Heligaja. Tere, hea heliga ja kuulaja. Alanud aasta esimest 11. jaanuari Saadet toimetab Kersti hinna saate teemad. Eesti Raadio valis aasta muusikuks Rein Rannapi teemakohane intervjuu klassikale, raadio peatoimetaja Tiia Tederiga. Peegeldusi Tõnu Kaljuste juhatatud uus aasta kontserdilt Berliinis. Vahendavad Eesti vabariigi suursaadik Saksamaalt proua Riina ikka ja Viljandi pärimusmuusika festivali peakorraldaja Ando Kiviberg. Festivalist trialoogos kuuleme Merje Mändla vahendusel Rahvusooper Estonia, tutvustas ajakirjanikele poolaasta plaane. No ja kolmapäeval etenduvas Tonio vannis on dirigendipuldis Olari Elts ja nimiosas Taimo Toomast. Saksamaalt. Kuuleme lauljaga lühiintervjuud. Vanemuises mäelasteooperi esietendus, kuuleme Hedvig läti helilõigust Teisipäev Tallinna raekojas toimuvast kammerkontserdist. Kuuleme Liina Fjuk intervjuust. Lätist on õunaga. Neljapäeval ootab publikut ooperi Kaala Eesti riikliku sümfooniaorkestri sarjas. Kuldne klassikakontserti tutvustab Merje Mändla. Priit Kuuske räägib muu maailma muusikauudist. Nädala alguses olid meie kuulajad kimbatuses, kui kuulajamängus esitati küsimus millal Eesti Raadio valis esmakordselt aasta muusiku. See oli tõesti juba 20 aastat tagasi aastal 1982. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja kuidas on õnnestunud seda traditsiooni siiamaale elus hoida? No traditsioonid ongi selleks, et neid elus hoida ja neid edasi arendada. Tegelikult algas kaheksakümnendatel Eesti raadios omati periood, mille nimi oli näärimuusika. Mis tähendab siis seda, et raadiomaja avas esimesel jaanuaril oma uksed. Siia said tulla inimesed, igapäevaselt siin külastajaid ei käinud, raadiomaja oli valvatud koht, see oli peen koht siia, nagu igaüks ei sattunud, aga esimesel jaanuaril said inimesed tulla kontserdile raadiomajja ja kui mina tööle tulin, oli veel näärimuusika nii-öelda kõrgaeg kus neli kontserti on võimalik, et isegi rohkem toimus üks aasta päevas kus olid valge saal ja raadioteater kordamööda kontserdiga aktsioonisk, iha Eesti raadiol olid olemas oma muusikakollektiivid, kes kõik esinesid nendel kontserdil, tegelikult ka Eesti riiklik sümfooniaorkester oli siis veel raadio koosseisus ja mängis siin Eesti Raadio suur koor esines ja estraadiorkestrist rääkimata. Bigbänd lasteansambel. Nii et see oli selline suur päeva täitevüritus ja viimase kontserdi raames anti üle aasta muusiku tiitel siis ühele väljapaistvale eesti muusikule. Nüüd mina olen korraldanud näärimuusikaüritusi alates 95.-st aastast, kui aasta muusikuks oli Erkki-Sven Tüür. Aga enne seda, nendel hiilgeaegadel on siin väga paljud muusikud olnud selle preemiaga ära märgitud ja kõige esimene neist oli 1982 Kalle Randalu. Tõenäoliselt oli tegemist tema Müncheni konkursi võiduga. Klassikutest on selles reas veel terve rida tuntud muusikuid. Siin on Mati Palm, Eri Klas, Jaan Õun, Peep Lassmann, Bruno lukk, Erkki-Sven Tüür, Andres Mustonen, Tõnu Kaljuste, Heiki Metlik, Olari Elts ja nüüd Rein Rannap. Me oleme alati olnud väga, et oma valitud aasta muusikuile. Rein sai eile kätte aasta muusiku tiitli, andis toreda kontserdi pärast heliga ja räägib ta iseendast oma saates. Aga me ei väsi Reinu kiitmast ka tänases saates. Lase aasta muusiku statuut on lühidalt öeldes niisugune, et väljapaistvate saavutustega eesti muusik, kes on sealjuures koostööd teinud Eesti raadioga ja need koostööd on olnud erinevad kindlasti aastate lõikes, nendel paljudel muusikutel aga Rein Rannapi juures on need määrav oluline see, et Rein on läbi teinud tõesti väga viljaka aasta. Ta on tänavu olnud väga paljudel kontsertidel peategelane, ta on teinud ligi 80 kontserti ja väga suurele publikule. Ma julgen isegi väita, et Rein Rannapi publik on võib-olla kõige suurem eesti muusikutele. Võimalik, et isegi mõni popansambel ei suuda sel aastal konkureerida Rein Rannapiga ja ta on inimestele lähedane ja oluline. Teiseks on Rein Rannap teinud aastakümneid väga ilusaid laule, väga ilusaid heliteoseid ja neid mängitakse Eesti raadios iga päev kindlasti iga päev. Ja kolmandaks salvestas Rannap tänavu üle pika aja Eesti raadio stuudios Eesti Raadio laste lauluansambliga plaaditäie lastelaule. Neid on kokku 37, plaat ei ole veel päris valmis, aga kohe saab. Veebruaris ilmub, need on hästi vahvad laulud, kelmikad natukene, sellised iseäralikud ja seaded, mida Rannap tegi, on sellised Rujalikud, võiks öelda lühidalt. Nii et ma arvan, et meil on Rannapi aasta ja ma arvan, et see Rannapi aasta jätkub meil ka aastal 2003 kuna me salvestame ka Rannapi klaveripalu veel täiendavalt juurde, mida meie kuulajad soovikontserdi sky ootavad. Ja teiseks on Rannapi juubeliaastal, nii et arvatavasti ei ole ta vähem aktiivne ka tänavu. Tänavu esmakordselt ei toimunud aasta muusiku tiitli üleandmine mitte esimesel jaanuaril, vaid pärast kolmekuningapäeva. Kas me tahame seda traditsiooni jätkata? No ükski asi ei püsi sellisena, nagu ta on ja me ei saa ennast praegu näiteks tagasi mõtelda 80.