Tervist head klassikaraadio kuulajad eetris on muusikauudistesaade helikaja ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Kõigepealt kuuleme Raimo Kangro 60.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdist, mis toimub 21. septembril Estonia kontserdisaalis. Seal esinevad riiakla, Baieri duo ja mitmed Eesti muusikud. Annika Kuuda intervjuud Raimo Kangro õpilase Tõnu Kõrvitsaga. Raimo Kangro sünniaastapäeva tähistamisest klassikaraadios kõneleb aga klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Kammerkoor Horvaatias musikaales Risto Joosti juhatusel võitis rahvusvaheliselt Anderseni nimelisel kammerkooride konkursil Soomes teise koha. Konkursi žürii töös osales Eesti muusika ja teatriakadeemia dirigeerimise osakonna juhataja Toomas kapten, kes annab toimunust ülevaate voodias. Musikaales tähistab oma kümnendat sünnipäeva täna õhtul kontserdiga Estonia kontserdisaalis, kus lisaks koorile esinevad veel Ene Salumäe, Tõnu Jõesaar ja Andreas Arder. Dirigent Risto Joost, keda heligaja saate jaoks usutles Mirje Mändla. 24. septembril Tallinnas ja 25. Tartus esineb Eesti rahvusmeeskoor kreeklasest dirigendi Achilleus Haldeaakese juhatusel ning kontserdikavas on kreeka vaimulik meeskoorimuusika. Klassikaraadio stuudios käisid rahvusmeeskoori direktor Indrek Rumbergi ja dirigent Achilleus Haldeaces. Neljapäeva õhtul esines Estonia kontserdisaalis pianist Kalle Randalu, keda käis kuulamas pianist ja klaveriõppejõud Natali sakos. Me kuuleme tema kontserdimuljeid 23.-st 26. septembrini toimuvast Eesti muusika ja teatriakadeemias sügisfestivalist räägib muusika ja teatriakadeemia kontserdibüroo juhataja Marikolle. Mälu alustab täna oma hooaega kontserdiga Ameerika eksperimentaalmuusikast pealkirjaga New jooks. Kuul vähemalt räägib flotis Tarmo Johannes. Tartu laulude muuseumis hakkab kord kuus toimuma muusikaline salongiõhtu pealkirjaga, kes sa oled, millega on tegu, räägib peakorraldaja Valli Ilvik, keda küsitleb Hedvig Lätt. Estonian Record Productions 2009. aasta sügishooaja uutest heliplaatidest ja teeveedeedest räägib produtsent Peeter Vähi, keda küsitleb Tiina kuningas. Mina olen toimetaja Karin kopra soovin teile head kuulamist. 21. septembril möödub 60 aastat helilooja, pedagoogi ja muusikaelu organisaator Raimo Kangro sünnist. Selle tähistamiseks toimub Estonia kontserdisaalis mälestuskontsert, kus Raimo Kangro muusikat esitavad Riia klaveri tuua löökpilliansambel paukenessest ning Mihkel Peäske ja Toomas Vavilov. Mul on nüüd väga hea meel rääkida jutum Raimo Kangro õpilase Tõnu Kõrvitsaga, kes on ka selle konkreetse kontserdikava koostamise kõrval olnud võib-olla esimesena. Ma tahaksin hoopis küsida, et missugused mõtted teil tekivad seoses Raimo Kangro 60. sünniaastaga? No mõtted on igasugused kõigepealt esimene mõte on suur tänulikkus oma õpetaja maestro vastu, kes oli minu elu, ma arvan, üks tähtsamaid kompositsiooni õpetajaid oli temaga väga hea klapp ja üksteise mõistmine ja teiseks on muidugi palju rõõmu tema muusikast ja seda rõõmu saab olema iga kord, kui tema muusikat kuskil esitatakse või kui see kuskil kõlab. Aga muidugi ka kahjutunne. Tema elu oli küll huvitav ja ta jõudis palju kirjutada, aga et jäi ootamatult nii lühikeseks, sellised tunded. Aga nüüd selle konkreetse kontserdikava juurde, et te olite selle koostamise kõrval. Ja aususe huvides peab märkima, et initsiatiiv selle kontserdi tegemiseks tuli Eesti kontserdi poolt ja see oli väga oluline samm ja see on ütlemata tore, et sellised asjad on meeles, samas sellised asjad peavad meeles olema selliste heliloojate muusika. No on elementaarne, et kõlab, aga Svea on Eesti kontserdist? Jah, palus minu abi. Seal olid meil väikesed piirid, me ei saanud kasutada võib-olla sellist lopsakat varianti sümfooniaorkestri kammerorkestriga ja pidime pigem keskenduma Sis kammermuusikale ja samuti me ei tahtnud, et see kontsert oleks väga klaverikeskme. Raimo väga klaverit armastas ja tal on suurepärast klaverimuusikat hästi palju. Ja loomulikult esimese mõttena, mis meil pähe lõi, oli kasutada Riia klaveri, tuua see selle tuua ka sõidus. Raimond pikaaegne sõprus ja koostöö. Ja see oli ka üks selline kindel tingimus või kindel mõte, et nemad peavad seal esinema. Nüüd kahjuks elu läks niimoodi, et üks selle duo liige Ivanovic suvel kahjuks samuti lahkus ja seetõttu siis tuua teine liigerafi harad. Johnian tuleb siia oma õpilase Reinis Sharindsega aga muusika, siis on muusikat kahele klaverile, variatsioonid lati rahvalaulule või siis kus kahega kabeli kõrval on kasutatud veel lisainstrumente flööti. Klarnetit mängivad Mihkel pääski, Toomas Vavilov, minu meelest need mõlemad kaks nime olid samuti Raimu ihuinterpreedid ja alati hea meelega tema muusikat ette kandsid ja ka esimest korda ette kandsid. Ja siis tekkis üks selline huvitav mõttekäike, kuna me juba kaasasime siia kontserdile ookean fest, ansambli Vambola Krigul, iga löökpillide parteti ja alati Raimo kontserdi puhul peaks rääkima ühest oma tuntumast teosest, tema esimeses klaveri süüdist popuseks, mille Ta kirjutas, kui ma nüüd ei eksi, Bruno Lucyle kunagi omal ajal, see oli tema selline võimas avaldus ja eesti muusikas tulekul. Siit johtuvalt tekkiski mõte, et klaverisüüte on palju mängitud ja Vambola Krigul iga seda nooti uurides leidsime, et see on üsnagi Percussiivne ja Vambola mehe saigi siis tehtud ettepanek teha sellest töötlus. Ja