Tere päevast. Meie imeline jaanikuu on lõppemas, õiteaeg läbi saanud ja käod pakivad kohvreid. Asemele on tulnud suur suvi, nüüd juba ka päris õiget nägu, päikseline ja soe. Kui mälu mind ei peta, oli päikseline toobida. Näed, kui päevatee esimest korda teie kõrge kohtu ette astusid. Armsad kuulajad. See sündis 19. juunil 1989 ehk 20 aastat tagasi. Sel puhul saidki täpselt 10 päeva tagasi, 19. juunil taas kokku päeva tee kauaaegsed, aktiivsed kuulajad ning saate senised tegijad. See oli meile juba kolmas kohtumine. Olime 11 näinud päevade, 10. ja 15. sünnipäeval. Tänased jutud ongi salvestatud meie viimatisel rõõmsalt kohtumiselt vana väärikana raadiomaja kohvikus. Esimeste tervitajatena aastasid ette päevatee kauased kaasautorid proua Mai Treial ja proua Marika Tuus riigikogust. Paraku ei lausunud nad oma meelt ülendavaid soove mikrofoni ning seetõttu ei saa me neid teile ette mängida. Järgmised tervitused joovad aga kohe teieni. Esmalt rahvusringhäälingujuhilt Margus Allikmaa alt. Ja Liina, kus ma head inimesed, kes te olete tulnud tähistama raadio kohvikusse päevade kahekümnendat sünnipäeva ja kuna ma tean, et kõik see jutt, mida me siin ja mida teie räägite, ka salvestatakse ja läheb eetrisse siis ma ütlen ka, et head raadiokuulajad, kes te kuulate seda pidulik kuupäevade salvestust. Minu karjäär ei ole küll väga pikk, siin majas viis aastat ja üks esimesi pidulikke sündmusi, kui mina siin majas tööd alustasin, oli päevatee 15. juubelisaade, aga see olukord, kus me täna oleme, siin on kõigepealt hästi palju väärikaid inimesi raadiokuulajaid või neid inimesi, kes on aidanud päevade saadet teha. Aga Ma ei ole nii uhket lauda või laudasid siin kohvikus tükil ajal näinud, kui üldse oled näinud. See annab tunnistust sellest, et ühelt poolt päevadesse vaade on väga põhjalikult valmistunud selleks juubeliks. Aga teiselt poolt vaadates neid inimesi, kes siia on kogunenud, siis uskuge mind, tegemist on väga ja väga väärika seltskonnaga. Valdav osa selle saate kuulajatest on eakad inimesed. Aga kindlasti on tegemist ka olnud vikerraadio programmis ühe väga-väga hea saatega, mida on kuulanud ka nooremad inimesed. Ma tean, näiteks minu ema, kes nüüd võib öelda, on ka juba eakas inimene, kindlasti, aga ta on kuulanud seda kõik need aastakümned, ma ei julge öelda, kas ta kõiki neid saateid on kuulanud, aga tegemist on kindlasti tema lemmik saategagi sellist saadet. Ta on kindlasti vikerraadio eetrile vaja. Me räägime vikerraadiost kui raadioprogrammist, mis peaks olema suunatud kõigile eesti elavatele eesti keelt kõnelevatele inimestele, aga samas me teame ka seda, et noorteraadioid ja noorematele inimestele tehtavat raadioprogrammi on ju hästi-hästi. Palju. Teeme me ise siin rahvusringhäälingus, aga, aga teevad ka mitmed kommertsjaamad. Kindlasti ei ole üheski teises programmis eakatele inimestele spetsiaalselt mõeldud ja tehtud saadet. Nii et selles mõttes see töö, mida Liina, kus maa on teinud Vikerraadios, mida vikerraadio on oma programmis kogu aeg olulisel kohal hoidnud, see on tõepoolest väga tänuväärne olnud siinkohal rahvusringhäälingu juhatuse poolt isiklikult minu poolt linna, kus male suur suur tänu, soovin jõudu ja tervist. Ja muide üks oluline fakt veel, et, et täna on saate 20. sünnipäev, aga eile oli nii nakkusmaal isiklik sünnipäev. Vahepeal oli meie kuulajast tekkinud pikk tervitus, järjekord. Kõigepealt kõnelesid kaunid daamid Linda krintalyasalemit, seejärel Videviku peatoimetaja Ants Tamme. Järgnes kena paar Viiveree sarja Heldur Tuulemäe, Edasi orguse mee Sirli Kalvet ning mõistatuste sihikindel lahendaja Edward Filippo. Paraku ei võimalda saatemaht kõiki tervitusi teieni tuua, aga loodetavasti annavad needki aimu sünnipäeva meeleolust, mida vähemalt mina jään mäletama. Aga siit lähebki sõnajärg üle meie külalistele. Tegelikult alati kuulata, kui see esmaspäevane saade algab, see on nagu kuidas öelda, esmatähtis sellel päeval. Lubage õnne soovida teile eilse päeva puhul ja 20 puhul täna olgu see töö ikka teel meelelahutuseks. Aga te olete tubli olnud. Mul ei ole sõnu teilt tänada, sest need kõik, mis on öeldud, ääretult õiged ja armsad kuulita minu poolt ainult teles südamlikud, südamlikud tervitused eilsel teie sünnipäeval ja muidugi 20. sünnipäeva puhul päevateele ma tahan teile helistada ja tahan teid kuulda, kuigi olen vist kõige vanem osavõtja. Aga sellest hoolimata väga lähevad südamesse teie need ja need väikesed lilled olgu siis väikeseks tänutäheks. Aga nad tulevad südamest täita. See oli 20 aastat tagasi, kui päevatee tuli ilmale ja varsti pärast seda ilmus tema trükisena paariline videvik ja me mõlemad oleme ju põlised ajakirjandustöötajad ja loodame, et mõnikord on sõna enne, kui on tegu või vähemasti tegu ja eakate inimeste kogemus ilma seda lahti mõtestava sõnata on poolik asi, nii et aitäh tiheda ja sõbraliku koostöö eest. Meie kui. Tavalised inimesed 20 aastat oleme seda päevadelt kuulanud. Me oleme Tallinna lähedalt