Tänasest keskeprogrammis rahvas tuleb jutujoru patest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk joru bodons, rahvas, keda on enam kui 30 miljonit ja enam kui 30-st miljonist umbes 29 miljonit, elab ühes riigis. Selleks riigiks on Nigeeria. Nigeeriast oleme ka varem rääkinud. Selle aasta mrali kuus oli meil saare Nigeerias elavad test ausadest Hausad ja joruvad ongi need Nigeeria kaks peamist rahvast, kellel baseerub seevastuoluline riik. Nigeeria on väga suurte vastuoludega maa. Need vastuolud on väga mitmekesised, need on rahvuslikud, need on usulised, need on majanduslikud ja kaks peamist rahvast, kelle vahel need vastuolud nii-öelda siis käärivad on just nimelt need Hausad jaa, jorubad mõlemad väga suured rahvad, joru paid on ligikaudu 20 protsenti Nigeeria elanikkonnast, Nigeeria elanikkond on ju tänasel päeval ligikaudu 150 miljonit või pisut enam ja rasse Hausade ja toru patega omavaheline selline rivaalitsemine. See ei ole mitte mingi 20. või 21. sajandil tekkinud nähtus. Selle juured ulatuvad sajandite taha. Need rahvad on omavahel konkureerinud teineteist väga tugevasti mõjutanud juba palju-palju sajandeid. Sellest omavahelist konkureerimisest drivaalitsemisest on ühest küljest kumbki rahvas midagi võitnud, omavahel on tehniliselt ka üht-teist üle võetud, sealhulgas positiivset üle võetud. Aga peamine selle omavahelise konkureerimise tagajärg on siiski olnud negatiivne. Hausade jää. Omavaheline rivaalitsemine käib siis võimu pärast ja eeskätt on see võitlus võimu pärast, sest mõlemad suured rahvad arvavad, et nemad võiksid mängida esimest viiulit Nigeerias. Seda enam, et ajaloos on erinevatel perioodidel mõlemad rahvad ka tähtsaimal kohal regioonis olnud. Ja see võitlus võimu pärast on meil seetõttu keerulisem. Et mängu tulevad ka usuküsimused. Kui Hausad on väga valdavalt islamiusulised, siis meie tänase saate rahvas joruvad on sootuks kirjuma usulise struktuuriga. Umbes 60 protsenti sellest rahvast on kristlased, umbes 30 protsenti islamiusulised ja umbes 10 protsenti järgib hoopis oma traditsioonilisi hõimuusundeid või loodususundeid ja, ja mis on siinkohal võib olla oluline osa islamiusulistest. Joru patest hoiab pigem Hausade poolele, sest Hausada, islamiusulised ja Hausade poolel hoiavad eeskätt just need kõige põhjapoolsemad. Joruvad need siis, kes elavadki Hausade naabruses. Aga osa islamiusulistest joru patest hoiab hoopis kristlike joruvate poole, osad tunnetavad seda sellist rahvuslikku ühtsust tähtsamana kui usutegureid. Ja nii võime siis tõesti öelda, et see ei ole väga ühtne rahvas ja kui me siia juurde arvestame, joru pate keel on pigem mitte üks keel, vaid pigem selline erinevate keelte kogum, joru pate keeles on väga palju erinevaid dialekte, nende keele dialektid, erinevused on kohati väga suured, näiteks täishäälikute arv joruba keele erinevatest dialektides on erinev. Nüüd, mis on viimastel aastakümnetel seda rahvast natukene rohkem ühtekuuluvaks teinud, on Euroopa keele nii-öelda standardvariant, mis on välja töötatud. See on siis see keel, millel baseerub, jorub ametikeel joruba keel on Nigeeria osades osariikides ametikeeleks ja see ometi keel baseerub sellel nii-öelda standard-Euroopa keele. Aga see standard-Euroopa keel ei ole tegelikult mitte ükski oruga keele dialekt, see on segu erinevatest dialettidest. Asi on aga veelgi keerulisem. See standard-Euroopa keel on selline keel, milles on kohati reegleid, mida ei ole mitte üheski joruba keele dialektiks, nii et mõnes mõttes veel selline täiesti omanäoline keel. Aga kuna see on keel, mida õpetatakse koolides, see on keel, milles antakse eetrisse raadiosaateis keel, milles ilmuvad ajalehed siis otse selline standard joruva keel on üks teguritest, mis neid joru baasid natukene ühendab. Kuigi jah, kõige põhjapoolsemad joru Pad, need, kes elavad Hausade vahetus naabruses, nemad kasutavad igapäevakeelena pigem Hausa keelt kui oru keelt või siis kasutatakse keelt, mis on segu Hausa joru maakeelest. Ja kui üldiselt tänapäeval jorubad valdavalt kasutavad kirjakeelena ladina tähestikku, millele on lisatud mõned sellised erimärgid siis põhjapoolsemad joruvad kasutavad pigem araabia tähestikus, ehk siis seda tähestikku, mis on omane