Tere algab üle kuulata ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Tänase saate peategelane on Tallinnas Tõnis. Külmata pronkssõdur. Möödunud nädalapoliitilised otsused riigikogus ei ehitanud, vaid lammutasid Eestit. Loolise mälu erinevustest tingitud lahingud loonud Eestis seninägematud mõõtmed. Ülekuulamisele tunnistajaid otsides tegime ettepaneku Isamaa ja Res Publica liidule ja keskerakonnale. Esimene nõustus ja nii on täna üle kuulatavaks Andreas Kaju Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär. Teine keeldus, öeldes, et on justkui oma seisukoha välja öelnud. Et meie seda teile edastada ei oska, sai teisena kutse äsja poolt vahetanud sotsiaaldemokraadid, kes olles ise seaduseelnõu esitaja ja lõpuks vastu hääletasid. Nii on teine ülekuulatav Katrin Lugida. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna valimisringkondade koordinaator. Saatus ei selgu, kes on ingel, kes on saatan. Kas tänases saates üldse midagi selgub? Me saame sellest vähem kui tunni aja pärast teada. Plaan poliitiliselt kuum, terav ja usutavasti tulina ülekuulamine alustab ja meil nii nagu hetk tagasi sai nimetatud on vaheldumisi ülekuulamiseks kaks noort poliitikut. Andreas Kaju, Katrin lugina, me alustame Andreas Kaju, kes on siis Isamaa ja Res Publica liidu poliitikasekretär ning seejärel, kui on üle kuulatud ka Katrin lugina. Sotside esindaja, toimub meil ikka vastandamine ja püüame tõest tõel kannast kinni saada. Aga alustame Andreas Kajuga ja esimene küsimus. Härra Raju, on, on teile väga lihtne. Miks Isamaa ja Res Publica Liit ajab poliitikat, mis on kasulik Eesti läbi ajaloo kõige ütleme komplitseeritum vastasele ehk-Venemaale. Noh, kindlasti me seda ei tee, et. Paraku ajalugu on seda varasemalt näidanud, ilmselt näitab ka täna, et Eesti huvide kaitsmine, kas seda tehakse Eesti Parlamendis või tehakse seda Eestimaa või Tallinna tänavatel või tehakse seda pronkskuju ees. Loomulikult aitab teenida ka nende riikide või osapoolte huve kelle eesmärgiks on näidata, et eksisteerib mingisugune ajalooline konflikt veel mille lahendamises Eestis puudub üksmeel. Miks ei ole mitte see, et Isamaa ja Res Publica Liit sellist poliitikat teeb? Probleemiks on see, et ka Eesti enda poliitiliste jõudude vahel ei ole seda üksmeelt ja selle üksmeele puudumine, see konflikt meie enda sees võimaldabki nii-öelda teisele vastase osapoolel, kui seda välja öelda, mängida välja saab, kui sellise konfliktini, mis on riikide vahel. Äkki te oskate mulle kiiresti ära seletada, mis on nagu see Eesti huvi konkreetselt nii nagu te nimetasite selle pronkssõduri puhul, mis on see Eesti Huvi vedada see pronkssõdur seal ära, on meil millegi jaoks pronksi vaja kuskile millegi valamiseks? Me teame, et kumu, näiteks ehitamisel viidi ära üks hulk paekivi, pandi seisma, et äkki saab kuskil ära heituda, võib-olla saab sellest paekivist ka midagi huvitavat? Ausalt öeldes ma ei arva, et see kuju tuleks ära viia ja ära lõhkuda. Ma arvan, sa kui tuleks ära viia, miks seda tuleks teha? Noh, tegelikult see on üks pikk lugu, kus tuleb tagasi minna 1939.-st taastasse, kui sõlmiti baaside leping. Siia tuli sisse üks võõrriigi vägibaaside lepingu sildi all. Äkitselt peale järgmise aasta kommunistide suvepöörete avastasime ennast ühe teise impeeriumi koosseisust. Vaadake seda lugu, see lugu on tegelikult lihtne. Argument ei ole mitte hauatähis pandi 144. aastal selleks, et tähistada Tallinna nii-öelda jutumärkides vabastamist punaarmee ja Eesti korpuse poolt. See on see tähis, see on see, millele me seda mõeldi siis, kui ta sinna pandi. Ehk siis lihtsalt öeldes tegemist ei ole klassikalises mõttes Tallinna vabastamisel hukkunute mälestuse tähistamisega, kui Tallinna vabastamisel hukkunud kedagi vabastada, sest et Tallinn oli tühi. Punaarmee sisse marssis veel täna intu, seal all ei ole. Sambal konkreetselt küll ei, olete tõenäoliselt need säilmed, mille uurimisega on tegelenud küll ja küll asuvad kusagil selle bussipeatuse muruplatsi vahepeal. Aga miks selle probleemiga täna on vaja tegeleda, on see, et meie riigi huvides on endiselt näidata seda, et Eesti vabariik mitte taasiseseisvunud 91. aastal vaid Eesti vabariik tekkis 91. aastal, et ehk et eesti liitus venega Nõukogude Liiduga vabatahtlikult. Sammas, mis nii-öelda Tallinna vabastamist justkui tähistaks räägib sedasama keelt. Ehk Tallinn vabastati Natsi-Saksamaalt, Eesti vabatahtlikult sai Nõukogude Liidu osaks. See on see sammas. Sellepärast ta sinna püsti pandi ja sedasama, sedasama tähistab see sammas ka täna seni, kuni ta seisab. Üks töövahend vene propagandamasinateenistusse. Kas ma olen valesti aru saanud, mul on tundunud, et see ausammas on meestele, kes kandsid Vene mundrit ja kes said koguni öelda teise maailmasõjaaegsetest lahingutes, mis toimusid nii Eesti pinnal kui ka tõenäoliselt mingeid mingeid probleeme, oli siin Tallinnas kaugemale vähemalt, aga et see on nende meeste võitlusele vaprusele. Mis siis, et võib-olla mitte nii-öelda meie tänast vaatepilti arvestades sobivas mundris meeste mälest vapruse mälestuseks püsti pandud. Ei, see sammas on taina vabastamisel, jutt jällegi kordan, jutumärkides vabastamisel langenud punaarmee sõdurite nii-öelda mälestuse tähistust. Alguses on fikseeritud ka, et see on nii-öelda selle, selle, Mitmete mitmetes minu arust kõigepealt esimesed paberites puudutasid seal puust obeliski