Helga ja Enn Nõu selle küsimuse, kas te olete eesti kirjanikud, olete te ise vastanud, te ütlete, et te olete eesti kirjanikud, elate pool aega Rootsis Uppsalas ja teise poole siis Tallinnas, nii laias laastus ütleme andmiste jaa. Jaa. On ka teada, et te kuulute Eesti Kirjanike Liitu, et loete selles mõttes ennast täiesti eesti kirjanikest, sellel teemal me rohkem ei peatu, aga me räägime ühest raamatust, kus on ootamatute nimedega tegelased. Apo, Einstein, Ksenja, ta seal on siis ka pikajuukseline Joseph dots raja telemar, siis on Hain Rihki orga straal ja nii edasi, siin tekib kohe küsimusi. Helga Nõu, see on teie värske raamat pealkirjaga peaaegu geenius ehk Effhredingini kassi otsimas. Kas selle raamatu, selle raamatu, niisugune originaalne ja, ja värske vorm ja ülesehitus, kuidas teile pähe plahvatas, on sellel ka mingi eellugu? Seal on õieti mitu lugu isegi. Aga minu mõte on alati olnud, et ajalugu kordub, see paelub mind kuidagi, tähendab ajad muutuvad ja sündmused, aga mingil moel kordub ajalugu alati. Siis Lutsu kevade on minu meelest Eesti kõige surematu raamat seepärast, et see tuleb tagasi, igal pool võetakse laulupidude president kasutab oma kõnedes lapsed koolides, iga aastal näidatakse filmi uuesti. Ma ei tea ühtegi teost, kes oleks, mis oleks samamoodi nagu eesti teadvuses. Et peale selle luts oli naljamees või huumoriga mees. Ja mul on, minu meelest on eesti ilukirjandus praegu suurelt osalt väga sünge, nii et ma mõtlesin, ma kirjutan midagi huumoriga. Et vaatlen siis ajalugu huumoriga. Ja siis ma valisin Lutsu tegelased kelledest, ma mõned siis mõned väljaski kõige tähtsamas siiski, jah. Aga siis teine täitsa otsene ajend, miks seda valisin, oli? Kaheksa aastat tagasi, ma pakkusin ühte oma noort romaani Kirjastus Ilmamaalija Hando Runnel yle ja tema vaatas ainult paar lehekülge, see oli täitsa moodne romaan, moodsad tegelased, natukenegi enesekindel, häbematu poiss. Aga Hando Runnel kirtsutas kulmu ja ütles, et õige jutt peab algama nii, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Ja siis ta ei jätnud, kes võramad. Aga siis mul tuli mõte, et ma kunagi kirjutan ühe raamatu, mis tõesti algab sõnadega natuke protestis, natukene datesti. Ja siis need, kui ma. Kui ma nüüd seda viimast raamatut alustasin, siis tuli tuli see lihtsalt, see kukkus niimoodi. Te olete kirjutanud raamatus ka, et see on mõeldud mitte lastele, ka mitte ainult täiskasvanutele mõeldud inimesele inimesele te olete kirjutanud kõik suured tähed. Mis te sellega tahtsite öelda? Jah sellepärast noh, raamatul on mitu tasandit, üks tasand on väga hästi, sobib noortele sellega, et kevad oli ka noorteraamat, mitte lasteraamatuga noorteraamat. Aga siis on üks teine tasand, mis noh, eeldab rohkem ütleme, kasvõi teadmisi või küpsust, et sellest aru saada. Ja. Inimene on lihtsalt. Inimene, kes võtab vastu inimene, kes mõtleb ilma et ma tema vanust peaksin täpsustama. Esimesed pidepunktid, et teada saada üldse, kus tegevus toimub, minu jaoks olid vähemalt see, kui olid need kuulsad Rootsi lennufirmade nimed ära nimetatud lennukifirmade nimed. Vikenessaa, need on väga kuulsad firmad, lennukiehitajad tähendab tegevust, toimub Rootsis, tähendab tegelikult tegemist on eesti emigrantide või nende järeltulijatega. Nii et midagi hakkas siis koitma. See poiss Aapo, tema perekonnanimi on Einstein, see oli ka probleem raamatus tema jaoks ja kirjanik pidisele muidugi siis ära seletama selguse, et kunagi oli tema nimi olnud siiski Einstein. Mingi ametniku lohakuse tõttu oli üks i ära pudenenud, oli vist nii Nonii, nüüd selles keerulises olukorras, poiss, kellel on kompleksid ja kes ei tunne ennast ennast sugugi väga kindlalt satub siis selle Josseff totsi pinginaabriks uues koolis. Aga temast saab advokaat ja ta saadetakse Põhja-Rootsimaa kohta peaaegu advokaadiõpilaseks. Kuidas niisugust Põhja-Rootsit teie iseloomustaksite praegu eestlasele? No ma valisin selle Põhja-Rootsi selleks, et toonitada, et sa olid teistmoodi kui, kui Lutsu talupojaühiskond. Et see oli uus ühiskond, aga et, et kuidas tegelased selles uues ühiskonnas kohtuvad samu probleeme sama probleemidega kui Lutsu tegelased. Ma. Ei ole nii palju pannud rõhku puht nagu Tootsi seikadelevinud nagu nalja naljajuhtumitele. Kui näiteks üles tõstnud moraaliküsimuse, Tõnissoni parve põhjalaskmine. Seal minu tegelased üks ka just rahvusliku tagakiusamise motiivil laseb põhja moodsa plast Assist, kaatri ega rikkurikaatori. Ja see oli saksa saksa omanike kaater, teiega, seda. Ja siis ma pöördun Lutsu enda poole, tähendab, mul on üks fiktiivne intervjuu Lutsu endaga. Moraali suhtes tähendab, et kui palju, kui suur kuride võib olla, et seda andestada nii-öelda rahvusliku rahvuslikel põhjustega. No üks oluline motiiv on selles raamatus Šoeedinge riik kas sind olevat teaduslikud teemad, siis kes siis oli see reedingeri, kas. Schröderi, kas on teoreetiline, kas ja seda ma lähen lihtsalt ära võtnud ja kasutanud noh, maailmavaatelise, eks aluseks see. Füüsik Žuredinger mõtles välja sellise teoreetilise kassi ja teatud oludes oli teadmata, kas kas on veel elus või surnud. Ja see näitab maailma. Mitte et ei ole mitte kindlasti määratud, ei saa mitte kindlasti