Kirjanduse. Me oleme jälle stuudios kahekesi. Peeter Olesk. Kes õieti oled kirjandusloolane või, või kelleks sa ennast nimetada? No alati tahetakse mingit tiitlit, kui me räägime ekspertidest, saatekülalistest. No ma arvan, et see ei ole ainukene sinu Aga sellest hoolimata me teeme saadet eesti kirjandusest, mina olen siis saatejuht Mart Ummelas. Ja kirjanduse tähestik läheb mööda tähti, aga mitte nii, et alustame aasta jah, lõpetame ööga. Eelmisel korral me rääkisime Reinsalu rist ja lubasime, et järgmine täht meie tähestikus on M ja see täht on siis Uku Masing. Mees, kelle sajandat sünniaastapäeva ka üsna hiljaaegu tähistati, ütleme ära ka tema eluaastat 1909 11. august sündinud Harjumaal. Einud alus lippa külas, Raikküla vallas ja surnud Tartus 25. aprillil 1985. Ja teatmeteosed ütlevad, et ta oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog, aga kindlasti paljud teavad teda kui orientalisti, aga ka väga paljude muude aladega tegelenud suurkuju, keda võiks nimetada klassikuks. Kuigi oma eluajal ta ei olnud ju klassik. Oli küll need inimesed, kes teda otsisid. Neid inimesi oli ikkagi väga palju. Ta oli teada kui asjatundja ja ühtlasi ka kui vapper Ja klassiku üheks tunnuseks on alati see, et teda tahetakse lugeda. Ta ei olnud põrandaalune kadunud Paul Ariste hoolitses väga visalt selle eest et Masingut avaldataks. Aga ta ei olnud kunagi doktorinäär. Doktriin määr on see, kellel on mingi kinnisidee, mingi niisugune hoiak mille suhtes ta on juba pantvang. Niisugune on alati ohtlik masin, koli otsi ja see tuleb ka tema artiklitest välja. Meil on ju valida tegelikult mitme Masingu vahel. Üks on dialoog, teine on filoloog, kolmandas luuletaja. Aga me mõlemad oleme sinuga näinud ka Masingut üksi täiesti ilma teisteta küll selja tagant ja ma räägin kuulajatele selle loo ära. Aasta võis olla 75 või 76, oskavad astronoomid paremini öelda. Kui me mõlemad lahkusime majast, kus Uku Masing elas samal ööl oli osaline kuuvarjutus. Tema koduaknast pidi ka olema varjutatud Kuu nähtav. Aga ta tuli seda siiski vaatama trepikoja vahekorrusele. Seal ta seisis täiesti üksi. See, kas tema selja tagant keegi käib või mitte, ei läinud üldse korda, ta oli vastakuti kuuga. On võimalik olla ka vastakuti päikesega, võimalik olla vastakuti tormiga rahega lumega veega teise inimesega. Aga tema oli vastakuti kuuga. Kuu oli talle vist üldse tähtis taevakeha. Seda oskavad öelda need, kes on temaga lähemalt suhelnud. Aga oluline on see, et ta oli sel hetkel, kui me mõlemad tema selja tagant läbi läksime. Kuu pärast seda nimetatakse pühendumuseks taibalvetanud käed seljal. Kada vaatas seda. Kellest oli tol hetkel poolvarjus? Ta tahtis lihtsalt seda näha. Ma ei tea, et oleks eraldi uurinud eesti rahvaastronoomiat. Aga see, et üks üks taevane keha on korraga poolnähtamatu oli talle tähtis selle pääset inimese loomusega on ju seesama lugu. Ta on sul trammis või trollibussis kõrval. Aga sa ikkagi ei näe. Ja Uku Masingu loomuses Uku Masingu kalduvus oli püüda võimalikult kõike näha. Filoloog ei saa tööd teha, kui ta näeb sõnast ainult kinni kaetud osa või nagu me eelmises saates rääkisime ainult kolme punkti, mis sõnas. See ei ole mingi sõna. Jama. Ma sekul selle