Tere, kuulajad, tere, rändaja, tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ja täna algab siis see, mida on tegelikult pikisilmi oodatud. Meie ise oleme oodanud ja kõik, kes on asjaga kursis, on samuti oodanud. Paneme punkti Euroopale ja läheme otsejoones Lõuna-Ameerikasse, ehk Ladina-Ameerikasse heal lapsel mitu nime. Ja hakkame seal selles temperament ses keskkonnas ringi vaatama. Just ja rändame köie pealt Argentiinasse. See oli nüüd üks ehtne argentiina tango ja seda mängiti sellisel pillil, millel Argentiinast seda tangot tüüpiliselt mängitakse seal niuke kummaline pill nimega. Mandon joon ja see on nagu võib-olla veidi sarnane akordionile, aga ta on siiski väga teistsugune. Ja selle, kuidas ta ükskord siia jõudis, sellest me veel jõuame rääkida, aga igal juhul võib öelda. Tango ja Argentiina, aga eriti Buenos Aires on täiesti lahutamatud omavahel. Ja juhtus niimoodi, et kõigil nendel uhketel reisidel, millest me jõuame siin äkki ta veel lausa kevadeni välja. Kui see käidud Argentiinas, Tšiilis, Uruguay's ja lõpuks veel Antarktikas, siis ikka algus ja ots olid Buenos Aires. Ja see on nagu loomulik kaarti vaadata, et, et nendesse kantidesse minekuks Euroopast on nagu Buenos Aires see lähteja lahkumise punkt. Ja kummalisel moel siis sa viimase aasta jooksul. Ma elasin neli korda erinevate pikkustega aegadega. Buenos Aires, see Buenos Aires annab omamoodi mindi mantra rännumehele ja ta on sealtkandi rännumehele. Jah, ja ta paratamatult on Euroopast tulevale inimesele kõige loomulikum paik, kust alustada alati. Sest need lennud on ju meeletult pikad, näiteks Tallinnas ta kokku läheb mingi 16 tundi lendamist vahepeal Euroopas korra tuled maha, aga siis üle ookeani lendamine on seal 13 tundi vahetpidamata minekut ja ja ikkagi, Buenos Aires on see, kuhu sa millegipärast ikka potsatud Põhja-Euroopast tuled ja tahad seda Lõuna-Ameerika, ütleme seda kahte kolmandikku, mis jääb ekvaatorist veidikene lõuna poole. Tahad seda nagu endale tuttavaks saada, siis vaatad Buenos Aires. Nonii, milline ta siis on, see pöörane linn. Ta on muidugi suur linn ja muidugi tango tango on seal niisugune tants. Esimesel päeval hommikul esmaspäeval kõndisime tänavatel ja seal tantsiti tangot. Siis võis ainult arvata, mis oli toimunud parajasti nädalavahetusel ja see kandus natuke veel esmaspäeva hommikusse üle, lihtsalt jah, ei saanud pidama, nagu. Aga sellel esmaspäeva hommikul olid, siis noh, niisugused nii-öelda kutselised tango, tantsijad tänavatel. No ühed on sellised, kes siis esitavad seda nagu kunstitangot ja teised on sellised, kes tahavad seltsis nagu hõlmast sikutada ja sulle ka tangot õpetada. Mõlemate, nood teenivad juba siis raha sellega. Tegelikult see tango on omamoodi. Siis nii Buenos Airese kui terve Argentiina suveniir võiks öelda, et kui sa selle sealt kaasa tood, siis on hästi läinud. Aga muidugi see asi, kui. Kalli raha eest, no igal juhul võiks öelda eest Buenos Aires, sest mu ema Argentiina nii röögatult suur maa aga kahtlemata Buenos Airese niisugune tunnusnoolt või tunnus Ritzmann, tango, Rütt, see on küll kindel ja see on tõesti uskumatu, kuidas sa seda kuuled ja näed seda tangot ja ja sai ka ise seda siis natukene õpitud ja veel rohkem kuulata ja vaadatud, kuidas meistrit tantsivad. Ja teisest küljest võrreldes selle tangoga, mida meie siin Eestis teame hansa argentiina, tango siiski teistsugune. Ta on noh, laisem või on võib-olla jah, et tundub niimoodi põhjamaalase pilguga vaadates, et ta on lausa ohtlikke eluohtlik. Sest kui need tõelised tantsijad seal keerlevad, nad teevad umbes samu liigutusi, aga kõike seda teevad nad palju hoogsamalt ja ohjeldamatult ja põhiline, mis sulle silma hakkab, on see, need jala liigutused käivad väga