Tere laupäeva hommikut, hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne Rahva teenrite alustab ning tänase rahvateenrite saata kohta võib öelda, et tegu on lausa laupäevase ekspressiga, sellepärast et meil on siin Heidit, Kaio Eesti ekspressist ja Sulev Vedler Eesti ekspressist ning saatejuht Lauri Hussar vikerraadiost. Ning täpselt nädal enne valimispühapäeva ei jäägi meilgi muud midagi üle, peame alustama valimisteemadega, sellepärast et valimisvõitlus on jõudnud lõppsirgele ja kuna käib ka hääletamine, siis vaatasin just kaks minutit tagasi üle siis e-hääletajate arvu ja, ja see on nüüd kell 11, null kolm 34444 inimest, kes on siis juba interneti teel ja ID-kaardi vahendusel oma hääle andnud ja me võime küll öelda, et inimesed on selle e-hääletamise üles leidnud ja ja kui niimoodi edasi läheb, siis kindlasti ületatakse 10 protsendi piir ja ja arvestades, et siin on veel ees pühapäev, esmaspäev, teisipäev, kolmapäev neli päeva, siis võib võib see töötajate arv küündida. No mitte päris 15 protsendina 12 kolmeteistprotsendine tõenäoliselt kindlasti. Noh, e-hääletamine ise pole väärtus iseeneses, vaid selle mõte on ikkagi selles, et järjest rohkem inimesi käiks valimas või et, et valimiskäimine ei, ei ununeks. Või see on tõenäoliselt mõeldud ka selleks, et noored inimesed, kes on aktiivsed internetikasutajad, kasutavad ID-kaarti, leiaksid samuti selle hääletamise võimaluse üles. Mulle tuleb siinkohal meelde mingi uuring, mis tehti kunagi katse Šveitsis, kus hakati valimiskasti inimestele koju tooma. Selgus, et sisend valimised enam üldse nii populaarsed sellel põhjusel, et sealkandi rahvas oli harjunud käima valimispäeval. Nende jaoskondades nad kohtusid, seal, rääkisid omavahel see oli selline nagu traditsioon, aga siis toimus kuidagi varjatult meeldiga, milleks katse lõpetati ära. Aga kindlasti muidugi Eesti praegune ühiskond on ka teistmoodi ja Eesti on internetimaa. Selles mõttes. Mingi protsent neid kindlasti kasutab, kasvab. Aga samas on väga palju inimesi, kellel ei ole internetiühendust või on isegi internetiühendus, on näiteks ma mõtlen oma õe, ema ja isa peale ema, isa, sellises eas nad ei taha absoluutselt internetiga mingit tegevust tegemistki teha. Õde seevastu olla jällegi IT ala õpetaja ja tegeleb päevast päeva täiesti noh, üks on seinast seina perekond nii võtta. Et. Kindlasti see, see internetti hääletus kasvab, aga ma arvan, et kõik ei hakka seda kunagi kasutada. Seoreetnaga langeb ära. Ma ise kammuses olen see inimene, kes pigem läheb jaoskonda. Mulle meeldib. Muuseas, selle kohta üks meie hea kolleeg kirjutas Facebookis, et et, et aga elus esimest korda elus esimest korda ei hääletas ja ta ütles, et see oli kuidagi väga emotsioonitu ja meenutas pigem nagu pangaülekannet mingi teenuse eest ja ta ütles veel ühe väga huvitava lause sinna juurde. Ei mingit rituaali. Täpselt niimoodi see ongi see asi, mis segab, muuseas, teine asi on see, et ma üritasin ükskord oma arvuti taha panna ID-kaardi lugejat. Siis selgus, et ma pidin nii palju asju download lima kuskilt alla tõmbama. Mida sul arvuti lasknud teha ja tööandja arvutiga? Jah, ja sisse ei, küsimus pole selles, ma pidin ühte kohta minemist teist asja mingit sättima. Ma lihtsalt lõin käega. No milleks mulle hulga rohkem meeldib jalutada sinna valimisjaoskonda ja ja see vedel kuhugi sisse lasta. Muidugi kodus on selles mõttes hea olla, et kui väljas vihma sajab, ega ma siis ei viitsi küll sinna valimisjaoskonda minema hakata. Hääletamisega seoses me näeme nüüd tänaval, on jälle telgid püsti ja püütakse siis inimestele seal kõikvõimalikke brošüüre jagada, aga peale selle on seal arvuti, et kes, kes aga soovib, see võib ka proovida, aga, aga tundub korral kuidagi võetakse seda, seda asja oluliselt rahulikumalt, et selliseid aga nagu enne europarlamendi valimisi enam nende nii-öelda tänava tõlkidega seoses ei ole ju nii, nagu me kuulsime ka tegelikult vabariigi valimiskomisjoni liikme Ülle madise käest, siis siis niikaua kui keegi seal otseselt sellel hääletajal kätt hoidma ei lähe ja ei õpetaja millisele nupule vajutada või kuidas, kuidas nii-öelda veel veel mingisuguseid toiminguid teha, et nii kaua on ju kõik seaduslikku. Nojah, aga mul on üks tuttav, rääkis sellest, mis need praegu tänavahinnad on. Ta ütles, et üks partei ootab hääliks 600 krooni hääl. Kopli hääled on nagu odavamad 280 krooni ajal. See on. See on ju see, millest sa praegu räägid, on kuritegu. Ja ma räägin, sellest tuleks minna ja rääkida politseis. Siin raadioeetris. Eesti rahvas olla teadlike hetke häältehindadest kus kohas siis 600 krooni on siis Tallinnas, see on Tallinnas, aga, aga Põhja-Tallinnas on odavam või on selline? Ma ei tea, kas sa põhjendada, miks, miks, ma ei tea, ma ise mõtlen, et ma olen ka Põhja-Tallinna elanik, et miks nii kevadel niukseid ilukoteering niigi eraga. Aga nii see seis on, et mida siia tegelikult annab, on see just, et sa saad alati seal oma häält veel korra muuta. Ja seda selle hetkeni, kui, kui lõpuks võid ikkagi sinna valimiskasti juurde minna ja öelda, et kuulge, mind mõjutati või ma ei saanud aru, ikkagi seal uuesti alandada, aga siin on üks täpsustus, mis on väga oluline täpsustus, sellepärast et valimispäeval ehk siis 18. oktoobril seda teha ei saa. Seda saab teha ainult eelhääletuse päevadel. Aga noh, see annab nagu seda võimalust tahtsin, hajutatakse seal seal täiesti selgelt olemas. Kui kuskilgi tekib see häälte ostmise. Ütleme temaatika siis on see just e-hääle puhul, sul ei ole seal sellist valvas silma, kes ütleb, et keegi sind ei mõõta. Ja mis viga on, on mõnda inimest siis? Aga selles mõttes ma sinuga nõus ei ole, et kui tekib häälte ostmise probleem, siis tekib sega, tavalise hääletamise puhul leitakse see inimene saadetakse jaoskonda, öeldakse, et näete see number ja tulete ja vormistada selle asja ära ja teine asi on see, et neile antakse veel kaasa. Muuseas see on päris tõsine asi. Häälte ostmise puhul antakse kaasa ka mingisugune väike fotoaparaat või väike väike mingisugune väike telefon, millega siis enne seda, kui see sedel ära antakse, tuleb pildistada see number, mis on sinna sedeli peale jäänud ja siis siis võib sedeli nagu ära anda, et kas selline praktika on ju tegelikult meil juba varasemast ajast teada? Jah, aga igastahes e-hääletus annab seda hulga hulga mugavamalt seda teha, vahelejäämise tõenäosus on hulga väiksem. Sa ei kuule, kui keegi teeb seal klõpsusel, et näed, pildistasin enda sedelit selles