Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäeva kaheksanda oktoobri sündmustest. Mina olen Mart paberil Grauberg. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen rõhutas kohtumisel Eesti presidendiga alliansi kollektiivkaitse põhimõtet uue strateegilise kontseptsiooni selgroog. Samuti rõhutas ta vajadust, et liitlased annaksid Afganistanis vastutuse võimalikult kiiresti üle Afganistani oma jõududele. Eesti ja Leedu presidendid avaldasid tänasel kohtumisel toetust majandusraskustes Lätile. Tuumaenergeetika ja rääkida tuumaenergeetikast rääkides kinnitas Leedu riigipead. Valitsus ei ole taganenud uue tuumajaama ehitamise sest Põhja- ja Baltimaade energiaturul on ruumi ka siis, kui Venemaa ehitab Kaliningradi oblastisse oma jaama. Nordea Pank prognoosib järgmise aasta majanduslanguseks 2,5 protsenti. Nordea Panga hinnangul on võimalik, et eurole veel 2011. aastal üle minna ei saa. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti kohus selgitada, et meie eelarve stabiilsus ja pingutused on kordades suuremad kui naabritel ja et me oleme eurokursil. Tartu ülikool jõudis tänavu esmakordselt mainekas maailma ülikoole reastavas edetabelis 600 parema sekka. Ülikoolide edetabelit juhib jätkuvalt Harvardi ülikooli. Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia võitis Rumeenia päritolu saksa kirjanik Herta Müller. Parlamendis toimus Euroopa Liidu IT-agentuuri loomise esimene aruteluagentuurist on huvitatud nii Eesti, Prantsusmaa kui ka Austria. Tartu linnavalitsus sai volikogult loa alustada osaühinguga Elikalte läbirääkimisi Tartu vaksalihoone omandamiseks. Ilm on öösel ja homme päeval vihmane, mandril võib vastu hommikut kohati lörtsi tulla. Öösel on õhutemperatuur kahest külmakraadist seitsme soojakraadini. Homme päeval tuleb sooja kuus kuni üheksa kraadi. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen avaldas pärast kohtumist president Toomas Hendrik Ilvesega Eestile tänu panuse eest NATO operatsioonidesse eriti Afganistanis ning hindas väga kõrgelt ka Eesti panust küberkaitsesse. Mall Mälberg käis pressikonverentsil. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen andis lühiülevaate NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist, alustades väga olulisest küberkaitsest Saybodyphensenud saebasse. Giorgi Vannav Music. Abdul jäi küberkaitse ja küberjulgeolek on praegusel ajal üks uutest, ei julgeoleku väljakutsetest ja ma hindan kõrgelt Eesti tugevat edu selles valdkonnas. Ma ootan ka koostööd Eestiga. NATO peasekretär märkis, et uus strateegiline kontseptsioon tegeleb uute ohtudega. Ent nagu NATO põhiolemus oli 60 aasta eest, kui see loodi oma liitlaste territooriumi kaitsmine. NATO uue strateegilise kontseptsiooni üks võtmeküsimusi kinnitas Rasmussen aga, et tänases maailmas algab meie oma piiride kaitsmine tihtipeale nendest kaugemal näiteks Afganistanis, siis me ei saa lubada, et Afganistanist saaks terroristide varjupaik, sest sealt Timbuksid nad kergelt läbi Kesk-Aasias edasi. Seega oleme me Afganistanis ennekõike meie oma julgeoleku pärast. Muidugi. Peame andma vastutuse võimalikult kiiremini üle afgaanidele endile ning õpetama välja nende politseid ja sõjaväelasi. Seepärast luuakse ka NATO väljaõppemissioon, milles Rasmussen kutsus liitlasi osalema NATO treeningmissiooni. Afganistanis vajab nii sõdureid, varustust kui ka raha, ütles ta. Sekretär rõhutas veel kord, et ei näe Venemaa manöövrites balti riikide idapiiril mingit ohtu ühelegi liitlasele. Võidunad. Kansside viis eksuaalses. Chovad eni neto ela gruusia. Ukraina liitumine NATOga on tekitanud Venemaal vastuseisu ja see oli täna kõne all ka pressikonverentsil. Anders Fogh Rasmussen tuletas meelde läinud