Algamas on 18. jaanuari heligaja tänases saates. Kersti Inno oli tunnistajaks, kuidas Olari Elts dirigeeris rahvusooperis Estonia Wolfgang Amadeus Mozarti ooperit Don Giovanni. 22.-st 25. jaanuarini toimuvad taas Pärnu nüüdismuusika päevad. 19. jaanuaril toimub Kadrioru lossis kontserttorm ja tung. Väike ring tutvustab lähipäevil Eestis Tobias siumi loomingut. Riiklik akadeemiline meeskaarte koostööd dirigent Kaspars Budnynchiga, Lätist varajast vene õigeusu muusikat mängiv ansambel Ruskile Peterburist annab taas kontserte Eestis. Lembit Saarsalu juhtimisel esitatakse Eestis projektre realist. Oma seitsmekümnendat juubelit tähistab muusikakooli direktriss Tatjana Jekorova. Eesti riiklik sümfooniaorkester annab järgmisel nädalal Eduard Tubina balleti kratt. Kontsertettekande Vanemuise sümfooniaorkester esineb Lauri Sirbi dirigeerimisel 24. jaanuaril ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laias. Kahel õhtul, eelmisel laupäeval ja kolmapäeval võis rahvusooperis Estonia osa saada taaselustunud Don Jomannist. Mozarti muusika on teada kõik geniaalne ning tema ooperite lavaedu vuti muusikaline teostus. Seda võtit oli sedapuhku no väga kindlakäeliselt keeramas dirigent Olari Elts, kes on vahepeal ammutanud rohkesti kogemusi koostööst Läti muusikutega sealhulgas ooperi vallas. Mozarti muusika mootor käivitu seltsiga kogu tema võlus ning tekitas soovi Olari Eltsi jälle ooperiaugus näha. Tegelikult saabki see kevadel teoks seoses Weberi nõidkütti uuslavastusega Estonias. Juba 10 aastat Saksamaal elav ja töötav bariton Taimo Toomast tegid Giovanni rolli esmakordselt. See need talle tõesti oivaliselt sobivad. Nii vokaalselt kui karakteri poolest. Taimo Toomast on laval väga liikuv Vastupandamatu lavasarmiga Giovanni osas tõeline võrgutaja ja hääl on meeldivad ümbriga ühtlane laulmisviis vaba, loomulik, teine solist, politsei vanniteenri Leporelle osas praegu Helsingis Sibeliuse akadeemias õppiv Christian mõisnik. Tahtmatult tekkis siin paralleel Ain Angeriga, kellele see oli ligi nelja aasta eest. Samuti esimene suurem lavaroll, milles ja tunda väga andeka karakterrollide looja ning nautida juba siis tema kaunist sügavat bassi. Ka Christian mõisniku puhul on tunda perspektiivi, kuigi seekordne mulje oli algaja Angeriga võrreldes nii muusikaliselt kui lavaliselt kohmakamad. Täiuslikumalt välja töötatud esitatud osi meeste hulgas oli tegelikult oma seto Villu Valdma võrratu karakterroll, kohmakas ja naljakas ja armas nauding vaadata ja kuulata ka tema pruut serliina. Õrn ja armas, ma iilitari mängiv kavalpea on Janne Ševtšenko kindlalt õnnestumiste poole. Donna Elvira osas sai seekord nautida Leedu sopranit Irina sellenkovskaidet. Ka Valentiina Talumäe donna Anna osas on mitme aasta jooksul teinud läbi tohutu arengu ning meeldib õliga Mati kõrts tema kaasa tooma Taavi osas. Loodetavasti näeb Eesti publik kunagi ka fantaasiarikast ja ilusat Don Giovanni lavastust. Seekord suured tänud dirigent Olari Jeltsile nimi osalisele Taimo Toomastile ning teatritrupile orkestrile, kes värske hoovuse Kahakusid. Kaja 22.-st 25. jaanuarini toimuvad taas Pärnu nüüdismuusika päevad mille korraldajaks on 1988.-st aastast alates olnud Eesti Arnold Schönbergi ühing. Festivalil astuvad üles Te ostate või ette kanda ka sellised nimed nagu nüüd ansambel Raul Meele, Sven Kivisildnik, Ants Juske, Märt Väljataga ja päevad jätkavad Lääne muusikaloo 20. sajandi kesmate voolude ja helilaade tutvustamist. Nende palju poleemikat ja väärarusaamu tekitanud koolkondade spetsiifika, avamine ja selgitamine on seega päevade üheks olulisemaks lähtekohaks. Festivali alapealkiri ongi modernismi lätetel. Festivali võib jagada kolme ossa. Toimub kontserdid, kujutava kunsti osa kuraatoriks on Reiu Tüür ja samuti leiab aset konverents ning noortele heliloojatele annab meistriklassi soome helilooja välimati Puumale. Lähemalt kõneleb festivali kunstiline juht Märt-Matis Lill. Nüüd on jäänud tõesti väike vahe, et viimased päevad toimusid 1999 aastal, tegelikult ongi toimunud nagu selles mõttes mingisugune põlvkonnavahetus, et ma ise tundsin, et nagu oleks aeg ka nagu minu sugupõlvel, nagu selles mõttes oma panuse sellele üritusele panna. Aga see üritus ise siis hakkas peale Pärnust aastal 1988, selle eesmärk oli nagu alguses selliste noorte entusiastlik muusikatudengite soov süveneda sellistele heliloojatele ja sellistele lehekülgedele lääne muusikaloos, mida tollases muusikaõppes ei olnud võimalik nii väga põhjalikult muidu omandada. Kui nagu otsida sellist ühisnimetajat nende kõikide päevade jooksul, siis, siis see võiks olla mingit pidi just modernism. Aga jah, et kui nüüd jätkata, et see algas peale Pärnust siis et siis ta kolis Tartusse ja kuidagi sealtpeale hakkas üritus aina aina rohkem ja