Algab 25. jaanuari heligaja saade, mille teemad on järgmised. Professor areng jagab oma muljeid eelmisel pühapäeval toimunud Eesti rahvusmeeskoori Tallinna kontserdist. Eile õhtul toimunud Eduard Tubina balleti kratt kontsertettekandest Estonia kontserdisaalis Annabelile vaate. Rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu esimees Vardo Rumessen. Maineka žürii valis sel nädalal välja viis parimat teost rahvusvahelise Lepo Sumera nimelise noorte heliloojate konkursile laekunud helitööde hulgast. Pluss kestab uue muusika festival, kõnelevad helilooja Jüri Reinvere ja toimetaja Liinaks Jukk. Järgmisel nädalal algav festival open barokk. Lähemalt kuuleme festivali kunstilise juhi Andres Mustoneni vahendusel. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis saab 27. jaanuaril kuulata, kuidas kõlab Peeter Talve valmistatud uus klavessiin, millest räägib Imbi Tarum. Tartus esineb samal päeval laval Vanemuise kontserdisaalis Eller sümfonietta, kus on ka aasta, käivad ka Elleri koolinoored, pianistid. Kooli direktor Kadri Leivategija ka tegi intervjuu Hedvig Lätt. 28. jaanuaril esineb Tallinna raekojas uus Tallinna Trio. Ajakirja muusika uuest numbrist räägib vastne peatoimetaja A4 Remme. Rahvus Tavalisel muusikamessil kannis käis eesti muusikale kontakte loomas klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja saate lõpu lõikon Priit Kuuse valitud maailma muusikauudiste päralt. Toimetaja Tiina kuningas soovib teile head saate kuulamist. 19. jaanuaril oli võimalus kuulata Estonia kontsertsaalis huvitavat trammikontserti ja seda külalisdirigendi Läti tuntud karijuhi Kaspars Putintši juhatusel. Tahaks öelda kõigepealt niukseid tunnustuse kiitussõnu, selle kontserdivoor, sest kuigi see võib olla minu subjektiivne hinnang, aga ma arvan, et võib-olla seal on isegi natuke objektiivsetadega sees. Katsun tõestada mingite näidete varal, miks ma nii arvan. Kõigepealt Ma arvan seda, et selle kontserdi edukuses on süüdi võib-olla kolm põhilist Niukest komponenti, mille esikohal alles jääksid ma just kava koostamise, see oli ääretult põnev, kaasakiskuv juba heliloojate teoste puhul, mis seal esitati. Ja just see, et koolikontserdil ei lauldud üksikuid väikesi laulukesi, vaid need olid teosed, kus oli kajastuses väga palju filosoofilisi probleeme, inimesed, läbielamusi, kannatusi, kõike seda. Ja seal oli vastandatud omatmoodi niukse kontrastiprintsiibil lääne muusika kolme helluja kaudu versus Läti heliloojad. Ja ma peaks ütlema, et kui Ma alguses vaatasin noh, et võib-olla Läti pool jääb nagu nõrgemaks, et miks seal kava lõppu pandud, siis ma eksisin meeldivat. Eksisin seepärast, et ka see Läti pool eriti, kus domineerisid Läti kaasaegset heliloojad, oli väga kõrgetasemelise, ma mõtlen teoste väärtuse poolest. Vaat see on niisugune huvitav kava kokkupanek oli muidugi koorile suureks väljakutseks, sest minu teada suurem osa või vähemalt peaaegu 100 protsenti koormale laulud laule ja kui selle ettevalmistuseks jäi siiski ainult mingi kaks nädalat, kes siis ma võtan mütsi maha selle tulemuse eest, tähendab, ühesõnaga maa ülesehitus lummas. Ja siiski ma ei pääse sellest mööda, et ma ühte teost seal eriti välja tooksin seal nimelt kaasaegse šoti helilooja Champs Mc, milleni teos, mis ääretult komplitseeritud ja ta on alles kirju tööd 93. aastal, nii et ta on vähetuntud. Pühendunult kummardan sind Akvino Toomase tekstile kuuldes selle väikse kooliga esitatud ja tehti muidugi õieti, sest tundub, et see on nagu mõeldud rohkem ansamblile väga võimeka ansambli, kus rakendan niuke kontratenorit ja see oli fantastiline oma raskuse poolest kõigepealt ja rääkimata sisu poolest, sellepärast see emotsionaalne pinge, see niisugune jõudmisest selles teoses paiskus esile ja kõige suurem minu imestus oli see, et koor sai sellega hakkama. Kui nüüd rääkida mõni sõna ka Läti ka poolest, siis domineeris ka seal aegne muusika. See kaasaegne liin Läti muusikas oli väga veenvalt esile toodud. Mulle tundus, et, et koor suhtus sellesse raskesse kavasse väga mõistvalt. No niisuguse suure teotahtega suure tegemise tahtega, sest minu jaoks on see täiesti eriskummaline, kui ma kuulsin, et koori ettepanekul olevat prooviaeda suurendatud kolmelt tunnilt neljal peale iga päev, et me saaksime asjaga hakkama. Ma ei ole veel seni niisugust ette pallingul koori poolt kuulnud kuskil, sest tavaliselt rõhuvad ju rõve pikkuse suhtes pealike ülemused nii diligendid kui muud asjamehed. Nii et see kontakt ja see koori teha. Muusikast mõnu tundmine oli täitsa tajutav. Ja kolmas, kõige olulisem moment on see, tahaksin mõne sõna rääkida sellest, mees, kes seal ees seisis. Kaspars Ottinshon, tuntud räti, muusikategelane, koorijuht ja mitte ainult Riia raadiusega koori üks dirigentidest vaid mees, kes ka tegeleb isetegevuskooridega nimelt tema noorte korvpall, siis on tuntud ka Eestis esinenud siin väga võimekalt. On mitmeid niisuguseid konkursse korraldanud, ise konkurssidest osa võtnud ja neid laureaaditiitleid taskusse pannud. Ja