Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal, heligaja algamas on 26. aprilli heligaja. Tänases saates kõneleme järgnevatel teemadel. Eesti riikliku sümfooniaorkestrile oli läinud nädalal kontsert ja orkestri ees seisis Rolf Gupta. Kontserti Jüri Reinvere. Lõppemas on kaheksas rahvusvaheline koorifestival sellest kuule Marge-Ly Rookäär vahendusel ja esimesi muljeid jagab Jüri-Ruut Kangur Vanemuise sümfooniaorkestrile. Kontserti käis kuulamas Heino Elleri nimelise muusikakooli pedagoog. Aine karm. Nädalalõpukontserte. Teerivad immo Mihkelson ja Tiit Koznets. Reedel esitleti Eesti rahvusraamatukogus rahvusbibliograaf Eesti noodid ja samas tähistati ka muusikabibliograafi Valve Jürisson seitsmekümnendat sünnipäeva. Apidi sarjas jõuab siia katiiluse nimeline viiulikvartett Leedust, kõneleb Madis Kolk. Lõuna-Eestis leiab aset festival akordionimuusika, kakstuhatkolm tutvustav valli Ilvik Rahvusooper Estonia Luunja. Hooaja lõpu sündmustest kõneleb lähemalt Aarne Mikk. 29. aprillil annab Tallinnas kontserdi Ivari Ilja. Ja sellestki kõneleb Madis Kolk. Ning saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. 24. aprillil dirigeeris Eesti riikliku sümfooniaorkestreid Rolf Gupta ja viiulil soleeris Beatre essorkovski. Kavas oli John Adamsi Henrik Ennjovski viidarlites lovski looming. Seda kontserti vaeb Jüri Reinvere üleeile. Neljapäeval, 24. aprillil toimus Estonia kontserdisaalis kurikaval hiire mäng 100 kassiga. Esines Eesti riiklik sümfooniaorkester. Viiulisolist oli Pjotr Tshaikovski imelaps Berliini 2002. aasta klassika-Eurovisioonist ning dirigent, hindu päritolu Rolf Gupta, kes eelolevast hooajast alates on määratud Norra raadio sümfooniaorkestri peadirigendiks. Kava Jones. Tantsis Henryk Linjovski fantaasia ooperi Faust teemadel ning lutas wowski kolmas sümfooniakontserdi kripeldavaimat rolli täitis imelaps Pjotr orjaš kovski kelle allika puhas pilk dirigendi suunas ainiti üles näitas, kõlbmatud kontrasti sellele muusikamaailma südamed tule näljale imelaste järele. Hoolimata mu tunduvast eelarvamusest oli Jenjovski ja shorkovski esituses täiesti mõeldav isegi põnev. Noore poisi maailm veidi lihtne ja veidi pealiskaudne paindumatu, kuid ka ilma edvistamiseta või ilma kummitusteta suguvõsa varjude näol. Pildid puudest, autodest, lennukitest liigutav kuidagi. Ja õnneks nendes kõige olulisemates aspektides puutumata. Puutumata selles mõttes, et üks teatav hoolimatus ning üks teatav kohmetus mingi keeldumine loobuda muusika tegemise rõõmust ja siis ka enda vaoshoidmine. Et seda tema noores eas poleks nii kergesti võimalik manipuleerida. Kõik need asjad kokku võib-olla moodustavad ka kõige väärtuslikuma osa tema praeguses musitseerimises. Ohtlik mäng muidugi, mida otsustatud temaga mängida. Aga võib-olla ta tuleb sellest välja. Trans fragment ooperis Nixon Hiinas. Maanteetunni ja tema abikaasa Foxtrot rütmide pealetung, puine, kobav, muutumatu, kiitmine, plastiline ja seetõttu õudsalt mõnus kuidagi. Orkestri kaasas käimine oli vähem õhinaga laetud kui helilooja inspiratsioon. Ja nii jõuab järg nüüd selle õhtu põhiteema juurde ja selleks on dirigendi kohanemisvõime. Oli hoolimatu ja lustlik, seltskondlik ja kõigega lepi. Nagu pisike katkes, lehvitab omas avarongkäigu, lõpus puudus vaid killuke selle otsas. Ta ei asunud orkestrist välja pigistama temperamenti, mida oodanuks Lõuna-Aafrika lastelt. Tema dirigeerimise stiilis ei pakkunud ükski etteheide ükski varjatud frustratsioon vaid täielik ladus kohalolek kõigega, mis toimub nagu kala vees, aga võib olla ka mingi allaheitlikus. Seetõttu vähenes tunduvalt ohtlike karide hulk ja mõlemad esimese poole suhteliselt pretensioonid tulaadiga teosed toetasid dirigendi suhtumist täielikult. Mida üleüldse loeb kohanemisvõime ka jällegi ehk kõige olulisemate oskuste hulgas see oskus, see tunnetuseks, erevorm, kus sa taipad, et mis olukorras on kõige õigem ja lased asjadel areneda omasoodu ning asud tegelike asjade kallale siis kui kõik ülejäänud on jäänud tähelepanu hajumise, tart, seisakusse heas usus, sinu seltsimeheliku suhtumisse sama orkestri ees, puuduvate lünkade anditees võime kaasa haarata ka siis, kui see pole nii ekstreemne kui temperament, setel rahvaste nagu öeldud, Gupta ei tundunud pretendeerivat palju millelegi, tema moto tundus olevat. On nii nagu on ja nii on okei. Told lutus wowski üks arvadest, kes söandas 20 Kümnenda sajandi teisel poolel veel sümfonismist uusi harusid leida, õigemini just selle tõttu suutis ta neid üldsegi ei otsinud. Oli vaikne revolutsionäär ja džentelmen, lik klassik, tema olemas, lasus vaid sellele, ta austas oma esivanemate loodud kultuuri ilma suurema poleemikata. Sümfooniat tema loomingus on täiesti omaette peatükk omanäolisest varjus Urmas, ehkki küsimus ei ole niivõrd selles, et neid sümfooniaid ei teataks, vaid selles, et nende puhul võib täheldada mingit sorti kohmetust, nagu neid polekski sama helilooja teoseid, kes on loonud nii partii või liiv kui ainuüksi mõelda selle peale, kuivõrd Peene koeliselt ta jälgib sümfonismi filigraanselt ja suurt hiigeljõudu. Tema pooride rohke faktuur või see wowski, oskus koondada kogu toimuv toimuva hakkav ja toimunu mingitesse ülitihedatesse punktidesse keset vormi või ka seesama lause tasandil fraaside täiuslik, katkestatud, kusjuures ainult sümfooniates või fraaside peaaegu epanaalsuse komplitseerima tus, fraasid, mis ühesõnaga Crystallidena üksteise peale kuhjuvad kõik kokku ühe sõnaga kujundite selge kontuurilisus, nagu kõrbes või nagu näljaepideemia