Helga ja tere, mina olen kolmanda oktoobri helipeatoimetaja. Kersti Inno. Saate teemad. Esimesele oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval jagasid Eesti muusikanõukogu ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital preemiaid. Plaadifirma ulmeplaadid, esitleda albumit laulu jäävuse seadus, Veljo Tormise teoste töötlustega, intervjuud helilooja Veljo Tormise ja plaadi väljaandja Aivar Tõnsoga heliplaati Ave Maria kusse bränd. Kaie Konrad esitab Kuldar sinki ja Marie singi vaimulikke laule, tutvustab plaadi väljaandjat Tunne Kelam. Teatri- ja muusikamuuseumis esitleti raamatut Miina härmast. Raamatu koostaja ene Kuljusega tegi intervjuu Annika Kuuda. Märt Treier jagab muljeid foorum Cinemas Metropolitan. Pärast suvehooaja raames etendunud Mozarti ooperist Võluflööt Viljandi kitarrifestivalil käis kriitilise kõrvaga kuulamas Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Kaarel Kasak. Üheksandast 11.-ga oktoobrini toimub rahvusvaheline Tartu vanamuusika festival, räägib peakorraldaja rahulangsepp Hedvig Lätile. Kolmandal oktoobril aprill kahe Saksamaa taasühinemise 19. aastapäeval annavad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Daniel Rossi juhatusel kontserdi Tallinna metodisti kirikus, kus jaa, teosena kõlab Arvo Pärdi Berliini missa klassika raadio vahendusel jõuab see miljonitele raadiokuulajateni euroraadio Põhja- ja Baltimaade kontserdihooajal raames. Dirigent Daniel-Royce'i intervjueerib Karin kopra. Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool tähistab üheksakümnendat aastapäevakooli direktorit Aarne Saluveeri intervjueeris Marge-Ly Rookäär klassikaraadios toobri kuu koorilaulu kuu kuid samal ajal tähistame ka Bruno Luki sajandat sünniaastapäeva. Ka neist teemadest anname lähemalt teada. Head kuulamist. Ja nüüd siis muusika preemiatest. Eesti muusikanõukogu andis välja kolm preemiat. Heliloomingu preemia laureaat on neljatormis eesti muusika suurkuju, kes on andnud uue hingamise eesti ja sugulasrahvaste pärimusele. Interpreedid rotatsiooni preemia laureaat on Eri Klas. Aastakümnete pikkuse väljapaistva dirigenditegevuse eest. Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest sai laine Lester võimsatšellistide koolkonna legendaarne õpetaja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital Ta oli preemiad pälvisid Urmas hulk eesti keelpillikultuuri edendamise eest, Raili Sule pikale sõjalise ja silmapaistva pedagoogi tegevuse eest. Ansambel U CD-U ja uue muusika vankri vedamise eest. Tõnis Kõrvits üldlaulupeo arranžeeringuid teest Toomas Rull silmapaistva tegevuse eest interpreedi autori ja pedagoogina esimese eestikeelset Meie õpiku väljaandmine. Mirjam Tally särava loomingulise aasta eest. Marje Lohuaru sai preemia mitmekülgset tegevuse, Eesti interpreedi na ja muusikaelu edendajana. Ain Agan ja Aleksei kas sarja eesti improvisatsiooni teostamise eest ning dokumentaalfilmi laulutaadi hümnid loominguline kollektiiv siira pilgu eest laulutaadile. Preemia jagamisele mooniale Nigulistes eelnes rahvusvahelisel muusikapäeval Von Krahli Teatris festivali Plektrum raames plaadifirma ulmeplaadid. Albumi esitluslaulu jäävuse seadus Veljo Tormise teoste töötlustega. Räägib plaadi väljaandja Aivar Tõnson Kunagi aastal 2006 lõpus oli 2007, alguses ma isegi täpselt ei mäleta. Sattusime koos istuma Eesti muusika päevade korraldajatega ja poolt oli selline idee, et kuna 2007 aasta oli Eesti muusika päevade heliloojaks Veljo Tormis et siis äkki võiksid nii-öelda mitteakadeemilise ringkonnamuusikud Veljo Tormis, sest töötluse teha. Esialgu see mõte oli lihtsalt nagu seotud Eesti muusika päevadel ettekandmisega. Aga mul arenes kohe mõte edasi, et kuna ma tean, kuidas need sellised muusikud töötavad kodus arvutitega, magamistoas, teevad seal nokitsevad. Tegelikult parem tulemus on see, mis jääb pärast sinna kuskile, kuidas ta seda ei ole. Ja siis ma pakkusin välja selle mõtte, et, et võib-olla arendaks seda ideed edasi kuni plaadini. Et vaatame, et mis neist õdedest tulevad, et on võimalik ka kontserdil esitada, aga mingid asjad siis on nagu jäävad sellise salvestusena nagu kõigi jaoks pärast hiljem kuulatavateks. Ma lähtusin ka artistide valikul samadest põhimõtetest, millele ma lähtunud oma ürituse esinejate valikul ja siis ulmeplaatide artistide koostöö puhul, eks noh, minu eesmärk oli see, et kuigi ma saan nagu aru, et alguses eelkõige nähti seda koostööd kui elektroodi, millise muusikaprojekti. Aga mul oli kohe selline tunne, et sellele peab nagu lähenema laiemalt. Esiteks mul ei ole kunagi meeldinud isegi see, et lüüakse lahku. Irooniline muusika, akustiline muusika. Et tegelikult kõik need artistid, kes siin ulmeplaatide ümbruses tegutsevad, nendele. Sõltumata sellest mingisugune ühine tunnetus olemas kas nad teevad elektroonilist akustilist muusikat või läheb isegi veelgi vanemaks laulu jäävuse seadusse albumi pealkiri on siis sinu väljamõeldise defineeri, mis on siis laulu jäävuse seadus? Tegelikult võib otsese paralleeli tuua energia jäävuse seadusest, et laul on üks inimese igapäevase elu osasid ja Laota kuhugile, aga aja möödudes võib-olla võtab uusi vorme ja selles mõttes on nagu just tormise töötlusse paadi puhul see kõige parem näide. Kuna Tormis ise vahendab oma laulutraditsiooni uude aega uuel moel ja nii üritabki plaate. Küsisin helilooja Veljo Tormis, et kuidas tema suhtub sellesse, et tema looming noorte