Helgaja. Tere, head klassikaraadio kuulajad algab 14. detsembri heligaja. Tänases saates kuulete, kuidas läheb Rahvusooper Estonia balletile Almers edasi sellest, et Gustav Ernesaksa fondi stipendiaadid on selgunud. Täna ja homme toimub terve rida advendikontserte nii Tallinnas kui Tartus, aga ka Eestimaa teistes linnades. Kuulda saab Kamylsensaanse jõuluoratooriumit ja Frank Marta Nonii missat kahele koorile. Kuldne klassika esitab ERSO 19. detsembril Haydni oratooriumi. Peamine ja 20. detsembril saab orkester Concerto Kopenhaagen ja Eesti filharmoonia kammerkoori ning solistide esituses Paul Hillier juhatusel kuulata Bachi jõuluoratooriumi. Operetitrupp operetas Greta sai viie aastaseks ja annab jõulukontserdi. Saate lõpus räägib Priit Kuusk sellest, mis mujal maailmas muusikaelus huvitavat on toimunud. Head kuulamist. Alustame heligaja nädala muusikaelu ühe olulisema sündmusega. Neljapäeval, 12. detsembril toimus Antwerpeni kuninglikus Elizabethi saalis Erkki-Sven Tüüri neljanda sümfoonia esiettekanne. Teose täielik pealkiri on magma sümfoonia number neli, selle esitas Flandria Kuningliku filharmoonia orkester numbri ja nii juhatusel algselt löökpillikontserdiks kavandatud kompositsioonis oli solistiks maailma üks tuntumaid löökpilli mängijaid Evelin Glenni, kellele teos kirjutatud ongi. Kõlab Erkki-Sven Tüüri neljas sümfoonia magma Rotterdamis tooleni kontserdisaalis. Kontserdi salvestas ja mängib oma eetris ette ka Belgia klassikalise muusika raadiojaam Klara FM. Rahvusooper Estonia balletitrupp annab praegu külalisetendusi Malmes teatri direktor Paul Himma, kuidas on rootslased siiani meie pähklipureja vastu võtnud? No rootslased on meie pähklipureja hästi vastu võtnud ja nii nagu eilsel pärast esietendus toimunud väiksel vastuvõtul ütles maailma muusikateatri direktor Stefan öelda, et, et on tekkimas väike traditsioon. Ja, ja tõepoolest oleme siin juba taastalt kuulutamas nii-öelda jõuluaja algust ja just nagu selle kinnituseks tuli ka maha väike lumekirme siin, mis on üsna haruldane ja, ja puud on härmas ja ka isegi ma võiks öelda, et sujus isegi kõik paremini kui möödunud aastal, sest nii tehnilised meeskonnad juba tunnevad 11 paremini kui kui ka artistidele. Lava suurus tuttav sellepärast, et see teater on oluliselt suurem kui meie lava ja, ja maailmas armastatakse klassikalist balletti. Eilsel esietendusel oli isegi inimesi Kopenhaagenist. Võib arvata, et ka maailma ooperiteatrisaal on suurem kui meil. On tõesti, siin on 1450 kohta ja ja praeguse nendele viiele etendusele, mis meil siin homme on väga raske päev, homme on kaks etendust ja pühapäeval on siis viimane etendusse kokku viiel etendusel on juba praegu müüdud üle 7000 pileti. Tegemist on Mai Murdmaa lavastusega, kes tantsivad seal peaosi. Et meil on kaks koosseisus, on Sergei Upkin ja Eve, Andre ja Marina, Chirkova ja Vladimir Arhangelski ja drosselmeieri tantsib kõigil viiel etendusel Sergei passalajev. Ja, ja see on siis praegune pähklipureja. Ette rutates võib öelda, et oleme ka siin, peame praegu läbirääkimisi, oleme jõudnud juba peaaegu lõpusirgele. Et Malmö ootab meid aprillikuu alguses tagasi meie luikede järvega ja kui kõik läheb korda, siis Luikede järve mängime siin viiel korral. Aprilli esimesel nädalal. Tundub, et rootslaste huvi jätkub Eesti balleti vastu. Ja, ja ka meile meeldib siin esineda, sest kõik on, kõik on rõõmsad ja tuleb hästi välja. Meil koostöö sujub kõigil omavahel hästi. Soovime palju edukaid etendusi meie balletitrupile Malmes. Eesti publikul on võimalus pähklipurejat vaadata 19. 21. 22. ja 24. detsembril. 24. detsembrietendustele pääsevad pensionärid poole hinnaga. Lastele pakub Rahvusooper Estonia talveaias etendust nuki esimesed jõulud. Gustav Ernesaksa fondi stipendiaadid on selgunud Gustav Ernesaksa nimeline sihtfond, mille eesmärk on väärtustada koorimuusikaalast tegevust, jagas tänavu toetusi juba kümnendat korda. Koorimuusika edendamise stipendiumi sai ene Kangron, koorijuht ja Eesti Muusikaakadeemia täienduskoolituskeskuse juhataja. Õppestipendium läks Eesti filharmoonia kammerkoori koormeistri Eesti Muusikaakadeemia magistrandi ile Mikk Üleojale. Hundipeastipendium läks kauaaegsele koorijuhile ja pedagoogile ning sügisel toimunud festivali Mart Saar 120 koori kontserdite kunstilise juhile Silvia meelikule. Küllaltki ootamatult ja üllatavana, sest eks minu tehtud elu täis tööd on juba ju selja taga ja see on ju väga kena, kui tehtud on märgatud ja tunnustatud, siis olen tänulik ja õnnelik. Sa oled Gustav Ernesaksa õpilane olnud, nüüd on nagu elu sind hoopis teistmoodi viinud selle Gustav Ernesaksa nimega või isikuga. No kahtlemata, kuna ta oli minu professor, siis ma olen teda lausa jumaldanud, sest ta on olnud erakordne isiksus ja minule andnud väga palju küll eriala külalist, küll terveks eluks õpetust no eelkõige tema isiksus, see oli erakordne ja teda nagu ümbritses eriline fluidum. Ja see väljendus eelkõige tema annete rohkusest. Stahli suurepärane dirigent, ta oli helilooja Dali kirjanik suure kunstiandega ja huviga inimene minu jaoks on Gustav Erne saaks nii eriline, et ma ei oska teda kellegagi võrrelda. Varasematel aastatel on Gustav Ernesaksa stipendiumi pälvinud muuhulgas ka Veljo Tormis, Olari Elts kuune areng Tiia-Ester Loitme, Venno Laul, Ester Mägi, Hirvo Surva, Ants Soots ja paljud teised. Pianist ja