aasta NATO tippkohtumise otsust, et Gruusia ja Ukraina saavad alliansi liikmeteks, kui need täidavad vajalikud tingimused. Es session Sildes. Otsus on jõus. Me oleme loonud Gruusia komisjoni ja Ukraina komisjoni ja nende raames teeme me kahe riigiga praktilist koostööd. Eesmärk on reformida nende kaitsevõimet ja ühiskonda, ütles NATO peasekretär. President Toomas Hendrik Ilves ja Eestisse töövisiidile tulnud Leedu riigipea Dalia Grybauskaitė rääkisid tänasel kohtumisel tuumaenergeetikast NATO'st ja majandusest. Mõlemad kinnitasid igakülgset toetust Lätile jätkab Margitta otsmaa. President Toomas Hendrik Ilves toonitas, et Balti riigid on erinevad ja valinud kriisi ületamiseks erineva tee. Kuid Eesti ja Leedu näitavad praegu kolmest kõige suuremates raskustes Lätiga üles solidaarsust. Me toetame Lätit poliitiliselt, rahaliselt ja moraalselt, lausus Ilves. Eesti lubanud laenata Lätile 100 miljonit eurot. Nii Ilves kui Leedu president Dalia Grybauskaitė toonitas heidet. Olukord Balti riikides on erinev ja ühe riigi põhjal ei saa teha järeldusi kogu piirkonna kohta. Hoolimata Lätis valitsevatest raskustest ja tehtud otsustest on olukord Balti riikides stabiliseerunud, kuigi agentuuri Bloomberg teatel on viimastel nädalatel hakanud rahvusvahelised investorid taas kahtlema, kas Lätica suudab majanduskriisist evalveerimised välja tulla. Samuti oli riigipeade kohtumisel kõne all Balti elektrituru loomine ja uue tuumajaama rajamine Leetu. Leedul on vastav strateegia ja see toimib, ütles Grybauskaitė. Tuumajaamale on Põhja- ja Baltimaade energiaturul ruumi ka siis, kui Venemaa ehitab Kaliningradi oblastisse oma jaama. Richard, meie ekspertide hinnangul võib see juhtuda 10 kuni 15 aasta jooksul ja just Põhja-Euroopa turu jaoks. Kolm balti riiki ja Põhjala suudaksid luua oma elektrituru ja ühendada oskused, ütles Grybauskaitė. President Ilves märkis aga, et esmalt tuleb saada selgus, kas kolme balti riigi ühiselt rahastatava tuumajaama ehitamine on tõsiseltvõetav või tuleb Eestil hakata otsima alternatiivseid võimalusi uute elektri tootmisvõimsuste rajamiseks. Samuti on Eesti riigipea sõnul oluline elektriturul realiseerimine ja seda kogu Euroopa liidus. Kui SEB Pank prognoosib järgmiseks aastaks umbes 0,3 protsendilist majanduslangust, siis Nordea Pank on pessimistliku. Nordea hinnangul langeb majandus 2010. aastal 2,5 protsenti. Samuti näeb Nordea tuleval aastal suuremat tööpuudust, kui SEB. Nordea avaldas täna oma majandusprognoosi lähemalt Mall Mälberg vahendusel. Nordea Panga juht Vahur Kraft rõhutas, et olukorras, kus paljudes Euroopa riikides on majanduskasv stabiliseerumas või juba kasvurajal saab ka meie majandus kasvada, kuna me oleme oma partneritega ja nende turgudega seotud. Ja sellest tulenevalt siis ongi järgmise aasta ehk 2010. aasta koos meil kuskil majanduslangus 2,5 protsenti ja me näeme, et tegelikult majandus, niisugune taastumine reaalselt saaks ja võiks võiks olla 2011. aastal ühe ja pooleteistprotsendi vahel. Kõige olulisemaks peab Vahur Kraft eurole üleminekut ja Maastrichti kriteeriumide täitmist ning tunnistab, et nordea analüütikud on selles küsimuses pessimistlikud. Me näeme, et Maastrichti kriteeriumi täitmine just eelarve defitsiidi osas on väga, väga tõsine väljakutse ja vähemalt praegustest andmetest lähtudes on oht, et me ei täida seda Maastrichti kriteeriumid, mis tähendab tegelikult Ta, et võib juhtuda 2011. aastal planeeritud eurole üleminek ei toimu siin, ma tahaksin rõhutada seda, et antud juhul eurole ülemineku puhul on väga olulised kriteeriumite täitmisel ehk meie enda sisemine valmisolek, aga aga ma rõhutaksin väga oluliselt ka Euroopa liidu teiste liikmesriikide toetust. Oluliseks