Helikaja tere head kuulajad. Algab 12. oktoobri heligaja saade, mille toimetab. Tiina kuningas. Mitu saate teemat on seotud Eesti muusikaakadeemias toimuva sügisfestivali ja balti muusikateadlaste konverentsiga, millega tähistatakse Karl lehteri sajandat sünniaastapäeva. Vahendavad Kersti Inno ja Liina Fjuk. Läänemeremaade festivali raames toimus Erkki-Sven Tüüri tšellokontserdi ettekanne Skandinaaviamaades. Saatelõigu tegi Priit Kuusk. Helilooja Jaan Rääts saab 15. oktoobril 70 aastaseks. Juubelikontserdist Estonia kontserdisaalis räägib produtsent Aare Tammesalu samal päeval Estonia talveaias. Rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu avaõhtu sellest kõneleb Vardo Rumessen. Andres Siitan valiti taas ERSO direktoriks. Juttu tuleb ka ERSO 18. oktoobri kontserdist. Need on Mirje Mändla teemat algatades kontserdisari diplomaatilised noodid. Produtsent Heili paus. Tamme küsitles Liina Fjuk. Märdile ilmus uus plaat, orienti oksident. Plaadiesitlusel käis Kersti Inno ja maailma muusikauudiseid vahendab. Nagu ikka Priit Kuusk. Head kuulamist. Neil päevil toimub Tallinnas 36. balti muusikateadlaste konverents Margus Pärtlas. Millised teemad on teil arutlusel ja kust maadest on külalised ja ettekandjad? Seekordse konverentsi allkiri võimaldab tegelikult ettekandeid haige mitmelt muusikateadlase alalt. See pealkiri on mõneti intrigeeriv ehk isegi muusika muutuste teel. Põrkuvad põlvkonnad. Mõtlesime, et selle konverentsil, mis on pühendatud Karl Estheri 100.-le sünniaastapäevale tahaks kõrvuti kuulda tuntud muusikateadlaste kogemustega uurijate alles algaja algajate muusikateadlaste uue põlvkonna esindajate ettekanded. Ja tõepoolest, selle konverentsi kavas on 18 ettekannet. Ettekandjate hulgas on väga staažikad väärikaid professoreid, uurijaid näiteks Helsingist Helsingi ülikooli professor Eero vanasti kes on meile hästi tuntud ja valitud ka Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks. Veel nimetaksin ära Volke poliini, kes on Rootsist Lundi Ülikooli emeriitprofessor ja Eesti muusikateaduse seltsi auliige. Vahemärkusena selle konverentsi eestipoolne korraldaja ongi Eesti muusikateaduse selts. Mõlematest. Eestit esindab küll saksa päritolu, kuid eesti muusikaga akadeemias hiljuti magistrikraadi kaitsnud Hans-Gunter Lock, kes räägib Karl Estheri ja Eduard Tubina vaadetest rahvuslikule muusikale. Ja nooremaid esinejad on ka Lätist, Saksamaalt ja Ameerikast. Konverentsi ilmadest loomulikult Karl meister kellele on pühendatud mitu ettekannet. Ja mõistagi on need Eesti esindajalt Maris kirmelt ja Urve lipuselt. Kuna tegu on Baltima maade konverentsiga, siis loomulikult käsitletakse rohkesti Baltima vaade muusikaga seonduvat nii ajaloolisest aspektist kui ka nüüdismuusika küsimusi. Juttu tuleb konkreetsetest heliloojatest näiteks Richard Kaarnerist šansid eeldusest mis võib-olla ei ole juhuslik, sest et Karl lehter kirjutas Tartu Ülikoolis oma magistritöö Richard Wagneri muusikast. Kokkuvõttes võib öelda, et ettekannete temaatika on väga lai ja loodetavasti pakub huvi paljudele kolleegidele muusikateadlastele kuid miks mitte ka interprojettidele ja lihtsalt muusikahuvilistele. Konverentsi kavva ei kuulu mitte ainult ettekanded. Eile konverentsi avamisel toimus Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis kena kammerkontsert mille kava oli kokku pannud Karl Estheri lesk. Meie legendaarne tšelloõpetaja Laine lehter. Esinesid tema õpilased Andreas Lend, Villu vikermäe, samuti Marty Raide, Jana peaske ja Leho Karin. Veel on meil kavas pühapäeval retk metsakalmistule Karl Estheri hauale. Samuti oli konverentsi külalistel võimalus käia ekskursioonil teatri- ja muusikamuuseumis ning konverentsi. Seejärel sai avatud meil ka väike näitus Karl hektari elust ja tema tegemistest. Et kas see näitus on avatud muusikamuuseumis muusikaakadeemias? See on muusikaakadeemias neljandal korrusel, kus ka meie konverents toimub. Ja maris kirme mõne aasta eest ilmus kirjastuselt Ilmamaa teie toimetamisel Karl lihteri artiklite kogumik. Nüüd Karl lihteri 100.-ks sünniaastapäevaks on teie sulest ilmunud Karl Estheri monogramm ja öelge, millised eesmärgid endale seadsite selle teose kirjutamisel ja koostamisel. Raske on öeldagi, et kas ma, kui ma kirjutama asusin, et mis seis märkima seadsin. Aga vähemalt veel enne seda, kui ma seda artiklite kogumikku kokku panin, ma olin veendunud selles, et Karl lehteri-sugune suur mees väärib üht monograafiat. Ja kuna ma tõesti Karl Leicesteri materjalidega olen nüüd juba tegelenud vist üks, 14 aastat, siis ma leidsin ka, et liiga palju enda elu on siia pühendatud ja et see ei tohiks niisama jääda ja need teadmised, mis ma siit selle fondikaudugi Carlehteri kohta teada sain, et need väärivad teadvustamist ja avalikustamist. Nii et jah, see mõte, et temast raamatut kirjutada, oli mul küpsenud enne seda kõnesolevate artiklitega kogumikku juba Carleiteri fondis olev materjal, see on tõesti