kõrgele. Ja no lihtsalt veidi naljatledes öeldes argentiina tango meenutab perutavaid hobuseid. Aga miks ta siis eluohtliku mulje jätab? Tsirkuses on ju ka lõpuks köietantsijat ja ongi meenutabki neid? Jah, ta on nagu selles mõttes noh, ütleme, närv, nii mees kui naine, kui teatud hetkel ta tõstab selle jala ikka noh, ikka nabast kõrgemale niimoodi teise kaenla alla näit näiteks. Või kuskile mujale niimoodi. Nojah, aga see toimub tasasel maapinnal erinevalt käia tantsijate. Ja ta on lihtsalt väga efektne kahtlemata ja väga temperamentne. Ja teistpidi ütleme see käisime ka vaatamas. Noh, niisugust pidulikku tangoetendust ka selliseid asju tehakse, seal lähed õhtul kuskile peenesse kohta ja see on siis nagu noh, niisugune lausa varietee moodi, selline tango, kus on siis muusika, tantsijad on täiesti tipptasemel ja see muusika, näiteks tangomuusika Argentiinas on palju keerulisem, kui meie oleme harjunud seal mõnikord see rütm läheb aeglaseks, siis ta läheb kiireks, üks ja see on kole pikk ja koosneb paljudest erinevatest meloodiates, mis on üksteise otsas. Nii et mõneti peaaegu et klassikalise muusikatunne tekib, aeg-ajalt on nii rafineeritud niivõrd, et teen ja samal ajal võimas sest üks tüüpiline tango orkester koosneb siis kahest wandoniooni mängijast, see on see kõva häälega akordionimoodi pill siis ühest klaverist, ühest kontrabassist ühest riiulist ja mõnikord on, on neid pillimehi veel palju rohkem. Et see, see muusika ka kõlab nagu suur ja võimas orkester ja need esinejad on, Nad on väga karakteersed ja meestel on siis juuksed, on tumedad juuksed enamasti siis enamasti peadlikki kammitud niisugused nagu ma ei tea, miks briljantiiniga tahtsin siin hästi-hästi palju niisuguseid. Eriliselt efektseid küll nende jaoks efektseid vedelik on seal pea täis ja siis ta hiilgab ja särab seal. Kes aga võidu ja meile, meenutab ta nagu kolmekümnendaid aastaid natukene. Ja kui me korraks tulev Hendrik veel selle esmaspäeva hommiku juurde tagasi, siis kas tänavad olid täis neid kutselisi, tango, tantsijaid, või oli seal ka niisuguseid lihtinimesi, kes jätkasid nii-öelda oma Pühapäeva kindlasti lihtinimesed olid tööle läinud ja kogu Buenos Airese rütm oli ikka niisugune töökas, asjalik, aga lihtsalt need olid siis niisugused tegelased, kes tegelikult ikkagi noppisid nii-öelda võõramaalasi, kes sinna tulid ja tahtsid neile poolvägisi meile siis tangot õpetada. Nojah, ei, ma pidasin silmas ka seda, et tööle loomulikult ta võib-olla enne tööle minekut. Väike tango igal juhul kindlasti nad kõik oskavad tangot tantsida, oskavad nautida tango selliseid peensusi, mida meie ei oska nagu uneski näha. Ja tegelikult on sellel kool ju lugu, selline tango tunneme, see on sündinud Argentiinas ja õieti just näiteks suurelt jaolt Buenos Aireses. Ja aeg oli kuskil 18. sajandi teine pool Üheksateistkümnes sajand. Siia olid tulnud kokku tohututes hulkades euroop, papa vaest lihtrahvast. Meeste ülekaal oli tohutu võrreldes naistega ja kui nad olid oma raske töö lõpetanud, siis oli neil vaja kuidagi meelt lahutada ja kuidagi sellises õhkkonnas sündis niisugune mitmetest kultuuridest seguna Se tango, seal on isegi Aafrika element, öeldakse tegelikult algsest langus. Ja see algne tango oli, noh, kui vaadata neid pilte, see on päris naljakas naisi jätkunud, mõnikord siis mehed tantsisid oma vahel tantsida, tere lihtsalt omavahel Antsis ja sest noh, kuidagi peab meelt lahutama, homme läheb jälle raskeks rabamiseks seal midagi, tuleb välja mõelda midagi, mis, mis viiks nagu mõtted mujale ja ja paneks unustama seda karmi, rasket, et elu ja tol ajal tango juurde käisid, mingid vägijoogid ka või? See käis nagu endastmõistetavalt ja mõnikord siis võeti isegi noh, tänavalt tõmmati mõni näiteks selline