Mul on väga hea meel tervitada raadio kahes stuudios selle nädala laulu esitajat, meie rubriigi uhiuus kangelane, kui nii võib öelda, on seekord Koit Toome, Koit Rõõm kohtuda. Tere tulemast. Tere. Tere. Koit sügis 2009, sinu jaoks, alustame natukene kaugemalt, on sa juba kohale jõudnud sellisest sportlikust suvisest vormist muidugi järeldama midagi muud. Aga ütle ise ei ole sügisel kaugeltki kohale jõudnud mulle, et ma üritan ennast ikka veel petta, et on täis laussuvi väljas ja, ja ei ole veel sügise talveriided veel kapist välja otsinud, et, et selline suve suvemeeleolus ikka veel. Minule isiklikult meeldib meie geograafiline asend või asetus liiga liiga palav või et ei ole liiga palav ja et aastaajad vahelduvad, aga kuidas sa enda pealt vaatad, kas suvi on ikka, on ikka väga sinu asi. Suvi on, võiks küll natukene natukene norida, siis suvi võiks minu jaoks olla Eestis natuke pikem, aga, aga noh, pole hullu, et harjub kõigega ja, ja tegelikult on ju talv lahe ja et selles mõttes ka, et mulle rohkem küll selline sooja inimene kui külma, et siis alati on ju võimalik ka kusagile päikse kätte sõita, kui on väga päikese selline puudus. Tartu maratonil sind sõitmas ei näe, oi ei. Sa oled tulnud äsja Itaaliast ja kuidas läks, mis sa seal tegid, käisin tegelikult puhkamas seal täiesti selline väga lahe trip oli esimest korda elus oma autoga sõitsin pääskülast oma majast põhimõtteliselt peaaegu Tartus, Ghanas otse ja, ja peaaegu Rooma külje alla, et see oli selline. Mul on see aasta olnud kaks sellist väga-väga huvitavat asendamatut, uut kogemust. Üks oli Muhu väin Kusma Ma olin esimest korda selline viis ööd-päeva merel ja selline pikk selline sai selle nagu kogemuse tunde kätte, mis tunne on nagu selliseid pikki ülesõite teha ja öösel magada tekil ja kahekümne-viieteist minuti kaupa ja ja selline ka ekstreem nagu kogemus, et see, see oli autoga nüüd selline teine selline ütleme taoline, et mis on samamoodi hästi lahe, et jõle kihvt on see, et esimest korda ma täiel täielikult tajusin, nagu seda, et kuidas Euroopas tõepoolest enam mingeid piire ei ole, sa sõidad, põhimõtteliselt on võimalik seal sõita teise Euroopa otsa lihtsalt istud autosse, sõidad, et see on see nagu tõeliselt lahe ja selline tõeline selline vabaduse tunneli. Kas sa selliseid aktsioone nagu viiepäevane, merelkäik ja pikad autoreisid planeerida ette või need satuvad kuidagi juhuslikult sinu ellu, et muide hing kutsub ja kuidagi asjad viivad selleni. Üldiselt ma olen selline suhteliselt eksprompt, et ma ei ole selline väga etteplaneerija asja teha, selle sega üks minu selline suur viga või puudus, ma arvan väga tihti, et et mu tuleb mingisugune mõte, siis ma kohe teen seda ja, ja ma tavaliselt minu jaanipäevad ja, ja aasta lõpud tavaliselt noh, selguvad viimastel päevadel või viimastel tundidel. Aga aga seda, selle, see reis oli meil muidugi juba tükk aega tagasi plaani võetud, mis nüüd tükk aega see oli muidugi ütleme mingi kolm nädalat enne või nii et ja ma ei teadnud, kuni viimase hetkeni, kas ma saan minna, kuna käib meil tõsine Linnistamine stuudios, siis päris tükk aega niimoodi olin kahe vahel, et kas ma nüüd, et Rootsis on see kaks nädalat sealt ampsataja minna reisima või mitte, aga siis ma ikkagi lõpuks mõtlesin, et ei, tuleks ära teha, räägime nendest reisiasjadest natukene hiljem veel, aga teeme siis tõesti sissejuhatuse sellele nädalalaulule, mis kohe saab esmaesitluse Raadio kahe eetrisse, selle pealkiri