Ülekuulamine. Tere algab ülekuulamine, ülekuulajad on täna Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Tulu on üle kuulatud on mees, kes lubas teha uut poliitikat, kuid suutis paiga kõigutada vaid Lihula monumendi sele abil Morris Eesti end lõpuks Euroopasse ja NATO kaitsva vihmavarju alla. Tema juhitud valitsuse maine enne selle tagasiastumist oli rahva silmis sama kõrge kui aprillikuine oras. Kas ingel või saatan? Sõda näitab, tal on ülekuulamine. Järjekordne ülekuulamine on alanud, meie tänase saate külaline on Juhan Parts, tervist. Päevast. Meil on kohvi välja valatud, on mõnus, selline keskpäevane aeg. Johan, kui, kui teile sobima. Ma pakun kõigepealt niimoodi soojenduseks väikese diili. Meie Raimoga lubame, et me ei räägi saates mitte kordagi ei küsi mitte kordagi ei maini mitte kordagi Juhan Partsi kassi miisud. Teie lubate selle eest vastu, et kõik vastused, mis täna siin saates kõlavad või ükski neist ei ole samasuguse PR-hõnguline, nagu oli miisu. No ma ei ole esiteks mingi diili mees, teiseks see ei olnud kindlasti PRi, et kuna raadiokuulajatele kindlasti pakub huvi, kuidas kass elab, siis tõesti me saates sellele ei keskenduks siis kiisu miisu elab väga hästi nõmmel minu arust kodus. Ma usun, et võin kiisu nimel tervitada kõiki tema fänne. Juhan Parts, me hakkame asjaga pihta, mis parteisse te praegu kuulate, olgem ausad, see koogelmoogel, mis on see Ühendus vabariigi eest Res Publica ja Isamaaliidu ühendus või liit, on, on nii keeruline, ilmselt ka praegu, mina ütlesin seda üsna valesti ja vääralt välja. Mis see teie partei ametlik nimi ja staatus praegu? Erakonna ametlik nimi on Isamaa ja Res Publica Liit mis tõenäoliselt on mingisugune noh, vaheetapp. Kahe sellise erakonna liitumine ei ole selline lühike tegevus, otsustati minu arvamus, võib-olla oli natukene teine, otsustati, et et koheselt vanadest nimedest ei loobuta. Ma arvan, et võib-olla kolme-nelja-viie aasta pärast on mingisugune nii-öelda välja kasvanud uus nimi mida see nimi sümboliseerib kindlasti seda, et mõlemad erakonnad võtavad kaasa väga tugeva Realo millest me ei taha sugugi loobuda või nii-öelda positiivse, aga kindlasti ka kogemused. Ja et selle peale kasvatada nii-öelda kasvatada see, mis, mida tänane Eesti vajab. Nii et selline ta on. Loodetavasti valijad inimesed mõistavad seda. See nimi läheb valimistele ka ja ma usun küll. Tuleme nüüd algusesse tulema, sinna, kus teie elus pöörata ette uus lehekülg ja selle uue lehekülje peale oli suurte trükitähtedega kirjutatud uus poliitika. Kas see, mis toimus Lätis, see, kuidas Repse valitsus häbitult tegelikult hakkama ei saanud, läbi põles, kas see ei olnud piisav juba näide selline õpikust võetav etteheide teile ja teie kaaslastele, et uue poliitika loosungiga selliste soovidega Eestis mis on ju Läti, eks ole, siiami kaksik, nagu me teame, tegelikult välja ei olnud mõtet tulla. Ei, ma ei ole kindlasti sellega päri, esiteks Repse valitsuse osas ei ole võimalik hinnangut anda, ta hakkama ei saanud. Ma juhin tähelepanuga mingil määral sarnane Läti erakond, uus aeg on praegu kõige populaarsuselt esikohal, oktoobris on Läti valimised, eks näeb, kuidas Jauna Flyksin siis lätikeelsele nimele läheb. Mis puudutab meie erakonda, siis seda uue poliitika osas on keelteeritud üsna kõvasti, noh, põhiidee oli ikkagi selles jällegi tagasi mõtlema kahte 1000-ga taastasse, kus presidendiks oli valitud Arnold Rüütel. Sellised mitmed erakonnad, kes olid Eestit tugevalt edasi viinud või Eesti arengusse panustanud, olid teatud madalseisus. Samas oli selge, et selline poliitiline kultuur ühesõnaga öeldus vajab teatud kvalitatiivset arengut ja see ei olnud mingisugune niisugune ühe päeva loosung, et seda on võimalik muuta kohe ja kiiresti. Ja see oli tegelikult see põhiidee loomulikult sellises konkurentsivõitluses ja meedias un püütud igatipidi, seda nii-öelda ideed kui sellist õõnestada. Ja noh, tuleb tunnistada, et osalus on õnnestunud ja aga, aga ma kindlasti ei ole päri sellega, et eritamisel vaata, mis täna Eestis toimub, et justkui nii-öelda poliitika vajaks muutus. No teie oma parteikaaslased on mõnikord seda uut poliitikat välja, vabandas öelnud, et tegemist oli lihtsalt omavalitsuste valimiste aegu välja mõeldud ideega, mis kandus hiljem edasi ja edasi ja seetõttu noh, võib-olla teile mitte väga meelepäraseks. Kandus edasi, ei, ma ei ole sellega noh tollel ajal oli 2002, olid ju omavalitsuse valimised sügisel riigikogu valimised, kevadel teatud uue erakonna jaoks oli see loogiline, selline nii-öelda poliitilisele teenile tuleks loogiline samm, nii et selles mõttes ei ole mõtet midagi vabandada ja midagi tagasi võtta. Minu arvates need on kõik