mõttes ta seda hulga rahulikum teha, see on selle asja oht. Aga muidugi tal on palju, pluss ekse oleme ikkagi internetirahvas pangas, Keitze väga harva, sellepärast sa seda teed oma pangaülekandeid ja Ekspressis me ikka aeg-ajalt kirume seda onlain-meediat päris palju, sellepärast et millegipärast meie lugejad tahavad üha rohkem ja rohkem uudiseid neelata. Internetist. Nii et see ongi natuke, meenutab sedasama vaidlusta kas, kas onlain, meedia või pabermeedia ja samamoodi ka see hääletus või siis jaoskonnas hääletas kuidagi kunagi meie meenutavad või ühte ja sama ühe ja sama asja ühte ja sama asja. Ja eks see tegelikult on jutt põlvkonnavahetusest, et tuleb peale põlvkond, kelle jaoks on arvutis hääletamine või arvutis ajalehe lugemine täiesti normaalne. Nii aga ma püüaks seda teemat natukene edasi arendada veel, et kui me siin räägime sellest, et e-hääletamise puhul on on häälevõltsimise või siis selle hääletaja tahte vaba tahte määramise võimalus väga suur siis mõneti me oleme silmitsi tõenäoliselt siis sellega, et kui, kui selliseid fakte esineb või kui, kui selliseid fakte esineb kriitilises arvus siis võidakse kahtluse alla seada ikkagi kogu e-hääletamise tulemus, sellepärast et meenutame, et ka europarlamendi valimistega olid needsamad kahtlused üleval. Õnneks mitte midagi juhtunud, hääled olid legitiimsed edasi ja sellega seoses probleeme ei tekkinud, aga on levimas ka arvamusi, et, et see, mida katsetati Europarlamendi valimiste puhul, et see oli ainult eelmäng selleks, mis hakkab nüüd eeloleval nädalal ja 18. ning ka pärast kaheksateistkümnendat oktoobrit toimuma, juhul kui hääletustulemus saab olema väga napp. Ehk siis ülekaal Aga kas ta on väga napp, sõltub piirkonnast, Tallinnas küljelist. Kõik küsitlused näitavad, Tallinnas tuleb nagu päris suure ülekaaluga Keskerakonna võit. Aga muidugi siin on jälle see häda, et üks asi on küsitlus, kus sa kus küsitletakse nii-öelda suvalisi inimesi igast elanikkonna kihist. Teine asi on need, see, kes valimas käib. Kui aktiivne keegi on, eks, et need ei lange, täiesti, täiesti OK. Selles mõttes on ka osaleda reklaamikampaaniad, et mine kindlasti valima, muidu jääb, Savisaar. On sellega seotud. Nojah, kui me siin räägime sellest, et ülekaalu väga suur Tallinnas, siis on ju ka väga selge viide sellele et Keskerakonna ülekaal Tallinnas on ennekõike tänu just venekeelsete valijate toele ja, ja kõige suurem on see Keskerakonna ülekaal Tallinnas kõikide arvamusküsitluste järgi siiani olnud ju mõistagi Lasnamäel, kus muukeelsete elanike hulk on, on selgelt kõige suurem, et et see nagu näitab ju väga selgelt ära ka selle suuna. Et kellele on Keskerakond mänginud ja siin ma mõtlesin enne saadet oli meile laekunud ka küsimus raadio kuulajalt. Vaatame kohe, kuidas see küsimus kõlase Ivari küsis meie käest, et kui palju ohustab Klenski nimekiri Savisaare valimistulemust Lasnamäel, siis sisenesin naljatlemisi. Naljatlesime, arutasime, et mida siis doktor Kaio Vedler vastavad. Siis tuli, et ega väga ei, väga ei ohusta. Ilmselgelt ei ohusta jah, aga siin ma arvan, et, et ei ole mõtet siin keskerakonda hurjutada, et oi, oi, oi kui jubedad on nii, nii suure häälte arvu võtavad. Ega me ei olegi seda harjutanud-harjutanud Me oleme Kui nad tähelepanu sellele, et millest see nende nii-öelda suur toetus tuleb Kusjuures ei ole, see ei ole ju venekeelne elanikkond, olen ma kindel? See on, see on ka 10 protsenti eestikeelsest elanikkonnast, nii nagu need arvamusküsitlused on näidanud ja, ja teine asi on ikkagi väga selgelt see, et et teised erakonnad on ikkagi selle venekeelse grupi unarusse jätnud. Mitmetel varasematel põhjustel, millest siinkohal pole mõtet eriti pikemalt rääkima hakata, aga Keskerakond on, on selle olukorra lihtsalt suurepäraselt ära. No ma tahaks selle tunnustada kesk vabandust Reformierakonna linnapeakandidaati Keit Pentust, kes on Lasnamäel ukse tagant ukse taha käinud ja venelastega juttu rääkinud, minu meelest on see sellise vana hea klassikalise valimiskampaania kasutuselevõtt väga-väga nutikas samm, et tõesti Ilmselgelt sa peaksid ka Keskerakonna inimesi sellel juhul tunnustama, sest nemad teevad. Absoluutselt kusjuures nad on käinud, teinud seda aastaid, et aga, aga mul on hea meel seda, et, et et on ka teisi erakondi, kes see, kes, kes lähenevad on, on võtnud nendel valimistel nõuks nagu inimestele läheneda. Nojah, aga kui me räägime Keskerakonnast, siis me võime tegelikult, et see lähenemine venekeelsele valijale algas kuskil kümmekond aastat tagasi, et enne seda ikkagi panustas peaasjalikult Keskerakond sundüürnikele ja pensionäridele ja siis hakkas, hakkas toimuma see lähenemine, et sellel hetkel püüdsid seda kõik teha venekeelsetele valijatele ja ja noh, olukord on nüüd selline, kus venekeelsed valijad ongi Keskerakonna pärusmaa ega teiste sealt midagi eriti enam enam võtta ei ole ja ma arvan, et see on nagu suur mõtlemise koht kõigile. Et kuidas, kuidas seda olukorda lahendada, kas on suur mõtlemiskoht ka tegelikult keskerakonnale endale? Sellepärast, et kui me nüüd vaatame erakonna noortekogu struktuuri, kus on 80 protsenti juba muukeelsed noored, ma olen mitme Keskerakonna juhatuse liikmega eravestlustes seda teemat puudutanud ja, ja nad on ise ka märkinud, et nad on olukorra pärast mures, sellepärast et ühel hetkel, kui, kui nagu jäme ots võib parteis käest ära minna, et siis on nagu väga keeruline kontrollida seda, mis seal tegelikult juhtuma hakkab ja, ja teine asi on see, et olgem ausad, Keskerakond ja ütleme Keskerakonnast, praegused juhtfiguurid peavad kogu aeg sellele vene tiivale tegema, mingisuguseid järeleandmisi seal on, noh, ütleme Mihhail Stalnuhhin Narvas, kes nõuab endale kogu aeg eriõigusi, kellele neid ka antakse ja, ja kui talle neile ei anta, siis ta lihtsalt võtab need, et peame ju seda lugu, kuidas Narvas tahetakse püsti panna, Peeter Esimese kuju ja Keskerakonna juhatuses toimus siis minule teadaolevalt sellekohane hääletus, hääled jagunesid vist 24, üks või kuidagi niimoodi, et ühesõnaga Stalnuhhin oli ainukesena kuju poolt ja justkui nagu partei suuniste ja toetus selle kuju püsti panemiseks ei olnud, aga Stalnuhhin lihtsalt vilistas selle peale ja see kuju pannakse ikkagi seal Narvas püsti. No ütleme, et kompromisside tegemist nimetataksegi vist poliitikaks, nii et see, et erakonna sees tuleb järeleandmisi teha, et arvan, et see on normaalne ja tegelikult see on nüüd koht, kus tuleb selgelt Keskerakonna tunnustada, et