loomingust nõndaviisi edasi elab. Mulle meeldib see väga, et minu loomingu vastu on hakanud huvi tundma uuesti. Ja see maailm, milles annad minu muusika Per häälestanud, see on väga huvitav mõelda tegelikult. Ja muidugi minu nooruses seda ei olnud olemas üldse. Ma ei saa, kahetsen, et ma seda ise ei ole teinud, sest minu aeg on juba möödas, nüüd aga nende aeg on ja ma tahan seda aega veel kaasa elada nii palju kui võimalik nende teoste hulgas see, mis on nüüd nende noorte interpretatsioonis ja noorte poolt uuesti looduna plaadile kas siis selle hulgas on midagi teile sellise väga üllatavat ja toredat. No kõik nad on üllatavad iga. Ma siin rääkisin enned olla ühtelugu ja tõesti lugu ja kolmandat tahaks kõik meelde jätta, et nad on kõik head lood. Aga ei ole võimalik 15 lõbu korraga meelde jätta, mina vähemalt ei suuda. Aga esimene lugu oli väga hea, plaadi lugu, ma mõtlen, see oli Leemets Kalevala runo, kuidas ta tausta lõi sellele. Või siis ma siin nimetasin samuti selle saksa külalise Martin Lõõnsi interpretatsiooni Nonii minu laulust Gustav Suitsu sõnadele, seal on kodu, see on niisugune niisugune laul, mida ma ise olin ära unustanud, pooleldi seal vähetuntud. Kuidas ta selle üles leidis ja kuidas ta oskas sellele, nagu ma juba võtan selle laulu valupunktile vajutada, see oli ja võttis sealt ainult selle. Tsiteeris natuke ka muid asju, aga see oli, see oli. Pseudosümfooniliste vahenditega sest elektro põhilised vahendid, kõik, ega siin päris sümfooniat ei ole. Väga paljud olete kasutanud ka originaalsalvestusi, tähendab koori, koorida arvestusi ja neid siis kas katkenditena või siis niimoodi kasutanud lihtsalt muistse merelauludest oli tehtud siin tore lugu. Väga harv lugu. Seal oli väga palju. Äkki keegi läheneb praegu foonil, see on siis isuri epase. Suure hoolitseda muretses, eks ole. Võtsid kätte ja laulad seda, laulis. Mingisuguses oma saatega. Nii võib ka igati moodi võib, see ongi tore, et see on niivõrd Me küll tehaseplaat ja kõik 15. Kui palju neid autoreid seal on? Kõik on leidnud mingisuguse omad maa, oma laulu ja seda siis oma omaks teinud omaenda vahenditega veel ame, tunnistan seda ikka veel ka aura jaoks, nii et võtan asjast osa virtuaalselt. Nii-öelda ja teie seda rõõmutseb. Ja seda muidugi palju õnne, armas aitäh. Plaadil laulu jäävuse seadus loovad Veljo Tormise muusika põhjal uusi kõlamaastikke. Tõnis Leemets Kirta, Narasa marssen juules, Kadi Uibo, Taavi Tulev pastakas. Musheura Uku Nurk Eeva mitreikina, Aivar Tõnso kolm pead, Piia Fraus, Tiiu Kiik hakkab on Köl, Jaan Pehk ja algoritmi. Rahvusvahelise muusikapäeva jätkuna esitleti teisel oktoobril Eesti teatri- ja muusikamuuseumis raamatut hulk, kui on Miina. Selle Miina härmakirju ja mälestusi sisaldava raamatu on koostanud Ene kui soojus ja temaga me neid kohega vest. Lähme sellel teemal, mida see raamat endast sisaldab, võib-olla kõigepealt peaks rääkima ja selle pealkirja lahti, sellepärast et see hulkuja Miina ei sobi võib-olla üldse Miina härma imidžiga kokku. Aga see on saadud Miina härma kirja allakirjutusest, mis ta kirjutas Aino Tammele ja mis on ka avaldatud selles raamatus. Nii et kõigepealt siis Miina härma viis kirja Aino Tammele siis on seal avaldatud veel Miina härma mälestusi lapsepõlvest. Tegelikult leidsime laulu ja mängulehest 1895. aastal avaldatud. See on väga värvikalt ja väga armas meenutus tema lapsepõlveaegadest, kuidas ta avastas enda jaoks laulu loomise ja kuidas ta esimesel lastepühal Kabanas isaga koos kirjutab, et ta isegi ei tahtnud süüa ega juua, et aina kuulas ja mõnules selle muusika taustal sisend veel kaasaegsete mälestusi, ütlusi. Ja kõik need materjalid on meil omal nüüd muuseumis olemas, mis oli väga meeldiv kasutada. Endise Tartu teise keskkooli, praeguse Miina Härma gümnaasiumi eesti keele õpetaja Jaan Mitt on teinud sellise kogumiku, kus on siis kaasaegsed ja Miina härma õpilased kirjutanud, mida nad mäletavad ja kuidas Miina härma neile muusikatunde andis. Mis põhimõtetel te selle materjali sinna raamatusse valisite? Viimases ei olnudki mingit põhimõtet, aga kui ma hakkasin lugema neid materjale, siis ma avastasin, et Miina härma on selline helilooja, kelle laule kõik koorilauljad teavad. Me teame kõik tuljakut. Me teame kõike, ei saa mitte vaiki olla, me teame kõik meestelaulu, aga paraku teame Miina Pärnust endast väga vähe. Kasvõi et Miina härma võttis selle nime härma alles 1935. aastal. Kogu oma pika elu oli ta siis Miina Hermann ja millegipärast Härma nimi läks kohe liikvele ja inimesed harjusid sellega nii ära, et keegi ei mäletagi enam seda. Hermanni nime. Oli väga huvitavat materjali võimalik leida sellest raamatust nagu Helmi Mäelo raamat, Eesti naine läbi aegade. See on nüüd sellest ajast, kui nad tundsid 11 ja kui Miina härma tegutses Tartus, siis oli veel huvitav raamat Johann Voldemar Veski mälestused, kus on väga põhjalikult räägitud nii sellest, kuidas Miina härma tegi esimese laulukoori, millest hiljem sai siis Miina härma lauluselts ja siis see koguteos, mis ilmus 1934. aastal, mis peaaegu et algab nende sõnadega, et aastal 1864 on kuldtähtedega kirjutatud eesti kultuuriajaloos. Sellel aastal sündisid siis kolme Eesti rahvale väga armsaks kuulsaks saanud tütarlast nagu Anna Haava Miina härma, Aino Tamm, alguses oligi see mõte, et ikkagi ühendada selle kolme naise tegevust, ka materjali selleks leida oli väga raske, nii et kahjuks see suhe anna