samas on ta ka mees, keda tuntakse väljaspool Lätit väga palju. Ta on juhatanud koore Belgias ja mujalgi ja, ja kasvõi see fakt räägib enda eest, et ta on nõndanimetatud koori tänavuse hooaja peadirigent. Tähendab mees, keda tuntakse ka väljaspool ja kui vaadata ja kuulda teda sellel kontserdil, siis ja minul jäi küll selline mulje, et ta võtab mul käest kinni, viib kaasa endaga selles muusikalises maastikus, kus ta ise liigub. Ja mul oli hea meel, Estonia kontserdisaal oli pilgeni rahvast täis ja seal domineeris natukene Novske vanem põlvkond ja ma alguses mõtlesin, et no kuidas see muusika näiteks selle sellel põlvkonnal peale läheb, väga hästi läks peale ja just ikkagi see jäi mul kõlama, et ka mehed ise nautis kontserti, see oli minu jaoks rammi üks viimase aja üks väga suur võit muusikali võik ja väga tahaks, et sellised projektid korduksid ja ikka leiduks tegijaid, kes aitaksid koori peadirigent Ants, otsun seda vankrit vedada, selles mõttes kõik head RAM sulle tulevikus. Läinud nädalavahetusel valis žürii Rahvusvahelisele Lepo Sumera nimelise Te heliloojate loomingukonkursile saabunud töödest viis finalisti. Žürii koosseisus olid rootsi helilooja Ander Silberg, Moskva konservatooriumis, Lepo Sumerat tanud romanlynjov ning Eestist Eino Tamberg, Erkki-Sven Tüür ja Olari Elts. Palusin kommentaari Eino Tambergile, Erkki-Sven Tüürilt ning konkursi korraldajale Timo Steinerit. Konkursi idee sündis peaaegu samaaegselt Lepo Sumera ühingu asutamisega. Ühingu esimees Erkki-Sven Tüür. No peamine eesmärk on kindlasti innustada noori heliloojaid kirjutama väärt muusikat sümfooniaorkestrile ja, ja samas teadvustada Lepo Sumera, helilooja isiksuse erakordsus ja, ja tähtsust andes siis sellele konkursile, mainib. Ja ikkagi veel teadvustada ka Eesti riiki tähendab need väljaspoolt inimesed, kes saadavad meile need materjalid, need peavad vähemalt üks kord kirjutama Estonia ja ükskord Tallinna. Konkurss kuulutati välja veebruarikuus avatuna kõigist rahvustest kuni 35 aastastele heliloojatele, kellelt oodati üheksa kuni 13 minutit kestvat muusikat sümfooniaorkestrile, millal hakkasid võistlustelt laekuma ja kui palju neid kokku sai. Viimane number oli 92, nii palju kui meil tuli, esimesed teosed hakkasid tulema minu meelest sügisel, kui ma ei eksi ja neid tuli veel tükk aega pärast ametlikku tähtaja möödumist, aga kuna postitempel oli meil lubatud 10.-ks detsembriks, siis oli loomulik, et kahe nädala jooksul nad Ameerikast ja Venemaalt igalt poolt tulid. Kaks ööd kokku. Rahvaliit päris lai, tegelikult vist puutumata jäi ainsana aafrika mander. Ülejäänud kõik Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika, Hiina ikkagi esindatud Ameerikast oli kõige rohkem, töid oli 19,6. Iga žürii liikme jaoks paljundati saabunud partituurid ja žüriiliikmed said nendega varakult tutvuda. Žürii töö läks väga kuidagi ladusalt, tähendab, Igalühel olid oma eriarvamused, aga need sulasid kokku kuidagi väga mahedalt. Millised olid need põhilised hindamiskriteeriumid, eks ma usun, et iga žürii liige pööras niisugust kõrgendatud tähelepanu siiski professionaalsele vormistamisele ja siis seejärel mingitele teatud oma eelistustele, sellepärast et vaadake, sellisel konkursi puhul paratamatult jäävad ikkagi kehtima subjektiivsed kriteeriumid ja siis nende summa tulemus, mis meil siin ongi viie liikme, selliste subjektiivsete kriteeriumide niisugune summa, aga teisalt on mul hea meel ka, sest vähemalt noh, nii palju kui mulle tundub, on, on need viis tööd seal ka stilistiliselt mõnetigi suhteliselt sellistest erinevatest regioonidest, nii ülekantud tähenduses tähendab. Tsiteerisime välja need tööd, mille professionaalsus oli keskmine, ütleme ja nii päris muretult sai üks, 40 50 neist kõrvale pandud, aga niiviisi edasi jäi, ütleme, 40, mis ma endale jätsin. Vot sealt hakkas juba mingi muu asi töötama. Teose dramaturgia läks käiku ja orientatsiooni põnevus ja orkestri ideede rohkus, kus aga kõige lõpuks veel asi, mida oli kohutavalt raske taibata, mida me tõenäoliselt lõpuni taibanudki. Mis oli nüüd, kogun nende heade dramaturgiliselt ideede headurkestraalset ideede taga kes seal oli midagi olulist ja seda, Me püüdsime kuidagi aimata, see oli puhtalt intuitsiooni niisugune probleem, mis nende viie tee puhul köitis kõige rohkem. Kõigepealt nad kõik paistsid silma kas väga hea või lausa särava organisatsiooniga, tähendab see orientatsiooni, pilt oli tõesti meeldiv ja Mul on tunne, et meie orkestrile on sealt päris palju tegemist ja ikkagi siis mingi sisemise või loogilise vormi asi mis oli nendes töödes tõenäoliselt tugev, odavam kui välja jäänud töödes. Aga tõepoolest, jah, Roman avaldas kahetsust, et nende viie hulka ei pääsenud asju õieti, kus intonatsioonil või meloodiale oleks oluline koht. Isegi minul oli sellest kahju, aga ma pean ütlema, et nende ütleme, viie-kuue töö juures, mis välja jäid nagu intonatsioon, oli oluline, seal oli kogu muu osa kas naiivne või nõrk või nii, et neid lihtsalt ei saanud sinna