Algab ülekuulamine. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Tänane ülekuulatav on roheline rüütel, teine mees, salgas riigikogu roheliste fraktsiooni ninamees. Kas vahelduvvool või lihtsalt lühis, kas tuumajaam või muhu tuulik ja mis kõige tähtsam, kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulatav, Valdur Lahtvee, erakond rohelised on ju tegelikult alustanud üsna kehvad, olgem ausad, hea küll, valimiskünnise siis te saite üle tubli tegu, surume kätt, ütleme, et kõik on väga hea. Parane, aga vaatame edasi, mis hakkas juhtuma. Olgem ausad, koalitsiooniläbirääkimistel, teie tulemus, null. Lubage siin lisada veel paar miinust juurde, sellepärast et teil oli suurepärane võimalus, olite läbirääkimistel sees. Aga siis ühel hetkel olite ukse taga ja nad ukse vahelt teil isegi ei olnud võimalust enam sisse piiluda. Olgem ausad, lähme edasi, aprillisündmused, roheline erakond, kas me kuulsime midagi selle kohta, mis parasjagu Eestis toimus? Teiepoolset kommentaari? Vastus null. Need skoor on praegu kindlasti kahe nulliga. Hea küll, üks tulemus on olemas, positiivne, siis valimised ja sealt edasi. Kõik te olete olnud väga, väga tagasihoidlikud, me ei ole kuulnud rohelise erakonna käest ühtegi positiivset sellist tugevat eelnõud, algatust. Teie ettepanek kutsuda kokku augustikuus. Eks ole, energiakoosolek kuks Kalevi. Mis hinnangu te annate? Olete nõus? Vale jutt puha koalitsiooniläbirääkimiste tulemust, mina hindaksin kaheksakümneprotsendiliseks sellepärast, et meie erakonna ideedest valitsuskoalitsioonileppesse jõudis väga palju väga olulisi asju ja meil on selle üle ainult hea meel nüüd vaadata kõrvalt, kuidas koalitsioon neid meie ideid kenasti realiseerima hakkab, ma ei ütle, et me 100 protsenti kõik oma ideesid ja ja sellel moel, nagu me ise oleksime teinud valitsusliidu leppesse meie valitsuse nelja aasta programmi sisse saime, seda kindlasti ei väida, aga 80 protsenti nendest lubadustest, mis valijatele andsime, praeguse valitsuse tööülesannete hulgas, on Meie ülesanne nüüd olles opositsiooni või nagu varemgi välja öelnud opositsiooniparteina on toetada valitsust selles, milles me oleme kokku leppinud. Ja see muidugi ei tähenda, et me kõiges nii nagu koalitsioonipartnerid täna koalitsiooninõukogus kokku lepiti fraktsiooni esimehe pastaka värvi järgi hääletavad, seda me kindlasti ei tee. Nii et siin siin ma panen skoori kindlasti meie kasuks. Mis puutub pronksiöö sündmusi, siis juba valimiste eel meie erakond väga selgelt ütles, et probleemid on olemas, aga probleeme ei lahendata ühe või teise monumendi paigast teise nihutamisega. Küll aga võttis meie erakond selgelt positsiooni valitsust toetavaks kui kogu see sündmustik eskaleerus tänavarahutustega ja Vene Föderatsiooni massilise propagandakampaaniaga ja Eesti riiklusse sekkuvana, nii et seal on selgelt positsioneerinud ennast valitsuse poolele ja, ja kiitsid valitsuse tegevuse heaks. Need jällegi vaidlen väga vastuväidetele, et neid polnud olemas, me ei olnud seisukohta võtma seisukohalt võeti. Iseasi, kuivõrd need kuulavad kuuldavaks tehti. Mis puutub tööd riigikogus, siis on tõsi, et ega kuue saadikuga ühe liikmelises kogus väga suurt ilma ei tee. Samas meie positsioon, et me ei ole selgelt opositsioonis, vaid väga olulistes tegevustes valitsuse toetajad tähendab ka seda, et meie võimalused riigikogus tööd teha on päris head. Me ei ole seotud valitsusliidu leppega, me vabalt oma seisukohti esitada, saame vabalt hääletada ja kui me räägime siin üleüldse kogu valitsemiskultuurist, meil siin Eestis siis ühe uue tuule, nii nagu rohelised lubasid enne valimisi. Me oleme poliitmaastikule toonud. See on see, et meie saadikud, kuus saadikud ei ole seotud ette vaid nad hääletavad oma südametunnis. OSCE selgelt välja Ooes tuulest rääkides ülekuulatav lahti. Vaatasin statistikat, oskate te ise öelda, mitu ettepanekut on teie fraktsioon teinud, kus on, on teie fraktsiooni nimi all? Mitu eelnõud olete esitanud? Ma ütleks neli, viis eelnõud. Natuke rohkem seitse seal täpselt sama palju kui Evelyn Sepp sama ajaga kokku üksinda. Noh, vaatame ka, kes kust on tulnud vanadel erakondadel on olemas ressurss seal juba aastaid aastakümneid Riigikogus staffi näol inimeste näol sai eelnõude projekti toru on tööd teinud ka aastakümneid ja neid eelnõusid on kindlasti varuks olnud. Me oleme püüdnud praegult eelkõige keskenduda sisulisele tööle ja, ja töötame läbi ka neid eelnõusid väga hoolega, mida valitsus esitab ja seal püüame neid paremaks teha ja meie töö ongi põhimõtteliselt sinna keskendunud. Te ütlesite enne, te olete opositsiooniparteis ja tõesti tuletab mulle meelde, et te olete justkui nagu deposiidis eest ära pandud, kuskil kapis tulete umbes samas seisus, nii nagu on, on, ütleme, väikeriigid Euroopa liidus, nad on selle kompoti sees, aga ise nad kaasa rääkida ei saa, sest nad ei ole Euroopa liidus. Ei ole koalitsioonis. No teie räägite nüüd endaga väga selgelt vastu, küll te ütlesite, et rohelised on tulnud siin erakorralise istungi kokkukutsumisega, see küll sugugi kapis istumise moodi välja ei näe, tunnistades, et see kukkus läbi hukkunud läbi sellepärast et teema tuli väga jõuliselt esile. Riigikogu seda ei arutatud riigikogus seda arutati pool päeva ja väga põhjalikult ja selle arutelu käigus selgus, et ka koalitsioonierakonnad neid samu probleeme tunnistavad. Aga jällegi selleks, et säilitada valitsuse nägu selleks, et säilitada omane erakondade nägu, nad ei olnud selgelt valmis neid probleeme kohe lahendama ja moel, mida meie välja pakkusime vaid oma ajakava ja omaviise järgides. Ma ei mäleta küll nüüd väga täpseid sõnu, aga vaba Ansipiga Julist noomis neid umbes stiilis, et ega see nüüd nagu päris selline mõistlik