haavaga jäi natukene avastamatuks, aga Aino Tammega siiski leidsime natukene materjale. See raamat võiks öelda noorele lugejale, et 10 peame siin silmas just seda tolleaegset miljööd ja ajastut, mis oli ju väga mehekeskne. Ja kõigepealt ta peabki ütlema, et Miina härma oli eesti esimene kõrk, muusikalise haridusega naine ja kõige esimene naine, kes sai kõrghariduse. Nii et juba ütleb seda, et sellist asja on vaja praegusel ajal väga esile tõsta. Kõik need raskused ja kogu see õppimise aeg ega väga palju ju sellest lugeda ei ole. Miina härma oli väga tagasihoidlik inimene ja kui ma neid vanu lähe, artikleid lugesin, siis tema vastused on väga lakoonilised, kõik on pühendatud muusikale. Kõik tema vastused on nii et oh need käsikirjad, need ma umbes olen ahju visanud. Nii et kõik see, mis peitsime sinna raamatusse panna ja mis meie muuseumis on, see on täiesti kulla alusel ja ometi on selline naisterahvas loonud vaat et kõige mehise laulu ja selle kohta on öelnud ka Gustav Ernesaks väga toredasti, et noh, kõige tähtsamad laulud eesti koorilauljale on ju loonud Miina härma, aga vaadata veel kõik, me mäletame võib-olla seda pilti, kuidas Miina Härmat kanti laulupeopulti just nimelt Soome meeskoori õlgadel siis Miina härma ei olnudki tegelikult ametlikult mitte ühelgi laulupeol dirigent, vaid tal oli võimalus juhatada ainult kordusena oma lugusid rahva nõudmisel lauljate nõudmisel, nii et siit sisse meestekesksus. Kas teie enda mõtteid ja see kujutles Miina härmas, ta on nüüd selle raamatu koostamise käigus muutunud? On küll, ma ju teadsin neid laule hästi ja mõnda laulu häälepartiisid ka peast ära laulda, aga kõik see muu tegevus, see, kuidas ta tegi yhel suvel suvelaagri selliste laste jaoks, kellel ei olnud võimalust puhata kuskil maal või see, et ta oli ka Eesti esimese sinimustvalge lipuõmblemisel tegev või see, et ta korraldas Tartus Kõrgema muusikakooli loomist, oli väga tegevkontsertide korraldaja keegi, et ta võitles ennast läbi organistina, kui ta tuli Peterburist ja hakkas andma siin kontserte. Ega iga kirikuõpetaja teda oma oreli kallale nii väga ei tahtnud lastagi ja ma ütleksin veel kasutatud raamatute kohta oli Artur Vahteri monograafia Miina härmas ja ega temast väga palju rohkem avaldatud ei olegi, nii et alguses ma väga kahtlesin, kas seda raamatut ja, aga ma nüüd ikkagi arvan, et oli vaja ja täpselt sama lugu on Aino Tamm, aga tema kohta oli ka väga raske materjali leida. Õnneks on Linda Saul käinud omal ajal temast ka ühe väikse raamatukese, kus on ka nende omavaheline suhtlemine ja tutvumine sisse pandud, nii et sealt sai ka palju kasutatud materjali. Aitäh, ene, kuljus ja nüüd on igal kuulajal, seal on võimalik seda raamatut endale soetada, seda helesiniste kaante vahele köidetud raamatut Miina Härmat. Raamat Miina härmas on siis Eesti teatri- ja muusikamuuseumi väljaanne. Loomulikult tegeldakse selles muuseumis ka pidevalt uute ja põnevate väljapanekutega. Kolmapäeval näiteks avati näitus Eesti levimuusika ajaloost. Tunne Kelam esitlesid hiljaaegu plaati Ave Maria, millele on koondatud Kuldar singi ja Marie singi vaimulik muusika. Ta on omaaegne Eesti raadio segakoori solist sopran Kaie Konrad. Igaüks, kes seda plaati kuulab, tajub, et see on eriline plaat. Aga ma palun, et just teie Tunne Kelam plaadi väljaandjana selle erilisuse lahti räägiksite. Minu jaoks tekkis idee kontaktidest Kaia Kondradiga, sest temal oli hea koost kuldav singiga, kelle loomingut ta esitas. Ja samuti tundis huvi Marie singi laulude vastu. Nii et mul oli võimalus kuulata ükskord Niguliste kirikus, kui ta esitas terve rea laule oreli saatel. Mis olid siis kas piibli psalmide tekstidele ta niisugune väga karged ja selge, selge sõnumiga ajast olenemata sõnumiga ja siis veel teisi laule. Ja kuna need laulude lindistused sattusid mulle kätte, siis, siis me otsustasime koos abikaasaga, kes on selle töö juures olnud juba palju aastaid. Me oleme seda koos teinud Mariannega, et püüame seda välja anda. Arvestades ka, et, et Kaie Konrad on praegu paraku pidanud tagasi astuma avalikest esinemistest ja see oleks nagu ilus see lugupidamisavaldus temale võtmekujusid Jüri Kruus muidugi, kes vaimustus sellest muusikast ja kes siis tegelikult tema juhtimisel selle plaadi kompositsioon sai teoks. Rääkimata muidugi sellest välja, et need vanad lindistused ta renoveeris andis neile kaasaegse kuju lingist põsed ulatuvad minu meelest vähemalt 15 aastat tagasi, ma mõtlen seda Niguliste kontserti, kus marjasingi kava pärineb ja teised kaks Kuldar singi Ave Mariat on komponeeritud Mai Murdmaa lavastatud balletile maarjamaa missa, mis ka sai teoks ju 90.