nad on teinud väga head tööd vene valijate võitmisel, kusjuures ka üldisemalt vaadates, mida, mida me tahame, millist Eestit me tahame, et kas meile meeldiks see, et sina oleksid pigem tugevad vene erakonnad või oleksid venelased, kes on nii-öelda Eesti erakonnatiival Ja see on kõik väga ilus õppe häirida, aga ühel hetkel, kui, kui need nii-öelda eestivenelased võtavad nagu parteis juhtimise üle siis, siis ma tõenäoliselt räägime pisut teistsugust juttu, sellepärast et sellisel juhul ühel hetkel tõenäoliselt me oleme silmitsi olukorraga, kus, kus mõned inimesed võivad erakonnas pettuda, võivad sealt lahkuda ja siis ütleme nii, et kõige halvem stsenaarium on see, et ühel hetkel Keskerakonnast võib saada etniline vene partei ja vot see on küll. Sellise stsenaariumi noh, mida, mida kindlasti kindlasti. Spekulatsioon, mille sa välja tood, sest et selle selle spekulatsiooni siis on see, et, et see tingimus sees, et kui enam Edgar Savisaar ei ole Keskerakond. Ei seal ei olnud mitte mingisugust tingimust, ma lihtsalt. Ütlesin, et noh, räägime Keskerakonnast ka kindlasti me näeme Eesti Eesti poliitmaastikul keskerakonda viie ja kümneaastane. Räägime nendest arengutest, kuhu suunas see erakond? Edgar Savisaar ei ole igavene, et ühel päeval see muidugi juhtub ja sõnu tõesti huvitav spekulatsioon, et mis siis, mis siis selle erakonnaga edasi läheb, aga, aga muidugi tänastel valimistel ei tänaste valimiste kohta ütlesin mitte midagi, et ütleme nende valimiste kohta, mis nüüd nüüd tulevad. Huvitav analüüs on muuseas praeguse poliitmaastiku ja ennekõike just Keskerakonna kohta teinud tänases Postimehes, Argo Ideon ja ide on tegelikult viitab ühele huvitavale seigale, et et tegelikult on Keskerakond ikkagi enne kohalikke valimisi teinud väga head tööd. Ta on väljas kõige rohkemates omavalitsustes ja ülekaalukalt kõige rohkemate kandidaatidega näitab organisatsiooni, näitab organisatsiooni tugevust ja, ja kindlasti tugevalt ülesehitust. Ja tugevat juhtimist ka ja ei saa öelda rahvaliidu kohta, kes oli kunagi mingil hetkel kõige suurem partei Eestis, eks kes on praegu ikkagi väga vilets? Rahvaliidu puhul me näeme muuseas väga huvitavat tendentsi, et väga paljud inimesed, kes olid rahvaliidu liikmed ja kandjad, keerasid veel eelmisel kohalikel valimistel rahvaliidu nimekirjas kõikvõimalikes omavalitsustes, siis nüüd on nad loomulikult kodumurutüüpi valimisliidu moodustanud ja mis on kõige huvitavam, nad on võtnud sinna nii-öelda muud muud rahvast veel juurde ja, ja selle kinnitamiseks, et nad enam rahvaliiduga seotud rahvaliidust välja astunud. Et see on nagu see on nagu selline päriselt siis uus uus ja huvitav trend, sellepärast on, on nagu päris huvitav vaadata, et kuidas nendel valimisliitudel läheb. Muidugi on ka sellel nendel valimistel väljas väga palju selliseid selliseid nimekirju, mis on tegelikult sisuliselt rahvaliidu. Rahvaliidu valimisliidud, aga, aga loomulikult nad ei afišeerijad, nad on rahvaliidu rahvaliidu nimekirjad, nii et ka see on üks selline selline päris, päris huvitav, huvitav tähelepanek, aga. Ja teie hinnangul see Keskerakonna võimalik suur võit, mida nüüd arvamusküsitlustes siin Tallinnas ennustatakse, võiks Eesti poliitmaastikule. Aga millal see, mida sa endaga ka nagu kaasa Ma arvan, et Edgar Savisaar ise on seda üsnagi pika hambaga võtnud, et ta ei olegi Gilganud ja käsi plaksutanud ja öelnud, et, et see kindlasti selline on, et ma saan aru, et nad on teinud ka erakond ise, on tellinud uurimuse uurim missi, arvamusküsitlusi, mis ei anna nende nii nii ülekaalukat võitu, et et see, mis seal nagu lõpuks välja koorub see ei pruugi olla, siis selline, nagu need arvamusküsitlused praegu praegu välja toovad. Sotsid on täitsa see, kui me räägime Tallinnast, siis nemad on see seltskond, kes on nii-öelda kaalukeeleks Keskerakond siiski tegelikult vaikselt ta loodab, et saaks nagu hääled täis, aga pigem kardab, et äkki ikkagi saada seda ülemvõimu, mis praegu on. Ja siis on küsimus, et kellega diili teha. Kõik variandid on tegelikult võimalikud. Mis siis, et see kogu kampaania on üles ehitatud täieliku vastandamise peale. Et Reformierakond versus Keskerakond, aga Eestis ei ole mitte midagi võimatut, nad võivad ühel hetkel ühte heita, see millegipärast ma arvan, et viiks ka mingile või piie mingile võimuvahetusel Toompead seal ikkagi täitsa selgelt nagu seotud, et ega, ja kui me vaatame, mis valitsuses toimub, siis IRL-i ja Reformierakonna vahel ei ole sellist meeletut sõprust ainult tegelikult mõlemad võitlevad täpselt samasuguse halja peale, kes on selline konservatiivne rahvuslik inimmõlemad, rahvuslaste. Aga üks väga huvitav seisukoht on, on veel kõlanud, et et kui nüüd Keskerakond võtab ikkagi väga suure võidu Tallinnasse, siis võib, võib see mõneti ikkagi tekitada olukorra, kus IRL ja reform peavad Toompeal selgelt nagu vastanduma sellele alllinnale ja panevad ikkagi seljad kokku, ühel hetkel tõenäoliselt peavad leidma endale ikkagi selle kolmanda liitlase. Kas selleks saab siis roheliste erakond või sotsiaaldemokraatlik erakond? Noh, eks see selgub nii-öelda tõenäoliselt võib-olla see kohaliku poliitika pärast pärast kohalikke valimisi võib ka mõneti mõjutada seda, mis Toompeal toimub, nii et, et me ei saa nagu päris, nagu selliseid arenguid välistada. Ja just nimelt ajalugu on näidanud, et, et Tallinna Tallinna koalitsioon mõjutab väga tugevalt ka nii-öelda Toompea koalitsiooni, et ühte või teistmoodi. Aga kui jällegi nad võidavad, eks, siis jätkab see, mis meil praegugi Raadiokuulaja virve on, teil on meile väga huvitavad arvutused, kui kui Keskerakond võtab 70 protsenti venelaste hääled, nii nagu väidetakse ja 10 protsenti eestlaste hääled, siis saab ta kokku 40 protsenti kõigist häältest. Kui 20 protsenti eestlaste hääli ja, ja 70 protsenti venelast hääli, siis on juba 45 protsenti ja kui 30 protsenti eestlaste hääli ja 70 protsenti venelaste hääli, siis, siis saab ta kokku 50 protsenti häältest. See on küll nüüd puhas matemaatika. Et sellest ei maksa nagu väga-väga süveneda, aga üks eks teine Ta tähelepanek ka ja küsitakse meie suhtumist selle kohta, et kuidas Isamaa ja Res Publica ka liidu esimehe Laar Mart Laari alkoholipoliitikasse suhtuda, kes siis noorte kes siis viib seda nii-öelda selles kohvikus läbi, et et noh, ma ei tea, tõenäoliselt on peetud silmas seda, et seal saab üsna odavalt, ma saan aru klaasi veini kätte ja tegu on gruusia veiniga. Ehk siis Mart Laari väike selline tähelepanu