piirkonna islami rahvastele. Kuigi jah, seda kasutatakse koos lisamärkidega. Ei ole sellel joru, maarahvas ei ühtset usku, ei ühtset kirjakeelt, ei ole ka ühtset keelt, kui jätta arvestamata kunstlikult loodud standardjoru pageer, nii et üsnagi keeruline rahvas üsnagi keerulises riigis. Mis võib-olla näitab, et see Nigeeria tõepoolest vägagi keeruline on, selles Nigeerias elab üle 200 rahvusrühma ja ainult neli sealsetest rahvastest on tõesti sellised vägagi suured. Need on siis jorubad, Hausad, Ivot ja Fulanid, ülejäänud rahvad on väiksemad ja neid vägagi väikseid rahvad on seal väga suurel hulgal ja, ja mis on võib-olla huvitav, et joru patel on vägagi palju sugulusrahvaid piirkonnas kõik need joru, pate sugulusrahvad, kelle keel on siis suhteliselt sarnane jorupa keelele, need on vägagi väikesearvulised ja viimastel aastakümnetel toimub selline protsess, et need väiksed rahvad suhteliselt kiiresti kipuvad kaotama oma identiteeti, teeti väikeste rahvaste esindajad, joru pate, sugulasrahvaste esindajad võtavad üle vaikselt ja Euroopa keele ja nende rahvaste kultuurilised sarnasused on niikuinii suhteliselt suured ja see tähendab, et jah, järjest enam siis selle Nigeeria väikerahvaid just joruvatele lähedasi väikerahvaid nagu sulandub joru pate sisse. Nii et täna öeldakse, et kuigi joru vaid on seal noh, umbes 29 miljonit siis tegelikult see joruva keel on kasutusel veel oluliselt rohkemate inimeste poolt. Ja seda vaatamata asjaolule, et Nigeerias tervikuna on olemas riigikeelena inglise keel. See on siis see keel, mis nagu peaks võimaldama Nigeeria erinevatel rahvastel omavahel suhelda. Paraku on aga nii, et Nigeerias kirjaoskamatu, kus on kohati vägagi suur on rahvaid, kelle kirjaoskamatus on 40 protsenti ja enam joruvate seas on ainult umbes 30 protsenti. Aga sellest hoolimata, kui kirjaoskamatus on nii suur, siis seda päris võõrkeelt, seda inglise keelt siiski tegelikkuses väga paljud inimesed üldse ei oska. Ja siis on üsna loomulik, et kõneldakse kas oma emakeeles või oma emakeelele vägagi lähedases keeles, mis piirkonnas on domineeriv Euroopa rahvaste nimetatud õige mitut moodi. Ja Ruba Okun naga anaga ana, kui ta on jäädud siiski joruga juurde. Erinevatel ajalooetappidel on kasutusel olnud erinevad nimed, kohati on proovitud terve selle rahvastegrupi kohta kasutusele võtta mingisuguse piirkonna väiksema rahvakillu nimetusi ja nii edasi. Aga jah, jäädud on imekuju juurde Euroopa ja, ja see on selles mõttes mõttes selline universaalne nimi. Et vägagi paljudes maailma suuremat rahvaste keeltes on see nimi tõepoolest joruba ehk kõlab vägagi sarnaselt ja ka kirjapilt on vägagi sarnane näiteks eesti ja inglisekeelse kirjapildi vahe on ju ainult see, et inglise keeles algab see sõna y iga eesti keeles ja otiga ja joru Pad ise ka nimetavad ennast samamoodi. Nii et jah, sai orumaa, on täna selline laialt levinud nimi, mis on tõesti väga paljudes maailma keeltes kasutusel. Võiks öelda ka nii, et see nimi Oruba on üks tuntumaid Aafrika rahvaste nimesid tänasel päeval üldse. Et Aafrikas onju tohutul hulgal rahvaid ja, ja enamike nende Aafrika rahvaste nimedes tavainimene ei ole üldse kuulnud. Ma võin väga julgelt öelda, et ka mina, kellel huvi rahvaste vastu on olnud väga pikka aega ka mina enamikest Aafrika rahvaste nimedest ei tea mitte midagi, kui ma neid nimesid näen. Enamus neist ei ütle mulle absoluutselt mitte midagi. Aga jah, joruvad on vägagi tuntud nimi ja vägagi tuntud rahvas Aafrikas. Tegemist on Aafrika ühe suuremate rahvaste hulka kuuluva rahvaga ja väga arenenud rahvaga ja kusjuures arenenud rahvaga mitte ainult tänasel päeval, aga arenenud rahvaga juba sajandeid tagasi. Kui me mõtleme seda, et juba kusagil 16. seitsmeteistkümnendal sajandil oli oru patel linnu, mille elanikkond ületas, sadanud tuhanded Aafrika mõistes, see on täiesti fenomenaalne saavutus. Siinkohal tuleb arvestada, et see oli rahvas, kes sajandeid tagasi järgis oma hõimuusundeid, järgis keerulisi traditsioone. Me võib-olla oleme harjunud, et arenenumad rahvad, et need on tingimata kas kristlased, islamiusulised või budistid, suurte maailma usundite järgijad aga valdavalt siiski oruvad sajandeid tagasi, järgisid täiesti oma selliseid