viie hulka lasta ja üldiselt oskuste tase oli ikka väga kõrge, tahab üllatavalt kõrget. Viieks väljavalituks osutusid Nikola kil määr Kanadast noomissekija Jaapanist, Errimdeemirel Türgist, Alberto kolla Itaaliast ja Tõnu Kõrvits Eestist. Millal saab neid viite teost kuulata, hakkavad kõlama viiendal aprillil Estonia kontsertsaalis, minu meelest kontsertidel seitse ja see on Eesti muusika päevade üks avakontserte. Nii et siis on võimalik nautida lisaks nendele viiele teosele, et side oleks ka ühinguga tuntav. Mängitakse Lepo Sumera esimesi poolt veel kord triljon õmbule kontserdile ja žürii on taas täies koosseisus kohal ja teeb oma lõpliku otsuse ja valiku. Täpselt nii on, žüriil on siis võimalus kuulata need teosed nii nagu nad kõlavad partituuri tingimata pingsalt järge ajavad kõrva järgi, saab otsustada. Riidleb oma valikute poolest. Neljapäeval algasid Pärnus ja praegu kestavad edasi Pärnu nüüdismuusika päevad ja stuudios on helilooja Jüri Reinvere. Just äsja Pärnust tulnud ja tahame vahendada muljeid nendest Pärnu nüüdismuusikapäevadest, mille kunstiliseks juhiks oli seekord Märt-Matis Lill, kes, nagu sinagi, Jüri õpib Soomes ja festivalipäevade üks olulisemaid külalisi oli soome helilooja Veli-Matti ruumala. Nii sinu, Jüri kui märk matise õpetaja. Võib-olla alustuseks räägid, mis sa arvad, mis tähtsus on sellele, et välimati buum ala tuli siia ja andis Eesti üliõpilastele meistriklasse. Veli-Matti puhul ma usun, mis võiksid olla niisugused kaks kõige tugevamat joont on see, et esiteks ta on noor, ta väga noormees. Teiseks ütleme niisuguses tänapäevases muusikamaailmas on ta küllaltki konservatiivne, võiks niimoodi öelda, tähendab, ta ei suuna õpilasi nagu väga tugevalt eksperimentaalsete radadele vaidlema minu jaoks kõige tähtsam on sellise klassikalise käsitööoskuse äraõppimine. Ja nende kahe pooluse nagu ühendumine ühes inimeses ja edasiandmine Eesti üliõpilastele, ma leian, on väga tähtis, et ühtpidi sellist noore mehe mõttemaailma, aga teisalt jälle sellist väga tugevat käsitööoskust, millega siis igal heliloojal igal algaval või ka juba natukene alustanud heliloojal oleks võimalik oma fantaasiaga sedasi jätkata. Ja lisaks meistrikursustele, kus kõik heliloojad seal osalesid põhilise osa päevast võtab Pärnu nüüdismuusikapäevade ajal enda alla konverents ja seekord oli valitud teemaks modernism, mis on iseenesest väga lai teema. Milline on praegu sinu selline otse kohapealt saadud hinnang või, või mulje, kui kaugele selle modernismi käsitlemisega jõuti? Ma olen ise, on tõepoolest väga lai teema ja tähendab selle sõna alla eri keelteski paigutatakse erinevaid asju või selles sõna sisse mahutatakse erinevaid asju. Üldiselt sellega muidugi tahetakse väljendada muusikavoolu, mis siis sai alguse kusagil 1000 üheksasajakümnendatel aastatel midagi laiemat võib-olla on isegi raskem välja mõelda tänapäeva muusikas kui seda sõna modernism ja, ja loomulikult kajastus ka konverentsi sõnavõttudes, kus võis täheldada, et väga erinevad inimesed mõtlesid selle sõna all erinevaid asju ise, võib-olla mitte iga kord isegi endale aru andes, et teine inimene mõtles selle all hoopis midagi muud või vaatles seda hoopis teisest aspektist. Nii et muidugi seal. Ma ei julge, aga ka väga tähtis samm, sellepärast et midagi kesksemad. Tänapäeva muusikas on raske välja mõelda ja on oluline, et nendel teemadel nagu räägitakse, arutletakse ja püütakse leida sellist ühist konsensust, millega oleks võimalik siis hoomata seda kõike, mis tänapäeva muusikas toimuv. Ja kahtlemata ilmselt on see fakt, et on olemas selline institutsioon nagu Pärnu nüüdismuusika päevad, kus inimesed lihtsalt tulevad kokku ja hakkavad asja arutama. Ja justkui nagu niisugune raudteejaam, kus need ühe rongi nagu aeg-ajalt kokku saavad ja, ja signaliseerivad teineteisele, et kuhu poole ollakse minemas, kus ollakse milliste mõtete juurde ollakse jäädud kinni või millistes suunates tahetakse edasi minna. Muusika nüüdismuusikaga päevade konverentsil muidugi väga täpselt väljendavad seda, mis seisus on Eesti muusikateadus ja mis suunas ta vajaks arenemist või tahaks areneda, et niisuguste festivalide tähtsust ei või minu arvates kunagi alahinnata, et sellel oleks äärmiselt oluline roll igasuguses kultuuripildis. Ja need päevad on väga meeldivalt korraldatud, õhtul on seal sätitud kontserdid, eile olin elektronmuusika kontsert Eliisabeti kirikus. Millised muljed sulle sellest kontserdist? Meil on mulje, võib-olla selles mõttes muusikaväline, aga mulle jäi väga eredalt meelde, kuna seal oli väga tugevalt toimiv nagu passi ambitus, mis, mis töötas väga tugevalt selles kirikus, siis see, kuidas kiriku aknad hakkasid kaasa kontrovonteerima, no tähendab, see oli eriti Stokaalseni Cesankeri ümblige ajal. Ja peaks lisama kindlasti, et Pärnu nüüdismuusikapäevadel on olemas ka kujutava kunstiliin siin kahel õhtul olid perfaamansid ja tegelikult see konverents lähebki edasi nagu interdistsiplinaarse matel teemadel. Neid me nüüd ei kuulanud, kes on juhuslikult, samas võib siis vaadata äkki sisse Pärnu kontserdimaja konverentsisaali ja saab veel osa selle konverentsi tagumisest otsast. 