nõmmelt ja see esmaspäevane päev kell neli. See on meile niimoodi, et kui see vahele jääb mingisugusel põhjusel, siis on tohutu kahju, et seda ei saanud kuulata. Meil on graveeringuga igavene lill, kaks ühes nagu igavene valgustaja ja siis, kui pool teil majas ära läheb, võib-olla selle valgel saab ka edasi töötada. Küünal. Kõigepealt tavaliselt tutvustatakse nii, naisterahvas tutvustab raadios ennast, et tädi Maali kuskilt sealt, mina ütlen, et ma olen siis onu Jüri Virumaal järgnevad nalja rääkinud, aga mitte kunagi näinud ei ole jah. Aga nüüd on see võimalus ja palju õnne teile sünnipäeva puhul ja siis selle suure tähtpäeva puhul ka. Polegi vaja? Bay balli. Nüüd läheb asi edasi nagu raadiosaates pärast seda, kui ma teen natukene, tutvustan, kuidas see asi edasi läheb. Vastab Tiit Made teie küsimustele. Siis tuleb lapsepõlve lugu reetmade ja Liina ise räägivad. Siis Priiduga täna räägib ja siis räägib Peeter Mardna. Nende lugude vahele laulavad Kadri Hunt ja kaks laululast Maria Mängel ja Violetta Osulast. Aga nüüd läheb sõnajärg Tiit Madele. Enne veel, kui teie saate esitada küsimusi, küsin Tiidu käest, kui olulised on sinu jaoks olnud päevade kuulajad ja kas sul on olnud kuulajatega ka kokkusaamisi ja anneta rõõmsad olnud? No on olnud inimesi, kes on mitu korda öelnud, et nad on kuulanud saadet, neid on olnud isegi endiste kolleegide-poliitikute hulgas inimesi tänaval on juurde tulnud ja püüdnud diskuteerida ühe või teise küsimuse üle. Need ühiskonnaelu kommentaarid, mis päevade saates on kahtlemata selles mõttes huvitavad, et igal nädalal on esinejad olnud põhimõtteliselt erinevad ja toonud teieni erinevaid aspekte Eesti poliitilisest elust. Liinaga, kui me oleme teinud seda nädala kokkuvõtet, on olnud selles mõttes rääkida, et me ei ole pidanud pidama pool suud kinni ja mõtlema, et kui ma nüüd selle lauseni välja ütlen, et mismoodi siis arvatakse minust ütleme seal kuskil reformierakonnas või sotsiaaldemokraat startides või IRLi juures vaid me oleme saanud öelda välja põhimõtteliselt oma arvamuse, ilma seda ilustamata või konjuktuurselt parandades üldiselt elu on ju meil teatavasti nüüd läinud tunduvalt huvitavamaks, võrreldes selle ajaga, kui kõik läks hästi, selle eest on nüüd hoolitsetud, et kõik läheks nii, nagu on öeldud piiblis või kapitalis. Et elu peab olema piisavalt keeruline ja kui neid probleeme ei ole, siis probleemid tuleb luua selleks, et neid ületada ja sellega tegeleb nii meie lugupeetud riigikogu ja veelgi rohkem meie valitsus ja võib-olla tegelevad ka meie erakonnad nende probleemidega, kuigi osakondade põhiline problemaatika seisneb selles, et pürgida võimule ja teiseks, kui võimule ei saa, siis katsuda neid, kes võimul on kukutada, see on normaalne nähtus. See on täiesti loomulik protsess ühe või teise riigi sisepoliitilises elus. Aga nüüd, kui teil on mingisuguseid küsimusi, millele võiks otsida üheskoos vastust, siis, siis palun Miks te sinna lähevad nüüd kõik kirjanikud, näitlejad, telemehe, ajakirjanikud, kõik ikka raha pärast oma elukindlustuse pärast, Brady kuule, mitte kelleltki enam ei kuule nendest, kes olid seal endiselt, tootlikkus on. Ei ole nii kõige olulisem, siin maailmas on perekond siis edasi juba ükskõik mis tööd tehes inimene püüab ennast realiseerida. Poliitiku ameti realiseerus keerimine on aga kõigi nähes ja sellepärast kuulubki poliitiku palga hulka see, et ta saab oma töö eest pidevalt sõimata, ta saab selle eest makstud. Poliitiku töö on valus töömees, kas meil on maatilist mehiselt saadikute juures on minul raske öelda. Kui teie olete aateline inimene, siis ma ütlen, et üks on. Kuidas üks Eesti riiki ja eesti rahvas austas ja armastas poliitik võis lubada, et kõik Eestimaalt kadus tubakavabrikud, tikuvabrikud, paberivabrikud, tselluloos, raadiotehas, Eesti kaabel ja kõik Need, kes seal töötasid, on nüüd töötu abiraha saajad, mitte maksumaksjad. Aga kõike seda me tarbime, aga vast, või välismaalt, kelle huvides see juhtus? Nende ettevõtete olemasolu või mitte, olemasolu sõltub ära ühe või teise ühiskonna ja riigi võimalustest. Riik ei otsusta vabaturumajanduslikes ühiskondades selle üle, kas üks ettevõte on või ei ole. Riik on see institutsioon, kes loob tingimused funktsioneerimiseks ettevõtete tegutsemiseks, aga iga isik iga ettevõtja ise otsustab, kas ta avab niisuguse või igasuguse ettevõte ja kui palju ta sinna inimesi palkab. Ja see palkamine sõltub ära sellest, kas tema kaup läheb. Kui tema kaup ei lähe, ei ole midagi teha, tuleb ettevõte kinni panna, sest issandas kalast ja pühast armust mitte kuskilt raha sisse ei tule. Väga õige vastus, aga kui poliitikud võtsid vastu otsuse likvideerida ja maha müüa võileivahinnaga kellegile kesta pärast kasutades oma võimalusi, müüs selle kõik edasi. Vabandust, see on juba siiski poliitikaga, mitte eraettevõtlus. Eesti vabariik toitis kuue miljonilist linna Leningrad põllumajandussaadustega, mis meie põllumajanduspraegust teeb Eesti vabariiki, mina