usundeid ja näiteks kristlus tegelikult joru pate aladel hakkas laiemalt kanda kinnitama alles 19 10. sajandil. Joruvad on rahvas, kes üldiselt Ta ei suru oma usku teistele peale. Suruvad olnud vägagi usklik rahvas. Nii kristlastest joru, Padon, väga usklikud, islamiusulised joru, Pad on väga usklikud ja ka need, kes järgivad oma joruba traditsioone. Ka need usklikud on vägagi tugeva usuga rahvas. Aga Juruvate puhul on huvitav see, et see on rahvas, kes on küllalt suure sellise tolerantsusastmega mitte ainult usu mõttes laiemalt joru pood on küllaltki tolerantsed ja Euruvad jah, omavahel ei suru teineteisele usku peale ja nuruvad ei püüa ka naaberrahvastele usku peale sundida. Samas peame siinkohal arvestama, et Nigeeria suurimad islamiusulised rahvad Hausade Fulani on proovinud lausa kogunigeeriale oma usku peale suruda. Mingil hetkel püüti ju kogu Nigeerias maksma panna islamiseadusi. Noh, kujutame ette kristlikel aladel või ka siis nendel loodususundite alades islamiseadused ja lubati asuvale, on üks Nigeeria tihedamini asustatud tõde piirkondi tänasel päeval. See joru pate asuala hõlmab vähem kui 15 protsenti Nigeeria territooriumist. Kui me vaatame Nigeeria viitekümmend suuremat linna, siis peaaegu pooled Nendest linnadest asuvad just nimelt joru pate asualal. Nii et see on jah, Nigeeria üks tihedamini asustatud piirkondi ja Nigeeria üks arenenumaid piirkondi. Samas Nigeeria kõige suuremad loodusrikkused ei ole siiski koondunud mitte joru pate asualale vaid joruvate naaberaladele Lõuna-Nigeerias valdavalt Sis Ivode aladele. Näiteks nafta, mis on ju Nigeeria majanduse alus, see on valdavalt koondunud ibade aladele, aga seda leidub vähemal määral ka tegelikult joru paate asualal. Aga jah, joruvad on selline rahvas, kes on juba palju sajandeid harjunud elama linnades. Ja, ja siinkohal võib-olla tooks välja võrdlused selle joru Patte asualatiheduse kohta. Doseerubate asuala täna on umbes 120000 ruutkilomeetrit ehk siis ainult natukene enam kui kaks ja pool Eestit. Seda ei ole ju tegelikult üldse palju, aga sellel alal elab siis üle 30 miljoni inimese, sellest siis umbes 29 miljonit joruvad. Aga samas, kui me arvestame sellel alal on väga palju suuri linnu, siis tegelikult see maapiirkondade tihedus väga hull ei olegi. Näiteks joruvate alal on Nigeeria Suur lin, Laagose Lagos oli siis kunagi Nigeeria pealinn, oli pealinn kuni 1991. aastani. Ja laagoses elab täna üle kaheksa miljoni inimese. Neist küllaltki valdav enamus joruvad. Kui Nigeerias tervikuna linnades elab vähem kui 50 protsenti inimestest, siis joru vaade aladel on ligikaudu 60 protsenti elanikkonnast linnades ja on osariike, kus protsent läheneb 70 vägagi selline linnastunud ala, mis tähendab seda, et tänasel päeval enamusi oruvatest ei tööta mitte võib-olla meie mõistes traditsiooniliselt põllumajanduses, kus me võib-olla oleme harjunud, et enamus aafrika inimesi tööd leiab vaid tegelikult enamus inimesi töötab täna hoopis tööstus- ja teenindusettevõtetes linnades. Ja muidugi need joru alalinnad, need on selles mõttes tüüpilised Aafrika linnad. Et need äärelinnad on slummistunud, seal on kuritegevus, seal on kõrge tööpuudus, nad äärelinnad on vägagi vaesed. Need slummistunud äärelinnad on kohati oluliselt vaesemad kui joru pate asualad, maapiirkonnad. Sellest hoolimata nendes linnades majandusvaldkonnad, millega tegeletakse, neid on väga palju. Et see majanduse struktuur on seal küllaltki mitmekesine. Miks laagoselt pealinna tiitel ära võeti? 1991. aastal, põhjus oli väga lihtne, näe, ei tahetud. Et Nigeeria pealinn on ühe suure rahva asualal teistele suurtele rahvastele tundus ebaõiglane ja nii viidigi siis Nigeeria pealinn keset Nigeerijad eemale kõigist neljast suuremast rahvast. Nigeeria pealinna olemine Laagose alal tähendas omal ajal tegelikult seda laagosesse rändas väga palju erinevatest rahvastest pärit inimesi, kuigi SÕNA laagoses on oruvad siiski enamuses on Lagos küllalt selline multikultuurne linn. Jaga osadele joruvatele ei meeldinud tegelikult see, et pealinn asub nende territooriumil sest nad said hästi aru, et noh, see tähendab seda, et see, nende suurim linn ei olegi varsti nende linn. Et varsti on võib-olla selles linnas teisi rahvaid palju