avaldus ka gruusia poliitikale, aga, aga siin on siis tõenäoliselt seda kritiseeritud. Minu meelest on see huvitav nii see, et Keit Pentuse ukse ukselt uksele käimine kui ka Mart Laari veini jagamine, et, et kas see, mis mind huvitab, on see, et, et kas see, mis on tõesti kampaania tehniline küsimus, et kas see on tingitud sellest, et raha ei ole. Et on, on aeg võtta kasutusele odavamad kampaania meetodid või on see tõesti nagu vastutulek nii-öelda avalikkuse survele, et poliitika ja poliitikud on võõrandunud inimestest ja aeg on neile samm lähemale astuda? Muuseas ukselt uksele käimise kohta räägitakse seda, et kunagi Tartust riigikokku saanud Tõnu Kauba olevat, et niimoodi ukselt uksele käies saanud ka kokku 2000 häält, et me teame küll, kuidas Tõnu Tõnu Kauba, milline oli tema tähelend riigikogus, häälte kõigutajana, aga ikkagi minu arvates on see nagu väga tähelepanuväärne, et ka ukselt uksele käies võid sa saada väga palju hääli ja, ja kui me meenutame ka seda, kuidas Res Publica tuli kakstuhatkolm, siis ka Res Publica häältest olid, olid päris paljud need ukselt uksele käimise hääled, sellepärast mõned toonased Res Publica nii-öelda häältemagnetid olid ikka väga visad ja käisid tõepoolest nii-öelda tordiga ukselt ukse tagant ukse taha ja kogusid niimoodi hääli, et võib-olla võib-olla see on lihtsalt jälle nagu meelde tuletatud efektiivne vana meetod, kuidas, kuidas valijatele valijatele meeldida. No aga kõikidele inimestele meeldib personaalne suhtlus. Vana tõde, et kui sa saad inimesega kokku vaatajatele näkku, siis vaata silma sisse, siis sa saad aru, et kas sa võid seda inimest usaldada või mitte. Ja poliitik tuleb sinuga rääkima, keda sa tavaliselt kunagi ei kohta. See mõjub, see mõjub lihtsalt nad sellele. See ei ole mitte midagi erilist. Häda on selles, kui kriitikud ei viitsi seda tööd tehakse. See on minu meelest suur rada. Üks raadiokuulaja veel vaidleb meiega, et küsib, et miks me tõtt ei räägi, et te saate ju iga väga ise väga hästi aru, et küsitlustes on meelega Keskerakonna võitu ennustatud, et rohkem vastase hääli tuleks, kõik räägivad, saavad sellest aru, aga meie siin ei julgevad siis seda välja öelda. Ja mina just hiljuti ütlesin mõned minutid tagasi, et Keskerakond ise rehkendada, et ta ei pruugi hääli kokku saada, et ta peab kellegagi valitsusliidu tegema. Siis tõehetk on meil juba 18. oktoobri õhtu ja muuseas raadiokuulajatele teadmiseks, et sellel aastal tal hääled tulevad huvitavamalt kokku kui, kui varasematel, nimelt et kell kaheksa, kui algab ETV-s suur valimiste saada ja, ja antakse teada ka esimesed tulemused, et selleks hetkeks on juba juba selged hääletamise tulemused ja ka eelhääletuse tulemused niimoodi, et et kui algavad need nii-öelda häälte tulemuste ootamise, et siis on juba tegelikult mingisugune mingisugune väike pilt juba sellest, kes on siis eelhääletamas hääletamas käinud nende häälte ja eelistuste osas selge ja seetõttu võib see õhtu ootus olla juba oluliselt põnevam. Aga kui me nüüd arutleme seda, et mida meile näitab see, et näitab Keskerakonna tugevus Tallinnas, siis siis minu meelest see näitab väga kõva tööd, see on eelkõige näitab see kõva tööd, et nad on tõesti oma eesmärgi nimel tööd teinud ja sa tuleb tunnustada. Ja näitab ka muidugi seda, et, et meie valijat ei huvita igasugused Ivo Parbuse lood, et korruptsioonijuhtumid ei ole, ei ole valijate teema või, või need ei mõjuta. Ta ei mõjuta erakonna reitingut või suhtumist erakonda ja erakonda suhtumist mõjutavad siiski nõmmeturud uute teede avamised, lindilõikamised nagu nagu nagu üks ajaleht siin välja tõi. Aga teie seal täpselt samamoodi võtavad valijate suhtumist teeaugud ja. Ma just sõit siia stuudiosse seitse sõites mõtlesin, näed, sõidan mööda, täna otse, on just tänavu ära remonditud. Linn on hästi puhas. Mina, mina sõitsin, mina sõitsin siia, auk oli augus kinni, olgem ausad, see on üks lõik, millest ma olen siin saates juba varem rääkinud, mitte midagi. Tehtud mitte midagi ei ole tehtud, augud ainult lähevad suuremaks, ma ei hakka isegi sellest tänavalõigust enam rääkima, seal lõikus sõidab iga päev tuhandeid autosid ja teine asi on see, et siin seesama meie raadio ees olev Kreutzwald Laurisega äärmiselt masendava seisus pusi sisse, kus inimene sõidab lihtsalt, see sõltub sellest, kus inimene sõidab, sõidadki ma teksti, siis ma jõudsin täpselt Kreutzwaldi tänavani ja siis pritsisin niimoodi. Vaatasin, et issand, kui tore, ühtegi jalakäijat ei andnud, sest muidu oleks noh, ma tõesti ei näinud seda, aga muidu oleks see jalakäija olnud peast jalatallani täiesti läbimärg, sellepärast et järsku sattusin mingisse tee Aukat Ma nägime Paned asfalti ja sajaseerutab inimesi. Inimesi erutavad lasteaiad, inimesi erutavad koolid, inimesi, Rotab teeaugud, eks, ja aga huvitab ka see linn puhas välja näeks, et meil siin eelmisel aastal näiteks ole Ekspressis teemaks selline geriljaaedniku tegevus ehk inimesed, kes ta öö varjus mõne sellise koleda koha ilusaks teeks, istutakse sinna taime ära, riskid ja nii edasi. Madis Jürgen tegi sellise eksperimendi. Tahtsime siis kohta valida ja tollel hetkel oli see väga raske, muuseas sellepärast et Tallinn oli ilus, ei olnud selliseid väga räämas kohtasid. Jah, aga tõde on see just nimelt asfalt loeb, välimus loeb ja see, mismoodi koolidel lasteaia selle raha vähemaks jääb, seda pole ju väljapoole näha. Et see ei ole see, mille järgi valimistel otsuseid tehakse. Aga lähme sinna Parbuse teema juurde, barbus tegeles ütleme siis süüdistuse järgi pistise võtmisega ehk ta siste sai sai raha või siis hüve asjade eest, mida ta on nii või naa oleks pidanud tegema, aga, aga siis kiirendas nende käiku. See on kahtlemata väga vastik asi. Aga nüüd teistpidi jällegi ma mõtlen, et noh, kogu aeg meil hurjutati, et et Tallinnas asjad ei käi kiiresti, ametnikud on nagu juba aeglased ja venitavad ja ja ikka ikeks, hirmus jama toimub seal linnavalitsuses ka nüüd tagantjärgi mõtlen, et teatud mõttes sellises venitamised isegi võib olla kasu. Mõelge, mis meil siin buumi ajal toimus, kui kõik oleks veel käind, imekiiresti ja niimoodi linnutiivul. Vaata see oleks sellega, et selles mõttes ma ei ole sinuga nõus, et mõned mehed said ja teised ei saanud ja seesama probleem on väga halb. Sel juhul peavad olema kõikidele võrdsed reeglid venitamise, see ei olnud midagi halba buumi ajal ja mõni nii mõnigi rumalus, sealhulgas näiteks poeg jäi tegemata, eks ole, ma ütlengi, et meil oleks muidu