midagi öelda, vaid oma tõenäosus. Ja see, see teooria muutis nagu maailma ebakindlamaks. Teil on isegi seda situatsiooni, seda katsesituatsiooni kirjeldatud, seal on kasti, mis seal toimus. No seda ma, seda ma olen rohkem naljaks naljaks teinud. Tegelikult kvantfüüsika ja. Ained ainekesed, mis kiirguvad või mitte, kiirguvad, see on liiga keeruline. Tegelikult minul endale ka või ka lugejale, ma ei ole sellesse üldse süvenenud, aga siis ma olen poisi pandud lihtsalt katseid tegema ja siis ta paneb ühe ehtsa Hirblid ja tahab kasti panna ja vaadata, kas mis taga toimub, see, see on rohkem naljaks, nagu et see on Schötz ingeri kassiteooria on andnud mulle võimalust natukene filosofeerida maailma maailmavaateliste ta elu ja surmaküsimuste üle. Et ühesõnaga, teatud hetkel ei ole võimalik öelda, kas see kas on elus või ta ei ole elus või on ta mõlemad. Jah, täpselt ja seda teadlased vaidlevad veel vist tänapäevani. Ja kas, kui selline teaduses on nagu tore kuju, et seda on kasutanud ära ilukirjanduses siin ja seal et see on rohkem sümbol. Ja nüüd teie kasutasite ka mina kasutan ka jah. Aga seal on veel mõningaid motiive näiteks üks niisugune, no valdkond või, või probleem Ksenia Ksenia väga värvikas kuju. Rääkige, mis probleemi tema esindab. Ei, tema ei esinda midagi erilist probleemi ja õieti oleks vale, et kui nad on, venelannad oleks valetanud, on mingisuguse praeguse poliitika või millegi, kas seostada. Ütelvad sisse. Kirjaniku. Enda autobiograafilised jooned, tegelikult terve see advokaadi Piero seal. Põhja-Rootsis see on minule väga lähedane sellepärased. Meie tütar õppis juriidikat, sattus just juriidikat õppima niimoodi poolkogemata, sest ta sai sinna ülikooli, võeti teda vastu ja teda saadetigi üles Põhja-Rootsi ja seal. Jah, seal oli üks värvikas advokaat küll teistmoodi, ma olen natuke teda ümber teinud. Aga sealt tal oli ka venelannast. Naine võib pruut ja kes oli ehiti, veelgi värvikam, aga ma leidsin, et sobis lihtsalt minu tegelastega kokku, nii et see ei ole mitte mingi. Sügavama motiiviga valitud vaid. Ma arvan, et kõik kirjanikud kirjutavad oma lähedaste elust, kuskilt võtavad sisse oma elu motiive, need see Ksenia juhtus, juhtus olema, on olemas üks päris Ksenia k. Räägu lots kirjutas, kirjutas, tal olid tõelised eeskujud oma tegelaste jaoks, siis igal kirjanikul on. Aga see, et kui üks inimene tuleb, siis ta võtab kaasa oma lähedased sugulased ja siis tulevad juba nende sugulased ja ja siis nad hakkavad abi sotsiaalabi küsima ja see temaatika Rootsis ilmselt vist päris võõras ei ole. Ja ja selleks selleks ma kasutasin teda ära. Kuigi see, ma ütlen päris Ksenia. Ma ei tea, kas ta seda tegi, aga minule sobis romaani nii. Nii et jah, see on. Romaan on paljudest niitidest nagu kokku põimitud. Ja. Tavaliselt või ka mu teistes romaanides. Mul jälle küllalt selles, et ühte ühte juttu lihtsalt sirgelt ära jutustada, vaid ma tahan ikka nagu mitu mitu jutulõnga üksteisesse põimida ja. Jutule rohkem kui on, kui on mitu lõnga, mis põimuvad ja ja kuskil kuskil ühinevad kokku, nii et lugeja saab võib-olla siukse ahhaa-elamuse. Üks teie meelisteemasid on olnud välis ja kodueestlaste suhted, nende omavaheline mõistmine, mittemõistmine, sealt tagasi tulemine, vaesed sugulased, kes sealt tulid, eks ole? Käsi õieli, küll kingitusi küll šokolaadi saama ja see valdkond on teid huvitanud. Ütelge missugusena, te näete praegust seisusuheteks kodu- ja väliseestlaste vahel. No neid on see kodu ja väliseestlased on. Rohkem või vähem kokku sulanud. Ja ei ole enam seda ütleme teravat vahet ega vastastikust umbusaldust, mis oli siis, kui nõukogude ajal hakati üle piiri, saab käida? Neid on pagulason, kadunud ja väliseestlased. Mulle ei meeldi isegi sõna väliseestlane, vaid on need eestlased, kes on ikka veel välismaale jäänud, sellepärast et nad on kas liiga vanad või oludatud. Nad ei saa enam kodumaale tulla. Ka meil endil aeg on läinud liiga kaugele, tähendab meie laste pered kõik elavad Rootsis, tähendab meie lähisugulased juurdunud Rootsis, need sellepärast me ei saa Rootsit nagu tegelikult jätta ja Eestisse tagasi tulla. Me oleme ja sõidame edasi-tagasi, ma olen varem ütlenud, et natuke nagu lendavad hollandlased, et õiget kodusadamat ei ole, aga Eesti on Eesti ja noh, seda on Eestis. Ehkki. On meie elu on pooleldi Rootsis. No ja neid on palju, kes omavad sugulasi, järglasi juba Rootsis ja need seovad siis Rootsiga, keda Kanadaga ja nii edasi. Kuidas ma ütlen, et neid inimesi on palju, kellel on järglased, lapsed ja lapselapsed juba selles riigis ja need seovad neid siis kas jää Rootsi või Kanadaga? Ja, ja ma tahangi öelda, et, et need on Eesti natukene Eesti ja Rootsi või Eesti ja need endised pagulased Rohkem, või vähem kokku sulanud, et enam ei ole selliseid vastuolusid mitte vaid mitte, et ühed ühed tulevad teisi ära kasutama või ühed mingil moel. Umbusaldavad teist või see, see vahe on kadunud, vaid need on noh. Mälestuslik side või juurte juurte otsimine ja juurde on tulnud uued põlvkonnad, tähendab meie lapsed ja lapselapsed ja kui palju nemad siis tulevad ja et oma vanemate või vanavanemate jälgi otsima või nende identiteeti otsima või kuidagi endaks võtma. See on teine küsimus. Ja