olen eestiaegne inimene, muide Eesti vabariik müüs kartuleid USAsse ja Inglismaale, aga nüüd ostab juba Poolast kuhu me jõudsime ja tänu kellele. Vabaturumajanduses panna asjad paika turg. Ma kordan, olen seda korranud ühes saates teise. Siin paistab, et tekkis erimeelsus, ise, on ka loomulik, inimesed ei peagi ühtemoodi mõtlema. Aga kas keegi tahab veel esitada mõne küsimuse? Kõigepealt ma tahaks tänada härra Tiit Madet tasakaalukalt on tema kõiki vastuseid andnud, ollakse üks lühike küsimus, et teie kui poliitik ja majandustegelane, kuidas te arvate, kas Eesti krooni kurss on ohust selle tagajärjel ju ainult kannataks, kui Roon langeb. Ja inimestel on hirm, teoreetiliselt võib ju selle ümber diskuteerida, kuid põhimõtteliselt ei ole Eestis lihtne üleüldsegi mitte krooni devalveerida. Kui üleüldse riik tahab mingisuguse tulu või efekti sellest saada, siis ta peab tegema paugupealt ja riik devalveerib tavaliselt sellisel juhul, kui tal on väga tugev ekspordipotentsiaal. Kui tema firmad ja ettevõtted müüvad oma kaupa välismaal ja devalveerimise kaudu, loob riik neile teatud hetkeks kaupade mahamüümisel välismaal soodsad tingimused, aga meie eksportijad on suhteliselt nõrgad, meie kaubad ei lähe sealt ka mitte Euroopa turgudele, et devalveerimine tooks olulist tulu nendele sisse, seetõttu ei ole sellel asjal suurt mõtet. Teiseks, kas kroonipositsioon võib muutuda? Teoreetiliselt võib, aga see hetk võib saabuda mitte varem kui siis, kui me hakkame eurole üle minema sel hetkel, vot sellel hiks momendil, kui hakkame üle minema eurole, siis määrab selle kursi, mitte meie keskpank ega mitte meie, riigikogu ega mitte meie valitsus, vaid see määratakse Euroopa investeerimispanga poolt Euroopa komisjoni poolt Euroopa nõukogu poolt. Seda otsustatakse põhimõtteliselt Brüsselis sellest situatsioonist lähtudes, mis sellel kuul sellel poolel aastal, kui hakkab euro kasutuselevõtt tulema majanduses parasjagu, eksisteerib see võib-olla 15,6, aga see võib olla ka 22, aga see ei ole kunagi madalam kui 15,6. Tähendab krooni Tartus ei lähe tugevamaks, kui ta praegu on, euro suhtes aga devalveerinud, kui rääkida seda, me oleme rääkinud ka seda saates. Põhimõtteliselt on ju teoreetiliselt võimalik jah, devalveerida kroon ühe päevaga, kolmapäevasel päeval, kui riigikogulane istungi läbi pangad pannakse kinni kuskil kella seitsme ajal, enne seda ei vahetata ka interneti kaudu midagi ja siis tuleb kolm seaduseelnõud riigikogule esimesele lugemisele, seejärel muudatusettepanekud välkkiirelt, komisjon arutab välkkiirelt, teine lugemine samamoodi välkkiirelt. Teoreetiliselt ei pruugi nii olla, aga põhimõtteliselt saab devalveerida praegu kehtiva olemasoleva seaduste juures ühe ööga krooni, aga seda nad tegema ei hakka, seepärast siis nad saevad seda oksa, mille peal nad istuvad. Nii aitäh, järgmine küsimus. Ma vabandan, et võib-olla peaks hoopis esitama kellelegi teisele selle küsimusega, omal ajal toimus siis taastamine, aga samas ka ärastamine ja need komisjonid, kes olid määratud, nad ilmselt ei kontrollinud, sest praegu on palju neid. Ma tean oma kodukandis mitmeid selliseid miljoneid või siis sinna ligilähedasi inimesi, kellel on võlad või tähendab osakud maksmata inimestele. Ma olen mitu korda nööbist kinni võtnud, ühel mehel öelnud, et maksa mu kooliõel ära. Ta ei maksa, mida sellistega teha ja nüüd on aeg juba kukkunud ka. Mõtlesin, et kas panna häbiposti või mida teie arvate sellest, kas on mingit lootust? Kõigepealt peab teil olema häbipost valmis, kuhu teda panete? Võib panna häbiposti. Võib kividega loopida, võib kutsuda Kärmase. Võib kutsuda Liina Kusma. Veelgi parem on kutsuda raadio peadirektor. Tema toob ka ühtlasi nii raadio kui ka televisiooni korraga kaasa, nii et igast asju võib teha. Aga aega on nii palju, vett on nii palju merre voolanud, et ega ta suurt enam midagi teha ei saa. Peale häbiposti panemise. On kuskil üks midagi. Ja üks täi niis, kuningad elavad. Mõned neist granaadi ja hall on inte ja kuid ka. Võib õelda ju küll, et on kuningaid ja et kellegi käsku ei kuulama. Et mängid kui taha või paari n. Või siis hoopiski seanahkade. Ja nii nad seal teevad troonidelgre ja see on tähed ja numbrid neil krooni halb. Ja tuleb, sest laulust nüüd välja moora. Muudkui. Meie lapsepõlvelood algavad ikka niimoodi, et täna kohtude inimesega ja sellele järgneb siis midagigi teinud on tänade kohtute inimesega, kes peab lapsepõlve sedavõrd tähtsaks, et ta on teinud sellest palju raadiosaateid, kirjutanud kaks raamatut ja kindlasti muutnud muinasjutu liseks oma laste ja viie lapselapselapsepõlve. Reet Made, tere tulemast hea kolleeg. Tere. Mina tean, et sina oled sündinud Tallinnas Koidu tänaval ja elad tänini seal lähedal. Tõepoolest, ma elan Tallinnas sellises kelmikas linnaosas, mille nimeks näitus on kassisaba. See asub Toompea jalamil, seal on väga ilusad puitarhitektuuriasumid, seal on rohelus, põlised aiad, täis vanu sireleid, õunapuid, õitsvaid lilli