helilooja Rein Rannap Ilon kombeks viimastel aastatel võtta piltlikult öeldes klaver turjale ja minna mööda eesti väikesi paiku kontserte tegema. Jõulude aegu on Rein Rannapi lp kavas jõulukontsertide seeria, räägib Rein Rannap. Maarjaga jõuluturg 16 kuni 29 detsember me esineme väga paljudes Eestimaa kirikutes, seal on ka ilusaid maakirikuid hulgas, ma kujutan ette, et inimestel võiks olla isegi võib-olla elamuslikum jälgida neid kontserteid kuskil väljasõiduga tõesti niuke maha kohta talveromantika ja lumi ja jõuluküünlad ja maakirikute ümber seal surnuaial Tallinnas Tartus on, noh, loomulikult enamus inimesi ei sõida välja, aga aga need, kes, kes saaksid maa, soovitan sellele mõelda kontserdidel, Vastseliinas, Kambjas, Palamusel näiteks võib olla väga huvitav, kohanenud, väga väiksed, nii kui ainult kohal inimestel silmas pidades oleks muidugi suure majanduslik krahh seal teha. Seda enam, et taas ühtegi sponsorit ei ole. Ja kavas on siis enamus kava on jõululaulud, kõige tuntumad jõululaulud. Rahvas saab kaasa laulda mõningaid enamuse vokaalselt, mõned on spontaansed, omapärased töötlused. Ma ei laula neid mitte niimoodi üks-ühele, mitte midagi, eks ole, üks ühe laulab rahvas agaaga rennis, Maarjaga teeme koos, nende puhul on ikka viina nagu leitud mingi omapärane lähenemisnurka meloodiad, Parieeritud või. Ja siis on kavas mõned minu laulud, Janson oluline meil seda jätkata, siis see on tegelikult mismoodi kokku Viismaariga, eks ole, et esitleda minuga koos ta teeb, eks ole, just minu laul, aga ta ei ole kavas, on ikka enamus need jõululaual ja neid minu laule, mis me esitame, neid ei ole ükski nendest samadest, mida me oleme enne teinud, selles kultuuris klaar, tuleb lauluga, võidan uued ja järgmine suvi, ma tahaks teha jälle klaver tuleb taas lauluga või midagi pealkirjaga sest neid laule, mis tuntuks saanud laule, ütleme nii mõnigi, ma arvan, oleks väärt tuntuks saada, kui ta oleks seal korralik lindistus ja levinud ja nii. Aga, aga nüüd, mis on saanud tuntuks, neid on ikka nii palju rohkem, et saab täitsa teise kava vahel. Seal ei ole tuuril, siis mina mängin sissejuhatava loo orelil. Kuis on kirikutes paaril korral ta on. Ta on uus saalis ja hiljem edasi siis ma mängin sentisaatoritel elektroonilisel Hammond orelil, süntesaatoril, kasutades sämplerid ka juurde. Ja nendes kirikutes, kus on klaver muudes saalides, muidugi on siis suur osa. Kaastan klaveril näiteks Tallinnas ja Karl kirikus on klaar olemas. Käesoleval nädalal jõuab müügile ka Rein Rannapi kogutud laulud nelik CD-plaat, kus on kokku 64 Rein Rannapi laulu ja kaks rock, antaati muuhulgas ka 14 aastase Rein Rannapi loodud laulutsükkel vettinud Treieri laulud. Rein Rannap ja Maarja-Liis Ilusa kontserdituuri esimesed kontserdid on esmaspäeval, 16. detsembril Vastseliina kirikus, teisipäeval, seitsmeteistkümnendal Kambjas ja 18. detsembril jõhvi kirikus. Kontserdid algavad kell 19. Kaja. Täna õhtul toimub Tartus Salemi kirikus Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontsertkava San Antonio Vivaldi talv tsüklist Aastaajad Pjotr Tšaikovski keelbyli serenaad aga vat Johann Sebastian Bachi partiitast. E-duur kontserdil laulab jõululaule. Vanemuise teatri Madrigali advendikontserdi solistiks on 14 aastane viiulikunstnik Sergei doga. Laadin Sankt Peterburist. Kuueaastaselt muusikaõpinguid alustanud Togaadin käib praegu Sankt-Peterburi konservatooriumi juures asuva muusika lütseumi viiendas klassis. Aastaid tagasi sai ta esimese auhinna glasunovi nimelisel rahvusvahelisel konkursil Pariisis ning eripreemia viiuldajate konkursil Itaalias fermas. Läinud suvel võitis ta Fermat konkursil Grand Prix ja äsja naasis solist Riiast esikoha ja eriauhinnaga tänasoleerib noor viiulikunstnik Tartusse. Oleme kirikus koos Vanemuise sümfooniaorkestriga. Millisel instrumendil? Sergei Togaadin mängib Jens udust instrument homolit Itaaliast, mille ma sain pool aastat tagasi seal toimunut konkursil esikoha eest. See pill on valmistatud Itaalias Itaalia meistri poolt 1998. aastal. Meister valmistas nii viiuli kui poogna. Kas peale viiulimängu on Sergei ka teisi hobisid? Jalgpalli meeldib mulle väga mängida ja kala püüda. Tavaliselt käin suvel maal ja siis käin res kala püüdmas kimbust püüda. Sergei lisas veel, et tema kõige suuremaks unistuseks on saada väga heaks riiulikunstnikuks. Tartu kontserdil oli Sergeiga kaasas ka tema ema Larissa Togaadin. Õnnes kõhre sunnil public. Hästi Sergei mänginud, selle üle otsustab publik ja aeg. Sergei isa on aldimängija ja minu unistuseks on, et Sergei võtaks kunagi käte altviiuli ja oskaks ja, ja võib-olla veel mõnda teist pilli tulevikus mängida. See on tõepoolest kingitus. Et mu mees ja poeg tegelevad ühe erialaga ja ma loodan, et kõige armsama niimoodi ja nende ees tuli pim. Sergei on võitnud juba päris mitmesuguseid auhindu, kuidas ema poja saavutusi kommenteerib? Kes kreenis, kuid. See on suurepärane ja tänutunne nendele, kes on Sergei hinnanud ja eriti suur tänutunne nende suhtes, kellega Sergei koostööd teeb. Ja eriti suur heameel on Itaalias võidetud esikoha üle, kui Sergei sai preemiaks instrumendi, sest meil puudus hea pill ja see oli õigeaegne kingitus ja see teeb rõõmu. Noore viiuldaja Venemaalt Sergei pokaadini kutsus Eestisse tänaõhtuse kontserdi dirigent Anu Tali. Ma pean ütlema, et enne paari aasta jooksul, mis ma taga ei ole