-tesse aastatesse, kus Eesti raadio stuudiod on avatud publikul esimesel jaanuaril ja meil on mitu muusikakollektiivi, neid lihtsalt ei ole enam ja selle tõttu on meie näärimuusikast saanud nüüd üritus aasta muusik ja me oleme ka läinud raadiomajast välja, kuna raadio, stuudiod ja raadiomajatingimused ei ole publiku vastuvõtmiseks üldse olemas. Ja miks me lükkasime selle esimesel jaanuaril edasi oli tegelikult asi selles, et Eesti Kontsert hakkas korraldama esimesel jaanuaril vägevat uus aasta kontserti. Ma ei mäleta täpselt mitu aastat, võib-olla kuus aastat toimub see uusaastakontsert nüüd ja vägeva Eesti kontserdiga ei ole võimalik esimesel jaanuaril konkureerida ja selle tõttu me viisime oma kontserti jaanuari algusesse, et oleks rohkem tähelepanu rohkem publiku huvi sellele. Aitäh Tiia Teder. Olen Rain Rannu. Tema on tõesti Rein Rannap, klaveripoeg, nagu ta ennast vahel nimetab paljudele kuulajatele maga oma Rannap, kes on surmavalt ja ikka üllatavalt tulnud külla küll klaveri, küll lauluga, klaveri on võimalik puudutusega luua väga erinevad, niisugust mõtet või tunnet endas sisaldavad helisid. Meil on seal siis, kui ka siin Eesti Raadio aasta muusikast 2002 kõnelev saade Rein Rannap praadibrannapist. Muusika kõneleb enda eest, ise on klassikaraadio eetris laupäeval, 11. jaanuaril kell 10 10. Saadet aasta muusikust Reinvald pist kordame pühapäeval 12 10 1998. aasta Ta Eesti Raadio aasta muusikali Tõnu Kaljuste, kes juhatas tänavu Berliini moonia suures saalis uus aasta kontserti Riias, kammerkoori ja akadeemia Altemmusiik Berliin orkestriga kanti ette Mozarti Vespersolenneste kontsert, soore ja Beethoveni missa, C-duur. Telefoniühendus Eesti suursaadikuga Saksamaal. Tere Riina jonka. Tere. Teie alanud aasta esimene kontserdielamus on Berliini filharmoonia saalist uus aasta kontserdilt, mida dirigeeris Tõnu Kaljuste. Millised on teie muljed? Kontsert oli suurepärane esimene kontsert, sissejuhatus nagu muusika-aastale ja nimelt Berliini kõige olulisemas saalis kontsertsaalis, mis on Berliini filharmoonia kontsert oli puupüsti täis. Berliini uusaastakontsert ei ole analoogne näiteks võib-olla kõige kuulsama kabiini omaga tuna Berliinis on alati kasutatud selle kontserdi jaoks Oritoriaalset suurvormid mis oli ka sel aastal kehtiv programm. Muusika oli tõsine, oli näha, oli kuulda, et Tõnu Kaljuste oli tõsist tööd teinud orkestriga ja kooriga, et tuli välja kohese Kaljuste saun, millega aga me oleme kõik juba nüüd harjunud. Aga et see saun tuli selles orkestris, mis on ometi maailmakuulus ja koorilt välja, kellega tal just ei olnud varem koostööd teinud, näitas, et töö oli tõhus. Nii et tema interpreedi isiksus avanes sellel kontserdil Ma ütleks küll, et aplaus oli väga pikk ja just eriti tema isiksuse taast, kui ta tuli ise lavale, mitu korda mängisid ka lisapala ja oli kuulda praabosid ja Pravissimasi, kui Kaljuste lavale tuli. Berliinis muusikalisi pakkumisi on väga-väga palju, igal õhtul võib-olla 20 30 kontserti, Berliini linn, teadeleval, kaheksa orkestrit iseenesest rääkimata eraorkestrites, koorides ja nii edasi ja nii edasi. Nii et see rahvas, kes tuleb filharmooniasse, tuleb tõsist elamus kuulama ja dirigeerida seal või modifitseerida Berliini filharmoonias on lihtsalt väga suur au. Kui palju teil isiklikult jääb aega kontsertidel käia oma saadiku töö kõrvalt ja kui põhjalikult te valite? No ma ikka valin, ikka käin, kui vähegi võimalik, kui keegi Eestist mängib, dirigeerib, laulab, see on ka teatud määral osa minu tööst, aga kuna ma olen ise muusikat armastaja ja ise mängin ka trompetit, siis see on selline väga meeldiv osa sellest tööst. Aga loomulikult kutsutakse palju rohkem, kui ma suudan käia. Nii et. Ma valin väga täpselt. Soovin, et teil on ka edaspidi seoses tööga väga meeldivaid muusikaelamusi seoses eestlastega Berliinis. Aitäh. Suur aitäh teile, proua suursaadik, Riinak jonka kontserdil Berliinis viibis ka Viljandi pärimusmuusika festivali korraldaja ja Tallinna muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Ando Kiviberg. Pärisin ka tema muljeid. See oli suurepärane mulje, loomulikult ma võin öelda, et see on minu elu, võib olla üks, üks võimsamaid klassikaline muusikaelamusi. Tursaalia peetaks hiilgava akustikaga rolliks ja Berliini publik võttis selle tohutu sellise soojuse tõelise tänutundega vastu, et väga kõrgetasemeline esitas ja noh, mõistlikult Tõnu juhatamis, meetodi juhtimisstiil väga, väga väga meeldib, et kuidas ta koori vokaali niimoodi välja küsib. Ta ei kasuta eriti dirigendikepp ja nii-öelda sõrmedega visuaalselt väga huvitav, aga aga iseenesest ju see on tipptasemel orkester ja, ja koor ja suurepärased solistid, eriti tahaksin esile tõsta sopranit annetashi, kes sai eriti osavalt hakkama oma partiid, aga see oli tõesti nauditav. Rahvas muidugi plaksutas kordi ja kordi ja kordikordi tagasi ja nõudis lisa lugugi. Liha loonud ka said. Aitäh Ando Kiviberg. Tõnu Kaljuste algas uus aasta tõepoolest hiilgavalt. Berliini uus aasta kontserdi õnnestumisele lisandus mõne päeva eest teade järjekordsest konkureerimisest USA maineka emale muusikaauhinnale Grammyle. Sedapuhku issi Emmy mullusega raadiga korient ja oksident, kus Rootsi raadio sümfooniaorkester ja Rootsi raadio koor Tõnu Kaljuste juhatusel esitavad kolm Arvo Pärdi teost ain Valphards liik ehk palveteekonna laul meeskoorile orkestrile, orientia oksident keelpilliorkestrile ja Komos, Jervassilienta naiskoorile ja