rohkem kaalu juurde saama. Kas omandama sellist sügavalt kultuuriloolist kaaluv selle ürituse käigus tekkis selline mängijaskond, kes on tänaseks juba täiesti kuulub, võiks öelda, etableerunud muusikate hulka, näiteks nüüd ansambel on väga otseselt seotud selle üritusega. Olari Eltsi tegevus on vist huvitav jälgida, kuidas ta veel alguse poole käisin nendel üritustel kammerkarmainariga siis mingiaeg hakkas juhatama nagu instrumentaalkollektiive loomulikult, mis on olnud väga oluline pool, sellel üritusel on olnud teoreetiline osa teie kontserte, juurde käisid ettekanded ja jällegi Tartus muutusid interdistsiplinaarse maks, sinna kaasati teiste kunstialade teadlasi. Loomulikult on kogu aeg rääkinud ka muusikateadlased. Sellest üritusest sai selline väga tõsiseltvõetav silmaringi arendav kaalukaid inimesi kokku toov üritus. Et mingit pidi võiks öelda, et sellelaadset üritust teist praktiliselt Eestis ei ole. Kas interdistsiplinaarsus on nüüd ka jäänud? Jah, see on kindlasti üks selline punane niit, mida siis oleme tahtnud jätkata mingitpidi ta on isegi veel võib-olla avardunud kui varem nägu, see puudutas eelkõige teoreetilist osa. Seekord on kaasatud ka teiste kunstialade esindajaid kõige rohkem visuaalsete kunstide poolelt. Muuhulgas tuleb Pärnu nüüdismuusikapäevadele eto tegema eesti modernismi klassik nagu Raul Meel. Festivali avaüritus on siis Raul Meeli tuleskulptuurid ja puudest küünaldest moodustatakse skulptuurid. Festivali avamine leiab aset 22. jaanuaril kell 21 Pärnu jõel. Või nendel päevadel on oma teema ja helilooja, selleks on siis soome noorema helilooja põlvkonda kuuluv Vellimati buum ala praegu õpetab Sibeliuse akadeemias ja teda loetakse nagu vaieldamatult üheks väljapaistvamaks pedagoogikas vaatamata sisama suhteliselt noorele vanusele ja tõesti huvitav, et tema juures on õppinud ja õpivad edasi, praegu kaks Eestil ei loe, et üks on siis Jüri Reinvere ja teine olen mina. Ma arvan, et modernism sellise kunstiesteetika sisaldab endas tohutult suurt pedagoogilist väärtust, kuna tegemist on väga süstemaatilise väga selgesti piiritletud esteetika süsteemiga, kompositsioonisüsteemiga. Festivali jooksul esinevad 25. jaanuaril kell 19 nüüd ansambel, 24. jaanuaril kell 19 küberstuudio veel Jaanus Torrim ning kammermuusika kavaga Liina Lill, Tarmo Johannes ja Mati Nikolai. Selle festivali teema on modernism siis kava kokkupanemise juures põhikriteerium olegi, et need heliloojad ja need teosed siis kuidagimoodi seostuksid selle teemaga mingit pidi, võiks öelda, et sellise kava kokkupanemine on üsna raske, kuna tegemist on ikkagi väga nõudliku tekstiga. On selliseid interpreet, kes ise nagu väga meelsasti kohe sellise asjaga nagu hakkavad tegelema, aga üldiselt paljudele Indrek, teil on nagu mingi kergelt tõrge. Festivalikonverents toimub kolmel päeval Pärnu kontserdimaja sessiooni ruumis. Üles astuvad loengutega Mart Jaanson, Mart Humal, Evi Arujärv, Jaan Ross, Eda Jaanson ja Reiu Tüür ning laupäeval Ants Juske, Jaak Rähesoo, kes osalevad sellel festivalil teist korda ning esmakordselt Rein Veidemann ja Märt Väljataga ning teemaks muidugi modernism. Selliseid oma ala väljapaistvamad spetsialistid, hakkad juba see mängima, et kui teised nii välja paistnud esinejad olid olemas, et siis ta ei tahtnud nagu kõrvale jääda. Juba sellepärast. Selgitab festivali kunstiline juht Märt-Matis Lill. Konverentsi kõrget taset. Lääne info festivali kohta on internetiaadressil www. Barno kontsert. Aastaid on Kadrioru lossis olnud üks armastatum kammermuusika kontsertide toimumise koht. See traditsioon jätkub ka sel pühapäeval, kui seal saab kuulda head flöödimuusikat, mida esitavad Neeme Bunder flöödid ja Ivo Sillamaa klavessiin-il. Me oleme pannud oma programmi pealkirjaks torm ja tung flöödimuusikas. Õigupoolest muusikaajalootermin ütleme nii väga ei ole, see on kas kirjanduslik, mis siis 18. sajandi seal viimase kolmandikul on nagu ellu kutsunud klingeri nimeline kirjanik. Aga muusikas on needsamad ilmingud olemas täiesti ja just saksa muusika. Karl Philipp Emmanuel Bach, kvants Friedrich Suur ja võib-olla seb, Friedrich Suur ongi selline nagu võtmekuju teatud mõttes me kõik teame teda kui erakordsed riigijuhti sõjameest. Aga kõikidele muude tema hobide kõrval oli talvel ka muusikahuvi ja just tema kuulsas son sussi lossis, siis käis koos väga palju ajastu juhtmõtlejaid, kunstnikke, kirjanikke, muusikuid ja siis kvants oli siis ka kindlasti seal ja ka samuti Carl Philipp Emanuel vahvlistemase kapell oli ju väga kuulus. Ja see torm ja tung selles muusikas ta on, erineb just vast eelnevatest aastakümnetes, kus barokkmuusikas on see võtmesõna võib-olla affekt siis see afekte on nüüd muuta tunud väga äärmuslikuks. Muusikas on väga kiired vaheldused, väga peetakse