mänginud, õigemini tegelikult ma ei ole veel aasta aega näinud Sergei saanud väga palju täiskasvanumaks, ma ise loodan, et see niisugune naiivne ja niisugune rõõmus lapselik musitseerimine ei ole kuhugi kadunud, aga samas ma tean, et mida mina olen alati temas hinnanud ja mis on mind üllatanud, on esiteks Baund, mida ta viiulist kätte saab, mis on muide ta isal, vioolamängijal, Andreida kaadinil olemas, see tuleb nagu kehast ja see oleneb inimesest, ta võib siis mängida, aga on nagu me ütleme, tabureti jalal. Et sa ei pea olema mitte Stradivaarius. Mõnel inimesel lihtsalt on see ja see on midagi, mida ei saa talt ära võtta. Teiseks on see, et tema arusaamine muusikast on sedavõrd isiklik ja täiskasvanulik ja niivõrd omamoodi ja niivõrd kindel, et see annab mulle julgust uskuda, et ta lendab veel väga kaugele ja tema nii geniaalsus või tema musitseerimine ei lõpe 18. eluaastaga mingis lääne paremas orkestris kusagil esipuldis. Et temast tõeliselt tuleb soristest, et tundub, et see on talle tõeliselt tema enda nauding tema enda väljendus, et keegi pole talle seda selga istutanud, sisse istutanud, et see on just nimelt tema muusikaline keel. Ja tema musitseerimist saab kuulda kahes teoses Johann Sebastian Bachi kab ott partiitas D-duur ja Vivaldi talv tsüklist Aastaajad ja veel on kavas Pjotr Tšaikovski keelpilliserenaad. Et kontserdil kõlab päris palju just keelpillimuusikat. Pikalt me olemegi otsustanud Vanemuise sümfooniaorkestriga läheneda keelpillidele ja panna luupe enda mänguoskuste ja kõige musitseerimas rõõmu üle ja mul on hea meel tõdeda, et ma olen nautinud neid proove äärmiselt keelpillidest saab väga palju kätte ja nad rõõmustavad mind oma musitseerimisega ja oma isiklikku sele mänguga. Sedavõrd, et ma ootan seda laupäeva täiesti. Ma loodan, et mind ja meid kõiki üllatatakse, mille me oleme loonud sellise kontserdi selleks laupäevaks, mõelnud välja, et seal laulab ka koor ja olgu ta selline advendi ja jõuludeks maha rahustav niisugune mõtlemise hetk meile kõigile siin Tartus ja selle ümbruses. Loodetavasti ei jää kirik liiga väikseks ja teiseks loodame, et inimesed kõik kuulevad, kes tahavad tulla, et ei kuule alles pärast kontserti heliloojatega ka Bach, Vivaldi, Tšaikovski, selline trio ja võiks öelda, et kuna Salemi kirik on niisugune, ei ole luteriaga ortodoksi kirik, siis meil on selline kena niisugune religioosne kooslus kavas, mis igaühele midagi ja igast kultuurist midagi. Ja lõpuks igale ühele südamele, seda, mida ta parasjagu otsima tuli. Vanemuise sümfooniaorkestri jõulukontsert laupäeval kell 19. Just me ootame teid kõiki Salemi kirikus, laupäeval 14 10. kuupäeval. Täna toimub Tallinna filharmoonia telesarja klassika koos klassiga kolmas kontsert. Maestro Eri Klas, seekord olete keskendunud kamissansi muusikale ja esitate romantilist jõulumuusikat tema sulest. Palun tutvustage natukene neid teoseid. No kõigepealt ma mõtlen, et tore on natuke süüd selle helilooja teostesse, keda me teame selle nagu enam pööratuna loomade karnevalist, jahtluse foonis, muusikas, tema kolmandat sümfooniat või ooperivallast Samson ja Delilah autorist. Kuid tegemist on prantslased kaalukaima heliloojaga, kes Lapsena näitas üles suurt annet muusikuna, sest ta oma esimesi kontserte andis ta juba kuskil 10 12 aastaselt ja tema heliteosed hakkasid kõlama ka õige varsti igal pool. Et seetõttu ma mõtlesin, et vähem mängitud ja tuntud ka meil sotsiaalsfäärist natuke tähelepanu ja kuna tegemist on sellise jõulueelse ajaga, siis pöördus minu pilk muidugi tema jõuluoratooriumi poole. No kui rääkida üldse selles saatesarjas, siis mõte On sellel sarjal ka tutvustada eesti noori interpreet, anda nendele võimalust esineda laiema publiku ees, sest et telerite taha ju koguneb rohkem rahvast kui kontserdi kohta. Seekord siis on nendeks noortekas solistideks Andrus viiuldaja, kes on praegu tööl. Soomes on Soome rahvusooperi viiulirühma kontsertmeister ehk tegelikult terve orkestri kontsertmeister. Ja nii tihti Eestis teda ei olegi kuuldud. Jõuluratooriumis teeb kaasa Tallinna poistekoor. Sester Mati Turi ja Uku Joller ja orkestrile Tallinna kammerorkester ja nagu öeldud, Tallinna poistekoor kava esimeseks numbriks on aga ka millises asi. Üks efektsemaid viiuldaja Polo number, mille ta millises ajas omal ajal pühendas kuusele viiul selles härra saadele, see on randa klubisse osa väga efektne tehniline pala ja teiseks numbriks siis on on siis Jõuluoratoorium, mis on kirjutatud. Harf on muidugi niisugune harv instrument tavaliselt Sagraste teoste juures, kuid see ongi siis selle kontserdikava ja teeme selle kontserdi metodisti kirikus Narva maanteel minutises vägagi suure ja uhke ehitis ja sobib väga taoliseks ürituseks. Et kontsert algab täna kell neli päeval, aga millal saab seda televiisorist vaadata? Televiisoris on see 22. kuupäeval, nii et täpselt jõulueelsel ajal hääl et ta juhatab möödas jõulud, siis ütleksin, et kontserdil on ka üks väike üllatus. Anname ka ühe lisapala, mis ei ole sedasi loomingust. Kuna tegemist on küll jõuluaega, siis et et Eesti inimene ka eesti keelest aru, jõuluoratoorium on ladina keeles siis lõbus, haavab poistekoor ka püha öö. Suur aitäh, Jüri klass ja soovin teile kaunist jõuluootusaega. Eesti kammerkooride liidu ettevõtmisel saab sellel nädalavahetusel kuulata nii Haapsalus kui Tallinnas Frankmartani missat