Järgmisel aastal saab kultuuriministeerium hakata ellu viima oma kultuuripoliitikat, kuna valmib praegu Eesti riigi järgmise aasta eelarvekass. Kui eelarve on endine, nii-öelda konservatiivne ja seal ka midagi nüüd suunda sees ehk lihtsamini öeldud, millised valdkonnad saavad raha juurde ja kust võetakse vähemaks? Suur aitäh huvitava küsimuse eest ja kõigepealt tõdesin, et tõepoolest Kultuuriministeeriumi eelarvet võiks nimetada konservatiivseks nagu kogu Eesti riigi 2000. aasta eelarvet kuivõrd elame praegu ja kus pigem hoiame kokku ja tõmbame kulusid koomale, kui et kulutame üle. Ja nii on ka vabariigi valitsus otsustanud riigikogule esitada tasakaalus Narva. Alles äsja tulime välja üpris raskest ülesandest, saime valmis säästueelarve ja ilma vahepealse hinge pausita. Asusime kõik ministeeriumid uue aasta eelarve tegemisele. Muidugi päris oma poliitikat saab uus valitsus teha võib-olla järgmise eelarve juures, sest selge on see, et kõik muutused, juhul kui nad on vajalikud, vajavad siiski aega ja ettevalmistust eriti hästi ja läbi kaaluma kõiki muudatusi, mis on seotud kultuurivaldkondadega. Ma olen varem niimoodi arvanud ja praegu selles uues töös saanud üha rohkem neid kogemusi, et nii see tõesti on, sest kultuur ei ole mingi ühekordne aktsioon. Kultuur on elamisiis. Kultuur suur kultuuriministri pilgu läbi tähendab kõikidele kultuuri valdkondadele. Parimate tingimuste ruumist riigi poolt. Ja seda protsessi on hästi-hästi. Kerge võib olla mõtlematute ümberkorraldustega lõhkuda ja siis pärast seda hirmus raske taastada. Järeldada, et eelarve on täpselt sama mis sel aastal või on mingid muudatused siiski? Eelarve ei ole kindlasti täpselt mitte see ja eelarve on avalik alates sellest hetkest, kui ta on esitatud parlamendile, tänase kuupäeva seisuga ta seda veel ei ole. Võib öelda, et eelarves on toimunud juba sellised olulised muudatused, et meie käsitlema oma eelarvet koos kohalike investeeringutega kultuuriobjektidele, mida eelnevatel aastatel ei ole olnud ja seega võiks nagu oletada, et meie piir tema on suure. Sisuliselt muidugi on meil tegemist, nagu ma juba ütlesin, üpris konservatiivse ja kokkuhoidliku eelarvega ja seega Rõõmustavat aspekti, et mõni valdkond oluliselt järgmine aasta raha juurde saab. Kahjuks ma ei saa kinnitada. Küll aga on järgmisel aastal selliseid projekte, mida varasematele aastatel ei ole olnud ja mida me peame tähtsateks nendeks nendest, ma tooksin välja kõigepealt siis suurejoonelise Eesti raamatu aasta, mis kestab ju tegelikult tõepoolest terve aasta, mis ei ole ühe, kahe kolmepäevane või isegi nädalane või kuune projekt. Projekt, teenium, 2000 satud siis muutuva maailmaga ja uue numbriga ajaarvamise ja selle projektiga seoses on rida rahvusvahelisi üritusi, mida me tahaksime toetada, see on kogu kultuuriprojekt, siia alla lähevad nii nii kunstiprojektid kui kui muusikaprojektid. On mõned päris uued toetused. Me oleme pidanud vajalikuks kolme uue keskuse, seal siis tantsuinfokeskuse, muusika, infokeskuse ja kaasaegse eesti kaasaegse kunsti keskuse toetamist meie ministeeriumi arvest peame praegu hetkel väga oluliseks, et meil oleks võimalus saata oma kultuuri esindaja Moskvasse alates järgmisest aastast. Hetkel Kultuurkapitali