ja see kõik on Tallinna südalinnas. Järgmisena küsid sa tavaliselt oma külalistelt, küsin siis minagi sinult. Missugune on sinu esimene mälestus iseendast? Minu esimene mälestus on seotud selle kohutava märtsi pommitamisega. Ma ei olnud siis veel kolme aastane, ma istusin soome kelgu peal ja minu rinna kõrguselt jooksis üle Eesti rahvariide vöö. See oli nagu turvalint. Ma olin nimelt selle vööga kinni seotud selle soome kelgu seljatoe külge. Ema lükkas seda kelku ja ta oli väga mures ja väga hirmunud, sellepärast et see kelk libisenud sugugi, sest mõlemad Omalt poolt tänavat lõõmasid tohutud tule, mered ja kõik lumi oli ära sulanud, nii et ta üritas seda Soome kilku lükata mööda munakivisillutis ja see hetk ongi minu esimene mälestus. See tuli, see Lõõnsk, see hirm, see kelk, mis ei libisenud ja see rahvariidevöö minu rinna kõrgusel. Sümboolne veel jah, nii see oli tõesti, et see niisugune vapustus väikesele lapsele jääb väga sügavalt meelde ja kindlasti väga paljudele sõjaaegsetele Tallinna lastele, ma arvan. Ja kes olid su vanemad? Ma tean ka seda, et ega sul rohkem mänguseltsilisi omas peres polnudki, sa oled ainuke laps? Jah, ma olen üksik laps, nii nagu jällegi tollal, et sõja ajal sündinud lapsed väga sageli käib, sest sõda tuli uperpallina eludesse ja jättis väga paljud tüdrukud, poisid ilma õdedest ja vendadest, minu lähedased inimesed olid mu ema, kes oli õppinud juuksuriks ja minu isa, kes oli masinaehitusinsener. Samas oli mulle väga lähedane inimene, mu isapoolne vanaema, kellega koos elasime seal võidu tänava korteris ja ka minu ristiema, kes sõja ajal tuli samuti meie korterisse elama, sellepärast et tollesama üheksanda märtsi ööl sai tema kodu täistabamuse. Tal õnnestus päästa sealt oma põlevast majast mõningaid mööbliesemeid, aga nõusid üldsegi mitte, välja arvatud kaks hiina portselanist väga õhukest tassi. Ma mäletan lapsepõlvest kuidasmoodi, seda sai vaadatud läbi puhvetikapi taas ukse, et kuivõrd õrnad ja kuivõrd ilusad nad olid ja see pommitabamus säilitas need kaks imeõhukest portselantassi. See oli küll ime. Ei tea, mis neist nüüd saanud on. Nad on minu emal praegugi alles, aga oma isa sain ma sõna otseses mõttes tundma alles siis, kui ma olin kolmeaastane tüdruk. Sellepärast et ma olin seitse nädalat vana, väike beebi, kui mu isa läks käsu peale vale sõjakomissariaati ja sealt viidi ta otsekohe vagunisse ja kohe sõitis ta Venemaa suunas ja ta oli mobiliseeritud, nii et ta ei saanud tulla isegi oma koju tagasi seda ütlema. Ja tal õnnestus kirjutada ja ühele paberitükile väike kiri ja kui see rong sõitis mööda Virumaalt minu ema kodupaigast Püssi jaama juurest peatumata. Ta sai visata vagunis selle kirja välja, kui oleks kirjutatud draama juhatusse, siis oleks öeldud, et väljamõeldud, aga tõesti üks talunaine, kes karjatas oma lehma, leidis raudteekraavist ühe paberitüki, kuhu oli kirjutatud, et aus leidja, kui sa leiad selle ja siis palun vii sinna tallu selle või selle inimese kätte ja ütle, et siit sõitis läbi tema väimees ja meid viidi sunniviisiliselt Venemaale ja me läksime sõtta. Ja täpselt niimoodi see oligi, et isast ei olnud ühtegi ainsatki märki kuni selle ajani, kui siis Eesti laskurkorpus taas jõudis oma käikudega Eestimaale ja Tallinna. Niisiis ta oli üksik laps, aga sul oli ilus õugus mängida ja sellel majal, kus sa sündisid, on ka omamoodi ajalugu. Ma olen kuulnud neid lugusid sellest hästi hoitud majast ja ümbrusest. Minu vanaisa ja vanaema ja isa said selle korteri, kus mina sündisin, Jüri korter ja see oli loomulikult omaniku maja, see oli tollal üsna uus maja, kahe korruseline kivikoridoriga väga ilusat kiviparkettpõrandad, väga ilusad trepid, trepi käsipuud, meil oli lihtsalt superilus, rullikuur, erilise vahva ja võimsa rulliga pesuköögid. Vannituba üldkasutatav muuseas majale ja väga korras ja väga kaunis tõesti hoov ja aed koos marjapõõsaste lillede õunapuudega, peremees tegelikult läks Rootsi temast ise maja nagu maha, aga kõik hoidsid seda. Näiteks maja ümbritsesid sirelid, tavalist lillad sirelid oli lubatud, nagu see oli peaaegu et kirjutamata seadus oli lubatud pisut murda, kes tahtis endale vaasi panna sirelioksa, aga aias oli ka veel üks ilus, topelt valge sirel ja see oli majaproua lillekorvist istutatud sinna juubelilillekorvist valges sirelist ei tohtinud mitte keegi mitte kunagi ühtegi õit murda ja mitte keegi ei murdnud ka. Ja majaproua moosid ja vec purgid seisid vist küll 10 aastat keldris, kõik teadsid, et need on majaproua omad. Tal oli omaenda nii-öelda kõige suurem ja kõige ilusam keldriboks. Keegi iialgi sinna sisse ei läinud, ei murdnud, ei avanud ega ka ei läinud uudistama neid Vegpurkega moosipurke, nii et kõik nagu arvasid, et see on lihtsalt ajutine, ta läks, ta jättis, aga ta tuleb tagasi, kõike tuleb hoida, kõike tuleb säilitada. Kuni selle hetkeni, kui tuli siis üleliiduline käsk, et kõik plangud maha lõhkuda. Ei mingeid piirde Tarasid, ei mingeid aedu enam. Ja siis hakkasid