ma küll ei ole nüüd seda versiooni kuulanud, aga ma olen täitsa veendunud, et see on midagi täitsa põnevad, midagi täiesti uut oma kõlavärvikäsitluse poolest. Läti klaveri tuua on justkui selle kontserdi peaesineja teie Raimo Kangro õpilasena äkki oskate öelda, miks Raimo Kangro armastus nii palju klaverile kirjutada? Ma arvan, iga helilooja puhul on ikkagi tähtis ka selline isiklik suhe ja isiklik sõprus interprojektidega ja see, kuidas see keemiainterpreetide puhul toimib, et ma arvan samamoodi temaga, seal olid mingisugused Alhoosed, mis teda inspireerib, keerasid selle tuua puhul tõenäoliselt ma võin siin spekuleerida, võib-olla isegi eksida, aga mingi selline teatud jõuline mängulaad ja samas mingi selline asi, mis selle Raimu natuke nurgelise helikeelega juskui tundus hästi sobituvad. Ma arvan, et see oli selline kahepoolne respekt kahepoolne austusinterpreetide ja helilooja ahel. Raimo Kangro oli tegelikult ju palju õpilasi ja kõik on toredad poisid ja minu sõbrad Ülo Krigul, Tõnis Kaufman, Aare Kruusimäe ja nendega koos ja veel Raimo tütardega. Teeme toreda ürituse pühapäeval heliloojate majas ja me teeme selle natuke, kuidas öelda, mitte perfomance laadis ehk mitte, aga sügava austusega tema vastu avame seal justkui nagu väikese sellise muuseumi temast paneme välja materjali, mis teda puudutab ja tulevad ka kokku inimesed. Tõnu Kaljuste trahvi, haraczanjon, õpilased Olav Ehala. Kõik on lubanud sinna tulla. Raymond, midagi rääkida. Et selline tore, kodune, hubane ja natuke huumoriga üritus tõotab sellest tulla ja sissepääs on kõigile sinna vaba. Otseülekanne Raimo Kangro kuuekümnendat sünniaastapäeva tähistavas kontserdist algab klassikaraadios esmaspäeval kell 19. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kuidas klassikaraadioprogrammis kajastub Raimo Kangro 60. sünniaastapäev? Järgmisest nädalast jõuab meil eetrisse Raimo Kangro sünniaastapäeva arhiivisaadete sari muidugi ennem seda Me vahendame otseülekandes Raimo Kangro mälestuskontserdi esmaspäeval. Aga juba teisipäevast saame kuulata vanu saateid. Nimelt Kangro oli väga aktiivne helilooja ja mitte ainult helilooja, vaid ka muusikategelane, kes väga hea meelega rääkis muusikast ja just nimelt muusikatajust ja vastuvõtmisest. See oli tema teema. Ta püüdis nagu ehitada silda muusikate vahele. Ta kasutas meelsasti kerget muusikat, oli mures sellepärast, et publik on nüüdismuusikast hakanud eemale hoidma. Ja ta meelsasti arutas seda teemat ja otsisimegi välja mõne saated, kus sellest räägitakse ja kus ta ühtlasi räägib oma loomingust. Et kõigepealt 22. septembril, Me kordame ühte Raimo Kangro viimastest intervjuudest, see on tehtud tema 50. juubeli puhul. Mis ei olnudki nii väga ammu ja kus Margit Peil vestles juubilariga ja rääkis ühtlasi ka tema õpet ajate Jaan Räätsa, Eino Tambergi ka ja tema lemmikõpilase Tõnu Kõrvitsaga ja samuti dirigent Tõnu Kaljuste ka, kes just tollal nendel aastatel hakkas aktiivselt tegelema Kangro teostega. Ma luban teile, kõlab üsna kaasaegselt. Need laupäeval, 26. septembril kell neli, need on nüüd muusikasaate vajad, neid on kerge meeles pidada. Aga vatule laupäeval, 26. on meie kavas üks kahest arhiivisaatest kokku pandud saade, millele ma panin alapealkirjaks visiitkaart ja autogramm kus saab sellise kontsentreeritud ülevaate Raimo Kangro heliloomingustiilist ja seal on nüüd kõige vanem intervjuu, mille on teinud Merike vaidlema 1980. aastal Raimo Kangro ka siis rääkinud tema loomingu põhialustest ja minu enda saade raemuusika helilooja Raimo Kangro valmis aastal 2000 Pärnu raemuusikafestivali ka koostöös. Nimelt oli Pärnu raemuusikafestivalil selline tore kontsert, kus Rein Rannap mängis autogramme heliloojatele ja publik pidi ära arvama, kes on see helilooja ja meie tegime sellise väikese tutvustava sarja sinna ette ja Raimo Kangro teemaline tutvustus siis nüüd mängimegi uuesti eetrisse. Ja tolle saate juures on huvitav veel see, et seal saab kõlama ka Raimo Kangro kooperist, mis on koos Andres valdkonna nagu tehtud põhjaneitsi mõned pood, kus laulavad Kadi-Signe Selde ja Jaak Joala. Mul on tõesti kahju, seda muusikat ei kõla praegu eetris kuigi palju ja, ja selles mõttes on vahva seda nüüd jälle lagedale tuua. Ja veel kaks arhiivisaadet. 29. septembril Tiina suubini saade aastast 1976, kus väga Raimo Kangro räägib oma ideedest, kuidas kuulajat tuua nüüdismuusika juurde ja temaga koos arutavad seda Peeter lasting, Andres Mustonen ja saatejuht Tiina suubin. Ja lõpuks, kuuendal oktoobril kordame muusikalist tundi helilooja ja looming kus väga teenekas muusika Edgar Selberg vestleb heliloojaga ja see oli siis muusikalise tunni sarjas helilooja ja looming aastal 1988. Ja Kangro tutvustab seal oma põhilisi teoseid. Nii et ma usun, et seda kõike on väga huvitav kuulata. Ajaline distants ei olegi tegelikult ju väga suur aga maailm on vahepeal oluliselt muutunud, kuid tegelikult, nagu te pärast näete, teemad on samad. Ja ma arvan, et kokkupuude Kangro muusikaga nüüd uuesti on igati. Kammerkoor Woodžes musikaales Risto Joosti juhatusel võitis rahvusvahelisel Haarald Anderseni nimelisel kammerkooride konkursil Soomes teise koha. Soome koorimuusika uuendaja ja eestvedaja Haarald. Anderseni nimelist konkurssi korraldab Sibeliuse Akadeemia. Alates 2003.