on kaugele siit kaugele siit ja see on esimene samm täispika plaadi suunas, mis ilmub, ilmub uus plaat valentinipäevaks sõbrapäevaks siis veebruaris sinu eelmine plaat Koit oli üsna üsna rahulik ja vaikne, pigem just see, milline saab olema võrreldes oioi. Ma hakkan troll, vesine kannapööre. Et tegelikult ja öelda, et tagasi juurte juurde või selles mõttes, et uus plaat saab olema selline väga moderne pop ja kaasaegse kõlaga ja selline selline hea popplaate, et ma olen täielikult nagu väike poiss juba, põlen juba siin mitu kuud, et stuudios teeme iga päev lugusid ja, ja minu meelest tuleb. Julgen küll öelda, et parim plaat, mida mina oma elus teinud olen, et ma ootan juba huviga, millal see välja tuleb. Seda hasarti ja põlemist on märgata ja mul on selle üle hea meel. Ma arvan, et see on sütitav, jõudes on kõige aluseks just käima tõmbamine, kellega koos sa teed, seda me teeme seda, Peter Rossiga, kes on kaasprodutsent plaadil ja, ja, ja kahe peale teeme muusika ja sõnad ja, ja loomulikult teeb see plaadi veel kaasa. Üks duett tuleb ka, mis on selline tore üllatus, tuleb selline võib-olla midagi, sest värsket, et mida ei ole olnud ja, ja, ja siis loomulikult palju muusikuid ja pillimehi, et eks veel paistab, et praegu salvestamine käib ja mõned lood on juba valmis, aga, aga kokku tuleb plaadile ma arvan, umbes 12 Luunjat ja kõik uhiuued värsked lood, eestikeelne loomulikult. Räägime natukene koostööst peet, Rossiga, see tutvus on pärit teil paarist koostööloost Nexuse ajast juba, eks, ja meil on Peetriga, me oleme teinud aastate viimaste Vaatake, millal see esimene lugu lubasid tulla? Tuli, see oli võib-olla üks, neli aastat tagasi või kolm aastat ja, ja see oli nagu esimene meie koostöö. Ja pärast seda oleme veel teinud ühe loo, et selles mõttes, et meil nagu koostöö hästi sujub ja tegelikult Rossile oli samamoodi tegelikult plaan USAsse sõita võttama seljakott ja põrutada sinna ennast otsima nii-öelda. Aga nüüd ta lükkas oma reisi minu plaadi pärast edasi, nii et sellukuse järgmisse aastasse, et ka et praegu küll on näha, et, et koostöö väga-väga-väga lahedalt sujub ja ja ma olen tegelikult otsin sellist inimest tegelikult aastaid enda kõrvale sellist kaasprodutsenti, et mina ma võin muusikat, muusikat teha, stuudios kirjutada laule ja nii edasi, aga ma ei ole ikkagi selline. Mul oleks just selliste täiendaks teineteist, et see sellist ütleme soundentšineeri või sellist stuudia inimest, kes, kes paneb need asjad kõlama ja kes jällegi jagab seda rohkem, seda teist poolte keemia poolt. Et selles mõttes on praegu ma tunnen täpselt nagu selline selline mõnus koostöö on nagu nagu 10 15 aastat tagasi, kui me tegime, alustasime ka covid vanni tegime ja nii edasi siiski küll Mikk Targo ka, et praegu ma tunnen, et see koostöö on vähemalt sama hea. Ma arvan, et Koit Toome on eesti muusikas selline kaubamärk küll, et sisuliselt võiksid seda teha väga mitmete inimestega koostööd, kellega sa tahaksid, ma arvan, et see oleks võimalik, eks, aga miks just Peeter Ross, et, et millega sa seda, seda kokkusattumist või ühte paati astumist seletad? Oi, see oli tegelikult noh, niipalju, et me oleme loomulikult tunneme aastaid juba teineteist ja me oleme mõne mõningaid lood teinud, mis on olnud päris üpris edukad ja tegelikult oli see nii, et Peeter see oli minu pool ja ma lasin talle oma demosid täiesti niimoodi, muuseas, et ma olen viimased 10 aastat sahtlisse kirjutanud ikka noh, kui mitte