ülespanekut 44. aastal ma tuletan meelde, et see sammas, mis seal täna ei ole seesama sammas, mis 44. aastal üles pandi, puust obelisk, mille otsas oli punane täht erinevad Nõukogude Liidu eksistentsiaalsest pärit olevad dokumendid. Kajastavad seda, sest juba tollal oligi selle asja mõte, kui näidata seda, et Tallinn vabastati Natsi-Saksamaa käest langesid Tallinna vabastamise ajal Nõukogude sõdurid, kelle mälestust oma tähistada. Et noh, selles osas nii-öelda nõukogude poole soovis näidata seda monument ja teatud tüüpi monumendid ei ole mingisugust kahtlust, et me ise oleme täna langenud sellise enda poolt üles lõksu, oleme hakanud vaidlema selle üle. Ma arvan, et see on mõnes mõttes selline irooniline saatuse vingerpuss, et ma arvan, et kõige mõistlikum meile endale selles debatis jälgida just sedasama tähendust, mida Nõukogude liit Nõukogude Eestis toonasele samba elekteerijad, ülespanijad ise silmas pidas. Andreas Kaju Deepoliit sekretärina olete kindlasti mõelnud, sellele olete nii-öelda neelatanud ja, ja kihvatanud jälgides, mismoodi selle samba mahavõtmise, seaduste tekitamise ja vastuvõtmiseks avalikkuse silmis enim aktiivsust omanud tegelane on olnud Reformierakond ja tolle juht, Andrus Ansip see ju ütlema otse on olnud Isamaa ja Res Publica liidu leiva pealt priske vorstitüki ära napsamine. Mida Ansip seda seadus toetades on teinud? Mul on mõneti meeldinud retooriliselt märksõnad, mida te kasutasite, aga, aga noh, ma arvan kindlasti nii-öelda politoloogilisest vaatevinklist vaadatuna kindlasti võiks tahta niimoodi väita. Juhul kui me seda ja meie all ma pean silmas Isamaa ja Res Publica Liit oleksime sarnaselt viimase aasta jooksul tundnud, siis me oleks ise seda teemat kütnud, nii, kuidas oleks jaksanud oleks sattunud iga päev pressiteateid oleks teinud pikette, oleks teinud sellest oma valimiste põhiteema, aga vaadake, me ei teinud. Kes tegi sellest valimiste põhiteema, kes on viimased laste aega sellel puust ratsul ratsutanud on peaminister. Oli teil siis vaja kaasa minna? Noh küsimus üheksandal mail, kui seal möödunud aastal toimus või ütleme, sai alguse rida erinevaid ebameeldivaid intsidente, mille lõpuks ala piirati kinni ja isegi ükski normaalne Eesti ega mina rahvust inimene ei saanud otseteed rahvusraamatukogu juurde enam jalutada. Siis me sellega kaasa ei läinud, suvel ei tehtud selle ümber mingit tramburai, ei tehtud, sügisel jäi tehtud talvel probleemiks, tegelikult ta saigi nii-öelda seda möödunud aasta jooksul. Häbi tarne oli tegelikult lugeda üleeile lehest, et Belgia parlamendi väliskomisjoni poole on pöördutud palvega alustada laiapõhjalist arutelu Belgia parlamendi väliskomisjonis natsismi taassünnist Eesti vabariigis ja milliseid probleeme see endaga Euroopas laiemalt kaasa toob. Aga see, et selle teema ümber tolmu nüüd kiirelt palju on keerutatud, näitab seda, et see siin on vajanud lahendus kiiresti leida. Ja me ei läinud Kaasa kõige populistlikumas võtmes. Ma arvan, et oleks oleks äärmiselt populistlik olnud. Sellele eelnõule lisada rakendussäte et see tuleb maha võtta näiteks 10 päeva jooksul, mis oleks tekitanud tõelise valimisnii-öelda valimiste-eelse debati, aga meelega lepiti kokku Reformierakonnaga ja anti, see, see muudatus suruti koos läbi, anti 30 päeva sedasama mahavõtmiseks selleks, et, et see ei oleks otseselt valimiste eelne küsimus, vaid sellega oleks võimalik tegeleda valimiste päeva järgselt. Kes tegi ettepaneku nende päevade osas, kumb pool algatas selle. Sellele ettepanekule konkreetselt eelnes peaminister Andrus Ansipi poolt kokku kutsutud ümarlaud Stenbocki lossis, kuhu olid kutsutud siis kõik asjast huvitatud fraktsioonid seal osalesime ja seal põhimõtteliselt lepiti kogu selle asja menetluses kokku. Et see muudatusettepanek sai, sai sisse antud algatajate hulka, kuulus ka tänase teise saatekülalise sotsiaaldemokraate, teda sotsiaaldemokraatlik erakond siis nemad enam selle muudatusettepanekuga kaasa ei tulnud, kuigi eelnõuga endaga olid varasemalt tulnud kaasa, nii et ikka küte, poliitiline kell oli see, mis tiksus, aeg hakkas täis saama, asi oli vaja enne valimisi üles võtta väga agaralt selgelt, et siis pärast valimisi, kui uus valitsus veel võimul ei ole, aga vana veel natukene on siis teha ära ja ei, see ei vasta tõele, noh, vaatame seda, mis nad reaalselt on toimunud, et see on ju tegelikult teine seadus, mis sellel samal eesmärgil vastu võetakse niinimetatult keelata raadiost seal see eelmine, mis kurta sõjahaudade kaitset võeti alles hiljuti vastu, lihtsalt Reformierakond sattus vahepeal segadusse, alguses nad teatasid selle esimese eelnõu all alusel saab selle kivi maha võtta. Nüüd teatati, et on vaja teha veel üks eelnõu, võtsime selle vastu, nüüd teatati, et ka selle alusel ei saa maha võtta kuna see on põhiseadusega vastuolus. Ja me olemegi jälle uue puntra küsimus. Puntra küsimus ei ole ennem valimisi jõuab veel ühe kolmanda seaduse vastu võtta. Avas veel, paraku seadused seavad piirangut. Kas. Te tegelikult teadsite ise ka poliitikasekretäri ametis ja, ja parteis nii-öelda seda viimast seadust vastu võttes, et ilves seda seadust välja ei kuuluta, Sõridele jub päev selge nii-öelda neid täiendusprotsess seal pööritades ja, ja, ja, ja hääletusnuppe vajutades. Kindlasti oli see selge Reformierakonnale Sven Mikser härra sotsiaaldemokraatidest, kes põhjendas riigikogu ees