-st aastast. Kolmeaastase intervalliga toimuv konkurss erineb teistest omalaadsetest selle poolest, et seal võivad osaleda ka professionaalsed kooride lauljad. Üheteistkümnendal 12. septembril toimunud võistulaulmisele valiti eelnevate salvestuste põhjal osalema 10 koori kaheksast Euroopa riigist. Konkursi žürii töös osales Eesti muusika ja teatriakadeemia dirigeerimise osakonna juhataja Toomas kapten, kes on nüüd klassikaraadio stuudios. Kuidas hinnata selle konkursid, taset, milliseid koore sinna osalema oodatakse? Põhimõtteliselt on see konkurss mõeldud eliitkoolidele konkursil esines 10 koori kaheksalt maalt ja see oli nii-öelda juba poolfinaal ja lõppfinaal sest esimene raund nii-öelda oli toimunud juba lindivoorus, et sinna olid kutsutud ainult väljavalitud koorid. Tegemist on sellise kõrgamatöörliku koori konkursiga. See tähendab seda, et ükski nendest koodidest vähemalt sellel konkursil ei olnud professionaalne koor. Küll aga oli nende kooride repertuaar professionaalne. Kuidas iseloomustada neid koore, kes seal osalesid mis on meelde jäänud nende laulmisest? Iga koor oli väga oma nägu ja võib-olla kõige löövamad numbrid tulid just eelkõige nende oma kodumaalt, kas see oli siis Iirimaalt, Norrast, Rootsist või siis ka Eestist ja Taanist. Taani koor, kes oli lõpuks siis võitja, hiilgas just nimelt Pärnorgardi muusikaga ja Eriks veerudi muusikaga. Nii et ma arvan, et heliloojate nii-öelda osa selles koori kujunemises on olnud väga suur. Milline kord teile, kui žüriiliikmele kõige rohkem meeldis ja mille poolest? Päris üksmeelselt läks esikoht Taani koorile hümni ja võib-olla just nimelt selle järjestuse tingis see, kui palju oli siis neid häid omadusi ühes kooris kokku, see tähendab vokaalne tase, nii-öelda vokaalne võimekus ja nii-öelda see professionaalsus. Teiseks ka repertuaari mitte ainult tehniline, väga hea esitamine, sellepärast et tehniliselt olid need koorid peaaegu eranditult väga head. Ja võib olla kõigepealt, ütleme, selle esikoha tõi nendele just nimelt interpretatsioonis sügavuse emotsionaalsus, see, mida publikul tõepoolest siis läbi muusika keele pakuti. Aga teise vooru kooride hulgas neid oli siis kuuskede valiti välja 10-st. Kõikidel nendel kooridel oli midagi väga huvitavat väga põnevate meiega. Kaala kontserdile Finlande talus valisime välja just nimelt kõige paremad nendele iseloomulikku patteosed. Võimaldada Taani koorile minule iseenesest kõige sügavama mulje disTaani kooriuks võrdlemisi lihtne teos, mis ei kõlanud galakontserdil, see oli Mauresbergeri üks selline teos. Ja see oli tõepoolest niisugune sügav, väga läbitunnetatud, väga inimlik, väga aus, tohutult siiras esitus ja see oli tehtud ka vokaalses ja muusikalises mõttes tehniliselt niivõrd ilusasti, et see oli vist kõige meeldejäävam hetk kogu konkursil. Millist repertuaari Anderseni konkursile esitati, kas peamised löödi ikka selliste efektsete kaasaegsete teoste esitustega või võis kuulda ka vanamuusika ilusaid esitusi? Kohustusliku teosena oli Jonas kokaneni laudaadiodoomini, sellest teosest oli võimalik teha valik kolmest osast. Teosena ääretult nõudlik ta kuue häälsele koorile, kus ei ole nii-öelda niuksed tonaalseid pidepunkte eriti palju on tehniliselt väga nõudlik, on väga kõrged partiisid ja paneb koori väga kaalule. Ja sellele vaatamata teos on väga raske, olid kohustuslike teose osade esitused üpriski võrdsed ja see tähendab seda, tehniliselt lauldi neid enam-vähem ühel tasemel. Küll aga sai žürii eripreemia selle teose esitamise eest tablimbosis Iirimaalt, kes torkas silma just nimelt sellise väga veenva ja väga omapärase interpretatsiooni teistel kooride puhul interpretatsioonis moment oli vähem märgata, rohkem oli tegemist nii-öelda selle teose ära laulmisega. Väga vana muusikat kuulsime sellel konkursil suhteliselt vähe ja võib-olla keskenduti kõige enam just nimelt 20. sajandi selliste tippheliloojat virtuoos kooriteoste esitamisele toome siin näiteks heina Johani Raudovara, Jaagumendu Järvi, Soomest aga sai kuulda ka Sven-David. Šanstrumi oli veel missiooni frantsiis Bulangi ja loomulikult siis ka juba 20. sajandi lõpupoole heliloojate nagu nurgad ja Sven Sweerud ja paljude teiste suhteliselt nagu avangardliku muusikat. Väga palju oli ka rahvalauluseadeid ja need olid väga värskendavad. Tõepoolest, seal oli mitmed arranžeeringutes Iirimaalt, Inglismaalt ja ka Lätist, mis oli tõepoolest väga meeldejäävad. Kuidas žürii töö toimus, kas te panite ise omaette punkte või toimus ka mingisugune arutelu? Me leppisime kokku, et me hindame teatud skaalas protsentides kuni 100-ni, aga see toimus ainult konkursi esimeses voorus ja edasi, kui pääses juba kuus vooru, siis me enam nii-öelda neid punkte väga ei arutanudki, vaid me lihtsalt hääletasime kohad. Eesti kammerkoor voodis muusikale sai teise koha, mis on ju suurepärane tulemus. Mille poolest see koor silma torkas või kõrva paitas? Moodsis musikaales koosneb ju peamiselt muusika tudengitest, kuigi see antud koosseis on tegutsenud tervikuna koos alles kaks aastat. Koosseis on vahetunud ja kuigi musikaalsed tähistab nüüd oma kümnendat aastapäeva, on see koor olnud selline stabiilselt esinev väga kõrgetasemeline koor kelle kõrvale saab paigutada ainult Meie filharmoonia kammerkoori. See tähendab seda filharmoonia kammerkoorile on kogu aeg üks tagant parkija olemas, kes ei lase meie ainukesel professionaalsel kammerkooril oma taset alla lasta. Ja Risto Joost, kes on olnud filharmoonia, kammerkoorilaulja koormeister ja ka juhatanud paljusid