rohkem kui jorubasid. Nii et jah, Nigeeria pealinn siis täna asub kõikidest suurematest rahvastest eemalt. Kunagi väga ammu olid jalu pate aladel väikesed lind, riigid joruvad, on jah selline rahvas, kellel sellist ühtset terviklikku riiki ei ole ajaloo käigus sisuliselt mitte kunagi olnud. Joru patel on olnud pidevalt linnriigil. Nendest ling riikidest on küll olnud üsna ulatusliku pindalaga, ehk me noh, võib-olla traditsiooniliselt ei saagi rääkida linnriikidest, nende puhul, need on hõlmanud kalaialaslike naaberalases. Aga jah, üldiselt on joru paate asualale olnud tundide jooksul iseloomulik Juslinud riikide struktuur. Enamus nendest riikidest on olnud küllalt väiksed. Erinevatel ajaperioodidel on võimutsenud vägagi erinevad linnriigid. Ja mis nende linnriikide puhul on olnud huvitav, enamikes linnriikides on sajandite jooksul olnud küllaltki demokraatlik valitsemise vorm, see demokraatlik valitsemise vorm tähendab seda, et kuigi linnriikides on olnud monarhi noh, meie mõistes kuningad, aga enamasti on nendes riikides monarhia kõrval olnud ka vanemate nõukogu. See vanemate nõukogu on siis koosnenud rikkamatest joruvatest ja vanematest joru patest. Ja valdavalt on olnud olukord selline, et need monarhid ei ole saanud ainuisikuliselt otsuseid vastu võtta vaid nad on pidanud nõu pidama ka nende nõukogudega. Ja need nõukogud jah, on omanud selles mõttes vägagi suurt võimu. Et nendel nõukogudel on olnud enamasti õigus monarh tagasi kutsuda et need monarhi ei ole olnud selles mõttes sellised elu lõpuni ja pärandatava võimuga monarhiks vaid on tegemist olnud valitud monarhidega ka selles mõttes me võime joru patest rääkida kui kultuurrahvast, et nende valitsemise vormid on juba küllalt pikka aega olnud noh, tänapäeva mõistes demokraatlik ja iseloomulikult siis just nimelt kultuursele maailmale joru paate linnriigid tekkisid valdavalt 11. ja 13. sajandi vahel ja mõned nendest linnriikidest olid iseseisvad kuni 19. sajandi keskpaigani. Samas tuleb muidugi arvestada ka seda joruvate põhjapoolsemates. Linnriikidel oli pidevalt, et kokkupõrkeid Hausade ja Fulanitega islamiusulised Fulanid ründasid joru, paate asualasid just nimelt läbi Hausa alade. Ja see tähendas seda, et aja jooksul olid joruvad sunnid taanduma lõuna poole nad olid sunnitud mõnede oma põhjapoolsed linnriigid maha jätma ja osa nendest põhjapoolsetest joru patest jäi siis ka Hausade alla elama. Kuigi oruvatel on olnud küllalt palju selliseid riiklikke moodustisi, mis on olnud pikka aega iseseisvad, siis jah, nad on siiski ammusest ajast omanud selliseid sõjalisi kokkupõrkeid naaberrahvastega. Ja mis on võib-olla veel oluline Need joru pattelinud riigid konkureerisid pidevalt omavahel ja kahjuks ka sõdisid omavahel. Nii et on isegi väidetud, et inglastel õnnestus joru pate asuala tänu sellele suhteliselt hõlpsamini ära vallutada. Et joru paate erinevad riigikesed olid omavahel pidevalt sõdinud, omavahel teineteist nõrgestanud. Inglastele tuli see jah, kahtlemata kasuks ja nii siis jah, 19. sajandil inglased joru, paate asuala ära vallutasid. Samas see joru pate asuala ametlikult muutus briti asumaaks alles 1914. aastal, mille ühendati Nigeeria põhja-lõunaalad siis ühtseks, Suurbritannia asumaaks rääkides joru pate ajaloost on vägagi oluline häkkida orjakaubandusest. Joruvad on olnud rahvas, kes ise on sajandite jooksul võtnud sisemaalt orje müünud neid küll Hausadele, küll araablastele, küll inglastele, aga võib-olla veelgi olulisem on see, et joruvad ise on aafrika rahvas kes on olnud vägagi ulatuslikult orjakaubanduse ohver. Esmalt sattusid joruvad orjadeks Hausadele, kes siis müüsid neid kas araablastele või inglastele. Aga hiljem on joru baasid orjadeks võtnud ka inglased. Mingil perioodil oli väga suur osa Aafrikast Põhja-Ameerikasse viidud orjadest just nimelt joruvad. On isegi väidetud, et on olnud aastaid ajaloos, kus joruvad moodustasid ligikaudu kolmandiku või isegi enam kui kolmandiku Aafrikast PõhjaAmeerikasse viidud orjadest sest jorubad elasid rannikualal. Noh, tänapäeva mõistes siis oruvad, elavad Nigeeria edelaosas. Aga jah, joruvadelse rannikuriba, kus nad elavad, on suhteliselt suur ja inglased jah, väga pikka aega neid joru, baasid orjadeks