lugu tundest. Nii et võivad olla nõretavalt kaunid meloodiad ja sealtsamast jällegi äärmuslik äkkpurse kusagile mujale, nii et, et sellepärast see nimi, torm ja tung oleks nagu väga õigustatud. Meil on muidugi Ivoga kindlasti ka see soov ja tahtmine neid teoseid esitada ikkagi võimalikult algupäraselt, me mängime neid autentsetes instrumentidele ja ka autentses kohas, tõesti, Kadrioru loss on kõige sobilikum, see muusika mingis mõttes resoneeriks vas tänapäevale juba palju rohkem ja mul on tegelikult ka väike selline tähelepanek, et üldse muusika kipub nagu inimestest mööda minema, aga mõte on ikkagi see tõeline muusika sisu, kas see tundemaailm või ka emotsionaalne arusaamine, mis võib muusikast võib-olla tihti ikkagi mõtleme nagu rohkem nagu mõtlemise järgi intelligentsi järgi, et vot see on nüüd hea ja see on nüüd halb ja siis lõpuks jääbki ainult enam-vähem Mozarti Keemal sümfoonia ja väike öömuusika, nii et see muusikaring, mida kuulatakse, läheb ikka väiksemaks ja väiksemaks, aga just see meie programm on väga tundeline ja, ja mulle tundub, et tänapäeva inimesel on just nimelt selles tundelisusest ikkagi väga järsult kohe puudus Carl Philipp Emanuel Bachi ka eesotsas ja ütleme, see sansusi, seltskond, kes omal ajal muusikat on viljelenud, nad on olnud tõesti väga hästi ääretult emotsioone, reaalselt võib öelda ja tundelise poole võtamine. Tänapäeva inimese jaoks võiks olla väga oluline. Ja seda erilist ja huvitavat muusikat, mida esitavad Neeme Bunder flöödid ja Ivo Sillamaa klavessiini saab kuulda pühapäeval Kadrioru lossis. Kontsert algab kell 17. Järgmisel nädalal astub taas üles kampade ansambel Väikeringe Peeter Laas, palju on üldse Eestis kambamäng? Combo mängijad siiski on, ma loodan, et üks kümmekond tuleb ära. Selles projektis on osalenud Arvo Haasma Elar kuiv. Tuntud selle kunstnik lüha Karin Piret Kreek, Roland Lill lõppenud kambad Belgias viiranud Gösekeni juures on maailmakuulus kambrist. Seekord mängivad väikese ringi koosseisus Peeter Klaas, Tõnu Jõesaar, Imre Eenmaa ning solistina osaleb jaanuaris. Tere, kamba teatavasti oli ju, no vähemalt 150 aastat täiesti kasutuselt kõrval, kui sajand alguses. Tolmetside perekond tundis huvi jälle vanade pillide peale tammuuride plokkflööti, kambad ja nii edasi vastu. Mul tekkis üks ringkond, kellel oli suurendatud huvi Bachi-eelse muusika. Vasturingkonda kuulus muidugi Paul hindemit, kelle juhtimisel koostati esimesi renessanss pilise orkestreid. Sellest ringkonnast nagu kasvaski välja. Selline vanade pillide taassünd. 19.-st 21. jaanuarini toimuvatel kontserditel mängib ansambel väike ring, 1569.-st 1645. aastani elanud inglise Gambisti ja helilooja Tobias siumi loomingut. Tobias Juum minu teada on Eesti publikule peaaegu täiesti tundmatu, kui mitte arvestada neid paari lugu, mida on olnud au esitada ja seda kahel põhjusel tobias Juum oli veidikene nagu killustatud isik, sest ta oli ohvitser kapten sõjaväes ja sõdinud väga mitme erineva valitsuse ajal, nagu need Taani ja Rootsi ja olevat olnud isegi Vene tsaari teenistuses mingit otsa pidi. Ja teiseks oli ta väga hea fantaasiaküllane, võib-olla isegi veidi ekstsentriline gambamängija, kes tundis oma pilli nagu oma viit sõrme. Ja võib-olla läks isegi sellega natukene liiale, et kohati on tema looming, mis on siis ainult kambadele kirjutatud ja sisaldab ka kuus laulu. Või seitse, et ühesõnaga, ta ei tunnustanud väljendusvahenditena muid instrumente peale gamba ja oli selle üle. Ja nii oligi tema muusika väga laialt levinud, sest see on kirja pandud enamalt jaolt tabulatuuris, kus määratakse vasaku käe asend vasaku käe töö. Nüüd vajuta sellel gripil sellel keelel ja seda nii kaua ei ole kirjas reaalset noote. Jumi looming selle aja taustal võtta on täiesti kordumatu. Väga mitmehäälne mäng, palju akorde, kogu aeg ja vot sellist Liira muusikat on kirjutanud ka teised juuni kaasaegsed, aga kindlasti mitte näituseks laule lüüra saatel ja kindlasti mitte näiteks selliseid väikevorme väga tabavate pealkirjadega ja tihtipeale annad omas heitlikkuses ja meeleolu muutustes jaga tegelikult meeleolu selguses, annad täiesti kordumatut. Milliseid meeleolusid ta siis annab, tõeliselt masendavad, eriliselt sünge varjundiga lugusid nagu näiteks Alaspur, men, oh hädavaene mees, vodka kriis, suur häda. Üks pala on tal pealkirjaga des, tõsi, järgmine pala kohe on LIFE elu ja kolmas on kuulsagen ehk jälle hästi. Ja samas on seal kõrval äärmiselt elujaatavaid helgeid, lõbusaid lugusid, muuseas on tal ka väga. Ma arvan, et minu teada üks esimesi tubakareklaam Euroopa kultuuriruumis lauljannaga Tobaco. Seda õnnestub ka kuulda, kas ta on kirjutanud oma lauludele ise testida ja kasvatanud kellegi tekste. Kirjandusloolased on selle üle vaielnud, aga mingit kindlat