seal siin uues romaanis Aapo ongi, tähendab Eesti juurtega noormees, kes on siis elab võõrsil, aga ta peab ennast ikka eestlaseks ja ja mul tulevad ju korduvalt. Võrdlused tema vanematega või vanema vanavanematega, kes kunagi tulid üle mere kahe kohvriga ja tema isale kahe kohvriga oma töökohta otsima ja niimoodi, nii et seal ei ole enam vastuolu. Aga üks minevikku perspektiiv. Kui nüüd selle teie raamatuga lõpetada, te ütlete niimoodi, eks ole, et seda kassi ta ei leidnud, mida ta otsis, aga ta sai Pavlovi koera Jaama Teeleta ei leidnud, aga ta sai teise naise. Teised ei ole. Linnateel oli. Noh, siin ma tahan lihtsalt natuke nalja teha, võiks ütelda, et. Aga ütelda, et midagi ei ole nagu lõplikult kadunud, aga lootus ei ole kadunud, vaid ikka tuleb midagi teist ja uut. Ja inimene elab edasi. Ja nagu öeldud, ma tahaks natukene rõõmsat tooni selles raamatus ka siis, kui väga tõsised probleemid sisse leidsime. Helga nõu te käite oma abikaasaga koos tihti koolides esinemas. Kas te rääkisite seal ka midagi niisugust, millele ma ei osanud juttu juhtida? Mis teie jaoks on võib-olla huvitav praegu ära rääkida, abi nimetada? Koolides ma olen rääkinud eriti emakeelepäeval, et ma arvan, praegu 100 noor ei oska emakeelt õieti hinnata. Emakeel on talle liiga iseenesestmõistetav või see, mis on kodus ja pealesunnitud ja tema võib-olla tahaks parema meelega inglise keelt või midagi, mis saab maailmas kasutada. Aga emakeelel on väärtus, mida. Tunneb ehk kõige rohkem siis, kui sa oled sellest eemal. Ma olen võrdluseks tundeid Josku, et kui sa kõnnid tervetel jalgadel, sa ei mõtle oma jalgade peale, aga kui sa jala ära murrad, siis, siis sa alles mõtled kui see võimalus kadunud on ja et emakeel on mulle alati tähtis olnud. Ma olen üles kasvanud Rootsis rootsi koolis olnud õpetaja 30 aastat ja aga ma olen kõik oma raamatut kirjutanud eesti keeles, tähendab see emakeel on? Mulle on niivõrd niivõrd, et tähtis või, aga niivõrd südames, et ma ei oskagi kirjutada teises keeles ka siis, kui see teine keel on mul suus, aga. Kirjutamise keel või tundegijal on mul alati jäänud eesti keel emakeel ja see vahe on nii suur. Emakeelega VS-i keelega ma. Mul on ikka kõrvus, kuidas minu vanaema rääkis, kuidas minu isa ja ema rääkisid ja. Mitte ainult sõnadega need keelega ma kuulen isegi nende häälekõla ja nende mõtteid, mis muidugi saaks tõlkida, aga, aga see tuleb nagu see tuleb nagu mis, nagu peres on nagu emapiimaga sisse söödetud. Emakeel on midagi erilist, millest mööda ei saa. Te olete öelnud varasemas intervjuus, et te olete suhelnud paljude kirjanikega, nendega suhelda ja et nende hulgas on palju teil sõpru, aga te ei räägi nendega kirjandusest, hakkasin mõtlema, miks see nii on. Jah, seda võib ju küsida. Võib-olla et kui on sama tegevusega inimesed, sama ametimehed, et see on neile niivõrd niivõrd iseenesestmõistetav, et nad Et nad, ma tea, Lägivad muust, või on see, et kirjandus see, mis ma kirjutan, see loomingu loominguprotsessi on igalühel Nii individuaalne ja natuke puutumatu, need ei räägita sellest, mis ma parajasti mõtlen ja kirjutan ja millega ma vaevlen või mida ma töötlen või mida ma öösiti mõtlen. Ei, sellest ei räägita. Nojah, ilmunud ilmunud teostest saab küll rääkida ja mis teiste raamatutest ja nii edasi, aga just see enda loominguprotsess sellest. See on nii isiklik, nii nii puutumatu. Praegu on vist ainult paar kirjanikku, kes eesti keeles veel Rootsis kirjutavad, kes nad on? Kahjuks jah, Ilona Laaman, kes on luuletaja? Tema kirjutab? Muidugi Elin toona tema elab Ameerikas, aga mul on temaga kontakt nii kirja teel. Kui helistame vahel ja räägime siis, siis me räägime ka oma kirjanduslikest mõtetest. Aga muidu? Jah. Vahel kokkutulekutel näeme nagu Karins Saarsen või Käbi Laretei Paul Laan. Ma ei tea, need need Käbi Laretei näiteks ei ole kunagi olnudki pagulaskirjanik, vaid ta on avaldanud kas rootsi keeles või siis siin Eestis. Niiet. Kas see on see on põhimõte, et ta seal ei avalda eesti keeles ennast? Tahimatega praktiliselt on, niimoodi ta pole. Ta pole heitnud, ma arvan, eesti keeles seal kirjutada. Mis sinu kord vaidlema ei, aga ma arvan, et rääkida küll ei, ta võib küll küsida, täpsustada ja ma arvamust avaldada, siis on lihtsalt inimestel on huvitavam, natuke, muidu jääb formaalne, see teine, nüüd ei tohi rääkida. Et te võite elada lasknud ja rääkida küll ise, need tema tuleb vahele, nagu mina ütlen siis temaga parandama seda, mida ma ütlen või täiendama või ei ole ja aga, aga ühesõnaga, et te võite oma arvamust avaldada, kui ma ütlen, see tuleb asjale kasuks. Nonii, nüüd siis n nõu, te olete viimasel ajal väga palju tähelepanu, energiat ja jõudu pühendanud ajaloo uurimisele ja ajaloo kajastamisele ja nüüd see 2005 ilmunud raamat Mõttuse Kukk Viimne tõotan ustavaks jääda. Romaani. Mõttuse kuke viimne kogupauk, see on suur kapitaalne töö. Me räägime sellest hiljem, aga ma küsiksin, millega te tegelete praegu? Praegu uurin ma oma isa vendade-õdede, nende abikaasade saatust seoses teise maailmasõjaga. Osa olid ohvitserid, politseid ja nii edasi ja siis sugukond, mis neist sai väga palju, olen lugenud, lasknud täitsa tõlgitult, keda lugenud tõlkijaid NKVD ülekuulamisprotokolle, siis