kümneid, sadu, sadu, isegi lugusid ja ma lasin talle üks kümmekond tema või 15. Ja siis selle peale tuli pikk mõttepaus ja siis ja siis Aadee läks veel ära ja siis ta helistas mulle 10 minuti pärast tagasi, Koit, ma arvan plaadi tegema. Ja nii ta läks, et nüüd me oleme üks poolteist kuud usinalt, stuudios on iga vaba hetk lindistanud ööd ja päevad, nii et no see on küll puhas spekulatsioon, aga ütleme, kui Rossi oleks helistanud ja öelnud, et teeme plaadi, mis sa arvad, mis oleks siis juhtunud? See on väga hea küsimus, see on tegelikult on ju nii-öelda uuest päris uuest stuudioplaadist on ju minul möödas tegelikult aktilised 10 aastat, mis on õudne, kohutav mõelda, aga aga ma parem ei mõtle sellele, ma ei taha sellest rääkida, aga ei, ma olen tegelikult natukene selline tõele au anda siis, eks ka aeg on lennanud, ütleme nii, et linnutiivul, et sinna sinna 10 aasta sisse on jäänud neli aastat elamist välismaal ja töötamist seal muude projektide asjadega ja ja selles mõttes, et kogu aeg ma olen mõelnud, et oi, kui vähegi rohkem aega on, siis ma hakkan plaati tegema edasi kogu aeg on üks projekt teise otsa tulnud ja tuuri teise otsa ja ja, ja nüüd kuidagi ma olen muidugi ka see, mul on see loll omadus, ma olen natuke laisk ja selline mugav. Ma olen natuke tagant utsitama vist ja see on täpselt kõikide asjadega nii trenni tegu muude asjadega, et kui mul on keegi kõrvalgi koitlemi trenni, okei, siis ma lähen, aga kui ma üksi pean minema, siis ma küll võib-olla kaks-kolm korda käinud, neljas kord juba mõtlen. Las ta minna. Et selles mõttes on väga head, et mul on, ma olen praegu selle plaadinaal küll leidnud sellise väga hea inimese, kes mind tagant utsitab ja ja, ja on samamoodi põleb nagu mina, et selles mõttes, et on väga selline eksaiteid sellest projektist, et tundub, et väga-väga tõesti väga lahe. Räägi nüüd vahele konkreetselt sellest laulust, mida me nädala jooksul iga päev raadio kahes mängime mis, kus, kuidas on seal väike stoori kaasa pakkuda, see on siis esimene singel selle uue plaadi pealt. Loo nimeks on kaugele, siit see lugu tegelikult sündis, mul ütleme üks kaks kuud tagasi. Ja tavaliselt ma punnitatakse niimoodi lugusid, et pikalt ja mõeldakse igasuguseid Piite asju välja ja ehitatakse, sinna hakatakse mõtlema midagi siis see oli nii, et mul tuli äkki mingisugune selline mingi viisakas peas keerlema. Panin kõige lähem asi, mis ma leidsin, oli fotoaparaat, mille ma panin lindistama enda kõrval laua peale ja siis mängisin selle loo otsast lõpuni klaverile. Kalintia teksti tegi pärast Peter Ross sinna peale, nii et et Ta on selline lugu, et midagi ka väga midagi eriskummalist ei olegi, et ma arvan, et see on hea märk, et see lõhe niimoodi lupsti kiirelt tuli, et järelikult siis ei pidanudki nagu midagi üldse mõtlema punnitama sinna juurde enam pärast, et nii, nii ta tuli. Tänapäeval on muusikutel, kes natukene tehnikast jagavad, ikka küllaltki mugav tegutseda, eks fotoaparaat oli lähedal, panid kohe fotoaparaadi, põhimõtteliselt lindistasin loo fotoaparaat vanasti võtta ja mis siis sai meloodia pähe, selles mõttes ongi hull asi, et tegelikult ongi, aga kui, kui, kui mingisugune viis või, või laul tuleb või mingi mõte siis kohe kribama või öösel üles ärkama ja selle kirja panemast ega paari tunni pärast on seal läinud, et selles mõttes, et peab olema mingisugune asi, kogu aeg käepärast, tuleb sulle ette mõni lugu, mis on sinu puhul olnud nii-öelda napilt pääsemine, et viimasel hetkel