tohutu, see fond on vist üks suuremaid teatri- ja muusikamuuseumis üldse kokku kuskil kaheksasadat. Ta säilitusühikut ja see muidugi ei puuduta mitte ainult Carlehterit, vaid võiks öelda kogu Eesti muusikakultuuri umbkaudu 50 või pisut pikema aja jooksul. Ja need sidemed, mis temal on olnud erinevate inimestega, see kirjavahetus, mis ta on pidanud, on kõike seda väga hoolikalt talletanud, alles hoidnud. Ja need kirjad kõnelevad väga palju, mitte temast endast, vaid jah, tõesti, nagu ma ütlesin, kogu Eesti kultuurist, nii et seda raamatut kirjutades ma olengi ja põhiliselt tugevnenud sellele suurele fondile ja selles sisalduvale. Ja muidugi sellega seoses on tulnud ka väga palju mujalt juurde otsida, nii et sõna otseses mõttes kohati olen tunnetanud ennast kui detektiivi, sest jah, mõned asjakesed on tulnud sedasi päeva kõrval lausa selgeks teha, et saada teada, mis on sündinud. Nii et see raamat siin on püütud jälgida Karl lehteri elukäiku aastate kaupa, eriti kolmekümnendad aastad, kus püüdsin nagu rohkem sügavuti minna, nii nagu alati, jääb aega väheks. Ja võib-olla see nõukogude aeg on, on jäänud pealiskaudsemaks ja, ja ka Endlale pakkusse varasem ajajärk rohkem huvi. Nii et ühest küljest Karl eiteri elukäik, tema eluvõitlused ja teisest küljest, nii nagu mina olen aru saanud ja osanud, püüdnud ka tema pärandit tema kirjanduslikku pärandit siis analüüsida seoses tema eluga raamatut võib-olla monograafiaks nimetada on pisut palju, tema maht on kuskil 160 lehekülge, vist, aga võib-olla siiski olulisema ehk kõneleb Carleysterist. Raamatu andis välja ja kirjastussild ja ma olen väga tänulik sellele kirjastusele, kes tuli mulle vastu ja on väga toetanud selle raamatu väljaandmist ja vaatamata, et käsikiri jõudis ka hilja kirjastus suutsid ta ikkagi kardleisteri suureks juubeliks välja tuua, nii et ma olen väga tänulik nii kirjastusele kui ka raamatukujundaja-le ja keeletoimetajale. Ja kõige värskemad eksemplarid raamatust on saadaval 36. balti muusikateadlaste konverentsil. Selle nädala neljapäeval alanud Eesti Muusikaakadeemia sügisfestival lõpeb meeleoluka kontsert, et ega need ansamblilt, mida dirigeerib Olari Elts ja Olari Elts, tutvustab kohalolijaid ka kavaga. Sellele lõppkontserdile tasub tulla kõigil, kel huvi noorte helilooja talentide vastu, sest seal tulevad esiettekandele noorte heliloojate konkursi kolm parimat teost. Nende autoriteks on naishelilooja tage hirv, Tatjana Kozlova ja Mari-Liis Valkkonen. Kuidas žürii, kuhu lisaks Olari Eltsi-le kuuluvad rida Eesti tunnustatud heliloojaid jaotab kolme võitja vahel preemiad selgub pärast kontserti. Preemiafond on 12000 krooni. Lisaks nimetatud kolme noore helilooja teostele kõlavad kontserdil veel Haydni, Tšaikovski, tage, mitsu, tan tunni, Britteni looming ning veel üks üllatusteos, mille autor ja pealkirjade Polari Elts avalikuks alles kontserdi käigus. Sügisfestivali lõppkontsert algab pühapäeval kell 18 Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis ning kontserdi kannab üle ka klassikaraadiot. Balti merefestivalil Musica round Rootsis ja Taanis sai teoks harukordne kolme õhtuga kontserdisari kus peateoseks oli Erkki-Sven Tüüri tšellokontsert viis aastat tagasi esmakordselt Šveitsis kõlanud selle kontsert on tänaseks piisavalt populaarsust kogunud esitatud mitme dirigendi juhatusel ka Arvo Volmeri käe all, solistiks ika kontserdi tellinud viit keeringas. Vaid kevadel kulus gammarti Rouci Nuitseil ettekandeid Rootsis, Taanis olid peategelasteks Helsingborgi Sümfooniaorkester taas David keeringas ning esituste live-elektroonikaga kaasas helilooja ise. Järgnevalt jagavadki oma muljeid tegijate poolelt Helsingborgis sümfooniaorkestri viiuldaja Kirsti Kuusk ning Erkki-Sven Tüür. Sa mängid juba seitsmendat kontserdihooaega Helsingi sümfooniaorkestri esimese viiulirühma esimeses puldis ametinimega orkestri alterneeriv kontsertmeister, sinu ajal on seal ka eesti dirigente juhatanud, kuidas neil on läinud? Ja Helsingborgis on meil olnud ju Arvo Volmer väga palju kordi ja arvamus on väga populaarne dirigent. Nüüd aga tegite kolme kontserdil reisi tähtsal maare Baltikumi festivalil Music Around ja koguni eesti teosega Erkki-Sven Tüüri tšellokontsert, David keeringasega, helilooja ise kohal, kõikjal kaastegev, kuidas need kontserdid möödusid? Kontserdid läksid väga hästi, kolm kontserti, esimene oli Malmös ja seal oli suur saal, kus on 1200 kohta oli praktiliselt rahvast täis ja väga hea vastuvõtt ja kontsert Kopenhaageni raadiosaalis läks ka kenasti, kui seal olid väike tehniline probleem, tekkis seal mingi juhe, ilmselt läks paigast ära, nii et seal läks natuke aega, enne kui see asi korda sai. Ja Helsingborgis oli viimane kontsert ja minu arvates läks nagu kõige paremini Helsingborgi kontsert, minu arvamust minagi seal laval istusin, aga ja vastuvõtt oli väga hea. Täna just lugesin kohalikust ajalehest kriitikat selle Helsingborgi kontserdi kohta ja see kriitika oli