ka saksaaegseid asju lühidalt öeldes, et seal on kolm-neli inimest maha lastud. Arreteerituseks, portsjoni, pagari täna patarei, eriti magalancolo maa, kus üks oludest suri nelja kuuga või tapet, seda ma ei tea, ta oli kaadriohvitser, aga ka siis üks tädimees, näiteks ta oli vitsa täitevkomitee esimees sattus sakslaste vangi Hiiumaa kaudu, venelased jätsid ta maha ja siis laste Haapsalus maha. Mais 42, kas see on väga lühidalt kokkuvõttes see teema, mida ma otsin, need natukene samasugune protsess nagu Ene Mihkelson oma romaanides kirjeldab see asfeeruse Unija ja katkuhaud mis hiilgavalt kirjeldus, muuseas. Te nimetasite ohvitsere ja politseinikke on teada, et kui venelased tulid võimule siin, siis just politseinikud ohvitserid olid nende esimene objekt, keda nad hakkasid välja otsima ja kahjutuks tegema. Need olid millegipärast nende kõige suurimad vaenlased. No see oli võib-olla loogiline nende seisukohast, eks ole. Et need olid süsteemi kaitsjad väliselt kui seest, minu minu onu ristiisa oli konstaabel Narvas, just siis, aga ta sai aru, et ta läks Narvast ära, läks oma naise kodukohta ja oli siis seal nagu tsiviilis ja tegelikult Ta oli metsa metsa, Nurtu seltskonnas kaasas, kust need vennad saalist? Artur saaliste vallavanem oli seal juhiks pärast see Richašhlisse oli ka sellega seotud, nii et ta oli natuke seotud selle välise välise metsavendadega ja siis pärast tuli välja ja sakslaste ajal oli ta Märjamaalt politseikomissari, siis põgenes Rootsi. Aga, aga siis noorenenud isal oli kaadriohvitser, ta oli autotankirügemendi leitnant või nooremleitnant. Tema, tema võeti punaarmees tehti ümber, eks ole, punaarmeesse siis viidi nad Ülenurmel. See auto-tankirügement kaotati ära ja sinna tehti mingi testi. Luurepataljon, esimene luurepataljon, kui ma ei eksi, siis nad olid seal ratsarügemendist mehi ja siis toodi neid sinna. Kuni siis kevadeni 41, eks ole, siis juunis tuleb või seal tuleb ju see Värska laager, kuhu kõik need eesti ohvitserid kokku tõmmata, siis üllatus viisil viidi Norilski praktilised ja seal lasti maha surema. Sain kaks, aga mu onu ilmselt oli liiga madal, ohvitser teda kaasa ei võetud. Tema sattus siis sinna Petseri juurde ja siis ta pidi viima. Ma ei mäleta, kas oli kuus soomusmasinat pidid viima Vilnosselist sõda käis juba juuni lõpus, 41 sakslased ründasid Venemaa või Nõukogude Liitu. Ja siis Riia juures Riia juures. Ma arvan, raudteeliin olis puruks lastud, langevad sakslastest vangi, ma arvan, et nad läksid üle, andsid, aga, aga süüdistuses on öeldud, et see nagu seisab NKVD liga pool kodumaa reetmine, eks ole, kui sa oled vangi võetud, Stalin käskis ennast ära tapma. Siis ta langes sakslaste kätte vangi, siis ta oli, ma arvan, ta oli seal leebel ruudes ja siis ta pärast viidi Berliini juulini, et eestlased said suhteliselt ruttu välja, kuigi temal võttis aega kuni aprillikuuni 42. Siis nad toodi Tallinna tagasi, eks ole, ja siis tal ei olnud tööd. Siis ta, kus tal oli koolivend Juhan Kokla Rootsis, Eesti Päevalehe peatoimetaja, tema võttis oma juurde Postimehe toimetuses. Ja 44 veebruaris mobiliseeriti. Noh, tegelikult läks Eesti diviisi taliga tenninov ütelda auto-tankirügemendi ohvitser ja Narva all oli, oli suplegi rügemendis, 18-l septembril tuleb ära, tuleb koju naine, laps veel alles ja sellepärast sai põgenenud ja siis võetakse kinni kaks kuud hiljem, siis hakkab terve see NKVD v osakonna tralli ja lõpuks jõuab ta siis juunis jõuab siis magada, on, ja novembris on ta surnud. Teil on täpselt teadet novembris, tähendab see. Kuupäev on ka, sest naisele anti teada surmatunnistus, nagu ütlesid kopsupõletik, seda ma usun. Nii palju, kui ma tahan, ma arvan, näljutada surnuks, kui tapetud, isegi seal oli magalan, Colomaa ütleb, et siis oli see pärapõrgu tähendab kõige hullem, mis üldse oli 90 protsenti surid, põhimõte oli, et, et talveks peaksid enam-vähem kõik ära surema, siis pole vaja toitu anda kuni 48, siis lasti seent kaudi üle maha ja heited. Rongitransport on siiski siiski nii kallis. Et, et see on kapitali raiskamine, 100 tuleb nad elus hoida, Sabeld, lasta neil seal kulda kaevata või midagi teha. Siis, siis läks elu paremaks. Ainsad, kes sel ajal üle elasid, olid need, kes sattusid laagri haiglates. Näiteks venda, sõelsepp, keda ma olin intervjueerinud, suri nüüd poodides aastat tagasi midagi nihukest. Nii et need kirjeldused on nii õudsed, et seda ei kujuta keegi. Aga minu meelest on väga vähe Eestist sellele tähelepanu osutus, see oli Stalini Auschwitz sõna tõsises mõttes. Mälestusi on ilmunud tegelikult ju küll raamatuid on ilmunud, ei saa öelda, et raamat. Ei, ma ei väida seda ka just sellest magada, Angola maas. Vaat magan? Jah, need olid tõesti ekstreemses, see oli kõige hullem süsteemis ekstreemselt. See oli surmalaagrid. Te nimetasite siin paaril korral tanke. Hiljuti kuulsin Teie, tegelete sõjaajalooga, et kui sakslased tulid sisse 41, siis venelased kasutasid kuskil Tartu maanteel veel esimese maailmasõjaaegsed Inglise tanke, mis olid Eesti kaitseväes olnud. Kas teie ei ole kokku puutunud niisugusi? Siis seda ma ei tea, minu teada, need olid prantsuse omad, mis olid essil veel, kas eestlast ei olnud ju tegelikult sel ajal