-te algul, kui ma ei eksi. Aga need tegelikult annavad sellele helikettale tooni. Kuldar singi Ave Maria, mis kannab nimetust Ave Maria number kaks on tõepoolest minu meelest rahvusvahelises muusikas monumentaalne teos. Kuivõrd Ave Maria Teppikust tavaliselt mõõdetakse minutitega, aga selle esituse pikkus on 28 minutit kui pool tundi. Ma kujutan ette, et sa võiks olla üks maailma kõige pikem. Ave Maria. Ja tema sõnum on ka selles mõttes ajatu või mitte, sõltub oludest. Sest ta on pöördumine jumalaema kaudu jumala enda poole. Seda on kasutatud läbi sajandite ja kasutatakse ka praegu katoliku kirikus niinimetatud Angeluse palvena mille kohta Vello Salo Pirita kloostris. Ta on väga ilusti öelnud, et su maailma kõige värskem ja mitte kunagi vananev uudis. Mis siis kolme Ave Mariaga kokku võetakse. Et ingel Gaabriel teatab Maarjale, et ta on rasestunud pühast vaimust. Maarja võtab selle sõnumi vastu edu ja avaldab oma valmisolekut. Ning kolmas, Ave Maria on pühendatud sellele, et sõna sai lihaks. Toimus selline ajalooline sündmus, et igavene maailm astus konkreetse isiku kaudu meie ajaliku ellu ja tegelikult muutis selle andis ühenduse ajaliku elu ja igaviku vahel. Ja ma usun, et nii Marie singi kuldav singi looming, kuldarillerite, tema elu lõpuperioodil suundus sellesama poole, see tähendab tolle igavikuliste momendi tunnetamine ja tähtsustamine. Muusikas. On võimalik ju keskenduda oma isiklikele tunnetele läbi elamustele, see on kaasahaarav. Aga mõlemat neid iseloomustades. See, et nad arvestasid toda, meie ajalikus elus palju kaugemale ulatuvat haaret. Seda silda ja see annab sellele muusikale. Erilise väärtuses, nagu võiks öelda, siis investeering tulevikku, mida iga inimene peaks ju oma jõudu ja arusaamist mööda tegema Kuldar ja Marie singi loominguga plaadile Ave Maria on põhiesineja, Kaie Konrad kaastegevad on Viive Mäemets ja Ene Salumäe, orelitel raadiost segakoor toomas kapteni juhatusel ja eesti poistekoor Venno laulu juhatusel. Plaadiga lähemalt saame tutvuda 22. oktoobri albumi tunnis. Õige pea on algamas Tallinnas Coca-Cola Plazas Metropolitan Opera otseülekannete uus hooaeg, kuid siin, alates augustikuust on võimalik olnud siis vaadata ka selliseid varasemaid etendusi sellist paremiku sellast, mida Metropolitan Opera on viimaste aastate jooksul üles võetud ja üks sellistest ooperites oli ka Wolfgang Amadeus Mozarti võluflööt siin klassikaraadio stuudios jagab nüüd oma selliseid mõtteid Märt Treier, et ole hea, räägi natuke lähemalt, millise mulje sulle see moodsate küllaltki populaarne Aarne ooper jättis, kas need kuulsad aariad ja kuulsad rollid, mida me vähemalt siin klassikaraadio eetris kuuleme, ilmselt iga päev nagu öökuninganna aariat või mõnda papageenos stseeni, et kas need õnnestusid ka selles Metropolitan Opera salvestuses? Tegelikult oli see minu jaoks esimene kord sattuda ooperis just sel viisil, nagu ka vist sajad ja tuhanded Eesti inimesed on juba nüüd avastanud ühes kinosaalis. Tooper on ju tegelikult terve tseremoonia. Sa valmistud selleks, paneb midagi ilusat selga, siis lähevad, vaata, kuidas sind vastu võetakse, kuidas ruum välja näeb. Aga mis puudutab etendust ennast, siis ma olen Mozarti sõber külla minu arvates parim Mozarti ooper, Don Giovanni ja see DVD-plaat on mul ka kodus. Ei olnud mul küll võluflööti, aga eks siis tuli minna kodust välja DVD plaati vaatama sellest tundest, et ma plaati vaatan, tegelikult ma üle ei saanudki, oli avamäng, mille taustal siis näidati ettevalmistusi algavaks etenduseks ja see oli kõik vahva ja tore leid, olen andnud natukene kaugel süvamuusik ka uute tippude maailmast ja pean tunnistama, et vast kaks kolm nime kogu esitaja skonnast küll eesotsas dirigentseemslebainiga mulle tuttavad olid. Aga seda suurema huviga jälgisin ka nende etteasteid. Muidugi nad olid tasemel, ühtegi nõrka ka lülima sealt ei leidnud. Kui me räägime nüüd artistidest samas kõige muu kallal võiks ju norida küll Metropolitan Opera, siis ma kahjuks ei ole viibinud, kuid ma eeldan, et seal on väga hea heli. Me oleme siin pigem harjunud küll Estonia heliga, mis ei saagi olla ooperit väärt, kuna majagi ei ole selleks ehitatud. Küll on mul ohtralt kogemusi Läti ja, ja ka Soomemaalt, samuti Rootsist ja ja seetõttu ütlesin ma ka paremat helielamus, seda enam, et on ju ka kinosaal sellele tublisti panustanud, ei olnud hea heli, oli selline vaikne, oli selline tuhm, kohati tundus nagu kuuleksin telefoni, kus kõrged ja madalad sagedused on teadagi maha lõigatud. Inglisekeelse Mozarti kogemus oli ka minu jaoks esmakordne ja ei saanud öelda, et see oleks nüüd otseselt andnud, et midagi väga positiivset juurde. Muidugi tuli arvestada sellega, et kellele see etendus on tehtud ja kuidas peab ütlema, et see energia, mis oli läinud lavastajal mõtlemaks välja, mida kõike huvitavat, põnevat, tehnilist keskset võib ühte lavastusse kokku kirjutada, mis iseloomult muidugi on ka suuresti grotesk, see alatooniga, vähemalt kohati siis siis või sellest pingutusest ju aru saada. Ilmselt ei olnud taotluslik kaameratöö, mis kuidas ära kõik, mida vististi televaataja või siis kinovaataja kunagi hiljem nägema ei pidanud konstruktsiooni, kõikvõimalikud traadikesed, mis liigutasid linnukesi, kes sihvkasid üle lava ja kõik muu Sa rääkisid siin nüüd sellest, et tõepoolest need lavakujunduse optilised elemendid läksid natukene kaduma, aga ooperi puhul ongi ju väga suur roll siiski ka muusikutel. Ja võib-olla sa peatuksid sellel natukene pikemalt, kelle osatäitmisega sa jäid erakordselt rahul, et see on selline Singspidiooper, et seal ei ole ju ainult aariad, et seal on vaja ka sellist karakternäitleja olemust, et võib-olla sa tood mõned nimed välja, kes sulle silma paistsid hea või halva poolest. Eks ooperit on ju võimalik vaadata Ta mitme pilguga, mina olen nende hulka kuuluv, ütleme siis muusikasõber, kes hea meelega eelistab dramaatilist ooperit numbri ooperile. Ehk siis Wagneri muusikalised arendused on mulle südamelähedasemad, eks ju, tunda. Kuninganna aaria hakkab lähenema, siis publik tõmbub pingesse, Eerika Mikk lausa tegi väga ilusa soolo, tema miimika juba üksi oli vaatamist väärt ja ega kaamera ei häbenenud ka käia tõesti