Tere päevast, meie üürike aeg hakkab lõppema, ent tänase saatega oleme veel suveradadel. Kohtume vanade tuttavatega ja saame tuttavaks uute inimestega. Kohtumiseks teiega, armsad kuulajad, on siinkohal valmis. Kätlin Maasik, Elina Kusma. Alustuseks üks elurõõmus laul Mait Maltis. Nii näete ja Poola tolleegist. Elas kord, kellel oli metroo. Mu kodukandi rahvas on juba õige mitmeid aastaid harjunud ühel kaunil suvisel päeval kogunema Leesi rahvamaja juurde, et pidada rannakülade päeva. Aga et sedapuhku sai too päev saadetud hoopiski Jumindele, siis Liisi jaoks mõtles väsimatu Maila veel Stream juba järgmise asja välja. Selleks sai rannakeelepäev. Päeva juhtis Mati Talvik. Kell sealkandis suvekodu ja lõpetas Boris Lehtlaaneproua. Piret Norwick Eesti keele instituudist oli kaasa võtnud helilindiaegade tagant. Sellel rääkis rannakeeles mu kunagine naabrimemm Julie Balberg kes juba aastaid rändamas taevastel teedel ranna teelt kõlas Liisil sell palaval juulipäeval rohkemgi. Ja kui muistsed Randlased võinuksid kohal olla, küllap oleksid nad selle üle rõõmu tundnud. Ehk muu, Eesti kuulaja praegu ei pahanda, kui toome teieni keele ja hääle minevikust. Oma elusaatusest, rääkis eelnimetatud auväärne naabrimemm. Nõnda. Elamine hooliga Ehaar kihte tooma ja uppus ära kogu paagiga. Aga näe, ära ääres ja niine elu, päiderson, vedeled meie koha pääsi, noh, oli neli last ja neli tütarlast ja siis minu õiegi onu juurde kasvandinguks kasvatada. Ma olin siis kahe ja poole aastane, lapsi oli email palju. Ma siis olin seal. Naabrist temal oli tüütav ja asi hakkas haigeks, jääme välja õnnitlusi tihke riik ja saad mulle Shana, ma siin lilletee jälle tavaliselt pool. Et tule siis abisse nalja, et laps hakkab surema, vist. Onupojad. Kiukkuma mees suri Siberis lävindlasesi Tallinnasse, pakkis terve talve veel tema hoidis meest, aga siis läksin veel juunikuus LVM viimist. Küla saat, minu filter kommunist, siis oli nii palju siin kõleski SS PayPal mehe patu pärast, et mees on olnud niisugune oioi oma sugulased, oma vanaisa saad sides minuga seltsis ka. Võib-olla ma saingi, kool sai rohkem mulle kooliharidust rohkem puhul ei ole üks talv 516 mulle ja annetusi teha, niisugused võimalused olid kaugemal nii elasid, kihel oli korter, Olivier, aga mina kodu, meil oli Filmumieti Esida vahedki GSM minule sinna. Ole kergete elu ellustraal. Vahine täägi kasvavad nii suureks, et neel pluuse varrukast sise. Proua Piret Norvikule oli rannakeel tuntud ja teada juba aastate eest. Ja ma lähen oma lapsepõlve veetnud tähtsama külas ja kuulnud rannakeelt juba lapsepõlvest peale. Jaa, hilisematki suved, ma olen veetnud Käsmus ja mind hakkas ranna keelni huvitama, et ma hiljem koostasin raamatu Käsmu rand lastejutte ja kui ma asusin tööle 30 aastat tagasi Eesti keele instituuti, sest et ma olen Virumaalt pärit Rakverest, siis Mari Must rannakeele tundja, ehkki kirderannikumurdetundja arvasid, et mina olen just sobiv isik kaasa võtta kirderannikumurdealale ja me läksime Viru-Nigulasse, Lüganusele ja Vaivara murrakut uurima ja see pakkus mulle suurt huvi, aga Kuusalu murrakuga hakkasime tegelema ja alles hiljem umbes üle aasta tagasi. Ja seda tänu headele keelejuhtidele, kes siin rannas meil olid, Edgar lill, hein ja Nelli Mikiver, Viinistul siin Kolga rannas Evald Lindström ja juuli Paal Berg ja nende uks oli alati avatud ja värav, kui yhe ma läksin, siis julgesin alati sisse minna ja nad abistasid ja mul oli selline tunne, et magusa elu rannikumurret vot iialgi ära ei õpi, sest see on niivõrd vanapärane. Omapärane, aga tänu nendele headele keelejuhtidele sain selle selgeks. Tegelen praegu ka sellega. Ma olen hakanud armastama seda murrakut ja seetõttu oli mul väga hea meel ja ma jäin kohe nõusse, kui mulle tehti ettepanek leedil esineda ja minu meelest on see täiesti õige asi, et ka rannakeel kasutusse võtta, aga kui seda võimalik ei ole, siis vähemalt mitte ära unustada, meenutada ja anda siis välja. Meil materjal, rannakeeles on palju, et ka järeltulevad põlvkonnad oskaksid hinnata-austada ja teaksid, missugune see keel oli. Teil on selles mõttes tublisti vedanud, et jõudsite veel kokku saada nende keelejuhtidega, sest kui te tänasel Päeval kinniksite mööda neid rannakülasid, siis nii puhast rannakeelt vist vaevalt et enam kohta, et need inimesed, kes seda tõeliselt valdasid, need on ju tegelikult kahjuks meie seast läinud, on minulgi õnn