ja parlamentaarne käitumine ei ole. Eks see meie erakorraline istungjärk sai eel kõigega kutsutud kokku, selleks et natukene valitsusjuhi tiibu kärpida, pida piirata või täpsemalt sõnastatud tema mandaati Eestist väljas olevates rahvusvahelises energiaprojektides kohustuste võtmise osas. Selgelt ütlesime, et täna ei saa neid kohustusi võtta, kuna pole piisavalt informatsiooni tausta kohta, mida need kohustused meile tähendavad. Praegu ja kaugemas tulevikus, kus meil on selgelt oma nägevus, Eesti energia tulevikule olemas see baseerub eelkõige kodumaistel tegevustel. Nii et nendest lähtepunktidest Nendele tuginedes oli tarvis peaministri mandaati piirata ja loomulikult peaministrile ei meeldi, kellele see meeldiks? No riski alles ka kriitika ühe kivi viskan veel teie kapsaaeda, see on nimelt see gaasitoru teema roheliselt taas kord. Ta on suhteliselt vaiksed olnud, ma ei ole kuulnud roheliste poolt küll mingisugust suurtaktsiooni selle poolt või selle vastu teise näiteks olete ju puhta Läänemereühenduse president. Ja meelega oleksin, ma arvan, mina ja tuhanded, kes seda ülekuulamist kuulavad saavad teie käest adekvaatset infot, kas see gaasitoru hakkab reostama, kas gaasitoru põhjustab nende vanade mürgitünnide üles, tulete kas viis või 50 Hiroshi just ja kuidas, eks ole, viigerhülged reageerivad. Meie omapära ongi see, ma mõtlen meie saadikute ja meie erakonna omapära on see, et me keskmisest natukene targemad oleme puhta maa, pikaajalise kogemuse baasilt keskkonnas toimuvast ja, ja seetõttu me püüame oma väljaütlemistes olla ka objektiivsemad. Neid seoseid teatest ja tõepoolest, ma olin kuus aastat puhta Läänemereühenduse president, panin selle ameti maha maikuus sellel aastal seoses Riigikokku valituks tulemisega ja, ja olen kogu selle temaatikaga pea 15 aastat tegelenud, olin ka Helsingi komisjonis on Läänemere kaitse konventsiooni alalises sekretäriaadi töörühmas, kes omal ajal aastal 92 kuni 94 uuris Saksamaa teise maailmasõjajärgselt Wehrmachti, Saksamaa sõjamaterjalide uputamist Läänemerre ja selle temaatikaga väga kursis. Nii et kindlasti ei hakka mina lokku lööma ja nõudma seda, et tuleb hakata neid sõjamaterjale üles tõstma. Helcomi tollane seisukoht väga peale põhjalikku uurimisoli, et materjal tuleb jätta merepõhja sinna, mitte teda puutuda, kui teda puutuda, siis me tekitame keskkonnale ja märksa rohkem kahju inimeste riske. Mis puutub gaasitorusse, siis siin selgelt positsioonis neerisime ennast gaasituru vastu on meile selge, on teistele selge, et selle gaasitoru ehitamisega Eesti ei saa mingit kasu ja miks ta peaks siis endale võtma seda kasu mitte saades mingeid tülikaid kohustusi laskma sellel gaasitorul oma majandusvööndis või siis territoriaalvetes seda ehitada või olla sellega kaasnevad päris päris hulk probleeme, nendega sõnastasime väga selgelt oma väljaütlemistes ja ja tulime sellega avalikkuse ette, et jällegi, kui keegi väidab, et meid ei ole näha, kuulda, siis jäägu see tema vähese informeerituse kilda. Kui kasvõi lüüa interneti otsingumootorisse sõnad rohelised ja gaasitoru, siis meie steitmendid on väga selgelt seal olemas. Avalikkusele kättesaadav. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Lahtvee Valdur sünniaeg ja koht 19. jaanuar 1958 Antsla, Võrumaa perekonnaseis. Abielus, kolm poega ja tütar. HaridusPõlva keskkool 1976 Eesti põllumajanduse akadeemia metsainsener 1981. Autasud valgetähe viienda klassi teenetemärk. Üks Valdur Lahtvee endine töökaaslane ütleb tema kohta, et tegu on pigem muheda loodusemehe kui end keskkonnasüsteemi istutanud võimeka bürokraadiga. Ülekuulamine jätkub. Valdur Lahtvee, te olete priiusemees? Hetkel liisini jah, Toyota Prius katki ei ole läinud? Ei miks ta peaks, kas teate, mille pärast Ameerika Ühendriikides kolinal tõotab riiused ülevaatust testis läbi, kukkusid Pole aimugi? Seal on väga lihtne põhjus. Ühel hetkel kuskohast nii-öelda see elektrimootorilt minnakse üle teatud pöörete juures selle bensiinimootori peale ameeriklased just selle koha pealt mõõtsid siis auto saastenorme ja, ja, ja õnnetuseks või siis planeeritud sattus Toyota Prius just selle koha peale ja loomulikult käivituv mootor alati kulutab rohkem kütust ja vala kõik läbi kukkusite kolinal priiuse kogu mootori tööd. Juhib arvuti, arvuti optimeerib seda autosõitu ja kui me vaatame summa summaarum läbitud kilomeetrit läbitud aega, siis keskmine keskmine süsinikdioksiidi heitmete näitaja on selgelt parem sama klassi teiste autodega võrreldes, mis on täna Eesti turul keskmiselt absoluutselt kindlasti, aga ma tahtsin tegelikult sellega, küsi samas ma tahaks. Aga samas, kui me räägime linnaseid, ütlesid siis PRIA-s on nii ehitatud, et väikestel lühikestele igasugustele ummikus toimuvatel sõitudel Prius sõidabki rohkem elektrimootoriga. Nii et kui me vaatame ühe linnas liiklusest tuleneva põhilise probleemi, kas on õhusaaste siis selle koha pealt jällegi Prius on ka teistest hübriidsõidukitest, mis meil täna siin turul on, sedavõrra jälle parem on, see on täiesti tõsi, muide, kas teil parteis kuidagi ka kokku lepitud, et mehed, ärme enam maasturiga sõidame, mäletab maasturiga, sõitis kunagi teie selline vaimne liider ja, ja, ja see tekitas niimoodi alati alati sellistes veel padu, rohelisemates kahtepidi mõtlemist ja, ja mõistmist, maasturiga sõitmine. Sõitsin Suzuki Grand Vitara ka väga hea auto ka väga hea auto ja väga heade nii-öelda kütusekulunäitajatega kaheksa liitrit 100 peale, kaheliitrise turbodiiselmootoriga ja mina kasutasin veel biodiislit. Tallinnas oli üks vaja seda biodiislit müügis, nii et jällegi tuleb lähtuda eelkõige mina lähtusin eelkõige autofunktsioonist ja selle funktsioonide tarbeks, siis otsisin kõige keskkonnasõbralike