väga vaimustuses, nimetas Erkki-Sveni kontserdi selle õhtu muusikaliseks niraakliks ja et see oli fantastiline elamus. Kuidas orkestrile tüüri teos meeldis, kuidas ta proovidele oli akustilised probleemid on talle alati väga tähtsad. Paistab, et orkestrile meeldis, aga ma ei saa nüüd ju kõigi nimel rääkida ka need, kellega mina olen rääkinud ja mulle endale ka tõesti kontsert väga meeldis, sellepärast et sellel kontserdil on nii vorm kui sisu ja huvitaval kombel. Ta jääb nagu meelde, mis ei ole väga tihti kaasaegse muusikaga. Ei juhtu niimoodi, et niivõrd mõjutaksidki sind justkui muusikut ja paneb mõtlema ja kaasa elama. Akustikaga muidugi meie saalis oli, seal me saime kõige rohkem proovi teha ja meie saalis on üldse väga hea akustika, nii et sellepärast ma ütlengi, et minu arvates heldin palju, kontsert oli nagu kõige perfektsem. Millised muljed on sinul Rootsi Taani lusikaga round festivali reisis tšellokontsert kõlas seal ju teatud määral uues versioonis. Minu mulje festivalist on, on selles mõttes suhteliselt olematud, et festival on niivõrd pika aja peale laiali venitatud ja ma kuulsin ainult neid kontserte, kus ma ise osalesin. Aga programm järgi tundus, et asi on muidugi niisugune väga võimas ettevõtmine. Ja mis puudutab siis minu tšellokontserdi ettekandeid, siis see oli mulle muidugi äärmiselt niisugune huvitav kogemus, kuna ja maha säilinud tšello, millega siis heeringas seda kontserti seal esitas, on niisugune instrument, mille ja maha on loonud või välja arendanud tegelikult harjutamise pillid spetsialistidele, kes mängivad klappidega, mängivad vaikselt, ütleme sellistes tingimustes, kus nad ei saa liiga tugevat häält tekitada. Siis ta tahab nagu näidata, et selle pilliga on võimalik ka mängida kontsertmuusikat niisuguses täiesti esinduslikkus akustilises keskkonnas. Aga et sellel asjal oleks rohkem mõtet, siis tulime nagu siukse mõtte peale, et tuleks seda tšello kõla, aga samas kasutades mitmeid efektiprotsessoreid nii-ütelda nagu, nagu muundada ja laiendada ja paigutada teda ka erinevatesse akustilistest kontekstidesse. Ja kuna tegelikult sellel kõne all oleval tšellokontserdil endal on juba ka orkestratsiooni sisse kodeeritud niisugune ekslemine erinevates kõlaruumides, siis ma lihtsalt Omalt poolt aitasin elektroonikaga seda soolopartiid nii-öelda veel järgi sinna, kuhu ta nagu iseeneslikul ehk loomulikult juba justkui oleks tahtnud minna ja noh, see oli niisugune meeldiv huvitav improvisatsioon, kõige paremini õnnestus kolmandal kontserdil Helsingborgis. Aga, aga vastuvõtt oli igal pool väga suurepärane ja malm. 1600 saal oli täiesti lõpuni välja müüdud. Kopenhaagenis oli, oli paraku vähem rahvast. Tänane kontsert ja Helsingori oli jällegi võib-olla kunstiliselt oli asi kõige rohkem tasemel, jaga orkester kõlas seal kõige paremini, Helsingori kontserdisaal on noh, niisugune üheksasajakohaline, aga, aga kena, niukse puust vooderdusega. Selline klassikaline kingakarbis. Ja ta kuidagi oma kõla. Soojuse poolest oli orkester seal tõesti nagu kõige-kõige paremas kohas. No nad ise muidugi väidavad jah, et see on üks, üks Rootsi parima akustikaga saal üldse, aga kes siis ei tahaks oma kodust kohta kiita, aga tundus küll, et, et miks mitte, see võib, võib just täpselt nii olla. Liiga ja 15. oktoobril saab 70 aastaseks meie teenekas helilooja Jaan Rääts. Sel puhul toimub Estonia kontserdisaalis juubelikontsert. Lähemalt räägib kontserdist produtsent Aare Tammesalu. Teisipäeval, 15. oktoobril kell 19 null null toimub Estonia kontserdisaalis Jaan Räätsa 70.-le juubelile pühendatud kontsert. Õieti võiks seda nimetada muusikaliseks Akadeemiaks sest juubilar on ise komponeerinud väga toreda kava ja siin on mitmeid toredaid teoseid, mida ainult Jaan Räätsa vaid ka teistelt heliloojatelt. Jaan Rääts peab oma oma kõige suuremaks eeskujuks ja õpetajaks Wolfgang Amadeus Mozartit. Ja tõepoolest, kui nende muusikat kuulata, siis mingisugune rõõm jaa. Jaa. Ta võiks ühendada küll nende teosed ja kontserdil on väga head solistid. Randalu, Boris pager, Jüri Leiten. Kontserdil mängib Kammerorkester Jüri Alberteni juhatusel ka veel palju teisi soliste. Jaan Rääts kirjutab selleks kontserdiks uudisteose, samuti tema õpilane Timo Steiner. Et see on Eesti muusikahuvilistele loomulikult väga tuntud NIMI. Ta kerkis esile 50.-te aastate lõpul 60.