avalikus kõnes, miks sotsiaaldemokraadid selle eelnõuga lõpuks kaasa ei läinud rääkis põneva loo kogu riigikogule sellest, kuidas seaduse vastuvõtmisele eelnenud ajal olid Reformierakond kõnelused, vabandust käinud riigikogu kuriteole ringi, ei meelitanud ka sotsiaaldemokraate liituma seal seadusega, sest nagunii president ei kuuluta seda välja. Nemad täiesti äärmiselt küüniliselt positsioneerinud ennast selle eelnõu suhtes umbes siinselt samadest motiividest lähtudes, mida te eelnevalt kirjeldasite, miks Reformierakond on tegelenud selle teemaga, et peaasi, et saaks punkti kirja? Vahet pole, nagunii vastu ei võeta. Mina suhtun sellesse natuke teistmoodi. Vaadake, presidendid eelnevalt jätnud mingisugused eelnõud vastu võtmata, millal samas ei ole välja kulutamata, millel hiljem on selgunud, et väga pädevat juriidilist põhjust ei ole olemas ja riigikohtus on president kaotanud. Täna ma ei ole näinud Ühtegi juriidilist ekspertiisi, mis selgesõnaliselt kinnitaks, et siin on ühte või teist põhiseaduslikku printsiipi rikutud. Jah, president võib jätta selle välja kuulutamata enne valimisi, kuid siis see läheb riigikohtusse. President presidendi esindajad peavad suutma selle positsiooni seal ära kaitsta. Mina väidan, et täna ei ole sugugi selge veel see, et, et see seadus ei jõustu. Mulle tundub, et et siin võib-olla ei ole kõiki nii-öelda hinnanguid lugenud, kui kui põhiseaduskomisjoni liikmed möönavad ja nendivad, et tegemist on seadusega, mis näeb paistab läbi nagu nagu atleedi juustu vastu valgust vaadates, siis siis ma ei tea, milliseid hinnanguid veel võiks oodata. Noh, nali naljaks, aga kohtus on vaja käia ja kohtus on vaja vaielda, need on tõepoolest tõsised teemad, et ma arvan, et siin nagunii lihtsa lahenduse tee peale minna, et tõsta käed üles öelda, et kõik on läbi, pole mõtet selle teemaga enam tegeleda. Kui me kellelegi sinna alla anname, siis me anname alla oma idanaabrile. Nii et ülekuulatav Kaju võib öelda, et Reformierakond on kogu selle pronksmehe ümber käiva triangli puhul käituvad käpparlikult. Arvestades seda, et nende käes on valitsuses olles kõik ministeeriumid ja seal olev intellektuaalne kapatsiteet, teil on olnud aega selle teemaga tegeleda, peaminister ise käis peale eelmise aasta üheksanda mai rahutusi seda lahenduse välja, et tema kavatseb selle kivi igatahes ära viia. Tänaseks mitte midagi ei ole juhtunud. Teie ütlesite seda, mitte mina. Olete nõus sellega, mis mul muud üle jääb, kivi on seal samasugust. Käpporditega läksite kaasa? Appi tuleb minna, sest et see on Eesti huvides, see kivi sealt ära kaob ja kui nemad seda ei suuda teha, siis pakku. Ja muuseas kinnitab ka nende eelnevat käitumismustrit raskete otsustega, kus nad, millega nad, valitsus üksi hakkama ei saa, sest Keskerakond on tüüpiliselt ideoloogiliselt parempoolsete või eestimeelsete lahenduste vastu kutsutakse appi aatomeid. Kas kas küsimus tulite Johan portsu nõunik siis ka, kui Juhan Parts juhtis Lihula samba maha? Aitäh. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Pronkssõdur ehk Tõnismäe pronkssõdur on monument Tallinnas Tõnismäel. Algne ametlik nimi, Tallinna vabastajate monument. Rahvapärane hüüdnimi Alioossa. Monument püstitati 1947. aastal teises maailmasõjas hukkunud punane armee sõjaväelaste mälestuseks. Autorid on sõjaeelse Pallase kunstikooli lõpetanud kujur Enn Roos ja arhitekt Arnold Alas. Andmed skulptuuri modelli kohta on vastukäivad. On võimalik, et monumendi juures on punaarmeelaste ühishaud. Ülekuulamine jätkub, kuid on meil ülekuulamistoas Katrin lugina sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna valimisringkondade koordinaator. Nüüd selle pronksmehe ümber käivad ralli puhul on ju ilmselgelt üsna konkreetselt näha, et president Ilves ei ole suutnud erakonnast lahti öelda. On selgelt võtnud erakondlikku opositsiooni, on tunginud sinna, kuhu üks president ka põhiseaduse kohaselt tungida ei tohi, see on ju nii. Te olete nõusuga. Ei, ma ei ole sellega nõus, sellepärast et presidendi üks tööülesanne ongi seaduste väljakuulutamine või välja kuulutamata jätmine ja, ja nüüd ta siis otsustas vastavat seadust mitte välja kuulutada. Kuidas see liin käis, kas sotsiaaldemokraatlik erakond saatis faksi? Ei, otsusega. Kadriorgu tuli Kadriorus tellimused. Sotsiaaldemokraatlik erakond peaks hääletama Eino pugele. Et mingisugust sellist tellimust ei toimunud, seda ma võin täiesti kinnitada. Aga mis teha, kui kui meie partei on, on terve mõistusega, täpselt sama, terve mõistusega kui meie vabariigi president. Mis tähendab terve mõistusega, terve mõistusega eestlane nõuab, et sa kujusid maha võetaks. No tegelikult ei nõua, tegelikult jõuan selles mõttes, et praegu on see olukord täielikult selline valimiseelne propaganda. Et kui ei oleks valimisi tulemas, siis. Ma usun, et see teema ei oleks üldse mingisugune teema ja inimesed ei võtaks üldse sellel teemal mingisuguseid sõna ja puuduks täiesti seisukoht. Ja, ja need inimesed, kes üheksandal mail on seal käinud, need käivad ka edaspidi, on see kuju seal või Kuidas sulle tundub, millest see alguse sai? Sellisel juhul, kui te ütlete, et see on valimiste teema siis kelle poolt on juhitavad need Eesti tegutsevad venekeelsed organisatsioonid, kes korraldasid seal mingeid vahtkondi, mingeid pikette ajasid asja nii-öelda ärevaks ajakirjanduse seisukoha pealt, mingite nelkide küünalde, kes