kammerorkestrile. Kõik Kaljuste dirigeeritud Pärdi plaadi noodid alates teedeumist on olnud Grammyle nomineeritud kuid esimest korda plaati esitatud kahes kategoorias. Parim tänapäeva klassikaline heliteos ning parim klassikaline album. Parima täna klassikalise heliteose kategooria tunnustus heliloojale. Koos Pärdiga on selles kategoorias esitatud Davener Sophia Kubai tuulina Os Valdo koli Hiiob ja John Adams oma heliteostega. Parima klassikalise albumi kategooria on tunnustus esitajale ja produtsendile. Selles kategoorias on viis kandidaati. Grammy võitjad selguvad 23. veebel rei New Yorgis Madison Square Gardenis. Palusin teemakohast tari Tõnu Kaljuste alt. Õigupoolest. Kogu niisugust plaadi, majanduse, nominentide maailm v kult väga otseselt seotud kogu selle plaadi majanduse maailmaga ja ja see on suurem märk rohkem plaadikaupmeestele. See tähendab seda, et plaadimaailm kõik, kes tegelevad selle businessiga nemad ootavad seda seitsmendat jaanuarit, millal nimetatakse kõik need parimad plaadid, mis on aasta jooksul olnud ja see annab nendele niisuguse uue võimaluse uue laine neid vaata müüa ja see on see põhiline selle muusikamajanduses, mille pärast see grammi niivõrd oodatud on need esitajatele, see on juba minevik, sest see plaat on tehtud juba ammu-ammu aega tagasi. Esinejatele on lihtsalt see ja märk, et see kvaliteet on esile tõstetud, aga kõige olulisemaks nad on loomulikult nendele plaadimüüjatele. Meie jaoks on see uus. Ma kuulsin, et meil ei ole suurt neid plaate siin saadagi, selles mõttes on siin palju õppida, need tuleb viia ennast selle maailmas muusikakalendriga nii ühte ja siis õigel ajal paisata plaadid turule, siis on lootust ka, et seal hakkavad õigemad summad liikuma. Jah, interpreet elab olevikus ja pilguga tulevikku. Kuidas on lähiplaanid? Järgmine nädal sõidan saar röntgenisse, seal on kontsert raadio orkestriga ja labasem Pärdi esimene sümfoonia. Tüüri tšellokontsert solist on Rein Karin. Tüüri bastioniluus on ja Hayden 90. sümfoonia. Niisuguse kavaga ja peale seda hakkan ette valmistama Stockholmi uue muusika festivali. Ja valmistan Islandile sõiduks, seal on üks esiettekanne. Tensoni Dolorosa. Aitäh. Palun. Tallinnas toimub talvefestival halloo, kas selle raames annab liturgilise draamaetendusi skaala teatrovesceegoviekaide Poolast tegemist teatriga, mis on üks väheseid näitlejaid ja muusikuid, koondavaid teatritrupp maailmas, kes on pühendunud üksnes turgelisele draamale. Nad korraldavad regulaarselt Kliturgiale ja draamale pühendatud kohtumisi. Aastatega on nendega liitunud mitmeid väljapaistvaid spetsialiste nii Poolast kui mujalt maailmast. Ja ka hetkel on käimas uue liturgilise draamaga loodus passioonis mille muusikaline juht on üks varajasem liturgilise muusika väljapaistvamaid asjatundja Marcel Peeerres Prantsusmaalt. Eestist on nendega läbi aastate teinud koostajad Püha Miikaeli poistekoor ja Linnamuusikud Taivo Niitvägi juhatusel. Ja seni viimases lavastuses loodustani eelis, mis etendus ka Eestis. Üheksandal jaanuaril on kuningas Stalise osas mänginud Marius Peterson Teatrumist. Järgnevalt kõneleb Marius Peterson sellest, millistel põhimõtetel teater liturgilise draamasse. Küllap siin on selles mõttes küll üks suur erinevus, nüüd ütleme Muuga, mida ma olen näinud tehtavad liturgilise teatri vallas tegelikult hästi nagu otse ja ausalt välja öeldes ei saa kontserdisaalis toimida liturgilise teatrit olla siis toimub kontsert liturgilise draamaainetel, aga see ei ole mitte kriitika. Nüüd ütleme, teater lähtub selle sõna esimesest poolest liturgiline draama iiliti, ta ei ole nagu võib olla puhtalt teater, et et kõiki neid inimesi, kes seal koos on, ühendab eelkõige huvi kirikus toimuval liturgia erinevate vormidega tutvumine ja nende uurimine ühtepidi, aga teistpidi ka nende just esitamine tänasest tavaliselt, mida on võimalik vanast keedutraditsioonist veel leida, üle võtta, mida sellele on võimalik lisada, sest ega me ju niikuinii kõike täpselt ei tea. Ja siis seda esitada. Ja see liturgiline draama on siis üks selline torm, seal ei olegi niivõrd palju näitlejaid ja muusikuid, kuigi ka neid on selles grupis, aga eelkõige on siis tegemist heas mõttes asjahuvilistega. On inimesi, kes on külases, laulavad seal oma vanaemadega koos matustel ja kes õpivad etnograafiat kuskil. Kui ülikoolis ja nii edasi teatrijuht on Wolfgang Niklaus, kes on üks näitleja päritolult Austriast, kus ta ka oma teatri õpingut sooritas, hiljem ta koos mõnede sõpradega jõudis Poola ja sattus kardinitse teatri juurde, mis oli sel ajal loomisjärgus ja mis on selline vanim Poola külateater, nii-öelda seda siis muidugi tuleb mõista veidi teisiti kui külateater sellises taitluslikus mõttes üksnes. Ühel hetkel kardinitse teatrisuund tal enam justkui meeldinud nagu ka paljudele teisele Karzence teatrist on palju inimesi ära läinud ja palju on sinna tulnud. Ja ta asutas siis Põhja-Poolas koos sõpradega uue teatri, kus, mis alguses ka ei tegelenud sugugi liturgilise teatriga, vaid tegelasest nimelt samamoodi sellise Rahvapärimuses tulnud asjade ettekandmisega nendest etenduse loomisega ja siis on muidugi veel kindlasti oluline. Selle etenduse puhul on muusikaline juht Martin Bornus Südžinski ja kõik nad tulevad ka kaasa Eestisse. Turgilist draamat kordas Stella etendatakse 11. jaanuaril laupäeval kell 18 Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus ja sissepääs on sinna. Festivali raames esitleb veel helilooja ning Touroloog Vladimir Mardonov Rotermanni soolalaos. 