Peeter Volkonski alles möödunud aasta viimases nooruses natukene rohkem sinust lugeda ja teada. Ja seal sa ütlesid muuhulgas ka seda, et tuled ikka olnud noorte poolt ja püüdnud nendega koos olla. Aga siit tekib kohe küsimus, et mina räägin nende inimeste nimel, kes on praegu 23. Ja selle põlvkonna nimel, kes siis 80. aasta kontserdil olid kuueteistaastased ja vast moodustasid põhilise osa näpuiskajatest ja elavalt kaasa elajast publikust. Aga kuidas te teate neid praeguseid noori ja meievanuseid, on neid kontaktivõimalusega? No on ikka, no praeguste 16 aastastega on mul olnud küllaltki tihedaid kontakte 16 kuni 18, sest ma kaks aastat tegelesin siin Tartus kooliteatriga. Tegin keskkooli õpilastega teatrit. Esimene aasta tegime George maa lõudoktorfaustuse ja möödunud aastal euriipidesse traumat tragöödia koolitus. Ja noh, ega me seal ainult teatrist ei rääkinud, me rääkisime ka üldse praegusest koolist praegustest noortest, nii et. Võib öelda, et kontakt oli olemas. Ma ei leidnud sugugi, et oleks olnud mingisugust vanusepiiri, sest ütlemine 16 aastasega mul on ju üle üle 15 aasta juba vahet, muidugi üks asi mis võib arvata on see, mis läheb tähendab üldse niisuguseid minuvanuseid ja ja neid nooremaid on see, et et lisa, mida kuulatakse, on ju ikkagi üks. Mina kuulan Kinkrynissonite, nemad Racing kriimzani tuut, Robert Fripi või BDG preili ja. Ja kui mina midagi ei teadnud, siis nemad püüdsid mind valgustada ja tõid mulle linte ja mina jälle. Neid arutasime seda asja ja üldse maailma probleeme. Kas see muusika asi on nii tähtis? On küll, on küll, sest ta on kuidagi kuidagi vahetum emotsionaalsem ja ja samal ajal ka lihtsam kui näiteks rääkida kirjandusest, kuigi kuigi me rääkisime ka sellest. Ja ta on eelkõige ta on ülemaailmselt on rahvusvahelisem. Sest et ma ei saa nendega rääkida keeruvakist Ungari õudist või kuna nad lihtsalt ei ole saanud lugeda. Ja noh, muidugi teeb, teeb küllaltki kurvaks, kui kui tegime seda euriipidest Juba proovide lõpuperioodil. Tükk oli juba peaaegu valmis, üks tütarlaps. Äkki küsis mu käest, et et kuule, aga ütled kese Hellas on. Ma muidugi püüdsin oma nukrust mitte lasta välja paista, aga muidugi see ei ole tema süü. Et ta seda ei teadnud. Aga kuidas teie olete seda teadma saanud? Ma ei oska seda öelda aga minul on küll tunne, et viiendas klassis ma vähemalt juba teadsin, kes on Hellas. Et ta ei ole mitte ainult Soome šokolaadifirma Tegelikult olid sina ju omamoodi staar mitmete põlvkondade seas. Kuidas sa siia Tartusse saada? Tasid see lugu on, on tegelikult väga proosaline. Nimelt kui ma olin saanud ametliku esinemiskeelu aastaks siiamaani ei tea, miks. Siis otsisin endale töökohta, kuna ma olin ajaloost, ma tean Eesti teatriajaloost esimene näitleja, kellel on keelatud ametlikult äraga Teatris esinemine. Kes selliseid keelde käske jagab, seda jagab kultuuriminister nimega Johannes Lott. Allkiri, vähemalt sealolija käskkiri kõlas niimoodi. Mul on see peas. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele siis ma polnud ühtegi saanud, ma ei tea, millistele. On Peeter Volkonski suhtunud kergekäeliselt autori teksti. Millise autori, millisesse teksti polnud öeldud. Ning lubanud endale lavalt ekstravagantsuse, milliselt lavalt, millal ja milliseid ei ole öeldud. Mis ei sobi kokku Nõukogude interpreedi eetikaga? J Lott. See oli jah. 12. kuupäev oli 12. Aprill 1984. Siis kuna mul kuna lenduril, nagu öeldakse, võeti ära taevas pidin ma otsima maapealset tööd ning sattusin tööle Tallinna puhkeparkide direktsiooni kogu automaatide sektori vaneminseneriks. Kusjuures minu põhiline töö seisnes lauluväljaku pinkide ees hoolitsemisest. Et kui on mingisugune kontsert, laulupidu või siis tuleb pingid tassida laiali ja siis, kui see on läbi, siis uuesti virna laduda. Peab ütlema, et see töö oli muidugi Mul puuduks huumorimeel, siis ma oleksin ennast maha lasknud, aga. Aga tänu huumorimeelele ja tänu sellele, et mul oli palju sõpru oli see päris päris lõbusa