30. jaanuaril algav festival õutan barokk selle nime all toimuv festival teist aastat ja selle eelkäijaks on olnud Tallinna barokkfestival. Festivali alapealkiri võiks olla ida ja lääs sellest, kas neid kultuure vastandatakse või leitakse ühisjooni kõnelev festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Mitte selleks, et näidata erinevustele, näidata seda, mis on ühtne. Me elame juba sellises maailmas, et me ei saa oma südant ja vaimu kinni ukse taha panna, teadmata seda, mis tegelikult nagu toimub ja millised vaimsed püüdlused on olnud erinevates kultuurides. Mida lähemal sa oled, seda rohkem sa näed, et ei ole mingisugust põhjust nende vastandamiseks, vaid on põhjus leida ühtne mõte ja tase ja vaimsus, mis üldse kultuuridele Festivali avakontserdil esinevad solistidena Michal Petri plokkflöödi Taanist, Michelle Chee klarnetit Prantsusmaalt ja sopran Araks Station Armeeniast. Kui festivali jooksul annavad kontsert ikka veel Bulgaaria sangelit kontserdil, külalised hommikumaalt õhtumaises õukonnas osaleb ka koolise Gupta Indiast ning koos ansambliga muusika antik. Varussika annab kontserdi Faigheleebi Aserbaidžaanist. Vladimir süljakovski on otsinud analoogilisi kombinatsioone ja kus mängitakse muide Proppillidele kaasaga mugami esituses ning ei pruugi iga kord olla väga-väga suured lavategijad kuid nende püüdlused on väga põnevad, väga huvitavad ja, ja teised üldse, aga ma ei tea üldse, kas meil ongi siin seda käidud mängimas, need on väga pikad ja suured kultuuripärandid, mis meil lähevad etno alla või rahvakultuuri alla. Aga see on samasugune kultuur ja temal on samasugune taust ja ajalugu nagu viiulil klaveril või ükskõik missugusel euroopalikul pillil oma klassika ja vana aeg ja uus aeg ja kõik brokkaja hakkasid käima õugutades külast, teiste kultuuride esindajad. Festivali jooksul esitab ka riiklik akadeemiline mees kar gruusia ilmalikke laule ja Tallinna Kammerorkesterit. Kontserdil jõuab Eestisse Soome tšellomängija Martin Roosi, kes esitab Olli Mustoneni väikese süüdi. Samal kontserdil kantakse ette ka kahe eesti helilooja teosed. Peeter Vähi shoundastamboom esiettekanne ning Galina Grigorjeva teost rinne Jedokija nunnaks pühitsemise laul. Valminud aastal 2000. Siinsetest erinevatest kõige tõsisemaltvõetavam toetub õigele vundamendile. Ei ole heliloojad selles tähenduses nagu üks sõna, vaid kaks sõna loob helisid ja muidugi sisemine vaimne tase, religioosne ausus, see tõstab tema muusika kohe oluliselt kõrgemale taolistest heliloomingu punnistustest. Ja kui palju me oleme esitanud juht, Galina Grigorjeva teoseid, seal tohutu arv üha paremaks ja paremaks see muusika muutub, see on tõestus sellele. Klassikaraadio teeb rokifestivalilt ülekande neljandal veebruaril Mustpeade majas, mille esinenud Tallinna kammerorkester ning viiendal veebruaril Niguliste kirikust, mil seal annab kontserte riiklik akadeemiline meeskoor. Teatri- ja muusikamuuseumis saab 27. jaanuaril kuulata, kuidas kõlab Peeter Talve valmistatud uus klavessiin. Uue pilli valmimine on klavessiini mängijate jaoks ju kindlasti pidupäev. Imbi Tarum. Rääkige lähemalt, mis pill see on ja millise hinnangu te uuele. Pillilannate seansi spekter talve üks juba päris mitmetest klavessiini test, mis ta on valmistanud ja see on saksa tüüpi, siis saksa pillijooniste järgi valmistatud pill. Teadaolevalt oli olemas flaami prantsuse inglise tüüpe klavessiini del Ma käisin seda ka mängimas ja tutvumas selle pilliga just eile. Igati sümpaatne pill tundub olevat ja tundub, et tõesti Peter talve, need pillid on kogu aeg vähemaks läinud. Nii oma mängud tehnilistelt, omadustelt ja ka kõlaliselt. Nii et see kindlasti veel areneb, sest uus pill, see vajab sissemängimist. Kontserdil muidugi kuuleb teda rohkem ka kõrvalt ja saab öelda, kuidas see kõlama hakkab. Aga väga sümpaatne oli küll. See pill asub nüüd teatri- ja muusikamuuseumis, aga ta ei ole seal eksponaadina, vaid sellel pillil on ka oma tulevik. Teatage sellest lähemalt midagi. Mina tean nii palju, nii et muuseum on väga huvitatud, et sellel pillil hakatakse mängima kontserte andma sealsamas muuseumis ja see on tõesti tore, sest muuseumi ümbrus on pelik kõikidele muusikutele ka jälle tutvuda selle pillikoguga. Kõik see õhkkond, seal need eksponaadid, need tekstid, mis seal meid ümbritsevad ja akustiliselt, väga meeldiv paik, nii et muuseumi juhtkond on sellest väga huvitatud, et sinna tuleks just klavessiinimuusikat. Poola kui ka väikeste ansamblitele ja esimene kontsert ongi esmaspäeval, 27. jaanuaril, kontsert algab kell 16 ja kes seal esinevad ja mis muusika seal kõlab? Seal esinevad siis neli klaasi mängijat. Ene Nael, Marju Riisikamp, Reinold Tepp ja Imbi Tarum on esindatud peaaegu kõik maad, kõlab varast, inglise muusikat, prantsuse muusikat, Bachi mõningad teosed. Ja mina mängin Itaalia päritolu helilooja põleti ja hispaania