toel on meil olemas kultuuri esindajad, toimub Brüsselis, aga et oluliselt nagu laiendada seda kultuuri ja oli ka ka ida suunas ja, ja paljud-paljud, sellised üritused. Kuna sport on samuti kultuuriministeeriumi haldusalas, siis järgmine aasta me kõik väga hästi teame, et toimuvat Sydney olümpiamängud ja see on moodi vajalik, aga ka kallis ettevõtmine. Milleks vahendid tuleb leida kultuuriministeeriumil. Mida sort ehitatakse järgmisel aastal, kas kunsti muuseumit ja Eesti Rahva muuseumit? Suurehituste järjekord on paika pandud riigikogu poolt aastaid tagasi ja tõepoolest on kokku lepitud ja kultuurikontseptsioonis kinnitatud, et järjekord Muusikaakadeemia ja Eesti kunstimuuseum ja, ja Eesti Rahva muuseum 11. septembril pidulikult avati Eesti Muusikaakadeemia, see tähendab, et järg Eesti kunstimuuseumi käes. Millises mahus ja kuidas seda järgmine aasta ehitada saab? See on hetkel veel päris suur küsimus. Igal juhul tuleb selle hoonega alustada ja me teeme küll kõik selleks, et see nii ka oleks. Kas Eestis on mõni kultuurivaldkond praegu, mis lausa nagu vireleb nagu maha jäänud oma arengus, kuidas te arvate? Mina julgeks küüni väita, kui ma vaatan ja võrdlen nüüd järgmise aasta eelarve projektiga eelnevate aastatega, siis tundub, et siik Kultuuriministeeriumi poolt on küll kõik erinevad ministrid hoolitsenud sõja eest, ettekultuur on, on tervik ja ja nii nagu elus ei ole võib-olla õigemaid, vähem õigemaid valdkondi. Nii seesama kehtib ka kultuuri kohta. Et nii teatrid, raamatukogud, muuseumid, kontsertorganisatsioonid. On üpris kenasti toetatud. Iseasi on muidugi see, et kui raamatukoguspetsialist vaatab meie eelarvet oma pilguga ja, ja talle tundub võib-olla, et võtke nüüd seda tõesti sellise mittekohase näitena, et et äkki äkki võib-olla tema pilgu järgi on Kultuuriministeeriumi hoolanud liiga teatrikeskne siis sealsamas võib-olla teatraal vaadates meie eelarvet ja teadis probleeme, teravaid muresid tal võib tunduda, et võib-olla siit muuseumide osast saaks natukene ära võtta ja, ja, ja just tema valdkonnale, nõnda ma pean isegi ütlema ja mul on seal aga kinnitatud, et see hüpe, mida on teinud Eesti raamatukogud viimastel aastatel on olnud tõesti väga suur ja ja siin on kuskil viie aastaga tehtud ära see töö, mis mujal maailmas 20 30 aastaga, seda kinnitas mulle ka veel täna meie raamatukogunõunik Meeli Meskus. See on tegelikult väga tore, see tähendab, et see ala on, on Eestis saanud väga tugeva aluse ja siis on ka väga tähtis, sest raamatukogu tänases mõttes ei ole mitte lihtsalt ainult raamatu laenutamise kohta, on, ta on infokeskus, ta on mingil määral seal ka sotsiaalkeskus, inimesed tulevad, saavad, saavad vestelda, tan kultuurikeskus ja see on meie tänases Eesti Eesti piiblis väga-väga oluliselt näha ja tunda. Võib-olla tõepoolest see, et meil ei ole sajand algusest saadik olnud iseküsimus on kogu aeg üleval olnud, meil ei ole olnud oma rahvusliku kunstimuuseumi julgeks väita, et see on äkise, kiratseb, on, on võib-olla paha sõna ja samas oli õige. Aga, aga see on jätnud oma jäljed ja, ja siis ei ole ju sugugi mitte imestada, et kunstiringkonnad on mures kaasaegse kunsti mittemõistmise pärast. Samas me peame aru saama, et kui puudukse klassikalinegi oma kunstitunnetamise kogemus, siis on väga raske tulema ka ka uute meediate õppida ja teada tahtmine ja, ja, ja see on nüüd tõesti selline probleem millele loodetavasti eesti riik leiab lahenduse. Me avame oma kunstimuuseumi lähematel aastatel. Kuidas need muusikakollektiivid järgmisel aastal elavad, kas muusikute palgad tõusevad v kollektiivid kestavad edasi, kuidas nõnda, et prognoosid on? Kultuuriministeeriumi eelarves olemas väga täpselt püüdnud järgida seda suunda, et juhul kui me peame olema kokkuhoidlikumad, et ei tõmmataks kultuuriinimeste töötasud avameelselt öeldes ei ole ka tõusu loota, kuid igatahes mitte mitte ka langust. Mis puutub muusikasse, siis seda on ju täiesti õigustatult nimetatud meie kultuuri lipulaevaks ja ma olen sellega nõus tuletades küljele selle meede ei ole, ei ole halvemaid ega paremaid valdkondi. Nii rahvakultuur, nii süvakultuur, nii teater, kinokunstmuusika on võrdselt tähtsad, kuid ei saa salata, see, millise kõlajõu ja, ja millise vastukaja on leidnud eesti muusika ja eesti muusikud mujal maailmas. Paneb mõtlema, et muusikal on tohutu suur jõud ja, ja võib-olla ka inimeste vastuvõtlikkus muusikale on suurem kui, kui teistele kunstidele. Meil jääb selle üle ainult ainult rõõmustada. Just nädal aega tagasi tulin ise Use Tomi muusikafestivalilt Saksamaalt mis oli seekord pühendatud Eesti muusikale ja kus enamus kontsertidest oli kantud sellest ideest, et seal esitati eesti muusikute teoseid ka Eesti muusikute ettekandes. Ja, ja, ja siin on tõesti meil maailmanimesid ja mis on ennast ise reklaaminud ja sellega ka kogu Eesti riiki. Pigem peaks tõepoolest mõtlema, et kuidas, kuidas riik saab seda potentsiaali ära kasutada, mida muusikud oma oma vapustava loominguga oma akustavate isiksustega ise on teinud. Nad on olnud nagu omamoodi diplomaadid, meie, meie kõige paremad diplomaadid maailmas. Mida teeb Eesti riik, et oma andeid juurde tekitada või neid nagu taastoota ja toetada tulevasi maailmanimesid? Kui rääkida taas muusikast, siis ei ole vist vist paremat tegemist riigi kui, kui see, mis on tehtud ehk tõepoolest Eesti Muusikaakadeemia. Ei ole kahtlust, et, et sealt sealt tulevad üha uued ja uued nimed kelle üle me võime uhkust tunda. Meie järgmise aasta eelarves on tõepoolest oluliselt suurem tähelepanu professionaal kultuurile kui võib-olla varasematel aastatel. Seda on rõhutanud ka praeguse valitsuskoalitsioonileping juba juba mainitud projektide kõrval, ütleksin siis ja nimetaksin, et meil on esmakordselt toetus Eesti süvamuusika ja muusikaalaste trükiste väljaandmiseks. Töö, mis on olnud hästi-hästi söötis ja, ja mille alustamisega ei saa enam oodata. Me peame oluliseks nüüd ansambli filmimine On ja kammerkoori. Nendega aga, aga paljude teiste kollektiivide toetamist nimetaksin vaid joonelist balti riikide ühisprojekti Kremerata Baltica toetamist, mis on, mis on samuti lihtsalt fantastiline kollektiiv, õnnestus, õnnestus jälle kuulda ja näha ja lihtsalt jääb üle õnne tänada, et on isiksusi ja andeid, kes meile rahalise toetusega, mis, mis seni. Ja ega see toetus ei saa kunagi olla nii suur, kui me tegelikult tahaksime vähese toetusega teinud meile fantastiliste reklaami. Ehk parafraseerides meie armastatud presidendi sõnu. Mulle tundub, et kui esitatakse küsimus, et mis on Eesti Nokia, Eesti Nokia on kokkuvõttes istikultuur, see ongi see, mille kaudu meid maailmas tuntakse. Kuidas oleks kõige targem Eesti muusikat Maarimasse laiali kanda, kas selliste Joonase lähetamise moodi projektidega või, või plaatide väljaandmisega või mis te arvate raadio kaudu? Küllap on olulised kõik nii muusika lähetamised, selle sõna kõige paremas mõttes heliplaatide väljaandmine ja, ja seda on teinud maailmas tõesti kõige paremad ja laiema levikuga plaadifirmad kui ka avalik-õiguslik meedia mis laiemas plaanis ju tegelikult tutvustab Meie kultuuri nii meile endile kui ka kõigile neile, kes, kes sellest meediast vähegi soovivad osa saada. Kas Eesti muusika eksport toob raha sisse ka Eesti riigile, näiteks Ameerika ja Inglismaa riikide eelarvetes on lausa eraldi Ridavat tuleb suur kasu sellest. Ja see on päris huvitav mõte, praegu tundub, et tahaks sellele küsimusele vastata igal juhul ja ehkki otsest sellist eelarverida Eesti riigieelarves ei ole, aga miks ja küllap kõik need meie kultuurist osasaajad, mujal lähevad Eesti riigi vastu edaspidi palju suuremat sümpaatiat ja huvi kindlasti tulevad siia või ostavad midagi, mida meie oleme teinud. Mis tähendab seda, et kuskilt ringiga võttes on see igal juhul meile kasulik ja, ja võib-olla kunagi on võimalik ka neid numbreid kuidagi välja arvutada. Arvan, et kultuuriturism, mis on oluliselt Eestis suurenenud on just üks selliseid konkreetseid näitajaid. Millal Eesti ühineb Rooma leppega, eksis muusikute eluolu, selle läbi võiks natuke paraneda. Hetkel on Rooma konventsioon on käinud läbi vabariigi valitsusest ja saanud heakskiidu, kuid riigikogule veel veel esitamata. Nii et see on lähiaegade küsimus. Ja kui Eesti tõesti ühineb Rooma konventsiooni kuninga, mis, mis kaitseb esitajate õigusi, siis hakkavad tasud esitajatele laekuma oma konventsiooni maadest. Aga ka Eestist, näiteks Eesti Raadio peaks umbes kaks miljonit selle peale kulutama, kas sellega on ka arvestatud? Hea küsimus ringhäälingu nõukogule, kes kes tegelikult on nii Eesti raadio kui kui Eesti televisioonistrateegia ja poliitika väljatöötajad ja, ja eelarve täitmise jälgijad. Küllap sellega selles mõttes arvestatud, et sellest hetkest, kui nende küsimustega peab tegelema peavad vastavad summad olema ka eelarvetes kajastatud. Kuidas on lood Eesti Kontserdi direktori, millal selgub uus direktor? Eesti Kontserdi direktori konkurss ju tegelikult mäletatavasti alles koli ja tähendab, et tegemist on organisatsiooniga, mis on konkurssidest võib-olla veidi väsinud päris mõistetavatel põhjustel seoses senise direktori Enno Matiiseni lahkumisega tuleb selle küsimusega uuesti tegeleda ja kultuuriministeerium ongi sellega tegelenud. Hetkel on direktori asetäitja Aivar nimetatud direktori kohusetäitjaks ja meie kõigi huvides, et juhttäieõiguslike volitustega juht asuks hästi kontserdi ette nii pea kui võimalik. Siin on hästi-hästi keerulised tehnilised probleemid. Aga nad ei ole muidugi mitte lahendamatud ja, ja ehkki me soovisime alustada tööd uue juhiga juba vähemalt novembri lõpus, detsembrist mulle tundub, et hetkel ma peaksin ütlema, et ma usun, et esimesest jaanuarist aga kui varem seda parem ikka alati nagu aja maha võtnud ja me ei ole aega maha võtnud, kuid on võib-olla näete seaduse parandused etendusasutuse seaduses, mida me sooviksime teha, sest see on otseselt seotud konkursi korraldamisega ja Mei ühe konkursi korraldamine on hetkel selja taga, see on siis Draamateatri direktori kohale. Kogemused, nii positiivsed, kui negatiivsed on olemas. Muusika maailmas on on veel teisigi konkursse, mis lähiaegadel tuleb korraldada eksam ERSO direktori kohta samamoodi need on nad nagu täiendavad omavahel seotud, meie riik on väike, meie kultuurisfäär on väike ja, ja muusikavaldkond väike, kõik need omavahel päris tihedasti läbi põimunud, nii et selles mõttes ma, ma ütleksin jah, peaaegu, et meele küll võtnud aega maha, aga aga, ja tegutseme selle nimel ja, ja usun, et, et ka praegu Eesti Kontsert elab ja, ja tegutseb ja, ja ei ole probleeme, aga muidugi alati on parem, kui juhiti ennast, mitte asetäitjate näoga kohusetäitjat, tänavaid, nagu ma juba ütlesin, täieõiguslike juhtidena. Kultuurkapitaliga jääb kõik vanaviisi, vahepeal oli nagu ümberkorraldamine plaanis kultuurimini. Tõrjumil ei ole olnud Kultuurkapitali ümberkorraldusi plaanis, teisalt esimeseks Oktober naabriks on kõikidel nendel organisatsioonidel, kes on seaduses kirjeldatud ja kellel on võimalus esitada oma kandidaate uutele sihtkapitalile nõukogudele. Loodetavasti need need liikmed esitatakse ja, ja see kõige suurem muudatus saabki toimuma, kui ma selle läbi, et juba selle aasta lõpust asuvat uued sihtkapitali nõukogud ja usk kultuurkapitali nõu Aga neid inimesi on üsna raske leida, sest enamik neist tahaksid saada toetusi kultuurkapitalist. Siin on taas küsimus sellest meie meie riigi meie vaimult suure, aga võib-olla mõnikord võimult väikese riigi omapärast. Meenutagem kas või seda, et kultuurkapital on, on nüüd töötanud 94.-st aastast ja, ja on olnud kahe erineva koosseisuga sihtkapitali kahe järgneva perioodid kogemus paljudel inimestel osad nendest, kes, kes on ühe aja, seda ma usun, et väga vastutusrikast ja rasket tööd teinud ei soovi mitte mingil juhul seda enam edasi teha põhjusel, et nad soovivad ise rohkem tegutseda. On vähe neid, kes võib-olla on, on valmis jätkama seda, seda tööd veel teist korda, nii nagu seadus seda lubab. Ma ise pean ka teatud niisugust roteerumist väga vajalikuks. Poolest. Hetkel ei ole meile esitatud väga palju kandidaate, aga valida on hea siis, kui on valik, nii et kasutan ka siinkohal seda võimalust tuletada kõikidele Nendele asutustele, institutsioonidele, kellel on see võimalus. Et palun esitage oma kandidaadi, esitab ja need inimesed, kelle kätte me usaldame, päris päris suure hulga Eesti riigi raha, mis kõik läheb meie kultuuri toetamiseks ei ole see tegelikult tore. Seda raha on nagu viimasel ajal vähemaks jäänud. Kuidas järgmine aasta on sõda, Kultuurkapitali toetussummat? Siinkohal on mul küll hea öelda, et tehke kõik prognoosid, majanduslikud prognoosid ei ole väga roosilised, on on just Kultuurkapitali summa, mis teatavasti saab siis oma laekumised alkoholi ja tubakaaktsiisist planeeritud järgmiseks aastaks veidi suurem kui nüüd selle aasta kinnitatud eelarve. Tuletan siis meelde, et 99. aasta kinnitatud Arveks Kultuurkapitalile jäi 83 ja nüüd 863000 krooni ja järgmise aasta eelarve kavas on planeeritud meil praegu 91 ja, ja pool miljonit Kultuurkapitali eraldisteks. See nüüd koos filmi sihtkapitali. Eesti filmi sihtasutus on eraldiseisev asutus ja selle toetust on planeeritud samale tasemele kui eelmine aasta. Küll, aga arvestades tõepoolest seda et hästi siin peaks peaks jalad alla saama. Ja Eesti film Eesti filmi ei ole võimalik teha ilma rahvusvahelise koostööta ja siin kehtivad omad reeglid. Üks nendest, see, et ei tule mujalt raha kui meie riik ise, teatud osa sellest ei pane. Me oleme ette näinud ka tõepoolest veel lisab taotluse eesti filmile just rahvusvaheliste projektide toetamiseks. Nagu teie aednud otsesaate, eks ole küsima, kuidas meie enda tulevik on, et kas Eesti raadios ja Eesti Televisioonis on ka midagi, millega kultuuriministeerium tunneb end seotud olevat mingit osa sellest? Kultuuriministeerium valmistab ette uut ringhäälingu seadust, selles mõttes oleme me nii raadio kui televisiooni ka väga tihedalt seotud. Kui te mäletate neid arvamusi meedias televisiooni ja raadio sarve vähenemise osas, mis seal kõikusid 30 ja 50 ja ja nii edasi, siis, siis praeguseks on küll kultuuriministeerium arves näinud ette tõepoolest siiski vähenemisega 10 protsenti, ma arvan, et arvestades nende kahe organisatsiooni küllata suurt eelarvet ja võimalikke ümberkorraldusi, mida vähemalt televisioonis, mis on juba hakatud üpris jõuliselt ka ellu viima, siis siis peaks võib-olla nende vaata piires ka hakkama saadama. Kui te tahate nüüd küsida, et kas kultuuriminister hindab klassikaraadiot kuulab, siis siin ma pean küll vastama teile jaatavalt, ma olen kindlasti üks nendest vähestest. Sest mul on teada ka see, kui palju või keegi mingit raadiojaama oma või telekanalit vaatab. Aga, ja siin ma pean ütlema nüüd küll oma oma isikliku arvamuse, et see ei ole kindlasti mitte alati kvaliteedikriteerium. Koalitsioonileppes on olemas kultuuripeatükis punkt number kaks, mis sillutab vajadusele avalik-õigusliku meedia osa suurendamist kultuuri propageerimisest. Kuidas te seda ellu viite üldse, mida see võiks tähendada? Laiemas plaanis on see mingil määral võib-olla tegevusjuhis just ringhäälingu nõukogule, kes täidab avalik-õigusliku raadio ja televisiooni nagu seejärelvalveorgani ja, ja ettepanekute tegija rolli. Aga sellega on koalitsioon on soovinud näidata oma seisukohta selles küsimuses, et just nimelt nende ülesannete hulgas, mis seadusega Eesti Raadio ja Eesti televisiooni Meil on seatud, on meie arvates esikohal eesti rahvuskultuuri edendamine, propageerimine ning selle parimate saavutuste salvestamine, säilitamine ja tutvustamine samuti maailma kultuuri parimate saavutuste vahendamine. Nii et kui igasuguse kokkuhoiu juures millegipärast mõnede asutuste juhid alustavad kultuurivaldkondade kärpimist, siis see ei ole koalitsiooni arvates küll kõige õigem tee. Kuidas selle uue ringhäälingu seadusega nüüd edasi läheb, millal see avalikkuse ette ilma pea, mis siis edasi saab? Riigikogule tuleks üle anda hiljemalt oktoobri lõpus ja siis on riigikogul juba selle seaduse osas oma lõppsõna öelda. Küllap see saab olema huvitav ja vaidluste rohkem periood. Me jääme seda perioodi ootama, aitäh teile.