parameetritega auto humalakasutuseks Arusaadav vao lahtede, saate aru, et üldiselt ju tegelikult kui Silve ennem siin vihjas sellele, et teist vähe teatakse ja ta ütlesite lihtsalt, et inimesed on passiivsed, siis tegelikult on ju küsimus ikkagi just selles, et kui me ütleme täna tänaval rahu lahti ja siis inimesed jäävad meile noh, ütleme keskmiselt suurema mure ka näos otsa vaatama ja nad ei tea, kellest käib jutt olla, kui te, Valdur Lahtvee. Kindlasti teaksid natukene paremini. Võib-olla on jah, vabandust, et ma eksisin. Te saate ju aru, et praegu on nii-öelda teie võimalus, eks ju, te peaksite, te peaksite tantsima kroonika esikaanel teie vastu peaks tundma huvi aktiivselt mulgi? Jah, absoluutselt, eks ju, sest et muidu jääb see riigikogus istumine esimeseks ja paraku ka viimaseks korraks kogu roheliste seltskonnale, nii kaua, ainult transberg erinevates telesaadetes, kohtumistel ja nii edasi. Kindlasti mitte, rohelised on tulnud selleks, et jääda. Ja see ei ole mitte sellepärast, et mõned isikud on tuntud või mitte tuntud või et rahvale meeldib üks või teine persoon. Pigem on rohelised erakonnana tagasi ja rohelised Riigikogus tänu sellele, et inimeste elu-olu on järje peale tõusnud. Heaolu on sellise tasemega, et te ei pea muretsema nii palju töö pärast või selle pärast, kuidas lastel kooliraha jätkub või kas kas saab elamu laenu pangast ja mis tingimustel, vaid ollakse järje peal ja seda enam suudetakse ja mõeldakse tuleviku peale. Kas selle peale, et kas mul pensionipõlves on piisavalt mugavat ja mõnusat keskkonda, endal äraolemiseks siin või minu lastel või lastelastel sedasama elukvaliteeti, mida meie siin heaks peame ja paremaks tahame teha, see on tõsi, roheliste nii-öelda tekkimine poliitikasse tähendab ka tegelikult selle ühiskonna teatud nagu sellist jõukuse taseme kasvu, see on, see on alati niimoodi olnud ja see on täiesti arusaadav. Seetõttu võib-olla tõesti tellile järgmistel valimistel, kui vahepeal ei juhtu mingi totaalne kriis, eks ju, lootused, lootused, seda suuremad, ent nii nagu te ise hetk tagasi nimetasite, siis ju tegelikult Teie põhimõtted on ju need, mis on nii-öelda mängeldes ülevõetavad, eks ju. Te räägite ise, koalitsioon praegu täidab sisuliselt teie enda plaane, aga, aga roosamannat teile nagu taevas sellest valimiste päeval sadama ei hakka, kõik läheb jälle Reformierakonna läheb jälle teiste suurte parteide taskusse, selles mõttes teadvustad endale seda probleemi. On tõsi ja me loeme seda heaks asjaks, et peale erakonna Eestimaa rohelised registreerimist ja väga kiiret ja jõulist tulemist poliitmaastikule absoluutselt kõik vanad erakonnad oma programmid uuendasid ja muutusid kõik rohelisteks. Ja, ja väga palju etteheiteid tollal kõlas, et neid rohelisi polekski nagu vaja, sellepärast et meie oleme lihtsalt parteid siin, räägime keskerakonnas, räägime rahvaliidust, räägime. Räägime ka Reformierakonnast ja valimiste eel, kui me mäletame siin rohelistest rohelisemaks pealkirjade all ilmusid siin blogid ja üleskutsed, et valige meid, rohelisi, nemad on uustulnukat, neist ei tea keegi, midagi meil ei saa olema. Aga aga kui me vaatame tegevusi, mida on siis mida on siis nende roheliste loosungite all tehtud siis ega sisulist tegevust, pikaajalist Eesti jätkusuutlikkust tõstvat tegevust ei ole olnud nende vanade erakondade poolt ei varem ega ka praegu. Puhas valitsuse silmakirjalikkus. Ma pigem ütleksin see, et arusaamiste puuduse keskendumine lühiajalistele nelja aastalistele nii-öelda kasumit välja võtvallatele projekt, see ongi roheliste hädade, mõtlete liiga pikalt ette, valimised, kallid sõbrad, on ju nelja aasta pärast, siis tuleb valijate kätte jälle midagi esitada ja seda teevad praegu kõik need, kes Osamist erisus teie ja meie vahel, meie ei ole projektipartei, me tõepoolest tahame eesti tulevikku. Ta ei jätkusuutlikuks ja see on pikaajaline protsess, me räägime täna. Me oleme väga jõuliselt esile tõstnud energia teema. No ütleme täna praeguse valitsuskoalitsiooni tegevus, kus kõik riiklikud kavad vaatavad kuni aastani 2015 meie energiatulevikku ja ja, ja tegelikult lahendusi ei paku, et tulebki meil neid energia, tuleviku asju, meie riigi tuleviku asju, meie majanduse, tuleviku asju, inimeste headust. Ma mõtlesin vaadata 35 10 aasta peale ette ja tänased tegevused siis panna seda eesmärki täitma. Jõuame energeetikasse tänases saates ka kindlasti rääkige näikse olevat leivanumber või selles mõttes tõotusele väga hästi kursis, ma mõtlen kogu roheliste pinki seda hetkede ootate, mida Reformierakonna liikmed näevad oma õudusunenägudes, et Mart Laaril nii-öelda kaob kompleks Edgar Savisaare eest, hirm Edgar Savisaare eest ja uus valitsus, kuhu kaasataks siis ka rohelisi, kus on siis nii Keskerakond kui Isamaaliit, aga rohelised võiks sündida? Meie nagu selliseid stsenaariume täna läbi ei mängi ja polegi tähtis, kes on erakonna esimees või mis on erakonna nimi. Tähtis on see, mida on eesmärkideks seatud, millisel viisil neid eesmärke püütakse lahendada ja kui meie eesmärgid kattuvad ja see eesmärk on, et Eesti rahvas jääks kestma, et Eesti keskkond paraneks. Kui me küsime Edgar Savisaar ja Mart Laari käest need kaks küsimust, siis nad ütlevad mõlemale vastuseks jah, ja ta oleks seda paadis, ma saan aru. Me oleme paadis kõigi nendega, kes meie eesmärke ellu rakendada aitavad, nii et jällegi ei ole siin vahet, kas limine algab l-tähega või S tähega või A tähega, polegi tähtis. Ma lugesin täna teie kirjutatud artikleid ja, ja, ja leidsin sealt ühe. Jutt käis seal energeetikast, aga, aga muuhulgas vihjasite sellele, et Saaremaa silla ehitamine võiks olla kasulik projekt ühele väikesele kilpkonnale, aga mitte mitte terviklikult kõigile. Olete sellel