olnud mitmetega neist kohtuda ja lisaks sellele, et nad seda keelt valdasid, minu meelest esindasid kas seda vanade Randlase seltsi, ütleme niimoodi, need naised, kes harjunud sellega Nad peavad kõigega hakkama saama ja mehed, kes läksid merele ja ei tea millal tagasi ja kuidas tagasi, eks ole. Niisugune rannavaim oli nendes inimestes sees, küllap te seda tundsid ja nagu Karlil then ütles, et rand ja meri on nüüd aga ei ole ühtlasi enam selles mõttes, kes kõneleksid seda vana rannakeelt ja tegeleksid kalapüügiga, nagu omal ajal tegeleti siin nendes randades. Kui te nüüd nendes lahkedes kodudes käisite, küll ta rääkis, olete vist ikka elust ja inimestest ja kõigest, ega te ei läinud lihtsalt salvestama, te pidite nende inimestega ikkagi nii hästi sobima või nad pidid teid omaks võtma, et nad rääkisid teile nii nagu tänade esitasite siin Julie Baalbeck'i loo, see oli tema enda isiklik lugu, see oli tema enda raske lapsepõlv ja kurb saatus. Tema vanematel igalühel ei räägita seda ja Randlane väga lihtsalt ei hakkagi oma isiklikke asju rääkima. Te pidite neile kuidagi lähedaseks saama, seda oskad teha siis meie parem. Rannikumurdetundja Mari Must, kes oli varem seal käinud. Nad olid ka emakeele seltsi korrespondendid. Teeneline korrespondent, et nad olid Tallinnas eesti keeles tol ajal keele ja Kirjanduse instituudis käinud ja meile palju materjali saatnud ja need Lil Heini materjalid, mis on need on väga usaldusväärsed praegu panema neid Eesti murrete sõnaraamatusse, millest on ilmunud 16 köidet. Teil oli hea nende eelkäijate jälgedes käia, jah, jaa. Ja nüüd uuesti on, meil ei olegi teada oma viimase lindistuse, ma tegin Nelli Mikiveri juures 2003. aastal kaks kuud enne tema surma siis jättis, see oli tema 80. sünnipäev meid jumalaga ühe lauluga keelt uurides. Te olete hästi palju levinud ju vanema põlvkonna inimestega mida teie enda jaoks olete nendest kohtumistest kõrva taha pannud väga palju soojust ja südamlikkust ja rääkisin ka siin, et kui tulin Taburla külasse juuli Balbergi juurde, siis on mul märkmed siiani. Minu meelest oli üllatav, et kulda vii ära, et see mulle meelde jäänud, et selline lahkus, millega külalisi vastu võeti ja südamlikus. Tõesti, seda kaasaegses maailmas kohtab ikka vähem ja vähem et kuigi nendel inimestel ei olnud eriti ka ega midagi, aga nendel oli suur südamlikus ja südamesoojust rikkus, millega nad mind tõesti, ma olen väga hea meel, et mul olnud võimalus rannakeelt kuulda, et ma olen saanud randades käia ja kui ma siia tulen, siis ma mõtlen nendele aegadele päevadele tagasi, mis ma siin olen käinud ja ma leian, et töötavad väga vaja teha ja Ma olen selleks võimeline, siis ma teen hea meelega, on meil noori, on vähe järel tulemas ja me ei peaks olema rohkem murrete uurijaid, kes kirderannikumurde ka tegeleksid, et kui mina kõrvale jäänud, siis ikka oleks, kes teda tunneb ja sellest rääkida oskab ja teab ja tunneb kohalikke olusid ja kord räägitud rannakeelt võime need juba nii-öelda ja kord räägitud kahjuks küll saagi, keda näpu otsa võtta ja viia veel mööda neid külasid. Ei ole ju täna ma ütlesin ka siin osavõtjatele, kui keegi teab, kui meile ka, et ikka ja jälle on vaja üht sõna järele küsida tähendust, kui me teeme murdesõnaraamatust. Kuusalu murrak on esimeste seas, mis me paneme sõnaraamatusse ja ikka jälle rannakeel on hoopis teistmoodi ja tähendused võivad olla hoopis erinevad, et kui me paneme ja kui me ei tea, et oleks hea, kui oleks veel kellegi käest küsida. Igal juhul aitäh, et siia Leesi rahvamaja juurde tulite ja võib-olla mõnelegi neist, kes arvas, et rannakeel ei olegi nii tähtis või oluline ikkagi selle teadmise tõite, et, et see on üks huvitav keelekild ja seda tasub hoida ja mäletada. Sest ei ole nõus teiega ja meeldivalt kohtuda. Vaevalt saabunud rikkuse ja. Luus on naastes tulla. Tarkvara ja keeleelutee läheb ja nii ärava sest. Maila, täna on niisugune päev etnideks rannakeeles rääkima, pidas küll, aga saame puudusi, on umbes justkui soome keelega, et no mis asi see siis on, et Soome televiisori, ahest Vaitud ja, ja sealt loetut ja muudkui hakkame ka rääkima ja kõik tuli hästi välja ja, ja kui soomlane küsib, muudkui vastame ja, ja midagi, et ei ole, odan häbist. Häbist jah, samasugune lugu on räige rannakeelega, et Heidi, kas anum puudu ja siis tuleb väikene hirm, et kas kõik on haige ja kas see kõik on samuti usku, pidab olema. Eks me võib-olla