helilooja soleeri loomingut. Esmaspäeva õhtul toimub Vanemuise kontserdimajas noorte pianistide kontsert ja sellel kontserdil esineb Eller sümfonietta ja Heino Elleri nimelise muusikakooli noored, klaverivirtuoosid muusikakooli direktor Kadri Leivategija kontserdist lähemalt, palun. Jah, see tõesti on üks meie kooli jaoks väga oodatud sündmus, sest Vanemuise kontserdimajas astuvad praktiliselt esmakordselt siis niisuguses suures saalis lavale 15 noort muusikut solistidena neljandast klassist meie noorteosakonnast kuni kolmanda kursuse, nii meie Elleri kooli keskastmes ja neid katmas meie kooli sümfooniaorkester, Eller, sümfonietta et koos siis esitada kolm klassikalist klaverikontserti. Kõigepealt tuleb ettekandele Haydni klaverikontsert D-duur, siis Mozarti klaverikontsert kolmele klaverile F-duur ja Beethoveni klaverikontsert number üks, c duur. Teisipidi on see väike kummardus moodsardile, kellel on just selsamal päeval, 27. jaanuaril ka sünniaastapäev. Need, noored muusikud õpivad kõik Elleri koolis ja kas need neljanda klassi klaveriõpilased astuvad esimest korda nii suure publiku ette ja nii suurel kontserdilaval? Kindlasti nad asuvad ka orkestri, et esimest korda, võib-olla see on just see kõige huvitavam elamus neile ja nad on tõesti nendest esimestest proovidest peale, kui nad on orkestriga saanud koos mängida. Se vaimustus noorte silmis ja see hasart ja see soov, et kõik hästi õnnestuks, see nende eneste vastutus, mida neilt täiesti tajutav on selle kordamineku jaoks, see on hästi sütitav ja kuna need kõige nooremad lapsed mängivad neil just seda kolme klaverikontserte, siis selle tõttu nad ei ole ka päris üksi seal laval nad näevad, tegelikult nad on ansambel ja neid aitab, dirigent aitab orkester, sest kõik on sellesama ühe sündmuse ühe kordamineku jaoks niivõrd palju tööd teinud. Orkester, Eller, sümfonietta, kes seal mängivad, kelle sümfonietta põhiliselt koosneb meie kooli keelpilli ja puhkpilliõpilastest, aga kuna need osakonnad iseenesest on küllalt väiksed, siis seletatud Too ele siin fonietis mängivad kõik keelpilliõppejõud kaasa ja oleme palunud ka professionaalseid muusikuid Vanemuise orkestrist. Et igati orkester kõlab üks ilusasti ja oleks toeks ka meie noortele õppivatele muusikutele, kes siis orkestris mängivad, et tõesti tuleks hea kvaliteet kokku. Kontserdi muusikajuhiks ja dirigendiks On Liliann Kaiv tõesti, Eesti muusikapublikule juba tuttav mitmete rahvusvaheliste konkursite kurat, just kooridirigeerimise alal on Lilian Kaiv nüüdseks ka Eesti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise sümfooniaorkestridirigeerimise üliõpilane ja meie orkestriga töötamas juba aastast 2000 ja tema töö noortega on tõesti ääretult professionaalne, väga täpne ja selles suhtes on ta meie koolis küll väga austatud ja väga oodatud. Pealegi on Lilian kai meie oma kooli kasvandik. Heino Elleri nimelise muusikakoolinoorte muusikute kontsert sellel esmaspäeval, 27.-le jaanuarile Vanemuise kontserdimajas algusega kell 18 ja ettekandele tulevad Haydni, Mozarti ja Beethoveni klaveri. Kontserdid ja just nii see on ja, ja ise oleme küll selle ootuses ja terve nädal praegult on orkester Kossalistidega pingsalt pingsalt kokku mänginud ja loodetavasti tuled tuledeks, tore kontsert täis energiat täis vaimustust sellest tõesti väga kaunist muusikast ja väga loodan, et ka kordaminek ja lastele ilusaks mälestuseks kogu eluks. Marit Gerretz-Traksmann, Harry Traksmann ja Kaido Kelder esinete uue Tallinna triona Tallinna raekojas saabuval teisipäeval. Murrete mina kunagi keskkooli ajast oli, oli üks teine nimi sellele, sellele leiavad natuke, teises koosluses, mängis Ruthi, andis seal sisulisem, arukad Riia. Aga kui Harri tuli, siis meil oli jah, vaja nagu nimi sellele tiivale panna seoses konkursiga, siis sai otsustatud, selleks saab uus Salise trio. Kuna see kontsert toimub raekojas, siis arvestades raekoja saali väiksust ja kuna distantsi esinejate publiku vahel on küllaltki väike, siis valisime just oma kavasse Trio repertuaari väiksemaid vorme. Kontsert hakkabki Mozarti Trio C-duur teiseks looks on Erkki-Sven Tüüri seitsmes arhitektaanika, mille ta on spetsiaalselt meie jaoks seadma ja Toole lõpetab Arvo Pärdi Mozart, aga mille siis? Pärt on kirjutanud olükaganni mälestuseks ja seal on kasutatud Mozarti klaverisonaadi teise osa muusikalist materjali. Teises pooles kõlab papp alguses toru take mitsu, vitriintaid tõusu ja mõõna vahel, mis on siis kirjutatud Pamela sängile jojo maalejapitessekinile. Ja kontserdi lõpetab jälle Tseedoorne teos, milleks on siis Šostakovitši esimene koopus kaheksa trio pühendatud Tatjana Clivenkole, kellest 100 oli tollel ajal armunud. Need ansamblis aktiivselt kaasa tegevate muusikute uus Tallinna Trio esineb Tallinna raekojas saabuval teisipäeval kell 19. Alates möödunud aasta aprillist ilmub iga kuu ajakiri muusika. Seni oli ajakirja peatoimetaja Reet Marttila. Sellest aastast juhib toimetust Annely Remme peatoimetaja Hanneli räime. Öelge palun, kelle