veendunud? Kõik jällegi oleneb sellest, mis on eesmärgiks, kui eesmärgiks on Saaremaa kui piirkonna arendamine, siis ma näen, et Saaremaa sild pigem lähiperspektiivis, siin meil seda eesmärki töötab vastu. Need, saarlased, kes Saaremaal tööd ei leia ja mandri peal tööl käivad, nemad saavadki märksa lihtsamini Saaremaa pealt ära käia ja sedavõrd see kohalik majandustegevus hääbub ja seda ei täida mitte turistide hordid, vaid seal hakkavad käima ühe päeva lõbuotsijad ja kogusega majanduse profiil muutub noh, piltlikult öeldes hakkavad sinna tekkima mingid kasiinod ja siuksed, lõbu asjad, aga kohalikule elanikule see kindlasti rõõmu ei paku, nii et need ootused ja vahendid, mis siis arvatakse, neid ootusi täitvat ei haaku siin? Ma ei vaidle, et saarlastel oleks püsiv vaja, aga kui me vaatame täna neid võimalusi, mida riigil on infrastruktuuri rajamiseks Need võimalused on kirja pandud meil riigieelarvestrateegias aastani 2013 ja me võime siis oletada, et mingi protsendiga võimalused kasvavad järgmise seitsme aasta perioodi osas, siis mina küll ei näe et Eesti riigi huvides või mõne piirkonna huvides meie nii hulk suure hulka raha peaksime Saaremaa püsiühenduse alla seisma panema just lähema 10 15 aasta jooksul. Meil on prioriteete küll, loomulikult kui saarlased seda püsiühendust tahavad, nad peavad selle saama, aga nad ei pea seda saama kogu muu Eesti arengu pidurdamise arvelt. Ma samasugune projekt, mida siin on väga palju räägitud ja on siin promotud, on see Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamiseks olete ka sellele vastu, me ei ole sellele vastu selles mõttes vaid küsima, milleks seda vaja. Kui seda öeldakse, et jah, seda on vaja liikluse ohutuse tõstmiseks, inimelude säästmiseks selle kahe punkti vahel liigeldes, siis me ütleme, et jah, see kindlasti aitab kaasa, me oleme nõus. Kuigi me küsime, et kas ei oleks mingeid muid viise odavamaid viise sellesama eesmärgi saavutamiseks. Kui me vaatame, kuidas on, milline on meie liikluskultuur, siis sellesama neljarealise peal, kui hakatakse süstima sõeluma ja, ja oma auto nii-öelda tagatuld tulesid teistele demonstreerima, nii nagu meil liikluses tänapäeval paraku tihti on, siis ei aita see kaherealise neljarealiseks tegemine ka neli nimelised säästa. Aga täna on seda projekti väga palju promotud. Me peame Kagu-Eesti arengut kaasa aitama, selleks on meil neljarealist teed vaja. No tule taevas appi. Vastupidi, jälle needsamad tagu eestlased, kes täna tööd ei leia ja veda riigi hüvedest osa ei saa. Need sedasama kiirtee kiirendab nende liitumist, seal tulevad otsima tõmbekeskustes seda tööd, jällegi need erisused Kagu-Eesti ja, ja ütleme, Põhja-Eesti tõmbekeskuste vahel hoopis suurenevad. Kui me räägime, et me paneme viis miljardit Tallinn-Tartu maantee ehitusse ja viis miljonit setomaa programmi, siis siin tuleb vaadata seda probleemide allikat, miks meil on setomaa arengus maha jäänud. Nii et jällegi idee on hea, aga riist on vale. Kui me räägime veel liiklusest viimane küsimus siis selle GPS-ettepanekuga, mis aitaks jälgida kiiruseületamist, sellega olete kursis, oleksite nõus, toetab riiuses endale laskma sellise GPS seadme panna finaalvabalt sellepärast et mina oma oma sõiduharjumustest jälgida sedasama niinimetatud ökotreeningu põhimõtted, mis tähendabki väga-väga just madalatel pööretel ja suht väikese kiirusega pigem 80 895 absoluutselt. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Aastatel 1985 kuni 1990 töötas Valdur Lahemaa rahvuspargis looduskaitserajooniinspektorina. Sinna aega mahuvad ka kaasalöömine Rakvere rajooni keskkonnakomisjonis, Virumaa klubi ja rohelise liikumise käivitamine, Rakveres Rohelistel rattaretkede algatamine ja rahvasaadiku karjäär Kadrina rahvasaadikute nõukogus. Ringi sõidab roheliste parlamendifraktsiooni esimees hübriidautoga Toyota Prius. Ja kui lapsed jätavad lambi asjata põlema, saavad kohe pragada. Ülle kuulutab Lahtvee. Teate, mis teid ja kõikidele rohelistele on üks parasiitsõna, mis mind häirib. See on jätkusuutlikkus. Seletage nüüd ära, mis asi jätkusuutlikkus on, et ta ei oleks enam parasiitsõna, vaid et me kõik teaksime, et tegemist on väga asjaliku käibeterminiga. Jätkusuutlikkus tähendab seda, et kõik need hüved, mida meie täna endale tahame, et need oleksid saadaval ka meie tulevaste põlvede jaoks lahti seletatuna, me peame väga efektiivselt kasutama taastumatuid, loodusvarasid, me peame kasutama taastuvaid loodusvarasid nende taastootmise piires. Me peame keskkonnaruumi kasutama selle keskkonnaruumi piires. Meil on üks haigus maakera meil on siin 89 miljardit inimest maakera peal, kui kõik inimesed tarbiksid mingisuguse keskmise Euroopa või Lääne-Euroopa taseme järgi, need oleks vaja kolme maakerast tarbimisvajadusi rahuldav, me näeme, kuidas täna maailmas globaalsete arengutrendid näitavad, kuidas India, Hiina, Pakistan, seal keskklass hakkab oma tarbimise arvukus hakkab tõusma Euroopa keskklassi tasemele mis tähendab seda, et needsamad piiratud ressursid, need arenevad piirkonnad ostavad Euroopa eest ära ja, ja sedasama. Keskkonnaruumi piiratuse tõttu meil täna on juba väga palju konflikte, konflikte, sõjalisi konflikte. Seesama Lähis-Ida sõda Araabia-Iisraeli vahel. Sõda käib bee ressursside pärast sedasama turvamüür, mille Haagi kohus on hukka mõistnud, mida Iisrael täna ehitab. Ta ehitab selle turvamüüri niiviisi, et veeallikad jäävad Iisraeli poole peale. Turvamees ei lähe sirgelt, aga ta läheb just seda joont mööda ja sõda on ressursi pärast sedasama Iraagi sõda vikerressursi pärast. Meie poisid tuleks ära tuua kindlasti. Seda me alles arutame, sest siin ei ole jälle siin neid aspekte on märksa rohkem kui lihtne, kas olla või mitte olla kohaldas, saada