niisugust asjakohased loosungid. Ja selles osas ei ole küll midagi mõtet öelda, et oli midagi valesti või ma arvan, et see kõik on tegelikult adekvaatne. Samamoodi ka meie riigikogu loosung vali kord, mis rõhutas teatud laiemaid, tõsi mitte mingisugust politseiriiki, mida püüti meie külge kleepida või, või hullem veel mingisugust nihukest Brow fašistliku kuvandit, et need on kõik sellised vapsik tulevad tagasi. Noh see kuulub kõik sellisesse niukses ütleme, propagandasõtta, mis paratamatult poliitikaga kaasas käib, aga, aga noh, lihtsalt ikka jälle saab kinnitada, et, et kogu selle nii-öelda Res Publica idee õigemini Res Publica erakonnastumine oli ja on siiamaani parimas usus selles, mida vajab üks riik, kes on noh, 15 aastat vana, selles mõttes taastatud Eesti riik selleks, et nii-öelda edasi areneda. Aga ma arvan, et noh, parimaks õigustuseks tegelikult on ka viimase päevauudised kasvõi ütleme, Tarmo Kõutsi otsus liituda selle erakonnaga Tartu Ülikooli rektor, mida ma pean tegelikult täiesti erakohaliseks positiivses mõttes sellise kogemustega mehe otsus nii-öelda tulla poliitikasse ja tulla poliitikasse just nimelt Isamaa ja Res Publica liitu. Nii et ma arvan, et see on selles mõttes noh, veel kord õigu õige, et omal ajal Isamaa poolt alustatud Res Publica poolt jätkatud selline pidev mäng tuginedes meieni sugusele rahvuslikele juurtele, on aktuaalne ka täna ja ma arvan, et selles mõttes ei ole põhjust midagi kahetseda. Muidugi ei tähenda seda, et ei ole tehtud vigu või oleks asju, mida ta saanud paremini teha. Isamaalised rahvuslikud juured teile kunagi siis hoiatusmärki silma, et ei toonud, kui see Res Publica noored poisid teie juurde sinna riigikontrolli Narva maantee ääres tulite, tõid parteisse, kutsusid selle koha pealt, et kunagi need samased noored partei poisid rääkisid sellest, et kanep peaks olema legaliseeritud. Noh, need olid teised poisid, ma pean tunnistama, et sellise minu, Res Publicasse tuleku on ka palju mitte et kindlasti oli see minu jaoks tollel ajal üsna keeruline otsus, kuna ma olin ikkagi 12 aastat olnud noh, erineval moel riigi teenistuses üsna lähedal, sellistel noh, mitte kuskil kesktasemel või üsna lähedane selliste otsuste langetamise juures mitte küll ise otseste langetaja üsna suurte niisuguste võimalustega ja see oli, selles mõttes on suur valik, et loobuda mingil määral siis riigiametniku tööst ja minna poliitikasse ja selle valiku tegemine oli mulgi keeruline sisemiselt. Mis puudutab Res Publica inimesi, siis noh, paljud nendest on mulle olnud lähedased. Ma ei taha öelda, noh, paljud sõbrad-tuttavad tegelikult noh, 10 vaata aastat, nii et selles mõttes on see ikkagi teatud mõttega kaaslaste rühm on olnud üsna suur tuumik. Üsna suur tuumik Res Publicast pikemat aega. Teie kohta on öeldud, et te olete suurepärane riigi kontroller aga üsna kehva peaminister, olete sellega nõus? Ma arvan, et ma olin ka üsna üsna hea peaminister. Ma ei, ma ise arvan, et ma arvan, et sellise esimese esimese soorituse peale päris hea. Ma arvan, et aeg annab siin teatud võrdlusmoment, et, et noh, need niuksed põhilised jooned, kuidas mina kujutan, et Eesti riigi valitsuste valitsuse juhtimist selles osas ma arvan, et ma suutsin olla tasemel kindlasti, mille osas võib, võib nagu nagu etteheiteid teha, on see, et ja see on tegelikult jätkuv probleem, laiem probleem, kuidas valitsus tööle panna nii-öelda siukseid erakondadevahelises võitluses, kus iga erakond tahab tekki enda poole tõmmata, kuidas tegelikult luua valitsuses töötav meeskond mitte tegelikult teineteise järel jõllitab või luurav, selline konkurentide asi, mida me näeme tänases valitsuses, mis kindlasti õnnestus, vot see oli see, et noh, teatud miinimumlatt, sellistest kõlbelistest vastustest oli paika pandud, et kui ikkagi üks asi, mida demokraatlikus ühiskonnas tuleb võtta ülitõsiselt, on ikkagi poliitilise vastutuse küsimus, kui mingi jama ministri valitsemisalas minister ei pea seda ise tegema. Ometi teeb alati küsima, kas minister peab väljenduma ka poliitilise vastutuse, noh, ütleme nii-öelda kõrgem et antud hetkel tagasiastumine, see oli selles mõttes teatud niisugune noh, mitte kirjutatud reegel koalitsioonipartneritega kabinetiliikmete vahel, mistõttu võib-olla oli selliseid ebatavaliselt palju, et kui mingisugune probleem tekkis ja see probleem tõesti nõudis poliitilist vastutust, siis ministrid tegid seda üsna ka iseseisvalt. Tuletame meelde, Meelis Atonen, Tiit Tammsaar, Tõnis Paltsi, Hansoni kaitseministrit väike probleem oli välisminister Kristiina Ojulandil. Aga me täna pange tähele, me oleme olukorras, kus sellest tegelikult on täielikult minu arvates sõidetud nagu vastupidisesse