kahele koorile räägib dirigent Heli Jürgenson. Kammerkooride liit on viimasel ajal üsna aktiivselt ennast meie liikumises näidanud ja saab aseks üks selline projekt, kus mitmed Eestimaa väiksed kammerkoorid saavad koos laulda. Ilusat jõulumuusikat saavad esitada koos Frankfurt Nonii missa, mis on kirjutatud tegelikult kahele koorile ja mis reeglina võttes kindlasti igale väikesele koorile üksinda käib üle jõu, et mitme koorijõudude ühendades saavad kõik korra niimoodi jõudu proovida ühe suurema raskema teosega ja kuna on tegemist erakordselt kaunistuseks muusikaga, siis ma usun, et see sabuga sellel jõuluajal olema kõigi jaoks selline kena muusikaline elamus, hea muusikaline vokaalne kogemus kindlasti väikeste kammerkooride jaoks, see on erakordselt kaunis. Jaa. Ta on kirjutatud kahele koorile, kuigi ta valdavalt on peaaegu et kümnehäälne üsna mitmete jaguma Ülemiste kauni harmoonia ilusate meloodiatega lugu ja ta reeglina ennekõike esitab koorilauljale suurivokaalseid nõudmisi, nad on üsna kõrged partiid, üsna rasked partiid ja kanoodid hektiliselt. Ega see muusikaline materjal ei ole väga lihtsasti loetav, et ma leian, et need koorikesele projektiga nii-öelda kaasa tulite, seda lugu tema nõustusid, on teinud ära erakordselt suure töö. Et see lugu on tõesti raske ja ta tõesti on jõukohane võib-olla sellisele professionaalsele professionaalsele koorile ja ma tean, et seda on Eestis laulnud filharmoonia kammerkoor ja kunagi omal ajal ka Arsise kammerkoor selle salvestanud, et tegemist on raske, aga erakordselt ilusa muusikaga ja nende kammerkooride ühinedes, nüüd tundub, et sellise suure laulja hulgaga, kas need 200 peaks seal altari ees olemas olema, saab veel omakorda sellele teosele anda. Sellise kõla võlumist tuleneb just sellest suurest hulgast lauljatest, et tema, sellised kõlavamad kohad saavad olema selles kiriku akustikas, ma arvan, erakordselt kaunid ja mõjuvõimsad. Me teame ka, et kui palju lauljaid laulab midagi erakordselt vaikselt, siis on ka sellel hoopis teistsugune sound, kui seda teeb üks väiksem lauljate seltskond, et et ma loodan, et need muusikalised mõtted ja ideed kõik nagu realiseeruvad, et sellest tuleb tõesti niukene ilus elamus. Kes need täitsa kammerkoori on, kes siis sinu käe all pühapäeval üles rivistama, Tallinna kammerkoor, Tallinna vilistlaskammerkoor, A Le Coqi kammerkoor tartust, raekoja kammerkoor. Rilt kammerkoorist on üks hulk lauljaid, mitte tervik koosseisus siis Hansapanga kammerkoor, Tallinna Nõmme laste muusikakooli kammerkoor ja Tallinna Pedagoogikaülikooli segakorrad liibitum, aga sellel kontserdil teevad kaasa kontserdi esimeses pooles ka nooruse koor ja teine noorus nii-öelda, kes esitavad Ulanki jõulumõteteni. Sa oled esimesel poolel, astuvad üles tegelikult kolm kammerkoori, kes laulavad prantsuse muusikat ja siis kontserdi teises pooles kõlab Franharteni missa. Kontserdiprojekti pealkiri on jõuluimpessioon. Kuna tegemist on minu meelest nende prantsuse ja Šveitsi heliloojatega, kelle muusika on üsna selline impressionistliku oma helikeelelt, siis vastavalt sellele rekt oma sellise nimetuse. Ta on väga värvikas ja põnev ja kaunikõlaline, et ma arvan, et sellesse jõulukuusse, kus meil on kõigil palju tööd ja muusikutel palju kontserte ja õpilastel eksameid ja ja muud sagimist linnas üks selline tund aega kooni muusikaga kaunis kirikus, ma arvan, et see on kõikide hingele, võiks kodus hetkel, enne suure jõulupühade algust. Täna on kontsert Haapsalu toomkirikus algusega kell neli ja homme kell neli laulavad kammerkoorid Tallinna Kaarli kirikus. Sissepääs on pisukese lunaraha alusel ja homsest kontserdist teeb otseülekande ka klassikaraadio. Liiga ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool tähistas detsembrikuu alguses oma kooliaastapäeva ja on toimunud ja toimumas mitmesugused huvitavad kontserdid jõulumuusika festivali nime all. Milline kontserdi Tamme kooli direktor Kadri Leiva. Ja ja selles jõulumuusikafestivalis on sel korral pakututendar tuur linna muusikahuvilisele 12 kontserti ja sealjuures seal mitu väljasõit too meie suuremate kollektiividega Elvasse Jõgevale selle jõulumuusika festivali sisse lihtsalt jääb ka meie traditsiooniline kooliaastapäev, mis alati on 10. detsembril aga testisele 12 jõulumuusika festivali raames tuleva kontserti hulgas. On mitmeidki väga eripäraseid ja väga suurte kollektiividega, nimetagem siin näiteks siin 14. ja 15. detsembril vastavalt siis Elvas. Meil Tartus Salemi kirikus toimu suur advendikontsert jõuludeks tooriumi, kagust tuleb muu repertuaari hulgas ka neete kandelasensansi jõuluoratoorium. See on tõesti üks kõige suuremaid väljaastumisi, kus võtab osa nii meie Elleri kooli kontsertkoor, Kuiga Eller, sümfonietta mitmenda solistidega siia mainiks veel, et me oma jõulumuusika festivali oleme viinud väga mitmetesse ilusatesse, Tartu kontsertpaikadesse linnamuuseum, Ülikooli ajaloomuuseum, Salemi kirik juba öeldud ja Tartu Ülikooli aula ja kolm kontserti, kus väiksemat ja võib-olla rohkem oma kooliperele mõeldud on ka meie oma kooli kelleri kooli saalis toimub ka Elvas üks kontsert sellel nädalal vahetusele ja meie sõidame laupäeval Elvasse kuskil neli niinimetatud põhikooli saalis meie suur jõulukontsert koos jõuluoratooriumi ka see on siis samasensansi Jõuluoratoorium ja sama kontsert on siis Tartus 15. kell 17 Salemi kirikus, laupäeval