-te algul eelkõige kontserdiga kammerorkestrile hoopis 16, mis on kirjutatud aastal 1961 ja millest sai Eesti uue muusikatäht teos. Jaan Rääts on kirjutanud eelkõige instrumentaalmuusikat ning samuti palju kombel muusikat. Ka filmimuusikat ja vokaalsümfoonilisi teoseid. Muusikat iseloomustab eelkõige rütmiline lõksus. Samuti on tema teostes delikaatset huumorit ning üllatuslikke kõlaleide. Kontserdil on kaks osa ja juubilar koostas sellise akadeemia vormis. Kontserdi, kus teoseid ei esitata mitte järjest, vaid teosed on kavas paigutatud osade kaupa laiali. Kontsert algab esimese osaga ka sellest samast kuulsast kontserdist kammerorkestrile ja järgnevad teine ja kolmas osa Wolfgang Amadeus Mozarti kontserdist kahele klaverile Es-duur ja selle esitavad Kalle Randalu Jüri albetel solistidena Tallinna kammerorkester Edasi esineb klaveriduo Natali Sakus Toivo Peäske. Nad mängivad Jaan Räätsa kraadist kahele klaverile kolmanda osa. Raimo Kangro, kes on ühtlasi Jaan Räätsa õpilane olnud tema teose kahele klaverile, mille pealkiri on klimper ning osa Jaan Räätsa marginaalidest kahele klaverile ning kontserdi esimese poole lõpetab Jaan Räätsa uudisteos. Jaan Rääts ütles, et tal on olnud alati suuri raskusi lugudele pealkirjade väljamõtlemisega ja tal tuli päris huvitav idee. Nimelt on nüüd kirjutatud lugusid, mille pealkirjad on pealkirjata pala. Antud hetkel siis on tegemist Pealkirjata palaga number neli kitarrile klaverile ja löökpillidele esindajateks Boris Björn, pager Randalu ja Vambola Krigul. Ja pärast vaheaega kuuleme Wolfgang Amadeus Mozarti sümfooniad number üks Esstuur. Siis järgneb Jaan Räätsa tuntud kontsert trompeti üle klaverile ja keelpilliorkestrile solistideks Jüri Leiten Randalu siis Timo Steineri uudisteos pealkirjaga nostalgiline muusika kammerorkestrile ja kontserdi lõpetavad 405. osa kontserdist kammerorkestrile hoopis 16 ja heliloojad siis loomulikult Jaan Rääts. Ja Jaan Räätsa juubelikontsert toimub 15. oktoobril kell 19 Estonia kontserdisaalis ning klassikaraadio teeb kontserdist ka üle kanda. Helilooja Jaan Räätsa juubelisaade on klassikaraadio kavas neljapäeval, seitsmeteistkümnendal oktoobril kell 21. Vestlusringis on Jaan Räätsa, Eino Tamberg, Timo Steiner. Saate koostab leinas jokk. 15. oktoobril on juubelisünnipäev ka pianist Heljo sepal. Eesti Muusikaakadeemia heliloojate liit ja interpreetide liit korraldavad reedel, 18. oktoobril kell 17 Kadrioru lossis Heljo sepa austamisõhtu, mis pühendatud tema 80.-le sünnipäevale. Meenutusi käidud teedelt jagavad koos juubilariga Lilian Semper, Marje Lohuaru, Mare Väljataga, Peep ja Sten Lassmann ja Mikk murdve. Kerstin koostatud Heljo Sepa juubelisaade on klassikaraadio kavas laupäeval, 19. oktoobril kell 10 10. Ja teisipäeval, 15. oktoobril toimub Estonia talveaias kell 18 Rahvusvahelise Eduard Tubina hooaja avaõhtuühingu juhatuse esimees Vardo Rumessen mis sellel õhtul toimuval Õhtu sellel hooajal on pühendatud Eduard Tubina klaveriloomingule sellel põhjusel, et möödunud nädalal ilmusid trükist Rootsi kirjastuses Nordiska music laaget, kõik Tubina 14 prelüüdi. Ma esitan ja kõik need pre-lüüdid sellel õhtul ja tutvustan neid pre lüüde. Ja me räägime seal kindlasti ka tagasivaatena Eduard Tubina festivalist, mis kevadel oli, siin on tekkinud väikene niisugune poleemika selle üle, mis kahtlemata ongi tervitatav ja arutame seda, et kas Tubinicon üldse rahvusromantiline helilooja meil või ei ole. Ja uudne moment on see nüüd, et alates sellest hooajast on meie üritused piletitega. Ainult et Tubina ühingu liikmetele on sissepääs tasuta nullpiletiga ja ülejäänud publikule on pilet sümboolse hinnaga 10 krooni. See on tingitud sellest, et lihtsalt Estonia teater on huvitatud ka saama ülevaadet publiku hulgast, kes kohal käivad. Tahaks väga loota, et senisest enam tunnevad nende õhtute vastu, mis meil toimuvad tegelikult iga kuu esimesel teisipäeval ka meie muusikaõpilased Georg Otsa muusikakoolist siis muusikakeskkoolist, samuti üliõpilasi eesti muusikaakadeemiast ja sellepärast, et seesama prelüüdi kogumik, kus on avaldatud siis kõik Tubina 14 prelüüdi esmakordselt üldse. Muide, see on meil Eestis praegu kättesaadav, raamatukogud võivad seda osta ja, ja samuti kõik need interpreedid, kes selle asja vastu huvi tunnevad ja tahaks, et nett prelüüdi, mis seni on kõlanud juba päris paljude pianistide esituses ka sellel aastal, Kristiina Ortizz ja Peeter Laul esitasid neid prelüüd ju mäletatavasti Tubina festivalil, et ka meie omad, noored interpreedid pööraksid, nendele tähelepanu arusaamist järgi on need eesti klaverimuusikas väga väljapaistvad pärlid ja kahtlemata on nad seda väärt. Lisaks võib-olla informatsiooni mõttes tahaks öelda ka veel seda, et eeloleval nädalal on Tubina järjekordne tutvustamine Jaapanis kus ka jaapani televisioon on kaasa haaratud siis ja seal toimub jaapani dirigendi juhatusel Hiroshimas Tubina kolmanda sümfoonia ettekanne. Ja eelmisel nädalal ilmus Rootsist üks box viie heliplaadiga, kus on salvestatud Eduard Tubina sümfooniat. Baieri raadio annab just 15. oktoobril obril neljatunnise saate Eduard Tubina salvestustest, mis hiljuti on ilmunud, nii et mul on hea meel, et Tubina helilooming äratab maailmas kogu aeg üha rohkem tähelepanu ja annab ka lootust, et meie eesti publik pöörab sellele senisest rohkem tähelepanu. Helga ja kaheksandal oktoobril valiti Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktori koha peale tagasi järgmiseks viieks aastaks. Andres Siitan, kes hetkel täiendab ennast Ameerikas Tegemist ei ole mitte tavalise