Te kuulate Raadio kahte ja meil on seekord külas Eesti, ma julgen öelda, vist viimase 15 aasta üks edukamaid laulja tare neiu, kes on kunagi kuulsaks saanud ansambliga Pespifoor teinud vahepeal Slobodan Riveri ja nüüd jõudnud kaua oodatud sooloalbumini. Ithaka Maria, rõõm näha. Tere tulemast. Tere ja palju õnne. Palju õnne kahel puhul, esiteks ei ole liiga palju aega möödas sinu sünnipäevast. See toimus vahetult enne jaanipäeva ja, ja teiseks muidugi et sellise pealkirja on saanud seesama sinu kauaoodatud all kaua tehtud kaunikene sooloalbum kõlab tegelikult hästi, aga arvestades seda perioodi, mis plaadi tegemiseks kulunud on ikka ikka pikad aastad siis ütle, kas usk vahepeal kippus kaduma ka või ei ole see sinu jaoks olnud eluline küsimus või, või nii tähtis, et iga hinna eest peab olema tehtud. Eks ikka on aeg-ajalt suusk löönud nagu kõik, kui ma, et kui sa annad ja annad ja teed ja teed ja siis tulevad, noh kui sa nagu tuleb raskelt kätte või? Muidugi, aga õnneks on mul kõrval ka inimesed, kes teatud hetkedel on minusse isegi rohkem uskunud kui mina ise. Et, aga samas ei olnud ka see nagu niisugune eesmärk omaette, et nüüd müügiartikkel valmis saada, lihtsalt minul on nagu hea meel, et need lood, mis on mingil kindlal perioodil tehtud Ühes kohas kindlalt võtta kas või minu enda jaoks kuskilt riiulist, mul on süsteem, ma saan ta paigutada niimoodi ära ja sealt iga kell võtta, et ilgelt paha on, kui siin-seal on mingi singel, keegi ei tea, missugune versioon toon ja ja nii edasi, et niukene korralagedus nagu käis, käis närvidele küll natukene sei kuhu tõi seest. Kuhu sa selle plaadi oma kodus paigutad võrreldes näiteks Best Before'i või Slobodan Riveri omaga? Issver mul ei olegi ühtegi pestifoori plaati ei ole endale nii kurbusega. See on selline kuum retrokaup, mille sa oled ära jaganud kõik tuttavatele vä? Ilmselt on ta kuidagi niimoodi läinud jah, et aga Slobodan sellest mul on küll. Ja see on kapis mul praegu neid ei ole ka mitte ühtegi endal kodus, nii et et eks ma Leiendada mingi pehme koha. Oled sa leidnud tahtmist ennast kiusata või vastupidi, meelitada sellega, et paned vanu aegu peale ja kuulad, et mis siis sai tehtud ja kuidas sai tehtud, sa räägid Slobodan telerist või näiteks Pesbefoorist. Ei Pespifoorima küll ei ole kuulanud mõnikord kui mõnel pikal sõidul näiteks kuskilt teisest Eestimaa otsast teise esimees moodsa või vastupidi, et kui mõnel pikal sõidul öösiti mõni näiteks luuserit lastakse, mingisugusest raadiost siis on, ega, ega ära ei paned midagi häbeneda, seal ei ole normaalne, kõik tehti hästi ja tehti anti sellel ajal endast parim ja, ja samamoodi ka Slobodan River'iga, et ka seal ikkagi anti endast parim. Oled sa nostalgiast lugupidav inimene, mõneti et kui raadiost ikka vana armas lapsepõlvelugu tuleb, siis läheb seest härdaks, sa paned tähele, seda ikka sina ka, nii ja naa, ilmselt ilmselt minus on ka seda teatud määral peidus, aga aga kas sinus on seda piisavalt palju, et mingis plaanis isegi taga igatseda seda 90.