põiklev vorm, klaas selge ja samas klaasi teravad otsad igas suunas laiali. Jällegi toores, arenev, surmuv, kasva. Puinemis osutub voolavaks kaos, milles lõpuks paljastatakse struktuur. Hiigelkobarad, mis lahtuvadki jõududeks. Pausid, milles puudub religioosne affekt. Aga Gupta ei mänginud kavalalt orkestri tugevatele külgedele. Tema pausid olid niisked. Ta oli tagasihoidlik, ta rohkem nagu seltsis orkestriga. Ta tõstis temposid, et varjata pause. Ta tunnetas selgelt, et orkestri testosteroonirohkusele aitab eelkõige Kaasa kulminatsiooni ide jõuline välja joonestamine. Nii mängis kõik oma kaardid välja selle peale pärast teose teist kulminatsiooni. Äkitselt oli orkester pisut väsinud ja täiesti dirigendi üle valduses ka muutus. Mida vormilõik edasi, seda rohkem jõudu, seda rohkem. Orkester hakkas sooritama hüperdikstuaalseid iiteid laiali läbi terve teose. Seda rohkem Lutazovski harit, meetikat ja sümfoonilist healoomulist kitsisust. Seda rohkem Lutušovski paganlus maailmade kokku kuhjumist. Ning kuristike detailide vahel nagu põhjatud pinda, seda rohkem tunnete sööstumist tõukavad vormi ja dirigent valitses selle üle iseenesestmõistetava imperaatorliku jõuga. Mis juhtus? Ta viis selle läbi, pagan võtaks, ta lihtsalt diis sellelegi. Täna lõpeb Tallinnas rohkem kui 1600 lauljat kokku toonud rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2003 45 koori, üheksa streigist võtavad mõõtu viies kategoorias antakse välja rahalised preemiad, suurima priiväärtus on 20000 Eesti krooni. Festivali suurejoonelisus üle rõõmustas avakontserdil ka Eesti vabariigi kultuuriminister Urmas Paet. Kui Tallinna linn taotleb 2008. aasta Euroopa kultuuripealinna rolli, mis võiksid olla siis Tallinna linnal need kultuurinähtused, mille kaudu ennast tutvustada, millega teha ennast huvitavaks ning kindlasti on kogu selle kultuurilise terviku üks väga oluline kandev osa, millega Eesti saab ennast ja oma kultuuri Euroopas ja kogu maailmas tutvustada. Koorimuusika ja ühislaulupidude traditsioon. Ka Tallinna abilinnapea Margus Allikmaa rõhutas oma kõnes koorilaulu traditsiooni jätkumise tähtsust. Eestlastena on meil tõepoolest raske üle hinnata koorilaulu tähtsust New koorilaul, meie rahvusliku identiteedi üks kõige olulisemaid alustalasid. Eestlaste üldtuntud laulupeotraditsioon on aidanud meid läbi ajaloo seista oma vabaduse keele kultuuri eest ning liitnud meid ühiseks laulurahvaks. Kaheksanda rahvusvahelise koorifestivali Tallinn 2003 kunstiline juht Kuno areng rõõmustab, et huvi festivali vastu on olnud suur. Huvi, mis selle Tallinna kui laulva linna vastu on tekkinud eriti Euroopasse, on tervitatav ja see teeb rõõmu. Ma arvan siiski, et see tase üldiselt peaks olema päris tugev ja et mul on siiski hea meel, et nii palju eesti koori avaldas soovi sellest festivalist osa võtta. Sama lahti sellest momendist, et ma tingimata pean võitma, ei, tuleb rõõmu tunda festivalist ja tuleb olla rõõmus võitjate üle, kes sinust paremad. Category ühingu esimees Aarne Saluveer kinnitab, et koorifestival on suutnud ennast tõestada Hea on, et koorifestival Tallinn kakstuhatkolm tunneb ennast täna osana Eesti kultuuripoliitikast, täpselt samamoodi on see olukord ka teistes riikides, kus koorifestival, nii nagu mitmed muudki kultuurivaldkonda esindavad, sellised suured üritused on üheks visiitkaardiks, mõned nendest on ühinenud maailmas ka sellisteks kettideks Tallinna festivali. Me võiksime nimetada selliseks Eesti omaks ja sõltumatuks ja sellisena me võiksime olla selle üle uhked. See toimub loomulikult koostöös kõikide nende rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes täna koorimuusika valdkonnas tegutsevad, olgu nad siis Euroopa noortekooride liit Euroopaga ja maailma koorimuusika Föderatsioon aga läbi ka dirigentide ja meie koorijuhtide ja pikaajalist ja ajalooliste isiklike kontaktide. See võrgustik, mis lubab meil siia neid koore kutsuda ja olla kursis sellega, millised esinejad võiksid olla meie jaoks ja eelkõige eesti publiku jaoks huvitavad, et Tallinna koorikonkursse loetakse suhteliselt selliseks raskeks ja kõrgetasemelise konkursiga. Tallinna konkurss on selles mõttes küllalt sportlikult julm. Et usun, et võib-olla kui žürii annab välja mõned eripreemia, siis põhimõtteliselt tähendab see siiski seda, et küllaltki rangelt pannakse paika esimene-teine-kolmas koht, antakse välja trumpi. Eesti kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner kummutab arvamuse, nagu oleks koorimuusika peatselt välja suremas. Vaatasime need lapsed ja noored sellest 1000 kuuesajas- kokku ja tegelikult siis maksis kaks kolmandikku, mis näitab, et koorilaul on just nimelt noorte seas praegu väga populaarne. Minu meelest on väga huvitav tõesti see konkursikavas kohustus esitada mingi teos omaenda maa heliloojalt, mis on kirjutatud peale tunde 900 kuuekümnendat ja see tähendab seda, et me kuuleme siin väga mitmekesist kava. Üheksa riigi kaasaegset muusikat. Dirigent Hirvo Surva, kes kaks aastat tagasi pälvis parima dirigendi tiitli, tuleb seekord välja kolme kollektiiviga. Esiteks, miks ma võtan osa kolmekooriga, on see, et see konks tuleb ise koju kätte, ei pea küsima projektide jaoks raha sõitma väga kaugele, vaid saab heatasemelise konkursi osavõtu siinsamas kodus, mida annab konkurss koorile, annab seda, et tegelikult igaüks tahab ennast näidata paremast küljest, annab koorile lihtsalt sellise hea stiimuli millegi nimel edasi töötada, ennast arendada. Teine Tsahknale, see, et kui tuleb palju koore kokku näed ja