vahel, aga tegelikult Uku Masing on ju ise ka olnud ju ikkagi vähemasti oma eluajal poolvarjus. Ja kui sa ütlesid tema usu või pühendumuse kohta, siis see ei ole niisugune traditsiooniline usklikus, et kui me vaatame, eks ju tema juuri, siis ta oli ju pärit härnhuutlikust perest ja tegelikult läks õppima usuteadust. Aga sa nagu väidad, et ta ei olnud siis ikkagi selline harras usklik. Seda on väga raske väita. Kui sa oled ise ateist. Mina seda ka olema. No aga ta on ise, ma olen siin lugenud tema kohta kirjutisi, on ta nagu ise ka öelnud, et ta ei ole nagu traditsiooniline usklik selle sõna otseses mõttes, ehkki ta on kogu oma elu pühendanud ju vana testamendi piibli uurimiseks. Seal on üks iseärasus seisneb selles et herne Huutlased kes jagunevad mitmesse Harro võivad olla ka äärmiselt sallimatud. Nende üheks. Ehk siis Calvinistid. Ja nendega oli näiteks Otto Wilhelm Masingule, kelle juurde me ka kord jõuame. Väga palju pahandust, selle päästet inimene võib olla ka intolerantne mida praegu tahavad meie kommunistid, endised kui ka praegused seda, et leppigem ära ja kui sa lepid, mis siis on see sinu kindel linn ja varjupaik ka seda on vaja. Mina olen rääkinud Uku Masinguga ainult korra. Ja ma olin siis kutsikas, kui ma leidsin, et meie mõlema ja väga paljude õpetaja, maailma kirjandusprofessor Villem Alttoa oli ühes kohas kirjutanud mingit täielikku jama. Ütlesin seda Masingule, keda ma nägin Paul Ariste trepikojas. Ja Uku Masing ei öelnud mulle rohkemat kui järgmise lause. Mina hakkan enne uurima, kui ma midagi kirjutan. Kõik selles on kogu see kvintessents. Tegelikult ma tahtsin küsida, et miks ta võttis nime, Uku, kas sa seda tead? Oli see nagu kirjaniku nimena mõeldud. Kas tal oli nagu kaks isiksust, et üks oli uurija ja teine oli poeet. Ta ei andnud. Ühelgi juhul skisofreenik tale. Suverään, kelle allkiri näiteks on väga mõtlemapanev, sest ta pane nii eesnime, et kui ka perekonnanime järele risti. Niimoodi on see igas raamatus olemas ja tõesti allkiri all. See ei saa olla kogemata, see peab olema positsioon. Nüüd, miks on vaja rõhutada seda, et sa oled ristitud? Jah, on vaja, sellepärast et oli aeg Uku Masingu allkirju vaesem kui too aeg mil kirikusse kuulumist peeti tagakiusamise objektiks. Nõukogude aega ma mõtlen. Ja rõhutada, et sina oled väljavalitu ehk Kristuse poolel nõuab julgust. Uku Masingust ku luuletajast ehkki on selge, et tema dioloogiliste artiklite ja uurimuste hulk on võrreldamatult suurem. Lihtsalt mahult on suurem aga maasingi kirjutanud oma tundmustest sugugi mitte päris kogemata ja ka teistest lahus. Ma juhiksin kuulajate tähelepanu sellele et üks Uku Masingu jutlusi käsitleb siis usupuhastuse päevaelamusi. Esimene autor, kes usupuhastuse päevast killutus õieti selle päeva elamustest oli noor eestlane ja selle tõttu ka Uku Masingu õpilane õpetaja Gustav suits, kelle luuletuskogu kõik on kokku unenägu. On kirjutatud usupuhastuse päeval 1922. Vabariik oli sündinud. Kus seal suitsu oli ise üks vabariigi projekteerijaid. Aga ta võtab teemaks usupuhastuse ehk selguse saamise. Ja see on ka Uku Masingule nii dioloogina kui ka luuletajana väga oluline. Teeme asjad selgeks või nagu ütleb apostel Paulus katsugem kirjad