vähemalt 39 40 olid ju need kerged tankid, blanketid tegelikult olid ja siis soomusmasinad olid. Võib-olla nad olid kuskil, tähendab, ma nii täpselt vaadanud, neil mõni oli, aga seal ei olnud neil rohkem kui kaks, kolm tükki. Sest ma tean, et minu, minu üks ristiisa oli ülekuulamisel ka NKVD poolt ja siis siis olid need üle kuulanud, naernud, mida te tahtsite, 40, eks ole, et teil oli kolm tanki. Ja nagu see nägu venelast oli vist 600 piiri taga, siis kui augustis 39. Mind see teie tegutsemise ja töötamise tehnoloogia. Te püüate pääseda arhiividesse, eks ole, nendesse, mis Eestis on, ma arvan, teil ei ole vist probleeme. Aga kui palju te olete suhelnud vene võimudega? Üldse mitte ei ole üritanudki ja ma üritasin, kui ma kirjutasin see, see Mõttuse kuke minna kogupauk, ma tahtsin saada Vladivostoki linna plaan, et 1000 907908 eks ole. Ja siis pöördusin, kuidas ma tegin a- akadeemilise raamatukogu poole, mis on nüüd Tallinna Ülikooli raamatu ja nemad pöördusid siis Peterburi poole. Et kas neil on neid vanu, vanu linnaplaane ja samuti Moskvas vastavate raamatukogude poole. Peterburi üldse ei vastanud. Moskvast tuli vastus, et kaadriosakond on, on remondis. No jaa, nii vanad kaardid ei tohiks ju sõjalist tähtsust omada. Seda enam ei muutunud, nii võib ütelda jah, aga ma ei usu, et nad üldse süvenesid probleeme. Ma käisin kupp seal ülikooli raamatukogus kaardiosakonnas, kus mind lahkelt aidati, aga huvitav oli see, et Roodsastes Pioneerimise huvi 100 aastat tagasi lõppes Uurali mägedes, nii et see, mis teise bluurali mäge, see neid enam ei huvita, need saab praktiliselt, ei olnud midagi. Vladivostokist sadamast tagasi. Nii et siis ma leidsin internetist, leidsin Vladivostokis oli mingisugune, ma arvan, ma sõjaajalooühing, kes oli pannud internetti välja Kaardi 1916, tol ajal oli kohutavalt saarlane, kus iga kahur oli välja märgitud kõik kindlustused. Siis ma võtsin selle väljajupphaaval ja siis umbes pool seda põrandat panin kokku pärast siis sain täpselt selle ettekujutuse ainult tänavate nimed, joon. Need olen noppinud siit ja sealt need seal olnud muudetud ja Stalini ajal muudeti kõik, sest see sellininskajamisse peatänav on seal Vladivostokis, see oli ju tegelikult seda, et Danske, eks ole, alguses mingi laeva nime järgi niimoodi, aga see uurimine oli minu jaoks, see oli nii põnev, et ma muud ei teinudki. Seal ma usun, et ta on põnev inimesele, kellel on sügav ajaloo huvi, aga puhtinimlikult, kas ta näiteks turistina üritanud sõita Peterburi või Moskvasse kultuurist? Jah, aga ma pole julgenud. Miks te kardate? Ma kardan praegu süsteemi. Aga ma ei tahaks Peterburgi ja Moskvasse madalaks käia, Vladivostokis, ma arvan, et seal ma võin pimesi käia, praegu ta on küll uued majad, aga ma tean täpselt, kuidas linn on üles ehitatud, kus need ajaloo seisukohalt, kus need kõik tekkisid, kuidas see oli, tähendab, ta on niivõrd uus linn ja terve selle ajalugu. Ja sinna sisse elanud. No nüüd me oleme sujuvalt läinud teie selle suure ajaloolise romaani juurde, mille tegevuse sõrmpunkt on aasta 1907, Muhu mehed läksid kaugele Venemaa teise otsa, kuna tingimused muus olid väga kehvad. Kas küsimus oli ainult taas või ka küsimus oli selles, et mõisnik Pudelid tõprad, Muhu, see on Muhu, see mõisnik, noh, ta oli nagu üks seal ei olnud nagu seda sellist süsteemi, see oli ikka nälg. Nälg, mille pärast ei olnud lihtsalt süüa, tähendab suid oli liiga palju, kui igas muu pered, nagu minu isa poolt oli, eks ole, üheksa las tähendab, või niimoodi tegid palju lapsi saama. Pikemate ütelda, aga siis nagu romaanis on üks tegelane ja see on tegelikult võetud, eks ole. Tal on kasuisa istuvad laua ääres, üks päev ütleb isa poisile, et nüüd hakka mandrile minema, meil ei ole sinule enam süüa anda. On teades saarlased käisid mandril tööl küll Riias, küll talli muulased ka ja see on mul romaanis kirjeldatud, kui nad käisid seal raudtee-ehituste juures töötamas. Ta oli üsna noor, siis nii nagu abitöölisena. Nii et nad läksid välja sellepärast et osaleksid muidugi sellest lubati maad, aga nii Saaremaal kui Muhus ju läksin õigeusku sellepärast et, et saada maad. Ja siis sellepärast minu isa vennad, kõik ja õed venna vene nimedega tegelikult. Nii et siis mindi välja õnne otsima. Aga see minu sugulane, kelle päevikut ma kasuta, tema läks tegelikult Vladivostoki tööle. Aga esimesed väljarändajad sinna Vladivostoki juurde, õigemini suuri mitte. Mis on see nüüd, ma kavatsen ära põhja pool Vladivostokis Primorjest ja just, aga see, see kaldsinna kaldale kaks küla, liivi küla ja Linda küla sinna tulid, Esimestena tulid ju hiidlased ja saarlased. Muulased on siis nagu see viimane ots, nad hakkasid tulema juba 19. sajandi lõpus. Mind üldse hämmastab, et nii hilja, veel 1907 veel mindi. Jah, ma ei oska ütelda, nüüd oli neid, oli muust seltskonnast sõitsid rongiga, neid oli viis, kuus tükki. Kes läksid jah, nurgaga, eks sedasama maimu laps, kirjad olid tulnud tagasi, kuidas seal oli, neile anti maad, seal oli kala, seal oli kõik võimalused, Nad olid energilised, Nad palkasid seal need korealased ja teised omale tööle ja siis nad said toetust, kannasaid, raha tsaari käest ja nad said. Mis oli, oli 10 desotiini või midagi, nad