toimub balleri kooli saalis veel üks kontsert sellest 12-st kontserdist, noh, praeguseks on toimumata viis kontserti, millest kindlasti üks, üks huvipakkuv on näiteks barokkmuusika, õhtuplokkflöödi ja harfiga seadagi sai Elleri koolis alustatud neid sügisel ka barokkharfi õpetaja, kust me saime selleks väga hea harfi osta Saksamaalt ja seda harfi õpetab meil nelile Langset ja nüüd ongi siis juba esimene kontsert, kus astuvad üles ka tema noored noored õpilased koos temaga ja see on koostöös on nelik kuuseplokkflöödiõpilastega, nii need koos siis selle kindlasti hästi lustliku ja mõnusa kontserti Elleri koolis kell 12, siis selsamal laugul päeval teevadki, 18. detsembril toimub ka kell 18 Elleri kooli saalis üks kontsert, vahva ehk eelkõige lastele mõeldud üritus muinasjutt jõuluimest. Nimelt ka sellel sügisel oleme pakkunud noorteosakonna esimesest kuni kolmanda klassi lastele võimalust osaleda rahvamuusikastuudios, mida viib läbi väga tunnustatud rahvamuusik seljaroose ja sellest rahvamuusikastuudiost. Ehk just innustust saanuna teenegime selle muinasjutu jõuluimest, kus meil on ka külaliseks muinasjutuvestja eesmärgiks on lastele kaasahaaravalt pakkuda siiski ikkagi meie jõulutraditsioone, kutsuda neid vastavaid laule mänge kaasa tegema ja kuulata ka ilusaid eesti rahva muinasjutt. Et mõte on pakkuda seda tõesti meie lastele ja Kazan haaratud sinna ka väiksed interpreedid pakkumaks instrumentaalmuusika vahepalasid Elleri nimelise Tartu muusikakooli jõulumuusika festivalil. Oll lõpeb 20. detsembril jõuluõhtu küünlavalgel. Pealkiri ütleb ka, et sellel kontserdil on nii-öelda muusika ja poeesia käsikäes, kuna väga aktiivselt tegutseb meie koolis ka neid ring. See on niisugune tore meie koolipere kokkusaamine meie kooli kaunis saalis, kus saavad osaleda sellel kontserdil. Nii meie õpilased, Meie õpetajad, me saame kuulata kaunist orelimuusikat ka, kuna meil on koolisaalis tegelikult Hardo Kriisa 1982. aastal tehtud meistripill ja teha niisugune kammerlik mõtisklus, et sellega lõpetada ära see aasta, minna vastu kaunitele jõuludele ja kuulata kaunist muusikat ja, ja lihtsalt saada see meeleolu endaga kaasa nendeks jõulupühadeks Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli jõulumuusika festivalil. Oll kestab kuni 20. detsembrini ja suu varem. Kontsert on sellel pühapäevale Salemi kirikus suur advendikontserti jõuluoratooriumiga. Selga ja Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile on 19. detsembril kavas Kaarli kirikus esitada Joseph Haydni oratooriumi Loomine ja selle on välja valinud orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev. ERSO toimetaja Maarja Kasema. Teos on loodud 18. sajandi viimastel aastatel ja see on Haydni suurvormidest kõige tuntumaks, kõige populaarsemaks saanud. Ja kuna tõesti selle valis kavasse ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev, siis võiks öelda, et tema selle hooajakavades ongi väga oluline koht just suurtel teostel. Sügisel kandis ta ette Šostakovitši neljandat sümfooniat ja kevadel lõpeb hooaeg söönbergi purre lauludega. Oratooriumi aluseks on võetud lugu piiblist. See on siis maailma loomise lugu ja see kolmest osast koosnev teos annab ülevaate maailma eluslooduse loomisest. Sinna mahub ka esimeste inimeste loomine ja teos lõpebki Aadama ja Eeva duetiga enne paradiisist väljaajamist. Seda oratooriumi on võimalik ette kanda kahel erineval moel ja üks variant on kolme solistiga. Teine variant on viie solistiga. Ja seekord ERSO on ette võtnud suurejoonelisema variandi ja nimelt on viis solisti kolme peainglit. Need on siis Gaabrieli uuri Eli ja Rafaeli laulavad vastavalt Läti rahvusooperisopran Kristiinaga ei liite, kes on tõenäoliselt Tallinna publikule meelde jäänud kevadel ERSO hooaja lõppkontserdist, kus ta suurepäraselt soleerib Brahmsi saksa reekviemi. Siis on Eesti filharmoonia kammerkoori tenor Tiit Kogerman ja Soome rahvusooperibass Andrus Mitt, kes on samuti mõlemad suurte kogemustega oratooriumi lauljad. Ja lisaks kolmele peainglile siis tegelasteks Aadam ja Eeva, keda laulavad Rahvusooper Estonia, bariton Rauno help ja tütarlastekoori ellerhein vilistlane ja praegu muusikaakadeemia laulutudeng sopran Pirjo Püvi. Kooridest astuvad üles Tallinna poistekoor ja Eesti rahvusmeeskoor. Eelolev ettekanne on oluline ka selle poolest, et viimati esitas ERSO Haydni loomist tervelt 12 aastat tagasi ja siis oli sellega väga arvukalt kontserte esineti korduvalt Tallinnas ja käidi ka turneel Moskvas, Leningradis ja Helsingis. Toona dirigeeris Eri Klas ja ühte Tallinna kontserdiga Tõnu Kaljuste. Haydni oratooriumi Loomine esitatakse 19. detsembril kell 19 Kaarli kirikus ja sellest kontserdist teeb ülekande klassikaraadio. Tuleval nädalal on Eesti publikul võimalus osa saada suure Bachi pidulikust jõulumuusikast väga usaldusväärses ettekandes. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Concerto Kopenhaagen pool hilieri juhatusel esitavad pool Bachi jõuluoratoorium ist kuuest kantaadis esimesed kolm, mis olid mõeldud esitamiseks järjestikku kolmel jõulupühal. Oratoorium on loodud 1743. aasta detsembris Leipzigis. Suurem osa selle muusikalisest materjalist on üle võetud. Varasematest kantaatidest. On oluline ka see, et saame siin kuulata Bachi muusikalise pärandi odavamaid lehekülgi. Eesti muusika publikul avaneb sellega seoses võimalus esimest korda kuulda elavas ettekandes täies koosseisus barokkorkestrit autentsetes pillidel Concerto Kopenhaageni ning oleme saanud klassikaraadiost kuulata nii heliplaatidelt kui eurokontsertidel. Eestis on aga orkester esmakordselt. Muide tegemist. Tants silmapaistvaima barokiajastu pillidel mängiva kollektiiviga Skandinaavias mis ühendab endas muusikuid Taanist, Rootsist ja Hollandist. 