sõjalist kogemust või mitte kohale, küsimus on ikkagi nende piirkondade jällegi jätkusuutlikkusest, et kas need, need valitsused, keda siis täna nii-öelda püütakse temakraatlikkeda üles ehitada, toetada kas kas see demokraatia idu, mis või jalgades sinna siis istutatud. Täna küll relva toel, et kas, kas see jääb püsima kasvama ja siin noh, väga väga selgelt viimase aja viimase aja raportid räägivad, et seda kohalolekut peab seal natukene pikemalt tegema, aga jällegi erakonna seisukoht siin alles kujuneb. Kui me räägime nüüd sedasama jätkusuutlikuse juurde laiemas kontekstis tagasi, siis vot seesama ongi jätkustatud loomulikult, et sellest on raske aru saada, kui me räägime nendest printsiipidest, millega seda jätkusuutlikkus tagada püütakse, need on. Keskkonda tuleb hoida, keskkonnakahju tuleb hüvitada, on kirjas ka meie Eesti vabariigi põhiseaduses. Printsiibiks on, et Ettevaatlikkus otsuste tegemisel, kui me ei tea, mis on ühe või teise otsuse tagajärgi, ei tohi selle otsust teha, me peame selle selgeks tegema. Selleks praktikas on meil rakendatud planeeringud, rakendatud keskkonnamõju hindamised. Sealt see teave peab tulema otsuse tegijale. Räägime personaaliast, räägime personaaliast. Kolm personaalküsimust. Muuseas, teate, palju on teie erakonna juhatuses liikmeid. Ikka tean, palju 18, kes need on nimetajatega peast öelda, ma, see võtaks päris pikalt ette nimetada, jah, ikka tean. Jaan Tepp kuulub. Ja. Aga miks teil nii palju on erakonna juhatuses liikuda üldse konkurentsitult suurim erakond? Nii erakontaktis, kuna meie põhikiri sätestab meil kahetasandilise struktuuri juhatus ja siis üldkogu õelad saavad muidugi küsida, et kes need kaks siis välja jäid, visuaalselt ei pääsenud erakonna liikmetest? Ei, meil on erakonnas üle pooleteist 1000 liikmeni, et see nii hull, see asi ka ei ole. Erakonnast toimib sisedemokraatia. Põhikirja järgi paika pandud ka seesama otsustus- ja otsedemokraatia otsustusmehhanism, et kus, kui näiteks mõni juhatuse otsus ei meeldi erakonna liikmetena võivad käivituda erakonna sees selle otsese muutmise vetostamise protsessi või kui nende arvates juhatus ei tee õigeid otsuseid, siis nad võivad jällegi ette panna need õiged otsused. Kui erakonna liikmed siis selle heaks kiidavad. Juhatus peaks täitma. Läheme edasi järgmise personaalia küsimuse juurde, Marek Strandberg on ju nagu Edgar Savisaar, kõik kuulavad teda, suu ammuli, kiidavad heaks, iga kell on nõus alla kirjutama. Meie kasvõi seesama põhikiri sellist võimalust selgelt piirab ja meie viimane üldkoosolek ei ole küsimus põhikirja muutmiseks, et meil tekiks tavapärane partei juhtstruktuur, kus meil siis ka üldkogu valiks juhatuse esimehe selgetele, annaks talle selle suurema mandaadi otsuste tegemise juurde tarbeks siis viimane üldkogu seda ei toetanud ja, ja jäidi seesama suurearvuline juhatus, mis siis valis enda hulgast kolm meest kõnelejatena. Aga printsiibis te olete ju nõus Marek Strandberg, midagi ütleb siis eesti rahvas põhimõtteliselt kirjutab alla ja see seltskond on enam-vähem sama suur, kui kes kirjutab all ükskõik millises Edgar Savisaare otsusele. Me ei saa teie küsimusest Ma mõtlen, et ma mõtlen, et rohelised on paljuski nii-öelda ühe siis. Et kui me räägime juba täna oleme rääkinud teises, kolmandas, neljandas teemast siin tuletate tagasi, jällegi ühe teema jutt, siis jälle räägite iseendaga vastu. Need on müüdid. Teie asja meie rumaluse ümber lükata. Just me räägime väga paljudel teemadel, me räägime kodanikuühiskonna arengust. Me räägime otsedemokraatia arengust, Me räägime energeetikast, räägime sotsiaalsari, siis me räägime jah, väga palju keskkonnas, kuna keskkond on paraku teiste erakondade poolt jäetud vaeslapse osta ja keskkonnal kvaliteedil tegelikult kogu meie areng ja majandusareng põhineb ja on seotud, siis ka nendesse ei saa kuidagi. Aga meil on olemas oma välispoliitika, meil on olemas oma kaitsepoliitika, meil on sotsiaal-hariduspoliitika kõik olemas. Ja kui me, kui me räägime näiteks valimiste eelselt, kui oli haridusfoorum, siis roheliste hariduspoliitika seisukohad said selle haridusfoorumi osalejate poolt väga kõrge hinnang. Muuseas, mis on teie poliitika akadeemik Endel Lippmaa osas? Meie kriitika ei ole ühe või teise isikukeskne või suunatud kui me räägime akadeemikutest ja Teaduste akadeemiast kui, kui institutsioonist, siis tõepoolest on meil paraku kujunenud välja, et siin keskkonnaenergia teemadel mõnede selle institutsiooni esindajate avaldused avalikkuse ees väljaütlemised diskrediteerivad seda institutsiooni ja sellest on muidugi kahju. No nagu sa näide, eks ole, et 50 Hiroshima pommi, kui kogu see gaasidur korraga plahvataks, pluss veel see tuuleenergia saab ühel hetkel otsa tegemist ei ole taastuvelektrienergia või energia saamise viisiga. Või tuulikud panevad maakera pöörlemise seisma ja täpselt nii needsamad väited räägivad ise enda eest ja inimesed loevad seda julad ikka aru saavad. Kurb, eks ole, et Teaduste Akadeemia niimoodi laseb endaga teha. Pigem ei ole, pigem ei ole selles asi, vaid pigem on ka, et kollektiivsed kehandid seal, kui me vaatame kas või Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu ja selle avaldusi stiilis ala me ei saa oma energeetikas mitte midagi ette võtta, sest me ei saa midagi ette võtta. Need ei anna, tõepoolest ei tee au meie akadeemial, selle asemel et sõnastada probleemid, mis meil täna energeetika valdkonna sees on ja öelda, et ahhaa nüüd me hakkame probleeme otsima ja lahendused oleksid sellised. Sellised meie akadeemia energeetikanõukogu ütleb, et me ei saa midagi teha, sest midagi ei saa teha. Elektrienergia hind Eestis on ju kohutavalt odav, praegu. Jah, ja selle odavuse tõttu meie energiabilansis täna ongi