peab Nordea panga juht ka sisenõudlust ning selle üheks näiteks lisaks on tarbijate kindlustunne, mis tema sõnul on kasvanud. Samas tööpuuduse numbrit ennustab Nordea üsna suurt 18 protsenti või üle selle. Majanduskriisi on oma nahal tunda saanud ka valdav osa pensionifonde, ütles nordea pensionifondidega tegelev Angelika Tagel, mis on nagu kõige selle juures positiivne on see, et need inimesed mõtlevad vähe sügavamalt, mis otsuseid nad langetavad, millisesse pensionifondi nad oma raha panevad, kas nad jätkavad makseid ja miks nad seda tegema peaksid. Minu väga selge sõnum on, et jah, et inimesed kindlasti, kes saavad, kellel olemas kindlasti peaksid oma maksed jätkama, tasub ikkagi mõelda oma pika perspektiivi peale. On väga tore, et riskide juhtimise peale nüüd rohkem tähelepanu pööratakse. Majandusteemadel ka jätkame. Majandussurutis on päevakorda toonud teema, et Eesti peaks oma maine kindlustamiseks selgitama, et me eristume oma eelarvestabiilsuse ja majandusnäitajate poolest teistest Ida-Euroopa riikidest sel teemal taas Margitta otsmaa. Istanbulis toimus rahvusvahelise valuutakomitee ja maailmapanga aastakoosolek. Seekord oli eraldi üleval teema finantsturgude taastumisest ja maailma majandusest üldse majanduskasvu enda taastumisest. Jutuks oli ka Eesti Eesti Panga president Andres Lipstok. Ma arvan, et Eesti pingutused oma olukorra parandamisel on nagu kohale jõudnud nii siseriiklikult kui ka välisrikult meist saadakse aru, meie tegemisi osatakse õieti hinnata ja seetõttu ma ütleks, et arusaam sellest, kus poole teel olema, on suhteliselt tõemõtteline. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eestile väga tähtis rahvusvaheliselt teadvustada, et mulje meie eelarvepoliitikast ja rahandusolukorrast on väga erinev muljest, mis tekib meie regiooni kajastavaid uudiseid jälgides. Uudised, ja prognoosid, mis piirkonnast tulevad, on tihti väga halvad ja segadusse ajavad, laiendatakse ka Eestile Damas meie kohus on selgitada, et Eesti stabiilsus on midagi hoopis muud, et meie eelarvepingutused on kordades suuremad kui teiste omad ja me oleme eurokursil reaalseid samme suudan langetada otsuseid. Siin INF üks juhtidest tegi avalduse, et tuleb teha Lähed balti riikide vahel ja tema mul oli, et tegelikult ei teata Eestist midagi. Ei ole ka päris nõus sellega, et ei teata ja tipptasemel teatakse ikkagi hästi ja meie eelarve olukorda on väga tähtis, et need uudised jõuaksid laiemasse ringi ja suudetakse rist. Veel kord Andres Lipstok, meie seletas, seal olid ka ikkagi sellest vallast, et meie pihta saamine oli eelmise aasta teine poole selle aasta esimene pool ja nüüd need kuud, mis sellest esimesest poolest möödas on, need näitavad selgelt stabiliseerumist stabiliseerumist, päris mitme näitaja osas ka nina ülespoole pööramist. Ja loomulikult selle sõnumi kirjeldamine ja kui maailmaviimine on hästi oluline, sellepärast et see näitab investoreid usalduse kasvu. Rahvusvaheline valuutafond avaldas toetust nii Eesti senisele majanduspoliitikale kui ka Eesti eesmärgile võtta euro kasutusele nii kiiresti kui võimalik, ütles Lipstok. Istanbulis rõhutati aga veel, et kriis ei ole möödas ning raha- ja fiskaalpoliitika toetus mitmetes majandustest peab jätkuma. Andres Lipstok. Kindlasti nende esimeste paranemist juures ei tohiks väga suuri järeldusi teha, sellepärast et kellelgi ei ole ju täna kogemust, mis saab siis, kui need igasugused abipaketid mingil kujul majandusest välja võetakse? Kindlasti ei tohi seda teha kiiresti tekitada järgmiseid, komplikatsioonid ja kindlasti ei tohi ja väga pikalt ütleme, riigid majandust toetama jääda, sellepärast see ei tekitaks ebaõige pildi tegelikust olukorrast kriisist