said veel sabast kinni või mille mahakirjutamisega või kirjapanemisega oli tõesti kiire. Ei, mul on olnud küll lugusid, mis, mis mul, mis ma olen teinud ja mida ma ei ole jõudnud linti kuskile lindi peale mängida ja, ja mul on see meelest ära läinud ja siis tuleb see mitme aasta pärast uuesti mingi viisijupp hakkab, peaasi, et oi, aga mul oli vist mingi selline lugu ka. Et kuna mul siin mingid aastad tagasi, kui ma, see oli juba vist üks kolm aastat tagasi, kui, kui mul arvutiklassis niimoodi, et mul pool plaadimata Läks lendas taevasse, siis oli sellest päris selline. Siis mul läksid väga paljud lood ja demod ja viisijupid, mis ma olin nii-öelda valmis kirjutanud uue plaadi jaoks, aga mõned asjad ikka tulevad kuskilt koidavad ka, tulevad meelde, õues on jäänud mulje koiteta, sinu elutempo on erakordselt kiire ja et maha istuda, kas sul tegelikult selleks üldse aega jätkub? Ma ei tea, seda saad sa kohe ise öelda, aga, aga ma viitan sellele, et millal avanevad need hetked, kui sa tõesti avastad endas mõne viisi ja ja kas sa pead selleks ikkagi spetsiaalselt aega leidma või, või see kõik sünnib, sünnib ikkagi möödaminnes, millegi muu kõrvalt. Vot selles ongi asi, et mida, mida aasta edasi, seda kiiremaks elutempo läheb ja seda rohkem on kogu aeg sahmimiste tegemist ja selle kõrvalt on loomingulise tööga väga keeruline on tegeleda, et, et kõik argipäeva mured ja muud probleemid, et ma arvan, et mõnes mõttes see masu, mis on Eestit tabanud, on kindlasti loomingu inimestele väga hästi mõjunud, et inimestel on rohkem aega mõelda ja mõtiskleda ja tegeleda loometööga ja rohkem vaba aega nii-öelda iseendaga olla, et selles mõttes, et mina tunnen küll, et praegu see plaadi tegemine on täiesti 10-sse väga õigel ajal, et ütleme, eelmine aasta või üle-eelmine aasta ei oleks mitte kuidagi lihtsalt võimalik olnud, et eelmine aasta sai Joala projektituuriga tehtud 75 kontserti ühe tuuriga, nii et see on vist kõigi aegade Eesti rekordist, ma arvan, et, et siis oli, põhimõtteliselt on lihtsalt on niimoodi, et kodust läbi ja uued puhtad riided ja järgmisse kohta, et ega, ega ei ole suurt aega maha istuda, aga, aga praegu ma naudin seda, et, et on rohkem vaba aega ja saab, saab tõesti nagu lihtsalt istuda maha ja teha muusikat ja üldse nagu mängida kasvõi oma lõbuks, näiteks klimmerdada mõni õhtu klaverit, lahe, mida ma pole aastaid saanud teha. On sul kahju nendest aastatest, mis vahepeal ma ei taha öelda, raisku läinud, aga nagu sa ise ütlesite, viimasest stuudioalbumist on möödas 10 aastat, et see on ikkagi metsik aeg, arvestades tegelikult oled sa noormees, aga ometi on sinu karjäärist justkui 10 aastat juba läinud, et sa oled andekas kuju, väga hea laulja. Ei ole raiskamine, see 10 aastat ei ole, sest et jah, ma olen nõus, et tegelikult oleks pidanud selle aja sisse kindlasti üks paar plaati mahtuma, aga samas on see, et kõigega tegeleda korraga ei jõua ja tegelikult selle 10 aastaga, mina olen kindlasti inimesena ja, ja artistina versioonina väga palju arenenud ja väga palju õppinud, et ma olen väga põnevaid, väga palju erinevaid põnevat tööd saanud, teha erinevaid projekte, teatrites, Eestis, välismaal teha koos erinevate muusikute lavastajatega filme, dubleerida, iga asja annab sulle midagi juurde ja midagi jääb sulle külge ja see arendab sind. Et ootan juba selles mõttes põnevusega, et ka selle kahe nädala pärast hakkavad meil tegelikult Tartus proovid uue muusikaliga mis tuleb järjekordselt