üle näo artistidel, mis tegelikult on ju see, mida sa ooperisaalis kunagi. Päris lähedalt. Et siin on raske välja tuua kedagi, kes oleks selgelt ebaõnnestunud, mis siin ikka igaühe kohta jumalik öelda, küllap nad seda olidki. Ja mis puudutab orkestrit, siis seniks, kuni midagi ei juhtu, on kõik hästi. Estonia saalis viibides tihtilugu püüab orkester tähelepanu küll, aga need ei ole sageli eriti virtuaalselt esitatud klaasid, vaid ikkagi mingisuguseid muusikute keeli. Kalad, mis seda teevad. Ehk siis, kui saab süveneda rahulikult muusika kuulamisele, siis tuleb seda ka teha. Ja ma alati jälgin ooperisaalis orkestrit, aga ka DVD üles võtta, seda paraku ei võimaldanud kuigi dirigenti paar korda ehk näidet ja see, mis levinum muidugi maailmanimega dirigent Meil on telefoniühendus Viljandiga, kus eelmisel nädalal toimus Viljandi kitarrifestival ja nüüd juba teist korda ja telefonil on Viljandi kultuuriakadeemia jazzi tudeng Karel Kasak. No üldiselt võib öelda, et festivalil läks väga hästi, üritus ise toimub siis tõesti nüüd teist korda ja see kava oli päris hästi üles ehitatud väga mitmekülgne ja mitmekihiline. Tutvustades Larry maailma kui üldse keelpillidele maailma, Viljandi publikule kindlasti akadeemia õpilastele, aga ka kõigile teistele huvilistele. Ma arvan, et tal on hästi enda koha leidnud Viljandis ja üleüldse ega tegelikult Eestis ju ei ole improvisatsiooni, tarri mängufestivale teisi. Millise mulje jätsid festivali peaesineja Paul pollambak? Tema kontsert jättis, ilmselt võib öelda kõigis kontserditelt kõige parema mulje. Siin oli nagu mitu erinevat aspekti, esiteks muidugi inimene ise nii isiksusena kui Intab reedina, võttes tema mänguoskusi ja helikeelt ja statistikat arvesse. See kõik oli äärmiselt liigitada, aga teiseks ka. Ilmselt võib öelda, et see oli üks paremini kõlavaid bände kogu festivali. Kuna pol kollembek on džässimaailmas, võiks öelda selle kohta, et postpopi praktiseeriv kitarrist, see on siis selline stiilis jazzmuusikast, mis algas ajaliselt 50.-te lõpupoole ja ja kus siis nagu on piip ja kuulsassi joonel omavahel segunenud. Lisaks sellele perfektile Bospobi valdamisele, taastab põimida enda mänguga mängulisi ja tema isiksuse olemust. Hästi väljenduvaid elemente, tuleb tema selline seikluslik, rõõmsameelne ja positiivne ja elujaatav olemas ka lava peal hästi esile. Lava peal mõjusid nad Raul Söödi ka tegelikult päris huvitav, kuna isiksused olid teatavas mõttes vastaspool, kollembek oli selline pirtoosne mänglev rõõmsameelne, samal ajal Raul Söödi mäng oli hästi nagu väljapeetud sügavmõtteline ja selline. Võib öelda, et tõsisem Ja teises peakülalise siis ka paar sõna, nimelt myybis, siis Viljandis andis kontserte Rootsi päritolu Andrese ööberg. Tema karjäär sai suurema hool, siis nüüd mõned aastad tagasi, kui ta Ameerikas avaldas mitu plaati eeskätt võib-olla tõesti tänu mustlast sässile pidada siis mitut ameerika Virtoosidega koos on esitanud, aga viimasel ajal ta on tagasi, pöördun, on rohkem mees stream'i poole. Talle on omane ka Faik helikeele kasutamine kohati endale Uuedest. Tema esinemine oli hoopis erinev polümäki. Söödi, esinemised jäävad, mängisid rohkem sellist mainstreami džässi, mis võib-olla pärineb 30.-test, kuni 50.-test laua peal oli selline särav tuua. Pealegi muidugi on väga Virtoosne. Ta suudles tõesti imekiiresti kitarri peal enda fraasia mängida, katsudes seda samal ajal mitte niivõrd nagu kitarripäraselt, vaid, vaid ta katsub nagu leida selliseid, võiks öelda, et ebamugavaid sõrmestusi, kitarri. Lätist pärit trummar Kaspars krigaalis, tema partneriks oli ka klahvpillimängija või klaverimängija Mario tütrescu, kellega koos moodustus meil selline hästi särav tuua. Mõlemad, nagu näitasid enda väga sädelevat ja, ja energiline naine stiili haavel, siis. Kuna see on üks selline huvitav festival, kus ka seda festivali korraldavad kitarristid astuvad üles siis võib-olla paar sõna siia lõppu veel ka kahest Eesti projektist millest ühes mängib Robert Jürjendal, see on siis ambient tuua. Ja teises Ain Agan Agan vilganian Artekist, et millised muljed seal nendest sündmustest on? No uma puhul oli tegemist seisundi ja meeleolumuusika, samas ei olnud nende esitus sugugi selline staatiline, vaid vaheldusrikas ja viis ühest meeleolust teise olid kombinatsioonid, olid, olid hommikut, oli rahulikumaid kohti väga, sellise sügava, kõigest muust erineva mulje jättis Hummer. Aga nüüd rääkides avan viini kainen kartetist minu jaoks isiklikult see võib-olla, kui vaadata džässi poole pealt kogu seda kontseptsiooni festivalil, siis oleks paremuselt teine kontsert, oli väga hea tuua omavahel. Nendel oli väga hea rütmigrupp, eriti paistsid silmame iga Kaljo Soomest kes suutis kogu esitada väga hästi koos hoida seda väga hästi juhtida omavahel kaks väga head kitarrimängijat, kes on ka eraelus sõbrad, mis paistis lava pealt välja. Kõik oli hästi tasakaalus ja paigas. Sel kombel kõneles Karel Kasar aga Viljandis andis kontserdiga Hiina päritolu Pipa. Mängijal on vein jätkates festivali üht traditsiooni, tutvustada kohale tulnud publikule ka kitarri sugulaspill. Lane vei suutis oma kontserdi jooksul edasi anda selle pillimänguvõimalusi mängida instrumenti väga tämbri Rekalt ja ka tehniliselt ausalt ja seda küllaltki mitmekülgset kavaga klassikaraadios salvestas ning kontsert jõuab eetrisse novembrikuu esimesel neljapäeval. Programmi ilmagaar. Järgmisel nädalal