autorit ei ole tema trükistes, mida oli 2605 aastal 1607 aastal. Nii et meil ei ole mingit alust arvata, et keegi teine oleks kirjutanud. Teisipäeval, 21. jaanuaril esineb ansambel väike ringkavaga kapteni soomi muusikalised tujud Tallinna raekojas ja sellest kontserdist ülekande klassikaraadio. Riiklik akadeemiline meeskoor teeb koostööd Läti päritolu dirigendi Kaspar Budnynchiga. Kava koosneb kahest poolest esimeses pooles muusika erinevatest ajastutest ning teises pooles Läti muusika. Alustatakse kolmanda osaga Karl Orfti Kontšertodi Vootsist, mida koor on tervikuna teinud umbes 15 aastat tagasi. Potentsi arvates sobib see meie meeskoorile fantastiliselt. Seejärel esitatakse kuulsaime kaasaegses šoti helilooja Tseemsmek millani hiljuti valminud hiljard ansamblile kirjutatud äärmiselt komplitseeritud heliteos, mida Kaspar Buttens peab tõeliseks väljakutseks koorile. See nõnda lühikese ajaga ette valmistada, ent tunnistab, et armastab väga seda teost, selle kirge ja sügavust. Ramona sing vööri kontserdi esimene pool lõpetatakse väga harmoonilise ja kauni motetiga 16.-st sajandist mis arvatakse olevat Nicola. Heliloojate laule alustades eelmises sajandivahetuse helilooja Emil staarsensiga, jätkates pisut üle viiekümneaastaste kaasaegsete heliloojate Georg speleidsise Peteris vasksi ja juuris Karlsson siga ning lõpetades päris noore siiani peamiselt teatri- ja filmimuusikale pühendunud läti helilooja Valts Puutse viie kad Tulluse lauluga Kaspars ons naudib koostööd meie rahvusmeeskooriga? Ta ütleb, et see on talle suur au, kuna koor ja selle kõrge tase on laiali tuntud. Lisaks on see temale isiklikult väljakutse, kas seetõttu, et ta ei ole varem meeskooriga töötanud? Teosed on helisenud kaua aega tema peas meie publiku ees said need helid reaalsuseks. Esmakordselt eile õhtul Pärnu kontserdimajas. Täna kell neli esinetakse jõhvi kultuurikeskuses homme kell kolm päeval Estonia kontserdisaalis. Koostööst Läti Raadio koori dirigendi Kaspars Buttensiga on põnevil ka rahvusmeeskoorimehed. Ka tervikuna on väga huvitav ja noh, selles mõttes minu meelest ühtegi nõrka teost kõige keerukamad on, on korjaks kindlasti Johnsmak, millal ja mulle isiklikult küll ei meenu, et koor oleks midagi nii keerulist viimaste aastate jooksul laulnud. Samas on see ääretult huvitava, tõesti täiesti vapustavalt kaunis teos. Ja väga huvitava helikeelega ja põnevad on ka kontserdi teise poole Läti heliloojate teosed väga-väga köitev ja meeldivana. Kaspar budishinud ja Andres Simonit intervjueeris Kersti Inno. Jaa. 21. ja 22. jaanuaril jõuab Eestisse teistkordselt ansambel Ruski laad mis asutati Peterburis 1999. aastal ja selles on üheksa liiget, kellel kõigil on muusikaline keskeri- või kõrgharidusansambli repertuaari. Ja ansambli missioon on seotud vene varajase vaimuliku muusikaga. Seda nimetatakse Snameneras beebiks. Esimest korda viibis ansambel rovski laad Eestis möödunud aastal septembrikuus Tartu vanamuusikafestivali raames ja siis andsid nad kontserdijumalaema uinumise kirikus. Seekord toimuvad kontserdid Tartu Ülikooli aulas Tallinnas Mustpeade majas ja kavas on vana vene kirikumuusikat jõulude ja kolmekuningapäeva vahelisest perioodist. Tartu vanamuusika festivali kunstilise juhi raha langsepa arvates on ansambel tähelepanu väärne, eriti selle poolest, et tavaliselt tegeldakse vene õigeusu muusika puhul just hilisema muusikaga, mis on pärit umbes 18.-st 19.-st sajandist. Aga ansambel russki, laat tegeleb siis ainult Ta varajase muusikaga ja uurib ka säilinud käsikirju ja järgnevalt tutvustab varajast vene õigeusu muusikat ansambli juht Dmitri fantoussow. Snamineras Beff on oma nime saanud oletatavasti märkide järgi, millega ta kirja pandud laiemalt tähendab ta kaob kogu varajase vene õigeusu muusikatraditsiooni. Märgide väljendanud ainult helikõrgust, vaid ka seda emotsiooni, millega neid noote esitati, samuti sisaldus, märkides teave hingeseisundi kohta. Laulmistraditsioon tugines kaheksale laadile analoogiliselt Kreeka eeskujule. Neist neli siis põhilaadid ja ülejäänud olid tuletatud. Snamenerosbee väljakujunemise jooksul on see laadi süsteem siiski muutunud meie vaatamata muusika üldisele Diatoonilisele iseloomule ja seda võiks kirjeldada pigem kui mosaiiki või ikoonilaadset sümbolit. Mosaiiksus muusikalises mõttes tähendas aga seda, et korraga lauldi erinevaid lõpetatud fraase. Belka oli välja kujunenud lõpetatud fraas ja igas laadis olid omad väljakujunenud papievkad mida on võimalik kuulda ka ansambli Ruski laad kontserditel Tartus ja Tallinnas. Stuudios on külas praegu Lembit Saarsalu. Järgmisel nädalal on teil plaanis päris mitu põnevat kontserti, mille pealkiri on rong Uuralist, mida need endast kujutavad? Alustame sellest, et me kontserdil on ka külalisesinejad