ole elanud ühe niisuguse perioodi läbi, kus on ennegi olnud, kelle käest küsida ja vaeva olemas olnud, jah. Ja gene käsu järel on, on käidud ja nüüd vahin kahele poole, kus abi tuleks, hetk enne peab ikka abi tulema, aga abi ei ole kusagilt loota, sest oleme siin linaga kahekest. Seni, eks need ole rohkem präiga, siin oleme kae käte ja kae, keste peame saama seni udu räägitud. Nüüd vist peab minema sellele, kellele üle, millal teised Eestimaal ka mõistavad peale selle kandi rahva Leesil on ühel ilusal juuli alguse päeval esimest korda rannakeelepäev. Kuna me saatsime siin selle rannakülade päeva nüüd mööda külalised ringi käima, siis et oleks ikka rahval põhjust kaleesil kokku saada korraks suve jooksul, siis ongi rannakeelepäev tehtud ja sina selle initsiaator oled. Kuidas see läinud on, sellest mõttest? Tänase päevani, ega päev ei ole veel ehtus, aga see kõik, mille pärast me nüüd siia oleme tulnud ja need, kes on tulnud, need on toredasti selle ajasin vastu pidanud ja imekombel. Meil on ka mitmed mulle tulnud ütlema, et, et see on tore päev, vaatamata sellele, et nad on äkitselt väga kuumaks läinud ja ega siin avatud platsil päikese käes ei olegi inimestel nii nii kerge istuda, seda jälgida. See on üks pool, see, mis tähendab välja paistab, aga teiselt poolt on kurb see, et oleme oma päevaga ajalooliselt ja ajaliselt natuke hiljaks jäänud. Peame ju sellest Võru instituudist ja kaks õllest ja, ja oleme selle kõik kõrvust mööda lasknud, et nojah, teevad seal midagi ja, ja on võru keele instituut ja ja oleme toimetanud oma asjadega, et ei ole aega olnud sellel mõelda, aga mina tulin sellele mõttele jälle möödunud suvel, kui ma kuulsin vikerraadiost Joel Sanga juttu sellest, kuidas Kihnu on teinud oma kihkusil Saabid. Ja siis ma mõtlesin, et, et meil on ju oma kivid ja oma puud ja nii vaene või rikas, kui see loodus siin ei ole. Et rahvas omale osanud seda võtta ühe osana inimesest ja on osanud seda võtta elavana kõik võrgud ja võrgukastid ja paadid ja peremärgid ja ja siin on nii palju avastamata asju ja nii palju küsimata küsimusi. Loodad vastuseid saada. Ega enam hästi ei loodagi. Ega enamasti ei loodagi, aeg on ümber läinud ja nüüd me peame hakkama käima siis arhiivides veel uurima veel küsima, kes vanadest inimestest on järgi jäänud, kes oskavad seda veel rääkida, kes noorematest on tähele pannud, mida vanemad on rääkinud ja eks ta niimoodi tasapisi hakkab käima ja rõõm on mul see, et tahtsime teha laste mängu siin täna sain selle teksti Urve Toom poolt, kes on Loksa koolis eesti keele õpetaja, tema ise on Viinistu pärit, seal räägitakse karranna murret ja kui me hakkasime alguses lastega seda tegema, siis asi tundus ikka väga võõras. Esimesed korrad olid küll nii et noh, et mis me siis nüüd õppima, kas me õpetame nüüd soome keelt või inglise keelt või kangesti tundus võõrkeelena, aga täna siin platsi peal julgeksin niimoodi öelda, et ma ei võrdle ühtegi esinejat, aga see nende kiigemäel mäng oli päeva nael selles mõttes, et see oli just see rannainimese ja, ja see maainimese argipäev, kus ta teeb kõik oma toimetused ära, aga natukenegi eemale saada muredest ja mõtetest, siis jookseb ülepeakaela sinna kiigemäele ja kui koitma hakkab, peab jooksma kiiresti-kiiresti tagasi, sest uneaega jääb ja ainult paar tundi ja hommikul kastega on ju kõige parem aeg ja lastel olid karikakrapärjad peas. Nii et jah, mõtetes. Me võiksime natukene tagasi minnagi sinna aega, selle laulumängu, nad said selgeks sõnatult, päris ilusti. Kahjuks jah, selles suhtes on sul õigus, et me oleme hiljaks jäänud rikk, need tuntud nimed, kõik on juba läinud sinna tähtede taha ja päris õiget rannakeele rääkijad, ma kardan, et meist vanemate natukene vanemate seas ja meie seas ja noorematest rääkimata õieti enam ei olegi, ma ei tea, miks ma selle mõtte peale varem ei tulnud, ju vist tundus see kõik nii norm reaalne, nagu meile tunduvad meie vanemad nii kaua, kuni nad olemas on, et, et see on normaalne, et meil on vanemad. Aga ühel päeval neid lihtsalt ei ole enam ja pole enam kellegi käest küsida ka meid ootab ees tegelikult suur töö, et midagi järgmiste põlvede jaoks siiasamasse Leesile siis kokku koguda. Et need, kes ei ole ise enam kedagi ja nendest inimestest näinud, kes oskasid seda keelte, teadsid neid kombeid, et nad saaksid aimu sellest, kuidas. Elati ja, ja ta tuleb tasapisi, ta tuleb kildude haaval läbi ühe