koridori äärde, et noh, kõige viimasem näide on minu arvates see õudus, mis on juhtunud Haabersti linnaosa valitsuses, kus tegelikult on ikkagi otsene siseministri poliitilise vastutuse küsimus ja me tegelikult nägime mingit madalama taseme, politseiametnike tagasiastumist või mitte tagasiastumistest. Samas on kõigile selge, et, et see on suur tegemata jätmine mööda rasket üks inimene meie hulgast lahkunud. Naljavetetoimikus kogutud materjalid, endine Eesti Ekspressi peatoimetaja Tiina Kaalep on oma kolumnis öelnud, et Juhan Partsi ja naisteajakirjad on sarnased. Nad räägivad reklaamlausetega ja näitavad asju ilusama, nagu need on August 2003. Peaminister Juhan Parts võtab kätte ja lendab üle lahe. Soome õnnitleb seal Jyväskylä ralli võitnud Markko Märtini ja tuleb aega kaotamata tagasi Eestisse. Ülekuulamine läheb edasi ja edasi saatekülaline on Juhan Parts kes Juhan Parts on Anno Domini 2006. Kui ma jätan selle välja, et saad ennast määratlenud poliitikuna siis millised, millised kirjeldused endi arvates sobib teie koht? Üsna. Ma arvan, et Sõnumileht pani perse hea allkirja, kui me nendega kohtusime tolle ajalehe peatoimetajaga, et niuke vaba aega teatud mõttes, aga teatud mõttes inimene, kes praegu on mõneti ütleme selliselt nii-öelda lava esirollilt tagasi tõmbunud, aga mis sugugi ei tähenda seda, et noh, iga päev ühel või teisel moel olen ma Eesti ühiskonna või Eesti poliitikaga seotud. Rohkem muidugi pühendunud sellistele noh, enda sisse vaadates sellistele teatud noh, nihukese õppimisperioodile kui nii võib öelda rohkem võimalus lihtsalt tegeleda asjadega, millega muidu sellises väga aktiivses eluperioodil ei ole võimalik tegeleda uurida erinevaid teemasid, erinevaid erinevaid asju, mis huvi pakub. Seda saadet ette valmistades me oleme rääkinud inimestega, kes on öelnud, et te tunnete praegu sellist sügavamat huvi. Välispoliitika. Ütleme, ma ei loe ennast nüüd ütleme välispoliitika tippeksperdist, aga paratamatult noh, väikeriigi puhul eriti ei ole võimalik tegelikult rääkida, et sa oled poliitikas, kui sa ei suuda tajuda selle väikeriigi ümber toimuvat tõmbetuuled, vaid need on tegelikult kas otsesed huvid või ka otseselt mõjutused väikeriigile ja see ei ole ainult mingisugune noh, küsimus julgeolekust, mis on muidugi selle alati põhiline, aga see on küsimus ka tegelikult majanduslikust heaolust, see on tegelikult küsimus kultuurilistest väärtustest, see on küsimus tegelikult, millisesse tsivilisatsiooni ennast määratleme, see on tegelikult sõprade, uute sõprade partnerit leidmisest hoidmisest ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on selline laiem, laiem, laiem asi, aga noh, kindlasti jah, selle tipnev küsimus on. Ma ütleksin, et üsna selline muutlik rahvusvaheline keskkond, mis on muidugi selle põhituum millel on otsene mõju tegelikult Eestile kahtlemata meie idanaabri arengut ja arengut laiemas maailmas. See kõik teatud mõttes on praegu sellises selgus, et me ei tea, kus lõpuks nii-öelda võib-olla maailmakord jälle stabiliseerub mingiks ajaks. Praegu on väga sellised nii-öelda väga suurte muutuste aeg kuhu need muutused nii-öelda tead, teatud mõttes seisma jäävad, kui nad jäävad, see, seda me veel ei tea lihtsalt ühelt poolt kogu lähis idaga seonduv või kogu selline nii-öelda islamimaailm aktiviseerumine, teiselt poolt selline Hiina, India suurriikide tegelikult tõus maailma mitte isegi suurteks tegijateks, aga võimalikuks selliseks nii-öelda suur võimudeks vanema väljumine sellisest võib-olla teatud mõttes demokraatlikust kriisist sellisel moel, mis kindlasti ei saa pakkuda meile täit kindlust. Et sellised arengud, rääkimata siin, mis toimub lähilähimal või mis on meiega otseselt seotud teatud niuke peataolek Euroopa Euroopa arengus, pärast suurt laienemist ja nii edasi, nii et noh, see, neid, neid küsimusi on uskumatult palju. Ja põhiküsimus on see, et ühel või teisel määral mõjutab see Eestit, kuna me elame väga, üsna üsnagi kindlalt majandussuhted arenevad ja nii et nagu kõik kõik on nagu niuksed tõeliselt päiksele, millest palju kõneldud, aga, aga, aga noh, kogu küsimus ongi selles, et kuidas seda vähemalt hoida ja ja asja parandas. Arusaadav muidugi aitasin kaasa ka selles mõttes, aga küsimus esimene oli ju ikkagi sellest, et Juhan Parts, kes te olete, kas televahel ei tundu valitsusaega tagasi nii-öelda kedrati sa selle peale mõeldes, et üks suur häda nii-öelda selle valitsuse kukkumise juures võis olla selles, et inimesed tegelikult ei tundnud Juhan Partsi nad ei teadnud, mis mees Juhan Parts tegelikult on, täpselt samamoodi, nagu on seda aeg-ajalt ette heidetud praegu istuvale presidendile Arnold Rüütlile. Et küll nähakse tema