neid tegelikult juhib, on see on nende käsud pärit Reformierakonna peakorterist. No ma kahjuks ei tea, et mina olen selline inimene, kes tugineb faktidele ja Sisetunne ütleb kummal pool seda pigem huvitakse, kas seda juhitakse Eestist või juhitakse seda Venemaalt. Ma kaldun arvama, et seda juhitakse pigem Kremli poolt, et noh, siin ei, ei, ei tohi öelda, et seda juhitakse Venemaa poolt, sellepärast et Venemaal elab ka väga palju normaalseid inimesi, keda, keda tegelikult ei huvita see, et kas siin on olemas see kuju Loe, seda kuju ja kas me tahame seda teisaldada või ei taha seda teisaldada või nii edasi. Et siin pigem tuleb vahet teha, et et ma usun, et kõige suuremat kella löövad siiski inimesed kremlist Ma saan aru see faks, et sotsiaaldemokraadid ei hääletaks selle seaduse poolt, tuli kremlist. Kindlasti mitte mingit faksi pole olnud. Küll ei ole emaili olnud ega telefonikõne. Tehke siis selgeks, kui on Tallinna linnas pronkskuju väga suur hulk inimesi on täiesti veendunud, et see esiteks riivab eestlaste õiglustunnet. See rämedalt solvab neid inimesi, kelle pereliikmed on kiidud, kündnud Siberisse, kes on nõukogude ajal Eesti inimeste vastu pandud repressioonide tõttu kannatanud ja nii edasi. Mismoodi te lohutate neid inimesi ja, ja mismoodi te soovitate neil mõelda juhul kui nad Tõnis maalt läbi sõites tunnevad ennast, selle oli osapoolt seal nii-öelda Nad tulevad halvastamast. Kindlasti on grupp inimesi, kes tunnevad ennast selle pärast halvasti ja ma ei saa öelda, et sotsiaaldemokraatidel on olemas mingisugune võluretsept, et mismoodi, seda küsimus tuleb lahendada. Et me oleme öelnud välja seda, et meie arvates tuleb selle monumendi tähendust muuta. Et mismoodi seda tähendust muuta, kohta võib näiteks korraldada ideekonkursi ja siis võivad kasvõi kõik inimesed, kes tunnevad, et see on neile südamelähedane teema sellest konkursist osa võtta ja enda enda arvamust avaldada. Nagu me teame, kuidas Tallinna linnas konkursse korraldatakse, on ju selge üks mees teeb jälle ühe uue kuju sinna juurde ja ongi korras. See on üks asi ja teine asi on see, et tähendus on tal siiski konkreetne seal Tallinna vabastajatele mõeldud ausammas nendele Nõukogude sõduritele, kes Tallinna järsku vabastasid, ehkki te teate täpselt samamoodi ajalugu ju mingeid vabastamisprotsessi ei toimunud, eksju üks armee oli siit lahkunud, kui teine sisse sõitis. Ja see küsimuseni täpsemalt. Küsimus ongi selline, et mismoodi me ikkagi nii-öelda muudame seda tähendust, kui see tähendus on üks ja ühene see on ajaloos nii-öelda selle samba püstitajate poolt hästi konkreetselt sõnastatud. See on ausammas Tallinna vabastajate, mismoodi me saame mingit tähendust sellel muuta? Aga siis tulebki selles selles mõttes tekitada selline avalik diskussioon, et mismoodi seda teha ja selleks on ka seda konkursi vaja, aga, aga seda kindlasti ei tule teha praeguseid 16 päev enne valimisi. Et see on. Ma olen täiesti kindel, et see on praegu valimispropaganda, tead parteide poolt lihtsalt selleks, et Eesti riigi mainet kahjustada, võita endale? Ma ei tea, ma arvan, et mõnikümmend häält juurde. Nii et küsimus on pigem mõnekümnes hääles ja Eesti riigi halvas propagandas kui selles, et selle viimatise seaduse puhul oleks tegemist põhiseadusevastase seadusega. Ta on ka põhiseadusevastane seadus küll jah, kuidas, mismoodi ta. Kuidas see on põhiseadus, esimene peatükk ja paragrahv number neli mis käsitleb võimude lahususe printsiipi. Et riigikogu ei või võtta vastu konkreetseid otsuseid Riigis toimuvate protsesside. Just nimelt samane põhiseadus annab riigikogule õiguse seadusi vastu võtta ja sellepärast meie valimas käimegi eelduses ja lootuses, et riigikogu seaduse vastutab. Me istume praegu siin Eesti Raadio ülekuulamiste kambris. Eesti raadio kohta on ju ka Eesti televisiooni kohta samuti vastu võtnud riigikogu üsna konkreetse seaduse üsna konkreetse asutuse loonud, eks ole, Eesti rahvusringhäälingu riiukukk tuli ja võttis vastu Eesti elust üsna konkreetse ja igapäevaelulise. Loomulikult on riigikogu ülesanne võtta vastu seadusi aga need seadused peavad olema põhiseadusega kooskõlas ja need peavad olema sellised, et nad oleksid nii-öelda loogilised ja ühiselt arusaadavad ja et seal ei tekiks mingisuguseid vastuolusid. Miks me, miks me taandasime ennast nüüd enne selle seaduse vastuvõtmist, oli see, et seaduse eelnõu algtekst ja see lõppversioon kardinaalselt erinesid üksteisest, et et kõik inimesed võivad minna riigikogu koduleheküljele eelnõude alt, otsida üles selle seaduseelnõu ja vaadata täpselt neid etappe, neid tekste, siis ma ütlen ette, et seaduseelnõus joonitaks alla muudetud osad. Ja kui oli teine lugemine, siis seaduse teksti sõid absoluutselt kõik read alla joonitud. Ja teeme nüüd need, kes sõidavad praegu autoga, saaks ka teada täpselt, mis siis muudeti, mis siis on see põhiline punkt. Just jäidet muutis. Kindlasti teate seda täpselt. Nii et kõigepealt esindajateks olid siis Reformierakond, Isamaaliit, Res Publica ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni riigikogus ja siinses tellitud seda, et avalikus kohas ei tohi olla Eesti Vabariiki okupeerinud riik relvajõudusid ülistavate või vaenu õhutavaid monumente, ET juhul kui need sellised monumendid on olemas, siis justiitsministril on õigus selle keelu rikkumise korral teha ettekirjutus kas asendustäitmise või siis