kuuled teisi saatjad uut repertuaari, mari, saad näha, mis on muutunud vokaaltehnilisest küljest, võib-olla kusagil areneb kogu aeg ja on võimalik ennast paremini kursis hoida võib-olla sellega, mis ka mujal. Ma arvan, et iga selline üritus on igale koorijuhil ei ole koorile lihtsalt väga tervistav. Meie hommikuse saate kuulajad jõuavad kella 10-ks veel Estonia kontserdisaali, kus toimub võistulaulmine naiskooride kategoorias ja kell kaks vähemalt prügikontsert kella kolmese heliga ja korduse kuulajad on aga lahkesti palutud Estonia kontserdisaali täna õhtul kella kuueks, mil toimub festivali pidulik lõpetamine. Jüri-Ruut, Kanguri laul In paradiis on koorifestivali kohustuslikus programmis. Küsisin, millised esitused on heliloojale meelde jäänud. Lugu, kus just dirigent peab ise nagu mingeid asju välja, mõtleme, kõikjale noote kirja pandud, on kirjutatud, et Rubaato või et vabalt, et ise tõlgid, seda see nagu näitab, mida dirigent suudab välja mõelda ja ta oli erinevaid lähenemisi, nagu üldjoontes jäin nagu rahule ja võib-olla need, kes nagu rohkem, kuna see on veegiemi viimase osa tekst, kus siis jõutakse nii-öelda paradiisi lõpuks siis just need, kes nagu tajusid seda sellist helivälja ja ütleme seda Saloristliku stiili ja sellist lihtsat helget jällegi läbipaistvat, sellist paradiisilikku kõla, et siis need olid nagu just õigel teel, et kes nagu liiga palju Fortett kasutas või liiga tavaliseks romantiliseks looks, tegi, et võib-olla see ei pääsenud nii mõjule kui see, kes mängis just sellele läbipaistvusele ja sellele Dianale. Kindlasti oli üks parimaid esitusi Läti kultuuriakadeemia sega, koorus Soonov valdist puud, tants, sellised 40. See oli ka, ütleme, sea kooridest ilmselt üks parimaid koore ja nemad tegid seda tõesti hästi kompaktselt ja sujuva täiesti perfektne esitus oli, tal olid just seda tunnetust ja õiget stiili, sellist lihtsat puhast muusikat, et tegelikult kui lugu pärineb jookski, poiste segakooride laulude konkurss oli kaks aastat tagasi, tuli parimaks selles kategoorias mõttega kirjutagi poistekoorile tegelikult ka Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel, nagu tegi ja ettekanded selles mõttes. See on siis mõiste kõla, et just inglihääled seal mängis jälle see rolli, et ega ta vokaalselt päris nõudlik lugu. Ta nõuab ikka sellist vastupidavust ja ei ole päris lihtne seda nii-öelda otsast lõpuni ilma intonatsiooniliste vääratuste laulda ka siin otsin neid dirigente ka täna siin, homme veel taga, et neid tänada, et kes nagu asjale niimoodi ilusti selles mõttes pihta said, tajusid seda, mis on mõeldud. Koorifestivali raames esitati ka ühte suurvormi Louis Bakalovi tango missat mida esitasid Mati Turi, Triin Ella, Tartu Jaani kiriku kammerkoor ning Eesti noorte sümfooniaorkester, dirigeeris Lilian Kaiv. Kammerkoor esines täna ka konkursil, nad on, tahavad ka plaanis küll areneda professionaalseks kooriks, aga praegu on ikkagi amatöörkoor, nii et selle kohta oli see ikka suur ettevõtmine ja see oli tõeliselt põnev kontsert. Ma käisin kuulamas sedasama esitust Tartu Ülikooli aulas ja jäin sellega väga rahule, et sellist muusikat nagu siin Eestis eriti ei tehta. Valdot saksa romantismi ja midagi sellist, et suurvormid, et et sellist põnevat muusikat on palju ja eriti kuskilt brasiilia muusikast me ei pea sellist ütleme klassikalisest muusikast küll praktiliselt vist mitte midagi, et see suur asi, et selline teos, tulija selline lihtsalt laiadele massidele väga põnev kuulata, sellised rütmid, ütleme, sümfooniaorkester seotud näiteks akordioni ka oled sa seda varem ka kuulnud? Ei ole küll üldse kuulnud, ei olnud sellist autoritki, kuulun nagu luisem riike, Bakalov, tema eluloost võis lugeda, et on ka filmimuusika Oscari saanud, et see stiil on, eks ta nagu argentiina tango ja võtame selle stiili natukene ühendatud, aga ikkagi niimoodi maitsekalt ja ja huvitavat meeldejäävat meloodiat. Ma see Hispaania, selline, aga peen muusikatunnetuse ja selline mõjus just kompaktset Erglikud viis osa, et tahaks nagu veel kuulata tegelikult, et see esitus oli tõesti hea ja noh, ütleme Tartus võib-olla isegi oli seda selles mõttes parem kuulata, et see ülikooli aula ikkagi kompaktsem või sa saad nagu paremini aru, et Kaarli kirik on selline suur ja lai ja ta natuke hajutada sellist rütmikat, muusikat on seal natukene isegi raske jälgida. Arvas helilooja ja dirigent Jüri-Ruut Kangur. Liiga ja möödunud neljapäeval oli Vanemuise sümfooniaorkestri kontserdisarja La Fortsadeldestiino. Selle hooaja viimane kontsert ja kontserdikavas olid biooter Tšaikovski sümfoonia number neli ja Sergei Prokofjevi klaverikontsert number kaks. Palun kontserti kommenteerida Tartu Heino Elleri nimelised muusikakooli klaveriõpetaja Aime karmil, sest ma olen viimasel mitmel väga huvitaval kontserdil käinud, siin oli Berlioosi Reekviem ja ma pean ütlema, et see Tartu kontserti ja jäänud meele olukuselt alla nendele külaliskontsertidele. See kontsert olid väga meeldiv, väga meeleolukas ja väga tore. Sekkovski neljas sümfoonia on mulle Tšaikovski sümfooniat test, nagu kõige armsam, sest et sekkovskiliku emotsionaalsus juures on ta kuidagi väga terviklik, proportsionaalne, seal on väga palju ilusaid teemasid, suguseid, pillid saavad oma värvi näidata ja pillide grupid. Ja täna ma väga nautisin seda kõike hästi, tulid esile igasugused soolo osad ja teemad ja kogu esitus oli ka läbi viidud niisuguse tervikuna ja võiks öelda, et esituse tase nagu tõusis tõusvas joones mõnes, sest et eriti tore oli