nii-öelda dokumendi nägu, aga seda, mis inimene seal taga on, seda tegelikult ju inimesed väga idea. Ma usun, et selles mõttes võiks öelda paljude Eesti poliitikute kohta, me tegelikult ei tea, mis inimene ta on, ma võib-olla tõesti olen teiega nõus, et et tegelikult seda edetabelit võiks juhtida meie praegune istuv president, sest tõtt-öelda vaatame tema elukäiku kogunema, aga kaasas olevat nii-öelda Eesti lugu ja tema nii-öelda isikut kui sellist, kuidas ikkagi see on kõik saanud juhtuda ja, ja kõik seda saatnud niuksed, erinevate erinevad seisukohad läbi aegade, siis kindlasti me võime öelda, et me tegelikult ei tea, jah, me teame andmeid paberil ja ma arvan, et see käib tegelikult paljude koht töökohtadega. Ma usun küll jah, et selles osas me oleme nagu kõik niuksed arenevad, arenevad inimesed ja, ja, ja võib-olla on ka Niukest vähe seda võimet. Neid inimesi, kes ühel või suuremal määral mängib Eestis rolli erapooletult ja sõltumatult lahti kirjutada inimesele endale on tihtipeale väga keeruline nakata endast rääkima või, või, või, või tegelikult on üsna üsna tülgastav on ka aeg-ajalt, kui inimest tehakse, kuidagi käsitatakse erapoolikut, et olgu siis negatiivselt, väga positiivselt. Aga noh, näiteks selline žanr, mis kindlasti on teatud mõttes ajakirjandusteaduses mõttes lihtsalt publitsistika arenenud küll suurriikides, et on niisuguste riigitegelaste biblio maffia, mis on meil puudu, võiks öelda. Me võime öelda tegelikult ju iga Eesti võib olla poliitik kohta, et me teame ta uskumatult vähenenud. No aga paneme mõned mõned sellised märgid, mille abil inimesed saaksid nii-öelda teiega ennas suhtestada ja, ja näha ja mõistus sel suvel, milliseid teatrietendus vaatasite? Kindlasti võib-olla kõige olulisem on Manitski teatris nimetamine niimoodi, et viinistus ja seal Andrus Kivirähu realistid, mis mõneti avab, kuna kuna see etendus mulle väga meeldis kogu oma sellise hea iroonia ka siis oli seda üsna nauditi, tuleb vaadata metalli, oli inimesi, kes kindlasti Metallica ma ei käi, üldiselt mulle ei meeldi päris Metallica selline väga metallkokk. Ma ei ole selle fänn, ma pigem eelistan selliseid pehmemaid. Ja teine mehe kontserdil, mis kontserdi leiame ühe kontserdil? Mae, käin üldse vähe kontserdil, seda ma pean tunnistama, et ega ma erilistel kontserditel pole suvel jõudnud, ei ole nagu väga huvi tundnud ja kuni otsida iseloomuomadusi või siis üldiselt, ega mulle väga massiüritused ei istu. Kui see on minu vaba valik, iseasi, kui see on kohustus või mingil mingil moel pead pead seal osalema, siis kindlasti, aga aga sellised massiüritused väga, võib-olla istujad. No selles mõttes peaministri kohast mõnes mõttes ilmajäämine, teisest küljest laiemas laastus kuidagi nii-öelda vabanemine, eks ju, andis selle võimalusega mitte nendel üritustel osaleda, see on täiesti arusaadav. Noh, peaminister üldiselt Metallica kontserdile osalema, ärge rääkige, me oleme näinud suurt poliitika esindaja kontserdil küll ja küll need on pigem muide nelja niisa kontserdile ma isegi lähe. Ma pean tunnistama, et kui te räägite muusika sellest, siis ma arvan, et tegemist on niisuguse, ütleme bändiga siis nii-öelda muusika keeles, kes, kes mulle üha rohkem sümpatiseerib, muuseas siis on see bänd, kes Eesti poliitikutele üldse väga meeldib, siis ma mäletan, ma ei, kindlasti ma ei ütle seda sellel kaalutlustel, miks ta, miks Edgar Savisaar seda, kes ma räägin päris tõsiselt, kui ma räägin oma muusikamaitsest, siis siis tegelikult sellisest võimulat tugevamast rokist. Ja ma loodan väga, et see bänd nagu kuhugi ära ei vaju. Et tast võiks saada päris suur tegija. Ma olen tähelepanu hakanud pöörama siis, kui mitmed saksa sõbrad on hakanud küsima tema kohta. Tal on hakanud ise kuulama ja tõepoolest minu arvates on, on tegelikult üsna üsna perspektiivikas grupp. Väljavõte toimikust kogutud materjali. 14. august 2004 ööl vastu pühapäeva tagurdati Volkswagen Passatiga otsa peaminister Juhan Partsi ameti Volvale, mis oli pargitud Tallinna vanalinnas valli baari ette. Ajakirjanik Christian Roosi andmetel oli juba teine kord, kui Partsi auto samas paigas kannatada saab. Saade ülekuulamine jätkub, ülekuulatav täna on Juhan Parts. Teise septembri õhtune valitsuse istung on teil ilmselt üsna hästi meeles, ma arvan, et ma ei pea täpsustama missa aasta teine septembri valitsuse istungit ma siin silmas pean. Ma arvasin, et te seda küsite. Ei mis seal ikka, selles mõttes. Noh, siin on nagu mitu asja, et valitsus käitus selles osas üsna üsna üsna adekvaatselt, olid teatud riigi huvid, teatud riskid, need riigi huvid olid Ameerika ühendriigid. Ei, ei, see on üks sügavamaid niuksed, vale kommunikatsioone, mida on