jaoks seda ajakirja tehakse ja mis selles ajakirjas lugeda saab? Selle ajakirja loomise üks põhiajendeid omale seal oli see, et väga paljude muusikahuvilist inimeste jaoks teater, muusika, kinos avaldatud muusikaartiklid tundusid liiga teaduse poole kalduvad, tähendab siis muusikateaduse poole ja et meil tegelikult puudus selline ajakiri, mis on igas normaalses riigis olemas, mis oleks küllaltki operatiivne, niipalju kui kõikvõimalikud kontserdikavad ja ajakirja ilmumistsükkel lubavad 11 kohandada ja kus siis oleks enamik ajakirja sisust niisugune, et see oleks jõukohane lugemiseks ka inimesele, kellel ei ole muusikaalast, kõrgharidust või ka keskeriharidust. Ja seni on ka meie kogemus ja vastukajad lugejatelt näidanud seda, et lugejate hulgas on väga palju inimesi, kes tegelikult ei ole ametlikku muusikaharidust mitte ühtegi päeva saanud aga neid lihtsalt huvitab see, mis muusikas toimub. Alates sellest aastast on vahetunud ajakirja peatoimetaja Anneli Remme. Öelge palun, mis muutub sellega seoses, milliseks ajakiri kujuneb? Ma arvan niimoodi, et põhijoontes mingisuguseid väga drastilisi muudatusi läbi ei vii, sellepärast et me ei taha petta oma püsilugejaid. Nad on harjunud sellega, et meil on, on veidi tõsisemad lood mida lihtsalt kohvitassi kõrval ei loe, et on plaadiarvustused, kontserdid, arvustused, selles mõttes jääb kõik samasuguseks. Aga kuna näiteks minu puhul on tegemist ka inimesega, kes on harrastanud muusikakriitikat juba mitu aastat siis ma arvan, et võib-olla mingisuguste kriitilisemate poleemilisematooni tekib ajakirja juurde. Toimetus suhtleb väga palju muusikainimestega ka sellel eesmärgil, et leida neid teemasid, mis inimesi huvitavad. Ja siis lähikuudel on ka juba tasapisi oodata nende ilmumist ajakirjas. Ja üks väga tähtis asi, mida mina tahaksin esile tuua, on see sõna muusika alla peaksid ikkagi mahtuma ära kõik olemasolevat muusikaliigid. Et püüaksime edaspidi senisest veel rohkem valgustada muusikat kui kunstivaldkonda kogu selle mitmekesisuses. Et mitte see, et jagada erinevaid muusikaliike sahtlites veel vähem teha mingeid hierarhiaid. Probleemiks on kindlasti autorite leidmine, sest häid kirjutajaid on meil vähe ja üks oluline asi, mis kindlasti ka tasapisi hakkab muutuma, on ajakirja välimus. Sest kujundaja on leidnud mõned ideed, kuidas ajakiri edaspidi võiks välja näha dünaamilisem kuidagi liikuvam ja seega ka üldpildis atraktiivsem. Selle aasta esimene number on nüüd juba lugejate käes laual või saab seda veel endale muretseda, kellel seda veel ei ole, mis selles numbris huvipakkuvat on? Kaane persooniks on neil Tõnu Naissoo ja tema on teatavasti džässisuunaga inimene, intervjueerinud teda Joosep Sang. Aga seal on hästi suur rõhk selles muusikanumbris, see on muusika suhe igasuguse, eks tootikaga see, õieti siis teie jaoks eksootilised muusikaliigid, nagu pekingi ooper, siis meil käisid. Jaanuarikuu algul käisid buda mungad ühes Tiibeti eksiilis asuvast kloostrist ju Tallinnas Tartus ja Pärnus, kuhu oli väga suur tung. Räägime sellest ja räägib Berk Vaher Eesti popmuusikute väga tugevast tõmbest eksootiliste kõlade poole ja avaldab oma arvamust, milline on tema nägemus sellest, kuidas eesti popmuusikutel välja tuleb ja kui palju see on võib-olla ehe ja ja originaalne ja kui palju on see lihtsalt suurele külgetõmbele järeleandmine ja, ja kui palju see on võib-olla kommertslik ja siis me oleme kaanel välja toonud ka väga hästi kirjutatud loo saale karedalt. Ta restaureerib uue muusika festivali viin, modern. Siis on siin veel teavet uute plaatide kohta. Plaadid on igas numbris olemas neid uusi plaate, tegelikult tuleb rohkem kätte, kui ajakirja ära mahub. Ja kui mõni oluline muusikaraamat ilmub, siis loomulikult seda püüame kajastada. Nii et huvipakkuvat lugemist selles ajakirjas peaks jätkuma kõikidele muusikahuvilistele. Praegu hetkel jah, tõesti on ka selle numbri puhul juba tagasiside on olnud väga positiivne, kuigi number on paar päeva väljas peaks olema jõudnud tellijateni ja järgmisel nädalal peaks ta olema ka avalikumalt ja rohkem kättesaadav. Rahvusvahelisel muusikamessil kannis käis eesti muusikale kontakte loomas klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Tegemist on väga pikkade traditsioonidega muusika messi ka see on üks maailma kõige tähtsamaid Euroopa tähtsaim kindlasti. Ja alati on ta toimunud siinsamas Lõuna-Prantsusmaa linnakeses, mida on siis selles samas kanni kuulsas keskuses, kus toimuvad ka kuulsad filmiauhindade üleandmised. Aga see muusikamess on nüüd juba 37 aastat vana ja võib-olla oma hiilgeajad juba ka üle elanud, kuid siiski vist kõige arvukamad osavõtjatega muusikalaat üldse, mis Euroopas toimub. Tänavu oli siin 90 riigi osavõtjat ja kompaniisid, mis oli registreeritud, on umbes 4000. No kokku on tulnud kui erineva eesmärgiga inimesi ja üldiselt ju kõik otsivad õnne, otsivad oma business'it, otsivad endale võimalusi senisest paremaid ja tulevad siia sõlmima kokkuleppeid ja mida meil käivad vist tõenäoliselt