käima teerajad läbi meie aia ja siis võis murda sirelid igaüks, kes tänavalt, oli ka valgest majaproua lillekorvi, sirelist maja. Inimesed seda ei teinud, aga Need, kes tänavalt läbi käisid, need leidsid, et kõik on meie. Mulle tundubki, et see põlvkond inimesi, kes kasvatas sinu ja minu ja meid paljusid see oli põlvkond, kelle kohta ei ole vaja suuri sõnu öelda, tuleb öelda, lihtsalt, nad on korralikud inimesed. Ja see korralikus ongi nende lastesse sisse kasvatatud. Reet, minu meelest oled sina ka üks väga korralik inimene. Meil kodus öeldi, et see on eestiaegne kasvatus, just eks sees ei ole. Aga nüüd võib-olla sellest veel kummaga sa siis lähedasem oled, kas ema või isa, kumb sulle lapsepõlves tähtsam oli? Kahtlemata, emaga olin ma väga lähedane ja olen siiamaani. Ema on mul väga eakas inimene, käib 90 viiendat eluaastat, aga isa on mul ammugi manalamees isa jäimule pisut võõraks ja kui ma olen hiljem seda tagasi mõelnud, siis. Ma arvan, et võib-olla, et oli tõesti see põhjus, et meie tõeline kohtumine, kui ära võta, siis seitsme nädala vanune pisikene beebitüdruk, kes maha jäi, toimus siiski siis, kui ma olin juba kolmeaastane laps ja need esimesed kolm aastat need väga tähtsad ja mõjukad aastad, need tuli mul mööda saata ilma isata. Isa Ta oli mul väga huvitav inimene küll selles mõttes, et olles tehnika inimene, oli temal väga sügav lugemishuvi isa tegi üsna palju kaastööd ajalehtedele ajakirjadele ja tema oli kahtlemata see inimene, kes suunas minu huvi kirjutamise maailma vastu. Nii et kui vaadata ja minu ema ja isa, siis nad olid väga erinevad inimesed. Ema poolt, ma sain sellist sõbranna tunnet tunda, et olnud selline suhe, et üks oli kõrge ülemus ja teine oli madal laps vaid mul on emaga olnud alati väga selline heasüdamlik kontakt, ma võisin temale kui sõbrannale üht-teist ka oma muredest rääkida ja ka temalt tuge leida. Kui sa mõtled tagasi oma lapsepõlveaastatele, siis mis neis on sellist, mida sa oled toonud tänasesse päeva, mis sind tänaseni mõjutab? Ma arvan, et see ongi olnud mõnes mõttes eestiaegne kasvatus, kus oli nii palju kirjutamata seadusi, mida peeti endastmõistetavaks, ka see võimalus, et ma sain veel päris väikese tüdrukuna käia maal oma sugulaste juures linnalaps, nagu ma olin, ja näha seda maad, kus ei olnud veel kolhoosidesse ära antud kõike, vaid kus olid taludes omad lehmakarjad, kõigil nimed, hobused, kõigil nimed. Kuidas tehti ehedat talutööd, kus peeti talguid ja talgupidusid. Kõike seda ma nägin ja see rikastas väga minu lapsepõlve maailma. Samas ka siis see mõnes mõttes loominguline õhkkond, mis meie kodus valitses lihtsas kodus küll kus ei olnud eriti palju isegi raamatuid, aga meil tehti ühislugemisi. Ma ka tahaksin ma sooje sõnu ütelda oma kooli ja oma heade õpetajate aadressil, eriti oma kirjandusõpetaja, õpetaja kimaski poole pöörduksin ma praegu, et kui ta mind seal kuskil kõrgel kuuleb tänu temale ma siiski võtsin kätte selle sulepea ja hakkasin kirjutama ja tänu temale ja sellele kirjutamisele sattusin ma raadiomajja, kus ma nüüd siis peaaegu et 50 aastat olen seda raadiotööd teinud. Tore, et sa oled oma raja nii alguses üles leidnud ja sellel saanud kõndida. Ma arvan küll, aitäh, reetmade. Sebki Maasik tariidak. Nüüd tuleb meie päevade saate tavapärane rubriik, kus Liina küsitleb Priidu Pärnat Ega õieti ei küsitlegi, sest meil oli täna teisiti kokku lepitud, aga ma tahan nii-öelda niipalju ette külla, et jutud notarite rahalembusest on kõvasti üle pingutatud, sest Priidu Pärna on käinud meil kõik need aastad täiesti ilma ühegi sendita honorari sendita. Ja ma usun, et te olete saanud niisugust nõu nendest juttudest, et teie olete saanud pisut ehk raha kokku hoida. Niisiis sõidubenna. Tere päevast, tegelikult ma päris ilma rahata ei ole käinud, Liina on mulle jõuludeks ikka piparkooke kinkinud. Aga iseenesest, kuidas siia saatesse sattusin, on teatme. Selline naljakas juhus, et pidin tulema ju üheks saateks oma teada rääkima natukene kinkelepingute ja pärimise teemadel, aga kujunes selline hea koostöö, et kokku vist tegime kolm aastat, nägin neid intervjuusid ja selles mõttes oli minule väga huvitav kuulata läbi nende küsimuste just eakamate inimeste muresid ja leida siis koos nendele küsimustele vastuseid kindlasti tänu sellele saatele, mida ma olen saanud, et ma olen saanud hästi palju uusi tuttavaid ja, ja ka kliente. Eelmisel nädalal oli mul just üks väga meeldiv kohtumine. Ühe päevade saate kuulajaga, kes helistas büroosse, palus, et ma tuleksin võib-olla talle koju, et ta ise on eakas inimene ja elab viiendal korrusel, et ta ei saa enam hästi käia ja proua suvel saab 91 aastaseks, tahtis arutada natuke oma probleeme ja küsimusi, see ei ole siit kesklinnast minu kontoris. Kuulge see tema elukoht ja esimene asi, kui ma sinna korterisse sisse astusin. Proua valve, keda ma siin tahaks tervitada, kui ta peaks kuulama, ütles, et Priidu nüüd lähme peseme käed puhtaks ja pesingi käed puhtaks. Vanaproua