kontserte tema nägemus sellest, kuidas üks koondab laulma, kuidas ta vokaalselt peab ennast teostama on ilmselt see, mis on viinud ka selle koori ambitsiooni niivõrd kõrgele, et koor kõlab peaaegu nagu professionaalne näidis. Ja ma arvan, et Woodžiselt musikaalse repertuaari valik oli väga hästi, nad laulsid väga hästi Eino Johani rauda, vaara Lorcas hüüti samuti D3 püssi laulu. Võib-olla oleks võinud koor ka olla võitja, aga see võit ei õnnestunud sellepärast, et tegijal juhtub ikka ja neil juhtus ka. Ja selle tõttu mõnede teoste esitused ei olnud ühtlaselt heal tehnilisel tasemel. Aga üldmulje neist oli ikkagi. Mulje oli väga hea ja loomulikult on väga uhke tunne, et sellisel konkursil üldse esineb eesti koor ja ta saavutab nii kõrge tulemuse. Suur tänu tulemast stuudiosse Toomas kapten. Harald Anderseni konkursi galakontsert on klassikaraadio eetris 10. oktoobril kell 19, null viis. Laupäeval, 19. septembril kell 18 on klassika raadios ülekanne Estonia kontserdisaalist kontserdilt Woodžes musikaanes 10 esineva tootšes musikaales Tallinn, sümfonietta Ene Salumäe, Tõnu Jõesaar, Andreas Arder. Dirigent on Risto Joost. Kavas Bach, maaler. Start ja tuleb ülekannet, vahendab Mirje Mändla. Otsides musikaalse juubelikontserdikava tutvustab dirigent Risto Joost Selle kontserdikava on muusikaliselt väga kvaliteet. Nimelt me esitame seal Arvo Pärdi magnifikaadi ja De Teumi tõmmis koos Tallinn Sinfoniettaga, siis me esitame Johann Sebastian Bachi mõtteti singlite mehaanenn naisliit ja siis me esitame esiettekandena Toivo Tulevi teose valgus mu valgus. Esimese poole lõpetuseks Gustav Mahleri teose, mille on seadnud Klitus Kotvalt ihkbindia, vältab hange, koman ja selle Me esitame lauljatega, kes on läbi aegade osalenud voodis musikaalse koosseisus. Kahjuks siis on kõik lauljad tulla erinevatel põhjustel, aga see koosseis on vähemalt kaheksakümneliikmeline. Niiet kuulda Mahleri teost kaheksakümneliikmelise kooriga on juba, ma arvan, Eestis A capella repertuaari koha pealt väga haruldane ja ma arvan, see saab kindlasti olema üks väga emotsionaalne hetk. Nõnda kõneles Risto Joost ja klassikaraadiole andistega pikema intervjuu, kus andis ülevaated, mida koor on teinud 10 aasta jooksul ja milliseid võimalusi on see andnud siis ka dirigendile tema isiklikuks loometegevuseks. Intervjuud on võimalik kuulata laupäeva õhtul kell 18 algava ülekandevaheajal. 24. ja 25. septembril, siis Tallinna Jaani kirikus ja Tartu Jaani kirikus. Esineb Eesti rahvusmeeskoor. Kreekast pärit dirigendi juhatusel juhatab Achilleus Haldeaakis ja kavas on kreeka vaimulik meeskoorimuusika. Meil on nüüd stuudios meeskoori esindaja Indrek Rumberg ning dirigent ahillas Haldeakis. Kõigepealt ma küsiksin Indreku käest, et kuidas te kohtusite Kreeka dirigendiks. Siin on pisut võib-olla selline pikem taustalugu, mis puudutab meie huvi üldse, laiendada repertuaari geograafiliselt kultuuriliselt kui muidu, et me oleme ju väga erinevaid kavu teinud ja avastanud erinevat maailmameeskoorimuusikat, mida on äärmiselt suur hulk, mis on väga huvitav, tuttav ja väga hea. Ja meil oli mõnda aega mõtte Kreeka vaimulik muusika, mis on ju puhtalt meeskoorimuusika. Et see oleks üks huvi meil küll. Ja kui sõidad omanova, tuli ideega, et me võtaks kindlasti osa tema festivalist kreedo siis oligi see suurepärane võimalus ühendada sellise huvid, Tavakava tegemine selle festivaliga, mis noh, on ju nagu ortodoksi kirikumuusika festival oma põhiolemuselt ja ja selle kirikumuusika juured ongi just kreeka bütsantsi. Vaimuliku muusika tervikuna on sealt pärit. Ja siis saime kontakti dirigendiks ja see arenes siis nii kaugele, et täna oli esimene proov. Esimene proov Eesti rahvusmeeskooriga oli dirigent Achilleus Halder akesele väga huvitav kogemus. Kooriga kohtumist suure uudishimuga, sest teadsin, et tegemist on kuulsa kohaliku meeskooriga. Kuid me esitame väga spetsiifilise kavaga nimetatud Bütsantsi traditsioonilise muusikaga kontserdi. Täna oli esimene proov, ma arvan, et kõik läks väga hästi. Nii et eesti mehed saavad hakkama kreeka muusika laulmisega. Arvan küll nii sest Bütsantsi muusika on üks kummaline muusika selles mõttes, et kõige tähtsam muusikas tunnetusk Music Mostu, teie Beaton, hingehelin ja südamehelin, Shaun of šampaadi hoobil tulev vool. Nende hingehelin, kes usuvad armastusse või jumalasse, kes armastavad inimesi, kes tahavad oma tundeid teistega jagada, on töötud või siis täna ma mõistsin, et kreeklaste, eestlaste südamed löövad ühes rütmis kui jaksan probleeme, mõned probleemid küll kreeka keele hääldusega, aga see on ka ainus probleem tegutseda. Muidu on meil eriliselt kena suhtlus läbi muusika läbi muusikatunnetuse. Värnaš kommunikeerib miinusega Phillingusteniosk. Muusika, mida te esitate, pole Eestis väga tuntud, kuid kas see on kuulus Kreekas? NSVL sõimus? Jah, väga kuulus. See on väga vanamuusika 10 sajanditagusest ajast kreeka ortodoksse liturgias kallaiv. See on meie traditsiooniline kiriklik muusika. Meil on kombeks seda muusikat õppida nagu kunsti või nagu teadus. Meil on palju traditsionaalse muusika lauljaid, kes ehitavad sellist muusikat kirikutes ja ka paljud teadlasi, kes uurivad seda muusikat ülikoolides käinud. Kuidas valisid Te just selle programmi, kus on Petros, Laponeesiase teosed? Seimus, sõimužkumbusliku liftid, kussandil? Belatoneesias on väga kuulus helilooja, kes elas Konstantinoopolis 