tulenevalt. Majanduspakettide väljavõtmine saab olema võib-olla järgnevate kuude jooksul üks põhiteema, mida arutatakse nii Euroopa Komisjoni IMF Maailmapangas. Tartu ülikool jõudis tänavu esmakordselt mainekas maailma ülikoolide edetabelis 600 parema sekka. Täielik nimekiri. Maailma haridusparemikust avaldatakse. Tartu Ülikooli rektori Alar Karise hinnangul on viie protsendi maailma juhtivate ülikoolide hulgas olemine suur tunnustus ning see julgustab noori õppima Tartu Ülikoolis. Ülikoolide edetabelit juhib jätkuvalt Harvardi ülikool, teisele kohale on tõusnud Cambridge, kes möödus sel aastal Jeile. Tartu Ülikooli lähinaabritest on esisajas esindatud Lundi ja Uppsala ülikoolide Rootsis ning kaugele ei jää ka Helsingi ülikool. Soomes majanduslikuks koostöö ja arengu organisatsiooni andmeil on maailmas 12000 ülikooli. Edetabeli koostamisel on arvestatud akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrgkoolide juhtide küsitlust, üliõpilastega ja õppejõudude suhtarvu, teaduspublikatsioonide tsiteerimist ning välisõppejõudude ja tudengite osakaalu. Edasi tänaseid välissõnumeid Riina Eentalu. Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia võitis Rumeenia päritolu saksa kirjanik Herta Müller. Preemiaga tunnustatakse Herta Mülleri oskust kujutada luules ja proosas ilma jäetute maastikuauhinnale. Väärtus on 10 miljonit Rootsi krooni. 56 aastane Müller elab Berliinis. USA presidendi Barack Obama eriesindaja Lähis-Idas George Mitchell ütles, et soovib Palestiina-Iisraeli kõneluste kiiret jätkumist, kuid Iisrael oli leppe võimaluse suhtes skeptiline. Jätkatakse jõupingutusi selle nimel, et väelaste ja palestiinlaste kõnelused kiiresti jätkuksid, ütles Mitchell ajakirjanikele, kui ta Jeruusalemmas Iisraeli presidendi Shimon Peresiga kohtus. Tema sõnul oleks hädavajalik samm piirkonnas rahu saavutamiseks. Iisraeli välisminister raviktor Lieberman lubas varem Michalile öelda, et põhjalikku rahulepet palestiinlastega ei saavutata veel mitu aastat. Poola president Lech Kaczynski ei allkirjasta Euroopa Liidu Lissaboni lepet. Pühapäeval teatas tema kaksikvend Jaroslaw täna kummutades riigipea varasema teate. See kõik on meedia spekulatsioon. Kui presidendi abi tõesti seda ütles, siis oli ta halvasti informeeritud pärast lav Kaczynskile mõju oma venna üle ja ta juhib Poola peamist opositsiooniparteiks. Soome peaminister Matti Vanhanen ütles, et peab tema majaehituse ümber puhkenud skandaali lõppenuks ega kavatse minna TV2 vastu kohtusse. Peaminister rõhutas, et mingeid ootusi ega soovitusi tal ringhäälingukompanii üles radio suhtes ei ole. Anhanneni sõnul andis tema maja kontrollimine just niisuguse tulemuse, nagu oligi oodata peaministri sõnu. Mul oli toimunu tema jaoks väga raske ja ilmselt püüti telesaatega teda eelmisel nädalal kukutada. TV2 eitas niisugust püüet, öeldes, et Pealtnägija teemad pandi paika enne, kui valimiskampaania rahastamisega seotud skandaal süvenes. Ajakiri DM rakendus maailma, mille ajakirjanik koos ehitusekspertidega Vanhaneni maja uuris, ütles, et ehitamiseks oli kasutatud vaid tavalist puitmaterjali, mitte aga kõrge kvaliteediga eripuitu, mida väideti seal olevat. Euroopa Parlamendis toimus Euroopa Liidu IT-agentuuri loomise esimene arutelu saadikute seas tekitas küsimusi, kas taoliste agentuuri on üldse vaja ning kuidas tagada agentuuris isikuandmete kaitse. Euroopa Liidu eesistuja Rootsi loodab, et IT-agentuuri asukoht otsustatakse järgmise aasta esimesel poolel. IT-agentuurist on huvitatud nii Eesti, Prantsusmaa kui ka Austria. Kadri Kukk jätkab. Kui Lissaboni lepe jõustub, laieneb Euroopa parlamendiga otsustusõigus sise- ja justiitsküsimustele sealhulgas otsustelekas rajada Euroopa