1990. aastal loodud orkester on spetsialiseerunud seitsmeteistkümnenda kuni 19. sajandi muusikale esitades seda tolleaegsetel instrumentidele. 1999.-st aastast on Concerto Kopenhaageni kunstiline juht Lars Ulrik murtentsen kõrgelt tunnustatud ja, ja see muusikaspetsialist dirigent ja klavessiin ist. Viimastel aastatel on kontsert Kopenhaagen pööranud suurt tähelepanu rahvusvahelisele koostööle esinedes mitmel pool Euroopas ning koos teiste maade muusikutega. Seekord siis Eestis koos Eesti filharmoonia kammerkooriga pool hilieri dirigeerimisel. Kas solistide ansambel tabel on Eesti filharmoonia kammerkoorist oma tuntud headuses. Kaia Urb, Iris Oja, Mati Turi ja Uku Joller. Kontsert. Bachi jõuluoratooriumi kolme kantaadiga antakse kokku neli. Neljapäev Tartus Vanemuise kontserdimajas, reedel Tallinnas Estonia kontserdisaalis, laupäeval Pärnu uues kontserdimajas ning pühapäeval taas Tallinnas jõulukontsert linnarahvale. Klassikaraadio teeb ülekande reedel Estonia kontserdisaalist. Teisipäeval, seitsmeteistkümnendal detsembril esineb Tallinna raekojas Tobiase nimeline keelpillikvarteti kvarteti liige Aare Tammesalu, mis siis seekord Tobiase nimeline keelpillikvarteti ette kannab. Kuna on detsembrikuu ja jõuluaeg, siis meil on selline jõuluteemaline kava. Selliste heliloojate muusika, kes on kirjutanud jõuluajaks sobivaid teoseid ja selliseid natuke mõtlike aga, ja väga silmapaistvad heliloojad nagu Schubert ja flottelisee, kellelt siis me mõlemad mängime ühe suurvormi ning spetsiaalselt selleks kontserdiks on helilooja Tõnu Kõrvits kirjutanud huvitava loo. Õieti need on rahvalaulude seaded, neli eesti vaimuliku rahvaviisi seatud keelpillikvartetile erinevatest Eesti kohtadest, Raplast, Pärnu-Jaagupist, Mustjalast ja Otepäält. Nii et tuleb selline jõulumeeleolust. Aga mis selle Tõnu Kõrvitsa uudisteose pealkiri on? Selle pealkiri ongi neli eesti vaimulikku rahvaviisi ja mis teose peleti kandmisele tulevad. Franz Schuberti korpitroosa munde. See on väga ulatuslik ja kaalukas teos. Ja siis Klootebishi, keelpillikvartett ja Tobiase nimelisse keelpillikvarteti, kes sinna kuuluvad. Kvartetti kuuluvad kaks viiuldajat monomänni Martin Mägi vioolat mängib Heili Eespere ja tšellot mängib mina, Aare Tammesalu. Ja võib arvata, et teie tellisite selle teose Tõnu Kõrvitsale Ja see oli spetsiaalselt selleks kontserdiks ja spetsiaalselt tellitud 2002. aasta jõuludeks selline teos. Aitäh sulle, jääb vaid üle ainult öelda, et kontsert siis kõlab. Tõnu Kõrvitsa uudisteos esiettekandes toimub teisipäeval seitsmeteistkümnendal detsembril Tallinna raekojas ja kontsert algab kell 19. Estonia teatris tegutseb suure ooperi- ja balletitrupi kõrval ka väike operetiansambel, mis kannab nime operetas Greta ansambli liikmed Triin Ella, Jaak Jõekallas. Millal ja kuidas üldse tekkis mõte luua selline väike ansambel? No kuna me tähistasime äsja viie aastast sünnipäeva, siis tõepoolest viis aastat tagasi täiesti juhuslikult see mõte teoks, aga niimoodi tehakse, et proua Sirje plakler võrust kutsus meid esinema. Siis me olime Muusikaakadeemia teise kursuse tudengid, et tulge ja tehke üks tore kontsert võrulast muusikakoolis ja sellest sai alguse, aga teeksime siis hoopiski opereti, otsisime repertuaari ja nii esimene kontsert teoks saigi. Tundsime sellest ise väga palju rõõmu ja tundus, et ka publik, need võru lapsed ja mõned täiskasvanud. Ja sealt tekkis idee, et kuna me olime selle programmi juba ette valmistanud, et miks mitte seda jätkata. Nyyd alguse saigi, aga nimi, kuidas ansamblile tekkis? Nii tuli ja hoopis kaks aastat hiljem, siis oli koosseis vähekene muutunud ja saime esimest korda oli meil võimalus teha kontserti Estonia talveaias. Ja siis mõtlesime, et oleks vaja kindlasti nime ja küll me istusime ja mõtlesime, aga tuli hoopiski, kuna tahtsime väljendada nimega operetti juurde panna ja hakkasime otsima muid sõnu, aga juhuslikult tuli tolleaegse koosseisu laulsime tolleaegsest koosseisus, eesnimede tähtedest tuli välja selline sõna nagu Greta ja siis hiljem ma juba otsisin internetist ka selle sõna tähendust erinevatest keeltest. Ja ühes vanas itaalia murdes tähendab taga häält. Nii et nüüd ta ongi jäänud, et sellest tolleaegsest iga aasta ainult see ja ta tähendab kani, opereti häält, kes sellesse ansamblisse kuuluvad. No praegu on meid kokku tegelikult kuus lauljat, kaks tüdrukut ja neli poissi. Tüdrukutest siis Triin, Ella ja Kristina Vähi ja poistest René Silver lumi, Priit Kruusement ja mina. Ja kontsertmeistrid on meil, ah kolm meie pikaaegne hing ja elushoidja Everyna rannik. Tema abi praegu Saksamaal on ennast seal täiendamas aasta aega. Aga siis hetkel tegutseme me koos ebemintele ja siin Polliga. Ja kes need noored inimesed siis kõik on? Suurem osa meist laulab Estonia teatri ooperikooris ja sa õpib siiamaani või täiendab ennast magistrantuuris konservatooriumis. Ja mida te laulate, milline teie repertuaar on? Tookord viis aastat tagasi, alustasime Kalmani