18. sajandil. Ja tema teoseid laulame tänapäeval Kreekas väga palju. Kriks. Programm kvalisin kontserdiga, valva teoseid kõikidest peamistest jumalateenistustest, Kreeka kiriku elus. Hommiku õhtuteenistuses, jumalikku liturgiat. Nii et meie koosneb kolmest osast. Esimene Pesbris, teine hommikuteenistus ja viimane jumalik liturgia. Pallidurtši. Valisin mõned lood, mis on erilises Bütsantsi laadis sest Fizzansi muusika põhineb kaheksal laadil ja meie programmis vaata kolmes laadis esimeses, teises ja kolmandas Bütsantsi laadi free moodus. From from second orden, from referd moodus isendil Music suu edusamme, nii et valisin kontserdiprogrammid. Laadempiiriturg jäi film ja muusikaajalugu silmas pidades. Peloponeesias on kreeka muusikaajaloo oluliselt. Klassikaraadio teeb Eesti rahvusmeeskoori kontserdist otseülekande 24. septembril. Neljapäeva õhtul toimus Estonia kontserdisaalis kontsert, et kus esines Kalle Randalu põneva kavaga romantismiajastu ja eesti muusikast. Kontserti käis kuulamas pianist ja klaveriõppejõud Natali sakos kes on nüüd mikrofoni ees ja jagab muljeid. Milliste ootuste-lootustega te läksite? Kalle Randalu kontserdile? Üldised ootused olid väga head ja ma absoluutselt ei pettunud. Sest see oli tõepoolest, see oli väga kaunis klaveriõhtu, üle pika aja. Ma ei oskagi mitte mingit kriitikat teha, kalle on niivõrd hea pianist, klaverimäng on tal niivõrd loomulik. Ta valdab seda klaverit raselt, ta valdab nii kiired kui aeglased liikumist, ta valdab näiteks sellist klaveri väga pikka kõla, mis annab võimaluse tal mängida kõikvõimalike tempodega. Et ta võib mängida mingit fraasi väga aeglaselt ja see see fraasiga ja mitte kuskile. Üldiselt ma tahaks kõigepealt kiita Eesti kontsertidel siin üldse ellu kutsunud sellise pianistide abanemendi ja nad ei teinud sugugi valesti, sest saal on tähistanud, meil on publikut, kes tahavad kuulata just sellist täiesti normaalselt, aga ilusat klaveriõhtut. Siis ma räägiks võib-olla kavast tõesti romantiline ja Eesti ja samas ma mõtlesin, et see on ka tema kaks kodumaad, üks on tema kodumaa Eesti, kus ta viibib igal võimalusel, kui vähegi saab on tema uus kodumaa Saksamaa, kust on pärit siis Schuberti summal, mida ta mängis, need, see Eesti muusika oli ilusasti kaunilt ümbritsetud saksa muusikast ja mõjus seal vahel väga hästi. Seal Schuberti sonaat kannab nimetust sonaat fantaasia kallal oli sellel niivõrd hea vormi tunne, selle niivõrd terviklik, selle niivõrd täiuslik. Ja kui see lõppes, siis all istuv pianist küsis, kus need tuleb tõesti vaheaega, et see oli ju nii lühike ja siis me vaatasime kellasegist 45 minutit. See tundus nagu üks hetk, see on minu meelest üks haruldaselt hea näitaja. Võib-olla, kui need eesti muusikast rääkida, siis on päris huvitav, et Raimo Kangro sõit paberile on kirjutatud 68. aastal, seal pakume Raimoga, õppisime koos klaverit, Elleri nimelises, Tartu muusikakoolis ja oma, tegelikult oletan, kuseda sõiti muidugi ma ei oska pead. Kas nüüd esiettekanne oli, sest siis me nii tõsiselt veel Emanud? Me olime 18 aastat vanad. Et seda mängis Maia Lilje. Ja nüüd, kui mängis seda kalle seal hoopis kuidagi teistsugune, siis ta tundus mulle niisugune mänguline, klassikaline kaasaegne, selle juures klassikaline stiliseeritud, sest see esimene osane Sarabanud aga nüüd läbi nende kõikide aegade mõjus isegi traagilisena traumaatilisena. Kalle on küpsenud, tan läinud kuidagi palju sisukamaks, kuigi ta on alati olnud sisukas läinud kuidagi sügavuti ja tal on tulnud niisugust dramaatikat. Ja samas ma kuulsin ka näiteks Erkki-Sven Tüüri klaverisonaati kunagi, kus tema abikaasa Anne pöördudestes seda heliloojate liidus. Ja seegi tundus mulle nüüd Kalle esituses hoopis teistsugune, väga särav taga mänguline, harulduste kõlada värvidega. Üldse suutis Kalle sellest meie vanakest Steinvest võlude täiesti tõelisi kõlavärve. Mängis näiteks lisapalaks summani David spondlerite tantsu ja see helises täiesti imelised, uskumatult kaunilt. Kalle valdab klaverit niivõrd täiuslikult. Ja mis mulle väga meeldis täide, mitte midagi välist ei tee mitte midagi, lihtsalt efektset, kõik see, mida ta mängib, see kõik lähtub ainult muusikast. See oli sellel summani humoreski, selle puhul ma jälle mõtlesin, et küll on seal Suumanil palju fantaasiat. Vot see on tõeline niisugune homoreske fantaasia. Seal juhtub ikka igasugust ja kallal, seda fantaasiat ja nende erinevate karakterite leidmist, erinevate kõla, värvide leidmist, seda tal ikkagi jätkus ja kauneid meloodiaid. Ja kui hästi ta valdab faktuuri. Tähendab, tal oleks mitte kaks kätt, vaid päris mittu, ta toob väga põnevaid hääli välja kuskilt keskmisest registrist ja kuskilt alumisest registrist. Kas sellise tasemega pianisti puhul nagu Kalle Randalu on üldse kunagi võimalik ka millegi kallal nuriseda või midagi kritiseerida? Sellel konkreetsel klaveriõhtul tegelikult ei olnud mitte midagi nuriseda. See õnnestus tal väga hästi. Ilmselt need lood olid tal väga omased, sisse mängitud, südamelähedased. Ja mis teeb ühe pianisti esituse täiuslikuks? Et tal on, mida öelda inimestele ja Kalle on tõesti vägagi küpsenud, ta on küpsenud just nimelt sügavuti huvitavuse suunas, noorena oli ta niisugune väga osav, väga sillerdav, väga kaunis, ma mõtlen temagi muidugi. Aga nüüd on tal tulnud hoopis uusi kvaliteete, need kvaliteedid on niisugused, ütleme väga pikk mõtlemine, väga pikk fraas, dramaatikat on kõvasti juurde tulnud, on läinud nagu jõulisemaks. Ma vaatasin, kõik inimesed olid väga rõõmsad pärast seda kontserti pannud, aeg on midagi nii kaunist kuulnud ja võime olla uhked tegelikult, et meil on selline pianist, kes võiks mängida, on minu meelest ükskõik, millistel maailma lavadel ja ka tema klaverikäsitlus ja tema klaveripuudutuse minu meelest väga isikupärane, ainult kallale omane. Nii et aitäh, kellele sellest, et olemas on, et meil ikka vahetaval mängimas käib. Aitäh Natalja jätkas ja edukat uut õppeaastat ja palju kontserdielamusi näite. Eesti muusika ja teatriakadeemia on praegu 90. juubeliaasta üritustest tulvil ja tulekul on ka sügisfestivalil, mis toimub 23.