Kohe laseme kõlada unikaalsel lemmiklaulul. Tervist, mina olen Tõnis Siigur ja te kuulate uunikumi. Seekordne unikaalse lemmiklaulu valija oskab hinnata hõrgutisi. Vähe sellest, Eesti tippkokkade hulka kuuluv Tõnis Siigur teeb neid igapäevaselt ka ise. Jätame ihutoidu praegu kõrvale ja keskendume vaimutoidule, millise hõrgutisi valis Tõnis välja muusikaajaloost, kui oma lemmiklaule. Mulle meenub siis üks vana ja laul, mille esitajaks oli Gunnar Graps, ma arvan, et miks ta mulle üldse meelde jäi, et ma olin tol hetkel ka niukene 10 või 11 või ja ma sattusin siis esimest korda nii-öelda kontserdile, mis oli küll kuskil kultuurimajas ja umbes 200-le 300-le inimesele, aga siiski minu jaoks kontsert ja ja seal sai siis nii-öelda rokitud täiega lava ees ja need vööd olid lõhki ja kõik hüppasid ja kargasid, aga noh, noorus oli üldse selline aeg, et tol hetkel vähe kontserte ja saigi käia, nii et ma arvan, et see oli üks esimesi meeldejäävamaid, üritasin elus kontserdi vallas, nii et noh, täna ta mõjub kindlasti teistmoodi kui tol hetkel, aga siis oli nii-öelda see rocki peale lendamise laine. Samamoodi olid väga head tegijad ka Singer Vingeri tol hetkel seda tüüpi muusika meeldis mulle antud olukorras ja ega ma muud ei oskagi öelda, sõnades noh, palju me seal aru sain või tähenduses valgus ja hele siniroheline. See oligi nagu kõik kaasa laulda ja hüpata ja Gunnar Graps valgus. Gunnar Grapsi Grupp oli 1977. aastal loodud Magnetic Bändi järglane 80.-te keskel, mis koondas tasemel pillimehi ümber karismaatilise laulja trummari Gunnar Grapsi. Grapsi varasematest tegemistest võib ära mainida veel ansamblid, satelliidid ja mikronid. GG keskendus hevimuusikale, mille lüürilise pooluse näiteks oli superhitt Valgust. Koos Grapsiga mängisid GG-s sellised mehed nagu Sulev Kuusik, Jüri roosa juulist ihanov, aga ka Angela Aak Toonane Andre saak, kes meenutabki nüüd 80.-te keskpaika. Kui keegee valitses lavasid lugudega valgus, raudmees ja teised. Selle lao sünniga oli tegelikult siis minameelselt bändis laulnud, aga tead seda, et see oli seotud Peterburis olemisega, kus siis suvel ajal oli selline nali, et Gunnar ma mäletan, et ütles, et tulge Peterburis on ikka valged ööd. Aga tegelikult on muidugi sama, mis siin, aga minu meelest oli see selle loo idee, tuli kuskilt sealtsamast, seal Gunnar sihukeses nägi, eks aeg natuke osa asju kustutab mälus ka, aga lahe oli seda mängida? Jah, Venemaal olles ei olnud nagu väga suurt vahet, sest seal oli isegi nagu kõva sõna eesti bänd tuli ja mängis nagu välismaa voodi teised lood, raudmees ja mosaiik, mis sellel ajal nagu olid siuksed, kõvad lood. Seal tuli ju, nagu ma ütlesin, järjest neid jobusid, noh, et see ei olnud nagu aimukesita. Ilmselt kuidagi oli ka selle muusika ja midagi selle, selle aeg nagu, et see oli ka kindlasti üks põhjus, miks, miks see asi nii hästi kuidagi toimib ja no mis seal salata, tagantjärele kuulata, minu meelest lood pahedad ja Gunnari sõnum on nagu täiesti ikka pikali raudne. Gunnar Graps on enda kohta öelnud lemmiklugu mulle ei saagi olla, sest neid on liiga palju. Kui ma veel kaheksakümnendatel heviajastul Eestis kuum nimi oli, siis pärast läheks asi täitsa peesse. Gunnar Graps suri 2004. aasta seitsmeteistkümnendal mail. Raudmees oli siis 52 aastane.