püütud edasi anda, et justkui Eesti valitsusele keegi ütles, et võtke maha, et see ei meeldi kellelegi, Ameerika ühendriik, see on tegelikult nonsens. Tõsi küll, väikeriigi huvi on alati aktsepteerida neid, tõsi, kelle, kelle hulka või kelle kellega sõbrad ja liitlased. Me tahame olla ja põhiprobleem selle Lihula, aga oli ju see, et mitte, et see Lihula sammas tähistas rohkem nii-öelda justkui Eesti mehed oleks võidelnud Hitleri eest, mitte seda, et eesti mehed võitlesid Ülo Uluotsa kutsel 44. aastal Eesti iseseisvuse eest. Selle ja selles mõttes ausammas andis väga suure võimaluse propagandasõjas, mis parajasti käis Vene nii-öelda ütleme siis kremli-poolne propagandasõda selleks, et näidata Eestit, Lätit teatud mõttes ka Leedut väga vatilise riigina. Euroopa Liidu teine asi, mille osas Valitsus langetas otsuse teadmises, et, et Eesti politsei kenasti päise päeva ajal võtab selle ausamba kenasti maha ja paneb selle ladustamise kohta ja nii edasi. See oli politsei otsus teha sedasi öösel. Ma arvan, et see oli pigem siseministeeriumi, sest ma arvan, seal olid mitu ametkonda seotud lihtsalt läbimõtlematus, et kuidas seda tehniliselt teostada, nii et päike enne looja ei lähe. Ma arvan, see oli selline tööõnnetus, mida mulle on mitmed mu oma erakonnakaaslased, öelnud, et noh, oleks võinud siis leiva lahti lasta. Aga selles osas vaadake, teatas valitsusjuht käituma teatud situatsioonides, meeskonda kaitsvalt. Selleks on väga lihtne olnud jah öelda Margus Leivo, sa ei saanud valitsuse Üht ühtse otsusega valitsuse, mitte peaministri otsusega hakkama, sellest on tekkinud probleem, inimesed said justkui rahu, et Eesti valitsus tahab oma inimesi nii-öelda relva või ma ei tea, mis imeasjadega seal rünnata, mis on nonsens. No teie kohta on öeldud, te olete ainuke Eesti vabariigi peaminister, vaba Eesti vabariigi peaminister, kelle käed on määritud oma rahva verega. No see on päris, see on tugev liialdus, ütleme nii. Ma arvan, et õnneks seal midagi hullu ju lõpuks ei olnud, vaid pigem Madisoni propagandaoskused olid, olid paremad kui ja selles osas tuleb tunnistada, et see täitmine oli kehva. Jah, et niimoodi niimoodi läks. Kas ei olnud praegu me räägime propagandasõjas, kas siis mõtet ei olnud, et võtaks maha selle Lihula samba ja saaks samal ajal lahti pronksmees, siis me oleme tasa. Me oleme likvideerinud selle pinnu, eks ole, venelaste silmas ja samas me võtame välja ka suure palgi eestlase silmas, võtame selle pronksmehe, Tallinna. Jackpot oleks võitnud järgmised valimised. Õige muide see on ju veel võimalik, aga et natuke seda, et see on noh, mõneti on nagu sõjapidamisega, et ega kohaga mitu rinnet ei, ei, ei ole mõtet, avad, aga samasse Lihula sammas lõi suurepärase võimaluse korrastada kogu see vähk, mis puudutab veel okupatsiooniaegsete sammastega paneks neid ühte patta, et umbes sellepärast teeb Lihula maha võtta, et siis me saame pronkssõdur ära korjata, pronkssõdur tuleb niikuinii ära korjata, iseasi, kuidas seda teha ja niimoodi, et, et oleks, ei tekitaks mingeid erilisi probleeme, kuigi ma arvan, et need erilised probleemid, mida täna siin kirjeldatakse, meile on üle võimendatud, ma arvan, et ei teki. Mis on kõige suurem kahju? Selle Lihula samba puhul on meie vabadusvõitlejad, see on tegelikult kõige suurem, sest Nemad olid teatud mõttes andnud sellele aktsepti. Kokkuvõtvalt on see nagu tavapärast öelda, et otsus õige, teostus kehva, mis puudutuse jõule sammast, aga, aga mina enda nii-öelda südametunnistus on puhas. Nende meeste käest olete saanud avalikult öelda, palun vabandust, et rataste vahele minna. Me me oleme, me olime nendega tollel korral väga aktiivselt seostatud ja maakonna nende meeste osas. Igal juhul jah, et, et see, kui see puudutas nende meeste väärikust selle eest, ma kahetsen kõige rohkem, sest need mehed on toetanud tegelikult mitte mind, vaid kogu meie erakonda, nad on olnud meie sellised noh ütleme, moraalset kompassid. Ometi, nad on väga aktiivsed mehed, need, kes teevad ja ma arvan, et ma usun, et nad ei, nad on ka, kui nad on olnud solvunud, tundnud ennast puudutatuna, on selle andestavad. Te olete George Bushi kindlasti üks üks liitlane, olete ilmselt nõus, et ta on maailma esipoliitik number üks praegu. Ameerika president on alati poliitilise figuurina kindlasti esikohal. Kas see ei tekita natukene õõva, ei tekita sellist võõrdumise irdumise tunnet, et tegemist on ju mehega, kes ajab segi geograafia, ta ei, ta tegelikult ei tea, kus majanduses midagi asub, tema kohta räägitakse anekdootlike jutte selle kohta, et ta pole läbi lugenud mitte ühtegi raamatut ja kui jutt läheb raamatutel, siis palutaminel referendi la neljapäeval tuua selle raamatu