kooliprogrammiga ja, ja see ei ole mitte mitte mingi ülikool, kus ma õpin, vaid see on niisugune stažeerimisprogramm, Washingtoni Kennedy keskuse juures see programm käib teist aastat on välja valitud tutt 12 inimest üle kogu maailmaavaldusi laekus minu teada 52-lt erinevalt maalt ja õppimine seisneb selles, et iga päev meil siin algab tunni kuni pooleteise tunnise loenguga ning pärast tehakse praktilist tööd siinsamas Kennedy keskuses ja võib-olla nüüd paari sõnaga veel Kennedy keskuses, see on tõesti üks ääretult suur asutus. Seitsmel erineval laval toimub aastas üle 3000 erineva etenduse ettekande. Need on siis sümfooniaorkestri kontserdid, ooperiteatrietendused, sõnateatrite etendused ja kokku külastab seda Kennedy keskuste aastas üle kahe miljoni inimeseni. Tõeliselt suur keskus. Need inimesed, kes siia valitud on selle valiku üheks eeltingimuseks ongi see. Sellesse programmi kaasatakse inimesed, kes omavad juba praktilist töökogemust kultuurimenetlusmendi alal. Ma ütleks, et siit Kennedy keskusest on õppida äärmiselt palju vaadata, kuidas see suur organisatsioon funktsioneerib. Milliseid nippe kasutatakse siin marketingi alal, milliseid sponsorite käest raha hankimiseks? See kõik on tõepoolest ääretult huvitav, ääretult kasulik, kui ma vaatan, et inimesed siia tulevad mitte ainult nendest maadest, kus ütleme, niisugune eriala nagu kultuurimanagement kas puudub või on või on alles alles käima pandud, vaid, vaid siia tulevad ka inimesed. Tõepoolest, kes on tuurime tsemendialal ülikooli lõpetanud on mitu aastat mõne kollektiivi juures töötanud, nii et on näha, et, et siit on väga kasulikke kogemusi saada paljudel. Valiti teid ka ametlikult tagasi ERSO direktoriks järgmiseks viieks aastaks. Ma olen muidugi õnnelik ja tänulik selle komisjoni otsuse üle. Ühest küljest see on usaldust teisest küljest, see on minu jaoks väga suur vastutus seda tööd edasi teha, kolm aastat olen ma selle ameti peal olnud ERSO eesotsas, minu jaoks tähendab tagasivalimine seda, et selle kolme aasta jooksul tehtud tööd on tähele pandud. Need suunad võib-olla uued suunad mõnes mõttes on olnud valijatele vastuvõetavad, nii et nii et tegelikult oma oma programmis ma mingisugust kannapööret nüüd mitte mingil juhul ei näe. Kui ma nüüd oma programmist välja tooksin minu enda jaoks kõige tähtsamaid punkte, siis need on kindlasti sümfoonilise muusika hooaja kujundamine sellisel moel, et, et iga kontsert saaks maksimaalse tähelepanu ja ei tohi läbi lasta mitte ühtegi nõrka kava. Äärmiselt oluline on rahvusvaheline väljund kontserti, turneede plaadistuste kaudu, plaadistusi me teeme praegusel hetkel üha üha enam ja enam. Mis puudutab turundust, Eestis on väga-väga suur hulk hinnatundlikku publikut, kuid samas väga-väga sügavate kultuurihuvidega inimesi, nii et sellele hinnatundlikule publikule tuleb, tuleb vastu tulla erinevate soodustustega. Samas on teine osa inimesi, kelle jaoks aeg ja mugavus on suurem väärtus kui raha, mis selle konkreetse pileti eest välja käiakse. Kindlasti tuleb jätkata ta tööd lastega ja ma ei mõtle seda mitte ainult selle eesmärgiga, et endale tuleviku jaoks publikut kasvatada, vaid laiemalt üleüldse inimestes ja noortes inimestes skulptuuri huvi tekitamist. Järgmisel nädalal algab Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile seeria pealkirjaga fantaasia ning siia jõuab solist USAst Steveenshik. Ka finantsikka on USA päritolu lõõtspillimängija, siis on väga-väga pikakari järgi juba lõõtspillimängija kohta üle 30 aasta ja laiem seltskond teatada ilmselt grupis. Pämbannet. Tšikk tegutseb praegusel hetkel ka Genfis asuva rahvusvahelise lõõtspillikeskuse kunstilise juhina. Õpetad New Yorgi Manhattani muusikakoolid Californiast San Diego ülikoolis on tuntud eriti selle poolest. Tema ettekandel on tulnud esiettekandele just üle 100 lõõtspillipeota ja fantaasiat on seekord muidugi palju. Fantaasia on väga selline. Esimene Olari Eltsi soovitusel kokku pandud kava. See on siin enamus teose esmaettekandel Eestis surudake mitu päeva signaal ja hingedeaed Ottorinorespinki Rooma purskkaevud loositi rubiini avamäng ooperile. Millel soreesis üksikkava on läbiva veetemaatikaga ja muidugi ma arvan, punkti sellele panebki, just on tunnikontsert lõõtspillidele, milleks nüüd me oleme ehitanud siin spetsiaalseid anumaid, mis täidetakse laval peekon ja nad on valgustatud. Asi saab olema vaatemänguline ja võib-olla mõned pritsmekeset langevad ka esimestes ridades istujad. Ka dirigent saab oma käe märjaks, kasutatakse väga huvitavaid instrumente, sealhulgas ka sellist, mille nimi on telefon ja mida Eestis ei ole levitaja. Skandinaavias on sellel ka probleeme. Seda me küll ei saa öelda, et me uut muusikat liiga palju mängiksime või et eks meie tennise põhilisi rattastoole oleks. Huvitav on ka see, et on tunni see löökpillikontserdi juures, et solist, aga talle sekundeerivad väga olulised kaks 12 solisti, kes on siis ERSO, löökpillimängijad, Vambola