Saksamaalt Juttav laservokaal ja siis pehmets Belf, meister, kitarrimängija, mõlemad on mulle tuntud muusikud ja Eesti poole pealt oleme siis vastastrioga, mina siis saksofoni tega talle Ruuben löökriistad ja Taavo Remmel, kontrabass. See pealkiri on noh, võiks öelda ka niisugune natuke, et tekitada intriigi ja võib-olla lahti seletatud ka nii. Sellel inglise keelsel treinil on mitu tähendust muusikutele, sest näiteks John koltreini hüüdnimi oli treini, eks ole. Ja mul on seal kavas mitmed kooltrani palad. Ja siis me ühendasime, et jääme nagu siia Pole Uuralid, et siis nagu Euroopa poole peal, et siis on nagu muusikud Euroopast kõik võime nüüd niimoodi juba öelda ja teine asi, et ka tulevad Naražeeringut rahvamuusikast kindlasti muidugi saksa muusikast ja siis võib-olla leian siit veel midagi niisugust eksootilisemad näiteks et kui rongiga sõita, pale sõitnud sufaasse või kuskile sinna kanti, et millised väikesed rahvakillud ja rahvamuusikat. Et võib-olla mõned raseeringutan ka sealtkandist. Kuidas teil üldse tekkis koostöö nende saksa? Et aga noh, minul on juba pikemaajaline, sellepärast et mul on isegi utega laseriga üks plaat tehtud juba 10 aastat tagasi peaaegu Juttast veel nii palju temaandus Baieris väikelinnas, aga muidugi väga kuulsas TTK žbaieli Kaiser, Toomi ja tali seal ütleja meie mõiste järgi noorsooteatris. Et on ka näitleja ja laulja. Et sellest ajast meie tunneme ja Bernhard, ma tean, sellest tähendab Frankfurdis muusikaülikooli õppejõud ja niisugune väga tore muusikat, et tal on ka kodustuudio, nii et ma olen tema stuudios tööd teinud ja alati selline otsiv. Ja muidugi õppejõul on alati ju see, et tal on küllaltki vähe aega, aga et tal seda jätkub, et neil on aega ka siia Eestisse tulla, seda pole suurt rõõmu ja moodaga. Meie publikule, keda me ootame, kavas on, siis võib-olla võiks öelda ka niisugune kolm lõiklusest, kuna muusikuid on küllaltki palju, eks ole, viis muusikud lava peal, siis on meil väga palju võimalusi. Ja üks lõik on kindlasti, kus pehmed ja Juta siis ainult kahekesi teevad oma muusikat ja see on nende originaallooming. Ja pealkiri on üle kõigi nende lugude kõnelused. Ja siis loomulikult selles, et võti proovida mina kaasa mängida, et siis on juba trio ja loomulikult kõlavad selles kavas ka tuntud džässi klassikapalad, ütleme seal svingiajastust ja ballaadid ja kõigis tuttavad palad, mida ma olen märganud, et inimesed ikka kontserdid tahavad kuulata seda kontserdid toimuvad siis Narvas ja Tartus, Tartus ilusas Vanemuise džässisaalis ja mulle teeb suurt rõõmu, et need kontserdid toimuvad juba teist hooaega. Ja Tartu Vanemuise kontserdimaja produtsendi Merle Kollom idee oli see Al tekitada ja see on väga hubane. Ja ma olen märganud, et inimesed sinna tulevad hea meelega, et neil on hea seal olla, nii et ma loodan, et ka seekord on seal palju rahvast. Džässikontserdid pealkirjaga rong Uuralist toimuvad saabuval teisipäeval Narva džässiklubis Geneva ja kolmapäeval Tartu Vanemuise džässisaalis algusega kell 19. Selle aasta jaanuaris tähistab Narva muusikakooli direktor Tatjana Jegorov oma seitsmekümnendat juubelit. Vaevalt et Eestis on olemas veel mõni muusikakooli direktor, kes oleks andnud oma elust ainult ühele koolile tervelt 48 aastat. Kui sõjajärgsel ajal pärast Tallinna muusikakooli lõpetamist Tatjana Jegorov saadeti tööle narr või oli koolis ainult kolm õpetajat ja mõned õpilased ja milliseks on kool muutunud nüüdseks räägib Narva muusikakooli õppealajuhataja Galina Chereni oskaja. Meelsed Odini inseni, insatsiibus, kool, näitšinaali tädiga, Mil run, konkurssapojene kongos publiga instrumentaalne käänd, Sõerd võib ära märkida meie väga huvitavaid algatusi. Näiteks rahvusvaheline Chopini nimeline konkurss, instrumentaalkontsertide vabariiklik konkurss. Meil on koolis suurepäraselt kollektiivid, akordionistid, pianistide orkester, pikbänd, mis on käinud nüüd juba Lätis osaleb ka meie oma jätsifestivalil närvede Irjas voored respubligi ka tore vôtta. Kui veel pädevust jätkab, on praegu selline tüdrooslas kanda. See on ainuke linn Eestis, kus viiakse läbi sellised lasteaiad, festivalid kõikidele tuntud jätskaar on siiski mõeldud osalemiseks täiskasvanute muusikutele. Palju aastaid tagasi veel oma noorpõlves muusikakooli õpetajaameti valinud ning Narva muusikakooli tulnud Tatjana Jegorov pole kunagi seda kahetsenud. Kuigi probleeme kooli arengus ja igapäevakäigus on alati olnud piisavalt. Järgnevalt mõned mõtted, mis on aidanud Tatjana kooruvad tema pikaajalises töös. Siis lapsed on meie tulevik ja nemad peavad hiljem looma nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtusi ning meie linna muusikakool on üks selliseid keskusi, kus lastel on antud võimalus arendada oma loovaid võimeid avada endale tee teistesse