läbi. Gustav suits oli siiski põlvkond vanem, tema oli noor eestlane. Masing asetub sinna arbujate põlvkonda. See on väga vaieldav pärast et Arbojate põlvkond on sündinud küllalt pika aja vältel Betti Alver 1906. Ja sinna võiks lisada ka temast vanemaid augus 1904 teest. Tammsaare ütleb, et tema ei ole noor eestlane või kui, siis suure surmaga. Tema on hoopiski sotsialistlikult mõtlev tüüp. Meil oli jutusaade varem kassetipõlvkonnast, mille kõige vanemaks liikmeks oli maalikunstnik Aleksander Suumann. Schumanni salskisu sündinud 27. Ja teised on ikkagi poolteist aastakümmet nooremad. Ma ma ei oleks siin tähenärija, aga võtame ühe nii öelda noore noore eestlase niisuguse praegu täiesti ära unustatud. Võib-olla ka õigusega kirjanikuna. Johannes Semperi, kes sündis 1892 on kirjutatud 68. aastal. Uku Masing oli siis 59 aastane. Luutlus kahtlemine ja sea algab järgmise värsiga. Ma kahtlen. Ja ma olen niisugust värssi. Uku Masingut ei leia. Kuigi ta filoloogia dioloogiana pidi olema kahtleja, aga seestumus, pühendumus oli midagi muud. Semper jätkab. Mis kahtlemise läbi muutub tõeks. Usk ei kivistunud elu, mis me nende kolme värsiga peale hakkame. Tsemperali siis rahukaitsekomitee liige ja ma ei tea, mis nõukogude ametnik veel. Me ei saa, eelmine kord rääkisid, et kirjanikul ei pea olema ilmtingimata taust ta vabadus öeldamistada. Kirjuta kui õigesti ja seal see on hoopis midagi muud, mis me selle Semperi ka peale hakkame? Ma ei eita tema teeneid. Ajakirjanik ei tohi olla nõrk. Ja siin on Uku Masing väga haruldane juhtuma. Tal ei ole nõrk. Ta oli ehk liigagi tugev selles mõttes, et ta jäi iseendaks ja selle tõttu ta ka eluajal ei jõudnud ju nii-öelda laia publiku. Kuni aga nüüd pane aastat kõrvuti. Uku Masing sai Kodumaal luuletajana uuest avaldada oma 60. sünnipäeva aegu. Mis ja nagu ma olen lugenud suhteliselt juhuslik, oli aga 60.-te aastate lõpul ja ühtlasi ka kassetipõlvkonna Tiboegi lõpp. Hoiaku vahet tegelikult ei ole. Paul-Eerik kirjutab, et see on nüüd minupoolne liialdus et tema ei taha olla see esimene vasikas, kes läheb aia taha. Ja Uku Masing kirjutab vanamehena, et, et ta ei olegi aia taha läinud. Kes praegustest 60 aastastest võib niimoodi öelda tulla lavale, sest elu on teater. Ja, ja kinnitada, et mina ei ole aia taga, ma olen aias sees. No kui me räägime eesti kirjanduses, siis eriti üle neljakümneaastastest, Kelami kirjutad? Meil olekski nagu eesti kirjandus ainult koosneks kirjandusse, tulijatest. See see ei ole päris selge, kui me mõtleme näiteks Tõnu õnnepalule või, või teistele. Meil on kirjutaja, et probleem on minu jaoks pigemini selles, et kas nad saavad aru, et tekst ja tehas on kaks ise asja teksti sa võid rääkida püsti seistes autobussis. Aga teos on looming. Ja kuigi Uku Masing on dioloogiana palju kirjutaja ikkagi me tajume ka siis, kui me ise diolooginud ei ole. Seda et ta näeb teost luuletajana on ta ennekõike teose looja. Mis see tähendab, see tähendab seda? Eelkäijat niisugune eelkäija oli kindlasti Ernst Enno. Ta on ise seda tunnistanud. Niisugune eelkäija hoopiski teises plaanis oli Jaan Oks. Neid oli veelgi, küsimus ei ole mitte selles, kas sa oled luuletajana vaimulik sest vaimuliku seisus teatavasti