-st 26. septembrini. Klassikaraadio stuudios on nüüd muusika ja teatriakadeemia kontserdibüroo juhataja Mari kolle. Mida siis seekordne festival pakub? Programme meil kirju ja kui me räägime arvude keeles, siis on meil festivali kavas kolm kontserti, üks rahvusvaheline ümarlaud, kaks ooperietendust kahel õhtul ettekantuna ja üks draamaetenduse esiettekandes. Esimene kontsert on kolmapäeval, 23. septembril. Me läheme külla sinna, kus tegutses konservatoorium aastani 99 ehk siis Kivimäele Vabaduse puiesteele, kus praegu tegutseb Tallinna muusikakeskkool. Avakontsert on pühendatud Eesti kaasaegsete heliloojate loomingule, kes on oma kompositsiooni hariduse saanud Kivimäel. Sellel kontserdil on lisaks muusika ja teatriakadeemia üliõpilastele kaastegevad meie vilistlased ja muusikakeskkooli õpilased. Järgmisel päeval, neljapäeval päeval on plaanis üks ümarlaud, millest seal räägitakse. Sügisfestivali rahvusvaheline ümarlaud on pühendatud innovatsioonile innovatsioon muusikalise teatris ning kuidas seda praktikas kasutatakse. Ja meie rõhuasetus on selles mõttes omapärane, et me püüame vaadata innovatsiooni kui uudset lähenemist mitte niivõrd seoses tehnoloogia, kuulge, aga, ja teadussaavutustega. Et loodetavasti pakub see huvi just nimelt siis kunstiga muusikaga, teatriga, meediaga tegelevatele inimestele ja selles ümarlauas osalevad meil kaasaegse tantsumänedžer Priit raudmuusika ja teatriakadeemia improvisatsiooni professor Anto bet eksperimentaalse lavastajana mitte enam ainult tantsulavastajana tuntud Aleksander ehk Saša Beljajev siis meedia ja veebidisaini asjatundja Henri laupmaa ning innovatsiooniaasta juht Urmas Kõiv, kellel on endal ka muide taustamuusikuna. Ja seda ümarlauda modereerib muusikateatriakadeemia, kultuurikorralduse ja humanitaar toorainete osakonna juhataja professor Kiisa pirn. Kraut, kes on Saksamaalt, käib meil õpetamas. Ümarlaud toimub inglise keeles, sinna sissepääs on tasuta. Kell neli on kõik oodatud ja samal õhtul Sul on veel ka kontsert. Kell kuus esineb kammersaalis uue muusika ansambel, muusika ja teatriakadeemia uue muusika ansambel on selline koosseis, kelle idee on küll muutumatu, kuid ansambli koosseis muutub praktiliselt iga aasta. Ansambli juhendaja on Taavi Kerikmäe ja ta kutsus selle ansambli kokku 2007. aastal. Sellel aastal mängivad selle ansambli koosseisus pianist Merike Poom, samuti klaverimängija faristamoleis ja Reene Pehka. Kui neljapäeval kõlab uus muusika, siis reede, 25. september kulgeb ooperitähe all. Mida te esitate? Diivanil lühiooperit diameeter, mille autor on Monika Mattiisen ja tuleloitse, mille autor on Age Hirv tulevad sügisfestivalil ettekandele kahel järjestikusel õhtul, reedel, 25. septembril ja laupäeval, 26. septembril Kanuti Gildi saalis. Eesti muusika ja teatriakadeemia käivitas spets reaalselt. Nüüdismuusikateatriõppele pühendatud programmi ja seller raames telliti Sis noortelt heliloojatelt Monika matiivsenilt jage hirvelt kaks originaalooperit. Kuna publiku huvi oli väga suur ja tollal sai seda teha ainult kahel õhtul, siis nüüd sügisfestivalil pisut muutunud septingust tuleb ta uuesti publiku ette. Üks nendest kahest pärist, Monica Mattiiseni multimeediaooper diameeter valiti nüüd selleks sügiseks rahvusvahelisele festivalile Vilniusesse 250 projekti hulgast ja see on osa Vilniuse kultuuripealinnaprogrammist. Lisaks kahele lühiooperile on sügisfestivali kavas ka üks esietendus. Lavastuse Margarita ja meister. Aluseks on endiselt Mihhail Bulgakovi romaani Meister ja Margarita. Aga Sasha päevi lavastuses on just pööratud ümber rõhuasetusega Margarita ja meister. Ja nii palju, kui ma võin tsiteerida pärast lavastuse proovi Saša Pebeljajevi sõnu sisse. Lavastus ühendab lisaks sellele loole abstraktsioone kaasaegset tantsulindi. Nii et see on väga palju füüsilist teatrit ja liikumist sisaldav lavastas etenduse Margarita ja meister toob 25. septembril kell seitse teatris NO99 publiku ette Sasha View EMTA lavakunstikooli 24. lennu üliõpilastega. Ja kuigi esietendus on kahjuks juba välja müüdud, siis saab publik seda vaadata aga pärast sügisfestivali oktoobris. Ja laupäeval, 26. septembril võib kuulda üliõpilaste loomingut. Kompositsiooniüliõpilaste loomingu kontsert on juba sügisfestivali traditsiooniks olnud palju aastaid. Kontserdi kunstiline juht on kompositsiooni õppejõud Toivo Tulev ja tema on ka teinud valiku, arvestades seda, kuivõrd küpsed need noorte heliloojate üpris värsked teosed on. Ja siin on ka mõned sellised nimed, kes olid meil kavas ka eelmisel aastal nagu näiteks siin Evelyn Sepp, bar Kadri, laanes Ksenja seemskaja, Maria Kõrvits, Riho Esko, Maimets. On ka uusi nimesid, kellest mõned on kogunud tuntust näiteks teatrilava kaudu. Pärt Uusberg, kes teeb koostööd kammerkooriga, head ööd, vend ja Ardo Ran Varres, keda pole vist vaja pikemalt tutvustada. Aitäh tulemast stuudiosse, kontserdibüroo juhataja Marikolle ja ilusat festivali, aitäh. Ansambel uhu alustab oma hooaega omapärase kontserdiga Ameerika 50.