-te keskpaika näiteks? Ei, kindlasti mitte, miks mitte, sest tegelikult sellesama 15 aastase minu meelest küllalt muljetavaldava ja pika karjääri ühed kõrghetked olid siis. Oi, see võib-olla on, seda on isegi mitmel korral mainitud niimoodi ja küsitud ka umbes niimoodi suunavaid küsimusi esitatud, et aga aga minu enda jaoks on, on need kõrghetked ikkagi seotud viimaste plaatidega, kus mul on olnud lihtsalt fantastiline võimalus teha koostööd erinevate muusikutega nii meilt kui mujalt. Ja see, mis nagu puudutab just seda minu oma loomingu tegemist, sest et noh, nüüd ma juba võin küll ausalt julgelt tunnistada, et Best Before oli projekt, esiteks olid seal teiste laulud ja see stiil oli minule natukene Tallinn on tühi nagu mida me ise samal ajal võisin kuulata kes seal võis olla see Proditsi ja, ja muud tegelikult, et, et siis ma olin natuke isegi ahah, okei, meil on siis sedasi selline sihuke nukku ja, ja hõbekostüümid ja, ja, ja see jättis mulle isegi nagu sihukese maine külge, et Good et. Ma lugesin, ma ei tea, kas sa oled ise pilgu peale visanud värskele kroonikale. Ei lugu sellest telefon, lugu, kus ka teised sinust natukene räägivad ja ma jõudnud kõike läbi töötada ka Alar Kotkas. Mees, kes on ilmselt suure osa oma elust ja tööst pühendanud sinu aitamisele mainib seal, et kunagi, kui sa silmapiirile ilmusid, siis sa jäid kohe meelde muuhulgas oma välimusega Nojah, eks ma olen niukene karmi välimusega naisterahvas, arm põsel ja. Selge selline Proditsi aeg, kas see välimusele kuidagi haakus selle stiiliga, mis moodi see välja nägid tookord? Tookord ma nägin välja ta, ma, ma nüüd tean seda ise, milline ma siis välja nägin, sellepärast, et aga mulle seda pidevalt nagu meelde tuletanud, kas sa mäletad, kuidas sa sinna tulid, et ma olin esiteks niukse, mis mul oli seljas, mul oli vist mingi, kas nabapluus, aga siis olid niuksed traksipüksid ja need traksid oli niimoodi alla lastud. Astusin sinna enesekindlalt sisse ja, ja üsna esimestel päevadel meil oli mingi arusaamatus ja ma tegin ennast nagu väga, tegin oma seisukohad väga kiiresti ja väga tugevalt selgeks, aga see sobis, kõik, me leidsime ikkagi. See ongi sinu loomus minna julgelt peale, mitte ukse taga närveerida, pisaraid valada, põdeda. Ma ukse taga võin ka pisaraid valada ja põdeda ja minu loomuse juurde käib samal ajal ka enesekindlus nendes küsimustes, milles ma ise olen veendunud, et ma mülge õiglane. Et kui ma ise tean, et asi on niimoodi, on õige, siis ma üritan teistele seda ka selgeks teha või vähemalt mitte selgeks teha, ka näidata, et nad saaksid minu seisukohast aru. Nii et mingis mõttes olid vähemalt seoses Best Before'iga sina vales kohas või kas tänu sellele sai ka selle bändi aeg ühel hetkel otsa? Ma ei ütleks päris niimoodi, et ma vales kohas olin, et noh, ma olen pisikesest peale niukest nagu diskomuusikat armastanud samal ajal mingisuguse teise bändiga noh, täiesti teisest ooperist Männiga kõrvuti, et et selles mõttes oli ta kindlasti nagu üks osa minust, aga mitte valdav osa minust, et ikkagi mõnes mõttes õige koht ja ma ei arva ka, et see bänd nagu sellepärast otsuse, et otsa sai ta võib-olla sellepärast, et kõigil oli niisugune soov edasi minna seal Kairikene, blond, kes meil aknessaa oli, tema lavanimi, siis ma ise