Abrahami lehaari operetilist võetud numbritega. Aga nüüd ma tahaksin veel kord mainida, et Jaak Heegelda tulekuga seal me repertuaar väga-väga avardunud. Ja mis on hästi armas, et just vene operetti Vene filmimuusikat on tulnud meie repertuaari aga ka Ameerika Musicale nii erinevaid lisandunud ja kas neid kavasid saab võtta mingisuguse ühe nimetaja alla või on see lihtsalt selline segama? See on pigem segakava, sest et noh, lugusid on väga erinevaid sest omal ajal on ka ju Estonias ja mujalgi eesti teatrites musike teatrites mängitud teosed, mida võib-olla praeguseks on juba päris paljud ära unustatud. Ja kui need sealt loodi, kogud arhiividest üles, vaata siis leiab sealt väga ilusaid laule, ilusaid ansambleid, mida võib-olla paljud inimesed ei teagi üldse. Sellised lood on, sest ikka oleme harjunud kuulama Ta või palja, suudle mind, Keit ja, ja noh, need on niisugused põhilised kogu aeg, mis läbi käivad, aga nahkhiir ja aga, aga on ka väga palju teisi teisi toredaid asju. On teil ka olnud selliseid abilisi, kes teil aitavad selle kõik lavale seada, jah, läbi viia see aasta oleme palunud abi väga erinevatelt juhendajatelt, eelkõige tantsu koreograafiliselt. Nimetaksin siin ära Helen Org, Piret Hinrikus, Raido Bergstein, Ülle hulla, Alar, Alar Kaasik, Mall Noormets kõige viimane ja, aga ka oleme palunud abi Helgi Sallolt ja Ülle ulad ka niisuguse, kuna me oleme ise suhteliselt noorele teil ja võib-olla maneeridest midagi ei tea nagu kuidas suhet võib-olla väljendada laval oleme palun Nende abi ja nad on väga rõõmsasti olnud meid nõus abistama. Te olete nüüd viis aastat vannud oma kavu publiku peal testida, kust esinenud olete. Kuidas teile tundub, kas rahvale meeldib selline muusik? Tundub, et meeldib põhiliselt esinenud, oleme me nüüd vist peaaegu küll juba üle kogu Eesti, igal pool, isegi saarte peal ja inimestele meeldib, sest eks meelelahutust ja lõõgastumist elu nende argiprobleemide juurest kõrvale pöördumist vajavad ju kõik ja, ja miks mitte seda teha ilusa muusikana? Sünnipäeva kontsert oli teil ära, aga millised on teie edasised? Plaanid, mis te edasi teete, kus esinet nüüd kohe on tulemas Estonia talveaias taas kontsert, kus on ka lisandunud tavarepertuaarile paar jõululaulu. Kuna ikkagi jõuluaeg, seitsmeteistkümnendal detsembril kell 18, null null. Aga jaanuaris astume üles Estonia talveaias ja veebruaris aga ka kõik see aeg üle kogu Eesti, sest et väga palju kutsutakse just maakondade pealinnadesse ja väiksematesse kultuurimajadesse esinema. Väga meid oodatakse. New Yorgi filharmoonia orkester tähistas eelmisel laupäeval oma 160-lt taastadele. Ameerika vanim orkester andis oma esimese kontserdi detsembris aastal 1842 nüüdse galakontserdi Filharmoonikute praeguses residentsis Aiversisserrhoolis esitati täpselt sama kava misse orkestri sünnikontserdil uue peadirigendi Loril selli käe all. Reederi avanen koberonile, Beethoveni avamäng Fideeriule, karjed mõlemast ooperist Beethoveni stseeni aaria PERH Tiido ning tema viies sümfoonia, solistiks Ameerika sopran Tiborafoict. Orkestri kontsertmeistri Glenud yksteroviga esiviiuldaja anti mitmeid kammerkontserte loenguid, esitati katkendeid orkestri asutaja ja esimese dirigendi Uureeli Corelli Hilli taas üles leitud päevikust juubelil. Sel nädalal on olnud ka teisi dirigente juhatamas Christoph von tohnani tore kavaissija paardokiga ning Christian teetslav seal oma debüüdil Beethoveni viiulikontserdiga. Ja sellel nädalal reklaamitakse veel kaht köitvad debüüti filharmooniaorkestri ees Soomedy Legend, Sageri Oramo ning britid sellist Steveenisserlis smeetena poeemi tava särka, Tšaikovski rokokoo variatsioonid ning Carl Nielseni neljas. Siis tuleb jõulu meeleolus juhatama levil märynar. Alates 18.-st numbrist kõlab neljal korral Rivers saidi kirikus, endeli messias. Aga selle kõrval juba 19.-st detsembrist tehakse every sisse, roolis järgemööda kolme etendust Ozzy Triini uuest ooperist kontserdilavale Nikolai Skovi jutustuse põhjal valminud võlutud rändurist. See on New Yorgi filharmoonia tellimus peadirigent loori sellile samaska kummardus triinile tema juubeli puhul Kuueteistkümnendal detsembril. Ooperi ette. New York koorele aadist Joseph Klammer Felti juhatusel, kes sel hooajal siin kaasatud kolmele maailma esiettekandele sügisel on Adamsi 11. septembri memoriaalteos selle nüüd see triinile ja kevadel ka veel Christoph Penderetski teose Freedra esitusele. Seedeeni ooperis solistidena teevad oma New Yorgi debüüdi siin Soome metsosopran lilli paasikivi, vene tenor Jevgenia kiimo ja eesti bass Ain Anger. Ümbristi dirigent maris Jansons maailma esiettekandele radiosse triini sümfoonilised tüürid orkestrile pealkirja all dialoogid Šostakovitši ka ligi 20 minutiline teos, Pittsburghi sümfooniaorkestri tellimus peadirigendile Jansons sile. Eelmisel sügisel tõi Jansons siin esiettekandele orkestri süüdi ooperis Loliita. Vahepeal tegime laborozdorpovitška tšellole ja orkestrile loodud hobuse parapoole kontsert Dante esiettekande Saksamaal mille oli tellinud Bambergi akadeemia sealse Rostropovidsid sello festivali jaoks. Nüüd aga oli see triinzis pikemalt ametis oma uue kontserdi Periga, olles suvel Velga kools Holmi festivali helilooja Soomes, kus ta ka ise pianistina üles astus. 1992.