lause lõbutüdrukuga tantsima, sest see on ikka parem kui mehega tantsida ja ja kirglikult tantsiti ja joodi seal, mida seal jood ja see kõik oli väga metsik, väga ohjeldamatu. Ja sel ajal oli Argentiinas ja välja kujunenud ka oma aadelkond ja, ja omad jõukas kiht ja nemad vaatasid väga suure põlgusega selle tantsu peale, et see on midagi täiesti noh, väga nilbelt ja labast madalat ja aga siis juhtus niimoodi, et võib-olla siit tulebki nimetada ühte nime, kes on Argentinas Hiina kultuuri mõistmiseks võtme nimi. Tema nimi oli Carlaskardell ja ta elas kuskil 19. 20. sajandi vahetusele 20. sajandi alguses. Et tema oli see mees, üks tegelikult nendest aga üks üks tuntumaid kes läks selle tangolaulude ja tango muusikaga Euroopasse ja Pariisi ja Londoni salongides muutusse tõeliseks moetantsuks. Hakati siis just seal nagu tantsima seda just nagu kõrgemates kihtides tänu suurelt teadsele Carlos kardellile. Kas argentiina ülikut ka sellest teada said? Nad said sellest mõne aja pärast teada, nad käis siis ei olnud enam pooltki sellist põlgust, jah. Täpselt vastupidi, sedamoodi läbi siis Euroopa peente salongide jõudis tango tagasi Argentiinasse ja nüüd oli ta juba kõikide kihtide lemmik. Ja, ja sellest ajast said siis Buenos Aires ja tango täiesti lahutamatuks ja selleks pidi tangot vahepeal tuulutama jah, ja ta sai ülemaailmse kuulsuse ja levis siis veel omakorda on meil siin naabritest. Me teame tango hulle soomlasi, eks ole, nendeni jõudis tegelikult tango alles pärast sõda. Soomlased on jah, tõesti võrreldes eestlastega ja nemad on siiamaani väga-väga armas, tahad tantsida tangot, kuid alates alles kuskilt 50.-test aastatest, mitte enne sinna kaugele Euroopa põhjamaale jõudis ta siis siis. Aga jah, juba ütleme Prantsusmaal ja Inglismaal ja Saksamaal oli ta juba palju aastakümneid varem väga peen ja kuutantsija ja vot sellest tegelikult angastust selline uhke ja peentants, nii nagu me seda ka praegu nagu teame. Ja kummalisel kombel ka see minu elukoht Buenos Aireses oli kogemata üks ja sama kohta, ühesõnaga, kui suurte tiirudega jõudsin, ei tea, kust maailma äärest jälle seal Lõuna-Ameerika Antarktikast tagasi siis jällegi Buenos Aireses sama koht, sama linnaosa ja isegi sama hotell, kus sai elatud ja selle linnaosa nimi oli Retiro. Ja see on nüüd üks lugema Tast hulgast Buenos Airese linnaosadest neid on nii palju, et mul puudub igasugune võime ja meil polegi aega neid üldse lühidalt loetleda. Sest see on ikka miljonilinn ja ta on plasti haaramatult suur linn. Aga see linnaosa on selles mõttes nagu ilusti on niisugune klassikaline Buenos Aires selles mõttes, et üldiselt on see linna võrreldes paljude Lõuna-Ameerika ja Aasia linnadega ikka väga puhas, väga esinduslik ja väga euroopalik. Ja sealsamas euroopalikus tuleb plussiks või see tuleb pigem plussiks sellel lihtsal põhjusel, et kui sa tuled Euroopast siia siis sulle tundub, et tegelikult sa hakkad ennast kohe tundma, nagu sa oskad orienteeruda. Sa ei tee valesid liigutusi selles mõttes, ühesõnaga ta neuroopalikaga tõmmata seejuures ka siiski oma ladinaameerika likust easse Ladina-Ameerika likus seisneb selles, et, et seal on lihtsalt need näotüübid on palju. Aga tegelikult ma mõtlen praegusel hetkel oma mälestustele Pariisist, Londonist tegelikult polegi vahet, Pariisis ja Londonis on samasugune rahvaste paabel praegusel ajal olles Aireses eriti Pariisi, siis räägitakse kõikvõimalikke on ja rahvaid koos samamoodi Roomas olen näinud sama pilti, nii et selles mõttes ka jälle täiesti euroopalik. Aga sealsamas kõrval oli üks tänav, kus ma elasin, siin oli 20 sammu astuda Florida, täna on see mulle nii mällu sellepärast et on lai tänav, kus ükski auto ei tohi sõita, mis on kaetud põhiliselt niisuguse