muusika õppeasutustesse, sealhulgas Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli, Pedagoogilist Ülikooli ning Eesti muusikaakadeemiasse. Ma arvan, et terve mõistusega ühiskonnas on vaja kasvatada lapsi varasest east anda nendele kohustuslik haridus, kaasa arvatud muusikaline Me ju kõik teame, et muusikal on inimese jaoks tohutu tähtsus. Lastel on vaja eelkõige palju rohkem tähelepanu osutada, et nad saaksid õppida veel kuskil peale üldharidusliku kooli. Narva muusikakoolis käib tihti külas tuntud muusikas Peterburist Alexandra vabiiline ravinskaja kus sai alguse palju aastaid tagasi. On neil kontaktid nii loominguliselt kui ka lihtsalt sõbralikud koor tuga podamu suvavustuda. Glavleededus jõgur Tatjana eliksiir. Kool on auväärt juba ainuüksi sellepärast, et seda juhib Jegorov, ATianalik seemne väljapaistev isiksus. Just isiksused teevad ajalugu, juubilari eestimaa teenelise õpetaja nik Narva aukodanikutädi Jane koora austamine toimub homme, 19. jaanuaril Narva kultuurikeskuses. Eesti riiklik sümfooniaorkester kannab järgmisel nädalal kontsertettekandes ette Eduard Tubina balleti kratt kõneleb orkestri toimetaja Maarja Kasema. Selle teose loomislugu on päris keeruline. Tubina tekkis mõte kirjutada ballett juba 1938. aastal. Siis kui Estonia teater kuulutas välja lavateoste konkursi. Sellel laadioste konkursil kratt auhinda ei pälvinud sinijäi ta esialgu teatri repertuaarist kõrvale ja lavale jõudis ta alles 1943. aastal ja seda hoopis Tartus Vanemuises 2003. aastal me tähistamegi 60 aasta möödumist krati esmalavastusest balletis. Põhiteemaks on inimese rahaahnus selle rahaahnuse nimel enda hinge kuradile müümine. Ja siis loomulikult palk, mis selle eest saadakse, on surm. Balleti aluseks on Eesti rahvaluule ja balleti libreto on kirjutanud Elfriide Tubin, kes siis libreto kirjutamise ajal ei olnud veel Eduard Tubina abikaasa, kuid just sealt sai nende tutvus alguse. See ongi esimene kord, kui kõlab selle balletikontsertettekanne kohe kontsertidele. Järgnevatel päevadel. On kavas teost plaadistada nimelt et ikkagi firmale Alba Records, see on siis seesama firma, kellega ERSO ja Arvo Volmer on koos salvestanud kõik Eduard Tubina sümfooniad viie plaadilisest komplektist. Eks ilmumata ainult veel üks. Ja nüüd siis on järg balleti kratt käest, toimub kakskolm Pertti. Neljapäeval, 23. jaanuaril kell seitse õhtul Vanemuise kontserdimajas ja reedel, 24. jaanuaril kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis. Ja ettekandel on kaastegev. Eesti filharmoonia kammerkoori naiskoor dirigeerib Arvo Volmer. Reedeses kontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio. 24. jaanuaril toimub Tartu Ülikooli aulas Vanemuise sümfooniaorkestri akadeemilise sarja teine kontsert, dirigent Lauri Sirp. See kontserdikava koosneb kahtlemata maailma muusikaliteratuuri kullafondi kuuluvatest teostest. Alustame Richard riisi kriidi tülliga, mis kuulub helilooja väheste, vaid orkestrile kirjutatud teoste hulka ja see on loodud tema poja Sigrid sünni ajendil. Esmaettekanne toimus 1870. aastal, esimesel jõulupühal triipseni maamajas. Selles teoses maaklerile tavatult väike orkestri koosseis võrreldes muude teostav, eriti oopereid ma pean silmas. Temaatiliselt on küll eraldiseisev teos täielikult, aga Ellen seotus ka Wagneri muusikaliste omadega siiski temaatilised motiivid on seotud Fredi ja val küüriga. Äärmiselt poeetiline muusika. Sibeliuse kolmas sümfoonia millegipärast Eestis ei ole seda palju mängitud. Kõige populaarsemad Sibeliuse sümfooniad on loomulikult esimene teine, mida Eestis põhiliselt kuuleb. Partituur on peaaegu poole õhem, ta on seal perioodil nagu ka mitmed heliloojad, näiteks kas ümberg, nagu hakkasid loobuma suurtest koosseisudest ja mõtlesid pöörduma Klokoonilisema ütleme stiili poole. Iseloomulikult Sibelusele on ka siin väga napp temaatiline materjal millest tuleneb ja millest tuletatakse kogu teose muusika. Siin on tohutu rütmi, energia, äärmiselt sugestiivse otsus, mis on minu arvates kogu selle teose arengu dünaamika haavast üks olulisim komponent, samas äärmiselt poeetiline teosel mulle praegu ei tule meelde midagi soojemat muusikat, näiteks kui on sümfoonia teine osa. Esmakordselt Eesti kontserdilaval kõlab Bernhard Kruselli klarnetikontsert f-moll. Bernard Henriku Cruzell sündis küll praeguse Soome hulka kuuluvas uusi kaugungis 1775. aastal Danny, siis ka Beethoveni kaasaegne. Ta ei ole ka väga tuntud helilooja praegu, et need oleksid väga palju, ei mingit, kuid võiks. Tol ajal kuulus uusi kaubungi Rootsi koosseisu. Ta tuli uusi kogungist küll lühikeseks ajaks Helsingis, aga ta lõppenud ikkagi Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Pariisis, Pariisist, ta tuli tagasi Rootsi just nimelt heliloojana. Juba teda võiks