ostsid juurde maaliga. Päris huvitav oli, et amuuri tiiger, mis ta on vist ainult 350 tükki või midagi nihukest alles, kui minna seal Tallinna linna loomaaeda. Need liikusid vabalt ja sõid nende koerad ära. Kuidas oli lugu mõisnike Muhus sel ajal, kas mõisnikud olid nende jaoks veel probleem või enam ei olnud? Tarbekad ekssüsteem oli sama, aga minu teada muus seal praktiliselt üks mõis või selle osa oli, aga siis need talud nagu. Mul ei ole seda muljet, et nad oleks nagu mingid orjatöölised on, vaid, vaid see käis nagu omaette eksis talud, hakad, teoorius, aeg oli ju ikkagi ots oli lõpupeol. Aga liiga palju sõidoli inimestel tähendab, pidid ära minema. Isa näiteks kui on üheksa üheksa last, siis tasus seal linnuse külas seal tammi juures vabadiku kohale ja siis pärast rentisid mingi talu seal Orissaare kandis Saikla külas jagasid pooleks. Tähendab vanaisa ja vanaisa õde lõpuks tulid mandrile kukeranda. Kuna nõudest üks, üks oli Tartu seminari haridusega Aleksei nõu, temast sai Venemaa talurahva põllupanga direktor Tallinnas, tähendab, tema oli suur mees. Tema oli muuseas ka Hufaas 1918, kui oli see valgete poolne ülevenemaaline kongress, kus taheti taastada, siis riigivõimu Saar oli siis juba hukatud. Ja kus ka eest nemad, tema pluss Aleksander kaelas ja bännad linde, kes seda eestik, komisjon, komiteed juhtis, nad tulid, Samaaras, taotlesid no ikkagi veel autonoomiat ja Eesti Eesti kaitseväe üksused, nemad ei teadnud, et 24. veebruaril oli vabariik välja kulutanud. Tekkis teatud vastuolu, et kuidas siis nüüd need mehed, kes Elufaas Eestit esindavad, et ega nad ei teeks kahju Eesti võib-olla nad ei teadnud? Mida, mida oodata, nad ei teadnud, mis Tallinnas sündis, sellepärast, et et üks ohvitser saadeti need teated ikka läbi läbi kodusõja rindel, mis Venemaal, sellel oli see jõudnud vist kunagi kohale, nii et Nemad tegid nii hästi, kui nad said ja siis nad evakueeriti sinna. Omski 1920, surev minu vanaisa vend seal äkilise soe tõvesse, Aleksander kaelas suleb, kabistab 20 Bernhard Linde tuleb üle Vladivostoki pika peal tagasi, aga sellest aasta peaaegu midagi ei räägi. Sellepärast et Ants Piip ütleb, et see oli isehakanud ja niisugune jutt. Ta on aga, aga isehakanud, isehakanud, see tegevus. Aga need arhiivid on tegelikult vist Prahast sellepärast et tšehhi leegion võttis kõik selle kupatuse kaasa, kui nemad taganesid koos kullaga läbi läbi Siberi, tulid laevadega tagasi Euroopasse ja seal on on selle kohta kirjutatud protokollid olemas. Mina tahaks ütelda, et see oli natukene tagantjärele tarkus ütelda, et neil ei olnud mingeid volitusi, neil olid mingisugused mingisugused volitused, loomulikult olid, asi oli udune. Mõtleme, kuidas oli 1900 89 Moskvas, kui kui ülemnõukogus käisid inimesed õiendamas, eks ole, need jooned olid erinevad. Teine oli siis siin see Eesti kongressi liin ja niimoodi, nii et kõik tahtsid ja tegid selles olukorras olukorras oma parima. Juhin tähelepanu, et 1900 18 kuigi vabariik oli välja kuulutatud, keegi ei teadnud, mismoodi see lõpeb. Eesti oli ikkagist sakslaste poolt okupeeritud, eks ole. See oli juhuste mäng, täpselt nagu ma ütleks, 1944 loodet taastada siis ei läinud 1900 18 19 õnnestus. Mina julgen väita, et, et Eesti saatus on väga palju seotud juhuste ärakasutamisega, kuigi Aleksander Loit ajal on mul ütles, et et noh, et süsteemid on nagu ette pretestineeritud võivad olla küll, aga kui sa juhuseid ära ei kasuta, siis sa ei saavuta. Võta midagi, Eesti on tõesti nüüd kasutanud, aga läheme nüüd sinu faasse tagasi, nad püüdsid siis teha lääne mõttes, siis eks ole mingid föderaalset suurt riiki, eks ole ja sellele katsele tegi peale Koltshak. Kolm kuud hiljem tegid oma putsi see lõpp. Nii et see, see, see Ufaa direktoorium kestis ainult kolm kuud, aga, aga seal oli niisugune parlament ja seal oli niisugune vaidlemine et see kokkuleppe saavutamine, see sisemine poliitika oli nii keeruline ja need valged muidugi tegelikult ei tahtnud eestlastele anda mingisugust iseseisvus, täna need aga on selge, et seal oli see autonoomia jutt edasi no ütleme, läheme tuleme maapäeva juurde tagasi ja niimoodi need mõtted olid nagu kestvad. Sest see talurahva Põllupank evakueeritud 17 sõja eest nii-öelda sinna Ufaas. No see koltšaki mäss või puts oli kasutama sisuliselt tagantjärele võttes avantüür. Ma ütleksin, et terve, terve terve Vene revolutsioon ja kodusõda, kõik olemad, ainult kus küsimus, kus sa parajasti olid. Kelle eest sa seisid. Nii et ta sattus sinna, etteotsasaar oli hukatud ja. Ma ütleks, et olukorra määras tegelikult ütles kolonelleitnant Aabel, kes oli eesti lennuväetöökodade ülem pärast, kes Vladivostokis oli ennem Habarovskis ja kes selle osal nagu läbi tegime, sellest ka ühes romaanis kirjutanud, lõigata tiibadega. Tema kirjeldas, Stahli koltšaki näinud, eks ole. Ma arvan, Omskis vist ühel ühel jumalateenistusel niimoodi, aga peaprobleem oli valgel poolel see, et bolševikud lubasid maad, mõtlen seda Anda vastasidki lubasid omandanud. Eestlased andsid siiski maad, ei, seda ma räägin, lubadus oli see väga oluline ja bolševikud lubasid, aga nad ju mõtet üldse anda. Valged ei lubanud midagi muud kui mõisad tagasi, eks ole. Tagajärg oli, et siis mindi