unustasin ära. Tema vist läks Jaapanisse sealt kohe pärast edasi ja, ja Kati hakkas tegema mingit pühendus rohkem oma selle tantsugruppi. Raivo tegi lasteaia, ma ei tea, kas pärast seda pestifooriaga, eks kõik tahtsid edasi minna ka, võib-olla ka produtsendid tahtsid edasi minna, mitte ainult meie ja minul tuli sinna otsa tuli siis niinimetatud soolokarjäär, mis kahjuks ei jõudnud plaadini hästi. Raske aeg oli, see majanduskriis oli siis ka muideks majanduskriisi Bei 90.-te lõpp, kusagil läheks? Kaheksa, eksime tookord 10 aastat tagasi, Maria, kui palju sinu jaoks mängus oli? Sa ütlesid, et ajad olid rasked, kas võisid nad koguni sellist emotsiooni tekitada, et, et sa Lahkutki lõplikult karusselli või, või kui sa oled muusika sees ja ja Eestis asja pingevabalt võtad, et sinu elumuusiku elu ei sõltu sellest, kas plaati ostetakse 1000 või 2000 tükki. Et siis seda ohtu polnud? Sa rahulikult ootasid järgmist momenti, seda, mil siis Slobodan River kokku tuli. Tõtt-öelda isegi oli niisugune, ma ei mäleta, kas tekistis aastakese või äkki isegi, et rohkem oli külvata pärast seda soolo üritamist, mingisugune niisugune tunne, et kõik Need on visioon oma muusikaga ei tegelenud. Ja, ja ma ei mäleta, mis selle põhjustas, oli igati igati imelik periood, et oli mul pereelu, oli ka kuidagi kahtlane ja siuke mingid otsimised käisid ja ja siis ma astusin veel ka lavakas, tegin lavakasse katsed ja mingis kolmandas voorus siis öeldi mulle ei, minge palun koju, siis ma läksin koju ja olin umbes terve päev voodis pikali ja põdesin seda, et ma sinna sisse ei saanud, siis ma mõtlesin, et see nagu näitleja, näiteks õppimine võiks olla umbes ainukene asi, mille vastu veel vahetada seda muusiku elukutset ja siis ma sinna sisse ei saanud ja meil hirmsasti põdesin seda ja sellele järgnesid veel katsetused, siis ma mõtlesin, et ei, ikka muusika juurde tagasi ei lähe, et võtan hoopis õigusteaduse, aga seal ma sain väga kiiresti aru, et too ei, muusika on ikka väga tore ja siis hakkas järjest minema, et et avastasin nagu siukse selle osa, et ma võin, võin hoopis ise muusikat kirjutada, ise tekste kirjutada muusikale ja siis hoopis teise pilguga vaatan sellest ajast ei ole nagu õnnelik. See oli teatavas mõttes nagu iseseisvumine või muusikas. Jah, võib küll nii öelda jah, sest et kui, kui ise kirjutad loo, siis tead täpselt, mismoodi see peaks kõlama ja oskad ennast produtsenti teleselgitada ja. Kas sinu valikutes on olnud ka kedagi teist peale nende inimeste, kellega sa oled stuudios tööd teinud, kõik need aastad alates sealt Best Before'i ajast need mehed, kes sind bändi võtsid, sinna Kotkas Laisaar, Paulus, siis tuli soolokarjäär Slobodan River ka sinna sisse, et kogu aeg on need ühed samad inimesed, vähemalt stuudiades sind saatnud. On sul teisi valikuid või mõtteid olnud või, või on see liiga hea süsteem, mis toimib sinu meelest ja mille väljavahetamine ei saa kõneks tullagi? Slobodan Riveri juures olid veel ka Tomi Rahula ja Stig Rästa ju ja, ja siis on ka nüüd selle plaadi juures, et mõned lood on kirjutatud täiesti arvestatav osa on kirjutatud nagu koostöös nendega, et, et see on ikkagi juba midagi