selline 95 protsenti põlevkivi ja viis protsenti muud. Peaks olema kaks või kolm korda kallim elektri hind. Ma ei ütle, et kaks või kolm korda kallim hind on kokkuleppeline. Hind on kokkuleppeline, mul on ainult hea meel selle üle, et meie valitsus on täna mitte ainult heaks kiitnud näiteks ökoloogilise maksureformi põhimõtted, vaid neid ka ellu rakendab, see tähendabki seda, et me töömaksustamise asemel maksustame rohkem tarbimist üleüldist maksukoormust mitte tõstes. Jätame inimestele tulumaksu vähendustega rohkem raha tasku, sedasama raha, inimesed tarvitavad niikuinii ära ja selle kaudu laekub siis seesama tulu riigieelarvesse ja, ja enam maksavad inimesed rumala ületarbimise raiskama tarbimise või keskkonna keskkonda kahjustava tarbimise eest. Energeetika osakaal meil keskkonnakasutuses on kõige suurem. Energeetik annab meile viis protsenti sisemajanduse koguproduktist aga tekitab õhuheitmeid 70 80 protsenti erinevate komponentide osas 60 protsenti kasutab meie Eesti aastasest veetarbest ja nii edasi ja nii edasi. Kui seda arvestada, siis me näeme, et nii on sees ja täpselt hinnapoliitika kaudu tulebki see see see võrdsustada. See tähendab seda, et elektrihinna kallim on kõikide muude asjade, mis elektrist sõltuvad, hind ka kallim, mis tähendab seda, et inimesed, kes äsja nüüd just on saanud endale nii-öelda lisaressurssi, et asju ostma hakata, sest nagu me jõudsime, võiksin ju ülekuulamise käigus arusaamisele, inimeste elujärg on justkui paremaks läinud, hakkavad ühel hetkel saama vähem. Asja osta, aga miks te seda näidata kindlasti ei pea saama vähem või kehvema kvaliteediga kui me võtame näiteks toon väga konkreetse näite. Eesti elamute energia mahukuseks loetakse keskeltläbi kuskil 220 250 270 kilovatt-tundi elektrienergiale või energiakulu aastas ruutmeetri kohta. Mina ise olen mitte väga keerulisi vahendeid ja käitumist nii-öelda jälgides ja keeruliselt keerulisi vahendeid kasutades, saavutades oma elamise energia tarbeks 57, üle-eelmisel aastal vabandust 58 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta üle-eelmisel aastal ja 57 eelmisel aastal ehk viis korda neli-viis korda vähem kui keskmiselt. Ehk ma maksan ka selle kulutatud energiast neli-viis korda vähem ja ma küsinud, et miks ei võiks kõik eestlased nii targalt tarbida ja kokkuhoidlikud tarbida, säästlikult efektiivselt tarbida siis jääb raha märksa rohkem järgi oma muude vajaduste rahuldamiseks, oma kvaliteetaja veetmiseks ja milleks iganes. Kellele keeras Eesti selja, kui ta ütles, et me ei luba torujuhtme gaasijuhtme uuringuid teha Läänemeres? Eesti ei keeranud mitte kellelegi selga, sellepärast et gaasi selgelt, et on see kahju juhtme projekt, nii nagu teda täna on esitatud nord Stream AG poolt on ettevõtete projekt selleks, et teenida kasumit energia müügiks Energiat vajavatele tarbijatele. Lääne-Euroopas tarnijad Venemaa. Gaasitorujuhe kavandati Läänemere põhja sellepärast, et vältida praegust olukorda, kus gaasi viiakse maismaad mööda Lääne-Euroopas ja tuleb maksta transiiditasusid gaasitoru läbivatele maadele ja selle äriplaani põhjal. See ettevõte on valmis kinni maksma ka märksa kallima ehituse. Merepõhja läheb ehitamine kallimaks kui maa peal. Nii et meid see projekt ei puuduta. Ja kui nüüd on küsimus selles, et Eestit küsitakse luba selleks, et tuua see trass Eestile lähemale ja sellega kaasnevat suhteliselt suur häiring vähenevad meie võimalused kasutada meie territooriumit. Suurenevad julgeoleku riskid, sest arvestades selle projekti kaasatud riikide ja osapoolte seniseid väljaütlemisi selgelt selle projekti nõjatudes tahetakse kasvatada Vene Föderatsiooni sõjalist julgeolekut Läänemerel. Meil ei ole seda vaja ja seda me meie valitsus ka selgelt välja ütles, nii et siin ei ole nagu mitte kellelegi selga pööratud. Pigem pigem on näoga pöördud Euroopa poole ja öeldud, et Euroopa peab energia julgeolekut koos kõikide liikmesriikidega julga jagu lahendusi otsima. Mitte mitte nii nagu sedasama gaasitoru puhul on välja pakutud, et üks või teine ettevõte Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Lahtvee Valduri erakondlik kuuluvus. Erakond Eestimaa rohelised alates 2005.-st aastast Eesti Keskerakond 1998 kuni 1999 erakond Eesti rohelised 1988 kuni 1998. Ühiskondlik tegevus. Lahtvee on Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsiooni juhatuse esimees, Eesti keskkonnaekspertide koja juhatus, Eesti Rooma Klubi, Eesti rohelise liikumise juhatus, puhta Läänemereühenduse president. Ülekuulamine jätkub Valdur jahve, mul jäid mõned küsimused ennist küsimata jõuame kohe energeetika juurde kohe tagasi. Kas see, et Riigikokku saite, oli teie jaoks üllatus, oli see teie jaoks juhus või oli see kindel plaan jätkata eesti teenimispoliitikuna? Ma olen poliitikas olnud 80.-te aastate lõpust. Olin keskkonnapoliitika, on ikkagi natukene teistsugune tase või, või selline rahvusvaheline komisjonide tase, ehk siis saad aru, et see ei, ei, ei ka erakonna poliitikas olnud. Ma asutasin 88. aastal Eesti rohelise liikumise, mis 89. aastal registreeriti tollase NLKP kõrval teise erakonnana või kui, kui registreerimise märkus oli, et Eesti poliitilise süsteemi osana. Ja kui Eesti rohelise liikumise poliitiline tiib 92. aasta alguses ühines tollal ka iseseisva rohelise parteiga, moodustati ühine erakonna Eestimaa rohelised. Ma olen nendes tegemistes kogu aeg kaasas olnud ja ka kaks korda vanem kandideerinud nii ülemnõukogusse kui kui Riigikogusse, tollal küll edutult. Ja aga sinilind, eks ju, seekord sai nagu püüdva olite valmis selleks, et tuleb muud asjad hüljata nii-öelda lahkuda oma igapäevasel töölt ja istuda riigikogu saalis, see arusaamine, et rohelist ideoloogiat poliitmaastikule vaja on, see