Põhja-Ameerikasse viisid ja sellel joru vaate Põhja-Ameerikasse viimisel on muuhulgas olnud ka üks selline huvitav tagajärg, et joru pate usundid on viidud üle Põhja-Ameerikasse ja nende joruvate usundite baasil on Põhja-Ameerikas tekkinud mitmed tänapäeval laialt tuntud usundis. No öeldakse näiteks isegi seda, et isegi voodoo, mis kindlasti on ka paljudele eestlastele vähemasti nimekujuna tuttav, et isegi Uudeeuu on oma alged saanud tegelikult joru pate religioonist, sinna on siis ühendatud erinevaid teisi religioone ja nii on jah, siis Põhja-Ameerikas mitmed tänapäeval levinud uskumused saanud alguse sellest, et joru paate, uskumusi on segatud Põhja-Ameerika indiaanirahvaste uskumustega ka juurde on võetud kristlike traditsioone ja on tekkinud siis jah, sellised täiesti omaette usundit. Nii et mustanahaliste orjakaubandus Aafrikast Põhja-Ameerikasse on mõjutanud ka Põhja-Ameerika kultuuri usu mõttes. 20. sajandil kõikjal Nigeeria aladel tugevnes oluliselt vastupanu hiiglaste ülemvõimule. Siinkohal tuleb arvestada joruvate asualal ei ole see inglaste ülemvõim, noh, selline väga ränk selles mõttes kunagi olnud. Juruvate asualal rakendasid inglased kaudset valitsemist eeskätt valitseti seal kohalike hõimupealike läbi ja inglaste võimulin kaudne. Samas Nigeeria islamialadel näiteks Hausade territooriumil rakendasid inglased just nimelt sellist otsest valitsemist. Ja põhjuseks oli siin muidugi asjaolu. Kui Juruvate asualal riikluse traditsioon oli olnud väga pikaaegne, siis Hausade aladel see selline riituse traditsioon oli oluliselt nõrgem. Ja on veel üks oluline moment, Juruvate aladel olid inglased 19. sajandi esimesest poolest alates loonud misjoni koole, kristlikke misse nivoole. Aga islamiusuliste Hausada aladel, mõistagi inglased selliseid kristlikke misse nivoole rajada ei saanud ja see tähendas seda, et 20. sajandi alguseks joruvad olid oluliselt haritum rahvas kui põhja pool elanud islamirahvad. Parem haridus tähendas seda, et inglased said joru pate aladel rakendada rohkem sellist kaudset valitsemise viisi. Peale teist maailmasõda muutus kõikjal Aafrikasse rahvaste iseseisvuspüüd oluliselt tugevamaks ja ja nii ka Nigeerias. Aga Nigeeria puhul oli sellel inglastele vastupanul väga oluline see, et erinevad rahvad ei tegutsenud inglaste vastu mitte koos, vaid tegutsesid eraldi. Ja ka organisatsioonid olid igal rahval eraldi. Näiteks parteid olid rahvastele eraldi, isegi ametiühingud olid erinevatel rahvastel eraldi ja sellist nagu koordineeritud, ikkagi tegevust inglaste vastu ei olnud. Ja, ja mis on võib-olla siinkohal huvitav, et kui me võib-olla oleme harjunud mõtlema, et, et kõik Aafrika rahvad ühteviisi tugevalt vihkasid koloniaalseid rõhujaid ja püüdsin nendest koloniaalsetest rõhujatest lahti saada siis tegelikkus on mitmel pool Aafrikas olnud pisut keerulisem. Ja seda ka Nigeerias. Joruvate puhul olid nii, et nii see joru, pate lihtrahvas kui joru paate, ülikond oli ühtviisi inglaste vastu ja joru paate. Ülikond sai hästi aru, et inglaste lahkudes on joru patel tegelikult kõik eeldused selleks, et ka ise hakkama saada. Aga näiteks joruvatest põhja pool elanud Hausale puhul oli olukord natukene keerulisem. Ausade ülikond pelgas inglaste lahkumist ja pelgas seetõttu, et Hausale piirkondades, inglaste valitsemisajal ikkagi võimuaparaadis olid valdavalt inglased, mitte Hausad ja ausad, kes olid vähem haritud, said aru, et kui nüüd inglased lahkuvad siis asendatakse need inglased ilmselt lõunapoolsete kristlike rahvastega eeskätt jorubadega ja kahtlemata ausad seda pelgasid. Ja kujutame siis ette, et Hausad kartsid inglasi vähem kui teisi mustanahalisi rahvaid. Mis siis, et inglased olid kristlased, joruvad olid valdavalt kristlased, aga sajanditepikkune omavaheline rivaalitsemine oli Hausade ülikonna jaoks teinud inglased nagu lähedasemaks kui joruvad. Ja sellepärast jah, Lausade ülikond ei aidanud Nigeeria iseseisvumisele kaasa, isegi kohati tegutseti selle vastu ja see oli muide ka üks tegureid, mis jällegi suurendas Hausaldaja joru pate vastuseisu. Et joruvad ei saanud aru, et miks ausade juhid nii leebelt suhtuvad hiiglastesse. Ja tõepoolest Nigeeria iseseisvumisprotsess saigi alguse just nimelt Lõuna-Nigeerias sai alguse siis eeskätt kristlike rahvast aladelt. 