suurärimehed igal aastal kohtumas ka omavahel ja muide ka näiteks Eestis, et oli näha võib-olla kümmekonda inimest, kes olid erinevatel põhjustel siin Midemil kohtumas erinevate oma välispartneritega ja ja otsimas oma erinevate on põhilised, pakutakse siin muidugi plaate, pakutakse infot, kui on tegemist väikese riigiga, siis oma riigi muusika kohta üldiselt on riigid välja pannud ka selliseid suuri. Ühistan näiteks Soome oli üürinud klassikasektori kõige keskel hästi suure pinna, mis oli siis rahvusvärvides ja kus olid kõik Soome firmad järjest reas. Samamoodi tegi Rootsi, ma olen siin Kultuuriministeeriumi värvides, tegelikult on küsimus selles, kas Eesti peaks, mida, mille oma väljapanekuga ja kes peaksid olema need väikese Eesti suured jõud, kes siis sõidavad kokku, ühendavad oma rahakotid, saavad riigi toetuse ja moodustavad sellest härgi. Ja mis võiks siin olla nagu sellest kasu, et ma olen nagu pärast, kes, kes pidi hindama seda olukorda, eks ma nutsin oma pead murrangi, kuidas, milline hinnang sellele olukorrale anda. Meil on edastada ka üks kurb teade. Pärast pikka ja rasket haigust lahkus 18. jaanuaril meie seast pianist Rein Mets. Rein Mets sündis 28. märtsil 1957. aastal. Ta lõpetas Tallinna muusikakeskkooli virve Lippuse klaveriklassis, jätkas sama õppija juures Tallinna konservatooriumis. Neil aastail said algusega avalikud esinemised mainekates kontserdisaalides ja algas ka 10 aastat väldanud salvestamisperiood. Moskva raadius, mis pälvis kuulajatelt väga kõrge hinnangu. Interpretatsioon iseloomustas juba varases nooruses ilmnenud eriline küpsus ning ehtne ja inimlik suhe muusikaga. 2000. aastal ilmunud heliplaat, öö hääled jääb meenutama Rein metsa. Pikalt ja paljutõotavalt alanud, kuid ülekohtuselt lühikeseks jäänud muusikuteed. Teisipäeval toimus New Yorgis Everežissöörhoolis ebatavaline teine sümfooniakontsert heategevõhtu seal, kus esinesid koos New Yorgi filharmoonia ja Iisraeli filharmoonia orkestrit üks mängimas Slovelli teine maaklerid. Mõlemate peadirigendid, loorin, ma sell subi Mehta juhatamas. Siis võttis New Yorgi filharmoonia orkestri endale subi Mehta. On juhatanud nüüd neljal korral täna viimane kontsert, omalaadset kava esipooles koguni neli Anton veedernideost alustamas suvetuules Sommer wind. Teises kava pooles Elgari viiulikontsert, solistiks jaapanlanna Midoori Lehto, on praegu aga juga Baieri riigiooperi General music direktor Münchenis. Just New Yorgis saksa majas tehti algus infhendile nii tähtsale ooperiaastale möödub 350 aastat Münchenis alaliselt tegutsenud ooperitrupi asutamisest kolm ja pool sajandit ooperit Baierimaal. Niisuguse märgi all läheb Münchenis ka tänavusuvine ooperifestival ja teemal maailmade vahel ta rokist kuni tänapäevani. Üritusi. New Yorgis toimus eile kohal Müncheni ooperiaastat tutvustamas Baieri riigiooperi kunstiline juht Pieter Jonas peadirigent. Aitäh ning Niibelongides sõrmust lavastav inglise teatrimees David Holden. Ooperist edasigi. Peterburi Maria teater on Kümnepäevase etendus sarjaga Pariisis Atlee teatris. Kolmapäevast alates tutvustatakse Läänes väga harva mängitavat Rubisteni ooperit deemon kus nimiosas Jevgeni Nikitin publiku ees Jevgeni Jonjeegin ja Padaemand. Just sel nädalal sõlmiti aga Helsingi ja Peterburi vaheline tihedama kultuurilise koostööle ping. Maria teater tuleb veel selle aasta aprillis Jevgeni Joneegini ning moodsa vene balletiga teemian. Lisaks Prokofjevi kadunud poeg ja Stravinski, Apollo ning veel kontserdid kokku seitsmeteistkümne päeva jooksul Helsingis. Üks huvitav ooperis eelteade. Septembris jõuab kummalisel moel vaatajate ette kaks uut ooperit Grigori Rasputin ist üks ameerika naisheliloojad Dorasinud rättellilt pealkirjaga Nikolai ja Aleksandra Los Angeleses. Ning teine Üheksateistkümnendal septembril viiepäevase vahega Soome rahvusooperis Helsingis Eino Johani raudus tavaäralt mõlemas peaosalisteks kuulsad lauljad Los Angelese ooperis selle oma kunstiline juht plasside Domingo Helsingis, aga bass mattis salminen Helsingis, dirigendiks nooruke Mikko Franck. On sellises aga maestro ms dist Stropovs. Endisel reedel toimus Soome rahvusooperis Rossini ooperiteekond Reemsi esietendus. Lavastajaks oli kutsutud kuulus itaallane, Nobeli preemia laureaat andaarjofo, kes viimastel aastatel eduga preid lavale toonud ka pessarov festivalil. Teekond Reimsi oli tallegi esmakordne, aga kujunes sündmuseks. Ühtlasi korraldas Soome rahvusooper Rossini nädala, kus ka varasemad lavastused ning kontserdid ja teatri peadirektor Erkki korphonengi dirigeerimas Rossinistavad maatorit. Ent kõik teekonda Reamsy 12 etendust on juba välja müüdud ja huvi on rahvusvaheline. Dario Fo meelitas juba esietendusele kohale 40 kodumaist ja 15 välismaist ooperikriitikud. Arvustusi võib märgata Euroopa mainekamat ess päevalehtedes. 