Krigul ja Terje Terasmaks, seal on suur improvisatsiooniline roll kanda ja solistiks tal sulistama. Täna alustab hooaega kontserdisari diplomaatilised noodid sarja korraldaja Heili vaos. Milliste maade interpreet Tallinna linnarahvale sügishooajal lahendate? Täna alustame kõigepealt Venemaaga, siis järgnevad Norra, Holland ja Läti-Venemaa, alustab tuntud emotsionaalsuses, arvasime, et kõige paremini ja tooks just selle maa eripära välja hinge puistavad vene romansid ja nii ka neid kuuleb täna Kadri oru lossis Marie teatri noore laulja Mariel Ko esituses, nii et ta laulab nii kutselise helikeele loonud esimeste heliloojate Varlamovi nõega natuke hilisema Glinka laule kui ka kõrgromantikut, Tšaikovski, Rahmaninovi kuulsaid šedöövreid. No terve teine pool on emotsionaalselt vaid itaalia lauludega võrreldavad vana vene romansid. See laulja on erakordselt mitmekülgne. Ta on kiitusega lõpetanud nii klaveriteooria kui ka laulu erialad ja ka praegu te tema tegevus on täiesti uskumatu. Ta on Peterburi konservatooriumis teooriaosakonna õppejõud siis Ooperioratooriumi ja kontsertlaulja, kusjuures välisesinemised on teda viinud isegi amsterdami kontserdipause ja on teda märganud ka juba vene filmimaailm. Ta on sisse laulnud mitme filmimuusika ja saanud juba ka preemiaid nii Moskva filmifestivalilt kui ka sellise auhinna nagunii ka 2000. Nii et tegemist on äärmiselt huvitava ja, ja laulja kohta erakordselt mitmekülgselt haritud noore inimesega. Ooperilauljana on tema ampluaa, põhiliselt pelgan siis Rossini, Berliini kaunid meloodiad ja ka Mozart. Nii et Salzburgi Mozart, Teumi juhitud Baltimaade võluflöödi laulis ta öökuninganna osa, nii et tema hääl peaks tõesti kaunis olema. Ja noh, loomulikult on saanud ka rahvusvahelistelt konkursitelt esikohti publikupreemiaid, eripreemiaid vokaalse meisterlikkuse eest. Mulle tundub, et see kontsert peaks pakkuma nii professionaalset ülevaadet romansi ajaloost kui ka väga lihtsalt emotsionaalset ja avatud kirglikku nostalgilist õhkkonda. Kontsert on täna õhtul siin siis laupäeva õhtul Kadrioru lossis kell seitse. Ja Isseim Recordsi ametlik maaletooja Osaühing Global Music esitles eile Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis Arvo Pärdi uut plaati orientioksident. Lisaks plaadi nimiloole keelpilliorkestrit on plaadil salvestatud vool, ars liit ehk palveteekonna laul meeskoorile ja keelpilliorkestrile ning omas servassevienta otsekui hirv sõpranile naiskoorile orkestrile salvestus issi-emme Recordsi ja Rootsi raadio ühistoode muusikud Rootsi raadiost Rootsi raadio koor ja sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Soprani soolo esitab Helenoolson. Tõnu Kaljuste ütles, et plaadis sünd on seotud teosega homos servasse, dienta selle algversiooni ettekandega Eestis. Patressi Rosario soleerimisel. 99, kui esimest korda tallinlased kuulnud seda teost Estonia kontserdisaalis on suurepärased solistid esimeses siis tekkis tööprotsessis lihtsalt idee proovida seda teost kooriv versioonis, nii et toori naised, solist vahelduvad omavahel vastavalt vormile ja tekstilõikudele ja isegi väike stiilierinevused andsid selleks võimalused ja liigesest tekstilise muusikas. Ja ma tegin selle plaadistuse Rootsi raadios 2000. aasta kevadel ja seejärel. Pärt ütles, et sellisel kujul võiks seda tekkini plaadistada. Sinna mari koolide idee meeldis, aga tahtsime kontrollida seda, kas see toimib. Ja see sai põhiteoseks. Sellel plaadil. Oma kuulamismuljet plaadist vahendas muusikateadlane Merike Vaitma. Võib-olla võib tunduda iseendastmõistetav, et issi-emme plaatidel on alati teoste vahel siukseid välja kuulatud, pausid on õhku ja et kui on osadeks liigenduv teost, siis need üleminekud on niimoodi välja kuulatud nagu kontserdil. See peaks olema endastmõistetav, aga tegelikult ei ole. Teiste firmade plaatidel olen ma kohanud küll täiesti ebaloogilisi üleminekuid on liiga vähe pausi või liiga pikk, kuigi on apsaka koguni üleminek. Aga nii nagu kukub välja, seal võetakse aega mängida niisuguste detailidega. Teine asi, see kõla on tõesti loomulikult ilus ja just nagu õige, nagu väga heas saalis. Kuidas seda saavutatakse, diab Tõnu Kaljuste kindlasti paremini, kui mina. Muusikaringkonnas üles kerkinud küsimuse kohta, kas Pärt on muutunud või muutumas viimastel aastatel, ütles Merike Vaitma. Selle kohta võiks öelda, et on ja ei ole ka ja heliloojad, kes üldse ei muutu, ei ole olemas noh, ütleme 25 aasta jooksul või umbes nii 76, kui Tartuma selle tintinnabuli stiili avastas. Helilooja, kes 25 aasta jooksul üldse ei muutu, ei olegi helilooja, võib-olla ta on trafo maandus? Ma ei tea ühtegi sellist väga heade heliloojate hulgas, ta on kogu aeg muutunud, ta on oma stiili avardanud, igas teoses midagi uut leidnud. Aga kindlasti ei ole ta teinud niisugust stiilipööret, nagu ta tegi 70.