1956. aastal sai autonoomia Nigeeria lõunaosa, see on siis see osa, kus elavad ka jorubad. Ja alles kolm aastat hiljem, 1959. aastal sai autonoomia Nigeeria põhjaosa. See on siis see osa, kus valdavalt elavad islamirahvad. 1960. aastal Nigeeria Iseseisvus dominiooni staatuses ja algselt Nigeeria jagunes kolmeks piirkonnaks see kolm piirkonda, need olid need piirkonnad, mis inglaste ajal olid siis noh, territoriaalselt nii välja kujundatud. 1063. aastal muudeti Nigeeria vabariigiks ja siis jaotati Nigeeria neljaks osaks ja see tähendas seda, et sisuliselt need suuremad rahvad Nigeeria neli suuremat rahvast olid igaüks saanud omale autonoomse piirkonna kus siis nende keel oli valitsevaks, kus siis nende rahvaste esindajad olid võimuaparaadi juures. Ja ühest küljest selline suurematele rahvastele autonoomsete territooriumite andmine oli vägagi positiivne aga teisest küljest tekitas tohutuid pingeid väiksemad rahvad, kes seal Nigeerias elavad, tundsid ennast järsku tõrjutuna, nad tundsid seda inglaste koloniaalvõimu lahkumisega, noh, sisuliselt suurt midagi Nende jaoks ei muutunud. Ja vastuseis sellisele neljaks jagamisele oli küllaltki suur. Seda enam, et ka nende nelja osariigipiirid päris täpselt ka nende suurte rahvaste asualasid ei järginud. Ja pole siis ime, et see selline neljaks osariigiks jaotatud struktuur juba 66. aastal kaotati. Ja näiteks tänasel päeval jaguneb Nigeeria 36-ks osariigiks pluss pealinna territooriumiks. Nii et tänasel päeval neid osariike on väga palju. Paraku suurte rahvaste jaoks tähendab see seda, et ükski nendest suurtest rahvastest ei ela ühtses administratiivse üksuses. Ka jorubad on laiali mitmetes osariikides. Kaheksas osariigis on joru baasid üle poole elanikkonnast ja, ja see suuremad rahvad elavad niimoodi mitmetes erinevates osariikides. Kahtlemata tähendab seda, et nendel rahvastel on raske Ennast ühtsena tunda, raskem arendada ühtset tegevust. Aga samasse suuremate rahvaste jaotamine erinevate osariikide vahel teenib mõistagi Nigeeria kui terviku säilitamise eesmärk. Sest kui nendele suurematele rahvastele seal noh, oleks antud ka tänase päevani tõesti administratiivsed üksused, kus üks rahvas oleks elanud ühes osariigis, siis suuremad ja tugevamad rahvad eeskätt jorubadja, Ibod, mis elavad majanduslikult arenenum mas piirkonnas, need oleks kindlasti müünus Nigeeriast lahku lüüa ja ilmselt oleks nad võib-olla seda tänaseks päevaks ka suutnud. Nüüd see Nigeeria kui terviku säilitamine suurematele rahvastele, sealhulgas joru patele, kindlasti selles mõttes ei meeldi, et jorubad oleksid iseseisvana oluliselt rikkam, samas kui nad on tänasel päeval, sest osa joru pote alal teenitud rikkusest jaotatakse täna vaesema Nigeeria vahel laiali. Aga samas, Nigeerias on piirkondi, mis on ülimalt vaesed. Nigeerias on piirkondi, kus ei ole tööstust, kus ei ole maavarasid, kus sisuliselt ei kasva midagi ja need piirkonnad muidugi Nigeeria lagunemisest kaotaksid tohutult. Need piirkonnad ei saaks omadega hakkama, seal tekiksid suured näljahädad ja olukord läheks tõesti väga ja väga keeruliseks, nii et Yasse Nigeeria praegune administratiivne jaotusvõime öelda, et teenib mõnes mõttes just nende Nigeeria väiksemate rahvaste õue. Tänasel päeval on enamus Nigeeria rahvaid seal administratiivse jaotusega harjunud ka joru pat tegelikult täna väga selle eest ei võitle, et nad saaksid elada ühtses administratiivse üksuses. Selle probleemini ilmselt ei ole siis veel jõutud. Sest Nigeerias on ju viimastel aastakümnetel olnud pidevalt probleemiks võim. Täpsemalt asjaolu, et Nigeerias kipuvad võimutsema sõjaväelased ja nende sõjaväelastest võimutsejate seas üldjuhul ei ole olnud jorubasid nende sõjaväelastest. Võimutsejate seas on valdavalt siiski islamiusulised rahvas. Hausad Fulanid, ka väiksemate rahvaste esindajad, aga joru paid jah, eriti ei ole olnud. Joruvad on tegelikult viimastel aastakümnetel Nigeerias olnud võimul väga lühikest aega 1976.