sepitsikaato, kolmas osa ja viimane osa ka väga ilusad teemad ja väga hästi, nii et tore elamus jälle hulga aja Tšaikovski sümfooniat kuulata ja oma linnaorkestri poolt ka veel erakordselt Uhke oli Prokofjevi teise kontserdi esitus Kalle Randalu poolt, keda ma tean tema pianisti tegevust ja olen kuulnud teda mängimas väga mitmesugust repertuaari, aga praegu võiks öelda küll, et ta on täiesti kõrgvormis ja see raske nõudlikki peanistlikult ja keeltoos selt teos tuli ta niisuguse ülevoolava vabadusega välja ja eriti meeldis mulle esimene osa, sest seal olid väga ilusad teemad ja neid mängi sai ilmekaid sügavalt musitseerida. Suure arendusega kadents. Kalle Randalu võib küll õnne soovida selle praeguse hiilgevormi puhul. Ei, iga ja jätskaar on jõudnud oma viimase nädalavahetuseni klassikaraadiosse vahendava džässikontserte neil päevil immo Mihkelson ja Tiit, kus need, küsisin neilt, millised Jazzkaare viimased päevad tõotavad tulla. Laupäevased laavat kuulutavad meile, et esineb koguni selline kollektiiv, mille nimi on suisa nõu džäss. Peale selle on olemas meie muusikutega nende osalusel rahvusvaheline koosseis. Hambenning, Mikko hinnanen ja Jaak Sooäär, niisiis Hollandi üks tõepoolest löökpillid ja kõikvõimalike kõlavaid vastu kõlavaid materjale mängiv vanahärra Menning, kes on käinud juba korra jätskaar ilmselt, kes tollal teda nägid. Neli jäi nii kõrva kui silma üsna unustamatu mälestus hakkavad uuest saalist, sest see mees mängib rütme kõigel, mis kätte muutub, mitte ainult selleks ettenähtud pillidel. Ja et Jaak Soo ilmselt on olnud suust. Tal on meie omamaine kitarrist, selles koosseisus on olnud vist siis kutsujaks ja koos selle mehega musitseerinud ennemgi ja Soome nagu mina tean, noorema põlve saksofonist imiku hinnale, nii on nad ka siia kampa saanud. Laupäeval on ootamas veel suures saalis Toomas Danko kvartett Euroopaks ilmselt olulisemaid tuntumaid tompetist, rääkimata siis Poolast ja maailma mastaabis oluline mees. Võib-olla juba veteraniseisuses, aga otsiv ja muusik saatmas teda kodumaine saateansambel, noorematest muusikutest. Aga Toomas Danko puhul on küll väidetud lausa seda džässikriitikute poolt. Ta on võib-olla alles teises järjekorras muusik ja eelkõige lihtsalt sõna- üldises mõttes kunstnike loominguline inimene. Aga inspiratsiooniallikad selle mehe muusikas, mis, mis ilmselt seda Chessilist ostsingi süste improvisatsiooni ühendab. Üsna selgete klaaride struktuuridega muusikas ongi mõjutanud suuresti nii hästi kirjandus kui kujutav kunst ja eks džässmuusikute puhul teistegi juures on teada, et teiste kunstivaldkondadega tegelemine ei ole sugugi mitte harv. Nii ilmselt ka toosta. Kusjuures ning see nõutša seotumas stanco kontsert on oma muidugi suur kontrast, sellepärast et ühelt poolt on tegemist välja elava väga füüsilise muusikaga, nõus EASi poolt ja, ja teiselt poolt siis selline sissepoole vaatav, melanhoolne, lüüriline, väga Slavilik ja ja mõnes mõttes tank on ise ka öelnud, et selline põhjamaine muusika sellepärast et talle kangesti meeldib põhjamaine mentaliteet, nisugune sisekaemuslik meelelaad. Et need kaks kontserti moodustavad omamoodi kontrasti ja see kontrast on jätkarele väga tüüpiline. Aga samamoodi tüüpiline organisatsioon tegelikult tähendab spontaanset mõisitseerimist, kus ei olda kinni noodis, nina ei ole vastupaberit, muusikud vaatavad publiku poole ja põhimõtteliselt enam-vähem ühiselt peaks toimuma see muusikast osasaamise rõõm, sellepärast et tihtipeale niisuguste provokatsioonide puhul eriti, mis puudutab seda häppeningi kontserti, seal on muusikutel sama huvitav laval vähemalt kui publikul neid jälgida. Ja selliseid kontserdid tõotavad üldiselt üllatusi. Kutseline improvisatsiooni elemente on tugevalt sees. Ja ega see pole puudu nende uuema tantsu, džässi ehk noorema publikumagnetite ansamblite musitseerinud ja siis ka seal on ootamata spontaansust, üllatusi, kõike seda, mis tegelikult džässis teeb džässi. Kuidas momendi ja ja tuttavlikku elemendi kooskõla ja koos esinenud inglist Jon elamuse tekkimise puhul oluline ja tegelikult leidub sellelgi jätskaarel neid taaskohtumise võimalusi mitmeid. Nii laupäeval kui pühapäeval esineb mitte küll enam Sakalas teistes kontserdipaikades karva riigigrupp ja veel üks nimi, kameruni päritolu laulja mees Richard, Poola, kes alles hiljaaegu jätskaarel juba on esinemas käinud. Temaga on tagasi ilmselt sootuks teistsuguse kavaga seesugused väga erinevat päritolu, erinevat muusikalist materjali kasutada tuvad gruppitse üksis kaameroolase Richard Poolaga eesotsas ja teine jaam karva Räkiga on ma oletan ka mõnes mõttes sarnased see sissepoole pööratus, milles tugevat muusikalist energiat välja Pole kiirgab ja süvenemine ja klaar kõla selle juures on erineval moel aga ometi olulised ja omasid minu arvates mõlemale see, kuidas Richard poola võis vaikuse piiril balansseerida tõepoolest peos hoida, suurt saali hinge kinni pidades kuulamas. Vähemasti minul väga hästi meeles eelmisest korrast. Karbareki kontserdid Eestis õnneks ei ole enam haruldased, erinevate kavadega on ta siin käinud. Seekord mängivad nad eelkõige neid palasid, mis kõlavad tema albumil Raids mis tähendab seda, et see ei ole eelmise kontserdikava, need on teised lood, samad muusikud, samasugune kõrgemusitseerimise tase ja mõneti sarnane meelelaad, sedasama põhjamaises ja sissepoole vaatamine, mida ennist mainitud sai ja omamoodi helge, optimistlik maailmapilt ka, mida sellega edastatakse selle muusikaga. Meil on mainimata veel mõned esinejad, näiteks