asja suutsin sellest kujundada, nimelt käisid mul seal pinke tassimas. Ott Arder, Tõnis Mägi, Heino Seljamaa pool vanad tuuled, muidugi pluateegia parajasti saanud ja kõige suurem häda käes oli siis ei olnud midagi täpsemad, kui minna Varblasse. Öelda korra punkaritele, poisid, lähme ja nemad olid alati lahkelt nõus ja ma siiamaale olen neile sügavalt tänulik, sest nad olid parimad parim, et parimad töömehed ja öelda otsion Usseern ära puuteli. Kaua see kestis? See poolteist aastat? Aasta pärast Saimul Ta keeld läbi. Ja minul muidugi oli niisugune mõte, et ma jäängi sinna parkidesse, hakkan teatrites punktiga edasi tegema. Kuupalk jagatud. Etenduste norm arvuga, mis tähendab siis mul oleks olnud ütleme, kuskil mingi vist 130 jagatud 23-ga, see oleks siis ühe etenduse tasu olnud? Muidugi naeru, ühesõnaga sa teed. Nii aga siis juhtusid seal puhkeparkides mingisugused arusaamatused, ma ei teagi, mingisugused finantsasjad, mis lõpuks tuli välja, et ikkagi kõik oli õige. Aga revidendid tulid sisse. Aga kaebekirju oli saadetud absoluutselt kõikide töötajate kohta. Oli üks mingi niisugune minu meelest haige inimene, kes kaebas, saatis igasugustesse instantsidesse kaebekirju kaasa arvatud ka minu kohta, et et ma nagu ei tee seda tööd. Kellena ma kirjas olen, kuigi ma tegin tegelikult ka sellepärast, et, Peale pinkide ma tegin veel igasuguseid asju. Aga ma mänguautomaatidele muretsesin neid igasuguseid, et ma muidugi ei teadnud, mis jupid need on. Aga noh, need mänguautode automaatide poisid andsid mulle lihtsalt need pikad nimekirjad ja mina ajasin nad siis välja igalt poolt Pöögelmanni Teaduste akadeemiast, kus aga sain. Noh, ma helistasin, helistasin lihtsalt oma sõbrale Teaduste Akadeemiasse, küsisin, kust tema neid juppe saab. Ja siis ta seletas mulle asja ära ja sest ega mul ei olnud vaja teada, mis, mis asjad need, mis tee 250 m, tähendab meil oli seda vaja jaamadele, neile muretsesin. Meie puhkeparkide TORE direktor Rita Mägar ja ütles, et Volk, anna andeks, väga meeldiv oli sinuga koos töötada ja teeks seda veelgi, aga aga saad isegi aru, kui revidendid tulevad siis ükskõik kelle kohta ka ainult mitte sinu kohta ei suudame tõestada, ei saa tõepoolest. Läbi, ja ma ütlesin endale mõnes teatris koht. Siis oligi selline olukord, et vaenla stuudio oleks võinud isegi tagasi võtnud, aga neil lihtsalt ei olnud kohta. Lihtsalt ei olnud kohta. Oma teatrisse. Mul oli niisugune tunne, et ma ei oleks sobinud. Isegi Veedinguga arutasime seda asja ja et ma ei läinud seal del suurimagi. Noorsooteatrist ma olin ühe korra juba ära tulnud. Vene teatrisse ei tahtnud minna. Seal olid ja ma olen väga keerulised olukorrad. Ja nukuteatri talle, nii et mul hakkas hirm, et pikk inimene paistab sirmi tagant välja et mina välja ei paistaks, siis peab sirmi nii kõrge tegema, et teised ei ulata. Ja siis just oli tulnud Tartusse kursusekaaslane. Kerge. Siis mõtlesin, et miks ka mitte, Tallinn ongi? On juba nagu elatud, ka on liiga suur, kuidagi väga-väga suureks läinud ja. Hästi palju igasuguseid auke on, kuhu kuhu sisse kukkuda. Vajudajad. Vaataks mõne rahulikuma linna. Viljandi näiteks, ma arvan, on minu jaoks oleks liiga väike. Aga Tartu Tartu tea mulle väga sobib kuidagi just just suuruselt paras. Küllaldaselt neid inimesi, kellega suhelda. Siin on teater, mul pole kunagi elus olnud nii palju tööd kui praegu. Mis sa teed praegu siin? Praegu näiteks on välja tulemas välja tulemas Ameerika dramaturgi Shepard näidend, tõeline lääs. Seal Me oleme Peeter Ojaga. Ma tahan praktiliselt kahe mehe tekk, kaks venda. Nagu see valmis saab Nii läheb käiku mu oma lavastus Ostrovski pärast tarku palju, et ei ühtegi nagu see valmis saab. Nii tuleb. Väär see on džässis ainult tüdrukud. Selle järgi muusikal seal seal ei ole, silmale seksis. Jooksis küll, aga vaata ta nüüd ei näinud, ma ammu olen, olen näinud küll. Näis, vaatame. Ja nagu see valmis saab. Nii hakkab Jaan Tooming tegema. Tohutu mahukat tüki nimega Merlin. Ja seal