11.-st 23. jaanuarini oma audiovisuaalseid installatsioone, graafilisi kompositsioone ning ansambel Hortus Musicus esitab 19. jaanuaril kell 19 Püha Birgitta ordu kloostri kirikus merivälja tee 18 Vene õigeusu vaimus loodud kaasaegsete heliloojate muusikat. Üleeile tutvustati ajakirjanikele Rahvusooperi Estonia lähiplaane. Peadirektor Paul Himma heitis kõigepealt põgusa pilgu lõppenud aastale. Ma tahaksin veel öelda, et ta oli väga raske aasta rahvusooperile, sest kes väga mitmesugused tuuled puhusid rahvusooperi sees peale alla riide ja need tuuled on ta viinud nii mõnedki kolleegidki majandusse ja on loonud ka uusi kolleege, kuid tundub, et põhiosa toonastest oma professionaalses tegevuses on suutnud hoida koos ja lõppkokkuvõttes lolluvuses mõtte tõsises mõttes me võime öelda, et me lõpetasime selle aasta kindlasti poolt. Paul Himma nentis, et kriiside peegeldusena kevadel teatri külastatavus langes, ent sügisel tõusis taas. Aastal 2003 tehakse teatris 30 miljoni krooni eest remonditöid. Rahvusooperi renoveerimine jätkub järgmiselt. Ta põhitööd on, jätkame fassaadidega, siin kolime siis nagu Ma juba Pärnu maantee poolsesse külge kuskilt fassaadi on teha järgmisel aastal kuskil 3000 ruutmeetrit, samuti need trepistik, mis on seal Pärnu maantee poolses küljes. See saab korda tehtud ja selle all kõik muud torude kommunikatsioonid, mis seal. Rahvusooper saab ka nüüdisaegsel lava ja proovisaali renoveerimine kestab aastani 2005. Oma muu tegevuse poolest nimetaksin ma 2000 kolmandat aastat selliseks ellujäämisaastaks sest see on väga, väga tõsine probleem on meil eelarvega viimasel nädalal siin peame intensiivseid koosolekuid ja nõupidamisi oma maja sees, kuidas vähendada kulusid nii palju kui võimalik ja siiski samas siiski pakkuda ka uuslavastusi. See tähendab, et rahvusooper sellel aastal ei räägi mingil juhul ei ühegi palgatõusust. Kuu lõpus toimub rahvanõukogu istung ja tegelikult ka praegu. Meie nede nõupidamiste eesmärk ongi selgitada välja nõukogule need variandid, mida siis nõukogu saab otsustada. Mis teed siis rapooper edasi läheb, kas me oleme mingi? Koondame teatud hulk inimesi, mida me siin teeme, selleks, et ellu jääda. Teatri kunstiline juht Aarne Mikk tutvustas kevadhooaja uuslavastusi. Tõde ja õigus, kuues märts, nõid, künd, seitsmes aprill volbriöö ja esimene mai siis oopereid, mis on meie jaoks uus projekt, seda on harrazarbida teinud olles, aga sellisel kujul, et me esitame siin algul ühe aaria kostüümis Krimmis sümfooniaorkestri saatel ja samal hetkel siis seejärel tuleb seal alatsassi. Variatsioonis on üks uus kogemus meile. Schönbergi kureliider on ERSO ja Rahvusooperis projekt ERSO hooajale lõpetuseks 23. mail kontserdi. Päris meie siis toetame oma koori ja orkestri ja mõnes solistika seda suurt projekti remondi tõttu. Meie hooaeg on mitu kuud lühem ja me ei saa statsionaaris täies mahus tööd teha. Ja referda uueneb väga aeglaselt, seetõttu, mis teeb meile suurt muret ja nagu härra ima ütles, paradoks on tegelikult kaheks kolmeks aastaks selles, et valitsuse poolt eraldatud suur summa renoveerimiseks, mis tuleb ära teha, tingib selle kaks, kolm kuud. Me majas ei saa mängida ja meil jääb uuslavastuste valmistamiseks piletitulu saamata seda vahet, me ei tea, kust seda katta. Meil on tehtud suveplaanid ära Tartuga Pärnu, Narva või Viljandi. Aga siin on üks nonsens. Me peaksime kollektiive rakendama nende paari kuu jooksul, aga iga Tartu või Pärnu väljasõit on majanduslikult nii parimal juhul pluss miinus null. Selliste probleemidega maadleb praegu Rahvusooper Estonia. Kõik vanad tegijad meenutavad rikkaks, milline solistide koosseis oli meil aastaid tagasi, aastakümneid tagasi? Me käisime lätlasi, leedulasi, Peterburi teadet abistamas oma turistidega. Nüüd me peame pidevalt, kutsume külalisi siia. Aga selleks, et varem Villerdasse Estonias 100 saaks toimuda juba ikkagi oma solistide uue põlvkonna näol. Me oleme otsustanud aastal 2003 totaalselt proovida oma järeltuleva põlvkonna. Nii et alates jätkame samuti. Nõid küttis on peaosades rida noori lauljaid, kes on akadeemias õppimas. Meie kooris praegu laot, samuti onu pojas Batavia soojad paar noort fenorites muusikaakadeemias õppivad sügisprojektis, nii et kuni uue aastani tuleb väga palju uusi lauljaid ja me oleme võtnud printsiibiks iga hooaeg lõppes Eesti balletikooli ja Eesti Muusikaakadeemia, magistrantide ja välismaal õppivad noorte ka, aga see on 10. mail. Kus siis me saame teadlik läbilõike või ülevaate sellest, kes on oma lõpusirgele õpingutega jõudnud. Täna ja kolmapäeval Mozarti Don Joannis esinevatest On jah, peamiselt väljaspool Eestit tegutsevad muusikud. Dirigendipuldis on Läti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent Olari Elts. Ooperi nimiosas Taimo Toomast Saksamaalt, Tess auteatrist ja Leparello osas. Praegu Helsingis Sibeliuse akadeemias õppiv Kristjan mõisnik Taimo Toomast on lisaks praegusele koduteatrile