pühapäeval Sakala väikeses saalis esineb küllaltki etnilise muusikaballetiga Iisraeli grupp Hezda, keda Anne Erm kohtas oma Iisraeli reisil aasta alguses ja kes teda väga vaimustas. Olles kuulanud esto plaati, tundub, et tegemist on tõesti väga mitmekülgse, mitmekesise ansambliga nende plaadil on netis ansambli U2 töötlusi väga sellises Araabialikus võtmes on Balkanimaade muusikatiirid ja igasugusteks nii-öelda. Ning veel näiteks mängib Sakala keskuses eram ballak. Tema on, ütleme nii, et pluusi taustaga kitarrist, kes on palju mänginud rocki aga kes on mänginud ka väga tuntud džässimeestega koos, kes on oma mees nii siin kui sealpool. Ja tema on pidanud oma muusika kõige iseloomulikumaks jooneks, optimismi, elu, jaatust ja rõõmu ja ilmselt ka pidurdamatult meil raudteerollide, ma sugugi häbene võitlemas aladest oli tohutult hea muusika, kuulata neid kontsertsalvestusi, plaate, kes on suuteline mängima kõike igat moodi ja huvitavalt. Klassikaraadio teeb Jazzkaare kontsertidest hulga ülekandeid täpse ülekannete graafiku leiate klassikaraadio netilehelt RÜE kaldkriips klassik. 25. aprillil esitleti Eesti Rahvusraamatukogu, kus mahukat rahvusbibliograafiat eesti noodid 1918 kuni 44. Ühtlasi tähistati bibliograafia, initsiaatori ja teeneka muusika bibliograafi Valve Jürisson seitsmekümnendat sünnipäeva. Esmakordselt on siis välja antud nimestik eesti noodid ja see annab ülevaate nii antud perioodi noodi välja andeist mis suurel määral samastab ajajärgu käiberepertuaariga, andes nii ilmeka pildi tolle perioodi muusikakultuurist laiemalt. Sellise bibliograafia vajalikkusest kõneleb lähemalt Kaja Irjas. Eesti muusika infokeskusest. Eesti muusikat ei huvita mitte ainult Eestis muusikatuuritaksega asi mitmetes riikides kaugemal ja Eesti muusika infokeskuse tuleb mitmeid küsimusi eesti heliloojate, eesti, interpreetide ja muidugi ka eesti muutide kohta. Siiamaani on meil raske olnud neile küsimustele vastata. Me oleme pidanud pöörduma personaalselt rahvusraamatukokku või muusikaakadeemia raamatukokku. Aga nüüd on ühiste kaante vahele vist öelda, et üks väga suur elutöö tohutu hulk ootaja üllitisi oli kirjutatud siin. Saada siis täpne infot heliloojate kaupa, teosta kaupa kuidas iganes, 70-ga infokeskuse jaoks on väga suur väärtus hindamatu materjale. Ma julgen ainult öelda, et leidub keegi, kas on proua, Valve Jürisson või kes iganes, kes võtaks järgmise kümnendiga ja klassifitseeriks vabamus sellekteeriks järgmised aastakümned ilmunud eesti noote. Kahtekümmend üheksa aastat hõlmavate Eesti muusika bibliograafiat on kokku pandud ligemale 25 aasta vältel. Neist viimased kolm, neli aastat on olnud see töö tihedam, ütles juubilar Valve Jürisson. Ja nüüd ta kõneleb sellest, kui suur roll on bibliograafia koostamisel arvutil ja kui suur roll käsitööl. Ja koostamise ikka materjali otsimisel ja registreerimisel ikka mingisugune käsitöö jääb, ma arvan. Eriti puudutab see mõne isiku kaudu koostatavate biograafiale, sest kunagi ei tea, missuguses süsteemis töö välja kujuneb. Lõpuks selle tõttu ma olen siin asjatundjatega rääkinud, ütlevad, et kui kõik oleks alguses selge, siis võiks ka arvuti abil seda teha, aga kuna kõik selgub, siis praktiliselt juba materjal hakkab kokku saama, kujuneb ülevaade sellest, mida inimene teinud on. Mis aspektid selle juures välja tuua siis muidugi ikka on sellel käsitööl ka oma osa täita, kartoteegi koostamise näo oigas. Ja muidugi tuleb käia ju paljudes raamatukogudes andmeid kogumas ja mina olen siiski seda usku, et käisid. Käesolevas bibliograafiasse on registreeritud 2000 1931 nooti ja kindlasti peaks alustama järgmiste bibliograafiate koostamisega, sest noodid aja jooksul ju kaovad. Juba praegu on Valve Jürisson sõnul võimalik küll registreerida teatud kitarri või mandoliini noote, mida omal ajal mängiti kuid need on lihtsalt aja jooksul kasutamisega ära kulunud ja ära kadunud. Ebatäpsemalt on leidnud kajastust ka vaimuliku muusika repertuaar. Muidugi sellest on pandud täit ülevaadet ei saa repertuaarist, mis tol ajal käibel oli, aga no suuremad siiski lõininud ja muidugi vaimulikku muusikat kadunu saanud aja jooksul asja oleks võib-olla paremgi. On see oleks näiteks ka kirikute raamatu koondusid veel läbi sõelunud. Aga no ei saa ju 50 aastat süstile Todoni nagu tõmmata asjale. Ja Põhja- ja Baltimaade kontserdikorraldajate ühissarja biit raames esineb täna Narva linnuses ja esmaspäeval Estonia kontserdisaalis huvitav koosseis. Riiulikvartett Leedust. Eesti Kontserdi produtsent, kes katiiluse nimelisse kvartetti kuuluvad ja millise kava Eestisse toovad? No kui fotodelt vaadata, siis on seal kõik sümpaatne noormees ja kolm kena näitsikute ja samal ajal eks need peaksid olema siin muusikakuulajale, kes on käinud Kremerata Baltica kontserditel tuttavad näod, nimelt kõik nad mängivad selles noorte muusikute ja ka väga kõrgetasemelise ess kammerorkestrist, mille Gidon Kremer on ellu kutsunud ja keeled käib pidevalt mööda maailma kõige tähtsamaid kontserdisaale ja festivale. Ja teine nende muusikute kvartetiks. Kokkusaamise põhjus on, et kõik nad on olnud legendaarse Leedu viiuldaja ja viiuliprofessori Raimunderkatiiliuse õpilased kes mõni aasta tagasi surini, et nad on tema mälestuseks sellise ansambli moodustanud või vähemalt talle nime võtnud. Ning ebatavaline on ansambli juures veel see, et kuidagi automaatselt. Me ju eeldame, et kui tegu on kvartetiga või isegi nimetatakse viiuli kvartetti, siis on ikka tunne, et keelpillid ja siis on seal viiulid ja vioola ja tšello. Aga