toimub 14. rahvusvaheline Tartu vanamuusika festival, oriend, toksident ehk ida ja lääs, mistap kuulajani taas palju põnevat, millega tänavune festival üllatab, sellest räägib peakorraldaja rahalangse. Pean ütlema, et ega eesmärgiks ei ole omaette igal juhul üllatada millegagi, aga no loomulikult võimaluse korral pakume ka midagi uut ja sel aastal on esimest korda Tartu festivali kavas valik kaukaasia traditsioonilist muusikat, täpsemalt siis Armeenia Gruusia aladelt ja ida poole pealt veel ka üks suurepärane kontsert araabia muusikast ja siis teise poolena, ehk siis Euroopa keskaja muusika poole pealt. Ma arvan, et päris värvikas valik siis Euroopa keskaja muusikat, aga muusika poole pealt jah, siis gruusia muusikast on ülevaade mitte ainult Kruuse varasest kirikumuusikast, aga ka gruusia erinevate maakondade laulu traditsioonidest. Kontsert toimub siis ka väga huvitaval praegust poliitilist situatsiooni silmas pidades väga huvitavas koosseisus, nimelt on siis ühisprojekt vene varajase õigeusu muusika ansambliga Ruski laad ja Gruusia poole pealt siis gruusia lauluekspert Raul Narušiili, kes on väga paljude kogemustega nii muusiku kui muusikaõpetajana, samuti on ta teinud pikalt kaastööd nii Gruusia kui Peterburi Televisioonidega ja tegelikult on ta sündinud Abhaasias, aga ma usun, et see on kindlasti väga-väga huvitav kontsert ja lisaks kontserdile on ka loeng siis sellest muusikast, kes rohkem soovivad sellest teada saada, seal on muidugi tegemist taaskord sellise väga võimsa traditsiooniga selles mõttes, et ta on nagu elav traditsioon, seal on väga varasest perioodist teada repertuaar, mis on loomulikult aja jooksul muutunud, mis on stiililiselt segunenud, kohandunud vastavalt eri maakondades erinevalt, aga kuna ta on elav traditsioon, siis kõik sellised traditsioonid, mis on nagu katkematult Rahva seas püsinud, on ikkagi väga värsked ja väga võimsad, võib öelda ja sama võib öelda tegelikult karmine muusika kohta, kust on rohkem seekordsel festivalil siis esindatud just instrumentaalmuusika erinevalt siis gruusia laulust või noh, mis on põhiliselt just vokaalne kontsert siis Armeenia muusika kontsert, kust ei puudu ka laulud, on siiski valdavalt rõhuga instrumentaalmuusikal on väga hea võimalus tutvuda väga erinevate traditsiooniliste pillidega. Muuseas, armeenia muusikas on ju ka kasutusel sarnased pillid nagu näiteks ka araabia muusikas. Kust tuleb meie veel üks väga tähtis esineja Palestiinast, kes annab soolokontserdi ja neid seoseid, on väga huvitav vaadata, milliseid seoseid me veel leiame. Samuti see, et näiteks Armeenia muusika on ülesehitav Tetra hordilisele helireale jällegi sarnaselt araabia muusikale, nii et väga huvitavaid ja põnevaid seoseid on võimalik leida ja avastada. Mis pill see uut on, mida Palestiinast pärit virtuoos Ahmad Al khatiiv mängib? Vutt on see pill, millest hakkas arenema Euroopa auto, see on araabia pärsia muusikas üks kõige populaarsemaid keelpill olnud juba väga pikka aega aastasadu ja tuhandeid, võib öelda mitte liialdades, madal ka diivan, ma julgen öelda üks paremaid vutimängijaid, keda ma olen kuulnud, nii et väga-väga üritan lastele seda kontserti ja Euroopa keskaja muusika poole pealt mängib Askola ansambel programmi, mida me nimetame keskmuusika klassikaks, et oleks ikkagi esindatud selline kuldvarasalv keskaja muusikast väga tõstaks esile ka noorteansamblid Litsentsi poeetika Tallinnast, kes võib-olla siis on väga hea vastus sellele küsimusele, kas vanamuusika on liiga spetsiifiline, kastan ainult vanadele ja noortele üldse mitte. Huvitav, tulge ja kuulake, see on väga värvikas kontrastiderohke väga huvitav programm, ma usun kuulajale igas vanuses midagi pakku ja festivaliklubis. Lisaks sellele, et seal toimuvad spontaansed koos musitseerimised, mängivad ka ansambel Triskele ja stuudio vaikuse muusika Tõnu Sepa juhendamisel. Vanamuusikafestivali raames on avatud ka festivaliklubi ja traditsiooniliselt ei puudu ka loengud ja seminarid. Kontserdid toimuvad sel korral ülikooli aulas ja Tartu Jaani kirikus, aga festivaliklubi ja loengud on Veski villas Veski tänav kuus, nii et päevasel ajal loengud, seminarid õhtul festivaliklubi koos elava muusikaga, loomulikult. Kust leida Tartu vanamuusika festivali kohta infot? Täpsem info meie kodulehel son Fess Divitas punkt. Aitäh raha langsepp selle intervjuu eest ja ootame kõiki järgmisel nädalal Tartusse, kus üheksandast kuni 12. oktoobrini toimub 14. rahvusvaheline Tartu vanamuusika festival. Sülgaja. Täna kell 18 algab klassikaraadios otseülekanne Tallinna metodisti kirikust, kus esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Daniel-Royce'i juhatusel. Kontserdi kavas on muusika läbi kolme sajandi. Felix möndersoni kolme psalmi oopus 78 peetakse helilooja kõige väljapaistvamaks osaks aga bella kooriloomingus. Wolfgang Amadeus Mozarti sümfoonia number viis, B-duur haagi sümfoonia on aga humoorikas teos üheksa aastase imelapse sulest. Kontserdi teises pooles tuleb ettekandele Arvo Pärdi magnifikaad kaija urbiisoleerimisel ning Pärdi Berliini missa, mis sobivalt kõlab kolmandal oktoobril Saksamaa ühendamise 19. aastapäeval. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester sõidavad sama kavaga kontsertreisile. Šveitsi. Tänane kontsert kuulub Põhja- ja Baltimaade kontserdi hooaega 2009 2010. Ja selle kontserdi vahendavad oma raadiokuulajatele Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Hollandi, Austria ja Portugali raadiojaamad. Taaniel Royce on teist hooaega Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigent. Kuidas läks, esimene ja mida on plaanis teha, teine tuleks veelgi parem. Sellele küsimusele vastab Taaniel roisse, et esimene hooaeg läks üldiselt väga kenasti. Olid mõned väga head kontserdid ja paar sellist, mis polnud võib-olla täiuslikud aga teised seest olid tõeliselt head. Teisel aastal loodan, et võime tööd jätkata samas vaimus nagu eelmisel hooajal. Kaks nädalat ka siin oli meil heliplaadi salvestus nendel Sonya kreegi muusikaga. Ma arvan, et võime selle plaadi ilmumist innukalt oodata, sest minu meelest tuli see väga hea olla esimene minu ja filharmoonia kammerkoori koostöö vili, jäädvustatuna CDd, ipsis, siiami koori suhtumine on samuti suurepärane, võime rahulikult edasi liikuda. Ja hoolimata rasketest aegadest on meil rohkesti kontserdikutseid välismaalt. Nii et meil on palju positiivset ja vähem probleeme. Meil on hästi toimiv organisatsioon ja koor ning Me teeme ilusaid kontserte, nii et ainult head uudised. Rääkides tänasest kontserdist, te esitate sellel muusikat läbi kolme sajandi. Aga miks panite just kokku need kolm heliloojat, Mozart, Menderson ja Pärt? Sellele küsimusele on väga lihtne vastus, vastab Daniel Royce. Nimelt oleme kutsutud esinema Šveitsi ja nende sooviks oli kava, kus esinevad kammerorkester ja koor koos kui eraldi. Kuna Tallinna kammerorkester tegutseb peamiselt keelpilliorkestrile ja Šveits soovis kavastusega Pärsti, mõtlesime tädide Teumi kui Berliini missa peale. Aga kuna De Teumi koosseisus on ka ettevalmistatud klaver ja see asjaolu osutus problemaatiliseks, siis otsustasime Berliini missa kasuks. Salvestas vahetult just Mendersoni muusikat, siis oleks kena laulda välismaal, vahel ka midagi muud peale kreegi ja Pärdi. Mozart tuli vaatevälja, nii et kuna orkestri repertuaaris pole suurt valikut ainult keelpillimuusika osas, siis valisime teose, millel on ainult mõned puhkpillid. Olen tegelikult väga rõõmus, et valisime Mozarti viienda sümfoonia On jah. Sest nagu te kõik teate, on orkestri olnud ärevad ajad. Aga õnneks on meil nüüd võimalus kontsentreeruda taas muusika tegemisele ja teha lugusid, mida nad juba väga hästi tunnevad, et elada need kaootilised ajad üle. Kõneles Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigent Daniel Royce. Kontserdiülekanne Tallinna metodisti kirikust algab täna kell 18. Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool tähistab üheksakümnendat aastapäeva. Stuudios on kooli direktor Aarne Saluveer, kelle kinnitusel on muusikakooli roll Eesti hariduselus olulise tähtsusega. Et see on üks selline päris selline nagu tsentraalne ovaalne või nagu vahel Euroopa linnades on selline suur transpordisõlm, kust nagu paljud asjad läbi liiguvad. Ja miks ma näite põhjal seda ka niiviisi õigustan, on täna see, et see nagu vanasti oli, et muusikakoolidest üle Eesti tulid lapsed meie juurde õppima. Heiko tänani ja õnneks on olnud see aasta hea vastuvõtt. Nüüd, mis toimub? Lisaks kõrgharidusele inimesed tahavad täna saada ka erinevaid kutseid just nimelt erinevaid muusikaalaseid ja seetõttu on huvitav nentida, et meile tulevad õppima ka need inimesed, kes on lõpetanud mõne näiteks muusika või muu kõrgkooli, ehk siis endast tulnud meile inimesed, kes otsustavad omandada lisaeriala. Palun ära näiteks plokkflöödi ka, aga just selle nii-öelda vilumuse saab meie juurest võtta. Kolmanda kohana me täidame nüüd alates oktoobrist sellist funktsiooni, et üldjuhul oli ju vanasti nii, et riik koolitas professionaalne ja nüüd, kui inimene, kes millegipärast oli omandanud arsti, juristi mistahes muu elukutse tahtis ka muusikaga tegeleda, siis, siis ta pidi pöörduma kas eraõpetaja poole ja, ja ütleme nii, et see üldse levinud ei olnud. Tegelikult on nii nagu ka mujal Euroopas ja maailmas on, on meie kui koolifunktsioon pakkuda ka neile täiskasvanutele õpet sellisel juhul küll tavaliselt tasulist ja nüüd ma just ütlemegi, et oktoobrist me oleme ka selleks valmis, nii et et see on selline keskmine koht, kus päris palju muusikat läbi käib. Ma arvan, et eelkõige on meie tugevus see, et juba päris pikka aega on meil töötanud koos nii rütmimuusika kui ka klassikalise muusikaosakond. Ja et tänu sellele mitte küll nüüd täiesti, aga et nad muusikat siiski näevad teineteist ja toimib ka koostöö minust üha parem õppejõudude jaga õpilaste vahel, et muusikat vaadatakse kui tervikut. Eks sele garandiks vast olegi siis see, et läbi aegade on ju meie majas suur selline Eesti muusika raskekahurvägi nagu Neeme Järvi, Eri Klass, Arvo Pärt, Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Heidi Pruuli, Andres Siitan ja see nimekiri on hästi pikk, on läbi käinud, kusjuures kõik nad ei ole ju ilmtingimata hetkel, kas siis muusikud, aga noh, kultuurikorraldajad, heliloojad, kõik see, mis kuulub nagu sideainena, selleks et meil eesti muusika eksisteeriks. Tegelikult on konkurss nagu tegelikult ka muusikaerialadele kutsekoolides tõusnud. Mis siis ongi üks hea kinnitus sellest, et need koolid mitte lihtsalt ei väljastada diplomit, vaid nad annavad mingit vajalikud kutseoskused vahel isegi kui see on kutsetunnistusega kinnistamata, miks ma nii räägin, et inimesed ka muusikaerialadel teavad, et on olemas kutsate süsteem ja meil täna Eestis koorijuhid ja akordioni eriala minu arvates on need, kes, kes kutsetega