Valve oli siis mulle valmistanud ahjulõhet ja, ja rabarberikooki, et ka selles kodus maailmselgelt nägin sellist Eesti-aegset vaimu ja kasvatust ja tundsin ennast seal väga-väga hästi ja saime sellises meeldivas keskkonnas siis neid argiseid asju ja probleeme arutada. Jah, eks neid nõuandeid ole ju inimestel hädasti vaja, sest ega sinna notari juurde käib, nii nagu ka muudesse ametiasutustesse, selles eas pole lihtne ja siis on tõenäoliselt küll hea, kui on teada üks mees, kes kindlasti lahkesti vastu ja kõik need küsimused, mis te olete siia rattale läkitanud, tõepoolest, Priidu Pärna on võtnud neile kenasti vastata ja miks meil see töö nii pikaks kujunes, oligi nii, et me oleksime võib-olla ühe teema juba lõpetanud, aga siis tulid küsimused ja jätkasime jälle ja seda päeva teed ongi nii ju tehtud tegelikult kõigi nende aastate jooksul, et nähtamatuna on selle taga ikkagi ka kuulajaskond, need jutud, rubriigid, kõik, mis meil on siin aegade jooksul juurde tulnud, need on selle tõttu, et inimesed on tahtnud, et nendest asjadest räägitakse ja mul on küll väga hea meel, et niisugune noormees nagu täna on ilusti ja rahulikult kõik asjad selgeks teinud, mida küsitud on. Tõenäoliselt on see teile endale ka üks omamoodi kogemused, teie räägite neile seadustest, aga nemad võib-olla teile elust. Nii on, et notariamet on selles mõttes tõesti palju pakkuv, et inimeste hulk, kellega sa igapäevaselt läbid ja ja suhtled ja, ja need probleemid on kõik väga-väga erinevad, et sa saad väga hea pildi, mis mured Eesti ühiskonnas Eesti inimestel on? Mul endal selle saate, võib-olla sellise positiivse küljena on meelde jäänud just ka see, et võib-olla ma olen suutnud teatud määral ka juristi ja juristi elukutset üldse inimestele lähendada. Tavaliselt ju arvatakse, et juristid ja advokaadid ja nad on kõik sellised valgekraed ja hästi teenivad hästi, elavad kuskil pilvede peale inimestest kõrgele ja kaugele, eks ma tegin tagant, eks mõnedele ka, aga eks iga elukutse puhul ole oma tipud, et see ei ole mitte ainult niimoodi juristide puhul, et nad ikkagi on ju läinud juurat õppima, sellepärast et inimesi aidata. Ja selles mõttes arstid ja advokaadid nad ikkagi teevad tööd selleks, et endast midagi anda. Ja kui sa notariga aga oled nii-öelda toas, kutsun seda toaks, kus me klientidega kohtume ja arutame siis pärimisõiguslikke küsimusi või lepinguid. Et kui sa ikkagi näed, et sinu sellest tööst ka midagi kasu on. Et inimesed, kes arvasid, nad tulevad ainult notari juurde, lepingutele alla kirjutama näevad, et tegelikult neile pakutakse välja paremaid lahendusi. Notar püüab kaitsta kindlasti nõrgemat poolt, kui on näha, et teine pool tahab teha ostjale või müüjale kahjulikud tehingud või nii-öelda talle mütsi pähe tõmmata. Kui sa saad pakkuda häid lahendusi ja ühtlasi suudad seda nõrgemat poolt, kes abi vaja tehingus kaitsta, et siis sellest on kindlasti ka endale palju tagasi saada, sellest sellest tööst. Kas teile meenub ka mõni selline lugu, mis oli sootuks teistsugune, kas pentsik, naljakas või mis on tänini meelde jäänud? Üks meid? Erinevaid situatsioone ole palju, et tõesti inimesi käib notari juurest hästi palju läbi, et ma olen selle aja jooksul notariaal on töötanud, et siin ainult kolm aastat olen näinud nii klientide vahelist kaklust, päris päris büroo koridorides, kuhu on tulnud vahele minna ja Anger lõbusamaid seiku alles paar kuud tagasi oli mul näiteks selline tehingus osteti müüdi korterit kulla eest, et sellist asja juhtub üpris. Ma ei arva, et see nagu muinasjutust tuleks ette, et keegi läheb, võtab koti kulda ja läheb omale hobust ostma. Osteti müüdi korteritega ostja, kes oli tegelikult ehtekunstnik, et see oli ka põhjus, miks ta kulda ja kuldehteid siis tasus kullas. Aga, ja võib-olla muigele ajab inimesi tehingute tegemise ja notariaaltoimingute juures reeglina see, et kui sa kasutad termineid, mis inimeste jaoks on võib-olla veidikene võõrad või koomilised ja siis peab neid hakkama selgitama, sa pead suutma. Klassikud on öelnud, et sa pead suutma seletada neid asju ühtemoodi nii paavstile kui kui talumehele ja, ja meie seadused tegelikult ei sisalda ainult selliseid keerukaid võõrsõnu, palju ilusaid eestikeelseid õigustermineid, mis tegelikult inimestel toob just vastupidi, muige näole ja, ja siis tuleb seletada, mida need mõisted tähendavad, et meie seadustes on sellised mõisted nagu head kombed või et omanikud peavad käituma heas usus ja häid kombeid arvestades, mis see küll kellelegi jaoks ja et mida see tähendab või kinkelepingu puhul kame saadetes oleme rääkinud, et kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja näitab üles jämedat tänamatust. Et kuidas selliseid mõisteid selgitada inimestele, et nad sellest ka aru saavad, mulle endale ka selle saate tagasiside põhjal oli päris huvitav raadiokuulaja, kes pahandas selle juristi peale, kes oli ette valmistanud teeservituudi seadmise lepingu ja siis seal oli kasutatud termineid, et