hoopis teist kohe ainult Paulus Laisaar, Kotkas ega asju ajada. Ja nüüd selle viimase plaadi juures on ka tulnud produtsendid mängu Adam viimane kord on rahvale, et see kõik on niukene ikkagi värskendav ja ja tuleb küll kõne alla, et ikka kaasata veel keegi ja veel keegi. Kuigi hallid kardinalid on ühed ja samad mehed seal taga, neis on miski, mis, mis ütleme siis, tagab sulle kindla seljataguse või ma ei tea, kas ma sõnastan seda mõtet õigesti. Mina ka ei tea, kas sa sõnastaksid õieti sellepärast, et nad on mulle toeks ja, ja neile meeldib see asi, mis ma teen ja neil on sellesse usku, nagu ma ütlesin, et isegi teinekord rohkem kui minul endal. Aga samas ei ole, ei ole see kuidagi, see süsteem ei ole nüüd niimoodi, et nemad ütlevad ja põrutavad rusikaga lauale, vot niimoodi on vaja teha ja sinna on vaja minna, et ikkagi ikkagi mul on hea meel vähemalt. No ma ei tea, mis järgmise plaadiga saab, aga selle plaadi puhul küll, et ma sain ikkagi ise öelda, et kuhu mul oleks vaja minna. Ja nad tulid minuga kaasa. Meil on stuudios Ithaka Maria, räägime veel natukene sinu uuest plaadist. Kui pika aja jooksul need lood, mis siia mahtunud on, neid on kokku koos eestikeelsetega, siis 16 sündinud on, see võtab kokku päris mitu aastat. Üheks. No tegelikult ei peaks võtma nii kaua aega, võib-olla, aga, aga minul võttis ja on üks lugu, mis kannab nüüd nime Hewenonüüm kandis kunagi nime spaider ja sündis siis, kui veel Slobodan River oli olemas, nii et noh, ikka päris kaua võttis aega. Aga teisest küljest on see nagu positiivne, et tehtud on südame järgi tehtud, on nii nagu nii nagu tunne on ja mulle endale meeldib niuke eklektiline plaat, et erinevad asjad on erinevad stiilid isegi natukene kokku panna. Mõni muidugi võib öelda nii rööpanimiossa, onju, aga mulle endale meeldib ja ma usun, et paljud asjad on, on tegelikult niimoodi arenenud paljud, nii nii mõnigi artist, et algul ei suudeta teda paigutada ja, ja võib-olla siis kuidagi koos publikuga ja kuulajatega, siis leitakse koht sellele artistile. Kas sinu käe sees ta ei pea, seda on tulnud laule, mis on jäänud, ma ei tea, paremat aega ootama või teist teist lähenemist või uut ansamblit kunagi näiteks lugu, mida, mille puhul sa tunned, et see ei ole praegu see, mida ta peaks tegema. Kas sa mõtled, et kas sellel plaadil on või sahtlis on, midagi on sahtlis sahtlis on küll, aga mitte palju, et seal on mõned ja, ja nad on niuksed natukene käredamalt, et ilmselt peab natukene ootama, et ma ise oleksin valmis niisugust asja laulma käredamalt ala käredamalt. Raskeroki-likumad et see ja eestikeelsed ka kusjuures, et see praegu ei ole õige aeg ja võib-olla isegi mina ei ole õige artist. Ma veel ei tea. Ütleme, et milline, võib-olla see, see noh, ma ei kujuta ette, ühesõnaga, laulukirjutamise protsessi või neid hetki, kui tulevad sellised head ideed, mis tundub, et et jube hea, et peaks kuidagi ära vormistama, mulle tulevad ikka meelde ainult need meloodiad, mida ma olen kusagilt kuulnud. Aga kui sa kirjutad poplaule ja siis järsku toimub selline kõrvalepõige, et sa kirjutad midagi Rockiliku või midagi hoopis teistsugused. Et millest see nagu