sisu või tema on see mees, kes näeb enim tõrje, küsib, et mis kell seda vannet Glock Hännonit Sillasteks. Noh, see on natuke keerulisem, esiteks niipalju kui minul on olnud õnn olla praeguse Ameerika presidendi kontaktis, on, on kindlasti tema niuke tema tegelikkus on midagi hoopis teist kui võib-olla see hästi-hästi üldine, mis välja joonistub, teiseks kindlasti Ameerika presidente. On noh, on esindusfiguur selles osas, et ta on Ikkagi Ameerika administratsiooni esindaja Ameerika poliitika ei ole ainult sõltuv ühest inimesest, nii et siin on ka. Kui, kui püütakse seletada kõiki maailmas hetkel olevaid probleeme ühe inimese või mõnede selliste tema oponentide rünnakute tagajärjel tekkinud nihukese võib olla väärtkujutusega, siis ma arvan, et see ei ole päris nagu tõepärane, aga ühel plakatil vaieldamatult on tegemist ikkagi Bushi näol, noh, ma ta on keeruliste keerulisi otseseid veeretanud, ta on nii-öelda kogu oma poliitikaga poolel teel. Mina ei kuulu nende inimeste hulka, kes lähevad kaasa teatud niukse lühiajalise nihukese kihvti kampaaniaga, et olla Ameerika vastane. Ma arvan, et Eesti jaoks on oluline olla ameeriklastega strateegilistes suhetes. Ma arvan, et Ameerika on üks riik, kes väga palju ehitab oma poliitikat ka väärtustele. Ükskõik mida ei püüta selle juurde kirjutada, kui me räägime ka Iraagi sõda. Nii et selles osas Mul mul mul on, mul on küll, pigem, pigem suhtun, suhtun Ameerika vabasikastesse vägagi respektiga. Nafta on, on kahtlemata väärtus, kui praegu oleks teada needsamad andmed, mis on tulnud avalikuks toetaks seda endiselt Eesti vägede osalemist Iraagi missioonis. Ehk teisisõnu, massihävitusrelvi ei ole ja al-Quaedaga kontaktid puuduvad. No see on, ei aja, see on õige, see, see selles selles osas on väga keeruline meil me võime anda hinnanguid niukse tavalise, ütleme kuskil toidu või köögilaua taga, aga niukse noh, poliitikuna Ando siin selles mõttes ühte või teise poole hinnangul üsna keeruline valda tegelikult väga palju olulist informatsiooni. Ma räägin praegu nii-öelda Iraagi sõja käivitamise põhjustest, need on noh, selles mõttes püütakse loomulikult näidata, et see sõda oli. Või oli ilma konkreetset ajenditega neid põhjusi ka muudetud. Noh, ma olen lugenud üsna palju ka kirjandust ja mina, mina küll ei arva, et Saddam Husseini ei olnud massihävitusrelv. Aga neid ei ole lihtsalt õnnestunud leida. Kahjuks küll. Aga kui vaadata selle režiimi toimeloogikat ja öelda, et neil pole peo või keemiarelva ma lihtsalt ei usu seda jama, tuginen lihtsalt oma nii-öelda mõnede raamatu lugeda lugemustel, aga see on kui minuga kodaniku arvamus, see on nagu üks asi, teine asi on praegu. Eesti osalemine sellises, selles missioonis on täiesti teistsugune olukord. Noh, ja tuleb lähtuda sellest olukorrast, mis praegu on. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, 2004. aasta oktoober Turu-uuringute AS küsitlus näitas, et kolmandikku eestimaalaste arvata siin Juhan Parts kogenematu, tavainimeste jaoks kauge ning vaatab inimestele ülalt alla. Perekonnaseis lahutatud tütre ja poja isa. Ülekuulamine jätkub. Juhan Parts, kas te olete kunagi kahetsenud ka seda, et, et te tulite ära turvaliselt ametniku töölt ja, ja asutuse asust poliitikasse ei ole mitte kordagi. Lühidalt Küleedei ka teie jaoks eraettevõtlus ei ole kunagi olnud ahvatlus minna, teha äridelt. Teil on, teil on eraõiguse eraõiguseks, kui ma mäletan õigesti cum laude, noh, sellega peaks ju tänapäeval. Ja veel pealegi, ekspeaminister saaks visiitkaardile panna sellega lööks ju läbi küll, seda enam, et õiguslikku abi Eestis vajatakse üha ja üha rohkemaks. Ma ei välista, ma usun, et dokumendid on äri, võiks see suva ehk ei, mulle kui te räägite nagu ärist, et see on nagu eraldi teema, et me äri nagu erilaadsed, et kui te peate silmas nihukest pöördumist advokaadiks või midagi taolist, siis noh, ma ei olegi selle peale tõsiselt mõelnud. Aga, ja kui ma tahan teile ausalt täna vastata, siis kindlasti oma elus ei saa neid asju välistada. Pigem mind kindlasti huvitaks selline noh, ütleme siis mitte niivõrd konsultatsiooni business, mille kujutab eksadvokaat advokaadiks olek vaid ikkagi siis juba noh, nagu tõsine äri. Majandusostma kinnisvaraäri saab otsa, selle peale ta väga plaanis seada ei saa. Noh, seal selline. Aga need kinnisvara ka ma ise küll mitte eriti, aga, aga noh, kui vaadata siin sõpru, siis need, kes on õigel ajal ostult Tallinnas mõne korteri ja rohkem kui võib-olla endale vaja olnud ja nüüd selle maha realiseerinud teenid päris hea sendi nihel. Kahjuks kahjuks mina seda ei teinud, ei huvita ju ometi selline, müün paar korterit maha, saan sealt vaheltkasu, eks algkapitali on alati