veel hullemaks läinud, võib-olla see asi meil oleks veel rohkem neid tühje üheselt võetav, et ei olegi, ma ei väidagi, et see oleks nagu ideaalne. Eks see vastupidi, see on väga halb, et kõikidele kehtib ühesugused reeglid, aga siiski sellel oli ka oma teatav selline positiivne iva sees. Nii aga jätame Tallinna teemad. Me peame teistest Eesti linnadest ka pisut rääkima, sellepärast et ka seal on väga intrigeeriv seis. Ja täna kirjutatakse sellest, et Tartus on väga põnevaks läinud ja Reformierakonna selline igipõline kants, kus nad on juba üle 10 aasta valitsenud, ähvardab neil seal natukene käest minna ja põhjuseks on on see, et, et ühelt poolt võib olla inimesed on nii, nagu leht väidab, et natukene nagu väsinud sellest, et ühel hetkel ja võib-olla ei ole ka reformierakonnal kõige säravamat juhti ja teiselt poolt on Isamaa ja Res Publica Liit pannud sinna Oma siis värske noore särava tähetantsu ja tantsu, tantsu, tantsu ja laulu saatel saati jah, laulu saatel. Staari ja, ja, ja senise peasekretäri Margus Tsahkna ja, ja kui vaadata ka, et ka sotsid on nagu väga tõsiselt asja käsile võtnud ja tahavad seal seal võib-olla nii-öelda seljad kokku panna, siis mine sa tea. Tartus on Tartus on kõik võimalik. Ja endise tartlasena ma ütleks ka, et niimoodi vaadeldes linna kõrvalt ma ju ei ela seal tõesti linnas kohal ja ma ei tea, mis, mismoodi seal nende sotsiaalteenused on arenenud ja mismoodi, mismoodi linnakodanikega linn suhtleb siis see siis nüüd välise pildi järgi mõtles ka, et linna areng on seisma jäänud. Et need. Jah, aga samas evita sellega tuleb nõustuda, et kui minna Tartusse, siis Tartus on see vaim jätkuvalt seal kohapeal täiesti olemas ja et, et see linn elab ja elab, elab paremini kui 10 aastat tagasi oluliselt või sellel ajal, meie käisime Tartu Ülikoolis, et, et kindlasti on, seal on seal on seal väga mõnus olla, et seega see, see Tartu on arenenud arenenud loogiliselt, seal on olemas loogiline linnakeskus ja nii-öelda see osa seal nagu väga hästi välja arendatud, mis on tartus nagu tõsine probleem ja mis tuli välja ka ka nendest Lõuna-Eesti valimisdebattides, on see, et Tartu transpordiga ei olda rahul ja bussid, mis varem käisid seal, ütleme 10 15 minuti tagant sõidavad need heal juhul korra või kaks korda tunnis, et, et ka transport on halvemaks läinud. Ja peale selle loomulikult küsimuseks see, et kas oli ikkagi vaja ehitada üle jõe veel üks sild mis maksis üle 160 miljoni krooni ja, ja ka selle sillaotstarbekus on ju tegelikult praegu väga selgelt nagu. See sild on see, seega asfalt või see visuaal, mis peaks panema valijad ahetama ja ütlema, et, et need on tartus, midagi. Ei, sill lihtsalt võib-olla vale vahepeal, et tartus tuleb silda mõne teise koha peale minu meelest rohkem vaja, kes ma noh, ütleme niimoodi korra Tartusse satun kuu jooksul, et mina tahaksin võib-olla natukene ülesvoolu seda silda silda näha, et sealt seal ei ole nagu head ülesõitmist. Aga jah, aga minu meelest Jaapanil nagu tähele seda, mida Indrek Neivelti eile presidendi kärajad rääkis, tema rääkis just sellest usaldusest, praegu on usaldus tekkinud persoonide vastu või nende nende ümber usalduseks, et meie institutsioon enam ei, nii väga ei usalda, et me ei usalda pankasid, eks me ei usalda ka erakondi. Ja võib-olla siis Tartu selle peegelduseks ma nüüd oletan, et noh, et et küsimus pole niivõrd reformierakonnas keskerakonnas, vaid just nendes linnapeakandidaati siis, et ühel parteil ei ole nii säravat ekstähte ja teisel on säravam täht, et võib-olla seal me näemegi selliseid rohkem personaalset valimist. Noh, ütleme Tartu, Tartu on hea näide sellest, mismoodi me siin räägime, rääkisime detailplaneeringutega venitamisest siis, siis või küsimus või võiti ei ole sellesse detailplaneeringu menetlemise kiiruses, vaid ikkagi selles, et, et missugune see üldine nägemus ja Tartus me näeme seda, et kesklinn on olemas toimiv linnasüdamena, kus, kus inimesed käivad koos ja saavad kokku ja Tartu teistele. Tallinnas, ma näen ka muuseas kesklinna on vanalinn olemas ja siis ma näen siin kõrval on sellised moodsad kõrghooned, on ka kesklinna olemas. See mõte tartus ongi nii et ma toon ühe näite. Soovitan USAs. Käia sellistes, mitte mitte New Yorgis või Washingtonis vaid sellistes klassikalistes USA kesklinnades, kus on siis selline, et auto on või kesklinn ja siis on ja siis on kõik muu. Te olete, kas seal kesklinnas mingisugust elu toimub, ei toimu seal kesklinnas enam mitte mingisugust elusast ühelt poolt on kogu nagu elu ehitatud autopõhiseks kesklinnas on seal ütleme kümmekond 20 pilvelõhkujat, et ja see on kõik seal ei ole isegi mitte ühtegi poodi, ise ei ole seal, ei ole peaaegu kohvikuid ega mitte midagi, noh, need on lihtsalt mingisugused hotellid või büroohooned ja tegelikult see olukord nii-öelda seal on ikkagi päris armsad. Nojah, see on, aga see on, see on nüüd. See on lause, on USA, USA. Just Tartu Tallinna võrdlusele selle linnasüdame seisukohast, et jalutad Tartu kesklinnast läbi, sa näed seal inimesi, näed ta tavalisi tartlasi, kes, kes elavad Tartus, sa kohtad kindlasti mõnda tuttavat, räägid juttu, seal on kohvikud Tallinnas selliseid linnasüdant ei ole. Käi, mis on täis, mis on täis välismaalasi ja siis on siis on tegelikult Viru keskus muutumas selleks kohaks, kus inimesed käivad. Nonoh eriti ikkagi Vabaduse väljakul. Kuulge, jäävad ka noored koos ja noh, mingil määral see olukord on ikkagi muutumas, et et aga ärme hakkame siin tegelema linnade vastandamisega, sest see ei vii praegu meil kuhugi, me räägime siin ikkagi kohalike valimiste kontekstist, ma jätaks selle Tallinna ja Tartu läheks edasi Pärnusse. Ja Pärnus on seisnud väga intrigeeriv sellepärast et et mulle tundub, et, et nii-öelda kõik kõik jõud on püüdnud nagu võimalikult palju panustada Pärnusse ja peale selle on seal veel nii-öelda kohalikud arvamusliidrid, kes kandideerivad. Siis me räägime veel sellest, et meie selline Paremradikaalne, juhtiv või juhtivtiib on kõik otsustanud seal Pärnus kandideerida, kandideerivad ka veel üksteise vastu, ma pean siin silmas Tiit Madisson ja Martin Helmet ja, ja iseseisvusparteid, mis on seal väga jõulise nimekirjaga väljas ja nii edasi, et et see on nagu päris huvitav, millised arengud nagu Pärnut ees ootavad, sellepärast et tõenäoliselt nii nagu nagu senini Pärnu enam ei jätka. Nojah, siin on näha, et Pärnus haistetakse lahingut et kõik koonduvad sinna kokku, et seal vea ja haistetakse nagu vahevahetust, et on