selline minu elus, selline üks suurimaid seal on see, et väljakutseid siis, et et me hakkame tegema uut tükki uue saksa lavastajaga ja esmakordselt on selline tükk, et kus on üle poole on, on draama ja allapoole ainult muusikat, nii et see saab olema tõeline pähkel ja siis ma nüüd kolin kohe pooleteiseks kuuks Tartusse, nii et prooviproovidesse teatrisse ja siis ma tulen, kui see tükk väljas see tagasi räägime vahelduseks jälle reisimisest ja, ja liiklemisest, vee ja maa peal. Tuleb seal midagi ette, mis tookord seal Muhu väina peal viie päeva ja öö jooksul sa endast nagu teada said või, või avastasid või see oli mul mõnes mõttes selline väikene test, ma tahtsin seda juba ammu teha, et ma olen nüüd natukene merel käinud ja purjetamisega tegelenud teist aastat, et ja ma tahtsin, ma ei ole kunagi nii selliseid pikki sõite teinud, et ma olen eluaeg selline natuke hullanded, selliseid, kõik pöörased asjad, mis on elu ette visanud, mul on need vastu võtnud ära teinud, et et kahe aasta pärast ilmselt tuleb selline reis, et tuleb purjetada üle Atlandi-iks, neli kuud järjest tuleb kogu reis ja ma tahtsin, see oli selline esimene selline mekked, mida sa tegelikult õieti tähendab, sest et ega seda õieti enne noh, teoorias seda on väga raske ette kujutada, kui seda ei proovi. Et juba selle viie kuue päevaga sai juba sellise maitse suhu. Ahaa, et mul juba tuttavad ütles, et võib-olla sa nüüd mõtled ikka ümber, et et merehaigus pole probleem, ei absoluutselt, et igasuguseid, mida rohkem lainetab, seda parem. Mida ta sinna atlandil ära olete kaotanud, kellega sa lähed ja miks see on üks selline põnev projekt, mida praegu pannakse, et sellest on veel natukene, kuna see tuleb 2011, siis sellest on veel natuke vara rääkida, aga, aga tean, et põhimõtteliselt plaan on kindel ja tiim tiimi pannakse kokku ja otsitakse sponsoreid ja nii edasi, et sellest tuleb ka vist mingi väike telesaade, aga sellest on veel vara rääkida. Millisena sa, Koit näed enda rolli mere peal või laeva peale, et ma ei tahaks hästi uskuda, et see piirdub sellega, et sa kõlgutada jalgu üle reelingu ja kitarr käes ja teed meeskonnale nalja näiteks. Ja kaugeltki mitte, et selles mõttes ainult ilusate silmade eest ei võeta reisile kaasa. Et see on tõsine, karm, selline proovilepanek ja ma arvan, et sealt sellelt reisilt tuleb tagasi jälle väga teine inimene, kes sinna reisile läheb, et, et ma arvan, et mitte kunagi ei ole üldse sellises reaalses argielus ei ole mitte elusas nii palju vaba aega iseendaga olla oma mõtetega ja kui seal, kui sõelad ikkagi loksud põhimõtteliselt, et oled selle väikse laeva peal ja mitte kusagilt kusagilt sealt ei pääse, et nüüd kui päevad, et, et see on nagu nii-öelda mõtlen just vaimses mõttes kindlasti üksjagu väga suur selline väljakutse, et see paras pähkel aga, aga kindlasti tööd tuleb, see on kindlasti karm reisijate tegelikult juba Muhu Väin, tegelikult mis on Eesti vanim ja suurim selline üritus, siis seal juba see nädal aega seal seal juba ei ole naljaasi tõepoolest ise selle kaasa nüüd teinud peaaegu terve, mitte küll kogu kogu väin, aga viis päeva, et see, see ei olnud tõesti. Mehed läksid ikka väga kurnatud tagasi pärast koju, kui palju need reisid, millest me põgusalt oleme siin kuulnud, on tingitud tahtmisest Eesti avalikkuse eest pääseda? Pole ju saladus, et tuntud inimesed on väga sageli, ma ütlen, lihtsalt huviorbiidis vaid eesti moodi käib ikkagi nagu tõsine andmine. Et see ei mõju väga