teeniv kinnis, mis asi on valitseva kinnisasja käsutuses või et teeniva kinnisasja omanik peab taluma valitseva kinnisasja omaniku igakordse omaniku mingisuguseid tegevusi tõesti iga päev nagu neid termineid kasutades, siis nad on tegelikult eestikeelsed sõnad mis ilmekalt seda situatsiooni avavad ja iseloomustavad. Ja tegelikult need terminid pärit teine 1000 900 neljakümnendat aastat kehtinud eestiaegsetest seadustest, aga tollele raadiokuulajale tundus see, et kasutatakse kuidagi selliseid vägivaldseid orjastavaid või kindlasti mittekohaseid termineid ja sõnu. Tänase jutu lõpetuseks ma tahaksin teile anda edasi tervitused esimeselt õpetajalt, keda ma just mõni päev tagasi nägin. Maret Maiste on ta nimi ja ütles mina tal lugema ja kirjutama õpetasi. Suured tänud tõesti, käisin väikeses koolis, mis oli Rapla lähedal, et seal Kodila põhikool koolis käis Ta õpilast igas klassis oli kümmekond õpilast ja õpetajatel oli tõesti aega ja võimalust ja tahtmist meiega tegeleda, et selles mõttes ma olen tõesti nõus, et paljugi, mis ma elus olen saavutanud, on just tänu nendele õpetajatele, kes algkoolis hakkasid noort inimest õiges suunas juhtima ja õpetama. Ja ja Eestimaa on väike aitäh Priidu Pärna ja. Ja lähme aga edasi, Liina, järgmine vestluskaaslane. On justkui päeva teeb kodutohter tema muretsenud ka hoiatanud mitmete probleemide, sest mis tulekul on, aga paraku ei ole seda sageli kuulda võetud. Ma võiksin öelda, et doktor Peeter Mardna on tohtrite mõistus, au ja südametunnistus ja päevatee hea teekaaslane juba päris palju aastaid. Te olete ju kuulnud tema arutlusi, tema nõuandeid, tema arvamusi, aga kindlasti on veel terve seltskond inimesi, kellest meie saates ei räägi, aga kes on, teades, et doktor Peeter Mardna on just selline, nagu ta on pöördunud otse tema poole ja niimoodi abi saanud aitäh. No, ega mina pole kedagi ise abistanud, mul on olnud head kolleege, keda ma olen palunud ja kes on oma tööd hästi teinud, see aeg inimestega tegelesin, see on ikkagi mitukümmend aastat tagasi. Aga lapsed on ja naine on, nemad oskavad seda tohtritööd teha ja ma arvan, et päris hästi oskavad teha nii et teinekord saab mõnda inimest abistada. Ja kurb on selle asja juures muidugi see, et tihtipeale tuleb abistada inimesi pärast, et inimene põle kaugetest aegadest alates taibanud, et siin küll kordan ennast, aga et siin maailmas on ainult kaks väärtust. Üks on aeg, mida me siin praegu võib-olla kasulikud või vähemalt meeldivalt veedame. Ja teine tervis, mis kellelegi on ja kellelegi ei ole ja mille mitteolemist me tihtipeale hoomame alles siis, kui ta meist jäädavalt lahkunud ja tihtipeale peale eriti selles maailmas, mida siin serbertiitsin natukene tagasi ütles, et me oleme siin ärimaailmas ostame ja müüme ja turg, turg tingib mina sügavalt veendunud ja ma kunagi aastal 96 läksin ministeeriumis seda tervishoidu juhtumust ära, kuna noor ja tulipäine minister ütles, et meditsiinis ei ole vaja mingisugust korraldust, et turg paneb kõik paika. Minu vastuväide oli siis see, et turg paneb paika ainult sellel juhul meditsiinis kui kõik ostjad on täielikult maksuvõimelised. Aga seda teps mitte üheski maailma riigis ei ole ega ei saa olema. Ja sellepärast see arstiabi ja meditsiin on ikkagi see, mis peab olema riigi hõlma all, riigi poolt suunatud ja riigi poolt kodanikule tagatud, nii nagu meie põhiseaduski seda ütleb. Et kurb on teinekord, et see, mis taevaisa poolt on antud inimestele, me ei räägi sellest, et mõnele teda ei ole antud juba sünnihetkest peale, aga suuremal osal on meile antud, et seda ma ei oska tutvustada, seda me ei oska hoida. Hea sõber Ain-Elmar Kaasik, kes on akadeemia president, on ju kunagi üteld, et ligi 40 protsenti kõikides autodest, millega me tohtri poole pöördume, algas täiesti ärahoitav või kaugesse tulevikku edasi lükata. Kui me lihtsalt elame normaalset elu natukene mõtlema selle peale teadlikult oma tervistkahjustav ja kui me selle 40 protsenti Eesti kroonidesse ümber paneme, siis see on umbes sama palju, millega meie krokodillide komisjon tegeles viis kuni kuus miljardit krooni aastas. Kui palju meie riigikogu nägi vaeva, et seda raha kokkuhoid seda raha kusagilt leida? See on see, mida me tahtmatult või hoolimatult iga päev ise raiskame. Ja teine asi, mida ma olen korranud ja roolina vist ära tüdinud juba sellest, et elanikud tahavad, et tohtrid ravivad nad terveks. Seda teps mitte teha ei saa. Suurel osal juhtudel hea küll, luumurru, mäe ravime terveks. Nohu võib-olla ravime kaera, infarkti ei ole maailmas õnnestunud mitte kellelgil terveks ravida. Raviga suudame ainult seda teha, et inimene oma osaliselt surnud südamelihase saab edasi elada. Ja sellest tekivad väga palju arusaamatusi. Eriti nüüd, kui kõik on teenus. See pagana teenust oli sellepärast, et üks meile euro tõlki ei osanud õieti inglise keeles tõlkida. Arst ei osuta kunagi teenust. Arstid ei saa osta terveks saamist. Aga meie inimesed arvavad, et kui ma olen