20 Üheksanda jaanuari etenduse ooperist kannab üle telekanal ARD ning järgmisel päeval näitab selle salvestist Soome televisioon. Inglise rahvusooper Londonist tahab endale uueks kunstiliseks juhiks edukalt Hollandi ooperi rahvusvaheliselt tuntuks teinud lavastajat ja teatrijuhti Pier Hodyyd. Nüüd 15 aastat Amsterdamis tegutsenud oodi oli edumeelsena tuntud Londonis varemgi, kui ta kaheksakümnendatel asutas siin Almeida teatri pärast oma õpinguid Oxfordis. Piero tiiv viimatine menukas Meil on publiku ees äsja nii Tokyos kui Amsterdamis. See on helilooja ja tan tunni ooper tee kaks ja pool tundi. Kolm Dust lugu jaapani teetseremoonia lõputust filosoofiast, mille sündmustik algab üheksandast sajandist, Kyotost. Amsterdamis tervitas publik püsti seistes nii heliloojad kui lavastajad. Ent mis ootaks alles 45 aastast Pier Rodinid Londonis. Hetkel on siin käsil valulikkus seisude koondamine, orkester on 100-lt liikmelt tähendatud 83-le. Ja pillimehed on järjekordsete vallandamist ootel äsja digiteatri juhtkonda otseselt ka rahvusooperikoori vähendada kahele kolmandikule avalikul pea ravil eelmisel nädalal mussaski Howanssine esietenduse eel laulis ooperikoor protesti märgiks oma partii Zotovoodse. Nii et toetada lahkuma pidevaid koorikaaslasi. Prantsusmaal kinnisidee, mis suurel rahvusvahelisel ülevaatusel anti esmaspäeval kätte myydeemi klassiga auhinnad. Soomlastel on põhjust rõõmustada, sest kontserdižanris sai preemia nende kitarrist Timo korphonen Leo Provery kitarrimuusika plaadi eest firmalt hundiin. Koroone edastas isegi Alfred Brendalita Mozarti klaverikontsertide plaati ning voorukest tippviiuldajad Hilerifaani, Brahmsi, Stravinski viiulikontsertidega. Kolmapäeval Antijaga kanniskete džässiplaatide auhinnad kuues kategoorias. Kandis viibis kohal ka meie kultuuriminister Permi muusikanõunik Margit Peil. Et saavutada lepped Eesti ametlikuks osalemiseks Videmi ülevaatustel ja eesti muusikutega seotud uudiseid, on meil täna veel mitmeid. Maania kammerkoori tuntum solist sopran Kaia Urb esineb neljapäevast alates koos Detroidi sümfooniaorkestriga Mozarti reekviemi solistina. Täna kolmes, homme koguni neljas kontsert. Dirigent Neeme Järvi keskaia Urbis sinna kutsus, polnud ka ise oma detroidi töö 13 aasta jooksul Mozarti reekviemi seal Tänud Kaija Urbile on see aga deebeediks suure Ameerika orkestrisolistina. Pealegi lähedasse kontsert salvestatuna Ameerika klassika raadioketi vähemasti 500. saatjas pärast üle kogu Ühendriikide. Aga meie noore soprani vaid 27 aastase Aile assoni amsterdami debüüt, pealegi kuulsas kontsert käib aus eelmisel lauk päeval möödus väga edukalt. See oli Pietro mas Scania ooperiiiris kontsertettekanne koos Hollandi raadio sümfooniaorkestriga, kus peadirigendiks Eri Klas ja Hollandi raadio suure kooriga ning toimus populaarses varajastematineedes sarjas mille kontserte tellivad ja kannavad üle 30 maaringhäälingut. Aili assonid tunnustas kriitika, kuidas ta hurmas oma kauni ja sooja tämbriga, mis meenutanud vanu häid. Praegu. Amsterdamis olid Ailassoni partneriteks tuntud lauljad nagu rumeenia sopran Nelly meritsi hoiu iiri seoses Kyoto osas, Paolo kava Nelli või teise peategelase osakana Nicola Rossi Jordaania no iirise pimeda ise osas aga vette organina kuulus Bulgaaria pass, Nikolai kija, Uurav. Aile ise esines kahes Tiia ja keisse osas. Dirigent oli Shangi Ossons. Aga Hollandi ooperistuudio. Praeguse kasvandikune esineb Aile assoni juba homme stuudio oma lavastuses Monte Verdi ooperist Ariadne ja selle nimiosalisena ooperi esiettekandele Antherpenis. Meie dirigent Olari Elts oli kutsutud uue muusika kammerorkestri Avanti orkestri 20. aastapäeva juubelisarjas. Helsingi tempel Jaugios. Pühapäevasel kontserdil juhatas ta Magnus Linberi maga, Antoni töölizzi, Stravinski teoseid. Töönitsid tšellokontserdi kai solistiks oli Ülonen. Stravinski pultsin Elles solistideks Piia komsi. Ta on ka restoran Jürgi korphanen töölisi tšellokontserti peabki tik viimaste aegade parimaks instrumentaalkontserdiks üldse. Olari Elts saab Helsingin Sanomate skiita oma kiire pöördelise ja erksalt temperamentsed esinemise eest uus klassikaliste rütmide vallatlevalt särama bannemisel. Paavo Järvi juhatas esimese uue aastaga võttis eelmisel nädalal Suumanni kontserdi, solistiks kuulus radu luupu. Nüüd on tal käsil aga ooperidebüüt oma orkestriga. Eile ja täna kõlab siin kontsertkorras Cincinnati May festivalide koori kaastegevusel Beethoveni Fideeljo solistidest, automaat kristiine Rõuer Leon noorena ning teist tenorit asendama kutsutud hoopis kuulsam tenor Sergei läärin kes teatavasti sündinud Riias pinud Vilniuses, nüüd aga maailma lavadel tuntud maestro Daniel parem toim on toonud aga oma Berliini riigiooperi orkestri Berliinist scapelle Londonisse. Ta juhatas kahel õhtul Royal festival, hoolis Brahmsi kõik neli sümfooniat. Saade Spriit diakriitikute üksmeelselt kõrge tunnustuse. Visa, rahulikku ja kaugele nägeva järjekindlusega pakub arenboim kõikjal parimat. Öeldakse arvustustes muidugi oma 10 aastase tegevuse jooksul ka Berliinis. Ja ega peale treesteni või leipzigi orkestrite, rääkimata inglise omadest Brahmsi ükski nii ei suuda ka esitada, arvavad nad samas.