Tessaus esinenud ka teistel Saksamaa ooperilavadel aga Camiini riigiooperis ja Viini kammerooperis. Estonia teatri palgal oli ta aastail 1988 kuni 1990. Taimo Toomast. Kuidas te tunnete ennast üle hulga aja Estonia teatrilaval? Põhimõtteliselt see on ükspuha kus teatris, kas Estonias või Saksamaal või Austrias, et see tunne on sama, mis puutub tüki ja töö tegemist, et Estonias on ainult et ta on nagu koduteater, aga no mul kodu on nii Saksamaal see teater, kus mul oli see kõik algas ja kus mu huvi ooperi vastu algas ja need vanad kolleegid õpetaja Teo Maiste näiteks ja, ja kursusekaaslased ümber ja see on nagu niisugune eriline, teistsugune kvaliteet, aga kui otseselt töö tegemine on siis nagu kõik selle tahaplaanile lükkame, ainult on konsentratsioon oma selle hetke töö tegemisel siis on nagu ükstaspuha, kus kohas maailmas see pinge on ikka ühtemoodi sam jonni rolli, et esmakordselt esmakordselt ja kui ma hakkasin seal Saksamaal pihta, siis muidugi Ühe korra setod. Ja pidin, nagu ta on, Jomannid ka tegema, midagi jäi pooleli või mitte või kuidagi ei saanud, nii et ma tegin seda setod ja see aasta ütlesid, et see on nii ka ja ma ei taha ma kedagi teist, et see oma kiitmiseks. Ja siis ei ole juhtunud ja ei ole juhtunud jah. Milliseid rolle te olete viimasel ajal teinud? Viimased rollid on šarblas siis üks huvitavaid töid on kurt vaali Pürg šaht kus on sihuke ei osanud nagu kolme peale läbitüki. Ja seal oli üks väga hea lavastaja Inglismaalt ja siis Astraussis rosingavales Faninali mööda nagu viimasel ajal tööd ja nüüd Don Juani meeldivad siuksed osad rohkem kui sa, ma saan mängida laua peal rohkem, mul on niisugune karakterit, on sihuke liikuja olla, armastab siukseid mängulisi osasi teha, nalja saab natuke. Nad tants ja vanni peaks küll tänuväärne roll olevat. See on väga hea roll ja väga huvitav ja ilmselt õpliselt lootma ja paluma, et siukseid asju veel tuleks, et saaks erinevalt kogu karjääri jooksul erinevad vannisi teha, et see on tõesti selline töö, mida mida ilmselt lõpmatuseni teha. Ja ka neid tõlgenduse võimalik lõpp, mõtlesin teha, aga see on üks äärmiselt huvitav osa muidugi ja põnev. No kindlasti tänuväärne. Eesti publik saab seda nautida nüüd täna õhtul ja kolmapäeval. Vanemuise teatri suures majas esietendub pühapäeval Läti helilooja-Jaanis lussensi lasteooper doktor tuulitel ja lindude ooper. See on armastatud loomatohtrilugudel põhinev ilusa muusikaga lõbusa seikluslik Cooper headuse ja pruse jõust. Doktor tuulitleja lindude ooperilavastaja on Vahur Keller. Käisin eelmisel talvel Riias vaatamas teatrit ja sattusin seal Riia ooperisse, kus siis seda parajasti mängiti. Alguses pakkus ta lihtsalt sellepärast huvi, et läti algupärand algupärane ooper Estonias põnev minna seda vaatama. Aga koha peal selgus, et täiesti vahva muusikal. Väga tore seikluslik lugu, et seal Loftingu tuuliti lood. Seda ma sain ka alles kohapeal teada, et esialgu me teadsime ainult seda, et tegemist on lindude ooperiga, midagi rohkemat ei olnud selle kohta öelda. See on Läti helilooja jaanis luusensi, ooper. Ta on 59. aastal sündinud ja kuskil seitsmekümnendatel lõpetas ta Läti konservatooriumi heliloojana ja siis võib-olla ta on eestlastele tuttav, kes on kuulnud ansamblit Läti ansamblit, sodiaak, teinud rokkbänd, kirjutanud kroko preid, nii lavamuusikat kui muud, tõsisemat kammermuusikat ja erinevate tegemist on lasteooperiga. Milline see last jäävadpärane, ma arvan, et tal küllaltki lapselik, heas mõttes lastepärane siin peaks olema nii seiklust kui värvikirevust. Olen ise väga rõõmus Liina Undi kõigi nende kostüümide kujunduse üle, mis on väga värvikirev, tore ja need karakterid, mis siin on, kes teab Loftingutaja tema tuulide lugusid, siis ilmselt ei hakka neid loomi ja linde, kes seal esinevad loomulikult tuliselt ennast ka ilmselt selles karakterite galeriis ei ole põhjust kahelda, eriti. Aga need, kes ei tea täpselt neid karaktereid Kõik saab alguse sellest, et Londoni äärelinnas Mortoni mõisas elab loomaarst doktor tuulitel koos paljude lindude loomadega, kes on sinna tema juurde elama tulnud, sest ta oskab lindude ja loomade keelt ja ühel päeval satub tema juurde haige õnnetu kanaarilind Pippinella, kes otsib enda kaaslast. Siis otsustab doktor tuulitel kosmosesõpradega minna talle appi minna, seda kaaslast otsima. Ja kuna nii Pipenella kui tema kaaslane on mõlemad kuulsad ooperilauljad, siis otsustavad sõbrad ühtlasi, et kui nad tema kaaslase üles leiavad, siis teevad nad suure loomade, lindude, ooperi. Ja neid linde on seal tõesti kindlasti väga-väga palju. Tuvid kanaarilinnud papagoid. Ja siin on lausa mitmest valdkonnast, lendasin Loomaaialinde üle maailma, igalt poolt kokku toodud flamingosid, kurgi pelikale varavusid ja nii edasi, kui on ka tänavalinde, keda me iga päev teame varblasi ja tuvisid ja ma arvan, et sinna on esindatud lindude paremik. Milline on muusika? Muusika on, on väga karakteerne ja väga ilus, võiks ütelda seal ka üks põhjus, miks mulle ooper meeldivaks, mille pärast mida valisin Caateri koorid, aariad? Jah, niimoodi nagu ooperis tavaliselt on, ainult, et, et seda kõike on muidugi märksa lühemalt kui võib-olla et me oleme harjunud raskemate pikemate ooperite puhul