nagu siiski omistada rohkem rootsi rahvale. Omal ajal oli väga tunnustatud klarnetivirtuoos tarneti, armastus paistab selles loomingunimekirjas väga välja, ta tunneb ilmselgelt instrumenti. Meie esitame Margus Vahemetsa ettepanekul temalt teist kontserti kolmest f-moll. Vahemets, aga meid seob väga meeldiv loominguline koostöö juba aastast 93 ja Margus on tohutult musikaalne, väga erksaloomingu närviga kunsti kes süveneb materjali erakordse põhjalikkusega ja otsib ja leiab näiliselt kõige lihtsamas iva, kust te temaga on, on seetõttu alati väga huvitav ja, ja pakub meeldivaid ootamatusi. Ro sellist olen ma ka muidugi varemgi kokku puutunud. Konkreetselt soomlastel on väga populaarne kroselli ühikut korraldavad aastate lõikes lausa kursusi, kus viljeletakse siis kroselli klarnetirepertuaari. Kuivõrd ma ka muusikakoolis töötan, siis noodikogus avastasin, et sinna on hea annetuse korras tekkinud aga nüüd kroselli kolme kontserdi partituurid, ideed, miks mitte proovida ja neid kroselli mõnda nendest ka esitada ka siin Tartu publikule. Kuidas sina, kui interpreet iseloomustab seda klarnetikontserti? Vaieldamatult esitab ikkagi interpredile tõelise väljakutse, võib-olla kroselli kontserdid, nad ei ole nii mõjusad, ütleme kui nüüd Veeberi kontsert oma komponeerituse poolest aga vaieldamatult esitab tehnilisi nõudmisi ja ka kõike selliseid nõudmisi, mis on ühe klassikalise kontsert interpreteerimisel vaja, nii et seal ei tohi mingit hinnaalandust teha. Seal on kõik, seal on nii hingele kui kanep. Kuule, midagi. Margus Vahemetsa intervjueeris Hedvig Lätt. Kõlab ju esmapilgul pisut võikana. Jossif Stalini 50. surma-aastapäeva puhul on alanud eile muusikat festival Kölni filharmoonias aga märtsis möödub pool sajandit sellest, kui verine diktaator siit ilmast lahkus. Ja see fakt andis nõukogude tegelikkust läbi ja lõhki tundnud dirigendile ja pianistile Vladimir askenaasile poolest idee niisuguse festivali korraldamiseks. Festivali motoks on muusika diktatuuris ning eile, täna ja homme on Kölnis selle kolm esimest kaalukat kontserti, kus keskpunktis Prokofjevi Šostakovitši looming peategelasena Narskenaasi Kölni toonud tšehhi filharmoonia orkestri, kus ta ise peadirigent olnud ka kõikjal maailmas esinev Praha filharmoonia koor gaase tegemas ning kuulsad solistid. Festivali saadavad. Roosi on filmid, loengut ja koolitus, projektki vihjab festivali saatev sõna ajakirjandusele. Ka teistele diktatuuridele, milles muusikuid on tulnud elada ja surra. Ki. Võtame siit vaid ühe lause. Kui palju rikkam ja mitmekülgsem oleks meie repertuaar, kui oleks Ervin Schulhow või Victor Ulman Gideon Klein Jahanskraasa terroriste eluga pääsenud? Kui harmooniline ja diferentseeritud olnuks kunagi ülekäik tõsise ja meelelahutusliku muusika vahel. Kui kurtwayl ja Erich Maria Korn gold poleks pidanud emigratsiooni minema askenaasi aga Kölni publiku ette toonud vaid neli heliloojad, pealegi nende üpris tundmatute teostega. Eile avas festivali filharmoonia suures saalis Prokofjevi pidulik jutustus orkestrile Volga ja Doni kohtumine, oopus seda 30, siis kõlas Dmitri kabelevski, teine tšellokontsert kuulsa Steveen Isserlissiga solistina ning Prokofjevi kuues sümfoonia askene asi ise dirigeerimas. Täna õhtul on solistideks aga Rootsi metsasallu Helleganud ning meil just üleeile Estonias Nikolai Aleksejevi käe all laulnud Sergei Leifercus kolmekooride kaastegevusel kõlavat Prokofjevi oratoorium rahu valvel ning Šostakovitši 13-st sümfooniat, Sergei lehverkussiga solistina ning homset kontserti tšehhi filharmoonia orkestri ess juhataja Baskena asi ise mil ettekandel Prokofjevi steravits. Elagu Stalin ja koori episoodid Prokofjevi muusikast filmile Ivan Groznõi, siis aga muusikat Šostakovitši kahest filmist unustamatu 1919 ning Berliini langemine ja lõpetamas Rudolf Karzai, seades Šostakovitši kammersümfoonia hoopis seda 10 A. Ning Külli sisukas lõppkontsert sünnib alles kuuendal veebruaril. Kammerõhtune KUS Šostakovitši Rodion triini kavas solistideks äsja New Yorgist debüteerinud soomlane lilli paasikivi tenor hilja Lewinsky ning Sergei leithercus klaveril saadab Vladimir raskenaasi. Edasi on festivali oodata koostööpartnerid Nende juurde, vini pidunädalatele ning New Yorgi kaarnegi. Hooli New Yorgi filharmooniasse andis aga praegu peadirigent, loorin ma sell jõulueelsest ajast ja aastavahetusest kuni siiani alles nüüd dirigendikepi üle suubin Mehtale kes üleeile alustas sarja uuega. Pagan, täna viimane kolmas kontsert. Wagneri ja Richard Strauss nii jumalate, Mariku kui Salome katkendites, solistiks Ameerika sopran Šein hiiglen ja juba teisipäeva tuleb siia külalisena ka Mehta Iisraeli filharmoonia orkester. Ja siis toimub harukordne kahe kuulsa orkestri ühine heategevuskontsert mõlema peadirigendiks