sunniraha määramisega. Aga mida me nüüd Lähme, sellesse viimases tekstis räägitakse siin, et olgu see esimene osa on enam-vähem sama, et avalikku kohta rajatise püstitamine, mis ülistab Eesti vabariigi okupeerimist, massirepressioone Eestis või võib ohustada isikute elu, tervist, vara on vaenu õhutav või võib põhjustada avaliku korra rikkumisi või sellise päts avalikus kohas eksponeerimine on keelatud. Et põhimõtteliselt on kõik okei. Aga siis hakkab siin igavene jama lõpus pihta. Mis jama see on, et kui alguses oli oli tegemist justiitsministriga, siis, siis nüüd rakendussätetes, et juba on sisse toodud kultuuriminister, siis politsei defekte võib teha ettekirjutuse kultuuriministrile, kes siis otsustab kas rajatis on mälestiste, ei ole, ühesõnaga igavene tohuvabohu ja, ja sellepärast meie meie ennast taandasimegi, et et see eelnõu algne tekst oli hoopis midagi muud kui nüüd see lõpp. Nii et selles mõttes tohuvabohu on põhiseadusevastane Võib öelda jah, et ma usun, et sellest kõigest saavad inimesed paremini aru. Mis peaks olema see edasine protsess, nagu me väga hästi teame, on, ülejäänud on presidendil küll õigusseadust mitte välja kuulutada aga, ja meil on veel valimisteni jäänud suhteliselt palju päevi. Millised on teie teie vastaste sammud riigikogus? Millised on teie oletused selle kohta, mida nad nii-öelda järgmisena võivad teha, sest vaevalt nad nii-öelda jäävad käed rüpes ootama? Kindlasti nad üritavad seda teemat ikka õhus hoida ja, ja teha selgitustööd, miks ilmtingimata sellisel kujul seda seadust tarvis on ja nii edasi, aga, aga mina ütlen küll, et see on puhas valimispropaganda ja see teemadel täiesti maha võtta enne valimisi ja ja pärast valimisi, kui juba on selline rahulikum periood paaripeaga ja rahulikult hakata seda teemat uuesti lahkama seepärast, et praegu on on kõikidel parteidel loomulikult üks eesmärk saada võimalikult palju hääli ja nende hästivahendeid valimata. Ja sotsiaaldemokraadid on otsustanud, et neile annavad hääled need inimesed, kes arvavad, et see kujutakse püsti seisma. Jah, selles mõttes, et ega me ei ole ju kuskil kunagi öelnud, et nüüd tuleb kohese kuju kuskile ära viia. Et ega see, et see kuju ära viiakse, ei, ei ei tähenda seda, et inimesed seal käima ei hakka, nad käivad seal ikka edasi ja viivad oma punaseid nelke kindaid. Kuskohas on teil toetajate arv suurem, kas eestikeelsete valijate või venekeelsete valijate hulgas? Eestikeelsete valijate hulgas. Nii et venekeelsete valijate toetuse protsent vajab nii-öelda upitamist. Oleks ju tore, kui ka venekeelsed valijad meid valiksid. Meil ei saa selle vastu midagi olla. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Vahur Afanasjev kirjutab oma ajaveebis neljandal veebruaril 2007 järgmist. Peruus on kah pronksmees mulli järgi otsustades röövvallutajate inkade kunn või midagi taolist. Incad teadupärast tulid kusagilt Mehhikost või Kesk-Ameerikast tapsid paar külatäit maha, ülejäänutel lasid endale kindluse ehitada ja asusid rõõmsalt ekspluateerima. Hiljem surid välja rahvavaenlase hind. Pronksmees ei koti kedagi peale turistide iga idioot klõpsu nüas minagi. Sissekanne tehtud kell 13 19. Kommentaarid sissekandele puuduvad. Interneti otsingumootor, Google leiab sõnale pronksmees 592000 vastet. Sõna Kalevipoeg annab tulemuseks 351000 vastet. Ülekuulamine. Ülekuulamine jätkub, me oleme öelnud sinna ossa, kus kaks ülekuulatavad on toodud vastandamisele. Mõlemad saate aru ja mõlemad tunnistasite, et tegemist on valimise eelset ralliga. Räpane trall, saate aru, et see on see samane S tähega hunniku sisse ei tasu vastasesse juba niigi haiseda seda haisu seal kaugele tunda siis ometigi miks te olete kaasa aidata, saate aru, hääled jagunevad ikkagi Danzid versus Edgar, mitte IRL versus sotsid. Paraku ei ole see niimoodi, et nagu ma tegelikult ütlesin ka, et ajalugu on näidanud, eriti viimase kahe aasta jooksul, kui Ansip on peaminister olnud, et iga raske otsuse osas on, ongi pidanud Ansip tulema riigikokku opositsiooni häälte äärele. Sellepärast et ainuüksi hotellil on poole võrra rohkem hääli parlamendis kui reformierakonnal ja seega lihtsalt ta vajabki seekord ka raskete otsuste tegemiseks. Kuivõrd kergelt otseseid pensione tõsta, valitsuses lihtne, aga põhimõttelisi otsuseid on raske teha, siis tullakse opositsiooni häälte järele. See, et, et need asjad tuleb lihtsalt enne valimisi lõpule viia, on loomulik, sest et noh, kes teab, kes linnavalitsus ja järgmine koalitsioon nendel võivad olla hoopis muusse idasuunalise mõtte strateegilised prioriteedid. Nii et te saate aru, IRL, et teil on väike hirm on, ma saan aru nahas, et järgmine kord järgmises riigikogus ei pruugi olla enam nii suurt esindatust mis ei olegi kindlasti ja mistõttu te hakkate praegu rabelema, tegutsema? Ausalt öeldes loomulikult mul läheb korda, kui suurem meie esindatuse riigikogus, aga mis mulle läheb rohkem korda, on see, millised on need 51 kohta, kes moodustavad järgmise koalitsiooni ja mis on nende poliitiliste jõudude prioriteedid ja kas nad vaatavad lääne või ida suunas ja sellesama kirju. Kas Andreas Kaju, teie sõnad tähendavad seda, et enne valimisi toimuvad mingid sündmused, mis viivad Tõnismäe pronkssõduri minema? Enne valimisi kindlasti mitte, seda ei tohi teha, see oleks vastupidi, see olekski allumine igasugustele provokatsioonidele, et sellepärast sai ka pandud