilusaid festivalielamusi. Täna õhtul koguneb Londoni Royal Albert hooli umbes 5000 inimest mitmetesse Suurbritannia parkidesse, kümned tuhanded ja raadiote televiisorite ette arvatavasti miljoneid, sest lõppakordi saab tänavune Euroopa suurim muusikapidu BBC proms. BBC Promsile viimane õhtulaast on maailma populaarseim klassikalise muusikasündmus. Promos toimub tänavu juba 100 viieteistkümnendat korda, kuid festival on kõikide aastate jooksul säilitanud oma algse eesmärgi. Teha klassikaline muusikat kättesaadavaks võimalikult suurele kuulajaskonnale. Promsile müüakse hulk odavaid seisupileteid, et püüda publikut, kellele kallid kontserdipiletid üle jõu käivad. Promsi kontsertide repertuaar koosneb muusikaajaloo tähtteostest ja esinejateks on alati hoolikalt valitud maailma parimad muusikud. Promsi kontserte käivad seetõttu kuulamas ka need inimesed, kes muidu väga sageli klassikalise muusikasündmustele ei satu. Erilist tähelepanu pööratakse promsi programmi koostamisel tähtpäeva heliloojatele, kelleks tänavu on sünniaasta, päevalised Henryt öösel 350 ja Felix Mandelson 200, tähistatakse ka surma-aastapäevi Joosep Hain 200 ning Georg Friedrich Endel 250. Promsi kõige esimene kontsert toimus 1895. aastal dirigent Henry puri eestvedamisel. Enne teist maailmasõda võttis proomsi korraldamise enda peale briti rahvusringhääling BBC, kellest nüüdseks on saanud oluline kanal festivali vahendamisel laiadele massidele. Tänavu teeb BBC Radio Free kõigist promsi 76-st kontserdist otseülekanded, kaasatud on ka Briti televisioon ning BBC Promsile kodulehelt on võimalik kontsertega järelkuulata. Võib arvata, et tänane BBC Promsile laast naid kujuneb tõeliseks rahvapeoks. Esinevad BBC sümfooniaorkester BBC koorias Swingers maestro David Robertsoni juhatusel solistideks trompetis Alisson palsam ja metsosopran säärakanalik Alisson palsam on noorema põlvkonna tõusev täht, kes on valitud BBC New Generation kaardist ehk BBC uue põlvkonna artistide ridadesse, mis tähendab noorele muusikule tunnustust ja palju esinemisning salvestamisvõimalusi. 31 aastane palsam on öelnud, et esinemine promsi laast Naidil on üks tema elu unistusi ja eriti meeldivaks teeb selle trompeti repertuaari tõelise pärli. Haydni trompetikontserdi esitamine. Palsami meelest on see teos üks Haydni kõige täiuslikumaid parema ülesehitusega ja nüansirikkaim helilooja rohkes loomingus. Briti üks väljapaistvamaid lauljaid metsosopran särab kanali viimaste aastate olulisemaid rolle on Tiido osa Henri Brüsseli ooperis Tiido ja enes. Nii Milano La skaalas kui Londoni Cavend kannis Kala snaiprikavas ka sellest ooperist ilmselt kuulsaim Maarja Tiido kaebelaul. Särakonnali on sage külaline New Yorgi Meti, Claymborni festivali ja paljude maailma kuulsamate ooperiteatrite ning kontserdisaalide lavadel. Ta on ka tänavune Grammy nominent soololaulu kategoorias. Lisaks Brüsselile esitab kanali täna õhtul Gustav Mahleri laulutsükli rändselli laulud ning kaks solisti, palsam ning konnali esinevad koos kösswin meeleolukas palas filmist sällvi Dance. Tõsiste klassikalugude kõrval kõlab laast näitel ka alati kergem repertuaar humoorikas võtmes nagu revüüteatri looja Albert Kädalvi ja Tonga kuninga Astarbijad salla looming. BBC promsi lõppkontserdi viimaste isamaaliste lugude ajal tunnevad Suurbritannia rahva taga ilmselt sama, mida eestlased laulupeo ajal Euroopa Ringhäälingute Liidu muusikavahetusprogrammi euroraadio vahendusel BBC Promsile viimasest õhtust otseülekande. 13 Euroop ja Põhja-Ameerika raadiojaamad, nende hulgas ka klassikaraadioülekanne Londoni Royal Albert hoolist algab täna kell 21 30 ja seda vahendab Karingu. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd nelevasteinfeld Hedvig Lätt, Kersti Inno kannika kuudo ja Karin kopraoperaatorid olid selle baasia Katrin maadik, mina toimetaja Tiina kuningas. Tänan teid kuulamast ja soovin teile ilusat nädalavahetust.