algab kirikuõpetaja, eksis pastori kohast. Muhumaa kõige legendaarse vaimulik oli hoopiski köster vana Rentli. Oma jänese õhkamisega ja kõige muuga. Aga siiski küsiksin sinu käest, kui me räägime Uku Masingust luuletajana kuna oli siis tegemist dialoogiga ja idausundite uurijaga ja nii edasi. Kuivõrd on see nüüd nagu mõjutanud tema loomingut või, või jäida luuletajana siiski siiraks ja ei olnud sellise oma teadmuse vahendaja, vaid oma tunnete vahendaja? See on riukalik küsimus väga lihtsal põhjusel. Kellele sa kirjutad. Aeg on sinu vastu, küsimus ei ole selles, et ta oli vaimulik. Küsimus on selles, et kui aeg on sinu vastu kas sa siis sööd, aga või vastupidi, sa jääd endale truuks, nagu Betti Alveri kirjutab. Moving jääb truuks. See on tohutu vahe. Selle päästet olla truu, tähendab reetmise eitamist. Uku Masing kui luuletaja nii suuri sõnu üldse ei kasuta. See on pigemini monoloog. Aga luule üheks tunnuseks on nimelt just dialoogilisus sa pöördud kellegi teise poole. Sa ei saa kirjutada üksnes endale. Ja see all Uku Masingule olnud meeles, sest veelkord ta uuris piiblit, mis on alati kahekõne ükskõik miskeelsest tõlkest. Me räägime. Ja ka Uku Masingu luuletaja on dialoogiline ehk ta ta otsib seda teist kellega ja saab. No see kõlab väga labaselt suhelda. Ma tahaksin siiski tulla tagasi selle mõtte juurde ta kirjutanud endale, aga kui me vaatame tema biograafiat, siis tegelikult kogu oma elu ta kirjutas sisuliselt endale, sellepärast et tema luule ei leidnud ju laiemat levikut enne kui noh, tema viimastel eluaastatel pärast tema surma, sest ainuke suur kogumisse, eks ju oli ilmunud enne sõda oli ju neemed vihmade lahte ja järgmised, mis ilmusid, ilmusid eks ju väliseesti kirjastajate poolt ja esimene vist, mis ilmus koguna Eestis oli, oligi ehatuulemaaja, Loomingu raamatu, kus seesama, mis meil siin laua pealkiri on ja see on ju aasta 88 Kõik see on õige. Ta nagu ei saanud mõjutada, ta mõjutab tagantjärele meie luulet. See see just nimelt ei ole päris õige, sellepärast et need, kes tahtsid Uku Masingut kuulata oli tegelikult väga palju. Kust meie teame, kas ta rääkis teise inimesega kui filoloog. Või kui luuletaja? Kas sa arvad, et usuteaduse instituudis ka oma õpilastega rääkiski luuletaja? Jutt ei ole mitte sellest kasse kannalt värsse, et vaid jutt on, sest kuidas sa mõtled? Aga vaba inimene võib kasutada ka sõnu vabalt, see on Uku Masingu puhul väga paradoksaalne, ta luuletajana on vaba. Ja filoloogina peab alluma sõnale täiesti kahevahel olev olukord mille puhul võib lüüa käega, mida ta ei teinud vaid ta on olnud mõlemat. Me ei tea ju praegu kogu eesti kirjandusteadus, ei saa selle küsimusega hakkama. Kui paljud eesti kirjanikest on, nagu mõnikord öeldakse, tõelised usklikud keda ei ole uuritud. Kalju Lepik oli usklik. Aga ometigi seda ei loe sealt tema luuletustest välja niimoodi, et see oleks must-valgel. Lepik võis olla väga ilmalik. Me ei loe kuskilt välja, kui usklik on näiteks Jaan Kaplinski. Aga kust me loeme välja? Kui usklik oli Uku Maasing, son, seesmine pühendumus, hoopis teine asi. No kui lugeda seda ehatuulte maad, siis siin minule küll kangastub nagu täiesti konkreetne inimene, kelle poole ta pöördub, ta ei pöördu