need on tõepoolest neli viiulit reas ning mängivad neile kirjutatud või olemasolevast repertuaarist küllaltki haruldast kättesaadavat teoseid neljale viiulile nagu näiteks teelemanni kvarteti neljale viiulile. Nii et selles mõttes ma arvan jah, seal mitut pidi märkimisväärne seltskond norra, rootsi, Leedu, Läti, Eesti parimaid noori muusikute esitleda sarjas on tavaks kujunenud, et alati mängitakse omama nüüdismuusikat ja seal kvartetile on kavas leedulaste tammuli joonise ja Urbaitise teosed. On veel nüüdismuusikat, on ju ka Kremerata Baltica eriline trump. Nagu ka kirub kreemeri missioone. Passioon on kaasaegne helilooming, nii et nad mängivad peerijat ja niisked. Lapid on nüüd tegutsenud. Sari on tegutsenud neli aastat ning kuu aega tagasi tegi oma ringsõidu ka Eesti ansambel. Noor. Esinedes peale Eesti siis ülejäänud neljas riigis kaheksa kontserdiga. Sari on mõeldud selleks, et iga maanoorte muusikute tutvustusest tuleneb järgmisi pakkumisi. Aga seegi võib võtta aastaid, aga praegu on just tore näide, on Nad. Uus Tallinna Trio, kes oli Apiidi ringreisil kolme aasta eest. Need on nüüd Rootsi Liis kontsenter pakkunud oma partneritele üle Rootsi ning minu teada on esimesed neli kutset. On uuel hooajal Rootsi linnadesse on juba olemas. Eile õhtul toimus Tartus Peetri kirikus rahvusvahelise festivali akordionimuusika 2003 avakontsert akordionimuusikafestival toimub kuni 27. aprillini ürituse peakorraldaja vallilvik tõeks igal alal peavad fanaatikud olema, aga praegusel hetkel tundub, et on väike langustendents millegipärast, et akordion ei ole nii väga populaarne ja Me püüamegi oma festivaliga just nimelt tõest. See pill elab täis väärt elu võrreldes klaveri või teiste pillidega ja selle saab mängida igasugust muusikat, nii et see ongi selle festivali üks eesmärk. Kui natukene ajalooliselt tagasi põigata, siis sai see alguse hoopistükkis, mitte Tartu linnast vail esimene tollal veel mitte. Rahvusvaheline Eesti jõududega toimus Luunjas kaunil suvepäeval ja ilusal lauluväljak. Järgmine oli Alatskivil ja alles kolmandast peost alates tulime nagu Tartusse, kuigi on põimitud ka Elva nüüd juba mitmel aastal juurde, aga hing kisub tagasi Luunjasse, nii et ilmselt järgmisel aastal mitte enam. Aprillis alustame taas seda festivali Luunjast, aga nüüd Peetri kirik kõlas kaunist akordioni muusikastmiseni, suguluspill oreliga. Nimelt esinesid setu muusikakooli Elleri nimelise muusikakooli noored akordionistid. Oh, esimest aastat on Tartus Eesti Muusikaakadeemia juures võimalik õppida omandada kõrgharidus selle pilli all õppejõuks Külli Mühls. Muusikaakadeemia üliõpilased esinesid juba näitasid oma meisterlikkust Peetri kirikus, täna jätkub akordionimuusikafestival ja esimene kontsert on täna kell 12 ja uue kohana on siis nüüd Eesti Rahva muuseum. Loodame, et ka selles keskkonnas miljöös akordionimuusika sobib, siin teeme natuke rahvalikumat kava esinejaks on siis õpilaste orgis seal, kus mängivad muusikakooli õpilased ja ka solistid. Järgmine kontsert algusega kell 14 null null mängijat on igati tasemel ja just nimelt mitte solistid, vaid ansamblid, mis sobib väga hästi isenesest akordianile. Sedapuhku Läti, Eesti ja Leedu akordioniansamblite kontserte näos ja taas jälle ühes Tartu muuseumis. Tartu linnamuuseum, Narva maantee 23 ja õhtune Kontsert on kell 19. Null null Soome professionaali ja mitmete konkursside laureaadi Teemu küllase poolt Tartu raekoja saalis ja 27. pühapäeval Päeval lähemegi Elvasse, kus keskse kontserdina lisaks tänava mängimistele. Kui ilm lubab, on kell 12 kontsert Elva kultuurimajas sinilind, kus esinevad nii Läti kui Leedu kui eesti akordionistid. Rahvusooperis Estonia esitleti kolmapäeval ajakirjanikele seitset kevadist kõrghetke. Täna peatume neist lähimatel. Homme õhtul saab Estonia laval Verdi ooperis hernooni kuningas Don Carlo osas näha kuulda kuulsat vene baritoni Vladimiri Tšernovi. Tšernovi karjäär algas Peterburi Kiirovi Teatris, debüüt välismaal toimus 1900-ga 89. aastal Los Angelese ooperiteatris Rodrigo rolliga. Nüüdseks on Vladimir Tšernov laulnud pea kõigis maailma kuulsamate ooperimajades, näiteks New Yorgi Metropolitan Is komment kaadnis San Francisco ooperis La skaalas ja mujal. Ta on töötanud koos kuulsate dirigentide jamslevainis seid saava George Zolti, Claudio Abado paleerikeeriti eviga. Vladimir Tšernov tuntakse kiil kõige Verdi baritoni na ning tema repertuaar sisaldab peaaegu kõiki Verdi rolle. Homme õhtul näeme, kuuleme teda siis aga Don Carlo ja koos meie solistide Vello Jürna, Mati Palmi, Pille Lille ja Riina Ire ennega eelmisel aastal valminud lavastuses Verdi ooperis Errnaani. Tuleval nädalal aga kohtuvad meie ooperiteatri laval päriedžess. Teatri kunstiline juht Aarne Mikk. Noh, selle projekti pakkus välja sügisel Eri Klas, kes on antiSarbilaga vana tuttav Soomes ja kui tänapäeva mõistes võib-olla ooperi täiatsu klassikalises mõttes eraldada on juba võimatu, sest need elemendid moodsas loomingust tihti segunevad. Aga selle kontserdi ülesehitus ja eesmärk on tõesti selline, et kõigepealt meie parimad solistid Riina errenne, Heli veeskust, Tiiu Laur, Jassi Zahharov, Ivo Kuusk ja teised esitavad ühe tun, ooperiaaria originaal ses versioonis meie sümfooniaorkestriga, mida juhatab Eri Klas ja samaaegselt laval on valmis siis Estonian Dream Big Band, mida juhatab Anti Sarbila Soomest, kes ise on ka klarnetisolist ja nad esitavad otsekohe siis selle aaria töötluse džässivariatsioonis. Siin on aariaid pise Carmenist, Kunu Faustist, Putšiini