kogema mitmetunniseid vaatusi, et siin esimene vaatus kestab kõigest 50 minutit ja teine vaatus on pool tundi, nii et ma arvan, et see peaks olema võimetekohane igale lapsele. Ja kui vanalt võib tulla seda ooperit vaatama? Mina ise soovitasin täiesti võtta enda vennal, kellel on laps pisut alla kahe aasta vana, veel täiesti, soovitasin ta kaasa võtta, eks igaüks oskab ise hinnata, kui palju on lapsel kogemust, kui palju teda huvitab, kas talle meeldib kuulata laulu, kas talle meeldib kuulata lugusid ja kui palju on püsivust istuda, vaadata, kuulata, et iseenda last ei ole mõtet piinama hakata teatrisse toomisega, aga, aga ma usun, et, et lapsed on vapramad, kui me arvame, tulge vaatama, loomulikult. Lasteooperimuusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp, kunstniku töö on teinud Liina Unt. Ooperi peategelane on doktor tuulitel, keda kehastab Vanemuise teatri laulja Jaan Willem Sibul. See roll on erakordne, sellepärast et ma saan esimest korda elus laval olla väga hea doktor ja kusjuures tal on eriline anne, mida teistel doktoritel naljalt ei ole, ta oskab loomade, lindude keeli. See on kanaarilinnukeeles. Ära kurvasta tänu sellele, et ma oskan nendega rääkida, siis ma saan neid aidata paremini ja nad saavad oma mured paremini mulle kurta. Näiteks boamao käest on raske küsida, et mis tal viga, aga minul on väga lihtne, ma küsin ta sisusse, siis selge. Tal on natuke väike maovalu, näiteks muusika on minu arust väga õnnestunud ja mul on väga hea meel, et valiti just see ooper ja tore, et Eestis lavastatakse tiooperit, see on minu arust ütlemata kena. Aga mis lastesse puutub, siis ma arvan, et ei ole üldse mingeid probleeme arusaamisega, sest proovide käigus nägime lapsi küll, sest noh, teatritöötajatel olid lapsed kaasas ja nad alati elava huviga jälgisid ja neile meeldis ja see oli esimene nii öelda lakmuspaber, mille järgi otsustada, et ma usun, et lapsed saavad aru küll. Jaanis lussensi lasteooper doktor tuulitel ja lindude ooper esietendub sellel pühapäeval. Veel mängitakse ooperit 16.-le 23. ja 31. jaanuaril. Helgaja. Stuudios on külas Floydi solistan nõun, kelle Ida Jaan Õuna mäletatakse kui suurepärast muusikut ja oivalist Fletisti. Kuid kõigepealt võib-olla tutvustaksid ennast. Milline on olnud teie õpingute tee? Eestis on aias muusikaasutus, mille ma olen lõpetanud, on Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool. Peale seda õppisin ka lühikest aega akadeemias omaenda isa käe all. Aga kõrgharidus olema siiski omandanud Norra muusikaakadeemiast Oslos. Vahepeal olin ka vahetusüliõpilane Londonis. Kuninglikus akadeemias pool aastat saabuval teisipäeval, 14. jaanuaril annate koos pianist Ralf staaliga kontserdi Tallinna raekojas. Ja selle pealkiri on paaniaseering sinna selle pealkirja all esitame seekord prantsuse muusikat. Ja pealkiri ise tulenes sellest Paan ja Süürings. Nendel legend räägib tegelikult üldse flöödisaamisloost. See teema on mitmedki heliloojad läbi käinud ja see on nagu omaette terve flöödimuusika sümboliks. Et sellepärast selline pealkiri ja prantsuse muusika sellepärast et just prantslased on nagu flööti kõige paremini mõistnud prantsuse flöödimuusika on vähemalt slaidi mängijate endi hulgas väga-väga hinnas. Prantslasele prantsuse muusika oskab hinnata nagu flöödikõlavärvivõimalusi väga ehedalt. Ja see kontsert kontserdil siis prantsuse muusikast põhimõtteliselt kõik lood on kirjutatud siis 20. sajandi esimesel poolel. Enamus nendest lugudest, mis on ka teisipäevasel kontserdil kavas, kuulub nii-öelda flöödimängija standardrepertuaari, mis kindla peale koolis läbi võetakse. Minu enda loomusega sobib prantsuse muusika ka väga hästi ja sellepärast mulle tundub, et mul on teda mugav ja hea mängida. Selle kaudu saame väljendada ennast ja loodetavasti ka seda, mida sellesse muusikasse on pandud. Kontsert paanias üürings tuua aga Ann nõunia. Ralf Taal toimub teisipäeva õhtul kell seitse Tallinna raekojas. Kammermuusikat saab aga nautida ka täna kell viis Kadrioru lossis. Akadeemilise kammermuusikasarjas esineb trio Tartust seisus lande lampe, kits, flöödi-il, reetmets tšellole ja Pille Taniloo klaveril. Etega. Nendel on Vera džiini, Carl Maria von Weberi ja Beethoveni looming. Kuueteistkümnendal jaanuaril seisavad ERSO ees suurepärased solistid Guardiani kuningliku ooperiteatri esibariton Sergei Leifercus ja Peterburi Maria Teatris parantaatiana Paavlaskaja dirigent Nikolai Aleksejev. Järgnevalt kõneleb Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktori kohusetäitja Kerzigeeris. 10. jaanuaril tähistame selt sümboolset 20 aasta möödumist esimesest kontserdist, Nikolai Aleksejev, dirigeeris Herzot. Ja selle 20 aasta jooksul on siin Eestis käinud päris mitu korda. Hooaeg 2001 on ta meie peadirigent. No meil on suur suur rõõm, et sellel kontserdile on nõustunud tulema ilmselt ka põhjusel, et nad teavad väga hästi Nikolai Aleksejevi temaga varem koostööd teinud väga suured nimed. Bariton Sergei lehvercus, kes on Covend kaardeni, esisolist ja pidev külaline, ütleme Metropolitan ooperini selles skaalas ja sellistel suurtel lavadel. Leningradis sündinud bariton sai tuntuks pärast esinemist 1980.