mitte 10 päeva või ühe nädala pikkune rakendussäte. Valitsusele anti 30 päeva aega, et sellega oleks võimalik tegeleda peale neljandat märtsi. Kas teie, Katrin, lugine sate aru, miks IRL läks kaaslasele kampaaniaga? Eita jah, selles mõttes, et, et ju ju siis IRL arvab, et et selle kaudu saab, saab endale need mõnikümmend lisahäält juurde, et sotsid on ennast taandanud selle sellest jamast, et meie ei taha, meie ei taha selles osaleda ja hääletasime ka selle seaduseelnõu vastu. Ja, ja, ja tõepoolest ei, ei arva, et, et paarikümne hääle pärast peaks niimoodi lolli mängima. Vastupidi, mulle tundub, kui ma siin vahele saan, segada Te just seda olete teinud, et lugupeetud õpetatud oponent, te olete ise ühe selle seaduseelnõu algataja, teie langesid. Mina ei saa siiani aru, mis motiividel selle eelnõu toetajate hulgast ära paar nädalat enne valimisi. Ma ei saa aru, mis saab olla veel populistlikum, veel äkilisem, selliseid valimisteni eelses pingelises olukorras, kui selline samm. Et teie kolleegi, nagu ma aru saan, töötate Riigikogus nõunikuna, praegu on nii, vähemalt olete seda teinud ja, ja teate, mismoodi see seaduseelnõude menetlemise protsess käib ja teatega, mis juhtus selle alg algtekstiga, milline on see, on see lõpptekst nüüd ja ja meie ei ole just nimelt selle lõppvariandiga rahul ja sellepärast meiega taandusime. Et jah, selles mõttes, et ei saa. Sotsid ei ole selline erakond, kes kes sellep, kui ta nüüd on alustanud midagi ja, ja selle protsessi käigus on, on see lõpp-produkt täielikult muutunud, et me siis sellega nüüd ilmtingimata lõpuni läheme. Et Ma ei kujuta ette, noh, selles mõttes me me sellisel moel küll ei kavatse saada paarkümmend lisahäält. See on küsimus ka Andreas Kaju, mis olid need muutused, millele praegu Katrin logima vihjab, mis olid need muutused, mis sellest eksist tekkisid? Mul on hea meel nendest rääkida, sellepärast et vaadake, pronkssõduri äraviimisest on räägitud viimased 15 aastat. Seda võimaldas teha väga abstraktselt moega see eelnõu, mida siiamaani riigikogus menetleti. Selleks, et see pagana sammas, kivi lobudik sealt kunagi ära viidaks, oli vaja sellele eelnõule teatavad. Konkreetselt oli valitsusele anda raamistik, mis aja jooksul seda teha. Antud eelnõu menetlemise käigus lisati selleks rakendussäte, kus sees oli stipuleeritud, et valitsus peab selle kivi ära viima 30 päeva jooksul. Kui selle 30 samas on erimeelsus, siis oleks võinud selle üle vaielda. Osapooled oleks kindlasti olnud rahul, kui sinna ainult 45 või 60 päeva ja ikkagi see oleks ära viidud, sest et oli ju näha, kas see 30 päeva viitas sellele, et ei panda valitsusele kohustust viia seda enne valimisi ära, mis tõepoolest on midagi sellist, millega ma mitte mingil juhul ei oleks ise ka nõus olnud. Pealegi. Kas see oli ainukene muudatus mis selle seaduse tekstis sisse viidi nii-öelda vahepeal ennem ennem ennem lõpeta lugemist. Sisuliselt küll. No see Meeldivad lihtsalt, et seal oli kirjutatud 30 päeva. Mitte ainult et siin on märgitud, et sunnivahendina sunnivahendina saab kasutada kas asendustäitmist või sunniraha. Ja nüüd pronkssõdur on küll selgelt välja kirjutatud ainukene monument millele on siis konkreetselt sellesse seadusesse sisse kirjutatud, et see tuleb sealt ära viia. No tõepoolest, ongi seal seal sees on, tuleb sealt ära viia, sellepärast seal ei olegi mingit muud asendusvõimalust ette nähtud. Aga miks teiste rajatiste puhul on see asendusvõimalus ja just nimelt ainult selle pronkssõduri puhul seda ei ole. Pronkssõduri puhul on olemas selge avalik huvi, mis Eesti rahva hulgas on viimased 15 aastat ülikonnas taha ta olemas on, avalik huvi on see, et ta sammas ära koristatakse. Selle põhjuste üle me oleme arutanud viimased paarkümmend minutit minu meelest selle üle ei vaidle juba keegi. Ma loen sedasama Sven Mikseri ettekannet riigikogu ees, kus ta põhjendas, miks sotsiaaldemokraadid see eelnõu vastu on, siis. Ta üldiselt nõustub minuga, ta ei ole selle vastu, et see monument seal ära viid, viiakse, aga mingitel põhjustel otsustas ta antud hetkel valimiste eel mitte sellega kaasa tulla. Ja meie vaidleme täna nende selle üle, et kas need põhjused, miks sotsiaaldemokraadid paar nädalat enne valimisi kukkusid selle eelnõu tagant ära ja tekitasid ka nii-öelda eestimeelsete erakondade keskele uue veelahe, uue konflikti, kas need põhjused on poliitilised või mitte. Meie seisukoht on, et need põhjused on parimal juhul imelikud, nii et ma saan aru. Katrin, te olete nõus siis, et sotsiaaldemokraadid on astunud vennatapusõjas, siis teisele poole hakkate oma omi vendi tapma, oma eestimeelseid erakondi tapma? Ei, loomulikult mitte. Aga ometigi, miks te siis ei läinud kaasa, miks sa nõus ei ole sellega, et, et see on, eks oleksid, okupandid, sümbol tuleks ära viia ja nii edasi. Et nagu ma juba enne ütlesin, et mingisugust võluretsepti meil loomulikult ei ole kohe praegu öelda, aga ma ütlen veel kord, et praegusel hetkel tegeleda selle täiesti mõttetu teemaga. Olgu, vabandust, see ei ole täiesti mõttetu teema. Aga, aga tegeleda sellega need kaks nädalat enne valimisi on, on, on tõesti pehmelt öeldes imelik. Kas ma saan õigesti aru, et teie jaoks eksis sots? Sotside jaoks ei olnud selles esialgses menetlemises kirjas konkreetselt see, et, et see seadus lõpuks nii-öelda on konkreetselt suunatud selle pronkssõduri vastu, see tuli teile