haige, ma ise mitte midagi ei tee ja siis ma lähen arsti juurde ja ostan terveks saamist ja kui ta oma mõla selle raha eest seda terveks saamist andnud ei ole, siis ta peab süüdi, ole midagi tegemata jätnud, mida ta oleks pidanud minu raha eest tegema. See on tänapäeva põhiline konflikti allikas. Ja teine küsimus, mis veel on? Mida ma olen ja mitu korda rääkinud, väsi rääkima? Me oleme küll mitusada aastat täiesti kirjaoskaja rahvas, aga hämmastav on see, et isegi akadeemiku tasandil see inimene või see patsient ei kujuta ette absoluutselt, mismoodi tema organism, tööd minul on küll ainukene. Ma vaatan seda meie seltskonda siin, et ainuke hea asi, mida me saame teha siit lahkudes. Ma arvan, et isegi mõningal määral on hiljaks jäänud lastele rääkida. Aga hiljaks jäänud suurele osale lastelastele rääkida, et kui nad tahavad siin hästi kaua ja õnnelikult elades nad tahavad ka tänasest päevast mõtlema, et mismoodi omal taevase poolt kaasa antud tervist säilitada et seda teadlikult mitte kahjustada, siis tagasi teda enam ei saa. Haige tervisega me võime täna kompenseeritud, me saame edasi elada, eks ole, aga see ei ole ikkagi, see, see on nagu öeldakse, Soome on see käinu või tehiselu juba, millega me apteekis toome omale need tabletid, mille varal me saame siis hommikul hingamise lahti või Päeval jõuame 10 meetri asemel 100 meetrit käia. See ei ole see elu enam. Nii see asi on, et hoidkem seda, mis meil on juurde osta, seda ei saa, vot siin ma olen paar korda üteld ka, et me peaksime toimima kahe sõbraliku vennasrahva seiskumisest suures Nõukogude liidus olime vanasõna järgi sõbrat grusiinlased ütlevad, et annab jumal tervise, ülejäänud ostame, aga sõbrad, ukrainlased ütlevad selle peale, et looda jumala peale, aga te ise ka midagi. Ja vot selle tervisega ongi niimoodi, et jumala annab tervise ja siis on järgmine asi ukraina vanasõna, et te ise ka midagi täitsa tervist seal säilib. Ja siis meil nagu selle arstiabiga polekski probleeme. Raha jätkuks, arste jätkuks, tervist jätkuks. Tervist teile kõigile. Nüüd on meil vaba mikrofoni aeg. Kas keegi tahab midagi rääkida, sõna võtta? Te saate valik, inimesed, kes on esinenud, need on nii suured päraselt valitud, et ma ei teagi, kas see on ka vist üks kunst. Ma tahaks väga täna sellest lausest kinni hakata, kui proua lina ütles, et et kindlasti siin on neid, kes olid 15-ga, las ta juubelil. Ja nüüd on, võib öelda, et on neid, kes siin enam ei ole ja eriliselt kahju kaljumandust olgu muld talle kerge vana kool ja vana kooli härrasmees. Ja tahaks lotot, tuleb jälle selliseid. Kui ma eile olin Tartu kunstikooli olles diplomitöid kuulamas ja vaatamas ja mul oli kuidagi nii soe tunne, et hakkab jälle niisugust, kus raha ei ole kõige tähtsam ja kus on ideede, kus on mõtted ja ühesõnaga väga suure lootusega, sul on ka suurt ei olnud asi niimoodi istutada, seda ilusat vaim. Aitäh. Kas keegi tahab veel rääkida? Tere olen Mare Kask Harjumaalt. Nädalas on üks väga imeline päev. Ta on väga oodatud. Ma arvan, te teate kõik seda, see on esmaspäev. See on esmaspäeva pärastlõuna peale neljas häid uudiseid. Ma kuulan saadet alati, see saade on nii tore, ta on nii hästi üles ehitatud, seal räägivad nii toredad inimesed. Ja siis, kui kell on viis ja mõistatused lahendatud, siis haaravad kõik telefonitorud ja siis on telefon kinni kinni ja proua liin along, vaat nii tulised, et ei tea, mida teha ja kõrvadel tulisemad. Aga ma olen alati saanud liinile ja nii tore on rääkida proua linaga, ükskõik millistel teemadel ta saab meist aru. Kõikidest mees saab aru ja kui on mõnikord olnud ebameeldivusi päeval ja see saade on lõppenud, siis on tuju poole parem. Liina jagab armastust kõigile, aga mina võrdlen saadet päevade suure koduga ja selle koduhoidja lina. Ma tänan teid südamest ja ma arvan, et me anname kõik ja kõik üle terve Eestimaa. Me täname 1000 korda palju tänu selle ilusa saatest. Niisugune see meie päevade 20-st sünnipäev oli siinkohal palju tänu Anneli Ruubelile, kellega seda saadet alustasime ja mitmeid aastaid koos tegime kellaajast küsimata aitäh vilja kalmele, kellega jätkasime ühel meelel pikki aastaid. Olgu tänatud, armas mõttekaaslane Kätlin Maasik, koosoldud aja ja südamega tehtud töö eest. Palju tänu sõbralikule ja abivalmis Tõnis direlile, kes juba 10 aastat päevade juures olles kogu südamest tänan kõiki armsaid kolleege raadiomajas, häid autoreid ja konsultante. Sügav kummardus meie kõige tähtsamatele inimestele. Päevade kuulajaile. Meie koosoldud aeg hakkab kohe lõppema, tema raadio majastki on kitsal ajal muudatused ja ümberkorraldused, aga elu läheb edasi, tulevad teised tegijad ja teised kuulajad. Olge Te hoitud, nagu tavatses soovida kadunud Kaljo Mandre. Olge armastatud, lubage mulle omalt poolt lisada. MINA OLEN Liina Kusma. Aitäh Maristombachile, kes tänast saadet teha aitas. Järgmistel esmaspäevadel tulevad teie koju juba päevade suvekülalised päikselist suve tugevat tervist, häid inimesi teie teele.