Tere algab ülekuulamine üle kuulajatakson Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Eesti poliitikas käib vennatapu sõda. Isamaa ja Res Publica ühendpartei kaevikutest antakse armutult teineteise pihta tuld. Vend ei tunne enam venda, kuulirahe alt astub ülekuulajate ette Mart Laar. Kas ingel või saatan? Seda näitab tänane üle kuulanud. Tal on ülekuulatava Mart Laar, tere. Tere. Mart. Värskemalt natukene mälu, mis oli see põhjus, miks kevadel uut hingamist leidev Isamaa kordades üles käpuli ja, ja rahva naeru all oleva Res Publica Noh, ma arvan, et ta nüüd valetastes Publica liikmeskond on seal suuruk väga vahvaid inimesi vaadates kasvõi kui populaarse ja toreda presidendiga kandidaadi suutis Res Publica välja pakkuda ja ma arvan, et kui inimestel on olnud sarnaseid ideid ja sarnaseid arusaamu, siis ei tule vaadata, kas keegi on käpuli või mitte, vaid tuleb, tuleb vaadata, kas saab midagi koos ära teha. Nii et selles mõttes nõus, et Isamaa korjas Res Publica nagu ülesse Ma ei ütleks niimoodi, sest et Res Publical on nagu ma ütlesin, väga tugev liikmeskond ja palju aatilis inimesi. Ja igal erakonnal omad tugevad küljed, võib-olla Res Publica probleem ongi olnud selline viimase aja teatav lõhestatus või omavaheline sissisõda. Ja võib-olla on kolmandajõud tulekust kasvu seda ületada, võib-olla me ei saa sellega hakkama, võib-olla saame seda, näitab aeg. Kas teid nagu ei häirinud see teise pruudi staatus, et kui Res Publica oli pikka aega nii-öelda Reformierakonna jope alla pugenud ja püüdnud siis, siis teie pidite nii-öelda võtma selle, keda, keda teised ei tahtnud. Ei ma pean tunnistama, see mõte naha kohe nagu ei tulnudki endalegi pähe, nii et selle aspektist nagu asja vaadata Kas on õigus neil, kes ütlevad, et, et, et seda ühinemist nõudsid ka parteide rahastajad? Ei, meil ei ole oma rahastajatega küll probleeme olnud, Res Publica kohta ma ei oska kommenteerida. Tuleme tänasesse päeva, täna käib selle ühendpartei või veel sündimata ühendpartei ümber tohutu tri Angel seisu. Suhteliselt arusaamatu. Teil oli härra Aaviksoo, mingi härrasmeeste kokkulepe on, ma saan aru, et see enam ei kehti. Kokkulepped kehtivad, tossu tuleb, meil olid ettepanekud ja ma juba mitu ettepanekut suutnud esitada. Paraku on meie erakonnad leidnud mõlematest ettepanekutest alati teatud Poolas, mis neile meeldivad ja teatud pooled, mis neile ei meeldi. Ja kuna siis teatud pooled ei meeldi, siis pole need ettepanekud läbi läinud, kuigi ka viimane näiteks eestseisus tegi Isamaaliit ettepaneku, et võib-olla ikka võtaks need barjäärid nagu hääletusel maha. Nõus ja noh, nii ta läits. No ta oleks sellepärast nii, et muidu oleks tee juba peaministrikandidaat. Noh, need ettepanekud, eriti enne seda, kui hääletama hakati, nii et selles suhtes oli see hääletuse teadmata ega ei ole mõtet peale siis hääletamist hääletamisreegleid muutma hakata. Aga see andis teile väikese sellise enesekindluse, et Res Publica sees on inimesi, kes on valmis Mart Laari peaministriks saamist toetama. No ma arvan, et ega ma poleks selle pakkumise sellele kohale kandideerida ka vastu võtnud, kui ma kui ma seda poleks arvanud, samal ajal, mis oli mulle väga rõõmus üllatus ja mis mulle tundub, et esimest korda Isamaaliidu ajaloos niimoodi, et Isamaaliit ise oli oma oma seisukohtades ühte, sest et mõlemad on tugevad kandidaadid ja see piir loogiliselt võttes ei jookse niimoodi läbi, et Isamaaliit Res Publica ainult. Aga. Meie oma liidu sees jookseb selles mõttes, et seisusele kõik ühehäälselt Jah, ma ütleks, et see on suhteliselt haruldane toetus vaadates Isamaaliiduga ajalugu, kus on alati hästi individualistid sees ja mulle just sellepärast seda kord meeldib, et seal on inimesed, on alati oma arvamust ja see arvamus ei pea minu omaga kokku langema ja seda kokku ei lange, julgetakse ratiga välja ütelda. Ja selles taustal saada selline toetus just Isamaa kiidu poolt oli ma tunnistama väga meeldivaks. Muide, kas te mäletate, kelle idee või kuskohast see mõte sündis, tuua ühendpartei etteotsa, Jaak Aaviksoo just Res Publica poolt. See vist sündis rohkem Res Publica poole pealt, aga ei saa ütelda, et oleks sündinud kogu Res Publicast vähemalt nii palju. Mina tean, tuli ettepanek või see teade, et Jaak Aaviksoo Res Publica kandidaat paljudele ka Res Publica liikmetele üllatuseks, kuid kindlasti on Jaak Aaviksoo tulek poliitikas äärmiselt meeldiv. Selles suhtes, et tegemist on ju tugeva tugeva kandidaadiga ja ja väga-väga võimeka juhiga. Vaatamata sellele, et isamaal on ju olemas kogemus ühe rektoritoomisega sealtsamast ülikoolist toomisega poliitikasse, mis tegelikult ju flopas selles mõttes Peeter Tulviste ei saanud president. Kas see tulek ei pea tähendama alati seda, et sinus siis peab mingisugune ametikandja ilmtingimata saab ja mul on kohutavalt hea meel, et Peeter Tulviste on poliitikasse tulnud, tema üksisugune Isamaaliidu tõeline raudvara tarvis ühte tarka meest ja siis veel tarka psühholoogi selleks, et keerukaid olu koodi arutada, selleks, et panna meid endid teisi mõtlema rahulikumalt, süsteemsemalt, siis on Peeter Tulviste noh, tõesti asendamatu ta on nagu selline, üks neid meie erakonna tegelikult vaimseid kandetalasid kahtluseta. Temast on saanud ikkagi nagu selles mõttes korrale balletitantsija, tema ei ole just solist, temast enam. Paraku Eesti presidendivalimised inimestega nii teevad, ei, ei tule ju enam nii-öelda esimest viiulit. No Eesti presidendi valimise süsteem on selline, et seal selle viiuli mängimine on üsna raske, kuid Peeter Tulviste peeti tegelikult väga tugevaks kandidaadiks, mida ta ka oli ja see oli ka põhjus, miks ta kohe esimeses voorus välja hääletati. Mis on Res Publica poole ehk Taavi Veskimäe etteheited teie kandidaadi osast olete kindlasti kuidagi nad enesele teadvustanud. Nüüd mulle tundub, et Taavi Veskimäele otseselt ei olegi mingeid etteheiteid. Meie viimase ajavestlused on küll rohkem kulgenud sellel teemal, et et kuidas seda erakonda üldiselt juhtida, sest mulle tundub, et meie arusaamad sellest, milline on erakonnademokraatlik juhtimisviis või, või selleks, kas mingi koha saavutamiseks tuleb kellelegi katiilitada. Ehk vaata, mina, Mart, toetan sind peaministriks avat sina pead minule andma seda, seda, seda, seda, seda ja laskma mul teha seda, seda, seda, seda. See väike diilitamine käib praegu ikkagi ka. Nagu ma pean tunnistama, mul on selline diilitamil olemuslikult, lapsest saati vastik olnud, ma ei oska seda teha, ma ei taha seda teha ja ma ei hakka seda tegema. Ja kui sellest aru ei saada, siis on küll väga-väga halvasti, sest et ei ole mitte vastavalt, ma pean ütlema mulle, vaid, see on ka vastavalt minu erakonnale. Me me lihtsalt ei tulistama, ei, ei tolereeri, sellist lähenemist ja kui me vaatame seda üsna nii ägedat sissisõda kui Res Publica sees, mina pole veel oma poliitilise karjääri jooksul näinud, ausalt öeldes selliseid väljendeid kasutatavad, nagu seal koosolekutel lendavad, mida ka riigikogu aseesimees, endine spiiker proua Ergma on kirjeldanud siis ka minu poliitilise karjääri ras Ma pole midagi sellist näinud. Ja tahetakse öelda, et peaministriks saamise hind on see, et, et peaministrikandidaat peab selles sõjas võtma nagu ühe poole ja aitama siis ühelt poolelt teisest üle sõita. Siis ma ütlen küll, tänan väga. Mind selleks kasutada ei õnnestu kohe päris kindlasti mitte. Kas ma saan õigesti, et ka sellepärast just on sisse viimata need paberid, millest reedel? Täiesti õieti aru, sest et küsimus ei ole selles, kas keegi saab peaministriks või mitte, vaid küsimus on see, kuidas seda erakonda juhitakse ja kui kui on selline arusaam erakonna juhtimisest, et peaministrikandidaadiks võetakse mingisuguste diilitamiste kaudu ehk tülitatakse jälle kellegi vastu kuidagi või, või kellestki üle või kellestki mööda minnes, siis juba viis mulle olemuslikult vastuvõetamatu. Ja kui ei saa väga selgeks, et c5 lõppes, noh, see mõtlengi, et ei piisa sellest, et Me nimetaksime peaministrikandidaadi, tuleb ikka väga selgelt paika panna, mis selle erakonnaga edasi saab. Sellised kriisid lõppeksid ja see tähendab ka seda, et, et ei ole ka võimalik, et vastaspoolelt või teiselt poolelt hakkaks siis pihta, et meie toetame sind sellepärast, et kui sina sinna kuskile pääsed, siis et keerame teisel poolel kohe kaela kahekorra. Noh, ma ütlen, see on erakordselt nõme suhtumine, selline ja mina, ma olen võib-olla liiga kaua poliitikas olnud. Mul on igasuguseid asju teha, vaadake, vot see on üks asi, milles mina osalema hakata. Mida teine pool nagu nõuab, mida Veskimägi ootatailt? Või noh, ta ootab seda, et ta saab Blanco veksli kogu oma siseopositsiooni mahasurumiseks, kui ma nüüd väga lühidalt kokku võtta Te olete ise kindlasti enda jaoks sõnastanud ka selle, mille poolest Jaak Aaviksoo oleks parem peaministrikandidaat kui Mart Laar. Jaak Aaviksoo oleks kindlasti sellepärast, et tal on vähem ette heita. Tal ei ole sellist pikka, viie aastast peaministriga karjääri selja taga, milles on omad positiivsed küljed kogemuse hankimisega ka on siis väga pikk loetelu, kõike, mida ma olen halvasti teinud või milliseid kohutavaid katastroofe olen põhjustanud võib-olla vahetevahel ainult orkaanid ja ja vulkaanipursked jäävad minu mõjualast välja, kui ma, kui ma nii mõningaid neid süüdistusi loen. Ja, ja noh, see on lihtsalt paratamatu ja selline teatav värskus on kindlasti, härra Aaviksoo, üks selline, selline tugev küll. Kas teile ei tundu, et see on ka omamoodi miinus selles mõttes, et Aaviksoo kapis on kindlasti asju, mis vajavad veel rattalist. Teie olete suhteliselt läbi rapitud mehega. Minust nagu enam midagi välja ei raputa, kõik jutud, mis ka praegu räägitakse, on juba väga vanad, niimoodi selle tõttu mulle omistatakse pidevalt piinlikkuseks tegusid, mida ma tõesti teinud ei ole. Ma nagu sain aru, et ma olen ka Eesti rahareformi korda saatnud, milles mind pidevalt süüdistatakse see auvõi, sellepärast et ma tahaksin kuidagi vastutusest kõrvale hiilida, aga mul on lihtsalt piinlik, et et seda väga positiivset sündmust, mis minu meelest oli väga õige samm ja kõik sellega, mis seotud olid ka väga õiged sammud, tegid siiski teised mehed nagu Siim Kallase, Tiit või mis ei taha millegi ütelda, neid tuleks nüüd süüdistama hakata kuidagiviisi. Aga see lai ampluaa, noh, see mul tekitab teatavat kohmetust juba. Kas me praegu räägitud vestlus tähendab seda, et et mingis mõttes võib teil peas mõlkunud aga mõte, et kevadine nii-öelda kokkuastumine Res Publicaga oli siiski vale ja see oleks pidanud jääma toimuma? Ei, ma vaat seda mõtet mul ka peas ei, ei mõlku, sellepärast et nagu ma enne ütlesin, mis on osutunud täiesti õigeks, on see väga asjalike toredate ja tublide inimeste hulk Res Publicas, kes tegelikult tahavad tegutseda ja kelle arusaamine demokraatiast, erakonna ülesehitamist, sellest, et tuleks midagi positiivset ette võtta. Ta vastab väga minu enda omale ja, ja paljude teiste inimeste omale. See ei tähenda üldse, et kes, keda nad näiteks selle peaministrikandidaadile toetab, on see Laar või Aaviksoo, see on täiesti teisejärguline küsimus. Ja oluline on see, et, et tegelikult see ühinemine ikkagi teoks saaks, mis viisil kuidas seda näitab, nüüd siis ilmselt lähema tuleviku. See tähendab, et on võimalik see, et kevadel lähevad valimistele eraldi nii Isamaaliit kui ka Res Publica kusjuures Isamaaliit on siis haaranud nii-öelda mõistlikuma osa Res Publicast enda nimekirja. See mõistlikum osa Res Publicast on see ikka väga rumal nimetus. Kaheksa häält, need, kes teile seisvusest tulid Teil on raske pidada neid, mitte mõistlikes, ei ma kindlasti. D, aga ma arvan, et kui on, kui on tõesti noh juttu siis Res Publica Isamaa ühinemisest tegelikust ühinemise, siis ma arvan, et neid tulijaid on tunduvalt rohkem. Väljavõte toimikus kogutud materjalid kuuenda klassi poisina võidab Mart Laar paar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel auhinna. Pildil tutatud jäähokit. Mart Laari esimene valitsus on ametis 21.-st oktoobrist 1992 kuni kaheksanda novembrini 1994. See on Eesti vabariigi 30. valitsus. Mart Laar on siis ise 30 kaheaastane. Ülekuulamine läheb edasi üle, kuulataks, täna on Mart Laar. Mart Laar, lähme ajas tagasi. Ajaloos ilmselt meeldib ka teil tuhnida, ka ülekuulajatel meeldib ajaloos tuhnida. Lähme sellesse perioodi, kui te olite teist korda peaminister ja teil tekkis uus majanaaber, Ivo Nikkolo, kelle juures te käisite jõuluvana tegemas siis tollane PR-esindaja Priit Põiklik jättis selle saladuseks. Kas käisid teiega kaasas turvamehed ja kas nad olid siis jõuluvana, abiliste päkapikud, volid nad, jõuluvana, abilised, lumehelbekesed. Kuidas sellega tegelikult lood olid? Kui kõik ausalt ära rääkida siis tuleb alustada sellest, et tegemist oli päkapikkudega. Nad olid küll natukene suuremad kui päkapikud oma kasvuta, aga nende, nagu öeldakse, univorm oli päkapikud oma, kuigi kuigi jah. 11 vahetevahel üritas väita, et tegemist on ikkagi helbekesega, aga see ei mõjunud eriti usutavad, kuna kuna tema nagu mass meenutas enam-vähem teise saatejuhi oma ja ka vastaja omanijat Mis aastal see tollal üldse oli, mäletate? Ta võis olla 2000, aga ma ei julge kindlalt öelda. Ma olen monotraditsioon, ma olen käinud paljude tuttavate laste juures jõuluvana tegemas. Ja on lapsed seda ei kuule. Ja, ja selles suhtes tundus kuidagi olevat väga-väga kurb traditsioon ära jätta nüüd, kui ma siis peaministri ametis olen ja selle tõttu ma tegingi seda edasi ja. Enda jätkuvat. Küsin aasta aru sellepärast, et kontrollida, kas te olete rohkem numbri inimene või rohkem seoste inimene kombatel ajaloolasena paremini meelde jäävad, kas numbreid või seosed. Ma arvasin, et seosed Nii et selles mõttes, kui te teete tööd, ma mõtlen poliitikutööd, siis mõtlete selle peale, milliste numbrite, milliste seostega jääb. Mart Laar, poliitik kahekordne peaminister ajalukku. No ma üritaksin ikkagi seostest siis ka rääkida, mitte numbritest. Mis oleks põhiline seos, millega Mart Laar teie praegused töid ja tegemisi arvesse võttes just poliitiku maastikul jääb Eesti ajalukku? Mul on olnud au juhtida kahte valitsust, mis, millest esimene tegi ära seleta, pöödas eesti idast läände mitte ainult sõnades, vaid tegudes ja teine valitsus muutis selle pöörde pöördumatuks kui väga lühidalt kokku võtta, ja samal ajal noh, ta oma kohe ütelda. Ta on küll väga vale asi arvata, et peaminister üksinda neid töid teeb. Ma tean, et ajalooraamatutest tihtipeale omistatakse ühele inimesele või valitsusele, mis tegelikult ei ole tõsi. Sest et see on tohutu hulga inimeste töö on kogu rahva saavutus, sest et ilma selle edenemiseta, mida Eesti on üles näidanud selleks ajaks ei oleks nende asjade realiseerimine olnud võimalik. No kui te saite esimest korda peaministriks ja nagu te ütlesite, tegite selle pöörde idast läände, olite te selles mõttes üksik lõvi, kes pidi võitlema, sest tohutu suur kriitiline mass oli teisele poole vastu, kui tegelikult läks idast ära pööramine Nende üsna hõlpsasti sellepärast et kõik tahtsid saada lääneliku Eesti kodanikeks. Noh, see ongi selline asi, et sõnades kõlab väga lihtsalt nii palju seda tegema hakkad siis see, mis sellega kaasas käib, enam nii lihtsalt ei, ei ei ole ja samal ajal üksinda ühel mingil peaministril seda teha on täiesti võimatu, selleks on tarvis klippattumada, valitsust tarvis omada kasvõi ühe häälega enamust omavad valitsuskoalitsiooni. Ja kui need on olemas, siis on tõesti tarvis tahet ja julgust, sest et suurub neid samme. Saatorid, riskantsed, me liikusime ikkagi korduvat olemise ja mitteolemise piiri peal. Ja selle tõttu on mul võib-olla sedavõrd Endalgi huvitav ja see on suur väljakutse aidata Gruusiat. Sest nagu ka 11 ajakirjanik, kes just sealt tagasi tuli, ütles, et see on ikka täielik deja vu. Poliitikas on kompromisside kunst, eks ole. Ja sellel alal olen ma tihtipeale nõrk. Nii et selles mõttes ta ei ole väga diilide mees, nagu te enne ütlesite, aga kuidagi te nüüd valitsused siiski kokku panite koos hoidsite, mis kompromisse, mis lubadusi siiski pidite andma? Ei, vot see on mulle endale ka huvitav. Ma olen selle üle mõtelnud ja ma ei olegi sellest täpselt aru saanud, kuidas see on kokkuvõttes õnnestunud, võib-olla ongi tänu sellele õnnestunud, mingit kiil ei teinud. Sest kui ma nüüd tutvustasin kunagi, et ma neid tegema ei hakka siis siis arvasin, et ega need valitsused, eriti pikaealised ei saa olema. Et tegelikkuses on mul olnud au juhtida siis praktiliselt kaht eesti kiitliku pikemaealist valitsust. Minu teine valitsus ongi Eesti kõige pikemaajalisem ja tee siis esimene valitsus püsis pikka aega kõige pikemaealisel ja siis härra Partsi valitsus oli natukene pikem, jah, ta nüüd on langenud kolmandale kohale. Kuid nad on siiski suhteliselt kaua koos püsinud Eesti poliitikat vaadates. Ja ma arvan, et seemned, et mängureeglid sai väga selgelt ausalt paika pandud oli üks tegur, mis aitas seda koos hoida ja teiseks see, et me olime üsna läbi mõtelnud, mida me teeme ehk oli paika pandud koalitsioonileping, oli paika pandud need asjad, milles on kokku lepitud ja siis siis üritati selle järgi ka tõesti tegutseda. Aga valitsuses ju ei küsinud midagi, pidi vahele tulema, mis siis juhtus, miks see nii on, et Eestis valitsused ei püssi täisaega? Noh, seda, see on paraku nii kogu Kesk-Ida-Euroopas nimetatakse demokraatiaks. Vares ei lenda ju ka niisama mingi põhjus siiski olemas. No ma arvan, et q on natukene siis ikkagi seda noort demokraatiat ja rahva iseloomu soomes hakkasid valitsused püsima alles üheksakümnendatel aastatel. Kuni selle ajani sattusid nad enam-vähem sama kiiresti nagu Eestis see on poliitika või meil on põhjamaine, selline individualistlik iseloom ja seda juba nii kergesti ei muuda. Ega siinkandis õnnestub, meeldib inimestel valitsusi vahetada, aga Eestis on veel olnud ikka seda stabiilsust rohkem. Kui mul teise peaministriks oleku ajal vahetus Leedus üks ja sama peaminister kaks korda sai ametisse ja kaks korda võeti maha sellesama ühe minu ametiaja jooksul, siis mul hakkas ka tunduma, et seda vist on natukene juba liiga palju ühele riigile, aga saavad nad hakkama ka. Ega see valitsuse vahetus ei ole midagi nii traagilist, peaasi et see kurss, mis on paika pandud, et sellest üldiselt see oleks nii tugevalt paika pandud, et sellest keegi taganema ei hakka. Kui see toimib, siis tulevad nad lähevad. Ega Eesti poliitika püsib ju enam-vähem samadest vaadates või noh, nagu ta 92 paika pandi, ma pean tunnistama, praegusel hetkel võib-olla tuleks mõtelda, et 15 aastat on üsna pikka aega, kui täpselt samas vaimus ikka edasi lasta, et võib-olla tuleks midagi natukene kohendada. Aga, aga muidu on see positiivne, tseni stabiilne. Aga selles mõttes võib Mart Laar uhke olla, rusikaga aeg-ajalt vastu rinda taguda, et need teeviidad, mis tookord said maasse taotud, siis juba esimese peaministriks oleku ajal on siiamaani näitamas õigesse suunda. Jah, aga seal on üks asi, mille üle ma uhke tõstjana muu asja veel üle uhked vaatate praegu, kuidas valitsus toimib noh, puhtalt nii, kuidas seal asju aetakse, kuidas peaministri esineb ja nii edasi ja mõtle selle peale, et tegelikult olime ju need meie, kes panid selle valitsussüsteemi toimima nii, nagu tänane Eesti valitsus töötab, olime tegelikult ju meie need, kes mõtlesid välja ühe või teise asja, olime meie need, kes hakkasid juurutama e-valitsus ja nii edasi. Ma pean tunnistama, nii pidevalt sellele just ei mõte on mul on nagu muude asjade üle ka mõnus mõtelda. Aga noh, selles on omajagu tõtt-ütelda, kui ma nüüd mõtlema hakkan samal ajal ja ega see traditsioonid loomine on üks neetult raske ettevõtmine. Eriti raske oli see esimese valitsuse ajal, kui polnud ühtegi või noh, ainukene põhiseaduslik institutsioon, mis oli olemas, ütlesime olid siis vabariigi valitsus ja president tuli hakata kõike loom alati sellest, kuidas valitsus, kuuske, mis päevadel, kuidas ta istub, kes püsti tõuseb, kes kes esimesena uksest läbi läheb, see oli ikka üks igavene õudus, eriti kui sa oled noor ja kellele sellised istumised astumise tseremooniat, mitte tseremooniat, ausalt öeldes on minule täiesti kama kaks, noh mind absoluutselt ei huvita see, kes läheb esimesena uksest sisse, kes teisi või kes kolmandana, samal ajal ma saan aru, et riigile ilmselt on vaja selliseid traditsioone luua. Ja selle tõttu me pidimegi sellega tegelema, aga see oli ikka eriline vaev ja eneseületamine. Ausalt öeldes. No mis see kõige suurem vaev oli, mis oli kõige raskem, kas see, kas enne väljub peaminister siis valitsuse istungilt või lahkub kõige vanem minister? Minul ei oleks, oli kõige suurem vajadusel jamaga tegeleda, sest et minu meelest on täiesti ühtlast puha, kuidas keegi lahkub. Ma ei pööra sellele ausalt öeldes mitte mingisugust tähelepanu, kuid maailmas reaalses maailmas ma tean, et seal on aeg-ajalt oluline Mart Laar öeldakse, et klassikud ennast ei korda, no teie olete ennast juba korranud, lähete kolmandale ringile, kas äkki oleks mõttekam tegeleda ajalooga? Ega see on ka hea mõte ja ega ma ajalooga tegelemist kindlasti ei jäta, aga nagu minu hea sõber Carl Bildt ütles, kes endalegi ootamatult mõni nädal tagasi Rootsi välisministriks sai. Et, et see oli ettepanek, millele ja oli väga raske vastata, jaatavalt, kuid võimatu vastata eitavalt. Ja kui su enda erakonna siis siis seisus inimesed, kellega sa oled nüüd üks aastavaid 10 aastat koos töötanud, ikka täiesti üks mees, et sinu poole pöörduvad, ütlevad, et mate nüüd jama, et jäta jutte, nüüd, sa pead vedama. Ja siis on ikka võimatu, ausalt öeldes ei ütelda. No kindlasti te tegite selles mõttes oma peas väikese tabeli, ühel pool on plussid, teisel pool miinused noh, nii nagu raamatupidajad teevad, eks ole, aktiva ja passiva. Mis siis oleks juhtunud, kui ta oleks öelnud, ei jäänud oma Ei juurde. Milline seis praegu oleks? Noh, ega ma ei arva, et seis eriti erinev, ütleme. No kuulge, kui te nii ütlete, siis teete vennaste täiesti ümmarguseks nulliks selles mõttes, et ei ole üldse olla. Nii oluline ka ei ole tõepoolest, vähemalt selles osas, mis puudutab praegu seda, nagu öeldame katset kahe erakonna arusaam demokraatiast ja käitumiskultuurist, lühendada siin ükstaspuha, kes meie erakonnast oleks minu asemel. See seisukohad oleksid täpselt samasugused. Jaa. Ja selles suhtes on, on küll isamaaliidul lihtsalt oma arusaamad välja kujunenud ja, ja need, mis seal salata, minu meelest on need, need ainuõiged, neil on tihti läbi vigade osa nendest vigadest olema ise teinud läbi aegade. Ja selle tõttu on mul küll endal võimalus ütelda, et ärge inimesed tehke, ma tean, ma olen proovinud, et ärge ärge tehke, ärge käituge, nii. Ülekuulamine. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 26. september 1994 astub Mart Laar mar tagasi, ajendiks rahareformi käigus kokku kogutud rublade müük Tsetseeniasse. 25. aprill 2006 Swedbank üldkoosolek valib Mart Laari panga nõukogu liikmeks. Swedbanki nõukogu liikme aastapalk on 325000 rootsi krooni ehk umbes 546000 Eesti krooni. Swedbankil ja kuulub ka Hansapank. Perekonnaseis. Abielus, poeg ja tütar. Üle 30 jätkub ja teatrist Stanislavski tseja raadio stuudiosse tuues. Kui ajaloolane on stuudios, siis ajaloost räägime. Jaanus Betlem, Jürgenson, Andrus Villem. Nad olid mehed, kes aitasid teid üle kulatulaar omal ajal läbi paksu ja vedela. Ja kes moodustasid omal ajal esimese ja toona nagu kirutud peaministri tagatoas. Tänaseks on see täiesti tavaline. Kas teil praegu nõu annavad? Mulle peamiselt annab nõu minu eesseisus minu tagatubadega, kui ma seda, kelle koosseisu kuuleme, sihukene naljakas lugu, et mida kaugemale aeg läheb, seda rohkem neid tekib ja seda rohkem inimesi sinna väidab, et nad on kuulunud. See on nagu umbes Lenini Lenini palgitassimine juba. Kuigi, kuigi osa nendest nimetatutest on olnud tõesti väga lähedased ja head abilised. Aga tulistama pataljon legendide selliseid väga peale ühte ebaõnnestunud katset ühte sellist formeeritud tagatuba moodustada, mis oli väga halb kogemus ja seda oma, seda ma enam pole seda korranud, et kogemus õpetas. Mida laiemalt sa omadega nõu pead, seda parem ära tee tagatubasid, need on väga halb, väga halb idee, tean, olen proovinud. Räägime nendest halbadest ideedest ja nendest õnnetutest juhustest, mis, mis teiega seoses on millised asjad on sellised, mis panevad ekspeaminister Laari täna tunnistama, et tõesti häbi on nende asjade pärast. Läbi nende asjade pärast, mis tegemata jäid alates alates haldusterritoriaalsest reformist, mille järgi Eestiga vaadates tänaseid probleeme kohalikul tasandil, siis siis need probleemid paljuski sead tulenevad väga erineval alal alates haridusest ja lõpetades siis majandusest. Ja mitmed teised reformid ka, mis, mis, mida ei õnnestunud läbi suruda. Vahetevahel on lihtsalt sellepärast, et ikkagi lülitasin ka käia selle põhimõtte järgi, et et tuleb hästi ikkagi vaadata, mis sinna seadustesse kirjutatud on. Ja vahetevahel noh, on ikkagi targem esitada küsimus siis ka Julistel, et kuidas on võimalik kütta asja teha, mitte mitte lasta ennast kohutada sellest väitest, et seda pole võimalik teha. Kui on ikkagi olemas selge poliitiline tahe, üks või teine küsimus lahendada, siis ei saa juura olla selleks takistuseks. Jäin ootama, ta ei ütle, ütle neid sõnum, mis mul siia kirja on pandud, mida? Nalja kindlasti. Mida, mida, mida tegelikult ma usun, inimesed ootavad, saab pumpa, mis tähendab kindlasti teie jaoks midagi teistmoodi, hoopis kui kui minu jaoks selle eest läbi. Vabandan, ma olin üks esimesi vist Eesti poliitikud, kes halastas seda traditsiooni, et kui millegi lollusega hakkama saad, siis ütled, ütled vabandust. Mis on väga mõistlik teha. Samal ajal ma ütlen, et see peaministriametil on üks kurb külg juures, et kui sa ikka pikka aega teatrigatama sõna nagu seda tatti pallikest ümmarguseks veeretama, siis vahetevahel ilmselt kuskil alateadvus käsib sul mingites lollustega nii isiklikus plaanis hakkama saada selleks et ennast tasakaalustada või normaalse inimesena tunda. Ilmselt see nii on vahetevahel selliste peaministri, kui sa tõesti istud, astud, oled viisakas, astud jälle, oled veel viisakam, noh, tekib nähtamatut tahtmine mingisuguse uskumatult nõmeda teoga hakkama saada selleks, et kuidagi oma erakordselt korralikust tasakaalustada. Et seda tuleb, selle jaoks on tarvis nõunikke, kes ütlevad. Tähtsamal ma usun, et nõunikud kuulavad seda praegu jutule katkevad juuksed, mõeldes selle peale, et teist võib uuesti saada peaminister. Nad peavad teadma, et tuleb alati silmas pidada, sest et, aga noh, eks nad teavad mind ka seda, et, et kui ma kedagi kahjustanud ikka ainult iseennast tunneks. Aeg muidugi parandab väga paljusid haavu ja ma kujutan ette, et rubla müügis teiega enam väga palju ei räägita. Võib-olla kesknädal aeg-ajalt. Jah, väga jah, see kestneda võib-olla ja ei, see on asi, mille üle ma nüüd tunnen, otse vastupidi, üsna selgelt uhkust, et see tehtud sai. Ma ei ole olnud teiega kunagi ühelgi sellisel vestlusel, kus te olete pidanud põllumehele maal elavale inimesele kogu aeg, ma kujutan ette, aga ma ei olegi vestlust pealt kuulnud, seetõttu palun raadiokuulajale ka sellest rääkida. Kui te kohtute inimesega, kes ütles, et ütleb teile, et teie, Mart Laar, keerasite meie elu siin maal peeti või kasutab mõnda teist sõna, mida te talle ütlete? Vaata, kui vaatan, et inimesed mulle tundubki, seda väidavad enamus selavad linnades siis need, kes maal elavad, mäletavad üsna hästi, millal see kukkumine nagu algas noh, selle tõttu esimene probleem ongi selles, et selleks ajaks, kui Mart Laar oma valitsusega kohale jõudis, 95 aasta lõpuks oli, oli nagu öeldakse, tegu juba tehtud. Südametunnistus piinab sellepärast sedasi. Edasi, ja kindlasti on, kui me räägime asjadest, mis jäid tegemata, siis üks asi, mida me ei suutnud piisavalt tugevalt läbi suruda, oli see väiksemate talude toetamine ja, ja sellele tuginev ühistegevus eksini, tollane põllumajandusministeerium natukene nõrgaks seda teha, kuna need elasid endised kolhoosi ajastus ja selle ministeeriumi reformimine võttis aega sest et seda ettepanekut, mida siis tehti, kolhoosid olid juba selleks ajaks ühelt poolel minu asi oli üritada algatada mingi 60 kohtuprotsessi selleks, et nende kolhoosiesimeeste ja parturgide vastu, kes kes selle vara olid laiali tassinud. Aga paraku, kuna