oli, see on kogu aeg mul olnud. Sellepärast et eksperdid olema seadusloomes küll kaasa teinud ministeeriumi all või, või siis valitsusvälistes keskkonnaorganisatsioonidest. Paraku ma olen väga palju näinud, kus need head ja õiged ideed tihtipeale riigikogus ei realiseeru või saavad täiesti Vastupidise näo ja teo ja, ja noh, kui me vaatame kas või eelmist riigikogu koosseisu, kui me küsime, kui palju eelmise koosseisu riigikogu liikmetest tegelikult keskkonna valdkonnas pädev oli, siis ma ütleksin. Kokku 0,8. Number oli Andres Tarand, kes läks europarlamenti ja siis koosseisu lõpus tuli tagasi Villu Reiljan, kes hariduselt oskustel teadmistel olid võimelised täie jõuga keskkonnakeskus kaasa rääkima ja seda teavet, seda arusaamist selgelt meie riigikogus nappis ja ja sellepärast sai käivitatud rahvas tundis selle erakonna Eestimaa rohelised taastamised ja, ja valimistel osalemise, nii et see ei olnud mitte mingisugune mitte mingisugune üllatus või ehmatus, vaid see oli väga selgelt tööd sai selleks tehtud ja see realiseerunud töövõit oli ka ilmselt see, et fraktsiooni juht just needsamad kogemused, kvaliteet selle koha peale on teil mingi selline selge plaan ka selle osas, mis mis ettepanekuid, mis seadusemuudatusi, milliseid seadusloome-ettepanekuid te olete, teete nüüd järgmise selle perioodi jooksul, mis seal on Riigikogus olla jäänud, mis on need põhilised asjad? Selge, et konkreetselt, millega te tahate minna valitsusse valitsusse. Kindlasti on meil väga palju valdkondi, kus me näeme muutuste vajalikkust, need on kasvõi meie majanduse. Te ei saa olla väga palju, teil on kuus ainult riigikogus, te peate enam-vähem taguma ühte või kahte tõeliselt edu, magavat trummi. Kui te jääte rääkima sõjaväelaste probleemidest nende pesu osas või pesemise osas, siis võib juhtuda ühel päeval, et keegi ei mäletagi, et selline seltskond Riigikogus olid täpselt nii, nagu omal ajal kuningriiklased või hoia alastaga sinised kunagi ei vist ei olnud, võib-olla olid, ei mäletanud, enam ei olnud. Kogu ühiskonna areng sõltub väikestest algatustest ja kriitilise massi tekkimiseks. Toimuks murrang. Murrangut vajab meie majandus, meie majandus, olla liiga energia- ja materjalimahukas, seda murrangut vajab. Selle murrakut tekitamiseks on vaja nii regulatiivselt täiendusi kui ka majandushoobade tugevdamist selles suunas me kindlasti töötame. Kas või mis puudutab aktsiisi maksusid tulu, maksusid keskkonnatasusid. Kindlasti me tahame saavutada seda, et loodusvarade tasud meil tänasega võrreldes mitme koordistuksid. Kuna see on põhiline, mis on tekkinud tänase olukorra, kus me tekitame jäätmeid, mis oleksid meil majanduses kasutatavad, neid kasutada sellepärast, et nende vedu on liiga kallis ja selle asemel tarbimiskoha lähedal tarvitatakse ära loodusvarad. Nii on meil juhtunud siin Harjumaal ja kogu Harjumaa näiteks on meil väga suure surve all lubjakivi kaevandamisest killustiku tarbeks, ehituse tarbeks, samas meil tekib aastas viis miljonit tonni sarnase väärtusega materjali põlevkivi tuha näol või kaevandusjäätmete näol Ida-Virumaal. Aga me ei too neid sealt, ei pane neid kasutuse sellepärast, et vedu maksab. See on jällegi meie enda suutmatus panna paika needsamad majandushoovad, mis majandusõieti tegutsema panevad, see on üks teine valdkond, kindlasti on metsavaldkond siis on neid valdkondi, palju on meil tervishoius, hariduses on meil inimene, jätkub ressurss, jätku, teadis, jätkub kõike selles valdkonnas seaduse kindlasti jätkub, meil on väga head suhted ja sidemed meie võrgustikega. Nii et kindlasti me oleme väga avatud ka avalikkuse poolt tulnud signaalide palju 1500 riigikogu tasandil esitamisele ja see teie katse naeruvääristada ka seda, et meie ajateenijad ei saa, ei naeruväärista, absoluutselt ei saa piisavalt pesta siis see, see, tule taevas appi, sellele tuleb osutada ja sellele tuleb lahendus leida, et see ei ole rahas kinni, vaid see on korraldabit ongi täiesti nõus, ei naeruväärista midagi, ajateenijad on, õudselt haisevad, aga selge on see, et nii-öelda erinevate teemade vahel hüpates kaob ära nii-öelda sisu ja see, miks ta selles riigikogus Rapagad riigikogu pääses rahva käest saite. Ühe asja väga konkreetselt ei ole, tõuse email tase, fookus kuskile igal pühapäeval. Kas see, et soomlased ehitavad tuumajaam, on selge, rumalus? On selge naiivsus tuleviku suhtes, mis on? Ei, see on, see tuleneb soojema Soome majanduse struktuuris, seal on väga palju suurt tööstust, mis vajab energiat, tööpäev läbi. Soome majandus kasvab, meie majandus ei kunagi selliseks muuta, et oleks vaja tuumajaama Eestis. Kui me vaatame, ma püüaks kõigepealt vastata sellele esimesele küsimusele, et miks Soome niide nagu Ta teeb. Soome tööstus vajab energiat ja loomulikult on nad huvitatud odavamast energiast odavamast tänu sellele, et teatud komponendid just tuumaenergial on valitsuste poolt subsideeritud ja suure skaala projektidele, kui on tarbimine tagatud ja hinnad tagatud, on võimalik ka finantsturgudelt saada suhteliselt odavat raha. Ja lisaks sellele, kui me võtame näiteks kas või kolme teeveeoo teolised voima projekti arendab, ta sai väga hea pakkumise Harevalt Siemensit konkurentsi kaudu, kes siis andis võtmed kätte projekti suht odava hinnaga. Samas me teame, et selle odavuse tagajärjeks on see, et kasutatakse odavaid allhankija. Tööde kvaliteet on kehva selle osundanud ka Soome kiirguskaitsekeskus, kes järelevalvet teostab ja selle tulemusena on vähemasti olge Loodo ehituskaks aastat veninud, kuna need taak töötleb ära teha selleks, et reaktori ohutus tulevikus, kui teda käitutakse, säiliks ja juba Soome tööstus ütleb, et kahju on 30 miljardit sellest kaheaastasest venimisest, sest nad peavad ostma kallimat