-st 1979. aastani. Nüüd viimastel aastatel on Nigeerias toimunud ka demokraatlikke valimisi 1999. aastal näiteks 2003. aastal ja nii edasi. Aga viimastel aastatel toimunud valimiste kohta ka rahvusvahelised vaatlejad kiidusõnu eriti ei jaga. Ja nendel demokraatlikel valimistel on saatnud viimastel aastatel edu just nimelt joru paid rubadon kaasatud valitsemisse. See, kes Nigeerias pääseb võimule, sõltub vägagi sellest, millised rahvad teevad omavahel koostööd ja kas rahvad järgivad pige seda usulist kuuluvust või pidev rahvuslikku kuuluvust. Kui rahvad järgiksid puhtalt usulist kuuluvust, siis joruvatel tegelikult riigi valitsemisse väga suurt asja ei oleks sest kristlasi on Nigeerias vähem kui islamiusulisi kuigi mitte väga palju vähem kristlasena Nigeerias umbes 40 protsenti, islamiusulisi umbes 45 mõningatel andmetel kuni 50 protsenti. Samas kui valimistel järgitakse rohkem keelesugulust, siis oruvatel on suhteliselt hea võimalus võimule pääseda, sest Nigeri-Kongo rahvaste hulka kuuluvatel joru Patel on Nigeerias rohkem sugulusrahvaid kui näiteks Hausadel ja Fulanitel. Aga jah, paraku see keeruline, rahvuslik ja usuline struktuur Nigeerias tähendab seda. Küllaltki raske on öelda, kes järgmistel valimistel võimule tuleb. Nigeeria on väga kõrge sündimusega ma Nigeerias tervikuna on loomulik iive aastas ligikaudu 2,4 protsenti see on kohut tavalt kõrge näitaja. Nigeerias on väga kõrge sündivus joruvad aladel näiteks samas suhteliselt madal suremus. Kui me võrdleme joru vaateala Hausadaja Fulanite aladega siis Hausaldaja Fulanite aladel on küll sündivus kõrgem kui oru pataladelt, aga ka suremus on kõrgem kui oruvate aladel. Sest Nigeeria majanduslik aktiivsus, Nigeeria areng on siiski koondunud rohkem Kristlikusse Nigeerias ja seal on arstiabi siiski eeskätt linnades mõnevõrra paremini kätte saada kui islamialadel. Huvitav on see fakt, et sünnib väga palju kaksikuid. Kaksikute suhtarvu peetakse lausa rahvaste seas maailma üheks kõige kõrgemaks üle nelja protsendi Dioruvatest on kaksikud. Kaksikuid Peeti mingil ajal lausa saatana kätetööks ja kaksikutest vähemasti üks prooviti äratada. Vahel tapeti mõlemad kaksikud, vahel tapeti isegi kaksikute ema ära. Kaasajal on olukord täpselt vastupidine, kaasajal on lausa kaksikute kultuskaksikud on erilise tähelepanu objektiks. Kaksikuid austatakse ja võime siin julgelt öelda et kaksikutel on tavaelus mõnes mõttes kergem hakkama saada juba maast madalast peale perekonnas pööratakse neile rohkem tähelepanu. Sageli saavad nad erilise tähelepanu osaliseks koolides. Kui on perekonnas valida, milliseid lapsi saata koolidesse, kui perekonnal ei ole raha kõikide laste koolitamiseks siis kaksikud on sageli eelistatud olukorrast, neile püütakse haridust rohkem anda. Lastele nime panemisse suhtuvad jorukad väga tõsiselt. Jah, nimedest see suhtumine on vägagi eriline. Arvatakse nimelt seda, et nimi on justkui midagi, mis elab nii-öelda oma elu ja mis on siinkohal huvitav, mitte ainult need loodususundite järgijad ei arvesta seda, vaid ka väga paljud kristlikud joruvad suhtuvad nimelisse väga erilised. Nii et arvatakse, et inimese nimest sõltub küllaltki olulisel määral see, kuidas sellel inimesel elus läheb. Kui see nimi viitab tarkusele, siis arvatakse, et inimene ongi elus targem. Kui see nimi viitab jõukusele, siis arvatakse, et see inimene on jõukam. Kui see nimi viitab aususele, siis arvatakse, et inimene on elus ausa. Aga siin nimede panemise juures on veel üks oluline moment ja nimelt perekonna iga täiskasvanud liige paneb lapsele oma nime, millega ta hakkab last kutsuma. Ja nii võib juhtuda, et mõnel lapsel on neid nimesid õige mitu ja, ja kui perekonnad on suuremad, kui seal on erinevad põlvkonnad koos siis on tegelikult olukordi, kus mõnedel joruva lastel on isegi üle 10 nime. Aga jah, see traditsioon anda lastele neid erinevaid nimesid, see on kestnud vägagi pikka aega. See ei ole muidugi juurdunud täna islamiusuliste joruvate seas. Noh, see on küllalt enesestmõistetav, islamiusulised ju valdavalt ikkagi annavad nimesid vastavalt islami traditsioonidele ja ka seal nimede andmine suhteliselt piiratud ja reguleeritud. Huvitav on see, et kristlasest joruga mehel võib-olla kolm naist paljud Aafrika rahvaste seas on olukord selline, et sealsetel kristlikel traditsioonidel on omad eripärad ja enamasti need eripärad tulenevad nende rahvaste ajaloost, et need rahvad on siis kaasa