näha, et see praegune kombinatsioon seal ei jätka, et viisid on, vist, on juba nii naeruväärseks muutunud, et et, et tema enam neid hääli ei korja. Muidugi Pärnu puhul on üks huvitav nüanss veel, mis Pärnu puhul võib seda seda tulemust pisut pisut mõjutada, on see, et lisaks tugevatele erakondade nimekirjadele ja veel tugevatele üksikkandidaatide nimekirjadele meenutame siin kas või seda, kuidas Martin Helme sai tegelikult ju Europarlamendi valimistel rohkem hääli kui Erakond Eestimaa rohelised, mis on, mis on märkimisväärne. Siis peale selle kandideerib ka ju veel maavanem Toomas Kivimägi oma nimekirjaga ja, ja tema nüüd on kindlasti selline kandidaat, kes on nagu parteideülene kandidaat ja kui keegi ei taha ühelegi parteile oma häält anda, siis ta läheb ja hääletab selle kivimägi poolt, et tegelikult on olemas ka parteidele seal pärnus, alternatiiv. Tiiv Pärnu puhul minu meelest on kaks asja, üks on see, et see linn ei ole rahaliselt väga heas seisus. Ja seda on juba tükk aega teada ja see on jätnud praegusele linnavalitsusele pitseri. Ikka on, seal on see sõnum, et Keskerakond on meid viinud suurtesse võlgadesse ja teine asi on siis Märt Viisitamme enda isik. Et kui me siin Tallinnas räägime nii-öelda Parbuse case'ist, et see ei sega mitte midagi, siis viisitamm on küll mees, kellel on märk küljes. Et pärnakad selles mõttes ei, ei usalda väga seda meestele. Et kui me, kui me nagu korruptsiooni case'ist, mis, mis valimisi mõjutab, saame rääkida, siis on see kahjuks Pärnu kontekst. Kuigi samas on Keskerakond ennast ennast näidanud alati väga tugeva strateegia Keskerakondlane seal korruptsiooniteoga silma paistnud, et et on õhus ka ju reformierakondlase järvesalu. Jah, ei, seda küll, aga, aga ütleme, ka reformierakondlane on seal seotud. Seda küll. Kassa kassa nagu kandideerida või mitte, eks ju. Selles on küsimus, aga viisid on ikkagi tahab võimule jääda nad. Ja sul on märkilased seal tunduvalt raskemad olid seal muuseas, Eesti suuruselt kolmas linn ei ole siiski päraks Narva narva maa. Narva on ja siis veel kestis veel Narvas. Tõenäoliselt asi selge sellepärast, et seal on Keskerakond niivõrd tugeval positsioonil, et et vaevalt, et seal seal keegi nagu vastu saab. Mõned kohad võib-olla volikogus võivad mujale minna, aga Keskerakond teeb seal ikkagi tõenäoliselt üsna puhtalt. Aga siiski, ma juhiksin tähelepanu keskerakonna julgusele viisitammega minna seal valimistele vastu, et nad ei ole ta välja vahetanud, et, et keskkond on näidanud ennast tugeva strateegiana, et sinu sinu tehtud kindlasti on seda kaalutud täitsa omad otsused, et seda minu meelest seda ei tasuks alahinnata. Selliseid. Aga võib-olla nad on lihtsalt kui nad sellega, et Pärnu läheb käest ära. Ei, no kui enne enne lahingut ei saa alla anda, see, see pole erakonnas. Siin-seal on nagu selline, nagu sisesõda Koit Pikaro pärasus Mart Viisitamme, eks. Kas maailma parim politseinik on parem linnapea? See on minu meelest pärnakatele päris hea küsimus. Ühesõnaga nii Narvast sai ka natukene räägitud, üks suur linn Kohtla järve, seal ei tohiks ka tõenäoliselt küsimust tekkida. Valeri Korb on väljas oma nimekirjaga ja tõenäoliselt ka see nimekiri teeb seal üsna puhta töö. Et nad on selle nimel nii pikalt vaeva näinud, et, et noh, kuna neil oli vaja seal natuke laiala põhjalist nimekirja, siis nad otsustasid valimisliiduga välja minna ja see valimisliit, mis tõenäoliselt ka seal eriti suurt konkurentsi ei, ei kohta. On teil soov veel mõnest linnast rääkida, kus võiks veel intriige olla enne enne kohalikke valimisi? Ütleme suuremates linnades, siis neid ei ole väiksemad linnad. Ja tallinlased enam ei paku nii suurt pinget, eks. Ei, siin on suuremates linnades on niisugused asjad jaotatud ja välja arvatud Tallinn, kas läheb selles mõttes küsimuseks, et kellega Keskerakond hakkab koos liitu tegema? Oodata ei ole jäänud kaua, pisut rohkem kui nädala pärast on kõik selge ja siis saame juba siin rahvateenrite saates rääkida sellest, kes kellega käib ja mis seisus tegelikult Eesti omavalitsused tegelikult on, sellepärast et nii nagu on läinud, et ongi Eesti kohalikud omavalitsused enne kohalikke valimisi püüdnud varjata oma majandusseisu või vähemalt nad püüavad veel siiani hakkama saada, aga tõenäoliselt tõehetk on see 19. oktoober, kui siis selgub, et kui kui halb paljudes Eesti omavalitsustesse tegelik rahalise rahaline seisan. See ongi üsna kummaline kummaline olukord, et räägime rahast, mis justkui oleks nii kindel asi, räägime nende valimiste puhul tegelikult nii vähe, ikka räägivad aukudest ei räägi üldse sellest, et kust kust see järgmisel aastal eelarve tähistada pea, kuidas sel aastal seisavad seal täiesti kummaline tegelikult, et eks see ole ka meiesuguste ajakirjanike võib-olla tegemata jäänud töö, et me ei ole sellele väga palju tähelepanu pööranud. Et millegipärast huvitavat parteidevahelised seisund hulga rohkem kui see, mis tegelikult linlasele korda läheb, ehk kas raha on selle ühe või teise asja jaoks. Paraku me ei taha, me isegi üks partei, eksju, on tulnud välja selle loosungeid õnn ei ole rahas, aga kahjuks siiski. Raha mõjutab meie elu. See oli veel sellel ajal, kui raali kõigelt laialt käes. Nii et, aga, aga räägime ikkagi rahast edasi ja räägime, räägime suurest rahast. Põhjus selles, et ühelt poolt ei saa me läbi Lätita, aga, aga olgem ausad. Lätis on viimastel päevadel devalveerimise hirm suurem kui kunagi varem ja, ja, ja seda mitmeti püütud portreteerida, aga, aga sellele diskussioonile on õli tulle valanud Läti peaminister Valdis Dombrovskis, kes on siis hakanud tõrkuma kulude kärpimisel, öeldes, et sellises ulatuses, nagu seda nõuab rahvusvaheline valuutafond, ei ole üldse vajalik pedaja. Et Läti saab juba nii, nii või teisiti hakkama, aga, aga, aga väljastpoolt laenuandjat nägemus Läti majandusest ja, ja senisest kärpimisest on ikkagi oluliselt erinev sellest, mida, mida ütlevad siis Läti peaminister ja Läti president. Ma just tulin Lätist sellel nädalal, et Lätis on tõesti juba väga suured kärped tehtud ja need on, need on kärped, mis on puudutanud inimeste igapäevaelu. Et perekond, kellega ma seal suhtlesin, nendel tal on kooliealised lapsed, siis oli juttu näiteks sellest, et et valitsus kuu aja jooksul sulges täiesti märkimisväärselt märkimisväärsel arvul koole. Otsus tehti juulis-augusti esimeseks septembriks oli juba olid juba koolid suletud murelikum pool seal on see, et, et valitsus ei tea seda, kas kõik need lapsed, kelle