kiviparketiga, jalakäijate tänav, jalakäijate tänav, puhas ja selle servades lõputul hulgal hiigelkaubamaju pisipoode, kõikvõimalikke söögikohti ja sellel tänaval endal käib melu kogu aeg, seal müüakse käsitööd, seal tehakse tänavateatrit, seal tehakse mustkunsti trikke, seal lauldakse ja tantsitakse ja see käib teatud rütmiga. Kui seal pikemalt seal elatud, siis oli näha, et üks hoog läks üles kuskil ütleme õhtupoolsel ajal, sest päeval natuke liiga kuum. Buenos Aires ei ole troopiline linn, aga meie olime seal näiteks novembris, see on siis ütleme kevad ja teist korda sai oldud veebruaris ja kolmas kord märtsis. Siis oli alles sügis, aga tegelikult oli seal kogu aeg ikka eestlase jaoks ikka niukene talutavalt palav, aga ikkagi palav, mitu kraadi. No kuskil ma arvan, 23 25, noh, see pole üldse olla ei ole võrreldes näiteks Bankokiga, kus oli permanentselt 40 ka selles mõttes sa tunned ennast seal nagu nagu kuidagi kodusemalt euroopalikumalt. Aga seal tänaval siis oli, see on ilmselt seotud kogu selle vahemeremaade siesta kombega, mis on muidugi ka Ladina-Ameerikas, millest peetakse kinni. Õhtupoole, kui läheb natuke jahedamaks, siis hakkab see niisugune üks hoogne elu, siis vahepeal nagu minnakse ilmselt kuskile sööma või kaotatakse ära ja siis kõige pöörasem melu ja elu ja trall tänaval käib kuskil, ütleme 10 12-l õhtul. Sest siia kostab hotellituppa. No tellida kostab igasuguseid, täna vähelise, sel ajal hotellitoas vist väga ei istunud. Ei, see oli ilmatu põnev, sest sel ajal see õhk on läinud sametiseks ja sa vaatad suurte silmadega seda elu, mis seal käib, et see on niivõrd kõne tuikav ja täis elujõudu ja energiat see tänavaelu, mis seal käib näiteks tänavamuusikud, neid on seal sadat sorti. Aga kõige tüüpilisem, mis mulle meelde jääb, üks keskmine orkester on sisekõnet. Üks vanamees, anna umbes 70 aastase, tema mängib viiulit. Teine vanamees on temast natukene vanem. Tema mängib seda pandon, joonik ja kahekesi nad tõmbavad ise krimpsus, nagu sidrunid seal. Niimoodi tundide kaupa keetset, tango, nisugune, hoogne, särtsakas tango, tavaliselt nad mängivad seda siis ikkagi ka selleks, et keegi äkki annab neile raha selle eest. Kõige naljakam koht oli kuskil kelgutada Üheteist nagu kõrtsidest, siis inimesed lahkuvad ja siis ilmus tänavale tohutu parv, Buenos Airese põliselanikke mitmendad põlve ja need muidugi läksid nende tango mängijate juurde hakkasid lugusid tellima ja ise laulma, kõik teavad laule vastastikku lõputu repertuaar ja siis toimub niuke vennastumine ja kõik on ühed suured sõbrad seal ja ja kõike tangorütmi. See on see ilusam pool, aga, aga tegelikult on Buenos Aireses ka muidugi hämaram pool ja ja igaüks, kes sinna läheb, peab sellega arvestama. Täitsa maha. Hämar aeg või isegi keskpäev, et ega suurlinnades on alati see kuritegevus, ma teadsin seda ja kõiksugused, rahakotid ja muud väärtuslikud asjad said muidugi nii ära pandud, et kellelgi polnud võimalik sellele ligi pääseda ka. Aga ma mõtlesin, et Prillitoos võt taskus olla. Ja see oli viga. See läks kuskil metroos märkamatult. Lihtsalt noh, ühesõnaga kobatakse taskud, mille pead sa pead tähelegi. Hea treeningu vili ja Buenos Aires on kindlasti vähemalt tükati on ta ilmselt väga roheline linn. Arvestades oma asukohta siin maamunal. Ja ta on lihtsalt nii röögatult suur, et ma leidsin suuri linnaosasid, mis olid keset Buenos Aireses ja mis olid erakordselt rohelised. Võib nii öelda, et paljud Buenos Airese linnaosad koosnevad põhiliselt parkides, teavenüüdest, uhketest, ilusatest ja muidugi see lillemeri ja see puuliikide hulk, mis seal on, nii et kui sa tuled sinna kevadel, tan õites, tuleksin sügisel, tan ikka õites kogu aeg. Seda küsida siis, jah, ma pidasin silmas, et kui on eriti