üllatusena. Selline muudatus sinna sisse viidi ja see meile ei meeldi. Kas see oli seal alguses, kas, kas see nii-öelda ühiste läbirääkimiste käigus alguses Andreas oli nii-öelda kokkuleppe ühene, arusaadav, et, et, et see seadus likvideerib pronksmeest. Otse loomulikult on mõlemad need kaks eelnõud kõigepealt keelatud rajatiste seaduseelnõu ja siis sõjahaudade kaitse tegime vastupidi kõigepealt seaduse kaitse, siis keelatud läätsed mõlemad ette nähtud, tegelikult nii nagu salajane räägitakse olevat justiitsminister lang on ministeeriumis andnud töökäsu. Et mõlemad eelnõud teoreetiliselt võimaldaksid selle väetise või selle samba ära viie, kusjuures kõige imelikum ongi see, et täna Reformierakond, kelle ministri ja kelle peaministri sunnil ka see teine eelnõu nüüd Riigikogus läbi suruti koos meie ehk IRL-i häälte toel väidab, et tegelikult seda teist teinud polegi vaja, et viime selle samba ära hoopis sõjahaudade kaitset. Et segadust kui palju ja see on selle ühe ja sama erakonna poolt juhitud valitsuse viimase aasta tegemata töö, on kogu see segadus. Meie ainus konkreetne põhjus, miks, miks koos Reformierakonnaga sai see 30 päeva sinna sisse lõpuks lisatud on see, et see jama ükskord läbi saada. Teie väide, Andreas Kaju on see, et kes otsib, pidid olema teadlikud, et see eelnõu on pronksmehe korraldamiseks? Ei no loomulikult me koos algatasime selle, et selles pole mingit küsimust, mille osas sotsidel on erimeelsus, oli see, oli see nii-öelda 30 päeva klausel ehk see, et seda seadust reaalsetuks täitma hakata. Noh, ütleme nii, et IRL on meil teada-tuntud igasuguste monumentide ära viia ja milliseid lahendeid sinna valitakse, eks ju, noh, ei hakka siinsete Lihula teemat uuesti üles võtma, aga ma ütlen, et minu meelest tuleb teema nüüd enne valimisi ära lõpetada ja peale valimisi, kui on nagu vähe rahulikum periood, kui enam inimesed ei võitle paarikümne hääle pärast hakata rahulikult arutama, mis siis tegelikult on kõige parem Eestile nii siseriiklikult kui välispoliitiliselt. Selle peale saab ainult öelda seda, et peame alati meeles seda, et Eesti rahvuslike riiklike huvide eest ei võidelda ainult Eesti vabariigi parlamendis, seda tehakse ka Brüsselis ja teistes Euroopa suurlinnades. Kui meie jätame enda huvid siin kodukamaral kaitsmata, kus meil on vähegi mingit kontrolli selle üle siis teeb seda ühe, teise riigi tunduvalt Eestis romantiline korpus. Kas IRL on põhimõtteliselt, kus Reformierakonnaga nõus minema presidendist üle ja selle seaduse uuesti vastu võtma ja uuesti vastu võtma, nii nagu kord ette näeb, kui on vaja presidendist mööda minna? No kuna järgmine nädal, 22. veebruar lõpp vaat selle riigikogu koosseisu töö siis lihtsalt ajaliselt ei ole see enam mitte mingil juhul võimalik. Tuleb kokku uus riigikogu siis kui selle seaduse alusel ei ole võimalik ja kui ei ole seda võimalik teha, kelle vastu võetud sõjahaudade kaitse seaduse alusel. Peaminister väitis üleeile pressikonverentsil neljapäeval, et on võimalik, aga kui peaks osutuma, et, et ikkagi ei ole või puudub tal selleks tahe siis tuleb jällegi leida uued seaduslikud meetodid, et seda oleks võimalik teha. Sest ma kinnitan teile IGA PÄEV. Peale eelmise aasta üheksandat maid, kui peaminister lubas, et see kivi läheb iga päev, mispärast seda juurde tiksub, on Eesti vabariigi kahjuks ja Vene Föderatsioonis vanemaks. Aga mis saab siis, kui pärast valimisi läheb ikkagi IRL koos Reformierakonnaga presidendist üle teie oma presidendist üle ja võtad selle ikka vastu? Siis me ikkagi üritame teha nii, et, et seda seadust vastu ei võetaks. Ma tahaksin. Kõndisin kolleegiga veidi välja aidata selles mõttes, et ma ei taha, et sa saada lõpeks niimoodi, nagu jääks mulje, et sotsiaaldemokraadid tegelikult Aljoša seal igavesti püsimise poolt tegelikult nad ilmselt ilmselt ei ole, aga täiesti arusaamatutel. Ja mulle tundub, et just nemad on konjunktoristlikel valimiste eelsetel põhjustel kartnud selle eelnõuga lõpule minna. Ma arvan, et hinge see, kui me, kui me vaatame ka seda, et nemad olid algselt selle eelnõu algatajate seas tegelikult soovivad nad sama palavalt nagu meiegi, et seal ei oleks sealt kadunud. Et inimesed saaksid mälestada hukkunuid kusagil rahulikult, vaikselt ja mitte tallata nende säilmete peal. Lihtsalt meil on, tundub, et on mõned erisused metoodikast Te ütlete, et sotsiaaldemokraatide programm järelikult ei ole siis nii tugev, et nad peavad veel hääli võitma täiesti sammastega tegeledes, müües oma hinge, siis eks ole Reformierakonna ja Savisaare vahelisele võitlusele. Ma ei taha spekuleerida, küllap nad ise teavad, miks nad midagi teevad. Meil jääb nagu pealtvaatajatena üle ainult ise omaette hinnanguid anda, et ma arvan, et lõpliku hinnangu annab neljandal märtsil valija. Siis selgub, kes läks valijate hääli tooma ja kes need hoopis kaotab. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Pronkssõdur, kas tuleks alles jätta või mahutab. Minu arvamus on see, et oleks võinud teha taasiseseisvumise aja nagu algupooles Lenini monumentide väiksed ära korraldades koos sellega sellele olete. Et ei ole mõtet selle vene karuga siin tüli norida, et ega seal ka igas ootamatused olla sealtpoolt. Et ega meil siin Eestis neid venelasi ka päris palju katsuda, ütleme, mässu tõstva vaka sõbrad, teiselt poolt arvajaid appi tulla. Mis tulevikus võib juhtuda, mina arvan, et see tuleks maha võtta ikka sellepärast, et noh, siin on kogu aeg, need venelased tegid meile, võtsin monumendid maha ja noh, kas samaga vastama? Kohe kindlasti tuleks maha võtta mees nagu lihtsalt, et Eesti on demokraatlik riik ja me oleme ise, sest kui me tahame seda maha võtta. Ei tohiks olla tegelikult mina olen sama asja selles mõttes, et kui venelased nii on selle vastu selle, nagu nad on, selle nagu vastu, et me nagu üldse nagu, nagu oma riik olema või niimoodi nagu. Meil on oma õiguse otsustada, mida me oma riigis teeme, või see, mida me tahaksime, kuna väga ta siis võtke see asi vigu. Endel. Kolme viie ja meil ei ole isegi raha sellest vaja anda, niimoodi, võtku lihtsalt endale, mis hõikad, mis me ikka veel ei ole siis pronks, sest üks asi ja see, nagu meid süüdistatakse, mingi nats, natsism. Me oleme natsism nagu tuleb välja, nagu oleks kaks äärmust nagu kas olen nagu nats või kommunist, nii et siis, kui me nagu veidi nagu, nagu mingi kommunismi näiteks niisugused sümbolid ja me oleme natsid. Kui ma peaksin endale kõigepealt selgeks tegema, et nende maailmavaated ja niimoodi võtku Maase vigu endale. Ma pakun, et tegelikult see on väga keeruline teema, sest aga ma pooldaks rohkem mahavõtmist. Sest see võib tulla palju pahandust, sest venelastel on see väga tähtis sümbol. Aga ikkagi, et see on Eestimaa ja siin peakski olema eesti sümboliks. Noh, mis ma oskan öelda, et et Eesti riigi poliitika ja Venemaa ühesõnaga reaktsioon on juba viinud selleni, et et nüüd me ei saa seda pronkssõdurit jätta. Samas ei saa teda ära viia. Ja kes sellele nüüd lahenduse väljavõtted, noh ma ei tea, au ja kiitus sellele, aitäh. Ma ei oska muud öelda, kui sul lihtsalt kasutatakse ära valimiste eel. Minu meelest oleks samm, oli ta, eks niimoodi tegelased Aleksei igalt seda ära viia juba siis, kui Lenini kujusid minema viidi. Aga kui nad seal juba ettevõtjad, siis nad peaks selle juba lõpuni tegema. Mind häirib see, kui need venelased käivad oma nelkidega. Säilitage, sest see on minu meelest täiesti Häirib, ühesõnaga ma tahaks lahti saada kiiremas korras. Ja mul on piisavalt niimoodi ka vene rahvusest nooremaid sõpru, kes, kes ütlevad, et see asi ei, tegelikult ei puuduta niimoodi venelasi, nagu arvatakse ta, et, et see on nagu venelaste õiguste rikkumine või midagi, ma arvan, näkkele jah, võiks ära viia sellise koha peal, et seal võiks midagi ilusamat olla. Ma arvan, et võiks olla, sest keda segaks. Ma arvan, et tegelikult igasuguseid ajaloolisi monumente ei peaks mõõtma, seal igasugused kaklused toimuvad ja muidu ei saa siis see on põhjendatud. Säray. Ma arvan ka, et kui sa kedagi segaks, siis võiks tõesti ära võtta, aga muidu las olla ilus monumenti. Vaat mina selles suhtes teisel arvesse, mina väikselt kahe ära nagu Venemaale, sinna, kus ta tuli, et venelased ise ka tegelikult tulid tagasi ja jõuliselt meie vastu tahtmist meie maale. Panid oma monumendi püsti. Bigo ära. Neid häirib, see meid häirib, see jäi nagu viige oma maale, olgu rahu sama. Austage seda seal. Las talle seal ei sega. Ma arvan, et see, mis Venemaa ja sellesse nagu Venemaal ja eestlaste monumendid ja igasugused muud asjad, haldu, eestimaalast kuidagi nagu asi ei liigu, antakse lubadus ja käsi ei liigu, et saax konkreetsus, siis olgu siis asi halvem või parem või vähe, võta või jäta. Aga, aga jah. Väga raske küsimus. Olla seal ainult kui suudaks rahu hoida nende tootja vastu inimeste vahel. Mina ütleks niimoodi selle pronkssõduri kohta, et, et selle pärast nüüd vahel tülitseda ülimaks eestlastele, venelastele, pigem las ta praegu sisele seal rahulikult vaadata, kui mingi sõda tuleks. Kuidas, kuidas võtta, et kui see pronkssõdur seal praegu ära läheks, siis see konflikt jääks alles selles suhtes seda üldse nagu valesti lahendatud. Kuidagi jah, et nüüd on nagu hilja seda sealt ära võtta, arvan mina praeguses olukorras. Seda oleks pidanud võib-olla juba kunagi varem ja teistmoodi tegema. Aeg ja paigutada kuhugi muuseum. Pronkssõdur kas tuleks alles jätta või maha võtta, alles jätta. Miks ta on kogu aeg seal olnud, kodustes üle ei käi, tee peal ei seisa. Vabalt võib seista seal see möll, mis praegu see pronkssõduri ümber toimub. Kuidas te seda hindate? Ma ei tea See on pigem poliitikute omavaheline niisugune hüppamine, et kes rohkem peale jääb, et noh või kes millega nagu ära teeb või kellegile või ma ei tea, kui neid raadiosaateid, veni, Televee sviisoris vaateid nagu vaadata ja jälgida, et siis jääb küll selline mulje, et nagu et kes nagu midagi julgemalt välja ütleb, et siis on nagu kõvem mees või, või midagi sellist, aga samas mind ei sega seal. Ma ei, ma ei oska rohkem küll midagi öelda. Vaatan armastajad jäävad mõtlikuks vaikseks. Kuule, ma jäin jah, mõtlesin selle saate peale tagasi ja ma pean tunnistama, et esimest korda ei tule mul meelde ülekuulamise lõpus mitte ühtegi nüanssi mitte ühtegi detaili, mitte ühtegi lauset. Külalise mõtet, mille üle tahaks praegu nalja teha. Jõudu ei ole? Jah, absoluutselt kogu selle asja peale mõeldes ei ole lihtsalt jõuda. Aga tegelikult kuulge, on laupäeva keskpäev. Pange soojad, karupüksid jalga, võtke suusasaapad ja minge välja suusatama või kui suuski ei ole, otsige üles raud või Salvo kelk, tehke korralik pikk liug ja kõige selle juures ärge mõelge minevikku, mõelge tuleviku peale. Ei, ei, ikka õige määre alla jäänud maratonile trusti homme Tartusse. Nii teeme.