ma mängin Merlinit. Lisa veel sõidule veel see kevad välja, see tuleb alles kuskil järgmine järgmine hooaeg. Nii et tööd on küllaga. Lisaks veel igasugused tõlkimised kui. Teles midagi teha. Seegi võimalus on olemas. Raadios. Siis meil oli, on veel kavas teha lasteteater noh, need on lubatud ju kooperatiivsetel alustel. Inimesi kultuuriliselt teenindada. Ja kuna lasteaiad tähenduste järgi on meil kõige suurem põud võtame näiteks kas või Vanemuine, Vanemuises on praegu üks lastetükk ja see on ka ballett ja Meie teater lasteteater, mäng, oleme talle nimeks pannud. Ta peaks olema küllaltki mobiilne ja, ja mitte mingit suurt tehnikat nõudev, et me tahaksime temaga küllaltki palju ringi käia nii Tartu linnas, koolides, lasteaedades asutustes kui siis suvel kasvõi näiteks pioneerilaagrites. Ja nii edasi. Ja need teatri poolaga suud punti ei taha teha, väides rast, aknad on veel elus terve? On küll, on küll, on muidugi muusika asi ka. Muusikalisi ka ma olen väga rahul, et. Olen leidnud pillimehed siit tartust. Tohutu õnnelik, et siin on Viktor Vassiljev, kes on alati jõu ja nõuga abiks olnud. Sest ma ise tundub paljudele uskumatuna. Aga seltskondades on andnud antud mulle kitarri, et valk laula, midagi, mängija, ma ei oska kitarri mängida. Ma ei ole kunagi osanud, oskan mingeid kolme, nelja suuri, ainult neidki niimoodi, et kui ühe tuuri pealt teise peale üle minna, siiski on tükk aega näppe sättima. Nii et noh, kui ma bändi bändi, siis peab paratamatult kitarriga arvestama, kitarrile kirjutama, siis Prikijanaati abistanud ja öelda, et kuidas seda teha niivõrd hea klapp, et mul pruugib ainult paari noodiga kirja panna, asi on nii, nagu mina oskan või nagu ütleme, klaveri peal mängitakse. Ja tema hoobilt leiab üles õiged õiged jetid ja. Praegu Majakovski edendusministeerium, Boffgaa sealse laulad, talli. Kuidas sa ise suhtub sellesse vene keeles laulmisse siin Vanemuise teatris? Minul siin suhtuda, mina lihtsalt laulan vene keeles, sest ausalt öeldes ma alguses, kui mu tegema hakkasin, siis ma proovisin eesti keelde tõlkida. Aga peab ütlema, et. Et jätsin üsna ruttu pooleli, sest ta lihtsalt lihtsalt ei võlaeesti keeles ei ole seda tarvilikku. Kuidas nüüd öelda? Majaka Majaka. Teebki seda rämpsu, seda nätsu sees, mis on, mis on vene keeles eesti keeles oleks ta kõlanud kuidagi väga pehmelt ja. Aga jah, mind väga meeldivat muidugi üllatus see, et praegu Vaatamata kõigele sellele, et me rahvusprobleemidest räägime avalikult ja probleem muidugi on ja, ja väga suur, suur. Et see just meie Eesti publiku poolt ei tekitanud absoluutselt mitte mingit vastuseisu Vaid kõik said aru, et seda saabki ainult vene keeles teha ja olen kuulnud, et on hakatud Majakovskit vene keeles lugema. Ja tal on nii tohutult raske keel, et niisugune tavaline Eesti inimene ka ilma sõnaraamatut temast ei saagi nii aru. Ja seetõttu on muidugi tõlk tõlkidega teda kohutavalt raske. Kas ta mõtles selliseid sõnu välja, millega vene keeles ei ole? Enne teda, kust on sinul endal selline perfektne kahe keele valdamine verest? Me oleme su töödest-tegemistest niimoodi põgusalt üle libisenud, aga. See paistab kaunis optimistlik olevat, see kõik ja ei sobi kokku hästi. Minu arusaamaga sinust ja sinu tegemistest. On sul ka mõni mure? Töödesse ja tegemistesse puutub, isikliku elu Mi, tahaksin puudutada, on külmure jah. Ja veel selline, et kui ma mõtlen sellele, et, Kreeka kultuuriminister on Liina Merkuuri Gruusia kultuuriminister oli Otar Tagdakišvili. Et prantsuse kultuuriminister oli kunagi Morris. Büroo on, et Eesti NSV esimene Siis mõeldes meie praegusele olukorrale hakkab mul lihtsalt piinlik. Ootan lausa paaniliselt, millal tuleks keegi ja ütleks, et Kati, Liina, mine Roomast ära. Ja kui Asi niimoodi veel edasi läheb, siis ma soovitaksin Kultuuriministeeriumi ümber nimetada rahvatantsu ja korder mänguministeeriumiks. Sest et siia Maale on ainult neid asju arendatud, ülejäänud kultuurile aga ainult kaikaid kodarasse loobitud.