koolid kinni pandi, kas nad on endale uue kooli leidnud, aga see on nüüd selline, ütleme, pikemaajalisem tagajärg, millega, millega tuleb tegeleda. Aga, aga ma tahan öelda seda, et seal on väga kiireid ja väga palju otsuseid tehtud, näiteks õpetajate palgad on, on suureks aruteluks selle võrra, et õpetajate palka kärbiti, nii et see on kolme-nelja 1000 krooni vahel, mis on, arvestades nüüd, et seda, et Läti elus ta standard on küllalt sarnane Eesti omaga, siis siis kujutage endale ette, kui, kui te olete harjunud mingisuguse elustiiliga. Okei, seda saab muuta, aga kui te olete võtnud endale kohustusi ja, ja teie palk näiteks nii olulisel määral muutub, nii et ütleme, lätlaste igapäevaellu on, on see kriis ikka väga tugevalt sisse tunginud. Samas ma olen kuulnud seda, et riigiametnike palgad ei ole üleüldse nii kiires tempos vähenenud kui, kui seal kui seal nii-öelda muud sissetulekud ja ja isegi üks analüüs väidab, et tegelikult on Läti avalikus sektoris tänu koondamistele ja kõigele muule ja kergele reorganiseerimisele see keskmine palk tegelikult tõusnud ja, ja ma saan aru, et see on ka nagu üks üks teema, mis on IMF-i nagu eriti kurjaks ajanud, et nad ei ole suutnud tegelikult seda läti suurt avalikku sektorit kuidagi. Lätlaste üks suuremaid probleeme on oht selles poliitik tüdinevad, ehk praegune valitsus tüdineb ühest väsimuse ühest küljest see on selles mõttes raske kääbik, et ta on nagu vene sõduril seal Stalingradi lahingu all. Ühest küljest sul on seal vastane IMF ja tigedad rootslaste näol, kes ütlevad, et lubasite meile midagi, kui te meile laenu andsite ja teisest küljest saarlase oma rahvas ehk selle sinna sõtta tagasi KGB vägi, kes ütleb, taganeda ei tohi, mitte ühtegi sentimeetriteks seal mõlemalt poolt tule all, rahvas on su peale vihane ja teisest küljest on välismaalased vihased ja sa pead siis seal kuidagi siis laveerima kannatama. Kaua sa kannatad? Kõige hullem asi, mis on, on see, et ühel hetkel nad ütlevad, et aitab marsin minema, lihtsalt see, miks ma pean olema see, keda kõik peksab, väga vastik positsioon. Ja kui selline asi tekib, siis saadan paar oligarhi, kes nagu rõõmus rõõmustaksid päris päris hästi ja vot siis võib see Samuti Schlessors. Škele eks ja et kui me seal kui me devalveerumisest räägime, siis võib see tulla just sellisel hetkel, riik peab mingi osa kohustustest nagu vabaks saamakse või, või nendest neid lõdvendama ja siis tuleb devalveerimine kõne alla. Kui juba tuleb devalveerimine siis tuleb meeletu survega. Aga tegelikult vaadake, on praegu väga huvitav seis tekkinud, et ühelt poolt juba maailmas on hakatud märkama seda, et, et Eesti ja Läti ei ole päris seesama, et pannakse tähele, olgem ausad, finantsringkondades pannakse just eile suhtlesin ka mitme suure panga esindajaga ja, ja nad nad, nad tõdevad seda, et tõepoolest on maailmas hakatud märkama seda, et, et Eesti-Läti ei ole päris seesama ja et Eesti on teinud ikkagi mingisuguseid pingutusi ja püüdnud nagu õigel hetkel seda, seda olukorda kontrolli alla saada. Ja muuseas, kui vaadata, mida siin sellel nädalal kirjutab. Üks Euroopa mõjukamaid majandusajalehtede ökonomist, siiski ütleb ka ökonomist, et osa vaatlejaid leiab, et Euroopa Liit võib kiirendada Eesti muljetavaldavat progressi oma finantside korrastamisel ning toetada tema plaani võtta euro kasutusele 2011. aastal. See sõltub sellest, kui kaugelt vaadatakse kas sinule tundub, et Ruanda ja Uganda on väga erinevad maad, vennad on ikkagi päris sarnased. Sõltub täpselt Seda küll, aga sa, vaata, küsimus on ka selles. Rwanda ja Uganda ei kuulu Euroopa Liitu ehk siis Euroopa Liidu kontekstis ja Euroopa Liidu Euroopa keskpanga kontekstis. Meie jaoks olulistes tõmbekeskustes nähakse Euroopat ikkagi pisut teistmoodi kui, kui nii-öelda võib-olla Aafrikas. Ruanda Hugandet. Jah, aga rootslaste jaoks on see, kes on meile väga lähedal. Tuletan meelde, Stockholm on siiski geograafiliselt, mitte kaugemal, kui riiakse siis rootslaste jaoks on see kuramuse Baltikum, tekitab ainult jama. Lätti. Mis tootis neile veel paar aastat tagasi? Hiigelkasumeid, ja mis praegu toodab neile hiigelkahjumeid ja nende jaoks on Läti jama ja nende jaoks on ka Eesti ala. Ja kui sa lähed Londonisse, siis vaadatakse aia okei-Läti ja Läti alal. Aga kui lätlastega midagi juhtub, juhtub nende eestlastega ka, et sõltub sellest, et kui süveneda asjadesse, kes rohkem asja öelda matsu jagab siis tema kindlasti saab aru ja need riigid on erinevad, Eesti all tunduvalt etemad käituvad. Eesti on headel aegadel kogunenud reserve. Lätlased rõõmsalt, eks kuulutasid, nii nagu jaksasid. Nende jaoks on vahe olemas. Siinkohal tuleb muidugi rääkida ka sellest, et Eesti ekspordib oluliselt rohkem kui Läti. Kui Eesti ekspordib kaks korda rohkem kui Läti, siis arvestades, et Läti puhul on tegu siiski kaks korda suurema riigiga kui Eesti siis on tegelikult meie ekspordivahe nelja korda. Jah, aga meie ekspordist läheb suur osa siiski Soome ja Rootsi ja need on maad, mis on päris tugevalt kannatanud, et noh, et ega meil see seis väga roosiline, aga hetkel ala Hästi, aga kui nüüd Läti ikkagi võtab ette devalveerimise tee? Mis puudutab meid, meid ootab. Seejuures on kindlasti suur jah. Täiesti selgelt ootab meid alguse siis segadus. Inimesed tahavad panka raha vahetama, võib, võib tulla mingi selline moment, kus kus Eesti pank peab sekkuma mingi sularaha väljavõtmisele, valuutavahetuse piiramisele ja siis edasi. Siis edasi sõltub sellest, kuidas me vastu paneme, kas, kui palju rootslased meid toetavad, eks. Et me oleme rootslastega teinud igasugu abi lepinguid, mingid variandid on läbi mängitud, see võib tuua kaasa ka eesti krooni kukkumisel, aga see ei pruugi tuua. Väga paljude inimeste arvates ei too seda kaasa ja ainus asi, mida me, mis nagu selle täielikult välistab, on seitse krooni enam ei ole, ehk meil on euro. Nüüd ka see, Eesti saab aastaks 2019 euro? Väga küsitav. See sõltub jällegi sellest, et, Aga siin on üks väga huvitav diskussioon sellel teemal ka tekkinud rahandusminister versus siis Nordea Panga juht Vahur Kraft, et et see on väga selline põnev diskussioon, mis tekkinud üks ütleb, et Eesti ei ole eurovõimeline 2011, teine on selle peale kuri. Siis me kuuleme veel ka valitsusjuhi hinnanguid selle kohta, et ta ei ole kunagi öelnud, et Eesti Eestis tuleb euro aastal 2011 vaid ta on öelnud, et ta teeb kõik endast oleneva selleks, et euro tuleks Eestis aastal 2019. Nojah, siin on üks võimalus, on