tuttava, läbi teise tuttava, eks ta ikkagi läbi laste hakkab käima, kui on need lapsed, kes on, et pidi siinpoolsaarel ja, ja kes on siia jäänud oma vanemate kaudu. Ma usun ja loodan küll, see on pikk töö, aga, aga no kerge ei ole midagi ikkagi sellest asjast saab asja ja noh, tehnika on ju siiski väga palju laienenud, et need asjad on olemas, need on kogutud arhiivi, neid tuleb minna sealt tema ja tuleb hoida silmad-kõrvad lahti ja vaadata ja kuulata. Ei kunagi ei tea kust keegi võib sulle öelda, et vaat, ma olen sealtkandist, ma olen seda kuulnud, ma tean seda asja, et mul on võib-olla need asjad, kas sa tahad seda kasutada, et siin Leesi rahvamaja juures tegutsedes mõned aastad? Me oleme seda kogenud, et see võib niimoodi olla. Rannakeelepäeva mõte oli ikkagi just see, et tuletada inimestele meelde, et kõik ei ole olnud, mitte nii, nagu ta on täna. No paraku inimene ei õpi oma vigadest, et nii on minu kõrvalt kõik need memmed läinud ja kui Jõks, memm näete, siis ma alati mõtlen, et kuidas nüüd siis niimoodi nii palju juttu ja rääkimata. Ja ma siis luban endale, et noh, et teise memmega või Thaadigma enam seda viga ei tee, et nüüd ma lähen tema juurde ja uurin ja istun, räägin ja kirjutan kõik üles, aga räägime temaga igapäevaselt, kõikidest muudest asjadest, ma vaatan, et ta näeb nii hea välja, moonutan selle ära. Ja ma mõtlen, et mul on aega küll ja küll, et ikka mingisugune parem päev on ees. Aga tegelikult see kõik lõppes väga järsku ära ja me ei ole selleks valmis. Ega siis muidu oli öeldud, kasutasid aega, kasuta seda päeva, mis sul on täna ja tegutse. Kodu. Kui kaua? Meil välisaasta juurde emade jaoks lahendanud. Võõras mure, linnado ka meie olla Läti telia. Kui väike, kes oma häälest kilise Härra, Edmond ranniko. Me oleme teiega mõne aja eest kohtunud, te rääkisite siis seda lugu, kuidas ühest eesti poisist sai Austraalia elanik väga pikkadeks aastakümneteks, aga sel hetkel, kui me seda juttu rääkisime, olite teie just tulnud siia kolka oma sünnikodu lähedale, ostnud siia korteri ja toonud kogu oma Austraalia kodu mööbli kohale, et tunneksite siin ennast koduselt. No nüüd on sellest aega möödas, mida te tänase päeva kohtasin, kolgas, ütleksite, kas te olete oma kodusid leidnud? Mina seda teatame kahetsusega ütlema, et päriskodu nagu siit ei ole leidnud tõesti kehki, mul on praegalt mugav korter, seen kolgas ja kõik asjad on mul siin kaasas, mis mulle pikkade aastate jooksul on armsaks saanud. Tööliskodutunnet nagu siiski ei ole ja nii olen ma siis jäänud nii nagu rändlind, et tulen ja lähen ja veedan suurema jao oma ajast ikkagi veel Austraalias ja siis tulen ainult suvekuudel siia mõneks ajaks nagu suvitama. Kas raskeks ei lähe nii kaugelt käia kahe kodu vahet? No kindlasti läheb ja, ja mida aasta edasi, seda raskemakski, aga on siiski tervist niivõrd hästi vastu pidanud, et pikka sõitu olen suutnud teha, kõnnin juba 80 kolmandad, tähendab, see on no ikka päris mõistlik iga juba ja täiesti mehe ja tiba me ikkagi nii-öelda noh, sellega seoses muidugi aasta edasi seda tead tulevad juurde ja igasugused tervisehäired, nii et ma ei oska lubada, aga mitu korda ma veel suudan need siia Eestisse tulla. Magama üritan iga aastat, järgmine aasta ikkagi tulen ja nii et ehk näeb siis. Eks see aeg, see vahepealne aeg oli liiga pikk teie jaoks. Jah, see aeg, kui me olime sunnitud kodumaalt eemale jääma ja otsime omale kui elamisvõimalusi. Minu juhul siis sattusin Austraaliasse, sest see oli kõige parem võimalus tol ajal. Minusuguseid endiseid sõdureid ei võetud Ameerikasse nii kergesti vastu ja igasugused nõuded olid, mis tuli täita, aga Austraalia hakkas siiski võtma vastu vaatamata sellele, kas olid sõjaväes teeninud või mitte, seal oli töökäsi, oli hädasti vaja ja niisiis sattusin, nägi sinna abikaasaga, aeg venis nii pikaks, 50 aastat või natuke peale selle, kui avanes võimalus jällegi taasiseseisvunud Eestisse tagasi tulla. Kahjuks on see nii, et enam ei ole võimalik kohaneda või aastad on teinud oma töö ja selle tõttu ei ole enam töövõimeline. Ei ole kohanemisvõimeline. Uued põlvkonnad on peale kasvanud Eestimaal ja selles ei ole kedagi süüdistada, see on lihtsalt nii, et aeg on oma töö teinud. Ja 50 aastat koduigatsust. Küll see vist on üks raske asi. Ja tõepoolest on väga raske. Aga lootus püsis ikak, kõik need aastakümned. See meid elus hoidiski, et ükskord läheme koju niikuinii. Oligi aeg, kus kohas esimesed aastad, kui lapsed sündisid ja Pieter poiss oli kümneaastane, tema oli juba niimoodi õpetatud, et kui ta rääkis eestlastega kaasmaalastega, siis esimene sõna oli ikka, kui me kodumaale lähme. Abikaasa oli teda õpetanud niimoodi, et me kindlasti läheme, aga aeg läks edasi, et see sõna jääb ikka peale Nika vaiksemaks ja vaiksemaks. See Peeter poiss suri raske haiguse tagajärjel ja nüüd ta on küll kodumaal, aga ta on selline Kuusalu kalmistul. Ja nii, et lootus jõudis lasteni välja, nii et küll me läheme ekskorti. Nii ta oli täpselt need, aga mida aasta edasi, seda vähemalt kahanes lootusesäde ikkagi nõrgemaks ja nõrgemaks, seal lõpuks tuli alla anda. Aga siis muidugi tuli järsku see teade, et mingisuguse õnne või heade asjade kokkusattumisega on jällegi Eestil võimalus vabaks saada ja nii see juhtus, aga kahjuks minu jaoks natuke liiga hilja. Oma mälestustes te olete nüüd oma kulu ja kirjadega välja andnud kaks raamatut ja kindlasti osa meie kuulajaid on nende raamatutega juba tuttavaks saanud. Teie enda raamat on siis Eesti vabaduse nimel, mis on kaks aastat tagasi ilmunud ja te olete nüüd siis pärast oma abikaasa surmaga tema mälestused kokku pannud üheks raamatuks ja salme rannikaazis, autor ja mälestuste radadel hällist hauani lapsepõlvelood küll kõigil omaette, aga aeg oli sama, et ma usun, et meie kuulajate seas võiks see raamat päris suurt huvi pakkuda. Mida te ütleksite saateks sellele oma abikaasale, raamatule, mälestuste radadel? Kuidas seda nüüd ütelda, raamat mälestuste radadel on ühe inimese elukäik, aga samal ajal on ta ka tuhandete ja tuhandete teiste inimeste elusaatus, võib olla mõningad erinüanssidega, selles raamatus on väga palju niisugust üldist, mis lähevad kokku väga paljude inimeste saatusega. Selline põlvkonna? Jah, minu abikaasa on sündinud koos Eesti vabariigiga tähendab 1918 ja nii tema hakkab oma lugusid siin kirjutama ka jälle vabariigi sünniga. Ja täpselt niimoodi ja väga paljud on mulle tagasi helistanud ja kiitvaid sõnu selle kohta ütelnud, nii et ma soovitan seda teistegi lugeda, kes on samaealised ja samade probleemidega. Tuleme Eestisse ja tuleme õige pikkade aastate taha. Kas te olete nõus ehk vaatama sellesse lapsepõlvekodumajja, kus te sündisite ja ja võib-olla räägite ka mõningaid mälestusi? Ajal, kui Eesti iseseisvaks sai esimest korda vist ainult edulood ei saatnud seda Eestit ja ma arvan, et kõikide mälestused päris kuldsed ei ole. Noh, läks hiljem, kuidas kellelgi läks? Jah, ma võiksin alustada võib-olla natuke oma isa lapsepõlvest, isa on pärit Pedas päält Pedaspäev külas, enamasti olitusega väikesed talukohad või olid nad koguni mõisa rendikohad, ma seda isegi täpselt ei tea. Minu isa on sündinud nisumäe talus ja seal on tema tulnud ketras. Aga juhtus niimoodi, et minu isa ja saad 1900 olukorda, ta oli sunnitud oma kodu maha jätma. Kuna tema abikaasa, siis tähendab minu vanaisa, temal juhtunud, tunnetad, et tal noh, nagu vanasti olid, läksid soolikad sõlme, selle tagajärjed lihtsalt sorry, ei saanud õigel ajal arsti juurde või katsearstiabi oligi kättesaadav on, ma ei tea. Teie vanaema jäi leseks ja kui palju tal lapsi Tallale kuus poega ja üks kasutütar oli tabav õetütar, õieti oli tema kõige noorem laps oli siis tal süles, siis noorem vend sai selle õiguse seal talus peremehed seda ja siis vanaema oli sunnitud oma lastega sead majast ära tulema. Praegusel hetkel on see vara inimesi lahutamas, aga juba nii ammu aastate tagant ka. Oligi minu isale aidati muud midagi, ta läks 10 aastaselt külasse karja, see oli muuksi külase sees, seal. Kuhu see tee, vanaema küll oma lastega, siis läks kuudel Minnali No temal olid sugulase Leesil ja kus tal oli, ta lihtsalt vaatas, kus ta sai korterid ja käid seal burka parandama, seal niimoodi said natuke tööd teha ja mis iganes. Need kindlad kodu alguses ei olnudki täna siin, homme seal kuskil kõigi oma lastega. Ja seal oli üks hundimäe, talu oli kuskil seal tema siis oli. Lihtsalt oli seal üks lahkem perenaine ilmselt eks ole, kes võttis sagedamini laste pered, sest ega nendega ju väga vaikne ei saanud olla. Jah, minu isa elas oma eluga, Kembarile, võeti tema seest kasulaadseks, oli seal karjas orhideepoisiga ja käid seal koolis, see on siis püüda meheks, saidist muidugi tuli sõda. Vabadussõjas ja nii, aga vahepeal ta muidugi võttis oma naise ka vabastada Suure-Jaani tütar Elizabeth või suure liisingu eeldi ja sea minema ja siis tema muidugi rääkis põhiliselt rannakeelt ja ma isegi tema najal õppisin ka mõned sõnad rääkima, nii et mulle väga meeldib rannarahvas järana jeen. No ja siis, meie elu kulgesid muidugi niimoodi esimese korteri, kus mina natuke mäletame, aken oli väike, Twitteris, et see oli mõisahoonet seal, aga pärast vabadussõda teist tuli sõda krahvida, üks sugulane sinna ja siis aeti meie vanemad sealt välja. Teised perekonnad, kes seal olid, aga nad andsid seal tsitri mõisa juures suvitusmõisa rajoonis näikesed ruumid, mis seal olid siis meie saime pesukööki, siis saime ühe korteri juba menetletud. Ja seda ma mäletan, et seal oli niimoodi, et lumehang oli toanurgas, talvel Köök elamiseks ehitatud ja mäletan seda, et ma olin kopsupõletikus kuus nädalat seal sees. Arst ütles, et ega teisest poisist midagi asja saad, see on läinud ja nii olime siis seal mõisamajades veel üks teine koht oli, seal nimetati sooja sauna või metsamaja, seal olime siis seitse aastat ja lõpuks siis minu isa sai kaks ja pool hektarit maad, mis käisin, seal jaotati üks kannustik ala või kus oli mets, maha võetud, tehti väikesed krundid ja isa ei saanud kaks ja pool hektarit omale sel ajal siis oli meil nagu oma maja jaoks krundi, aga ega see maja ehitamine nii lihtsalt ei läinud, talle vaatad, raha ei olnud, see oli juhuslik kala, püügistamisi, isa iganes tegi, oli vähe kalur, jää, ema, kodune ema oli kodune ja aga nad käisid ikkagi ka koos. Koos kalale. Jaak hammele võrgule rannaäärsetel pinkidel isa talvel muidugi organiseerid, sest üüris nooda ja siis tehti suurim jääb ikka no taga ja igasuguses, mis vähegi võimalik oli, kasutati ära. Teie olite siis juba isal kõvasti abiks? Jah, see oli juba 39.-na. Kas nii kaua siis oli selline rahutu elu teile kord siin, kord seal ja õiget paika polnudki? Selle eelmise Eesti vabariigi aja oli teie perel väga raske toime tulla. Väga raske taimeriga rannakülades ei olnud ja tööd ja kui sul ei olnud ka rannapüügivahendeid ja need olid tohutult kallid ja ta ei saanudki nagu jalgu alla. Need väikeste maalappide kalarannakülade seal rikkaks ei saanudki. Inimesed tahtsid ikka seal oma kodus olla. Ega meie õega ei tundnud, et me vaesed oleme. Meie ei tundnud, et meil oli kogu aeg kõht täis ja me arvasime, et nii see peabki olema, aga meil oli tohutu lihtsalt ilus lapsepõlv, tütreid, mõisapargid ja vanad, mahajäetud õunapuuaiad ja sõstrapõõsad ja mis need olid, kõik meie päralt ja pähklipuud ja mis iganes. Ja ma arvan niisugusest lapsepõlve nagu minul tegelikult oli, südamele mitte väga paljudel. Kustas. Renna. Aastaid oota. Kuidas jääda? Vaata ta. Koostajate. Ta. Läinud reedel astusin sisse pensionäride ühistu oma abikäsitöökauplusesse Tallinnas Kadriorus ja sealt kuulsin, et oleks mõistlik tagasi tulla järgmisel päeval, mil kohviku poolel avatakse uus näitus, kuulatakse muusikat Andres Gleneti esituses ning kohtutakse doktor Tiit kütneriga. Järgnevad jutud ongi pärit sealt. Ma pean tunnistama, et olles polnud kunagi alguses geeni loomise juures, Edajate süsteem töötab, nii ei saabu õigel ajal labidat astendil öelda, mida kauem inimene peab ootama, et jõuda eriarsti juurde, seda raskem on seda keerulisem ravida, seda pikemat ravi kallimaks läheb haigekassale seda valmis. Selles mõttes perearstisüsteem kahjuks ei tööta nii hästi nagu vaja on muidugi väga toredaid häiretega aste, aga on ka selliseid, kes lihtsalt kas kirjutajatele retsepti 100 kohe kuhugi edasi mõtlemata loogiline ja ütleme, reaalne oleks silmadeta. Inimene teeb kõige rohkem kaks kuni kolm valekäiku, enne kui ta võigaste aga 70 komball, seal on väga tülikas, väga aeganõudev haigust leevendav ja väga kulukas nii maksumaksjale kui teil endal. Nii et selles mõttes ma pakun välja, et kui teil on tuttavast kasutada tuttavat arsti kui te leiate, et teie perearst ei ole, ei ole piisavalt huvitatud teie haiguseks. Niisiis sellisel juhul soovitan vahetada, seal saab kirjutada ainult üks paber. Ma võin teile öelda ka oma puhtast kogemusest. Perearstid on kahjuks praegu üle koormatud kõik, kes on saanud ära põgenema, väga põgenenud. Osadel perearstide puhul tekkis olukord selline, kus jaoskonnaarsti nimetus lihtsalt pandi ümber perearstiks. Tegelikult on niimoodi, et perearst peaks olema selline arst, kes näiteks satute haiglas, kas tuleb, sime, külastati, uurige, haiguslugu on kõigega kursis, seega toimub selleks olema. Tegelikult on see süsteem, mis töötab Hollandis, Saksamaal, kui Inglismaa oleks viga. Aga meie oma oli veel niivõrd noor, et esiteks perearstid on ülekoormatud töökoormus ja palga suhe ei ole just normaalne, eks ju. Selles mõttes selline logistiline, see on mul siin vahepeal vajalikuna ja midagi teha ei ole see kindlalt ajutine, see on, sisuliselt on tegemist tuttava arsti süsteemi, kellel totovastased teavad, et alati saab pöörduda tema poole. Alati ta aitab, aga kõigil ei ole, siis tuleb teada, kuhu minna, kelle poole pöörduda. Urmo Rüütel nüüd on Kadriorus vesivärava tänava seitse ühistu omabi kohvikus avatud teie meremaalide näitus ka sammuiva maalitel. Mis teid õieti maalima ajendas? Meremaalima ovaali juba 30 aastat meremees 40 aastat merel olnud ja sellepärast olengi pühendanud rohkem meremaalide peale. Meri ei kao teie elus kuhugi, kui te just ise merre sõida, siis on ta silme ees. Kodumeri meie õua-alune meri, on teil selline ka olemas? No nüüd ma olen põhilises Kaberneemes seal Kolga lahe ääres Kaberneeme sadamas ja rannikul olen maalinud nüüd juba viis aastat järjest vina Tallinnas kalamajas päritaksid kaheteistaastaselt juba kalameestega merel käima. Eriala on minu jaoks terve elu. Täna on ilus päikseline laupäev on siin mõni sähmakas ka vihma tulnud, aga teie olemist siin Tallinnas vesivärava tänav seitse ja Köleri kaheksa ühisel aadressil kohvikus, mis vanemale seltskonnale ei ole need vihmasabinat seganud, siin on kenasti rahvast ja ma jään siin juttu nüüd selle kohviku juhataja proua Eha leinast saarega Te kolisite poolteist aastat tagasi rahvas teadis teid seal Kadrioru lõpust rahalise konna nime all ja nüüd olete uutes ruumides juba mõnda aega olnud, kuidas siin läinud on? Läinud on niimoodi, et rahaliselt nagu ei, tuleme välja, aga rahvast käib ja just üritustel, kuna meie oleme võtnud nüüd rahvusvahelise projekti kohvikupäevakorda või niimoodi kohvikus toimuvad. Teisipäev, kolmapäev kahel päeval muusikatunnid elava muusikatunnid, mis on kella kahest kolmeni, käib meil Andresklemet, kes mängib ka täna, laupäeviti on meil arstivestlused luuletuste lugemise iga kuu lõpus on kunstinäitusevahetus, nii et kunstinäitused on meil pidev niisugune, kuni mul on nüüd detsembrikuuni kunsti näitusteks saali seinad hõivatud. Kas igal laupäeval on ühel ja samal ajal, ühest kolmeni toimub veel laupäeval kõik see ühel ajal ja sisse võib astuda, kelle vanapiiranguid ei ole ja täna mul oli siis võimalus kuulata ja vaadata ja ma ütleksin, et inimestel oli huvi suur ja siin oligi huvitav olla ja need tunnid läksid väga kiiresti ja teil on siin siis kohviku poole pealt lõunasöögid kohvi ja üks päris teile omane on vanaema kooke ja vanaema koop, mida me küpsetame, siis on veel meie firma nagu niisugune on kohupiimakooke, teeme rabarberikooki ja veel on porgandikook, mis tullakse meie käest siis lausa ostma, küsima, et koogid on mitte odavamad kui mujal muud toidud, ma ütleksin ka võib-olla niimoodi keskmisel tasemel, nagu te ütlesite, te ei tule isegi omadega välja välja, et eks see asi ei ole lihtne. Ma usun, küllap teile kuluks siia abilisi nii nõu kui jõuga ära. Neid kuluks kohe igatepidi ära, kasv asjade näol, kui inimesed midagi tahaksid meile annetada, näiteks üks väga suur valulaps on meil praegu nõudepesumasin, mida tervisekaitse saab meie käest, aga mida meil ei ole võimalik osta, mine tea, Eestimaal võib-olla leidub mõni niisugune inimene, kes meile sooviks osta seda masinat rõõmuga, võtame vastu igasugust abi või mõni firma, kes vahetab endal näiteks vanema masina uuema vastu, miks mitte, miks mitte ka niisugune asi on teretulnud, me oleme kõige eest tänulikud, inimesed on väga palju meile toonud nõusid, mis kaovad, on teelusikat, klaasid lähevad katki, kõike on inimesed toonud ja annetanud ja muidugi mis on praegu väga suur valulaps, mul on kunstinäitustel valgustid, et kui võib-olla mõni valgusti firma, aga äkki sooviks meid aidata, et saaks meile valgustid vastavad kunstinäitusele vanemale põlvkonnale orienteeritud kohvik. Ega te siit kunagi kulda kaevama ei hakkagi, see on ju ka selge, Suhandena külgugeja abiks tuleb, ütleme võib-olla tee kohviku lahtioleku ajad. Need on iga päev välja arvatud pühapäev, kellaajad on 11-st neljani. Võib-olla võiksin anda teie kohvikulauatelefoni numbri ja kellel tekib mõtteid, kas või no kas need meie kuulajad just suured toetajad on, aga mine tea, kellel tekib mõtteid, mis võiks veel olla ja kes tahaks tulla võib-olla siia sellesse kenasse ringi, võib enne helistada ja küsida ja uurida maad. Ja teie number on kuus, null üks viis seitse, kaheksa, null kuus null üks viis seitse, kaheksa null. Et need, kes mäletasid seda endist rohelist konna ja võib-olla siia pole veel jõudnud, siis teadke, et siin on niisugune asi olemas. Oodatud olete kõik nii noored kui vanad. Vesivärava kohvikus on üks moodsama nimetusega inimene ka nagu projektijuht proua Leida Rätsep. Teie tegelete ühe omapärase asjaga, siin projektijuht on meil veel üks noorem, kes õpib praegu sotsiaaltööd, mina olen abi toetaja ja tegija ka mingil määral ja selle projekti käivitamiseks loodud mittetulundusühingu looja liige ja me siis väikese grupiga nagu selle lõime, et Te võtta oma tegevuse sihiks seenioride ühtse Euroopa SKP võrgustik nimetatakse ka meenutuste, maja, mälestuste maja ja palju niisuguseid toredaid nimesid sellel ja see liikumine on juba vana, üle 20 aasta Londonist alguse saanud ja eesmärk on selline, et anda eakatele inimestele koht Euroopa liidu piirides või maades või oma koht, sest ainult noored ja ilusad ja edukad ja rikkad on nagu vaateväljas kogu aeg ja eakate inimeste taotlus ja nende võimalust vabaja kultuuriliseks veetmiseks, tegevuseks ja nende määratlemiseks üldse. Et on see projekt siis just nende jaoks seenior inimeste jaoks ja see praegu on koondunud meil siis selle väikese poolkeldrikorruse kohviku ümber, kus siis me saame üritusi teha ja kus me saame inimesi kutsuda kokku ja seniste kontserdite ja näituste ja, ja kohtumiste ja nii edasi tulemusel on terve hulk kujunenud niisuguseid inimesi, kes tahavad tegutseda ja tahavad endast midagi delta võim kuhugi jälje veel jätma. Ta enne kui koduseks vaikseks jääda, et kodust välja tulla ja millegagi tegeleda. Me oleme juba selle tegevuse lühikese ajaga terve rida niisuguseid inimesi koondanud, et kellel see vajalik on ja teistel on jällegi oma korthiane. Kuulad täna, kiskus kohe tantsuks juba. Et selles mõttes me tunneme, et see töö on vajalik. Me trügime nagu edasi, esimene etapp, nagu oleks siis mälestuskastide mälestuskohvrite valmistamine sest need on nüüd siis väljundid maailma või Euroopa maadest, Need rändavad, ringlevad Euroopa maades, mida sa mälestuste kohver endast kujutab, see on tegelikult tõeline kohver, eks ole, see on kohver ja see kohver sisaldab siis etappi inimese elust, mida ta ise peab tähtsaks enda elus. Kas on lapsepõlv olnud, kas on õpiaastat olnud, kas on tööaastad olnud, kas need on võib-olla perega kuidagi seotud olnud vaid pensioni ja tegevused, kirjutised, jäsemed, esemed, kirjutised, pildid ja need siis seatakse noh, niisuguseks väikeseks nagu nukuteatrilavaks. Me käisime Kotkas seminaril või õppimas. Ja nüüd veel on üks õppus tulemas sellestus kastide teemal. Seal oli väga huvitavaid just niimoodi, mida ja kuidas lihtsalt väikselt selles formaadis anda edasi mingisuguse etapi mulje ikkagi või toob vaatajani ja need kastide rändavad Euroopas juba ringi, mitmeid aastaid rändavad ringi ja üks saksa firma siis korraldab seda kastide, transporti ja meie kergelt nüüd valmistuma selleks, et ükskord ka saada sinna ringi peale ja oleme okupatsioonimuuseumiga käinud rääkimas, et kui see peaks tulema. Te näitustesaaliüürid on hirmus kallis, aga seal on väga ilusad võimalused nende kastide näituseks põnevad asjad, tegelikult ise oleme nii kihevil, aga kuidagi tundub, et vahepeal see ind nagu raugeb, kui meil üldse mittetulundusühing kaludustas, võidad kuud tagasi nullseisust nulleelarvega, aga need head aktivistid siis nagu kannavad praegu seda õnne. Õnneks neid inimesi ikkagi on eemal ja selles põlvkonnas on ja, ja see meid praegu nagu hoiab tegevuses ja, ja veel natuke vaimustuses ei tea, kaua, tõus on teil kindlasti alles ees ja soovin teile palju jõudu ja edu ja küllap see on üks kena asi, kui see järgmisesse etappi jõuab ja kui inimesed rohkem sellest teada saavad ja, ja innustuvad teie ise olete nüüd väge täis, ma saan aru. Peaaegu ja täna oli tore vaadata, kui inimesed nonii, heatahtlikult ja tulevad pakkuma, mida temal on mälestustest ja millega tema võib aidata kaasa ja kui lõpuks kisub juba tantsuks, siis tunned, et asi on korda läinud. Ja ongi tänased suvejutud otsas, aitäh kuulamast. Muusikat valis saatesse Kätlin Maasik. Toimetas Liina Kusma kaunist lõikuskuu lõppu teile.