-te algul. Ja neid ei tee kõik heliloojad üldse elu, eks siin see ei ole mingi kvaliteedihinnad, lihtsalt on erinevaid loometüüpe. Nüüd praeguseks Pärt niisugust hüpet küll teinud ei ole, uut Pärdi sellel uuel plaadil on üks teos, seal, see Komos, servasselienta, psalmi tekstil otsekui hirv januneb hispaaniakeelse tekstiga, kus ta võib-olla liigub oma stiili piirimail rohkem kui üheski teises teoses. Aga mingi selle stiili ja tehnikasüdamikuga. On täiesti alles, see selgub kui asja lähedalt vaadata päris selgelt kuulates võib-olla vähe. Pärast seda on ta kirjutanud teoseid, mis nii kaugele ei lähe. Nii et mingit kapitaalset muudatuste nagu läbi teinud ei ole. Nii et kas ta on muutumas prohvetit ei taha mängida, see pole kunagi õige. Aga ta on mitmekesine helilooja, vaatamata sellele, et tal on äratuntav oma käekiri. Tõnu Kaljuste oli esitlusele kaasa toonud erinevad variandid nootidest ja rääkis omakorda Arvo Pärdi teose muutumisest tööprotsessis. Muutmine tema puhul ongi selles samas ühes stiilis pide loobuda. Nii et kui plaadistasime selle aja jooksul tekkisid juba palju-palju uusi variante. Lõpptulemus on aga nüüd kuulail kuulata. Kuigi plaat ilmus alles hiljuti, on suur osa hindajaid juba oma sõna öelnud. Muusikaajakirjades Observer, Frankfurter Runtsov ja BBC Music ma ka siin kiidetakse nii muusikat kui esitust. Viitšois lõpetab oma artikli väitega Tõnu Kaljuste teab, kuidas tuua välja parim selles väga erilises muusikas. Grammofonikriitik emissiooni kuulutab orientoksidendi aga oktoobri parimaks plaadiks. Klassikaraadiost saab plaati tervikuna kuulata 31. oktoobri albumi tunnis kell kaks päeval. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Liina Fjuk, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin mõõdik. Jäänud on kuulata veel Priit Kuuse valitud muusika uudised laiast maailmast. Rahvusvahelise muusikapäeva kuule on tänavu sattunud väga kaalukas rahvusvaheline festival rahvusvaheliselt nüüdismuusika ühingu seekordsed maailma uue muusikapäevad rändava asupaigaga suur festival, mis just eile algas Hongkongis. Muusikapäevad korraldatakse eesmärgipäraselt erinevatel mandritel ja väga kaugelgi Euroopast mille põhisuundade ümber ometi kogu ettevõtmine sünnib hoolimata ka taotluslikust, mitte Euroopa keskmisest. Ometi on maailma muusikapäevade toimumine Euroopa linnade kõrval Mehhikost, Hongkong tungini andnud korraldajamaale alati märgatava muusikaelu elavdamise ja arengutõuke teadega. Ongi festival võimalikumalt aasiakesksem ja seekordsete muusikapäevade teema idee juhtmõte ongi uuendus läbi integratsiooni ehk selle kõrval vajadus suhtlemiseks. Need to connect. Teema teine pool on juba globaalsem nüüdismuusika paremate kontaktide probleem. Maailma muusikapäevade üritusi on kokku üheksal päeval. Esinejate poolel püütakse kasutada võimalikult kohalikke jõude niga Hongkongi sümfooniaorkestrit osalemast. Kõik rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu liikmesmaad. Hongkong ise sai liikmeks 1985. aastal. Festivaliorkestrit teejuhid, sealtmailt pärit nimekas rahvusvaheliselt tuntud muusikategelane Richard Sang. Järgmise aasta festival leiab aga aset Sloveenia pealinnas Ljubljanas. Mitut maad ühiselt kaasav kultuurbüroo muusika festival, Baund Taani ja Rootsi kontserdisaalides kestab kolmandat nädalat. Eelmisel nädalavahetusel oli siin üks peategelasi, kolme kontserdiga just oma üheksakümnendat aastapäeva tähistanud Helsingborgi sümfooniaorkester koos peadirigent, hallu linduge aga ka meie, Erkki-Sven Tüür, Tüür, kelle tšellokontsert väga hästi vastu võeti. Ta Vidki heeringas selle solistina. Eile ja eile tegi kahe kontserdilise seeria Malmö sümfooniaorkester Vassilis sinaiski juhatusel kodusaalis ja eile Taani Raadio kontserdisaalis kavas Rahmaninovi kellad ning teris vaesksi teine sümfoonia. Täna mängib Kopenhaageni Tivoli saalis aga Shell andi sümfooniaorkester, seordaanabellincampige Soome Taani kavas Magnus Lindneri kraan tuua Taani esiettekandes Peeerr koordi, taanlaste tänavuse suure juubilari viiuli orkestriteose vooderlins, samuti Taani esiettekandes, solistiks Rebecca hirss ja Karlssoni viies sümfoonia. Seitsmendal oktoobril jätkab taas Helsingborgi sümfooniaorkester VR koordi ja soomlase Yucatyyennsu teostega. Music Around keskendub oma teemal Mare Baltikum mitte üksnes Läänemeremaade heliloojatele aga rohkemgi veel selle regiooni esitajatele, kooridele ja orkestritele, tele ja uue muusikaga, nüüd ka Londonisse, kuuendal oktoobril lõunakalda kontserdikeskuses Queen Elizabeth hoolis alanud Luisandrisseni festival on täna neljanda kontserdiga. Eile mängis siin ansambel Elektra, kus helilooja oli ise kaastegev klaveril. Tänasel orkestri Folhaarding kontserdil, kes käis Hollandist juga meie müüdil on tuntumaid anrisseni teoseid n-is, formann, lusik moodsalt. Ja siis tuleb Londoni aarediti kvarteti kontsert, kes tõepoolest kõikjale tähtsatele nüüdismuusikaüritustele jõuab. Andrissoni kõrval mängivad nad ka keisija wagenaari. Londoni jaoks on ikkagi sündmuseks Berliini Filharmoonikute kaks külalist kontserti eile