ka nii-öelda poliitiline komponent, et, et, et seda Euroopa liidus võetakse kui mõnevõrra kui kingitust, esitleme avanssi seni tehtud töö eest, et, et. Kus võib võib ka mingisugust rolli mängida, olemas mingid riigid, näiteks 1000 paberit, Itaalia, Soome tegelikult ei vastanud selle vahetuskursi kriteeriumile või siis Itaalias ja Belgias oli näiteks riigivõlg liialt suur, Nad võeti ikkagi vastu. Eurotsoon, kui palju nad nendest Maastrichti kriteeriumitest üle läksid? No ikka jõhkrat jõhkrat toon need numbrid välja. Näiteks noh, see on 60 protsenti SKP-st, võiks olla võlg, rohkem ei tohi olla Italia'l, Belgial oli ta sinna sissesaamisel üle 100 protsendi kreeka läks täiesti puusse kreeka numbrit, kui siin küll hetkel ei näe. Aga On tehtud alati erandeid, küsimus on, kas meid tahetakse kampa võtta või mitte, eks, et tegemist on. Teie väide osade vaatlejate seisukoha kohta, et Euroopa Liit võib kiirendada seda Eesti euro euro kasutusele võtta, et see, see võib olla ikkagi mingil määral nagu ka tõsiseltvõetav väide. Sõltub meie poliitikute tööst, aga muuseas, jällegi, tulles tagasi pankurite väite kohta, et miks sa arvad, pangad tahavad aga eurot saada? Mina ei peaks tahtma. Aga miks? Vaadake, kui me läheme, vaatame, mis on intressimäärad eurotsoonist, siis madalad kui me vaatame, mis on krooni puhul, sest need on kallid, nad teenivad ja siin praegu rohkem. Meil on ka teiseks, neil on võimalus valuutavahetuse pealt teenida, mida jääb tunduvalt väiksemaks. Kolmandaks neljandad valuutapositsioonid kaetud selles mõttes, et neil ei ole väga suurt riski. Aga kas ta nüüd on aasta varem või hiljem, selles ei ole nagu küsimast kindlasti pankurid tahavad eurot, midagigi. Devalveerimine või euro siis on ju selgelt pankuritele kasulikum, pigem euro kui devalveerimine. Seda küll jah, selles, aga, aga kui sul on nagu euro või kroon ja kui sa kuidagi saad odavalt seda raha sisse laenata ja kallimalt välja laenata, siis on päris puhaskasum on ja see praegune moment on siiamaani kogu aeg ainult pankrotile kasuks tulnud. Aga ma tuleks korra selle Läti teema juurde tagasi, et siin sellel nädalal on üks eestiäriga Lätis kõrbenud, ehk siis Selver paneb oma poed kinni, sooviti seal avada 15 poodidest avati kuus, eks ole. Aga nüüd on need kuus poodi kohe uksed kinni panemas ja Selver lõpetab seal sääri ära. Et kuidas seda seda olukorda hinnata, kui ma ei eksi, siis osa sellest rahast, millega Selver neid puude hakkas sinna ehitama on vist pärit nii-öelda sellest tehingust, mida siis NG investeeringud said Eesti raudtee riigile tagasimüümisest. Või on see väga meelevaldne spekulatsioon? Ta võib-olla tõesti sealt pärit Selveri omanikud on tõesti samad inimesed. Sest kui me vaatame, millal tehing toimus, millal hakati äri Lätis arendama ja nii edasi, et siis siin mõneti siin on teatav kattuvus. Ma ei ole seda nüüd täpselt uurinud, aga. Aga võib-olla? Ütles uuriv ajakirjanik Sulev Vedler. Aga siis ta näitab, näitab, et Lätis on seis päris sant naat ja ta tõesti veel seda asja, et eestlased läksid kunagi suure hurraaga välismaad vallutama ajal tulid sealt tagasi, oli selline noh päris peksa saanutena, et et kui palju on neid väga edukaid Eesti ettevõtted, kes on välismaal tegelikult hakkama saanud. Iga Bulgaaria, Horvaatiat, Rumeeniat, Aserbaidžaani, Tarv. No esimestel aastatel ma kuulsin, et mehed teenisid seal ikka 30 40 protsendilisi kasumeid ja rääkisid, et, et oh jälle Bulgaaria ja Rumeenia kinnisvarasse investeerinud mehed rääkisid tõsimeeli sellest, et oh, et Läti ja Leedu on jama, seal teenib ainult 10 protsenti aastas, aga vot Bulgaaria ja Rumeenia seal on 30 40 protsenti tootlust. No meie kontserni liige Delfi on suhteliselt edukas ju Lätis, et, et seda nagu ei saa salata Nojah, me, kui me vaatame, siis Hansapank ju ka omal ajal valutas ära Läti ja Leedu ja oli väga edukas, aga mida rootslased teevad ainult kuude küsimus, millal see kontser praegu ärala lagundatakse, eks ta tuleb Eesti eraldi ja Läti eraldi ja Leedu eraldi, et nad selles mõttes viimasedki nagu tükid Hansapangast kunagisest lammutatakse laiali. Et nii, et edulugusid oli omal ajal küll, aga mingil hetkel ei suudetud sealt nagu kasumiga välja tulla, et praegu on sellega kahjulikuks. Selveri puhul on, on ka see, et nad sisenesid sinna Läti turule uskumatult kehval ajal, eelmise aasta detsembril. Detsembris avati esimesed poed, et see on ikkagi noh, tõesti halvemad hetke on, on raske raske valida, et see selles mõttes, et Lauri lõige olla, et et kui seal oli mingi raha vaba raha, mis vajas ütleme kohta, siis, siis sellel põhjusel võib-olla tõesti otsustati minna minna Lätti, et seda raha paigutada. Aga, ja sellest ka siis ühtlasi lahti saanud. Aga üks kiire küsimus, et kui ikkagi ma, see on väga teoreetiline, aga kui nüüd ikkagi Lätti lähete devalveerimise teed, kas see muudab neid kuidagi konkurentsivõimelisemaks ja kas muudab neid konkurentsivõimelisemaks näiteks Eesti kaupade vastu? Tegelikult üks väga selge, nagu devalveerimisega kaasnev probleem, mis võib siis meil Läti devalveerimise järel tekkida? Aga vaadake, neile ongi siis selline sisemine devalveerimine toimunud just nende näidete varal, mida Heidit siin tõi. Eks nad palkasid nii palju alandanud, et nende kaupade omahind on juba madalam. Miks me sellest piima sõjaskasime, räägime nad Läti ja Leedu piim on juba odavam. Läti ja Leedu kaubad ongi vist Lätti kaubad lähevad kodavam. Muidugi aitab nende konkurentsivõimele kaasa. Tavaliselt see ongi devalveerimise põhiargumente, mille, millega noh, nagu avalikkuse ees esinetakse, et see aitab riigi konkurentsivõimetusest. Saateaeg läheneb halastamatu kiirusega lõpule kõigest ma kahjuks ei jõua rääkida ja me ei jõudnudki rääkida kahjuks sellest, kuidas otsustati anda siis Nobeli rahupreemia USA presidendile Barack Obamale mõne särava kõne eest. Et selline praktika tekitab muidugi küsimusi ja kus ja kui siis võib nii öelda mõnel teiselgi riigipeal tekkida, võib olla hea mõte, et võiks ka mõne särava kõne pidada või ühel aastal ennast näidata nagu väga rahusõbraliku. Kui rahu taotleva poliitikuna, siis, siis me võime ei pea tulevikus tõenäoliselt ükskõik keda näha, seal selles selles tähtsas staatuses. Nobeli rahupreemia laureaat. Minu jaoks ta siiski sõdiva riigi president, aga sõda toimub rahu nimel. Ütleme nii, et seal Jewanss aga sellega tänane rahvateenrite saade lõpetab neid. Tänased rahva teenrid olid Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku.