Tere, hea kuulaja, algab muusikauudistetund heligaja saate teemad on järgmised. Tänaõhtusest, kontserdist, laulud, hingest, räägib Marge-Ly Rookäär, ole dirigent Hirvo Surva. Täna enne annab Eestis kontserte Argentiina päritolu kitarrist Ernesto bitteti, kellega tõi intervjuu Mirje Mändla. Kontserdisarjast jõululaps räägib organist Andres Uibo Marcheli roogerule. Tallinna tehnikaülikooli meeskoor tänasel jõulukontserdil esiettekande. Tänasest Hortus musicus väravatorni kontserdist räägib Merje Mändlale Andres Mustonen. Täna ja homme on Elvas ja Tartus kolme noore laulja kontsert ooperisõpradele, vahendab Hedvig Lätt. Trio. Romanss esineb koos kitarrist Tiit Peterson iga, keda küsitles Natalja sigeme. Kontserdiagentuuri Concerto gross aastalõpukontsertidest räägib eraldaja Mailsildas Kersti hinnale. Teatri- ja muusikamuuseum sai endale klavessiini. Eestis on hakanud heliplaate välja andma uus tootja Global Music. Esimeste iilitiste hulgas on Riho Sibula, Estonian Dream Big Bandi koostöö ning Aleksei Saksi. Poznan haavade ja džässilugude sooloplaat lüügel Hornil Aleksei Saksi küsitles Tiia Teder. Lepo Sumera kammermuusika plaadiesitlusel käis Mirjam Tally. Saate lõpus kuuleme Priit Kuuse valikut laia maailma muusikauudistest. Täna õhtul on metodisti kirikus viimane kontsert sarjast laulud hingest. Projektijuht ja dirigent Hirvo Surva rõõmustab, et toimunud kontserdid on vastu võetud väga soojad. Et kolm kontserti on selja taga juba siiamaani küll väga kenasti vastu võetud. Esimene kontsert oli heategevuskontserdil, Rapla kirik oli puupüsti täis, oli küll külm ja pillimeestele kujutama pillidega hakkama saada ka väga kenasti vastu ja mulle tundub, et see kava oli õieti koostatud, et ei olnud sellist tavalist jõulu tingelsangarit vait, natuke mõtlikum ja natukene võib-olla enda sisse vaatav ja tihtipeale mõtlev ja võib-olla kogu selle meie eludele, mõtle, mis siin praegu Eestimaal on ja kuidagi ta tundus selline hästi intiimne ja panin sellise rahuliku mõnusa meeleolu. Ka Pärnu kontsert oli, rahvast käis, seal toimus rahvusvaheline jõuluvanade konverents, päris huvitavaid esineda, kolm, neli esimest rida oli ainult jõuluvanasid. Tartuski oli üsna palju publikut, kui Tartus oli samal päeval kolm kontserti samal ajal ja jagus rahvast kõigile ja vaid väga kenasti vastu. Kontserdisarjas laulud hingest löövad kaasa ka rivaale kammermeeskoor ja ansambel duubel seitse ning mõlemad kollektiivid tähistavad käesoleval hooajal oma viiendat sünnipäeva. Duubel seitsmel lõpeb ära selle aastaga, viies aasta siis tegevusaasta ja, ja kammermees kurilt käib viies hooaeg, nii et seal nagu natukene koos ja ütleme siis selliste noortekollektiivide esimene tähtpäev, et nagu selle mõttelise teiste tehtud. Kindlasti tuleb meile kevadel kontsert, aga esimene märk oli nagu just sellel talvisel kontserti. Kuidas siis omavahel haakuvad need džässmuusika trio ja, ja Siiri Sisask, kes on värvikas lauljanna ja siis ütleme selline akadeemiline mees kord, kuidas. Mõte selles oligi, et need panna haakuma lihtsalt ja tegelikult tuleb välja, et polegi midagi panna, ta lihtsalt haakub iseenesest. Siiriga on väga huvitav töötada, on väga huvitav lauljanna ta mitte kunagi samamoodi nagu ta ühes proovis, ta otsib, ta tahaks ainult rohkem proovida kogu aeg ja ta muttinud meestel on jälle huvitav kuulata ja võib-olla võtta ka sealsetele midagi endale kõrva taha panna. Samas jälle ERSO kvartett kui akadeemiline ja Pissarenko triaatrimine, et Kadri on tegelikult suhteliselt noor trio ja nemad otsivad ja et kokku on selline väga mõnus töine seltskond, et sinitekkinud üldse probleemi, et tuleb, tuleb midagi hakata vägisi kokku panema. Sulandus täiesti ise rahulikult kokku pärast esimest kontserti juba tekkis selline väga hea, üks pere oli meil ja, ja on siiamaani, arvan, õigemini ma olen juba päris kindel, et sellest läheb edasi veel päris suur koostöö. Meil on juba veebruari tellitud kaks kontserti, tegelikult on üks kontsert juba ka ees, näiteks augustis ja nii edasi, et et siit võib tekkida päris meeldiv koostöö ja ma olen täiesti kindel, et pealkirjaga ka anna välja ühe plaadi. Täna õhtul te laulate metodisti kirikus kell kuus ja ütle mulle, Hirvo täna ju kõlavad ka jõululaulud, eks ole. Aga need teised laulud, kes need seaded on teinud Kõik instrumentaalseaded on Oleg Pissarenko tehtud vokaalseade mäe üritasin teha ise nii palju, kui vaja oli, kus oli puudu, kus ei olnud, on mõned siiri laulud, mis siis on kirjutanud sinna siis meeskoorile vokaal juurde ja Oleg tegi seal instrumentaalseaded, nii et seal on tuntud jõululaule, on uuemaid jõululaule ja on sõna otseses mõttes laulud hingest. Võib-olla need mõtted kesistuvad ja mida tahaks nagu välja öelda, kõik need mured ja rõõmud, mis hingel on. Seal nagu tänagi veel, nii et peaks sobima sellisesse jõulueelsesse aega kindlasti tänasest kontserdist algusega kell kuus õhtul teeb otseülekande ka klassikaraadio mis. Täna ja homme annab Eestis kontserte Argentiinas sündinud kitarrist ter nestabiteti kes on Eestisse jõudnud pärast 35 aastast vaheaega. Ernesto tegutseb 1968.-st aastast alates Madridis, kuigi tema esivanemad on tegelikult itaallased. Kriitikud on leidnud, peteti mängustiilis ja muusikalises mõtlemises seoseid kuulsa 20. sajandi alguses tegutsenud kitarristi Andressegoviaga. Minu generatsiooni kitarristid on väga mõjutatud Andressegovia isikust sõnapyteti see koopia teinud päris palju kitarri, kui pillikontsertsaalidesse toomisel sõnab, et ta kuulas Argentiinasse koobe salvestusi. Ja et see googe on õpetanud, kuidas panna akustiline kitarr kõlama suures kontserdisaalis. Kuigi kriitikud ülistavad Ernesto peteti vertoosset poolt, ei pea ta isenesest Virtoosiks. Kitarrimängu juures hindab ta eelkõige kontakti publikuga. Kitarr on tema meelest tunnete pill kauneima kõlaga, millest ilusam on vaid inimhääl. Kitarrimäng on väga isiklikuna, heli tekitatakse kahe käe sünkroonsus tegevuses. Ta sõnab, et kui suudad luua intiimse atmosfääri erineva suurusega saalides, tähendab, et suudad suhelda publikuga. Sellesama intiimsuse tõttu seostatakse kitarri eelkõige romantilise muusikaga. Kõige kuulsamad Rodrigo arenheesi kontsert. Ernesto peteti sõnadega suhteliselt kitsa romantilise värvinguga repertuaar on viimase 30 aasta jooksul muutunud ja ka eesti kontserditel esitab ta esimeses pooles küll traditsioonilist kitarrimuusikat Rodrigo Roobavigaldiega rolli. Looming. Kuid kontserdi teine pool on pühendatud uuemale muusikale. Eesti kontserdite kavas kõlavad sonaadid hose kuuld, kellega piteedi alustas koostööd 1968. aastal ning Tuneesia päritolu Prantsusmaal tegutseva helilooja Ronald teenzil Libresonatiina i. Piketi lõpetab oma soolokontserdid aga alati Storbetsolla loominguga. Eestis kõlab kvintett kitarri seades. Et sellega olid need suured sõbrad, kuigi soolokitarrimuusikat paneb, et seal kuigi palju kirjutanud ja ka tema kitarrikontsert ei kõlapiteti sõnul kitarripäraselt hernest saab ideeti, annab siis täna õhtul kontserdi Vanemuise kontserdimajas ja homme Estonia kontserdisaalis. Helgaja. Organist Andres Uibo, kontratenor ka Bo Chan ja Tallinna poistekoor Lydia ja Tomi rahula juhatusel alustavad täna Haapsalu Toomkirikus oma jõulukontsertide sarja. Sari kannab nime jõululaps, räägib Andres Uibo. Jõulumõte ongi jõululapse sündi kasutada 2000 aastat tagasi, nüüd juba natuke rohkem, nüüd selle üle vaieldakse, kas nii või naa, aga tähtis on see, et jõululaps sündis ja jõuluajal jõululapse sündimist meenutatakse ja ikka ikka jälle. Nii on tehtud juba 2000 aastat ja tehakse ka edaspidi, kui meil on selleks päris pikk, päris kena kava Tallinna poistekooriga on olnud mul koostöö väga pikka aega. See koor oli ju väga hea ja kõrge tasemega. Ja seekord on veel kastega vana juures on Eestis juba viis kuus aastat elav Cabo San kes on onko, ongi päritolu kontratenor, kes on laulnud pikki aastaid juba akadeemilises meeskooris ja nüüd laulab Ortus muusikuses, kava on kõik läbi, läbi jõulukava. Kui siit vaadata mõned üksikud lood välja näiteks Adami jõuluöö või maasalu tasa tasa, Urmas Sisaski heliseb väljadel see sõbrangi paelisel seelikust, siis see kõik on see nii-öelda jõulumuusika kuldrepertuaar, mida on lauldud juba mitusada aastat, elavdaks ikka jälle jälle enda poolt tahaks öelda nii palju, et kava nagu raamib nisugune tiitrites puks Ude pidulik orelimuusika vaheldumisi veel orel ja laul, ehk siis kaob otse, on ja mina pakume aariaid endale oratoorium, Messias ja Bachi jõuluoratooriumi kahte aariat. Kava on tõepoolest niisugune väga mitmekesine ja peaks pakkuma igale kuulajale midagi. Nagu öeldud, on täna kontsert Haapsalu toomkirikus, homme on kontsert Põltsamaa kirikus. Esimesel jõulupühal antakse kaks kontserti Loksa kirikus ja Kuusalu kirikus, teisel jõulupühal Niguliste kirikus ja viimane kontsert sarjast. Jõululaps on 27. detsembril Vanemuise kontserdimajas teise jõulupüha kontserti Niguliste kirikus Rikkust algusega kell neli päeval saab kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Telefonil on dirigent Jüri Rent. On saanud traditsiooniks, et Tallinna tehnikaülikooli meeskoor annab aasta lõpul esiettekande Eesti muusikast ja nii ka täna kell 18 algaval kontserdil Kaarli kirikus. Palun tutvustage kava, mida seekord laulate. Tõesti, see on traditsionaalne ülikooli akadeemilise meeskoori jõulukontsert tänavu vist juba seitsmendat või kaheksandat korda. Tuleb siis esiettekandele järjekordselt uus meie jõulukontserdiks spetsiaalselt tellitud eesti helilooja uudisteos. Tänavuse aasta uudisteose mäe tellisime helilooja ja pianist Rein Rannap pilt ja selleks on kaheksa keldi palvet. Seal kirjutatud meeskoorile ja orelile. Esitame sellel oma jõulukontserdi täna õhtuga mees tele2 Juvilatsiooni ja see saab olema meeskooriseade esmaettekanne. Eesperel on kirjutatud Kaczupolutsiooni küll juba 86. aastal, kuid siiamaani ei ole seda meeskonnaseadet keegi laulnud, nii et täna õhtul on see esmaettekanne. Lisaks seal on nimetatud teosele tuleb palju kaunist jõulumuusikat ettekandele, nii et kuulajatel äratundmisrõõmu. Meie kontserdil on kaastegev ka rahvusooper Estonia solist Heli Veskus. Orelit mängib helilooja Mart Siimar, osaleb ka tehnikaülikooli akadeemilise meeskooriansambel After Sex juhataja Siim, sellise, kes on ka dirigent. Ja tehnikaülikooli meeskoor tähistab nende jõulukontsertidega tavaliselt ka oma sünnipäeva. Kui vanatehnikaülikooli meeskoor nüüd siis on? Jah, meie koor on moodustatud 15. detsembril 1945, nii et tänase kontserdiga peab koor oma 50 seitsmendat sünnipäeva. Laupäeval Khan Hortus Musicus väravatornikontsert pühendatud jõuluteemale Andres Mustonen. Millist muusikat te olete valinud jõule kavasse? Muusika on väga mitmest sajandist kuid ütleme geograafilistest paikadest, mis on meile lähedane, see tähendab seda, et kus on läbitav koraal, see tähendab seda, et et kuna me oleme ju mitusada aastat juba koraali kultuuriringkonnas üles kasvanud, siis kõlavad saksa ja Böömi kasutatud koraalidel motetid ja muud teosed. Ja teemad on siis saksa ja ladinakeelse This Thing, Indke voore. Meil on üks laps sündinud sõna sai lihaks kellade helin ja kõiki neid, selle temaatilised laulud ning segatud taoliste süütidega, kus ka on kasutatud neid teemasid. Ja kõik on siis nagu saksa aladelt teongi. 16. seitsmeteistkümnes sajand. Lõpuks läheme nagu varasema muusika poole, see on siis traditsioonilised laulud ka saksa keelsetelt aladelt aga noh, esitatama siis nii saksa kui ladina keeles. Ma arvan, et siiski meie muusikategijate kohustus on ja ka rõõm on jõulueelsel ajal esitatud seda muusikat, mida on ju muusikaajaloos kirjutatud väga palju. Ja seda ei, nagu ei ole hea esitada kuskil mujal. Aga seest advendi jõulude ajal küll ja eriti, mis puudutab vanemat muusikat, siis, kui muusika oli seotud kiriku liturgia ka ja kui tõesti inimesed pidasid jõulupühi, see tähendab seda, et see oli neil südames siis loomulikult kõik kunstnikud küll joonistasid küll, kes tegid kompaniisid kätt, kirjutasid poeesiat ja luuletusi. Nii et repertuaar on väga lai. Laupäeval, 21. detsembril Elva raekojas kell 16 ja pühapäeval, 22. detsembril Tartu linnamuuseumi saalis kell 15 toimub kontsert jõulutervitus ooperisõpradele. Esinevad Kerstjala, Triin Maran ja Toomas Kaldaru, mis ühendab neid kolme noort lauljat. No need kolme noort lauljat ühendab eelkõige see, et nad, Me oleme kõik pärit Lõuna-Eestist, Tartust ja Tartu ümbrusest ja õpime hetkel välismaal, kes Saksamaal, kes Itaalias. Mina õpin Roomas hetkel eraviisiliselt, mul on õpetaja Adriana tunda, kelle erastuudios ma õpin. Eelmisel aastal täiendasin ennast rooma konservatooriumis, aga siis otsustasin, et parem on omal käel edasi õppida. Oled lõpetanud ka muusikaakadeemia ja Eesti Muusikaakadeemia, lõpetasin 2001. Kersti alamur, mina olen pärit Tartu lähedalt Elvast ja mina elan praegu Norras, aga laulmist nopin praegu marjame nutijuures Kärstrues Saksamaal ja eelmine aasta ma täiendasin ennast Cars oopri kõrgkoolis külalisüliõpilasena ja nüüd tahan tund aega edasi marjale nuuti juures ja seesama tee on olnud ka Triin Maranil, tema ongi nüüd Karlsruhe muusikakõrgkooli üliõpilane, õpib laulmist Mariega nuuti juures, teist aastat. Õieti ma võin rääkida ainult enda kohta, miks, miks mind see Itaalia niivõrd väga võlus oli see, et ooperi muusika suures osas koosneb itaalia muusikast siis, ja mulle itaalia keel väga meeldib siis on see, kuidas öelda väga tervistav või kui sa kuuled itaallase käest, et seda asja peab nüüd täpselt nii laulma ja see on isegi ütleme igal inimesel alates uksehoidjast kuni presidendini välja, on kõigil teada, mis asi on ooper ja mida miski tähendab ja öeldakse. Väga huvitav on Itaalias jälgida seda, kuidas kui on kontsert, siis on ka näiteks uksehoidjal oma versioon olemas sellest, mismoodi see ülemine nootika nüüd oli, kas oli õige või ei olnud või, või mismoodi seda Aaretaks laulma. Et selles mõttes on, on huvitav olla selle asja sees. Mind viisid küll välismaale kliku põhjused, tegelikult mina abiellusin selles seoses sellega, ma läheksin olema välismaale, siis ma hakkasin, loomulikult laulis ka seal õppima, aga koolihariduse mul on ikkagi saanud Eesti muusikaakadeemias sõnugaalu lauluklassis ja miks ma Norrast läks ja nii edasi Saksamaale laulmist, piima sellepärast, et seal on eestlastele väga tuntud ja väga hea laulmisõpetaja marjame nuuti ja just tema juures nagu tehniliselt ennast paremini täiendada, et paremini teada, mida kuidas teha, sest see on see põhjus, miks ma sinna sattusin. Selle kontserdi mõte oligi see, et tuua nagu ütleb ka pealkiri jõulutervitus ooperisõpradele, siis tuua nii-öelda muusikalist külakosti oma kodupublikule, sest et olles välismaal olles võõras keskkonnas, nii kummaline kui see ka ei ole, omale publikule on ikka hoopis teine asi laulda, mitte midagi ei ole teha, võõras koht on võõras koht ja kodu on meil üks, nii et oleme tulnud nagu kodupublikule ennast näitama. Tema ka koosneme põhiliselt ooperimuusikast, et miks me sellise valiku tegime, sellepärast kindlasti, et kuna on jõuluaeg ja kõiki teisi asju lauldakse nii palju suurvorme ja niisugune selline kava, mida tehakse kogu aeg igal juhul ajal, siis meie tahtsime teha midagi teistsugust, et võib-olla on see just see, mis pakub ka publikule huvi. Ja kuna meile endale kõige rohkem meeldib oopereid, Me armastame kõige rohkem ooperimuusikat ja see on see, mida me kõige rohkem pime ja mis alal me nagu kõige rohkem tahame töötada, siis me valisime oma aariad ja duetid ja ansamblid välja ooperimuusikast ja seal on midagigi operetist. Rausi nahkhiirest laulame paari numbrit. Mozart. Tirosiiniverdingunooja paljude teiste heliloojate ooperiloomingut Jah, Mozart on selline klassikaline helilooja Mozarti istmele, oleme fjordi litsalt Arabella aariat ooperist Cosi fan tutte, siis on meil Rosiinist paar numbrit Verdist loomulikult kõikide ooperi ooperiaustajate suurt lemmikut, Travjaate stravjaatajast paari stseeni, kuna must kõigile kindlasti väga tuntud Margareeta pärliaariat ja sellised väga meeldivad ooperinumbrid. Klaverile saadab Andres Mutso Kes ma tahtsin enne enne rõhutada seda klaverisadam Andres Mutso, kes on lihtsalt suurepärane kontsertmeister, kes meiega teeb väsimatult tööd ja meid ajab tagant, et meiega õpiksime, oleksime väga täpselt nii, et on temaga on lihtsalt suurepärane koostööd teha. Kersti Ala Murr, Triin Maran ja Toomas Kaldaru sellel nädalavahetusel Elva raekojas ja Tartu linnamuuseumis kontserdiga Jõulutervitus ooperisõpradele. Helgaja. Eile Kadrioru lossis ning järgmisel reedel, 27. detsembril Tallinna raekojas on Trio romansil jõulukontserdid ning seekord nendega koos musitseerib tuntud Eestigi ristid. Peterson. Küsingi temalt, kuidas algas nende koostöö ja kas ta on sellega rahul. Koostöö algas stuudiost, muidugi ma olen rahul, sest ajalooliselt on ju kitarr romansis kogu aeg olnud instrumendina klaveri kõrval ja ja siin me oleme leidnud huvitavat repertuaari ühiseks koostööks ja, ja arendame seda, praegu käivad just viimased ettevalmistused lihvimised siis järgmiseks kontserdiks raekojas ja minu meelest on see ääretult meeldiv koostöö olnud meil kogu aeg ja täiendanud ka minu repertuaari, mis on valdavalt olnud Haanjapärane või siis või siis klassikalisem. Ma tean, et sa oled juba töötanud nendega umbes pool aastat ja lauljataride on alati nagu valmistanud oma arranžeeringuid nendele romanssidele, mis võib-olla toobki seda omapära nende loomingusse. Kas oled sina ka kaastööd ka selles valdkonnas teinud? No ja mina olen teinud oma partiidega ise tellinud 11 heliloojatelt siin määranseerijatelt ja kuna need kitarripartiid remontides on suhteliselt lihtsad siis me otsustasime teha natuke teistmoodi, et anda kogu selle muusikale uue näo. Teha selliseid kitarripartiid, kus oleks ikka kontsert, kitarristid, mida huvitavat teha ja mida huvitavat mängida ja nüüd see tulemus ongi selline, et kitarripartiid mõnes kohas on täitsa nagu soolopartiid soolopartiid keskusega ja ja loomulikult see tähendab, et siis on see kitarrifaktuur kõik esile toodud ja, ja erinevad mänguvõimalused ja sellest peaks kogu see tulemus muutuma hoopis põnevamaks kuulaja jaoks. Kuidas oled rahul oma partneritega, kui lauljad britega ütleme nii? On väga kena ansambel ja viimsete peensusteni välja lihvitud maneerija stiil, kõik ja ääretult huvitav, ütleme niimoodi. On plaanis ka tulevikus kontsertitel koos esineda. Jaajaa nendest pahedest me siin kogu aeg muudkui räägimegi. Ja nende lugude seas ma tean, et kolm on juba ka uuel plaadilise plaat ilmus neid sügisel. Kas on mingi lemmiklugu ka välja kujunenud? Ei, seda mitte, me püüame igaühega teha niimoodi, et et ta oleks kuulaja jaoks selline, ütleme, täielik hitt. Suur tänu ja ilusaid jõule. Aitäh teile ka kõigile kuulajatele ja tere tulemast Me raekoja kontserdile 27. detsembril. Kontserdiagentuur Concerto gross on ikka hoolt kandnud selle eest, et ajaloo ilu nii muusikas, kunstis, arhitektuuris, meie inimestele lähemale jõuaksid. Mail sildas ka aastalõpukontserdid on kantud nendest ideedest. Mida ja kus te pakute? Ja sel aastal jätkame kontserdisaali ajaloo ilu, mis algas tegelikult juba eelmise aasta detsembris ja siis oli ta nagu seotud Corelli Consordi 10. sünnipäevaga. Aga kuna see ajaloo ilu on niivõrd, et kaunis lai mõiste, mis sisaldab ju nii endiste aegade muusikat, vanu ja väärikaid hooneid kui ka kogu Eesti ajalugu, mida me oma sarjades tutvustame alati siis jätkame ka sel aastal sama nime all. Ja sel aastal mängime 29. detsembril Pärnu kontserdimaja kammersaalis ja 30. detsembril siis Kadrioru lossis ja see saab olema niisugune jõulumuusika kava millega on siis väga kaunis ja pidulik lõpetada see aasta, mis seal kavas lähemalt on. Kava koostasime seekord enamuses barokiaegsetest Concerto krossadest, millel on sees niisugune jõuluteema näiteks Seppe torelli, Allarkansjolokorellimon, Frediini, Scarlatti ja kõigi nende lugude peal kirjeldus juba sisaldub see jõulumeeleolu Toinformadi pastaraliberini, Santonataale, fata Berganuteninata-le ja nii edasi ja nii edasi. Ja mis nüüd iseloomustab neid lugusid, nad sisaldavad kõik sellisel kohustusliku pastoraali kuna Itaalias ju teatavasti niisugust paksu lund ja kuusemeeleolu ei ole nende jaoks jõulud seostuvad kõige rohkem justele karjaste teemaga, ingli kuulutusega. Ja need pastoraalid on niisugused väga kaunid, meeldivad osad, mis siis liituvad mõnel kontserdil, alguses, mõnel lõpus ja annavad sellise toreda jõulumeeleolu ja huvitav märkida seda, et praktiliselt kõik need lood on Eesti esmaettekandel. Me oleme küll ise mänginud Corelli jõulukontserti mitmeid kordi aga näiteks torellimon Frediini, samuti Scarveti jõulukantaat, mida esitab siis Kaia Urb, neid ei ole minu teada küll Eestis iial mängitud. Nii et juba see võiks klassikaraadiokuulajale huvi pakkuda. Ja nüüd, kui rääkida veel lähemalt nendest kohtadest, kus ma mingine enamasti me oleme ikka käinud mööda loss aadlipaleest mõisaid ja taolisi kohti, mis ka on praegusel ajal, siis Kadrioru loss on, sellesse etta, kuulub. Kuid see aasta erandkorras mängime ka tuliuues Pärnu kontserdimajas. Ja miks siis just seal, kuna meil on tekkinud selline väga meeldiv koostöö Pärnu linnavalitsusega kes omapoolse panusega tuli meiega väga kenasti kaasa ja teeb oma linnarahvale sellise ilusa muusikalise jõulukingituse, kuna see kontsert Pärnu rahvale on tasuta pääsmeid ei võta välja Pärnu kontserdimaja kassast. Ja ei ole sugugi mitte esimene kord, kui linnavalitsus oma rahva peale niimoodi mõtleb, oli ju ka näiteks see kontserdimaja avakontsert oli inimestele tasuta ja minu arust see on üks väga meeldiv, väga kaunis tegevuse linnavalitsuse poolt. Ja loomulikult osaleb meie kontsertitel ka meie Jüri Kuuskemaa. Ja nende kontsertidega seostub veel üks huvitav asi. Eesti muinsuskaitse selts saab 15 aastaseks, õieti sai juba 12. detsembril oli sünnipäev. Ja meie need, selle aasta aastalõpukontserdid ongi pühendatud siis Eesti muinsuskaitse seltsi 50. aastapäeval kuna nende ja meie tegevuses on ju tõesti ka väga palju ühist näiteks seltsi auesimehe. Trivimi Velliste sõnul on ju kokkupuutepunkte nii mitte ainult muusikas vaid ka samuti arhitektuurimälestiste ajalõikuste tutvustamisel hoidmisel. Ja samuti näiteks Jüri Kuuskemaa on muinsuskaitse seltsi auliige, nii et meil on need seosed tõesti väga palju. Ja meil on see väga suureks auks, et selline Eesti heaks nii palju teinud ühendus on sidunud meie kontserdite-ga oma tegevuse. Mida räägib Jüri Kuuskemaa Pärnu kontserdimajas tuliuues majas? Just sel aastal ei räägi viri Kuuskemaa mitte nendest konkreetsetest majadest kunagi Kadrioru lossis on ta seda ajada juttu rääkinud vaid sel aastal ta tutvustab endisaegseid jõulumõtteid, sest et on ju sealgi palju huvitavat, kuidas üldse jõulupühad kujunesid. Juba Rooma aegadest oli talvisel ajal veetud selliseid suuri pühasid küll hoopis teistsugust eesmärkidega ja vaat kõike seda huvitavat ja põnevat, mis seostub nende talviste pühade jõulude ajaga. Seda siis tutvustabki Jüri Kuuskemaa ja samuti loomulikult ta tõstab tava Eesti muinsuskaitse seltsi tegevust. Ja need kontserdid toimuvad 29. detsembril Pärnu uue kontserdimaja kammersaalis ning 30. detsembril Kadrioru lossis. Just kõik on teretulnud lõpetama aastat pidulikult ja kauni muusikaga. Telefonil on Alo Põldmäe teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonnast. Eile toimus teatrimuuseumis on väga oluline üritus, nimelt uskumatu, küll aga esitleti Eestis ehitatud klavessiini. Eestis pole klavessiin ehitist olnud eelnevate sajandite jooksul, aga nüüd on see olemas ja mis tuleb välja, et juba üheksa aastat tegutseb Jänedal selline meister nagu Peeter Talve ja teatri- ja muusikamuuseumi poolt tellitud klavessiin temale. Kaheksas pill on neid pille tellitud Lätist on ka Eestist tellitud Mustpeade majas on Lembit Tork seal ja on veel mitmetel teistel institutsioonidel ja, ja klavessimistidel Peeter Talve pille. Aga Me muuseum otsustas endale saada just Eesti meistri pillisest. Meie muuseum peab tähtsustama oma toodangut, oma meistrite tööd ja meil on väga hea meel, et selline töömuuseumisse eksponaadi naga saigi. See instrument on tehtud Nürnbergi 18.-st sajandist alguse ühe meistri eeskujul. See on siis saksa tüüpiline saksa pill. Ja nagu meister teete. Ja tähtis ühendada nii ansambli pilli kui soolopilli, nii et neil on muuseumis nüüd olemas pill, millel on võimalik soleerida ansamblist sidel mängida. Ja ta on ka ühtlasi muuseumieksponaat, me saame näidata, kuidas võtab, mis vahe on klaveril ja klavessiini. Et üks väga tore pill on ilmunud, need teater muusikamuuseumisse oma Eesti meistri Peeter Talve kätetööna. Kas on oodata ka klavessiini kontserte, siis teatri- ja muusikamuuseumis? Ja kindlasti eile esitlusel olid kohal mitmed Eesti juhtivad klavessimistid ja, ja nad üksmeelselt avaldasid arvamust, et oleks väga tore, kui noored mängijad ja ka eakamad mängijad saaksid esindada sellel pillil ja tehti lausa ettepanekuid, et saaks lülitada selle Peeter Talve klavessiini kontserti sarjadesse. Igatahes üksmeelne arvamus oli, et pill on õnnestunud ja sooviti Peeter talvele jätkuvalt jõudu. Või nii, nagu püüdsin talle öelda, et nüüd on üks Eesti meister jõudnud ka muuseumisse, nii et siit tuleb siis tegutseda, seda võimsamalt edasi. Kogu see klavessiini jõudmine meie teatri- ja muusikamuuseumis on direktori Arvo Saare juba viis aastat kestnud idee tulemus. Temal oli see ammune kinnisidee et klavessiin oleks muuseumis esindatud, sest väga palju küsitakse, miks ei ole muuseumis näha sellist pilli. Oreleid on, klaverid on, aga miks selle klavessiini, need on see olemas. Aleksei Saks global muusiku nimeline plaadifirma on valmis saanud kahe esimese albumiga. Ja esimese peal neist mängite teise, mida te siin mängite? No põhiliselt mängin bosonaasid, aga ka teise rütme ja džässivalue standardid ja ka eesti heliloojate poolt kirjutatud laule, aga see on kõik, muidugi instrumentaalmuusikas on puhas sooloplaat ja see on pühendatud nii öeldes sellele instrumendile nagu Fligelor. See oli kohe teha sellise instrumendina plaadi, et oleks ainult see pilt, sest muidu ma mängin trompetit, aga trompetit seal ei esine. Mees, kes räägib, on trompetis Aleksei saks, keda olete näinud mängimas koos Tallinna kammerorkestriga Estonian Dream Big bändiga ja kes on oma ametilt Tallinna filharmoonia asedirektor. Pärit on ta Novosibirskis diaPihkvas muusikaõpinguid alustanud ja lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja elab Eestis juba 20 aastat. Aleksei Saks on mänginud nii klassikat kui nüüdismuusikat kui ka jazzi. Seda eriti need viimastel aastatel üheksakümnendatel aastatel. Ja nagu te nüüd sellest intervjuust teada saate, on Aleksei saks rajanud plaadifirma Global Music. Kuna Saksa õppinud kõrgemas kommertskoolis ärijuhtimist, tunneb ta end ärialal üsna hästi. See on siis bossanoovad ja singid. Jah, ta on selline kergelt või kuidas, kuidas öelda muuseas sealhulgas ta läheb võib-olla päris mitte kuhugi sinna kanti, kes teie, ansambli liikmed siin. On Ain Agan kitarr, julma eespere klahvpillid. Mihkel märganud pass ja Petteri Hasa trummid ja Raivo Tafenau esineb torso soolona ja, ja kiulised teinud arranžeeringuid keelpillile, seal on keelpilliorkester, see on selline jah, tore meeleolu, muusikat, mis oligi plaanis teha. Ja nüüd värskem väljaanne on Riho Sibul ja Estonian Dream Big Band. Jüri Leiten. Tõsel siin kõlavad lood, mida on Riho ise valinud, mis on originaalis tegelikult ning streigi ja John Martin Van Morrisoni poolt lauldud lihtsalt kitarriga kõik arranžeeringuid ja mis puudutab seda pigmendi kõlase tuli juba Raul Söödi poolt. Ja Riho on, on valinud need kõik lood ja siis on Tõnu Kõrvits veendun, kaevia loo arranžeerinud ja üks rootsi pianist ja dirigent, kes käis meiega siin kaks kontserti, tegi tema pooldugajuks arranžeeringu lugu, mida laulis kunagi nuiamas tegelikult et aasta jooksul kuskil idee tekkis ja siis nüüd aasta pärast on see plaat siin. Kas see on seesama kava, mida te esitasite kontsertidel ka, ütleme pool sellest plaadist tuli juba aasta tagasi detsembris Estonia kontserdisaalis siis veebruaris oli kaks kontsert, kus oli ka mõte teha live flaad. Agara ei tulnud meil päris nii hea välja, et oleks tahtnud teda välja anda sellisena. Kui Leigos mängisime sama kava, siis kohe peale lõigud, salvestasime siis eraldi vanalinnastuudios salvestasime siis tuli 11, september oli viimane kontsert selline Pirita kloostris. Aga te olete rajanud džässi välja andva. See, mida me ise nagu teame, Me oleme puutunud valdkonnaga nagu džäss ja klassikaline muusika ja natuke midagi segatud, aga aga võib-olla baas oleks selline, sest noh, teist muusikat siin popmuusikat on teised spetsialistid olemas ja ei ole mõlemal nagu kaversprojeksid. Ehk nad toovad tagasi, eks ole, ennast, aga see ei ole eesmärk. Statiiv bänd on tegutsenud viis aastat ja ja ühtegi plaati ei olle seda raske teha, midagi omapärast ja kahju olnud, kui ta oleks ilmumata jäänud. Plaadifirma nime järgi on teie leviala globaalne. Livia ala globaalne jah, võib-olla prooviks midagi midagi teha saavutada, et võiks ju eesti muusikat viia kuhugi mujale ka? Ma mõtlen, just mitte popartisti, neid on natuke ikka läinud. Aga vot need valdkonnad, millest ma just rääkisin, need võiksid olla esindatud küll välismaal ja noh, kuna teadmisi on ka natukene ja ja olemas mingi kogemus, et võiks ju proovida, võib-olla peabki alustama kõigepealt nagu iseennast ja siis vaadata, mis, mis teistele pakkuda. Helgaja. Esmaspäeval, 16. detsembril esitleti Eesti Muusikaakadeemia orelisaalis helilooja Lepo Sumera muut kammermuusikaga plaati, mille andis välja saksa plaadifirma antes. Muusikutena astuvad üles sellel plaadil Kadri-Ann Sumera, Toomas Vavilov, Meelis wind, Peep Lassmann Tallinna saksofonikvartett ja viiuldaja Niina murdve. Järgnevalt kõnelevad sellest laadist Kersti Sumera ja Erkki-Sven Tüür. No ta oli teada juba kaks aastat tagasi oli ikka väga hooaeg, et võimalikult palju saaks plaadi peale ja see valik põrandaküte peale, mis oli lihtsalt võimalik kaaniast. Ta ta selle kõik võttis omale anda ka, et siin on nagu ühistöö ja esinejana väga armsasti nõus esinema. Et see valik on selles mõttes suhteliselt juhuslik ja samas aga küllap niisugune kiri olema mitmekülgne, seal oli ka mingi mõte, et oleks võimalikult mitmekülgne osaloteid, pärite teiste. Räägib Lepo Sumera ühingu esimees Erkki-Sven Tüür. Mis meie ühingul on ka selliseid põhieesmärk on kaasa aidata Sumera muusika plaadistamine projekte elluviimisele ja selles mõttes on hea juba nagunii-öelda kahtlemata öelda, et on varsti ilmumas ka järgmine kammermuusika kogumik ja, ja on õnneks ka niisugused päris kuju võtvad plaanid repo koorimuusika salvestamiseks, valimistega ja loodetavasti see protsess kõik jätkub. On lihtsalt hea meel sellest, et muusika jõuab tänu loodetavalt rohkemate kuulajateni, sellepärast et praegu meil ühine ühiskonnas on niivõrd oluline, et on olemas rahvusvaheliselt institutsioonis olevat plaadid, mida klassikaraadiote toimetajad saavad mängida, neid mis nad seal muusika leiab, väga palju uut publikut ühest küljest ja teiselt poolt kahtlemata uusi interpreet, kes võtavad neid teoseid omale kavadesse, sellest on meil kõigil väga hea meel. Ja veel niisugune väike isiklik nüanss. Tagasi olime, olime Atletamis Kiyaganseni pool kodus külas ja rääkisime tumedast ja Ta tuletas meelde oma kontakte temaga ja ja palus anda pereliikmetele oma soojad tervitused ja mina rääkisin omakorda ühingus, rääkisin sellest kompositsiooni konkursist, mida labidaühing korraldab ja, ja oli, oli näha ta ka siiralt selle üle, tundis rõõmu ja siis ütles, et aga siis tervita kõiki kumerusi. Tänasele helikajale tegid kaastööd Kersti Inno, Marge-Ly Rookäär, Tiia Teder, Mirjam Tally, Mirje Mändla ja Natalja sigeme. Jäänud on veel kuulata Priit Kuuse valik laia maailma muusikauudistest. Koid klassika raadio vahendusel on võimalik homme saada osa paljudes Euroopa kontserdisaalides kõlavast jõulumuusikast sest homme alates kella 13-st kuni kella üheni öösel kanname üle euroraadio jõulumuusika päeva kontserte. Seal meeleolukas valik paljude rahvaste jõulumuusikast. Just alles tähistas New Yorgi filharmoonia orkester, vanim sümfooniaorkester Ameerikas oma 100 kuuekümnendat aastapäeva. Pidulikul galaõhtul orkestri residentsis Everifizzerrhoolis olid esiplaanil uus peadirigent, loorin ma seal. Ja Ameerika sopran Debora foict Weberi Beethoven varjates solistina. Vahepealsete kavadega tegid oma debüüdi siin veel ka Soome dirigent Sakari Oramo ning inglise tšellist Steveenhisserlis Rivers. Saidi kirikus alustati 18. detsembril jõuluaegseid Henderi mess ja see ettekandeid Nevil märineri juhatusel. New Yorgi Metropolitan Opera samal ajal Carmeliitide dialoogid Hoffmanni William Volkumenüüdis ooperina üsna menukas vaade sillalt. Ja 19. detsembril neljapäeval tuli uus ooperiga vaatajate ette ka New Yorgi filharmoonia orkester sealsamas esindussaalis Heiversisse roolis maailma esiettekandel Rodion Ssee triini Derrick kontserdilavale kolmest solistiga koori ja orkestriga. Kas midagi lähedast, Rahmaninovi Aleegole samaviisi mustlasaineline võlutud rändur Nikolai leskovi samanimelise jutustuse? Ei neil. See on New Yorgi filharmoonia tellimusse triinid tema juubeliaasta puhul. Pühendusega loorin Maasellile meie jaoks sõnaga põnevaimed võlutud ränduri kolm solisti, metsosopran, tenor ja bass on kõik meie naaber maitia meilt endilgi. Noor-Eesti pass, 31 aastane Ain Anger teist hooaega Laatsigi ooperi koosseisuline solist tegi debüüdi New Yorgi filharmoonias meie ajal järgi eelmisel ööl neljapäeval vastu reedet loorimmaselli dirigeerimisel kaastegevdekoor New York korrale aadist ooperi teine ja kolmas etendus reede ja täna õhtul. Nii värskes sündmusest meil veel pressi vastukaja saate kokkupaneku hetkeks polnud, nimetagem ka teised solistid, metsosoprani osas soomlanna meilgi laulmas käinud lilli, paasikivi ka lilli paasikivi. New Yorgi filharmoonia debüüt bändina on ajakirjanikele enne seda öelnud, et esietendus 19. detsembril New Yorgis on temale samasuguse tähendusega kui sportlasele esinemine olümpiamängudel. Tenori partiid laulab uues ooperis Jevgeni kiimuv Venemaalt. Ain Anger leiti New Yorgi jaoks Soome kaudu. Ta on siin ka Savonlinna ooperifestivali kooris laulnud ning esinemiste põhjale lätsigis Berliini Deutsche ooperis ning Montellie ooperis-Prantsusmaal. Teine USA ooper, Londoni koledad kaadenis esietendunud Sophia valik Washingtonis elavalt inglise heliloojad Nicolás moolt pole kriitikute arvates täis tabamiseks kujunenud, kuigi eelnev huvi selle vastu oli väga suur ning kõik avaseeria etendused on välja müüdud. Timesi kriitik Vändri Laaki sõnul on helilooja koos omatehtud Libretuga liiga kammitsenud end Williams Tyrone Omaani külge. Selle tulemusena on ooperimuusika veniv ja sena tekstis väga kinni ka Austria sopran Angeelika Kirchner. Laager, kellele debüüt Londonis on samuti suureks väljakutseks, ei suutvat siin end päriselt välja mängida just muusika ja libreto, paljusenalisused, etu ooperit tuligeerima, saiman rättel Berliinis ikkagi suur sündmus ka kuningliku ooperi jaoks. Nicolás mo Sophia valiku viies viimane etendus on Londoni kuninglikus ooperis just täna. Nüüdne uus ooper on viies uus teos kuningliku ooperirepertuaar paaris viimase 25 aasta jooksul. Lisage need kommentgaadeni. Travjaatas laulavad praegu menukalt peaosalisi Albaania sopran muula Ningel, leedu tenor Edgaras Mont Viidas. Ja vaadelgem veel jõuluaegset Londoni teatri ja kontserdi afizzi. Marbikani keskuses toimusid just inglise rahvusooperi siig Friidi pool lavalised etendused. Ja seejärel tegi kontsertettekande Siimsonistiad helilast Londoni sümfooniaorkester, viimane, kolmas õhtu üleeile maestro Colin Davis juhatamas. Peaosalised kuulsed, olge paradiis. Jaa, Ozzy kuure. Kuninglikus festival hoolistegi. Saatusel Mahleri teise ülestõusmissümfoonia ettekande kammersaalis vihmarhoolis sel nädalal Artemis kvartett kurtagi 12 mikrolüüdiumiga ning sopran Amanda Roo Croft oma sooloõhtuga. Ja veel Põhja-Ameerikast Ki. Nii Montrealis kui Ottawas on neil päevil endeli mess ja see ettekanded Vancouveris, Vivaldi, lasteaiad ja pooltimoorisseile. Täna messias Chicago ooperis tänamas need hais Chicago sümfooniaorkestri ees, neljapäeval eile täna Soome nooruke Mikko tank rauda väära ja Sibeliuse seitsme endaga Los Angeleses eile täna, homme Berlioosi Kristuse lapsepõlv Essabekassaloneni juhatusel ja San Francisco Davis Symphony hooliski. Eile täna homme messias, jõulukontsertidel märkame, polegi pea praegu kuskil kõige kuulsamaid dirigente. Tuntud ja armastatud teoseid juhatavad juba enamuses järgmised. Aga Roomas on nüüdismuusika festivali seekord uuele kirikumuusikale keskendunud Nuova Konzalandsa lõppedes. Jõulueelne suursündmus kogub pealinna muusika ja kultuuriavalikkusele. Täna avab oma uksed kuulajatele uue muusikakeskuse auditoorium juba kolmas ja kõige suurem Santa Tšiili ja Muusikaakadeemia 2000 kaheksakohaline kontserdisaal. Sümfooniakontsertide kõrval hakkavad siin toimuma ka ja etnomuusika. Kontserdi kontserdikeskust oodati Roomas aastakümneid. Viimati sai asi konkreetse sisu 1993. aasta arhitektuurikonkursiga, mille võitis nimekas rentsem ja no kevadel said valmis kaks esimesse, seal oli üks nendest keskmise suurusega kanname Süsetes sina opoli nime ja ta neljas 3000 kohaline vabaõhusaal, mille ehitus on praegu pooleli. Täna saame rääkida veel ka mõnest kaalukas rahvusvahelisest preemiast. Carlos anti välja Euroopa mainekamad žinski balletipreemiad. Kuigi kandideerivatest siia võitnud teostus oli aluseks väga palju head tuntud ja uudki muusikat jäid muusika autorid tseremoonial päris tahaplaanile varjama. Kui parim meestantsija Vladimir Malachowski, praegune Berliini riigiooperi balletijuht parim naistantsija Lucia Lacarre, kes praegu töötab Münchenis peaauhinna vääris peatset Frankfurdi balleti eest lahkuv sellega aegne kunstiline juht William poolsait. Preemia rahastajaks on Monacondaans foorum ja Londonis eksiilis viibiva Boriss Berezovski algatusel finantseeritava Vene suurim kultuuripreemia. Triumf on leidnud asema uued laureaadid. Preemiat on välja antud juba 10 aastat teenete eest intellektuaalsete traditsioonide jätkamisel kunstnikele, kes nõukogude ajal teenimatult tähelepanust ilma jäid. Preemia laureaatide hulgas on ka Arvo Pärt. Preemia suurus on praegu 50 tollerid. Värskedeks Laur reaatideks muusika alal on tšellist Natalja Gutman ja viiuldaja Victor treitžaku. Veel preemiat kujutava kunsti filmi ja kirjanduse alal ning Euroopa kultuuripreemia 2003. Värske laureaat on tipplaulja, dirigent ja teatrijuht plasside Domingo teenet see-eest ülemaailmsest tegevuses noorte lauljate toet aga, mis seal eeskätt oma kuulsa rahvusvahelise konkursi Operaali läbi preemiat annab välja Euroopa kultuurifond, mis resideerib baaselis. Maestro saab preemiaga juulikuul Modentsee ääres asuvas May nagu lossis. Nagu vastukajana. Preemiale korraldab Domingo tänavuse operaalia Kursi, samuti Euroopas juulikuul siinsetes linnades Frilis afenis. Bregentsis. Sant kallanis. Viinis juhatab maestro Šveitsi saava Viini Filharmoonikute kontsertide kõrval mitmeid lavastusi Viini riigiooperis juba kõlanud Yanačegi jäänufaa üks osava meelisteoseid, kus nimi osesse Angela okei ning Mozarti Idomen. Eos on nüüdse Londoni-debüüdi kõrval peaosalist laulnud ka Angeelika kirss laager. Just esmaspäeval toimus riigiooperis Aga Els Xeeneki ooperi Jonny hakkad mängima esietendus, kus peaosades Skandinaavia lauljad, näenssi Gustabson ning Poojaskofous ja hommegi on Viinis jonnietendus.