Toscast, Leonka vallupaiatsitest, Tšaikovski Jevgeni on neeginist ja nõnda edasi ja veel võib-olla üks detail lisada siia tahaksin, et meie ooperis solistide kõrval on selle kontserdi kaastegevad ka kaks Eesti Muusikaakadeemia üliõpilast metsosopran, juuli Lill ja Andres Köster, nii et nad debüteerinud esimest korda mõlemad Estonia laval meie orkestri ees ja see teebki natuke huvitavamaks ja värskemaks selle kontserdi. Idee vist iseenesest ei olegi päris uus, seda on anti Sarbele ka varem teinud. Anti Sarbile on ju Soome tuntud jazzmuusik, tema sving bänd sai eelmisel aastal juba 20 aastaseks ja nad on välja andnud 10 laserplaat, Tiit ja sellist ooperikava nad on esitanud Savonlinna ooperifestivalil ka Soome rahvusooperis. Aga ilma sellise originaalvariandid ta, nii et nad on lihtsalt teinud selle ooperimuusikast jazzkontserdil. Aga meil on siis põiminud originaalaaria ja siis Tšassiline töötlus ühte. See on võib-olla meie kontsert, natuke erinevus ja me loodame, et see võib huvi pakkuda nii ooperisõpradele kui ka nendele, kes armastavad džässi ja saavad ära kuulata ka need aariad originaalis. Igatahes tundub olevat see tore ja meeleolukas kevadkontsert volbriõhtuks ja esimeseks maiks. No ma arvangi jah, et see ajaline periood on sellisteks vallatusteks päris sobiv, sest volbri marati natukene eriline ja eks esimene mai on ka siis selle järelkajas, esimese mai kontsert toimub seetõttu ka päeval kell kaks. Ka Eesti rahvusmeeskoor kutsub kontserdile volbri show'le teisipäeval kell 21 Vanemuise kontserdimajja ja kolmapäeval kell 18 Mustpeade majja. Tallinna kontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio. Esimesel mail annab lustaka volbrikontserdiga Eesti riiklik sümfooniaorkester Nikolai. Xavi dirigeerimisel programmis on nüüd tšauhh köshevini ameeriklane Pariisis Leroy Hendersoni, džäss, pitsikaato, Johann Straussi juuniori jahil ja Leoniitessernikovi eskiisid päikeseloojangule. Põnevust jätkub nii kõrvale kui silmale ja orkestrantide tavapärase domineeriva musta asemel põnevates kostüümides. Orkestri kontsert algab kell 15. Ja 29. aprillil kell 19 esineb Estonia kontserdisaalis Ivari Ilja. Eesti kontserdi produtsent Madis Kolk. Ivari Heljat ei saa just väga tihti suures kontserdisaalis esinemas kuulda. Jah, ei suures kontserdisaalis ega väikeses Tallinnas või Eestis. Siin on kaks põhjust, üks on, et ta on väga nõutud esineja mööda maailma mitme, lausa nii staari seisuses vokalisti partnerina, nagu märja kolleegina või Irina Arhipova poleta on. Aga ta on ka väga nõudlik oma saunakavade suhtes ja on nõus nendega välja tulema siis, kui tal on, ma arvan, midagi kogunenud erilist oma publikule öelda. Nii et jah, see on tükk aega ennist, kui ta nõustub järjekordseks õhtuks Tallinnas, aga ma usun, et siis on see ka suursündmus ja nii on sellest ka kuulajad aru saanud. Ja mis on selle kontserdi kavas? Mis on ju Ivari Ilja eluaegne lemmikhelilooja, tema valdkonda, see, kus ta eriline meister on. Chaplini loomingust on terve esimene kontserdipool Scertzoja paar, Nocturni kaks Poloneesi, sealhulgas võimas astur balaneez. Ja teises pooles on Schumanni nomelet ja Tseedur fantaasia, kusjuures Tseedur fantaasia on, eks ole üks romantilise klaverimuusika tähtteoseid, nii et on nii väikevorme kui ka võimsaid suurvorme romantikut. Mis te arvate, mis teeb Ivari Ilja musitseerimise nii eriliseks ja nii tundlikuks, nagu ta on? Eks alati lihtne vastus, mis on ka, ma arvan, peaaegu alati tõde on, et on nii anne kui töö. Ma ei oskagi või ei julgegi hästi seda kõrvalt iseloomustada, kui et romantikud Šobeni, armastus ja neisse süvenemine võib-olla põhjamaisele natuurile ei ootaks seda eesti klaveri koolkonnas, nii väga. On ju läbi aegade olnud Eesti pianistide tugevuseks, noh ka kaasaegne helilooming või Bachi mäng. Või Mozart klassikud ja lahtise Mondymotsionaalsusega heliloojad võib-olla vähem ja Ivarile ennast see, kes tõstab nagu vastupidist, et ka sellised anded on meil olemas. Ivari Ilja esineb romantilise kavaga 29. aprillil kell 19 Estonia kontserdisaalis ning klassikaraadio teeb kontserdist ka ülekande. Jaa. Siis Frostropovitši festival Slava ja sõbrad märtsi lõpust aprilli on möödas nüüd New Yorgi filharmooniaorkestri ees kolm nädalat tema eelmine peadirigent kurtma suur praegu kuulsate orkestrite ees Pariisis ja Londonis, New Yorgis aga audirigent maestro Mazurile. Pisut ebatavaliselt teeb ta siin kahe uusteose maailma esiettekanded ja nendeks on ameeriklase Lucas fossi, kontsert, tiino barokkvariatsioonid ning saksa helilooja sihvlit matusekontsert, trompeti trombooniorkestriga aga üks üsna uus teos, on üleeile esmakordselt kõlanud avakavas Andrei Brievini viiulikontsert tulnud esiettekandele bostonis läinud aastal. Hoolimata oma suurest austusest kurtma suuri vastu dirigeerib previni viiulikontserti samas kavas helilooja ise, sest solistiks on tema värske abikaasa, viiulitäht Anne-Sophie mutter. Nii nad on viiulikontserti juba koos mitmel pool teinud. Lasuur juhatab siin siis õhtu peateost, luues äki kaheksandat segava, kõlab New Yorgi hävi režissöör hoolis kate. Kolmandat korda nende kolme nädala sees juhatab kurtma suure viitvarieeritud kava kokku 13 kontserdiga tõeline maraton ja teise esimesel mail alustava kava avanumbriks on näiteks Händeli ood Püha Tšetsiilia päevale. New Yorgist veel nii palju, et täna esitab Veneetsia biennaal, oli ta seekordse kunstilise juhi helilooja ja džässpianisti. Uuri geeni oktid. Alice Tully hoolis omapärase ja üllatusliku kava Bachi Goldbergi variatsioonides