selline sametine videvikuaeg et lisaks melule ja kõigele, mis seal on silmaga näha, on seal võib-olla ka tunda haistmismeeltega, et et kas seal on toitude ja vürtside lõhnad või lõhnavad selga. Kõnepuud ja põõsad ja lilled, et mismoodi see Buenos Aires lõhnab? No ma räägin sellest nii-öelda kodutänavast, Florida tänav. Florida tänav lõhnas põhiliselt ikka niisuguste vürtside naha ja kohvi järele. Aga näiteks on seal olemas ka neid nimetatakse sind taadeksist niisugused linnaosad, mis on tõeliselt slummid. Seal on need lõhnad täpselt vastupidised ja samas ütleme, nendes parkide rajoonis, kus on hiigelsuur jaapanipark ja selle kõrval prantsuse stiilis park seal on jällegi need puude ja õitelõhnad nagu valitsevad haaramatult rikas, see linn ja Ta on ju tegelikult Lõuna-Ameerikas ka suuruselt teine linn üldse. Ja kõige suurem on, saab Paulo see on nüüd Brasiilias, mitte Brasiilia pealinn, vaid üks suur linn lihtsalt ja järel on Buenos Airese, pannes äärses ametlikult elab kuskil üle kolme miljoni inimese. Aga eeslinnadega kokku on kuskil 10 miljonit või 12, keegi täpselt ei teagi, mitu miljonit neid seal kokku on. Ja mõned linnaosad lihtsalt, kui sa juba mitu korda oled Buenos Aireses käinud ja ja neid linnaosasid vaadanud, siis noh, mõned muutuvad nagu kuidagi ligitõmbavamaks ja lihtsalt paar nihukest armsat linnaosa. Üks oli minu jaoks Rekoleta linnaosa. Kus sa seal oled? Galeta Rekoleta korraks kõlas nagu Rigolettot Ta vähki. Ja Rekoleta Rekoleta on siis selline noobel linnaosa, seal on vanasti olid seal siis eriti jõukate argentiinlaste villadilset Argentiina ühiskond on olnud algusest peale tohutult kihistunud, seal on meeletult jõukas kiht, siis on keskmiselt jõukas kiht, siis on keskaste ja tohutu suur kiht, noh, vaeseid. Ja need, ütleme, see on olnud siis nende jõukate linnaosa praegusel ajal on sinna Rekoleta linnaosasse koondunud hästi palju saatkondi näit, eks. Ja siis on seal hästi rahulikud tänavad, hästi korrastatud, kõik on puhas ja kuritegevust loomulikult, absoluutselt seal ei ole. Ja niukene vaikne, laiad tänavad ka palju rohelust ja niisugune, noh sa tahad ühesõnaga enda närvi puhata, siis sa võid seal kõndida ja sa tunned ennast hästi. Aga selle Rekoleta linnaosa kõige kuulsam paik on Rekoleta surnuaed. Ja see on ka oma vaatamisväärsus, noh ühesõnaga sellel surnuaial on koos väga palju Buenos Airese ja Argentiina kultuuritegelasi, ajaloolisi tegelasi, poliitilisi tegelasi, no meenutab siis meie metsakalmistut natuke selle tähenduse poolest. Aga välimus on täielik vastand metsakalmistule. Meie metsakalmistul on ikkagi ju loodust ja puid ja, aga see koosneb ainult kivist. See on nagu üks suur surnute linn, kitsad tänavad ja nende servades niimoodi üksteise külge liibunud mauselumid, järjeni, nagu seal kombeks, nii on täpselt just ja siis on tohutult uhked tuure ja kujusid seal. Jääd see huvitav, et see surnuaed. Täna on ta niisugune paik, nagu ta on, eks ole, inimloomusele aga et ma mõtlen, et kummaline, et see niisugune kivilinn seejuures, eks ole, pisikesed mausoleum reas, ta tekitab ju veelgi seda kõledust juurde, et jah, huvitav jaa, see Nende psüühika selle koha pealt, et meie oleme harjunud, et surnuaiad on rohelusse uppunud ja seal on selles mõttes lohutav ja kosutav. Aga aga see kummaline, eks ole maailmas nagu, kui oled rohkem ringi käinud, siis sa märkad, et meie oleme pigem erandid. See, et surnuaias on vähe rohelust, see on maailmas üldiselt väga levinud ja meie oleme niisugused huvitavad selle oma oma kalmistute kaks on palju rohelust, aga miks suvitas? Roheluse puudumine niimoodi neile tähtis. No ilmselt on see mingi kultuuri kontsentratsioon, mis nendele tundub, et see on nüüd siin on kõik koos tihendatud kujul, eks ole, kogu