bolševike poole ja valgete armee seal väeosad koosnesid ohvitserist ja nagu Aabel ütles, et kui sa paned ühe ohvitseri kamandama ohvitser, siis see üksus ei tööta enam, tähendab, see käib nende Aubida, nad lihtsalt see funktsioneerib. Ja sellepärast nad said ka lüüa. Tähendab, tegelikult ma ütleks, et kodusõjas oleks ju bolševikud väga hästi võinud lüüa saada, kui see asi oleks paremini läinud, aga noh, seal on nii palju eripool ja nii palju eri tahtmisi ja huvisid. Ja bolševikud. Trotski päästis ära, eks ole, Staliniga Lenin. Ja siis tsaariohvitserid eesotsas 1000 chowski marssal 1000 chowski, kes hukati 37 ja samas kohas hukati uga kindral August Kork, kes oli briljantne ohvitser. Vähemalt sama briljantne kui Laidoner, kui isegi mitte parem, kuigi sellest ei taheta rääkida, temast oleks võinud sama hästi saad Eesti ülemjuhataja või kaitseväe juhataja, kui, kui tal oleks see koht antud, aga siis oli juba Laidoneri ees ja riik oli ees, ma räägin nüüd vabadussõjast. Siis ta valis selle teise poole, ma arvan, et tsaariaegsed ohvitserid Nad olid kaadriohvitserid, sõdisid igalt poolt. Et lõpetada nüüd selle Kaug-Ida teemaga, siis need eesti külad hävitati, neist käidi rulli. Kõne 31 hakkas. Ja siis nad küüditati ära, tähendab siis siis hakkas, siis tuli see esimene jaguda käskkiri Stalini ülesandel, et tuleb puhastada ära ja siis nad ühiselt kullakaevandus seal umbes 1000 kilomeetrit põhja poole. Nii et seal hinda külast jäi kolm perekonda ainult alles. Aga noh, seal oli 25 peret. Nendest kolmest, muuseas üks oli Gustav Nani vanemate kodu võib ju küsida mikspärast, just Gustav Nani pere alles jäeti ja kõik teised ära küsitud ja see on minu meelest praegu aktuaalne, kuna mängitakse seda näidendit üks üks aspekt veel sellele, et mingisugune mingisugused teened olid juba sel ajal, tema ise oli vist 12 aastat vana, nii et tema ei teadnud midagi sellest. Igale läksid kõik minema ja üks minu tegelastest siis romaanis läheb. Nende peale viiakse kasina Üks võimas tegelane teie romaanis on seal ajas laava. Tema tegutses Muhan väinades. Rääkige sellest episoodist, sellest teatakse vähe. Slava oli kõige vägevam lahinglaev või noh, ristleja, mis venelastel oli esimese maailmasõja, ta valvas Soome lahe suudmes ja siis pärast ka siis nagu Riia lae osas, nii et Slava kardeti. Laskekaugus oli 24 kilomeetrit, suured, tugevad suurtükid, mis olid seal Soomes parandatud. Nii et 1917 sakslased tahtsid nagu rahuneb pingu arendamisel või selle venelaste survet avaldada. Siis tehti see rünnak, tähendab, nad vallutasid Saaremaa tagalahes maabusid ja siis nad tungisid laevadega Riia lahte sisse. Ja siin siin laevastik oli all Kuivastu ja Virtsu vahel, kui me mõtleme, et seal on ainult ütleme kõige paremal juhul 15 meetrit sügav vesi, eks ole, ja need hiigelsuured ristlejad on seal mitte ainult Slava, vaid seal oli Grastanin ja seal oli veel terve laevastiku ennast seal seal, aga siis sakslased tulid alt sisse ja siis tuli lahen kohas. Sellepärast et see oli strateegiline, seal oli farvaater, tähendab veetee üles, nii et siis sai Panski juurde välja ja siis Soome lahte ja siis siis Peterburi. Nii et kui sellest see läbimurre siis, siis nad oleks üles saanud ainult sakslaste laevad käisid nii sügavalt, et nad ei saanud sealt läbi. Igaljuhul sakslased ründasid, seal olid kiiremad laevad aga lähema laskekaugusega ja nemad said Slavale pihta, eks ole. Ja need teised taganesid nii et see lahing peeti siis oktoobris 17 ja see oli esimese maailmasõja teine, kõige suurem merelahing. Esimene oli Hollandi juures, nii et mõtelgi Muhu väinas, Muhu ja Muhu ja siis selle selle või Virtsu-Kuivastu vahel peeti tohutu lahing, keegi kujuta ette, lennukid olid seal, inglise allveelaevad olid seal, jäid põhja kuskil kinni seitsme meetri sügavusel ja ja isegi vist Zeppelin, kui ma ei eksi. Ja siis lava sai pihta ja siis ta läks madalikule või viidi madalikule. Jäätisin seal, ta oli kuni 34. aastani kuni ta lõplikult puruks lõhutud, minu isa on seal peal käinud ja kõik igas Muhu talus on üks hammustaks laua pealt. No miks ei ole sellest ajaloo ega siis ilukirjanduses räägitud, põhjalikumalt mina olen. Ma küsin, et miks te ise teate, et te olete nüüd. Selle ma ei tea, sellest peab võib-olla muhulane või sealt Läänemaalt pärit, eks ole. Kui ma olen küsinud, ütleme, et kui ma küsiks 100 inimese käest, mis seal Slava, siis kaks võib-olla teavad, eks ole, see mind hämmastab, aga ma seletus on see, et, et meie ajaloos suur huvi hakkab Vabadussõjaga. See siin juhtus enne vabariigi väljakuulutamist siis neli kuud varem, eks ole. Kuidagi see osa ei ole sama tähtis, me võime ju arutleda, miks ei ole nii palju kirjutatud, et 100000 eesti meest sõdisid tsaariarmees kuskil 10000 sai surma ja see kõik juhtus enne vabadussõda. Meie fokusseerimine, vabadussõja peale ma ei oska muud moodi seda seletada. Mina olen sellest kuulnud lapsepõlvest saadik, sest isa on koguaegses lauast rääkinud, ma varem leidsin Slava, suur vene vana laev, mis ma sellega tegelen. Kuni siis satud selle peale. Ja kohalikud inimesed ka ei tea, vanemate jäävad nooremad enam ei tea. Nii et see generatsioon, kes seda mäletab, need on hauda läinud juba peaaegu. Nii et