-te aastate alguses Saksamaal Berliini Filharmoonikute ees. Ta debüteeris Ameerika Ühendriikides 1989. aastal San Francisco ooperiteatris ja kuulub pärast seda maailma ooperilauljate enamiku. Tema repertuaaris on üle 40 baritoni rolli, nimetagem ära sealhulgas nimiosa Tšaikovski Jevgeni Oneginit. Ma sepas Mozarti Don vannis Doradiiniverstiigoris värina Vucase Mckbetis. Tema mustaski laulud. Kogumikku salvestus on olnud Grammy auhinna nominent ja võitnud 1997. aastal känni klassikalise muusika Ausid tan olnud lavapartneriks nii plassidetamingale, kiride Kanavale. Kontserdil esineb veel Murmanskis sündinud sopran Tatjana kaaluskaia. Kes on Maria teatri esisolist kavad, on tuntumaid aariaid, duett Verdi ooperites, kiusam Miller, Timon kogeneegram, saatuse jõud ja Travjaata Loskanni talupojaaust, intermento Tšaikovski Poloneid ooperist Jevgenia, neegin finaalooperist Jevgeni ja nägin ja kösmini toit purgiebeeess, kes seda kava on kokku pannud, kas Nikolai Aleksejev või solistid, ütleme, et see asi on sündinud koostöös, nad on needsamad solistid Sergei leitsakus, Tatjana Baglus kaja koos ühe kolmanda solistika on juba kord sarnase kavaga esinenud. Oo-oo. Eesti riikliku sümfooniaorkestri Kaala kontserdist, mis toimub 16. jaanuaril kell 19 Estonia kontserdisaalis teeb ülekande klassikaraadio ja kontserdi. Seal on tal võimalus saada ülevaade Eesti riikliku sümfooniaorkestri kevadhooaja plaanidest. Siinkohal tahaks välja tuua seda, et eesti heliloojatest kantakse Erkki-Sven Tüüri teoseid Galina Grigorjeva saksofoni, kontserdi esiettekannet ning solistid, sest astub üles kalev küljes. Samuti on kevadhooajal planeeritud üks kontsert Sergei Prokofjevi le mõeldes tema 50. surma-aastapäeva tähistamiseks. Tänastes uudisteminutites meenutada ka aastavahetuse muljekamaid muusikasündmusi Berliinis, New Yorgis ja mujalgi. Berliinis olid aastavahetuse kontsertide peategelasteks dirigendid saiman rättel Daniel paremboim Corvenelale, Kirill Petrenko, Eli Ahu inval ning Marekki Alovski. Igaüks siis omas majas. Saime rätli juhatatud kava, Berliini filharmoonias on kriitikud nimetanud tantsutunniks koos Leonard Bernsteini muusikaga. Tõeliselt meeleolukas, kus lõpuks ka orkester ja saalis publik, rääkimata solistidest laval kaasa tantsima haarati. Kõik sündis loomulikuna, et polekski nagu põhjust nimetada uuenduseks Saimor rätli persooni puhul Broadway staaride Kim Krisvelli, Jaan Brent Barretti kaasamist Berliini kontsertetendusele. Sest kavas oli Bernsteini 50.-te aastate New Yorgi muusikal Wanda Fultovi. Veel siis kandiidi avamäng, kurdwallija kösswini vokaal, oopaseid koos ansambliga European voissis Berliini sümfoonia minister, peadirigent Eli jahu. Inpalliga pakkus lugusid Orpheusest, aga ka Berlioosi temalanud tähtpäeva aasta puhul sealhulgas ka munade raamat Leeljo Taaniel. Remboim dirigeeris vanas eas aktsiatraditsioonis Eigi ooperi orkestri ees Beethoveni üheksandat sümfooniat, solistide hulgas Angele Dianoke ja Toomas Mooser. Värskelt on peadirigendina Berliini Raadio sümfooniaorkestri ees Maregjanovski. Selles kavas oli hiilanud tõeliselt raadio koor, eritis sele sopranit. Kirill Petrenko kavas Berliini koomilises ooperis olid furoori iga kõlanud Slaavi tantsud, Radetskymars operetikatkendid. Rohkesti publikut jätkus peale kolme suure ooperimaja ülalpidamine, lisaks mitu sümfooniaorkestrit käib Berliini linnale üle jõu. Aga ooperireformi tuleb veel kaua oodata, ütlevad, leiad, sest kõik teatrimajad on täies elujõus. Nüüdses uue aastamelus ehk vaid Berliini Saksa ooperis. Paber on rahvusvahelist muusikaajakirjanduse tähelepanu vähem köitnud. New Yorgis Metropolitan Opera oli end siis Straussi nahkhiire valssidega uude aastasse keeru Tänud New York City Pälley samaviisi Pähkli pure, jaga Steitsiiaatris sündmuseks neetud Vivian pomonti teatrisse etendatud elegantsed rebüüd, õhtusöök kell kaheksa aga suursündmus olnud ikkagi New Yorgi filharmoonia orkestri õhtu pealkirja all kösswins Libération orkestri residentsis Every sisserrhoolis juhatamas peadirigent Floorin maalsel alates kössoni kuupäeva mängust ja ameeriklasest Pariisis kuni katkenditeni orgist TPS-ist. Muuseas, kahe esimese orkestriteose maailma esiettekanded tegi 1920.-te 30.-te vahel üritusel just New Yorgi filharmoonia orkester. Ja poolgi ja pessi katkendid on olnud Floorin, ma selli leivanumbrid sealtpeale, kui ta 1975. aastal ooperi esimese kogu plaadistuse tegin. Pool GPS-i solistideks olid debitantidena sopran, Hindrathomas ja mujal juba hästi tuntud bassbariton. Villerduvaid. Uue Ast esines sarja kava on taas juhatanud loorin majandusel kriigi klaverikontserdi, solistiks Leif Ove Anssnes Ameerika uudisena William pool Komi Ragomaania ning Beethoveni viies kolmapäeval toimus filharmoonias traditsiooniline Ants dorfis sarja loeng, seekord Stravinski Petruske teemal, mis oli ka omaaegse peadirigendi Erich Linestorvi kui Stravinski tutvusta ja läbilöögiteoseid. Diskussiooni Petrovskaja teemal juhtis ja kommenteeris vene muusikaekspertnoos Istarni ülikoolist Robinson. Sest just sellel nädalal ja ka täna ongi New Yorgi Filharmoonikute kavas Petruska 1000 ööks 11. aasta versioonis maalsel dirigeerimas nooruke Juulia Fischer Sibeliuse viiulikontserdi solistiks. Peatselt on ees New Yorgi