käe all üks Raveli valsi ning tahvlis süüdiga teine orkester, Mahleri esimese sümfooniakontserdile järgneb galaõhtusöök ja peoprogramm. See siis New Yorgi filharmoonia orkestri residentsis. Everifizzerhoolis. Tahaksin veel hetkeks põigata ka New Yorgi Metropolitan operas meenutades aastavahetuse Straussi nahkhiire Kaala etenduse soliste, kus lavastus oli tossenkilt. Rõõmustavalt on siin solistide esireas meilegi tuttav Norras sopran Solveigi kringel vorm samuti Roosmari Joe Jennifer moor või David küübleri, Pieter Ulman Vrait ning ka draamanäitlejana tunnustatud lavastaja Ottoshenki on kaasa tegemas etenduses dirigeeris maestro. Jordan sel nädalal letis laval Carmen tantsuvanni, kus dirigendiks Silven kambrilen Iida jäänufa, kus eile taas dirigendiks noor Vladimir Eurovski ning nimiosas Soomes sobränkaritama dile partneritena Debora Polaski ja Kim peegeli. Ja Kariitemaatile on juba mitu aastat New Yorgi Meti üks oodatumaid soliste. Meie tänase kolmnurga kolmas punkt Külli ja New Yorgi järel on Peterburi linna juubeliaasta üks kunstimärke on ka Maria teatri Niibelungides sõrmuse kogu ettekanne ja nüüd ka algkeeles, aga ikkagi sajaaastase vaheaja järel. Detroloogia kaks viimast osa said lavaküpseks aasta lõpul ja need lavastas Vladimir soojev. Just nirsoojevi töö pole vene muusikakriitikuid peaaegu üksmeelselt rahuldanud. Samas on tunnustatud balleri kergievi suurt ja mõjusat tööd ning teda nüüd. Pärit üksmeelselt ollakse rahul välisvene kunstlikul Giorgi õpini lavakujundusega Petroloogiale. Siig kriidi osas on olnud nauditav Viktor Lutz juuk Brunhilde, Nani, Larissa Kogolerskaja kui ka noor, millena Butajeva age nina on üllatanud. Vaid 27 aastane Mihhail Petrenk. Noor dirigent Mihhail kütler on võitnud mitmeid konkursse. Tuli koostöösse oktoobris kergievi assistendiks, kuigi varem oli sind juhatada Damaskeergievi soosikuna. Nüüd Manchesteris peadirigendiks läinud itaallane sean Andrejev. Reini kullalavastuse tegi siin aastal 2000 Johannes saav Valküüri 2001 aga pilts. Ja kui nüüd Niibelongid kevadel-suvel hoopis suurema rahvusvahelise publiku ette linna juubelipidustustel ja valgete ööde festivalil taas välja tuuakse, polegi kergia praegu veel otsustanud kelle lavastuses kogutetroloogia tuleb. Aga päris kindel kindel, et seda ka sündmusena pakutakse suurepärast. Londonis leiab praegu aset BBC ja Barbikani keskuse ühine traditsiooniline jaanuarikuu nädalalõpufestival pühendatud seekord helilooja Mark Anthony töönitsile. Ka Financial Times tutvustab pika looga tänavust Weekend'i heliloojat. Festival algaskild, hooli muusika sama koolist 14 10. jaanuaril ja lõpeb homseks avaõhtul Barbikanis külas kontsertkorras töönitsi, kammerooper, veri põrandal pühendatud helilooja venna traagilisele lahkumisele festivalil, mis seekord pealkirja all moment tum. Kõlavad näiteks veel katkendid helilooja esimesest täismõõdulist ooperis Silver kässi aastast 2000 või alles kaks kuud tagasi andis maailma esiettekandel olnud ja Jurybaš metile pühendatud vioolakontsert Relgas suvel Schleswig-Holsteini festivalil esiettekandele tulnud 17 osaline suuru hobust Chest riiule ja bigbändides otsid. BBC sümfooniaorkestri esituses kõlab ka kogupikkusest tsükkel, etüüdid ja Heleegiad samuti maailma esiettekandel veel klaverikvintett etüüdi eleegia, et siis peadirigent Leonard Zlatkeni juhatusel. Financial Timesi kriitik Andrei Laak avaldab arvamust, et William Voltonist inglaste klassikust saadik pole siiani ükski inglise helilooja saavutanud nii kiiresti ja niisugust edu jõudnud nii kaugele kui nüüd. Mark Anthony töönits. Helilooja läbimurdeteoseks oli aga kahtlemata kammerooperi kreeklane 1988.-st aastast. Kuigi Hectorberlioosi 200. sünniaastapäev möödub alles detsembris, algas Pariisis nüüd taas kontserdipaigaks kohandatud magadori teatris siinne suur Perilioosi kontserdisari, mille esimene tsükkel kestab kuni juunikuuni. Amsterdamis on Euroopa esiettekandele tulnud Hiina Ameerika helilooja Tan tunni põnev ja eksootiline ooperit. Tee, mis too Santori hooli tellimusena tuli seal maailma esiettekandele oktoobris. Hollandi ooperi kuulus kunstiline juht härra uue, nii tegi lavastuse nii Tokyos kui nüüd Amsterdamis. Ent siitsamast üks tore Eesti uudis. Täna teeb oma debüüdi Amsterdamis ja siinse kontserdi vahu suures 2000 kohalises saalis noore eesti sopran Aile assoni, kes praegu täiendab end Hollandi ooperis stuudios Amsterdamis. Ta on üks osalisi maskanni ooperiiiris kontsertettekandel koos Hollandi Raadio Sümfooniaorkestriga ning tema partnerite hulgas on ka kuulus Bulgaaria bass Nikolai ja Uurov. Tänasele heligajale tegid kaastööd Kersti Inno, Tiina kuningas, Liina Fjuk, Natalja Sykeme, Hedvig Lätt, Priit Kuusk. Saate operaator oli Katrin maadik. Saadet toimetas Mirje Mändla.