vaja. See on see nagu niuke. Ega, ega ma vaatasin siin olen mitmete ka mitmed Eesti ettevõtjad, kui te vaatate, kes on siin esiplaanil kui sellised võib-olla rohkem nagu niukses pea oli mõttes, et noh, eks nad ka viimaste aastate jooksul väga palju on oma võimalusi suurendanud just tänu sellisele heale olukorrale kinnisvaraturul. Aga ma ütlen, et see on selline üsna niisugune. Praegu Niuke kohvi kohvitassi tasemele. Spekulatsioon. Ma ei välista, aga kindlasti mitmite mängi lähim laev. No teil mingisugune kindel karjääriplaan kuskil on, mis peavad need järgmised sammud olema? Ma saan aru, valimised tulevad ja peale või nii-öelda enne seda ei saa nagu mingeid väga tõsiseid plaane teha, sellepärast et, et mis sealt edasi edasi tuleb või läheb ja seda me ei tea ju täna keegi. Jah praegust Eesti poliitilist olukorda vaadates, siis ei oleks küll nagu õige kuidagi loobuda või ma arvan, et selles mõttes võiks, võiks, võiks veel seda kutset kuidagi selle tegevusega ennast ennast ennast kulutada, magunet olen suures osas tegelikult realiseerimata, ma loodan, et see võimalus mul tekib. Ma olen väga rahul selle osas, et meil on õnnestunud tugevdada seda nii-öelda selle maailmavaatega erakonda. Ma tahan väga loota, et läheb hästi ja me suudame, suudame pakkuda tegelikku alternatiivid sellele, vabandage väljendust jamale, mis praegu siin, Eesti Eestis hullu, ma loodan, et Mart Laar tuleb. Aaviksoo tuleb, Tarmo kõuts, tuleb, Juhan Parts tuleb ja veel väga paljusid inimesi, kes tegelikult on reaalne alternatiiv sellele jamale, mis tegelikult hakkas peale Ansipi valitsuses esimesse 10-sse, teil on planeeritud juba? Ma ei tea, kui erakond neid nimekirja koostab eksami, ma usun, et nad teevad mulle väärilise pakkumise. Ja, aga noh, ma olen selles mõttes üles, ilmselt peab olema, et, et olla nii-öelda kindel selle parteiga Riigikokkusaamisel, ma usun. Mul on piisavalt palju toetajaid, et ja, ja inimesed inimesed mäletavad päris heast küljest, kindlasti on mul vaenlasi, aga, aga ma usun, et inimesed tulevad ja toetav, annavad. Nii valimistel kui mingi asja saaks Johan sellest CVs, mis teie peaministriks olemise ajal tekkis, ära muuta ühe asja rohkem kuldkalal sabahoope ei ole, mis asjad, mis asjad oma karjääri jooksul ära muudaksid. Konkreetselt selle peaministriaja jooksul Sellele ja sellele eelnenud oli muidugi geniaalne selles mõttes tulek, eks ju, poliitikasse ja see õnnestus no praktiliselt sajaprotsendiliselt peale muidugi selle sententsi Vali kord, mis tähendas ju ka tegelikult natukene noh, ütleme just sedasama valju korda, eks ju, mitte ainult korra valimist, et mis seetõttu oli võib-olla natukene ebaõnnestunud. See on, see vali kord, sündis tegelikult üsna huvitavat intellektuaalsete keskuste elude tulemusel ja tõepoolest, eks ta, kui ütleme nii-öelda niukse inimeste tähelepanu köitmise mõttes tema mitme tähenduslikkus noh, oli, oli, oli vägagi vägagi üks kaalukas argument, aga ma arvan, et kõige olulisem selle puhul oli kindlasti see nii-öelda koht kui väärtus. Mis, mis, noh, ma arvan, et see on nagu see sõnum number üks, jah, tõepoolest, sellega kaasnes see, et, et mida on tõlgendatud, vali üks koht, aga teist korda nüüd siis on võimalik teha, valib teist korda. See oli nüüd nali. Teate, ei ole mul sellist asja, et on asju, mille osas vot kui me räägime nüüd niukse erakonna juhtimisel ja seda peaministri rolli täitmist on asju, mille osas noh, ikka ja jälle sa mõtled seda läbi ja arvad, et noh, vot selle koha peal oleks pidanud tegema täpselt nii, mitte noh, kas järgi andma või, või tegema selle valiku. Aga need on kõik sellised takkajärgi spekulatiivse spekulatsioonid, mis mõttekad ainult endale. Et kui tekki, termin võimalused seda, seda seda teha, siis nii-öelda õige valik, mis praegu tundub, te olete nüüd enda peas ikkagi need valikud ära teinud, ma olen, jah, neid on, neid on erinevad, on, neid on erinevaid ja aga need on kõik sellised niuksed noh ühelt poolt analüütiliselt teiselt poolt mõneti ka võib-olla emotsionaalsed asjad, mille osas noh, nagu mõtled, et, et kas, kas see oli teine või mitte noh, üks suur küsimus oli meie jaoks, ma tahan kasvõi ühe küsimusena oli see, kui me olime saavutanud hea valimistulemuse suurema kui me ise ootasime ja meil oli selge valik, kas minna tegelikult üldse võimule või mitte, aga samas on reaalne moraalne kohustus mitte kohustus oma valijate ees, mitte tegelikult seda võimalust, selle võimaluse mittekasutamine oleks suur viga. Samas jällegi kindlasti tead teatud poliitilises loogikas jätkata lasta jätkata sellel praegusel koalitsioonil, mis meid kogu aeg ähvardas. Ärge meenutage, seal olid võimul enne valimisi Reformierakond, Keskerakond