-te 60.-te aastate eksperimentaalmuusikast pealkirjaga jooks skool. Meil on nüüd stuudios üks ansambli liiget, Tarmo Johannes, ansambli luu algab kaheksas hooaeg, mis uued säravad ideed siis selleks hooajaks. See sügis on just huvitav ses suhtes, et üks oluline asi, mis meid huvitab ja millega me oleme püüdnud tegeleda, aga samas ei ole tükk aega nagu sellist kava välja tulnud, on igasugused eksperimentaalsed teosed ja avatud partituurid ja, ja mitte nagu selline akadeemiline modernmuusika ja meil ongi nüüd tulemas kaks erinevat tegemist, üks on nüüd seesama niux kuul ja järgmine on festivalil, nüüd siis on üks muusikateatriteos välja tulemas. Räägime kõigepealt sellest esimesest kontserdist, kus see idee pärit jook skool ja miks just need teosed Idee iseenesest on väga vana juba, et see ringkond, helilooja, sedasorti mõtlemine, mida siis nimetatakse mõnikord sinu jaoks kuul, see on don käivitš, Christian Wolf, ülbroun, Morton Feldman, loetakse ka sinna ringi tihti. Nendest huvitas, et mismoodi on võimalik üldse nagu muusikasse suhtuda ja, ja kus on muusikapiirid ja mismoodi toimub suhtlemine helilooja ja mängija ja publiku vahel, et et need on kõik needsamad teemad, mis meid huvitavad. Mingis mõttes on naljakas, et, et see on väga vanamuusika, et see on ikkagi 50.-test kuuekümnendaist aastatest pärit, aga samas sedasorti uuringut nagu Eestis on ikkagi suhteliselt hõredalt, nii et, et nõel on nagu hea meel, siis võib-olla mingid küsimärk äkki selle 20 tekitada. Jujaks koolile oli iseloomulik kontseptuaalne mõtlemine, et mis see tähendab. See nagu teost ei ehita üles mõnikord kompositsioon selle sõna ranges mõttes komporr kokku panema, et helilooja on siis see, kes teatud süsteemide järgi paneb, siis no ütleme nii, et noodidritta ja siis mängija esitab vaided, et nagu teose ehitab üles mingisugune kindel idee, et, et see ei pea olema üldse ses suhtes kompositsiooniline, et, et see võib olla just see, et mismoodi läheneda helile, mis on nagu juhuse roll selles teoses, mis on interpreedi vabandused, mis toimub kuulaja peas, et võtab kuulaja muusika vastu, mida ta leiab, et see on just selline põnev katsetuste ja küsimuste ja vaidlemist aeg, et ma loodan, et kuulajad saavad siis nende mõttekäikudega kaasa tulla. Aga kavas on siis Christian Wolfi Stons ööl Brauni dissõmer ja kaks John case'i teost saeldav Triya jätab viis. On teil teada, kas need teosed on enne ka Eestis kõlanud? See jätkub iis. Me oleme esitanud mõned aastad tagasi Pärnu UM Muski päevasel ja ülbraunist. Ma arvan, et Taavi Kerikmäe on kunagi mänginud kümmeksi sõlmist november aga et et midagi siin-seal võib-olla on olnud, aga, aga teised teosed keetsid saaliastrui ma küll ei usu, et keegi oleks mänginud. Nii et harukordne võimalus kuulata Ameerika 50.-te 60.-te aastate eksperimentaalmuusikat, siis sel laupäeval pool kaheksa Kanuti Gildi saalis ansambli U esituses võib-olla ka paari sõnaga teie edaspidistest plaanidest, et mainisite siin nüüd festivali. Jah, nüüd festivalil tuleb kindlasti ka põnev ja omamoodi teos välja, see on koostöös Mart kangaga Mart Kangro ja ansambel luuetendus, mis kannab pealkirja harmoonia. Siis novembris on meil kontsert Helsingis eesti ja soome nüüdismuusikast ja järgmisel poolaastal oleme Eesti muusika päevadel ja Tartu Jaani kirikupäevadel esinemas ja siin on mõned kontserdid veel õhus, Viinis ja sel poolaastal. Järgmine poolaasta me jätkame ka muusikaharidusprojekt teeotsa koolis ja muusikakeskkoolis. Aitäh tulemast stuudiosse, Tarmo, Johannes ja ilusat uut hooaega ansamblile U. Tartus laulupeomuuseumis algab salongiõhtute sari, mis tutvustab Tartu ja Lõuna-Eestiga seotud kultuuri. Inimesi, millise sarjaga on tegemist ja kust see idee tuli, sellest räägib idee autor, korjejuht, vallildik idee tuli sellest eelkõige, et aasta või natuke juba rohkem päevi tagasi Tartusse asutati laulupeomuuseum, kena kaunis saal, sobilik just salongiõhtute pidamiseks. Klavergi on ajaloolise hõnguga. Et väga hea, ideaalne ilus koht ja muidugi on ju meil mitmeid tublisid mehi-naisi, kes on jõudnud juba auväärsesse ikka ja kelle meenutused, tõeterad oleks tarvis laiemale publikule ka kuuldavaks teha ainult nende, vaid ka nende tööga seotud nende hobidega nende muusikaliste etteastetega seotud inimesed on oodatud nendes salongides ja muidugi ka jutule lisaks mitmesugused esinemised saavad nendes salongides olema. No kõige esimene persoon on legendaarne kooli mees, ka koorijuht ja organist Peeter Lokk. Ta ise ütleb nõnda, et tahtsin saada pahade heaks orelimängijaks, aga vägisi tehti mustkoorijuht olude sunnil. Tema elutöö muidugi koolmeistrina oli seotud Elleri muusikakooliga pedagoog, peale konservatooriumi lõpetamist ja 13 aastat õppealajuhataja õppedirektor ja hiljem veel pedagoogi aseta nagu pensionipõlve, siirdus aga kooridega väga paljude kooridega seotud Tartus elutööks muidugi Juhan Simmi nimeline meeskoor. Ta on väga paljudel meeskooride laulupidudel, Tartus ja mujal toimuvat küll, aga mitte üldlaulupidude juhina ei ole ta seisnud üldjuhi puldis, aga väga paljudel Lõuna-Eesti pidudel, nii