hästi. Üldiselt ei, seda küll jah, selles mõttes, et see on üks jälle üks selline miinuspool, mis selle elukutsega või selle alaga kaasa tuleb ette, et mul on väga, teinekord väga hea meel on, et kui ma olen just kuskil reisil olnud ja ainult kusagilt kuulnud mingeid võnkeid, et ahaa, et jälle kuskil kirjutati, midagi jälle tõi jälle, sa said kuskil noomida ja pragada ja kuskil jälle midagi, et selles mõttes, et kahjuks minu meelest on see läinud aastatega ainult hullemaks, et ma ei kujuta ette, kas on sellest, et lehe tiraaži teha, kõike lähevad väiksemaks ja kuidagi maja oma lehte müüjaga kõik minut. Mul on enamus tuttavad on nii-öelda avaliku elu tegelased või muusikud või näitlejad või nii edasi siis siis kõik ütlevad ühest suust, et enamasti on nii, et tõesti, kui kõike usuks, mis kirjutatakse lehtedes, siis müts maha nende inimeste ees, kes kõik usuvad, mis loevad, et aga eks see on ilmselt igal pool. Samas, sega Inglismaalgi parema jala ja nii edasi, et lihtsalt sellega tuleb, et õppida elama ja lihtsalt leppida sellega et selles mõttes, et kui sa sellest üle oled, et siis siis on kõik okei, et mina juba olen loobunud aastaid juba igasuguste netikommentaaride lugemisest ja nii edasi ja nagu minu enamast tuttavadki, et selles mõttes pole mõtet endale sellist halba energiat lihtsalt külge tõmmata või selles mõttes, et väga hea ja kerge niimoodi elada, kui sa lihtsalt lülitad ennast selle välja, räägime veel muusikast, nad jälle tuleks tagasi selle väga töörohke möödunud suve juurde, ütle, kas kellegi teise laulude esitamine ja lausa kontserdi tegemine ja plaadi väljaandmine sinu enda karjäärile negatiivselt ei võiks mõjuda. Et arvestades veel eriti, kelle saabastesse jälgedesse sa nagu muide, siis noh, ütleme, püüdsid astuda või, või kelle radadel käia, et võib üsna libedad ja konarlik tee olla? Kahtlemata on selles mõttes, et sul jutus on väga iva sees, seda ma ise mõtlesin, et see on, see on, oli paras, paras väljakutse ja selline mõnes mõttes riske, et võtta sellised mõnes mõttes Eesti Eesti sellised pühad, popmuusika, klassikapühad, lood, ütleme inimestele tõepoolest ikkagi aastakümneid ja juba ütleme erinevatele generatsioonile väga armsaks saanud lood ja ja neid uuesti esitada. Ja veel sellise vanameistri poolt sisse lauldud lood, et et neid paremini teha on väga oleks. Mul on väga raske, et aga ma ütleksin ikkagi nüüd isegi alguses mul olid natuke mingid hirmud ja kõhklused, siis olles teinud juba esimesed kolm või viis kontsert ära, siis ma sain aru, et tegelikult, et me oleme väga väga õigel teel ja, ja see oli väga lahe ja aus asi, mida me tegime ja, ja seevastu kaevamis kontserditel tuli inimestelt ja saalid olid täis ja ja inimesed mul oli pärast igat kontserti, ma sain inimestega kokku ja kirjutasin autogramme, tegime pilte, ajasime juttu, kui inimesed tulid rääkima, et mis oli väga lahe, et mis lugu võiks veel olla ja nii edasi, et et ma arvan, et selle, selle tuuriga selle projektiga ma sain endale väga palju selliseid kuulajaid juurde, kes võib-olla enne ei olnud mind kuulnud või ei teadnud mind niipalju kui artisti või ütleme, olid võib-olla kusagilt mingeid vanu asju telekast näinud või et väga palju. Ma kuulsin pidevalt selliseid asju, et oi et ma nägin esimest korda sind laivis, et väga lahe ja väga kihvtid laulad ja sa oled noh, väga-väga palju sellist vastukaja positiivsete, et inimesed olid väga positiivselt üllatunud ja, ja ma arvan, et kogu see