ja täna kuninglikus festival hoolis, kus Saimon rättel juhatab filarmoonikuid peadirigendina esmakordselt välisreisil põnevad toekad kavadesse ümbergi teise kvarteti orkestriseade ja Bruckneri IX Ameerikas sõbrando On abso solistiks ja tänases kavas Aini number 88 ning Mahleri viies Londonis tarbikanis eile Elles OSB äärmulees Kozmawritsi juba liiniga solistina. Varajasi integraalid, vaatabki, esimene klaverikontsert, Stravinski tulilind ent mitte ainult Londonist sõid Osaiman rättel Berliini Filharmoonikute kuulsa orkestri külaliskontserdid toimuvad oktoobris veel ka Münchenis, Frankfurdis, Kölnis, Amsterdamis, Pariisis, Londoni Ardiiti kvarteti jõuab veel festivalile nimetusega transiit Hollandis Lõvenis ning järgmisel kuul juba festivalile liin. Modern. Populaarne briti viiuldaja Nedi märkis oma kontserditegevuse 20 viiendat aastapäeva kodumail kontserdireisiga koos Poola kammerorkestriga. Reis algas Londoni Paabikanist pes Üleeilseks Sheffieldi linnahallis viienda kontserdiga. Kavas tema tuntumad lood Vivaldi aastaaegadest, Bachist kuni Montytsaadassini. Nädala pärast tuleb välja ka Kennedy uus plaat. Aga BBC, Bridgeri ringhäälingukompanii ise tähistab oma tegevuse alguse kaheksakümnendat aastapäeva. Üritusi jagub üle kogu briti saarte ja nii-öelda kesksümfooniaorkester Londonist. BBC sümfooniaorkester esineb peadirigent Leonard Zlatkini. Seal mitmel pool uudiste hulgas. BBC tellitud on ka helilooja mõõdowni klaverikontserdi maailma esiettekanne Birminghami kus solistiks ei tule ei keegi muu kui alles meilgi esinenud nimekas Bachi mängija. Kanadalanna ansile huvit ja Londoni kuninglikus ooperis on põnevaid uudiseid üksteise järel. Meenutame aga veel hooaja esimest õhtut kui Ariadne naksuselt. Uuslavastusega astus esmakordselt publiku ette uus peadirigent Antonio Papano. Kui ta jõudis taktikepi tõsta mürises saalis. Tugev ja kauakestev aplaus. Millist vaatlejatele siin polnud kuuldud enam Pavarotti esinemistes saadik ja Readmines tegi oma kuningliku ooperidebüüdi võluv prantslanna Nataliides see Serbi neto osas nüüd juba laval ka uus käis vormeri lavastatud otsek, kus omakorda debiteerimas nimiosas sakslaste noor suurepärane Mathias körne. Nattelidesse laulab ka nädala pärast pelgan pööning, mis ja Richard Straussi kui oma orkestri juurde tagasi tuleb korraks kauaaegne peadirigent Salmon rättel. Helt Antonio Papano kohale Brüsseli kuninglikus teatris On nii, asus peadirigendiks palju imetletud jaapani maestro kasushi onu kes oli samal postil Karlsruhe ooperis. Saksamaal. Alustati Straussi elektriga, millele järgnemas hitt itaallase Luca Francis Sconi uue ooperivallata maailma esiettekanne. Ooperiuudiseid veel veel sügiselgi tuli paariks õhtuks Viinis lavale Friedrich Tsee raha, uus ooper, hiiglane teinud sellist, mis tuli maailma esiettekandele juunis Viini riigiooperis Viini pidunädalate aegu. Teatavasti ooperi peategelase muusikas silmas pidades peaosa täitma asuvad kuulsate Ameerika Antoni Thomas Hanssonit kes ka nüüd sügisel hiigelpoisi osa laulis. Ooperi libreto autoriks on nimekas Austria, dramaturg Pieter tur. Riini ja Viini kammerooperis toovad kriitikud uudistest esile kahe pereõhtu, kus paaris tänavuse helilooja juubilari ameeriklase Domenico äärsento veelinnujutustus ning William kooltoni karu. Oslo ooperisse on jõudnud kodumaisele esietendusele. Norra helilooja. Liigne Madseni uus ooper, tsirkus terra, mis esietendus tänavu Praha kevadel esimese koostööna Tšehhi ja Norra vahel. Oride festivalis peetakse praeguse Hongkongi maailma muusikanädala kõrval aga kas sel kuul toimuvaid pidustusi millega tähistatakse Genfis dressideerida Euroopa muusikafestivalide assotsiatsiooni asutamise viiekümnendat aastapäeva, põhiüritused sealmail Genfis ja Lausanne'is, kuhu peab sündmusena toodama ka ainer, kövelski, uus ooper festivalide festivalist nagu ka Hongkongist veel järgisteski uudistesaade, kes meil on siin lisada aga sõnumit lõpuks Eduard Tubina loomingu oktoobrist. Kõigepealt täpsustuseks, et kolmandal oktoobril laskis firma piss välja viia kraadilise komplekti Tubina sümfooniat ega kokku 10 sümfooniat, mis Neeme Järvi varasemalt on plaadistanud nelja erineva Euroopa orkestriga. Samal päeval Mõttes kirjastus Norriskamusicsollaaget, Stockholmis, aga Tubina kõik 14 klaveriprelüüdi. Vardo Rumessen. Koostatuna ja redigeeritud väljaanne oli juba müügil Eesti Muusikaakadeemia keemias balti muusikateaduse konverentsil. Eeloleval kolmapäeval anna Baieri raadio Münchenis aga eetrisse üllatuslikult koguni neljatunnise portreesaate Edward Tubinast. Sarjas Masing there Unser vaid autoriks noor saksa muusikakriitik Christoph lüüren. Päev hiljem külad Jaapanis, Hiroshimas aga esmakordselt Tubina kolmas sümfoonia. Sealsel algatusel, õigemini kuulejate valituna keerib käsuhhiro Aki jaama kiirust. Viimasesse on oodata Tubina Fanny kogu Jaapanist ja samal soovi kontserdil kõlab veel ka Arvo Pärdi kantus Benjamin Britteni mälestuseks.