et ikkagi tubli laulupeo juht, teised persoonid, tahame jätkata ta seda rida, et, et just nimelt inimesed, kellel juba, ütleme aktiivne tegevus, on lõppenud ehk Valve Lepik, Maimu Sirel, Elva legendaarne daam, samuti tee Lennart Jõela puhkpillimees, Sulev hunt, juubilarid perspektiivis 2010, Ants Sööt, Vaike Uibopuu, Uno Uiga ja nii edasi, nii et me oleme kuni 2010. aasta lõpuni oma mõttelise vestluspartnerite rea paika pannud, sina juhid seda vestlusõhtut, et mida sa loodad muusikutelt koorijuhtidelt, et teada saada, mis see rosin, oleks kindlasti ühest küljest see ajalugu, mida me ei tea, näiteks peedeeellocki puhul. Me vestlesime kodusel pinnal, siis sõjaeelne Tartu ja Tartu muusikalukku on ju päris põnev ja päris huvitavad nimed, millest ei võinud ju mingil hetkel rääkida, aga nüüd saaks kõik need kenasti ära räägitud. Need need huvitavad jutud ja, ja pette Lokon erilise fantaasialennuga persoon, samas ka luulemeister värsimeister väga-väga huvitav isiksus kindlasti alustamiseks, aga, aga eelkõige just see, et, et andartlane, üdini tartlane, sündinud ja töötanud välja arvatud, siis see õppeaeg Tallinnas ja see ei ole pelgalt ainult selline vestlusõhtu, vaid seda ilmestab muusikaline osa ka. No iga persooni puhul me läheneme vastavalt siis tema tegevusvaldkonnale koori dirigendile, natuke koorimuusikat, puhkpillimeestele, puhkpillimuusikat, aga Peetri puhul on veel ridamisi sugulasi, kese muusikud. Et me oleme planeerinud esinema hoopistükkis Peetri puhul tema sugulased, muusikud ja tema õpilaste esinemise, mis on sellise salongiõhtute sarja kõige suuremaks eesmärgiks. Üks rahvamuuseumitöötaja tõi sellise paralleelse kena näite, et kui rahvamuuseum korjab vanavara näiteks rahvariideid ja muud muretsedes siis laulupeomuuseumi vanavara mitte halvas mõttes ongi just nende inimeste teod mälestused, nii et eelkõige see, aga teisalt muidugi teha kuuldavaks-nähtavaks nende inimeste teod, kes võib-olla enam ei ole nii aktiivsed ja nendestki, tuleb rääkida. Esimene salongiõhtu Tartu laulupeomuuseumis toimus reedel, 19. septembril ja järgmisest kuust hakkavad need muusikalised salongiõhtute toimuma kord kuus, lau päeviti kell kaks päeval. Põhiline infokandja on laulupeomuuseum ise ja tema kodulehekülg ja ka Tartu kultuuriaknast. Kindlasti tuleb infot. Plaadifirma agentuuri Estonian Record Productions uus hooaeg on väga töine. Lisaks festivalide ja kontsertide korraldamisele toimub ka aktiivne heliplaatide väljaandmine. Agentuuri kunstiline juht ja produtsent Peeter Vähi. Mis on teoksil? Kolme nelja sügiskuu jooksul välja tuleb kümmekond erinevat plaati teatavasti ju ei ole võib-olla Eesti kultuuril ja muusikakultuuril hetkel kõige paremad aga isegi kuidagi see plaatide väljaandmine on aktiveerunud. Äsja ilmus Ellerheina kõige värskeim üllitis, mis on siis koostöös Estonian Record Productions siga ilmunud Ellerheinaga on meil tekkinud väga tihedad sidemed just aasta jooksul. Ellerheina kõige värskeim plaat, millest me rääkisime, sellel plaadil ei ole lausa nime, nii et ellerhein ongi nagu selle plaadi nimi ühtlasi, mis seal peal on jällegi nii-öelda eesti naiskoorimuusika paremik autoreid ikka Tormis, Saar, Ernesaks, Pärt, lisaks veel plaadi viimase toona, kuna selle plaadi esitluskontserdid toimusid Jaapanis, selleks puhuks on pandud ka peale jaapani noh, võib-olla kõige populaarsem laul üldse, mis kannab nime Sakura ja antud juhul siis jaapani tuntuima heliloojad Toru tage mitsu arranžeeringus ja kohe-kohe juba täna õhtul. Me esitleme ja kontserdisaalis kammerkoori otsas muusika alles juubelikontserdi vaheajal meie viimast üllitist otseses musikaalse ja Tallinn sümfonietta. Värskeim plaat, mis antud juhul on ka ühtlasi Arvo Pärdi autoriplaat, mis kannab pealkirja Pilgrim song, ehk siis palveränduri laul, see pealkiri on siis Pärdi ühe teose järgi on muidugi ka selle plaadi kult põhiteos, ma arvan, et otseses mõttes ikka alles ja Risto Joost ja Talindi sümfonietta absoluutselt ei pea häbenema ja see plaat on valminud koostöös heliloojaga. Arvo Pärt on ise nii salvestustega proovide juures olnud, nii et tema heakskiit on sellel olemas. Teil on praegu käsil ka üks üsna suur koostööprojekt rahvusooperiga Estonia. Jah, mitte ainult koostöös rahvusooperiga, vaid ka koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga iseääranis klassik, ka raadio on meil väga tihe koostööpartner, aga siis jah, rahvusooperiprojekt, see on üsna suurejooneline projekt, ilmuvad ühtede kaante vahel nii CD kui ka DVD. CD peal on siis tuntud aariad ja ansamblid populaarsetest ooperitest, mis on rahvusooperikavas olnud või on praegu ja välja tuleb see plaat 16. oktoobril, sest seitsmeteistkümnendal oktoobril on kosifantud esietendus teatris. Selle albumi nimi saab olema Estonia ooperihääled. Aitäh, Peeter Vähi ja jõudu ja edu teie agentuurile. Estonian Record Productions i värskeimad plaadid on Jaapanis esitletud uus Ellerheinaplaat ja Arvo Pärdi autoriplaat Woodžes musikaalselt, mida esitletakse täna muuseas musikaalse 10. sünnipäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis. 19. septembri heligajas saatele tegid kaastööd Annika Kuuda, Mirje Mändla, Nataly sakos, Hedvig Lätt ja Tiina kuningas. Helioperaator oli Katrin maadik. Toimetas Karin kopra. Helgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internet. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal? Filmiga ja.