ja Iisraeli filharmoonia kestrite ühine heategevuskontsert juhatamas kaks peadirigenti, loorin sell Su pin meheda. Kössi on vana-aasta õhtul oli 2738 kohaline every Fischer fool täiesti välja müüdud. Aga tahaksin veel meenutada üht meie jaoks väga tähtsat sündmust New Yorgi filharmoonias otse enne jõulupühi. Seda enam põhjendatult, et pühade tõttu on ilmunud mõned arvustused ja ajalehed alles aastavahetusel ja uuel aastal. Jutel Rodianssedriini kontsert, ooperi võlutud rändur maailma esiettekannetest Avery Fisher hoolis New Yorgi filharmoonia suures tellimus teosest peadirigent Floorin selli algatusel kus kolmekeskse solisti hulgast likvideeris ka noor 31 aastane Eesti bass Ain Anger. Suve lõpul Münchenis toimunud ette laulmistele valisid helilooja Rodion striim. Dirigent loorin maalsel paljude lauljate hulgast peaosalisi rändur munga Ivani partiid laulma just ain Angeri, kes on teist hooaega Laitsigi ooperi koosseisuline solist. Kaks ja pool kuud kestis pingeline ettevalmistus, Ain Anger peab seda oma senise karjääri kõige raskemaks ooperi partiiks. Kõik kolm solisti, lisaks soomlanna lilli, paasikivi ja venelane Jevgenia kiimuv esinesid helilooja ning ka kriitikute sõnul suurepäraselt olles samas ju kõik New Yorgi filharmoonia debitandid. Seda kinnitab kolmanda etenduspäeva hommikul ilmunud New York Timesis siin kriit ikk Hanssoni tom assini öeldes samas ooperi enda kohta, et see on kaasaegne muusika nende jaoks, kellele ei meeldi kaasaegne muusika. Inglaste News lei kriitikon New Yorgis kohal. Ta ütleb samal päeval ilmunud artiklis etnoRein ma, see oli valik ja eelistus, see triini puhul tundus esialgu mõistetamatu. Ettekande teinud tõelise entusiasmi ja laitmatus säraga. Solistide trio oli aga kõigiti rahuldanud New Yorgi filharmoonia debitantidelt. Oodata lähevad sama päeva ajaleht Star leser juuaakist tunnustab ain Angerit ikka tema tumeda tämbrilise erksa passi perest. Ain Anger demonstreeris väga haaravat ansamblimängu oma partneritega. Ütle teel 31. detsembrinumbris see triini ooperi kohta. Financial Times New Yorgi korrespondent Martin Pärn, haamer. See ajaleht eurooplastele annab ka suhteliselt põhjalikke Ma iseloomustuse Angeri esinemisele. Ent pole ju mõtet tahta veel suuremat tähelepanu noortele debitantidele. Nii paljude tegelastega projektis. Teleajakirjanik Urmas Ott, kes istus esimesel õhtul New Yorgis saalis, ütles, et Ain Anger oli kahtlemata kõige suurem staar kolme solisti hulgas. Ta laulmine oli kõige professionaalsem, perfektne ja harva nähtavalt täiuslik ott, kes eelmisel õhtul kuulas New Yorgi metis Straussi Elektra Gabriele Snautiga nimiosas. Jamslywaini dirigeerimisel pidas Prifannina siiski just ain Angeri esinemist oma aastas suurimaks ooperielamuseks. Nüüd Euroopasse Hamburgis juhatas peadirigent Hingo Metsmacher riigiooperi orkestri ees oma järjekordset kava sarjast kes kardab 20. sajandi muusikat, et just vana-aasta õhtul kõlas atraktiivne bukett läinud sajandil loodust, kus mets Macher on varem ka Arvo Pärt dirigeerinud. Aga Kölni filharmooniasse, kus alati märgata huvi ka muusikapoliitiliste ja sotsiaalsete dimensioonide suunas. Nüüd filharmoonia korraldab põneva festivali, Vladimir raskenaasi algatusel möödub ju tänavu märtsis 50 aastat Jossif Stalini, muidugi Sergei Prokofjevi surmast. Alates tulevast reedest algab Too kontserdisari Kölnis, mis kannab nimetust muusika diktatuuri ajal. Keskpunktis Prokofjevi Šostakovitši kontserte saadavad sümpoosion, filmid, loengud ja koolitusprojekt. Pärast asi, kes siin ka ise esineda oma festivali veel vini pidunädalatele kevadel ning pärast ka New Yorgi kaarnegi hooli. Peterburis on aga esmakordselt algkeeles jõudnud publiku ette Wagneri kogu Niibelungide deteroloogia. Esimest ja viimast korda mängiti seda siin 100 aastat tagasi. Lavastajad on erinevad, kaks esimest ooperit varem tehtud, kaks Mazda, aga nüüd kõikide dirigendiks Valerrigeergiev šifriidi ja jumalate hukk Kuu esietenduste järel kerge haigestus ja asendajaks tuli noor saksa dirigent Michael kütler kes oli kergievi assistendiks olnud juba ka proovidel. Deteroloogia tuuakse tervikuna kindlasti ka valgete ööde festivali Peterburi juubeliaastal, aga kelle lavastuses tervikuna sinna pole veel selge. Kurvem sõnum Itaaliast, jõululaupäeval oma kodulinnas Milanos 82 aastasena helilooja ja muusikategelane lutsiana säigi. Ta oli olnud kahel korral Milano La Scala kunstiline juht, juhtinud ka Torino teatri reisivad geeno ooperid ning ooperifestivali Verona Arenal. Samuti olnud pikemalt raadioid taliana muusikaline direct. Ta oli viljakas helilooja eeskätt muusikateatrile, kirjutades 13 ooperit ja kuus balletti. Viimaste ooperite hulgas on ka Dostojevski-aineline idioot. Ta õppis Salzburgis ka Paul hindeniti juures. Tema poeg on nimekas dirigent kui peadirigent Amsterdamis peatsetega Ladzigis. Ricardo sai. Täna alustab New Yorgi filharmoonia orkester, maestro, norin ma selle juhatusel aga oma kava ega režissöör foolis Tšaikovski mängufantaasiaga. Romeo ja Julia. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Mirje Mändla, Hedvig Liina Fjuk. Saate salvestas operaator Katrin maadik ja toimetas Kersti Inno heliga ja eetris taas tuleval laupäeval kuulmiseni.