rahvahulk, mis selle 75 kontserdi jooksul saalist läbi käis, et ma arvan nägudest oli küll näha, et silmadest, et inimesed läksid väga positiivselt meelestatud ära sealt ja kogu aeg küsiti plaat ja nii edasi, et kontserdist plaati, et et ma arvan, et jällegi selline üks selline lahe, loomulikult ühekordne projekt, aga üks selline lahe jällegi aeg olnud elus, mis, mis on jällegi üks andnud kindlasti mind jällegi arendanud ja täiendanud, andnud mulle väga palju juurde, et see oli üks väga lahe aasta eelmine aasta. Ma olen lugenud kusagilt, et mingil põhjusel on õnnestunud sinul saada Jaak Joala usaldusisikuks või vähemalt sa kuulud sellesse ringi, kes temaga on saanud suhelda, et neid väga palju ei ole, ma ei tea, kuidas teil tänapäeval need suhted on, kas te satute kokku sel juhul, kuidas nagu sa selle ära teeninud või millega tegelikult mis õhust ei olnud see, et, et ma need jaagu lood nende nende lugudega tuurile läksin ja selles mõttes, et Jaak on ju olnud minu õpetaja otsa koolis. Need olid viimased aastad, enne, kui ta sealt ja ära läks, päris mitu aastat oli mu õpetaja ja meie tutvus juba alates kusagilt 93.-st aastast või umbes niimoodi, et, et tema on mind kindlasti üldse kõige rohkem, ma arvan, muusikaliselt mõjutanud ja ma arvan, et minu elus üks need on kaks inimest, kes on mind mind kõige rohkem mõjutanud ja mulle kõige olulisema tähtsamad inimesed olnud. Muusika mõttes on olnud Mikk Targo kahtlemata kes oli kogu kodani perioodi produtsent ja minu meelest üks Eesti oma geniaalseid laulukirjutajaid ja kelle kõrvalt mul vaatasin juba 15 aastase poisina oli väga lahe stuudios vaadata, pida ja kogu see aeg, et see oli tõeline, selline kool. Ja teine inimene oli jaak, kellega küll vanusevahes on huvitav, kuidas vanusevahe on väga suur, aga samas elusas pole sellist tunnet, on need nagu oleks. Ma tean, saime kohe nagu nii hea kapi peale ja kuulasime koos muusikat, rääkisime elust, ilmast, asjadest võisime hommikutundideni lobiseda, et selles mõttes on üks väga lahe aeg olnud ja mõtlen, et väga palju muusikaliselt minu silmi avanud ja, ja arendanud ja mõjutanud on just jaak. Kas tema võimuses on mingil moel sinu karjääri kujundada ka öelda, et Koit, ära tee nii või tee naa? Ei, loomulikult ma olen üldse selline inimene, kes väga üldiselt. Ma olen väga kriitiline ja kui teinekord inimesed ütlevad, et oi, sa oled nii kriitiline, siis ennekõike. Ma olen öelnud, et kõige kriitilisem olen ma enda suhtes veel, et see ei ole nii, et Eesti suhtes kriitiline olen ainult. Ma arvan, et see peab olema igal artistil, et kui, kui arvaks, et kõik on puhas kuld, mis sa teed ja laulad ja oled, et siis siis on natuke midagi mäda, et väga paljudel inimestel Eestis on minu meelest enesekriitikaga natuke probleeme, aga ma olen üldse selline inimene, kes küsib teiste inimeste kellelegi arvamusele, korda läheb teiste arvamust ja, ja kindlasti eriti veel algusperioodil, ütleme esimesed, kui ma veel noorem olin, selleni ikkagi roheline artist ja ja kõik oli minu jaoks uus ja põnev ja huvitav ja sain oma sokid kätte igasugustele lehtede ajakirjanduse näol. Et oli vist tol ajal ja igasugused muud asjada põnevad lähed, et selles mõttes, et see oli jälle selline arengu mingisugused aastad ja selline selline huvitav periood elus, et siis ma küsisin kindlasti kogu aeg ikkagi. Jaak oli üks põhilisi inimesi, kelle käest ma nõu küsisin, tema arvamus ja soovitus läks mulle kõige rohkem korda. Koit Toome aitäh, aitäh.