-st aastast peamiselt Münchenis elaval maestro on ülehomme 70. sünnipäev. Venemaalt nüüd rohkem teemal on radiansse triin saanud Saksamaal elades rohkelt alukaid ja huvitavaid tellimusi olnud loominguliselt väga aktiivne vaadetes maestro loomingunimekirja tõdeme, et kui 1991. aastani oli selles kokku ligi 80 olulisema toopust, siis viimasel kümnendil on siia lisandunud enam kui 30 uut teost mida esmaselt ette kantud üle kogu maailma nii Euroopas, Ameerikas kui Jaapanis. Köiti vanaga seedinud Janssedriin rahvuslikune püsib ja jätkab enamus uusteostest loodud Saksamaal on nii või teisiti seotud vene ainest tikuga. Nimetagem vaid mõnda kolmas sümfoonia alapealkirjaga stseenid vene muinasjuttudest, viies kontsertorkestri ja pealkirjaga neli vene laulu. Loviiulideos, balalaika, Maksim veenderoovile, Fericzani ja keelpilliorkestrile ja nende edasi. See triinu saanud loomingu tellimusi BBC promenaadi kontsertidele Nürnbergi ja Baieri raadioorkestrilt, Tokyos, antori hoolilt, Soomest, Šveitsi Pangalt, Süürichida Hallelt, Augsburgi Mozarti konkursilt. London tähistab triini juubelit kahe kammerkontserdiga Vigmorfoolis ja Oxfordis tuleva aasta juunikuul. Eelmisel laupäeval rääkisime prantsuse raadio filharmooniaorkestri sisukestmess Jaanib ühendusest. Siis lisame prantsuse raadio, korraldas äsja ka mälestusse Jevgeni stused Laanovist, kus sõnalisele osaleja intervjuudele järgnes Läänovi juhatusel toimunud põneva kontserdi Ernest Blochi loomingule pühendatud õhtu raadio filharmooniaorkestri ees. Nüüd aga malm muusikateatrisse, kus kolmapäevast pähklipureja meie Estonia, aga kus 29. novembril toimus Steven son Timi muusikali Miss Saigon esietendus menukas nii publiku kui kriitika poolt väga hästi vastu võetud muusikateatri orkestrit juhatab aga noor eesti neiu Kaisa Roose Miss Saigoni etendusi ligi kolm. Mäng jätkub siin kuni märtsikuu lõpuni. Pisut Kolmekümnene Kaisa Roose on lõpetanud Tallinna muusikakeskkooli klaveri erialal. Seejärel õppinud konservatooriumis koorijuhtimist ja muusikateadust siis aga neli aastat Taani kuninglikus konservatooriumis saanud kliendi diplomi. Meie rahvusmeeskoolilegi hästi tuntud Šveitsi dirigendi misel tabasniku juures. Kaisa Roose on edukalt esinenud mitmed Taani, Rootsi ja Soome orkestri ees, teda kõikjale tagasi kutsutud dirigeerinud ka nüüdis muusikat Malmös näiteks veel Catherine Beekmanni väga menukat oopereid, portree ja muusikali Kaspar Hauser. Roose elab praegu Kopenhaagenis ja kui praegu on Kopenhaageni Euroopa Liidu pealinn, siis meenutaksin hiljutise Nato kutsega kaasnenud kohtumisi Vilniuses kus just nendel päevadel esines ka meie Kalle Randalu. Ta esitas koos Leedu riikliku sümfooniaorkestriga Šostakovitši esimese klaverikontserdi. Dirigeeris sky interlas Rink jäävidsius menukalt kontserdil Vilniuse kongressi hoones saalis viibis ka president Arnold Rüütel. Paavo Järvi on nüüd rännanud Euroopa ja Ameerika vahed Cincinnatis Londoni orkestri filharmoonia ette, siis San Franciscosse, kus kolmel kontserdil esitas taas oma Cincinnati tööberi joodi pühendusteost selle alguse teost. Saalsgoulmani Streets käipi dirigeeris päevaga jälle Euroopas tänagi juba nimetatud prantsuse raadio filharmoonia orkestrit šansselise Teatris solistiks Inglise nimekas sopran Felicity Lott ning peateoseks ideelisi lemmin, käineni legendid. Ent ja täna on eesti helilooja teose esiplaanil Antwerpeni is ja Rotterdamis. Üleeile sündis Antwerpeni kuninganna Elizabethi teatrisse Erkki-Sven Tüüri Kontsert teose magma maailma esiettekanne täna sele kordades Rotterdami kuulsas saalis. Tuulen Sven Tüürilt, samas mis valminud legendaarse löökpillimängija šotlane Evelin Glenni tellimusel kolmele löökpillide grupile ja suurele orkestrile tellimise teostus tellis Flandria Kuningliku orkester filharmoonia. Nii anterpenist ja oma kaalukesed nimetab autor, kas seda oma neljandaks fooniasks. Filharmoonia ees dirigeerib magmat mustanahaline Kvameriaan Kanadast. Autor on kohal. Erkki-Sven uus teos on äratanud Flandria Kuningliku filharmoonia hooajakavas juba jällegi laiemat tähelepanu. Näiteks ajakirjas BBC Music mägesin siit-sealt Berliini Filharmoonikute kuulus 12-l listi ansambel tähistas oma tegevusse kolmekümnendat aastapäeva. Uus peadirigent saimal rätlil toetas ka ansambli juubelikaelalt, kuhu oli kutsutud rida helilooja jäid, kellega koostööd tehtud. Heliloojate hulgas on tunnustatud ka Arvo Pärt, kelle ansambli versioon teosest fraatress on olnud väga menukas. Jaga plaadile jäädvustatud paljude varasemate plaatide kõrval tutvustati uut nimetuse all-round näit. Enam kui 40 uus, teostanud selle ansambel välja võlunud ansambli kunstiline juht. Ta on praegu GeorgFaust. Soomes, Kotkas toimus esmakordne rahvusvaheline organistide konkurss. Mängiti Kotka kiriku uuel barokkorelil, mis valmis 1998. aastal võidujäätist koos 10000 eurose preemiaga. 29 aastane veel Sibeliuse akadeemias õppiv Markku näginen, kes sai veel Sibeliuse akadeemia eripreemia ning kontserdid Kotka orelinädalal ning Hollandis. Hollandi ooper Amsterdamis tõi taas lavale Mozarti Tiituse Laklemenssadid diito pealavastaja Pier Ody projekt. Peaosades laulavad nimekates Liina kassarva ja seal Lotmaris joana. Lavastaja Piero tyydellis Mozart pere jaoks aga veel ka uued retsitatiivid saksa heliloojalt man Fretroojaanilt, kes ka ise ooperiautorina tunnustatud. Tänasele heligajale tegid kaastööd Marge-Ly Rookäär, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Helle Paas.