võtnud ka oma ajaloolisi traditsioone joruvad aladel, on, on see olnud jah, positiivne. Paljud misjonärid ei surunud väga jäigalt, peale seda tuleks need tingimata kõigest eelnevast loobuda. Nii et jah, me joru pate puhul näeme tõesti, et mitte ainult islamiusulistel joruvatel ei ole mitu naist, vaid ka kristlikel oruvatel. Paraku tekitab see olukord muidugi ka pingeid, sest vaesematele Europa meestel Pole ühtegi naist joru pada on väga kuulsad oma käsitöö poolest joru paate, käsitöö on väga hinnatud. See käsitöö on väga mitmekesine, väga mitmesugustest materjalidest tehakse joruvatel, see käsitöö on olnud üks traditsioonilisi elatusalasid. Seda käsitööd on müüdud turistidele joru pade jaoks, käsitöö on olulisel kohal ka kodudes ja jällegi mitte ainult loodususundite järgijatel vaid ka näiteks kristlikel joruvatel kodudes. Selliseid noh, meie mõistes võib-olla paganlike esemeid, mida on joruvad ise valmistanud, on tavaliselt vägagi palju. Nende aladel toimunud väljakaevamistel on leitud ju isegi pronksist skulptuure skulptor tuuride leidmisel. Need valged uurijad, kes siis need leidnud, on avaldanud väga suurt imestust kuidas ammusel ajal on üldse suudetud sellist vilumust rakendada, kuidas on suudetud sellist küpsust rakendada, milliste vahenditega seda on tehtud? Eks siin muidugi võib-olla natukene on olnud tegemist ka võib-olla valgete sellise suhtumisega, et noh, et, et kas mustanahalise Aafrikas ikkagi saab olla sellist kõrgkultuuri. Aga teame jah, et joruvad, on see kõrgul tuur olnud sajandeid ja, ja see ei ole jah väljendunud mitte ainult linnades vaid see on väljendanud jah, ka väga mitmekesises käsitöös. Milline kliima valitseb sealkandis joru vaade aladel on elamiseks küllaltki sobiv kliima. Jah, seal on muidugi väga kuum aasta keskmine temperatuur on üle 25 kraadi, mõnel pool 27 28 kraadi. Suvel on päevi, mil temperatuur tõuseb üle 35 kraadi. Ega ka jaanuaris või veebruaris ei lange temperatuur eriti alla 25 kraadi. No näiteks ei ole joru pottaladel mitte kusagil probleemiks kuivus. Eurobot aladel sajab vägagi palju. Näiteks Nigeeria endises pealinnas joru pate ala suurimas linnas laagoses sajab aastas üle 1500 millimeetri. Seda on üle kahe korra rohkem kui Eestis. Mis tähendab seda joru pate aladel, eeskätt lõunapoolsetel aladel, on küllalt suuri metsapiirkond. Ja need põhja voolsematel joru pate aladel on ka savanne, aga ka seal selline suur kuivus ei ole probleemiks. Niiet joru pate põllumajandus on selles mõttes mitmekesine, kasvatatakse väga mitmesuguseid asju. Aga probleemiks on, et see põllumajandus on kuni tänase päevani valdavalt ikkagi vägagi algeline. See nii-öelda bla põllumajandusülilihtsate tööriistadega on ka täna kahjuks vägagi levinud enamusi. Oru baasid elab siiski linnades ja põllumajandusega tegelevaid joru baasil on siiski allapoole joru patest. Ja arvestades kogu rikkust, mida seal toodetakse, suudab see piirkond siiski küllaltki kenasti ennast ära majandada ja paljudele Aafrika piirkondadele nii iseloomulikku näljahäda joruvate aladel siiski üldiselt ei ole. Milliseks võib kujuneda jõukate tulevik, arvestades, et tegemist on väga suure rahvaga, arvestades, et tegemist on rahvaga, kellel on kõik võimalused kasutada oma keelt oma kultuuri arvestades kõike seda nuruvad kindlasti üks selliseid Aafrika rahvaid, mis on olemas ka 10 50 100 aasta pärast selle rahval on väga head võimalused säilimiseks. Selle rahval on põhimõtteliselt olemas võimalused ka autonoomiaks kusagil tulevikus. Ma ei välista üldse, et rahvas võiks kunagi tulevikus olla ka iseseisev. Seda enam, et joru pate puhul on väga positiivne see, et nende asualal on ka merepiir. See tähendab seda, et muu maailmaga kauplemine on joru patajaks hoopis lihtsam kui Nigeeria sisemaa rahvastel. Aga samas tänasel kujul, kus Nigeeria piir järgib puhtalt koloniaalseid piire, kus riigil ei ole mitte midagi tegelikult pistmist nende rahvaste tegelikult paiknemisega, kus riik ei arvesta tegelikult üldse rahvaste ajalugu ja muud sellist. Sellel riigil on jah, väga keeruline saavutada mingisugust stabiilsust, väga keeruline on saavutada seeläbi nii-öelda õitsengut. Kuulsite keskeprogrammi riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.