energiat kui nad ise planeerisin. See näitab, et kõik need kavad, mida siin tehakse ja hinnaarvutus, mida tehakse, peavad võtma neid komponente kasutusega. Siin ei ole üldse kindlad, et lõppkokkuvõttes kui me räägime tuumaenergiast, mis peaks hakkama voolu andma kuuma energiaprojektid aastal 20 24, et neid me üldse tänaste hindadega kalkuleerida saame. Mis puutub Eestisse, siis tõepoolest Eesti tarbimise struktuur on selline, et meil ei ole taolist suur tööstus, mis ööpäev läbi 24 tundi ühtlasel koormusel voolu tarbib, meie suvine madal ei saa ju ka siia tulla, selle taha võimalik avada ühtegi reateerimis tehast, kasvõi sellepärast, et elektrit lihtsalt sa oled tööga elektrit ja elekter on häbematult odav ja me oleme näinud, kuidas tegelikult Eestisse tulebki energiamahukas tööstus, sellepärast et siin on häbematult odav energia. Meile haavapuidumassitehas Kundasse ja Eesti elektritarbimine kasvas neli protsenti, aastane tarbimine tuli meile siin paar-kolm aastat varem Galvanika tehas Muugale ja Eesti elektritarbimine kassast poolteist protsenti kogutarbimine. See näitab seda, et meie riigi eesmärgid saada teadmistepõhist, innovaatilist, majandust nüüd on läbi kukkunud, sellepärast tuleb siia odava energianäljas selline lõutec ja, ja, ja niisugune ressursimahukas ja energiamahukas tööstus. Rääkimata siin Nitro fordist, kes lihtsalt gaasi kõrvetab väetiseks ja seda väetist ma välja ja, ja jätab siia heitmed. Aga Eesti suvine tarbimise madal koormus on kuskil 350 300 megavatti ja täna turule loevad reaktorit on märksa suuremad ja jällegi nii nagu kogu kontsentreeritud suurenergeetika häda on, et suurem osa energiast mis siis energia muundamisel vabaneb. Vesi aetakse auruks midagi kuumutades, kas kütust põletades või siis tuumareaktsiooniga see vesi, see aur tuleb taas maha jahutada, et oleks selles tsüklis kasutatav ja see kaks kolmandikku energiat läheb lihtsalt korstnasse raisku, veekogusid kütma ja, ja see on selle tsentraliseeritud energeetika, olgu see vesi aetud auruga siis tuva protsessi või kütust põletades abil, nii et seda me peame vältima, kui me tahame öelda, et me oleme efektiivne majandusse, kui me vaatame seda olukorda, mis hetk tagasi sai just justkui Eesti jaoks hetkelisest nagu klattitud ehki gladitades on midagi see gaasitoru, noh enam kui tõenäoline ei sõltunud selle tulemine sellest, kas Eesti ütleb jah või ei, eks ma usun, et te olete sellega nõus. Nii palju kui mina olen rääkinud selle projekti arendajatega, siis selgelt nende huvi oli vältida Venejad Saksa vaheliste vahel olevate riikide territoriaalvett, et mitte maksta neid transiiditasusid, viia see trass võimalikult sirgena. Põhja poolt Soome, Rootsi, Taani majandusse ühendistetest läbi ja, ja see plaan on neil algusest peale olnud Soome poole nõudmine uurida ka teisi variante tõi neid siiapoole ja. Ma arvan, pigem neil on hea meel. Arendajatel on pigem hea meel, et nad ei pea raha kulutama uuringutele, mille, mille tulemustest nad ise kindlasti oleks lootnud, et oleks öeldud, et teie Eesti poolel on kehvem teha, kui soomlane. Selles mõttes nii-öelda neelas eesti valitsus konksu alla, tekitas mingi arutelu. Konksud vaidlus tekitas mingi nii-öelda sellise resoneerimise, selle asemel et kohe kindlasti see ei olnud kindlasti konks ja kindlasti valitsus ei saa teha hetkemeeleoludest lähtuvad otsused ja jällegi nii palju, kui meie riigikogus selle asjaga kursis oleme olnud on minu arusaamine sellest, et valitsus on väga põhjalikult, kuidas neid asju. Ma olin ise ka osaline eksperdina keskkonnaministeeriumi juhitud ametkondade vahelises töörühmas, kes Espoo konventsiooni raames läbiviidava keskkonnamõju hindamisel programmile oma täiendusi tegi, nii et neid kõiki aspekte ma tean, et ei, see ei olnud hetkemeeleolust, vaid kõiki aspekte kaaluda, ma saan aru, et see ei ole Eesti huvides neid oma projektiga uuringutega siia lubada. See vastus oleks võinud tulla lihtsalt kiiremini neile. Aga see olukord ju tegelikult tekkis väga lihtsast asjast tekkis ju sellest, et Saksamaa on võtnud kohustuseks vajutada oma tuumajaamade juures shatoun nupu teatud aastaks ja see tähendab seda, et neil on vaja kindlaid töötavaid struktuure ja süsteeme. Selleks, et, et riik ei lendaks käpuli ja jääks ilma nii-öelda energiata. Kas teeme nüüd võetud kohustused kas või kasvuhoonegaaside vähendamiseks Kyoto protokolli raames, siis Saksamaa on oma kohustusi kenasti täitmas, tänu valitsuse poolt rakendatud meetmetele muuda energia tootmist efektiivsemast energiakasutust efektiivsemaks. Saksamaa on juba 10 aastat rakendanud väga tõhusat programmi taastuvatest allikatest elektri tootmise, energia tootmise, koostootmise tõhustamiseks, biomass päikesepaneelid, tuulikud, kõik see areneb, Saksamaa on teinud arenguhüppe, see on toonud Saksamaale juurde töökohti ja selles suhtes pigem minu arusaamine on. Vaadates kes sellest Nord Streami projektis nüüd ka osalevad seal Holland ja nii edasi, see on ikkagi Saksamaalt transiidina hakkab see gaas ka minema just Prantsusmaale, Belgiasse, Hollandisse, nii et jällegi ma ei arva, et siin nii väga-väga palju Saksa energiatootjate suure energiatootjate huvi siin taga on. Mulloigi loomulikult EON on selle projekti üks omanikest ja Ruugas ON suuromanik seal ja loomulikult saada otse saada odavamalt kütust. See on kasulik absoluutselt firmadele olen selles täiesti nõus, et maailma aga küla aga Saksa riik oma energiakavasid ja oma nii-öelda energiapoliitikakavasid selle järgi küljes ja, ja selle kütuse järgi. Valdur Lahtvee, viimane küsimus. Erakond Eestimaa rohelised. PR-töötaja koht on endiselt vaba, tühi, keegi ei ole sinna tööle asunud? Ei, meil on. Meil on oma meedianõunik olemas, täitsa ametis. Selge, aitäh.