nii et siis peab keegi olema seda nagu üles kirjutan, mina tegin oma isaga intervjuude kolm, viis aastat tagasi, eks ole, siis ta oli värskelt meeles, nüüd nõuab, kuulasin uuesti üle. Nii et need andmed on kõik olemas seal ja siis ma natuke teisi küsinud, aga praegu ei ole enam jah küsitleda. Aga, aga siis Ta Interneti ja vaadata võtta operatsioon Albion, kus sakslased on, tähendab täpselt kellaaegse täpsusega kõik kirjeldanud, kuidas see lahing käis. Venelastel venelaste poole, et ma käisin siin meremuuseumis, Vello mäss ja teised küsisin nende käest ja siis. Aga andmed on suhteliselt vähe. Venelasel oli see paranoia, et kõik konspiona. Jah, nii ta oli, aga te vihjasite sellele oma. Tegevuse teisele väga olulisele tahule Eesti kultuuri ja, ja ka poliitika jäädvustamine alguses fotodel, pärast lintidel kassettidega ja nii edasi. Osa sellest materjalist ametite toonud Tallinnasse, mis te olete Tallinnasse? Tähendab, ma andsin kõik kitsasfilmid Eesti filmi- ja fotoarhiivile, mis meil on, ma olen need ümber võtnud ise nüüd TVd DVD-de peale ja kuigi võib ütelda filmid säilivad palju paremini, kui DVD ongi nii või? DVD peavad vastu, võib olla 20 25 aastat, paremal juhul magnet, kõik magnetlindid säilivad palju paremini ja filmid, ma arvan ka nii, et need, ma andsin üle nendele koos täpse täpse kataloogiga ja nüüd just neid viisime üleheliarhiiv 550 tundi. Helilindistused, suurel kettal lindid. Ma muretsesin omale Eli Maggie niisukese Tanberi kettalindimaki 63 ja siis siis võtsin, tegin ise intervjuusid, kuulasin eesti raadiot. Nüüd ma olen kuulanud Eesti raadiot, kuni lõpes Laitse saatja ära kuskil 94 95. Ja siis kuulasin Vutsionärika eestikeelseid saateid. Sealjuures võib ütelda, et poiss ameerika oma helilindistusi eestikeelsed saated eriti välisesti kroonika niimoodi ei säilitanud, sest nad kasutasid sama linte ja mängisid uuesti peale järjest. Nii et ma arvan, et ma julgen ütelda, et võib-olla ei olegi kellelgi teisel neid olemas. KuMul. Nüüd ma viisin sinna, nendesse ei ole koopiad, nii et need on seal filmiarhiivis. Ma tegin koopiad ainult oma intervjuudest. See on liiga suur muidugi CDd, aga seedriga on sama asi, et need ei säili. Kahjuks kõikugawa magnetlindilt säilivad 100 aastatest seal noh, aga siis, kui tule autopomm siia peale, eks ole. Nii et see on, mida ma olen teinud, videoarhiiv, see on 1500, linti igalühel, kolm-neli tundi ja see on mul veel alles, see tuleb ka kuskile paigutada, fotod on ka alles, aga siis mul on ajaleheväljalõigete arhiiv, on pildid ainult 40. aastate teiselt poolelt ja edasi oli üks 35000 pilti. Kronoloogilises järjekord tahab Eesti ajalugu piltides, ma kutsun selle, ma viisin kirjandusmuuseum. Aga peale selle ma olen teist arhiivi viinud, ma viisin ajalehe Teataja fotoarhiivi 22000 Pilti kirjandusmuuseumi ja nägu nagu inimesed on nadi killutaja piltide taha ja millal ja mis need ma üks, kolm nädalat kirjutasin, kõik, mis ma teadsin. Et ma arvan, et ma tunnen inimesi päris hästi ja pilte hästi ära ja nii edasi ja, ja siis näen ma eile. Me käisime Me eile oli. Ei, üleeile käisin vaatamas seda president 39, eks ole. Saatsin sirbile isegi ühe arvustuse selle kohta. Pätsi roll on kon geniaalne, aga, aga Laidoneri ja Eenpalu suhteliselt mul ühte teist ütelda tahad, tuleb vaadata, kuidas inimesed liiguvad, mismoodi nad räägivad ka siis, kui sa ühe etenduse teevad. Seal nad ei olnud täitsa nii palju uurinud, kui mina tahaks, tähendab, Laidoneri Mashina mingi kapral ei karjunud ka, tal oli suur kõht ees ja ta liikus tatsas umbes nagu päts. Rääkis palju rahulikumad, aga Eenpalu oli kohutavalt palju kategoolisem kui Jüri Aarma. Minu isa on, teda kohtan. Tegelikult juhtis 30 aasta lõpul Eestis mitte päts, vaid Eenpalu. See on väga karm väide. Aga see oli nii. N nõu, kas te annate lubadused, Me võtame need teemad mõne aja pärast jälle üles, jälle Eestis käimasolevate võib võtta nii palju, kui tahab. Ja ütelda, et tema on nagu arvuti, ta niux andmebaas, ta minule väga kasutatav. Et selle asemel, et ma hakkan midagi ei tea kust teatmeteostes otsima, siis ma siis lõikan n ja küsin tema käest seda üsna palju kukub välja. Aga kas ta kadedaks ei lähe? Tarnimiseks pluateeritakse? Ei vastanud? Ei vastupidi, tema hea meel ana jaganud, mis annab isegi rohkem, kui ma käisin, mina, mina kasutan rake fantaasiat, aga temal on fantastiliselt palju fakte. Ma küsin, kas teil näiteks tekkinud Arg perioodil mõtet endanimeline fond või arhiiv luua kõik koguda kokku, mis teil on siia Tallinnasse ja kõik teavad, et see on n? Nali naljaks, aga mul on muidu põhimõte, et kui kasutatakse materjalid, tuleb ütelda, et meie arhiiv ta võetud sellepärast, et teha reklaami. Häda ongi, et inimesed on hakanud küsima, kui midagi meie taga on praegu viimane küsimus oli mingi laulupeomuuseum Tartus hakkab mingit tööd tegema ja siis küsis. Kust, mida otsida. Ma katsun aidata, aga muusika tegelikult see viimane asi, millega ma olen tegelenud, aga noh, nii on. Nonii aitäh stuudiosse tulemast, Helga ja Enn Nõu. Mina olin küsija rollis maailmapildi saate toimetaja Martin Viirand. See saade kordub täna öösel algusega kell üks ja seda on võimalik kuulata ka internetis. Aitäh ja see läks praegu vä?