tuleb, et kas oleneb tujust sul kindlasti, et täna oled jube vihane, et auto on katki ja lähen koju ja siis selle emotsiooni pealt kirjutan hoopis teistsuguse laulu. Ei tea, kas need noh, eks see laulu kirjutamise protsess on natukene pikem, et see viha jõuab ammu lahtuda, et see nüüd otseselt ei määra, et kas nüüd tuleb raskeroki rikkumi disko, et aga kuidagi sõltuvalt laulu iseloomus võib-olla ka sõltuvalt sellest, mida, mida ma ise samal ajal just kuulan, et kui ma kuulan seal tõesti taadi yksi, siis noh, mis, mis sa tahad, noh et siis võib-olla need asjad ka mõjutavad, et mis, mis parasjagu ümberringi toimub. Kuidas oma emotsionaalseid hetki lahendad on muusika kuulamine üks selline võimalus koristades koristades. Koristamine on jah ja siis kuidagi samal ajal korrastad justkui oma mõtteid ka ja ja tõsiga koristamise käes hakkad ümisema vaikselt midagi kaasa ja mine tea, võib ka sealt sündida uut, miskit. Kas nüüd jälle aasta vanemaks saanuna ja uude kümnendisse jõudnuna? Kui õudne see tähendanud, rõhutatakse nii palju. Jube ma rõhutan seda meelega, sest ma olen sinust aasta aia sees. Sa oled minu liigas, kas sa saad endaga paremini läbi või halvemini läbi näiteks kui 10 aastat tagasi, siis kui sa 20.-sse jõudsid. Ja kindlasti ma saan endaga palju paremini läbi, nüüd. Mingid asjad on selgeks mõeldud ja, või millest see tuleb? Millest see tuleb, no tõenäoliselt tuleb ta sellest, et mingit mingit väga tähtsad mõtted on, on nüüd ära mõeldud ja, ja süda on rohkem rahul ja väikestest asjadest. Kuidas endal see Ta ei tunne, et on, et sa saad endaga paremini läbi näiteks nüüd kui kahekümnendates kindlasti tunnel Ei tea, ma olen mõelnud jälle nii, et võib-olla oleks pidanud tegema kahekümneselt näiteks teistsuguseid valikuid. Valikuid siis, nii saab ka alati mõelda, või? Muidugi võib nii ka mõelda ja minu minu meelest ikkagi üks asi viib teiseni ja alati alati midagi kõrva taha panna, nii et kõik on kasulik. Kuidas pereeluga on näiteks uuesti ema ametit proovida tahaksid lähiajal? Noh, ma ju olen ema, kogu aeg. Mõtled, kas ma tahaksin pere suureneks. Just ja ema ametit proovida siis ses mõttes, et noh, lepime kokku, et vastsündinu on ikka natukene teine teema ju kui tegeleda näiteks mõne rublikuga või, või juba vaikselt teismelise-eale läheneva inimesega, eks. Mul otsest beebiisu praegu ei ole, tuleb tunnistada, et lapsi on ümberringi palju. Jaa, nii on mul õetütar on pidevalt meiega ja on seal. Sõbrannade ring on tütrel päris suur, nii et kuidagi on parasjagu kõike hetkel. Millised su plaanid sel suvel on? Teed midagi erilist, ka on seal kindel siht kusagil ära käia, olla. Aa, ma mõtlesin küll, mõtlesin karjalasse minna, äkki äkki jõuab. Ja Karjalas seal ma veetsin väiksena lapsepõlves kõik oma suved, et vanaema, vanaisa töötasid seal ja siis oli hästi põnev ja ma mõtlesin, et äkki õnnestub võta pere kaasa ja näidata oma oma lähedastele ka, et kus ma käisin, mis ma tegin ja endal on ka väga huvitav, milline sa praegu seal kõik välja näeb. Ma loodan, et sa jõuad sinna või et te jõuate sinna. Ma loodan ka, et me jõuame tagasi ka. Ithaka Maria, aitäh tulemast. Aitäh kutsumast.