kutsekooli lõpetaja toestavad ehk siis annavad neile mingit teadmised. Jah, inimesed oskate mingit kutset juba piisavalt hästi, võib-olla muusikasaates pole ka vale öelda, et see süsteem Euroopas liigub edasi kaheksaastmelise süsteemi suunas ja ma olen teinud ka ettepaneku, et et tegelikult selle kaheksaastmel süsteemis kolmanda kutse näiteks võiks täna täiesti vabalt anda muusikakooli ma siis mõtlen juba nii-öelda selle vana laste muusikakooli huvikooli nii-öelda muusika põhiõppe lõpetanud lapsele, sest ta ei oskab teatud asju oluliselt rohkem, kui need inimesed, kes seal pole käinud, et huvi oli vastu, on ja kas meil on välisõpilasi, kes ei oska Eestiga inglise keelt ja kelle õppe läbiviimist tekib suuri kvalitatiivseid puudujääke siis vastus on, et õnneks meil ei ole, me saame teiste õppeasutuste muredest selles mõttes aru. Meie selline integratsiooni tegevus toimub mitte siis niivõrd nagu teemal Euroopa ja Aasia kuivõrd pigem eestisisene ehk päris palju on õpilasi, kes tulevad Ida-Virumaalt ja ka muuseas nendega keeleoskus on alguses mitte kiiduväärne. Aga vaat just selles muusikalises keskkonnas tehes asju, mis meile meeldivad ja mis meid seob. Ma pean siiski ütlema, et kooli lõppedes enamus neist on võimelised rääkima ka nii-öelda selles riigikeeles ja puhtisikliku märkusena, et kui, kui meie õpetajad ja õpilased omakorda õpivad ära naaberrahvakeeli, ükskõik, on need soomlased, venelased, rootslased, sisse tuleb veerand kasuks. Ütle mulle, mis värvides sina näed otsa kooli tulevikku. Ma väga loodan, et see kool on selles mõttes jätkuvalt heas seisundis, et meie väärtuseks, mida ka rahulolu uuringud ja majasisesed uuringud ütlevad, on see, et meil on õpetajad, kes on head eriala spetsialistid ja nad on samal ajal ka tegevad nagu tegevmuusikutena ehk siis pidevalt iseennast täiendades ja laudade intopeedina käijas annavad nad neid samu kogemusi noortele edasi, et ma loodan, et samasugune kaader on endiselt olemas. Koostöö muusikakoolidega võrgustik, et leitakse üles need andekad lapsed, võitlus nende pärast käib ju kõikide erialade vahel. Ja oleks hea, kui kõik saaksid oma käte ehk sport, spordi, reaalained Laine ja muusikud, muuseas, mis siin salata ka muusikaliselt andeka lapse. Et see õpetus muusikakoolides oleks nii hea ja koos nendega, et need lapsed jõuaksid kõige paremate oskustega meie juurde ja et nad meie juures saaksid sellise õppe, millega nad võivad jätkata, kas siis kodumaistes või kõikides muudes muusikakõrgkoolides üle Eesti. Loodan, ja muidugi nüüd peaks välja ütlema selle asja, mis on suur kultuuripoliitiline otsus, et kui me oleme tegelikult mures eesti muusika tuleviku pärast, siis tulevik algab just sellest, et kogu see kest, kask, ehk siis balletikool kaasatud Tallinna muusikakeskkooli, meie et me saaksime inimlikud õppetingimused, et olukord, kus me ikkagi õpetame majas, mis 1919. aastal loodud kooli paar aastat hiljem vastu võttis. Roosna täiesti, me oleme küll vahetanud rasketel aegadel täna 53.-st aastast pärineva eterniidi uue pleki vastu saali põranda räägime ruumide läbi kostvusest, niiskusest, sellest, et sümfooniaorkester ei saa täna teha proovi selle kontserdi jaoks koos koorega, siis nad lihtsalt ei mahu saali ära. Ja noh, see nimekiri oleks hästi pikaks siis nii 21. sajandil enam järelkasv ei kohelda. Oktoober on klassikaraadios, koorilaulu kuu kõlab valik sellesuviselt laulupeolt, kontsertidest küll mina laulan, eetris on kaheksa, saadeti Eesti koorijuhtidega, kuuleme salvestist rahvusvahelise Haarald, Andersen nimelise kammerkooridega kursigala kontserdilt ning otseülekandest toome kuulajateni Eesti rahvusmeeskoori juubelikontserdi ning EBU koorikonkursi Let's pipra sing finaali, kus Eestit esindab vanalinna muusikamaja tütarlastekoor Maarja Soone dirigeerimisel. Väga suur osa koorimuusika Kuuston eesti kooride täit, kes saatsid meile oma salvestasin. Neid saab kuulata argipäeviti kell üheksa, 55 14 55 ja 17 55 ning koorimuusika kuu lõpetab suur koorimuusika öö. 31. oktoobril. Koorilaulukuuga tunnustab klassikaraadio Eesti koorimuusika arengut ning eetrisse jõuab kokku 60 tundi koorimuusikat. Lisaks koorilaulu kuule on klassika raadios, oktoobris ka Bruno Luki meistriklassi. Kuu 30. juunil möödus legendaarse klaveriprofessori Bruno Luki sünnist 100 aastat. Tähistasime seda saatega ka õigel päeval, kuna ka Eesti muusika ja teatriakadeemia on selle tähtpäeva tähistamise oktoobrikuusse planeerinud. Bruno Luki tähtsus Eesti pianismis on aga erakordselt suur. Bruno lukk töötas Tallinna konservad tooriumis üle poole sajandi 1940 kuni 1991. Olles pühendunud täielikult muusikale õpilastele, kelle arv ulatub ligi 100-ni. Siis otsustasime olla Akadeemiaga sünkroonis, otsida üles arhiivisaated ja esitleda salvestiste näol Bruno Luki koolkonda. Nõnda saabki oktoobrikuu pühapäeva hommikuti kell üheksa kuulata legendaarsest professorist saateid. Kolmapäeva õhtuti kell 21 musitseerivad aga tema väljapaistvamad õpilased Bruno Luki koolkond ja 24. oktoobril vahendame Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalist Bruno Luki õpilaste Kaala kontserdisarjas. Jubilaate üksikasjalikuma kava leiate klassikaraadio kodulehelt. Selline sai tänane heligaja. Saatele tegid kaastööd Mirje Mändla, Karin kopra, Annika Kuuda, Marge-Ly Rookäär ja Hedvig Lätt. Saate mängisid kokku helioperaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal sobival ajal.