juba, keda toetas rahvaliit. See kolme erakonna blokk, mida ühendavad teatud nähtamatud niidid, mis vääriksid eraldi ülekuulamist, nii-öelda on, on see kogu aeg ja see on üks suur probleem. Aga teeme väikese pausi, me helistame kohe ühele tuttavale ja, ja jätkame siis taas. 1000 andsite numbri Kuno, palusime helistada mõnele heale tuttavale või sõbrale, see number kuulus Allar Jõksil ja õiguskantsler on meil telefonil. Tere päevast, Allar. Tervist. Teie olete Juhan Partsiga sedavõrd tuttavad. Olete kursusele? Jah? Kas see lugu, mida ma, mida ma nüüd ootame, on seotud ka kuidagi ülikooliga? Pika Juaniga seovad meid mitmenda söödaga, no aga tuleb tunnistada, et ma olen ka Juhani alluvuses töötanud. Nimelt 87. aastal, see on siis juba 19 aastat tagasi. Olime õues Gruusias, see ma enam ei mäletagi, mida me seal ehitama pidasin, pidime, aga Joan oli Jaan oli nüüd ma võin eksida, aga ta on minu arust meie maleva komissar, mitte komandör, aga sisuliselt tööd juhtis teema. Ja, ja sealt on mul meeles mitmed sellised naljakad seigad, mis ei elu lõpuni meelest üks on see, kuidas tegime käsikeevitust. Võib-olla noorele inimesele, kes nõukogude aega ei mäleta, nagu väga raske selgitada, mida tähendab käsikeevitamine. See on selline asi, kui on seal suured raudvarbad. Ja siis kuna keevitamine on kallis ja üliõpilastest eestlastest tööjõud on odav, siis Faineid raud varbasid seal omavahel traatidega kokku pandud. Noh, kas need ehitised ka püsti jäid, pärast on nagu väga raske öelda. Kõigepealt alla Reata, seda meelde tuletasid mulle see seik, me ehitasime seal Tartu riikliku üli kooli suvekompleksi Musta mere äärest umbes 30 meetrit Foomist 20 kilomeetrit Tbilisi poole. Ma ei usu, et see kompleks on valmis saanud. Sest meil tegelikult sellest kahekuisest maleva ajas suutsime endale tööd organiseerisime umbes 10-ks päevaks. Naljakas, Gruusia, Gruusia, Gruusia niimoodi kombed olid seal kõrged, aga aga mulle meenuvad muidugi ausalt öeldes sajad muud juhtumid, eriti sellest, et meil oli nimelt selle, kus me magasime või elasime seal kõrval oli üks suurepärane arbuusiväli, mida valvas üks mees püssiga. Ja muidugi kõige kõige kavalamad mehed oli see, kuidas endale arbuusi sealt tuua. Kui mees püssiga valvab nii-öelda. Allar Jõks, suur aitäh teile. Johan 1000-lt lõpetuseks küsida, ma usun, et see on küsimus, mis, mis huvitab paljusid raadiokuulajaid teie seljakotis, peaministrikepike on veel alles loovutada, veel kunagi juhtida Eesti vabariigis valitsust. Te tahate öelda ja oligi kallid sõbrad, tuleme, toome hea poliitika koos isamaaga, aga ärge sellest rääkida, ma ei, ma ei räägi sellest küsimus, ma, ma olen alati olnud seda, et kui ma osalenud valimistel, et vali mind tõesti ainult need inimesed, kes mind toetas. Et Mul on hea meel nende üle, kes mind tõesti toetavad, need, kes mind ei toeta, ärge mind valige. Ma ei ole sellise filosoofiaga inimene, et mul peab olema mingisugune võimu koht, see, see, see ja üsna raske on niimoodi elada, kui sa tahad mingit kohta saada. Aga kui kunagi tekib selline võimalus, et keegi teeb ettepaneku ja selline ja mina olen kõige õigem, ma arvan, et ma teeks seda. Jah, sest ma arvan tegelikult noh, see on see, see on nagu, nagu sportlasele, kui ta on nagu, Ühe katse teinud ja ta tegelikult tal jääb tegelik puhakas jääb sisse. Ja minul on tegelikult see purakas seal sees ja kahjuks. Aga ma loodan seda kunagi anda nii-öelda Eesti riigile. Meie tänases saates oli külaliseks Juhan Parts. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Nojah, selle kohta midagi öelda. Nii palju, kui ma telekast näinud ja kuulnud olen, ongi kõik, pole nagu süvenenud sihuke suht minu jaoks võõras inimene ei oska end arvamuste vahetust öelnud, pole kokkupuuteid olnud ja kõik põhimõtteliselt. Naljaks imeliku olemisega. Rohkem nagu mitte midagi ei maandust kuulnud, aga ei arva eriti mitte midagi. Et jätab täiesti külmaks jätvat aasta arvamus ei arva midagi. Poliitika mõttetu, täiesti. Ma arvan, et ei oleks Lihula sammas pidanud maha võtma ka muud negatiivse demagutesse. Pealegi arvan, et tavaline poliitik, kes tegi peaministrile oma tööda midagi, kuna ta tänapäeva poliitilise, eriti rollimänge, siis las ta olla seal, kus on. Ma arvan, et Juhan on väga tark mees, aga tal on eneseväljendusega raskuses. Järjest hakkas ta Lihula sammast maha. Aivar saaksid, oleks võinud ta isegi olles telliskiviga vastu pead saada ühepikkused alale, ükskord nägin, siis seisis minu kerad, uhke tunne oli, mulle ka meeldib. Ma ei tea, muhe mees küll. Ei oska. Nii ära mitte midagi, natuke idiootset ideed. Ausalt öelda, midagi positiivset küll ei tule, kuidagi selline tobe kuivpoliitik ülekuulamine.