kus original variatsioonid vaheldumisi põimunud improvisatsioonidel Berliusi aasta puhul naabruses Aga klaasstuudioteatris väsil trusti, nukuetendus, Berlivassi fantastilisest omaniast. Lavastus on saanud inspiratsiooni kavassiligandinski maalidest ning Oskar Fizzingeri filmidest. Etendused üleeilsest neljandik. Ta maini Metropolitan Opera eile sel hooajal esmakordselt Nürnbergi meisterlauljad, muusika, direktorid, Jens liiva, Enn juhatamas, solistide hulgas olla kringel pool. Morris Renepa P ja täna koheen Marcello vioti dirigeerimisel. Salzburgi tänavuse lihavõttefestivali avaetendus Speed Nonii Fideeljo saiman rätli juhatusel pole kriitikutelt leidnud kuigi head vastu. Kuigi Berliini Filharmoonikute ja nende peadirigent rättel Arnold ümbergi korviinist olevat etendus Nicolaus Leenhofi poolt nii-öelda ala lavastatud lauljate õnnestumised vaevu kesktasemel. Kõik see oli nagu steriilne analüüs, Beethoveni humaansel draama asemel saime. Meil on nüüd alustamas Herbert von Karajan poolt 1967. asutatud festivali kunstilist juhtimist. Karajan alustas tookord nii pelungidessermusega ja siis tõi edasi ka välja Fideeliu. Nüüd on ta Moskvas lihavõtte festival juba teist korda. Avakontsert konservatooriumi suures saalis homme Peterburi Maria teatri orkester Valeri kergivi juhatusel koos maailmaorkestriga rahu eest. Solistiks viiuldaja Viktoria mulla või kerge oli ka eelmise, möödunud aastasse lihavõttefestivali Darja väga menukas peaesineja ja nüüd taas kutsutud niisiis Peterburi kõrval New Yorgi metis. Kas siin kergievil aprillis viis pärssifeli etendust, siis Rotterdamis, Moskvas, Los Angeleses, Londonis ja kus veel neid on kergievi mised. Financial Timesi, Moskva korrespondenti George Luumis avaldab huvitava intervjuu Moskva helilooja ja festivali juhi Vladimir tarn poolskiga. Põhjuseks Moskva uue muusika festival foorum, mille eesotsas ka Moskvaga ratooriume uue muusikastuudio juhatajana tarnopolski. Teine põhjusanud Arno poolski uue teose last etenduse Tuhkatriinu ülehomne esiettekanne Londoni Paabikani keskuses. Londoni poolset tellimusteost juhatab Pieter äss. Riinu põhineb Roald Dahli samanemise näidendile. Miksiternapolski teosed esietendavad vaid välismaal, küsib intervjueerija. Sest riik, Venemaa ei tee midagi kaasaegse muusika toetamiseks. Hüteternopolski ja näiteks Moskva orkestrit repertuaaris muusikat praktiliselt puudub. Moskvas on umbes 40 orkestrit, millest mõned pääsevad andma vaid kakskolm kontsert aastas ja repertuaar peab olema siis populaarne. Umbes kaks teostan nende kõigi repertuaaris järjekindlalt orkestreid rohkem kui teoseid, selgitab, tähendab polski kurioossete olukorda. Aga äsjane Moskva foorum oli päris uhke esinemas Schönbergi ansamblile Hollandist Takapotsi pleies ühendriikidest. Moskva uue muusikastuudio ansambel, mille üle tarna poolski on eriti uhke nende kavas Johnharbisoni teos 19. november 1828 või hollandlase klaaste friisi Eclips või venelase Nikolai puhovi. Neli Palmonti laulu suurepäraselt Barbara Hänniganigas solistina. Teisipäeval algas Peterburi kevadfestival juba 30 üheksandat korda. Avakontserdil esines Tokio ennetškey sümfooniaorkester festival kuni 23. maini Londonist veel kuninglikus festival Hollis üle aga titi kvartett. Koos helilooja Toomas ädissiga toodi maailma esiettekandele sakslase Helmut lahvelmanni kolmas kvartett. Unikaalset ansamblit Winartitiga eesotsas on oodata sügisel ka meie nüüd festivalile. Homme festival hoolis. Samas disla pärasterpovitš amsterdami kontsert Glebova orkestri ess justakovitšiyamuslaski kavaga. Sven Pooli katedraalis Londonis juhatas oma juubelisünnipäeval Monte Verdi koori ja inglise barokksolisti maestro Jon hiljud kaadiner. Kava esipooles Bachi kantaadid, teises aga stiimar landi kooriteosed. Londoni kuninglikus ooperis tuli 20 aastase vahe järel taas lavale Verdi Luisa Miller. Esietendust teisipäeval. Harukordseks hinnatakse Olivier Tamboosi uuslavastusest peaosatäitjat Itaalias sopranit Barbara Fritoolid. Ka tema partnerid olid kuulsad Marcelo Alvarez Rutsi Ufurlanetu tuisest Londonis palju etendusi reas kuni seitsmeteistkümnenda maini. Helsingin Sanomat avaldab huvitava loo sellest, et noor soome pianist, 28 aastane Paveli Jumpanen hakkab plaadistama Pier Puleesi klaveri sona vaate. Maestro teises alati oli Jompenen esitus valmiks lihvinud Kristian Zimmermann juures, ent täiendades juhtumisi saanud sellega Te, mängite Puleesi endale Pariisis. Helilooja jäi esitusega rahule. Järgnes töö esimese ja kolmanda sonaadiga ning nüüd on pärast katsumusi ka need maestro ette mängitud eelmisel kuul Ameerikas Clevelandis see tähendab viisat plaadistuseks kuusel Deutsche grammofonile. Est plaadi plaanib välja tähendab jäär Puleesi 80.-ks sünnipäevaks Rootsi ühe kaalukama Henning Rossenberi nimelise kompositsiooni preemia pälvis heliloojat Roor failer toonitatakse troorfaileri muusika harukordset väljenduslikkust, alatist, helged taimsest ja kunstilist kõrgtaset. Aga just Rootsi klassiku Hildingi Rosenberi vähe mängitud muinasjutt Ooperi õnnelikessaar. Esmaplaadistuse on Rootsis teinud Kristjan Järvi. Rootsi muusika infokeskuse bülletääniks tunnustatakse Kristjan Järvi ettevõtmist. Neljavaatuseline ooper sai plaadile Suur-sarjas muusikas veetsi. Tänasele heligajana tegid kaastööd Jüri Reinvere, Aime karm Jüri-Ruut, Kangur, Marge-Ly Rookäär, immo Mihkelson, Tiit, kus nad Liina Fjuk, Tiina kuningas, Kersti Inno, Hedvig Lätt ja Priit kuusk. Saadet aitas kokku mängida Katrin mõõdik ja saata toimetas Mirje Mändla.