Liidu IT-agentuur, mis koondaks mahukad andmebaasid nagu Schengeni infosüsteem, asüülitaotlejate sõrmejälgede andmebaas ning Euroopa Liidu ühtne viisainfo. Eesti soovib, et uus agentuur asuks Eestis IT-agentuuri loomise esimesel arutelul. Euroopa Parlamendi justiits- ja siseasjade komisjonis suhtlesid mitmed saadikud skeptiliselt. Agentuuri otstarbekuse jätkab Saksa eurosaadik ja liberaalide grupi variraportöör Alexander Alvaro. Väga huvitav on näha, et ajalehed juba kirjutavad sellest, et IT-agentuur peaks minema Eestisse. Seda kõike võib arutada, aga meie praktika siin on selline, et enne otsustame me selle, kas agentuuri on üldse vaja, kui hakkame asukohast rääkima, märkis Alvaro. Malta eurosaadik Saimon Buzutil toetab agentuuri loomist. Loomulikult tahavad inimesed, et nende andmed oleks kaitstud, aga täpselt sama oluline on neile turvalisus. Andmete koondamine IT-agentuuri aitab oluliselt kaasa kuritegevuse vastasele võitlusele Euroopas, märkis Malta saadik. Saksa saadik roheliste fraktsioonist Jan Philipp Albrecht leidis, et suurandmete ühte kohta koondamine seab ohtu isikuandmete privaatsuse. Andmekaitse on suur probleem andmekaitse üks peamisi põhimõtteid on see, et ühes kohas oleks võimalikult vähe andmeid koos, et andmed oleksid pigem hajutatud, ütles Albright Europarlamendi raportöör antud küsimuses. Portugallane Carlos kui Heljo toetab IT-agentuurile ruumist raportööri vari raportöörid on parlamendi seadusloomes olulisimad isikud. Roheliste fraktsioonis on niite agentuuri variraportöör, näiteks kremli-meelne lätlane Tatjana Ždanov. Ka Euroopa Liidu eesistuja Rootsi esindaja märkis, et IT-agentuuri asukoht otsustatakse tuleva aasta alguses. Euroopa Komisjonikava järgi peaks agentuur 2012.-st aastast tööle rakenduma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel. Täna algas kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste veeretamine kella kuueks õhtul oli interneti teel oma hääle andnud 11851 inimest. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt kuni 14. oktoobri kella kaheksani õhtul aadressil valimised, poee. Kui valija tunneb, et hääletamise ajal kuidagi mõjutatud, saab ta soovi korral häält muuta uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas hääletades valimispäeval, et muuta ei saa. Tartu linnavalitsuse hinnangul on omandamine ainus võimalus lahendada probleemid Tartu vaksali. Volikogu andis täna ka alustada, andis täna ka loa alustada omanikfirmaga ostu läbirääkimisel lähemalt toomas keldi vahendusel. Jaama saaga sai alguse aastal 2003, kui Eesti raudtee müüs vaksalihoone null krooniga Osaühingule Alicante firma pidi hoone restaureerima ja rajama sinna Lotte saali. Piletimüügivõimalused ja muu raudteejaama toimimiseks vajaliku. Erinevatel põhjustel pole hoone siiani valmis ka jõudnud elik kanta ning Edelaraudtee kokkuleppele hoones pindade rentimisest Tartu linnapeareformile. Erakondlane Urmas Kruuse algatas seepeale idee, et vaksalihoone tuleb linnale tagasi saada. Täna volikogu ees esinedes ütles Kruuse, et Edelaraudtee otsus pinda mitte rentida oli tema jaoks otsustav. Seetõttu langes vaksalihoone probleemi lahenduse algatamine praegusesse valimiseelsesse aega. Volinikud olid linnapeaga põhimõtteliselt nõus, kuid panid kahtluse alla. Kiirustamise jätkab opositsioonis. Sotsiaaldemokraatide esindaja Tõnu Ints. Selline avaliku hoone ei ole võimeline nii-öelda äriliselt tulu tootma ja see ongi olnud see põhiline põhjus. Suvel me langetasime otsuse selle kohta, et me olime eraettevõtjad, siis valmis toetama ootepaviljoni ehitamisega, aga juba siis oli selge, et sega äriliselt ära. Ei tasu. Sotsiaaldemokraatide hinnangul tuleb probleem lahendada tervikuna, kaaluda