see kultuur ja ajalugu. Ma ei tea täpselt, ma ei oska sisse elada sellesse ja, ja nii nagu telliniga, minul tekitab see natuke nihukest kõledus, tunnet, tegelikult. Aga seal kõige uhkem mausoleum, mille välimus on erakordselt tagasihoidlik, ta niukene, tume, pisikene, märkamatu ja seal peal on sildikene Eeva perroon. Ja see on no ütleme Argentiinlastele nagu pühapaiku. Eivo peroonist me midagi natukene teame, kui mitte muidu, siis silma järgi oli ta just nimelt ja see, need ilusat Veeberi meloodiat. Ja nii edasi, aga tegelikkuses on ta tõeline Argentiina identiteedi noh, niisugune kandja. Ja noh, kui väga lühidalt meenutada, siis ta ju oli pärit väga vaesest perest, tema isa oli teadmata ja meeletu, sellise töökuse ja, ja ka auahnusega ja andekusega võitles ta ennast näitlejaks, esinäitlejaks, siis jäi silma tolleaegsele presidendile Huan perroonile. Ja temale tundus ka, et niukene, esinduslik ja särav naine sobib temale ja siis olid selle presidendi teine naine. Pärast võttis ta veel kolmandagi, aga Eva lugu oli väga lühike ja väga särav. Ta hakkas kohe tegutsema väga aktiivse poliitikuna, hakkas sõnaga seisma lihtrahva eest seisma naiste võrdõiguslikkuse eest. Temast sai tohutu rahva lemmik. Ja peaaegu hakkas ta juba vanderoonist üle pea kasvama, sest ta muutus nii populaarseks. Aga siis ta suri, suri noorelt, 30 kolmeaastaselt. Ja just enne surma. Tal oli palju sõpru meeles, palju sõpru ja kohutavalt palju vaenlasi, nende hulgas põhiliselt kindralid ja sellised tegelased. Ja ta vahepeal ikka peaaegu juba sattus peaaegu eluohtlikus olukorda ja siis tõusis jälle presidendi kõrvale säravaks täheks, aga üks aasta enne surma või isegi vähem siis 30 kolmeaastaselt kuulutati ta ametlikult riigi poolt rahva vaimseks juhiks ja siis ta suri, seal oli kogu rahvale, no niisugune noh, uskumatu sündmus, nendeni kirjeldamatud lood, kuidas töö katkes kogu Argentiinas terveks nädalaks ja nii edasi. Ja tema, noh, nii-öelda kõmuline ja, ja vastuoluline ja niisugune särav elu tegelikult jätkus ka pärast surma, sellepärast et siis just jälle Huan perroon lendas võimult ja vita, kes oli siis palsameeritud. Keha surnukeha kadus jäljetult 16-ks aastaks, keegi ei teadnud, kus ta on ja siis tuli Wonder on uuesti võimule seitsmekümnendatel ja siis ta tõi selle uuesti välja, see oli varjul kuskil Euroopas ja nüüd jõudis ta sinna Reculeta surnuaial ja siis tuli muuta veel Argentiina seadus ja sellepärast et Argentina seaduste järgi ei tohtinud Rekoleta surnuaiale matta naisi, kellel on isa teadmata. Ja siis muudeti tema sünniaastat ja tehti talle isakirjade järgi ja siis saadi ta sinna. Ja seal ta nüüd on, aga keegi ei tohi sinna mausoleumi loomulikult sisse minna, vaid sa võid ainult seal väljas olla ja seda silti vaadata ja mõelda nende asjade peale. Huanberooni hauda on ka sealsamas Kaletas ajal just. Aga nad ei ole kõrvuti, nad on. Ai, nende naistega mõnikord juhtub. Mõtleme elus olevat paari Hillary Clintoni ja Bill Clinton siis nagu öeldakse, fenomen on sama. Ja mis puudutab naise tähtsust ja mingil kummalisel moel, kuigi, kuigi noh et lõputult ja põnevad lood, aga tegelikult naljakas sellise või mis naljakas, aga kummaline ütlemisi Duan perrooni kolmas naine tõusis veel kõrgemale positsioonile, kui Eeva temasse esimene naispresident. Aga sellest naispresidendist ei saanud kunagi sellist lemmikut, jah, pühaku staatusega inimest ost ei pugenud nii rahva südamesse ja ta läks võib-olla liiga hästi. Aga üks linnaosa on veel, mille järgi saab hiinlase ja Buenos Airese elaniku identiteeti määrata ja millest ei saa rääkimata jätta. Ja linnaosa nimi on Laboka Labokva tähendab suud ja, ja see on siis tuleb sellest, et see on jõe suudmes asuv linnaosa. Ja üldiselt ta, kui sa sinna lähed, siis sa seda ei unustuses on niivõrd mõjuv. Teda on võrreldud näiteks Pariisi linnaosadest. Mon Marttiga ja see on siis niisugune noh, võiks öelda. Nii nagu Pariisi vaimne keskus on see linnaosa Laboka on siis nagu Buenos Airese vaimne keskus või niisugune kontsentreeritud Buenos Aires. Ja seal on tohutult palju säravaid teatreid, söögikohti, klubisid ja nii edasi ja tänapäeval on ta rohkem küll turistide päralt kõik. Ja võrreldes nüüd selle Pariisi linnaosaga on ta samas nagu minu jaoks palju eksootilisem, sest ta, need ehitised on, on niivõrd kummalised. Nad on tõelised lobudikud. Iga maja on eri moodi kiivas ja sümmeetriline. Ja nende värv on valdavalt sinine või kollane. Aga sellel kõigel on tegelikult oma tagapõhi. Laboka oli algselt just Itaalia eriti vaeste immigrantide linnaosa ja nad elasid sadama lähedal ja nad ehitasid oma mõju sellest, mis sadamas üle jäi. Ja see, miks Ta on sinine ja kollane põhiliselt see tuleb jälle sellest, kes teab paremini jalgpalli maailma siis niisugune kuulus klubi nagu vokatsiooniors, kellel on samasugune sinine ja kollane värv ja see on omakorda kuulsaks saanud selle tõttu üle maailma. Et seal on mänginud pikka aega Diego Maradona ja Diego Maradona on siis, noh, minu meelest see kolmas argentiinlase, Buenos Airese elaniku identiteedi kandja. Tema ju oli noh, nii-öelda hilisema ajalootegelane ja ütleme, 70.-test kuni kuskil 90.-te aastateni kõik, kes midagi spordist natuke teadsid, need, need teadsid tema igat sammu tema igat väravat ja sedagi, et ta oli tohutu intriigide ja skandaalide keskpunktis pidevalt mees ja jällegi ta oli pärit vaesest perest võitles ennast nii-öelda sinna jalgpalliklubisse, oli tohutult andekas. Ja siis hakkas sõnaga alguses vokatsiooniorsites mängides tegi selle kuulsaks hiljem juba Argentiina koondmeeskonnas, hiljem juba teistes Euroopa Papa tippmeeskondades mängides igal pool, ta tekitas tohutult palju kõmu ja lugusid. Ja ta oli kollase ajakirjanduse lemmik, seal oli mitte ainult andekas, seal olid ka näiteks konfliktid, tiit, dopinguskandaalid, isegi narkootikumid vahepeal ja nii edasi. Oli väga-väga kirev ja keeruline elu. Praegu ta on Argentina meeskonna treener ja tema tegelikult siis on ka teinud kuulsaks Need sinise ja kollase värvi ja see on hea lugu, et miks sinine kollane seal siis tookord Boca Juniorsi. See oli küll juba aastakümneid tagasi, enne kui Maradona seal mängis, kaotas ühele Buenos Airese lugematu jalgpallimeeskondadest ja neil oli ühtemoodi riietus. Ja nüüd ja sai õiguse kanda seda riietust ja Boca Juniorsi pidi mõtlema, uued värvid kiiresti välja ja nad otsustasid, et esimene laenud olid sadama juures seal, mis tuleb merelt ja kui selle laeva lipu pealt või need värvid võtame. Ja nii läkski ja siis võib ka arvata, mis lips oli, kus oli sinisel põhjal kollane rist, rootsi raatsi, rootsi ütlesin, ma oleks võinud öelda julgemini kõvemini siirust ja Rootsi värvid, kui sa kõnnid selles naljakas kirevalt värvitud lobudikud rajoonis Labokas, siis tuleb natukene veidralt kummaline tunne, et, et justkui natuke midagi, rootsilik on selles kõiges. Sest sest need on rootsivärvid tõesti. Ja vot niisugune nendest kolmest linnaosast võib-olla ja nendest kolmest olulisest tegelastest eri aegadest, et saab kokku selle võib-olla noh, minu jaoks vähemalt selle Argentiina Buenos Airese identiteedi, et nad kõik, kõik need kolm inimest on pärit väga vaestest perekondadest, nad on olnud meeletult töökad, meeletult andekad kad ja nad on pannud maksma oma andekuse. Ja samamoodi võib mõelda, et mis on üldse Argentiina Argentiina alates 18.-st sajandist, sinna läks miljoneid Euroopas järjest, sinna läks, no USAsse läks natuke rohkem, aga järgmine maa, kuhu eurooplased Läksid, immigrandid oli Argentiina. Ja nüüd nad elasid seal kõik koos lähestikku ja neil oli kultuuride segunemine, neil oli üksteise vastastikune mõjutamine, see oli nagu üks suur sulatusahi. Ja sellest sulatusahjust sündis tegelikult siis ütleme Argentiina kultuur, Argentiina rahvas. Me kujutleme, et hispaaniakeelne maad järelikult Hispaanias ja oli kõige rohkem. Tegelikult oli itaallasi enam-vähem sama palju kui hispaanlasi seal. Ja Itaalia kultuur on mõjutanud väga tugevalt Argentiina kööki, näiteks ja kombeid ja paljudes Boone saarese linnaosades kõneldakse esimese keelena pragusel itaalia keelt. Aga ka teised Euroopa rahvad. Teistpidi peaaegu võiks öelda, et vist ei ole Euroopa rahast, kelle kogukonda Argentiinas ei võiks kusagilt leida. Sakslasi on sadu tuhandeid, kes kõnelevad siiamaani saksa keelt. Ja see huvitav pill, see pandon joon, on tegelikult sakslase leiutatud ja see madruste hulgas muutus populaarseks ja siis hakkas, kust tango levikuga hakkas levima Argentiinas. Ja siis on inglasi, on palju Argentiinas, aga nende tulek oli selles mõttes kummaline, et inglased ei olnud reeglina vaesed, vaid nad olid. Kas kaupmehed, ärimehed, töösturid, nad ehitasid argentiina raudtee praktiliselt üles ja nad kinkisid hiinlaste lemmikspordialad argentiinlaste üks loomulikult jalgpall, aga teine on argetiinlastele veelgi populaarsem. Polo inglastel saadud, mis on see, kui lihtsalt öeldes mehed on hobuste seljas hokikepimoodi, et käes ja ajavad taga palli eksale pisikest pallikesi ja, ja sellel alal Tiina kahtlemata praegusel ajal maailma tipp. Ja niimoodi on see Argentiina ligi 40 miljonit või isegi rohkem inimest saanud nagu samamoodi ühtseks ja samamoodi nagu erinevatest osadest koosnevaks rahvaks. Ja kahtlemata on seal ka eestlasi mõnisada ja ma ei suuda siiamaani unustada nendel lõpututel Patagoonia reisidel, kus me käisime niisugustes väga tühjadel aladel, kus on vahemaad ainult sadu kilomeetreid ja teise küla vahel, siis me kuulsime sealt kõrvalt, et et see kohalik inimene ütles, et, et minu teada siit umbes 500 kilomeetri kaugusel peaks olema üks eesti küla. See jäi nii kummitama, et ma ei tea, ma ei tea, siiamaani Nad ei leidnud seda, muidugi polnud aega minna, selleks on küll vägev olnud, oleks pidanud nädal aega nagu eraldi reisi tegema, selle jaoks mõelda vaid eesti küla ja ja vähemalt legendi uhke, aga Buenos Aireses on muidugi tuntud eestlaste kogukond seal Pullisaar ja teised, kui suur see on? Mõnisada inimest? Täitsa on ja nii et Argentiina nimi on muide, ta pandi sellepärast, et see, need esimesed konkistatoorid lootsid sealt leida palju hõbedat Argentiina hõbeda maa tõlkes. Ja kui me sealt Buenos Aireses lahkusime, siis just hõbedat ei lootnud leida, aga kindlasti väga palju põnevat sellel tohutu suurel maal. Argentiina maailmas pindalalt kaheksandal kohal põhjast lõunasse ligi 4000 kilomeetrit ja see maa siis ootas meid ees kui ühe lausega või ühe mõttega veel kokkuvõte Argentiina minu kujutluses siis see on umbes niimoodi. Kui me laseksime Euroopa rahvad kuidagi läbi niisuguse prisma või peegli ja peegeldaksime nad lõunapoolkerale ja mingisugustes teistes proportsioonides samas uudne ja samas kuidagi nii tuttav selline on Argentiina ja Buenos Aires ja sellega tänase saate lõpetakse kuulaks siia lõppu, siis seda Get tangot nimega Grand Hotell Victoria juba kõlav, nii et tangot pole vajagi. Videol tango. Niisugune oli siis meie avasaade lõuna ehk Ladina-Ameerikasse Argentiinasse küsisime pikalt ja põhjalikult Buenos Aireses, millest tuleb juttu järgmises saates. Rändame Loomaparadiisi, Valdese poolsaar. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Aitäh oleverlikile uue kujunduse eest Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.