mingi kõrgema olendi poole, ta räägib inimestest, räägib enda tundest suhtest teise. Peab olema empiiriline. Dialoogimaterjaliks on sõna pühakiri, mitte midagi muud. Uku Masingule meeldisid muinasjutud ja ta need ka uurinud. Ta on öelnud jah, et ta on kuni 20000 muinasjuttu, lugenud. No see on nii ja naa, oluline on, et näiteks luuletaja ei saa kunagi öelda kogu oma lugemust ära. Selle võimalik. Luuletaja on inimene teisest maailmast. Hando Runnel on Masingu umbes Ma pean küll ütlema, et see on ilmunud paberipuuduse ajastul väga kollasel ja varsti ära laguneval paberil. Igatahes tunduvalt valgemale paberile kui praegu, enamik kollasest ajakirjandusest aga Gustav Suitsu sedasama kogu, millest on juba olnud korraks kõnet. Algab saatesõnaga mille üks lõik algab omakorda järgmiselt. Oh inimesekesed inimesekesed, mis jääb järele neist kihkavaist pette kujutustust, millest teie hing ümber eksleb? Kas see on Uku Masing, nagu ütleme siis vaimse hariduse üks nurgakive ta oli sel ajal, kui suits, selle kirjutas. Murdeealine mina ütleks, et on. Ma ei kujuta ette, kuidas Lõuna-Harjumaale Gustav Suitsu kogu mida ei müüdud, väga palju. Jõudis. Aga seesama mõte, et, et teil on olemas kihkavad pettekujutlused, seesama mõte on tegelikult olemas ka Uku Masingule nii luuletajana kui ka muidu. Sest tuulemaal on väga raske olla niimoodi maa küljes kinni. Et ja sa tead, mis asi on kalju. Ma tahan esitada sulle ühe konkreetse küsimuse seoses ühe luuletusega sellest kogust. Kirjutab Uku Masing, aga siin ei ole tähtis see, mida ma loen, vaid et ma lisan juurde ka. Me rääkisime tähestikust, rääkisime tähekujudest. Ta kirjutab, on parim ikka kõneleda sulle versaalide suurte tähtedega. Muus oled ja ka siis, kui raskelt magad, pillun heina õhtul oksi tulle täis ootust, et veel muga leiba jagad. Vist virelenud siise hõõgub pale, kui sageli sind suurte tähtedega püüdnud äratada, kuid siis ma olin toogel ilme vale, paar sammukestvaid läinud su poole rada. Jääb nagu mulje, et suurte tähtedega pöördutakse millegi kõrgema poole, aga ometi tundub, et see on konkreetne inimene, kellest ta kirjutab. Ei pruugi nii olla, sellepärast et tegelikult me kõik vajame autoriteeti. Inimest, kes on sel hetkel, kui me tema poole pöördume, meest arvatavasti targem. Ega keegi kirjutada niisuguseid värsse koerale. Aga võib-olla see oli ikka väga konkreetne inimene, ei saa Uku Masingu puhul mööda ka sellest, et tema luule võis olla pühendatud naistele. See on spekulatiivne ja ma oleksin niisuguste järeldustega äärmiselt ettevaatlik põhjusel et ainukene argument, mis seal loeb, on mingi dokument. Aga Okumasengul on üks iseärasus, mida kõikidel eesti luuletajatel ei ole ka näiteks Gustav suits, sul on see, et ta ei unusta ära, et ta peab olema alandlik. Kui palju praegu meie kaasaegses Eesti ühiskonnas ei mäletagi, et nad peavad olema alandlikud vaid vastupidi, rõhutavad seda et on tähtis olla, ülbe ongi olemas, eks ole, täiesti uus sõna ülbur niisugune, kes saadab kõik kuradile, mitte kuradil eesti keeles hoopiski vene keeles. See on täiesti teine hoiak, mis on maalsingul ja tal saab see olla tänu oma Herman Huutlikule kasvatusele. Sest vennastekoguduse alus on tõepoolest pöördumine kõrgema võimu poole. Aga seal on Calvinistid vahel. See on täiesti omaette maailm, mille jaoks on vaja ja täiesti uut metakeelt. Ja ma ei loeks sealt välja seda, et see peab olema tingimata Neitsi Maarja. Seal see kõrgem võim mille ees sa tunnistad, et sina nii tark nii valitsejalik olla ei saa. Kreutzwald oma kirjavahetuses rõhutab korduvalt, kuidas tema kõige tähtsam peremees oli leivanuga. Uku Masingule see motiiv puudub täiesti. Ei mingit leivanuga, kuigi ta oli vaene mees, teda aitas suurel määral. See Eha Maasing töötas Tartu hullumajas. Registraator teadis kõiki Tartu hulla plus, eks ole. Uku Masing ise sai oma piibli käsiraamatu eest teataval summa lehekülgede järgi. Aga see käsikiri pandi peapiiskopi seif. Ega ma juhuslikult ei rääkinud ikkagi naistest, et kui me räägime kirjandusest, siis peab olema ka kuulaja jaoks mingi natukene yriteeriv moment, et seda kirjanikku tunnetada inimesena ja me teame, et Uku Masingu kohta on kirjutatud üks küllaltki skandaalne. Noh, ma ei saa öelda tema kohta, ta on äratuntav ühes küllaltki skandaalsest Lauri Sommeri novellis hilised lemme, lehed. Kas naine oli Uku Masingu jaoks ihaluse objekt või lihtsalt uurimisobjekt, on ka öelnud, et ta ei ole leidnud piisavalt tugevat naist otsinud tugevat naist. Tugev naine peaks olema vägilane mis me niisugusega peale hakkama. Mis mõttes tugev, eks ju. See, see, see koosa sihid viib pisut rappa nimelt põhjusel et Uku Masing ei ole väga avalik. Kust meie teame? Aga miks sa ei taha teda sulgeda juba mingisuguses mahus oleva sarkofaage mausoleumi tõstada kõrgustesse, sest noh, kui me räägime tema kohast eesti kirjandusest, siis ilma Hando Runneli mammutliku töötaja Ilmamaa väljaannetega oleks endiselt sama vähetuntud nagu. Ma ei usu põhjusel, et tegelikult nende inimeste hulk, kes Masingut kirglikult lugesid, on küllalt suur. Ilmamaa teeneks on vaieldamatult see, et Masingut on avaldatud väga järjepidevalt ja põhjalikult. Aga kas ta oleks ka seda ise tahtnud, sest nende käsikirjade põhjal tehtud, me teame sellest autori viimase tahte põhimõtteliselt me teame, kuidas ta tõrjus kogu oma eluaja tegelikult paljude asjade avaldamist. Kui see raske küsimus Kui sa oled kirjanik, siis lepi sellega, et kui käsikiri on valmis, võib sellega iga teene teha, mis ta tahab. Sinu ainukene võim seisneb selles, et sa võid oma käsikirja hävitada, aga enesetapp ja ei ole kunagi meeldiv pilt. Ma arvan, et selle koha peal teeme nüüd pausi ja räägime Uku Masingust edasi järgmisel pühapäeval, sest ta nii rekkas isiksus ja nähtused temast jätkub jutuga. Teiseks korraks ehk siis m, kaks kirjanduse tähestik ja päris lõpuks ka üks väike ülesanne meie kuulajatele, millele te saate vastata kuni kuuenda oktoobrini aadressidel. Kirjanduse tähestik. Vikerraadio Kreutzwaldi 14 üks null üks kaks neli Tallinn või elektronpostiga minu meiliaadressil Mart Tummelas ät E-R punkt ee. Jah, õigesti vastanute vahel loosime välja raamatu kirjastuselt Varrak. Me küsime, kes on kirjutanud luuletuse peti Alverile ja see kõlab. Ja isegi aabitsa alfabeedi selge Aabee alguse pöörad sa pea peale oma initsiaalide anti barrikaadidel. Aitäh kuulamast, saate tõid teieni Anna-Maria korrelia, Mart Ummelas. Kirjanduse.