ka näiteks bussijaama ja raudteejaama ühendamist. Samas toetati täna koalitsiooniloa andmisel linnavalitsusele läbirääkimisteks ka vaksalihoone omanikfirma osaühing helik kante omanik Rein Kilk pole läbirääkimistele vastu. Kilk sõnas, et sellise ettepaneku tegi ta linnavalitsusele juba ammu valimist. Eilses aega paigutatud arutelu peab kilkaga osaks valimisvõitlusest. Ma loodan, et see läheb nagu asja, et tublid inimesed saavad siis selle ratsu seljas linnavolikokku, et mina arvan ka, et see on lihtsalt valimiskampaania üks osa kuule, sisuliste läbirääkimistega tegemist, siis ega keegi ei keela ju minuga rääkida, et ega need vaidlused toimub kusagil mujal, minuga ju ei suhelda sel teemal, läbirääkimised võiksid siiski olla omanikuga, mitte meedias või, või mingites komisjonides, volikogus. Volikogu otsuse järgi peab linnavalitsus esitama volikogule informatsiooni läbirääkimiste käigu kohta detsembri algul. Millise lahenduse vaksalihoone lugu saab, sõltub valimiste järgsest volikogust ja linnavalitsusest Toomas Kelt Tartu stuudio. Pärnu linnaorkester alustab täna oma kuueteistkümnendat ja Pärnu filharmoonia kolmandat hooaega, tulekul on huvitavaid kontserte ja koostööprojekte eelmistest aastatest märksa kasinamale rahakotile. Vaatamata Ülle Halliku lugu. Kuigi Pärnu linnaorkester on sügise alguses andnud juba mitu koolikontserti, nii linnas kui maakonnas saab 16. hooaeg ametliku alguse siiski tänuõhtul. Orkestri peadirigendi Jüri Alberteni taktikepi all tulevad ettekandele teosed, mida ühendamas ümmargused tähtpäevad. Pärnu filharmoonia produtsent Helen Erastus. Tänaõhtune kontsert on pealkirjaga neis aedades, mida võiks tinglikult ümber tähendada, sõnaks neis aegades. Pöörame pilgu tänavustel haridele, kelleks on siis noorematest heliloojatest Tõnu Kõrvits. Kangro, kelle muusikat me tegelikult ju pikka aega ei ole mänginud ja loomulikult Mandelson ja ka Haydni, kelle surmast möödus 200 aastat tõotab tulla mitmekesine ja huvitav, kontsertavakontserdile järgnemas mitu koostööprojekti teiste muusika kollektiividega plaanis koostööprojektid Tallinna filharmoonia kand, Eesti kontserdiga on tulemas hingedepäeva kontsert, heebrea Reekviem. Teos koos Rootsis, musikaalne see solistidega, mis on ääretult huvitav sõnati tähistusega, kur, noorus oma viiekümnendat sünnipäeva, me oleme ka selle projektiga seotud. Lisaks linde, kontserdid, mullu kontsert koos noortega äriga ja seda kontserti juhatab Hollandi päritolu, aga Eestis resideeruv Lucas kraan ja Lucas krooniga on meil Polaris päris oma ainult orkestri kontsert siin. Nendel aastatel olete käinud ka saartel kontserti andmas, et kuidas nende palun? Millega on neid Recenaadi toetanud suures mahus kultuuriministeerium ja loomulikult, kui kultuuriministeerium jätkab meie projektide toetamist samas mahus, siis on see võimalik, aga millegipärast ma hästi ei usu. Järgmiseks aastaks. Suuremad ülesastumised on linnaorkestrile kavas ka suvehooajal, mil Pärnu võõrustab rahvusvahelisi hansapäevi ning koorifestivali rahvusringhäälingu raadiouudistele Pärnu stuudiost Ülle Hallik. Ning ilmast pärast keskööd alates saartest pilvkate tiheneb ning hakkab vihma sadama, mandril võib vastu hommikut kohati lörtsi tulla. Õhutemperatuur on öösel miinus kahest pluss seitsme kraadini. Homne ennelõuna on pilvine ja vihmane, pärastlõunal alates saartest pilvkate hõreneb ja sadu jääb harvemaks. Tuul pöördub kirdesse ja põhja ning tugevneb kuue kuni 12 saartel ja mandri läänerannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Sooja tuleb homme kuus kuni üheksa kraadi. Selline oli päevaga ja neljapäev, kaheksandal oktoobril. Saate. Toimetas Marta Peril Grauberg ilusat õhtut ja kuulmiseni.