kõik oli juriidiliselt korrektne ja siis jälle üks kurb lugu oli see, et mul ei õnnestunud kedagi sealt vangi panna selle eest, aga noh, see algus oli, oli väga raske. Ega seda ei saa tunnistada omal ajal need põhimõttelised otsused, mis me siis tegime ehk selleks, et me avasime Eesti konkurentsile, et me ei läinud seda turgu sulgema, olid absoluutselt õiged. Eriti kui me võrdleme nüüd Eesti põllumajanduse praegust seisu selle seisuga, mis oli mõningates riikides, kes ajasid täpselt vastupidist poliitikat kui ka näiteks seda, kui palju inimesed tarbivad kohaliku toiduaineid või kohapeal toodetud toiduained sellega, mis oli omal ajal noh, 92. aasta lõpul, meil olid ju kõik need Meiram mahlad ja ja, ja ainult välja kätised ja kõik muu, noh nagu meie toidukaup oli, noh, nägi ka sellise pakendiga sellise väljendit ei kutsunud just ostma. Seda praegu ei ole, see on tõsi ka see, et elektrijaamad jäid müümata. Kas see oli hea otsus? See oli väga hea otsus. Nii et see oli üks viga, mida te sellel ajal ajasite. Ei, see ei olnud viga, see on, see on niisugune natukene keerukam lugu. Kui ma jälle meenutan, siis elektrijaamade epopöa algas, on läbi käinud Eestist läbi vist nelja valitsuse või kui mitte nelja, siis kolme koma, noh, seal on üks lühikese aegne valitsus, keda hakas saab valitsuselt lugeda või mitte läbi kolme küll. Jaa, noh, meie saame selle päranduseks peale seda, kui selgus, et ameeriklastel olid maad ja taevad kokku lubatud aga läbirääkimised käisid täie hooga ka lepinguni jõudnud. Ameeriklastel lubasid konkreetselt. Noh, tähendab seesama valitsus, kus hilisemad siis rahvaliidu ministrite ees istusid, nii ameeriklasi, noh, vot ameeriklastel on niisugune raske asjaajamine, et Ameerika on riik, et kui sa sellele midagi lubad Üldiselt eeldatakse seda teed, et parem on mitte lubada, siis ei juhtu mingeid probleeme, aga kui sa juba lubama hakkad, siis läheb jamaks. Siis kirjutavad sulle Ameerika välisministrid ja Ameerika presidendid ja kõik muud, et millal Eesti riik oma lubadusi mõtleb täita? Jah, selle surve alla ma sattusin, kuna, kuna leping oli ees, läbirääkijad olid lõpetamata ja ma pidin siis selle supi ära sööma olukorras, kui meil oli Ameerika poliitilist toetust, sellesama ministri toetus, kes mulle kirjutab väga kurja kirja. Selleks, et NATO-s üldse olev unistus pääseda on meil noh, nagu vaja nagu õhku ehk ilma selleta me nagu kuskile ei sõida. Siis tuli laveerida pisikeses külla ja harjutuse vahel ehk ehk jätkata läbirääkimisi ja avalikkusele seda loomulikult selgitamata, kuna sellist dilemmat dilemma selgitama hakkamine, oleks need läbirääkimised kohe lõpetanud meile kahjulikult jätkata läbirääkimisi viisil, mis ühteviisi viiks Eesti NATOsse, tagades meile Ameerika toetusi ja teiselt poolelt ei sõlmiks Eestile kahjulikku tehingut. Tuli teha sellist väikest Rehepappi, aga, aga me tegime. See on lausa suure rehepapi, kas sellepärast, et tulu Eesti riigile ulatus mitte miljonitesse, vaid miljarditesse, sest et kui te meenutate, milline nägi Eesti energia väljend läbirääkimiste alates ja milline nägi välja selle läbirääkimiste lõpus, siis siis see vahe oli ka ikka kolossaalne. Ja see otsus lõpetada ära just sellisel kombel ja sellisel hetkel, nagu me lõpetasime, ainuõige, seda just minu valitsus tegi jätmata erinevalt minu eelkäijatest seda pärandiks neid otsuseid teistele valitsustele. Me riskisime natukene, sest oli meil lubatud kohtusse kaevata selle firma poolt ja koos kogu Eesti riigiga firma kontrollis ikkagi USA esimene USA seal Kapitooliumi ligi neljakümmet saadikut, laastu võtta resolutsioon, et Eestit sellist kuritegelikku riiki ei saa NATOsse võtta oli oleks olnud täitsa võimalik, kuna ja noh, see ohtuniga ohustada ka üritati. Aga kuna me olime teinud väga täpselt kõik meie avaldused, mis oli tehtud, olid väga mõõdetud sisenemiseks kellelgi kuskilt võimalik näidata, mis vastas ka tõele, et meie olime käitunud halvasti, siis tegelikult ikkagi probleemid olid Ameerika poolalise lepingu variandid, mis mega päranduseks saime selliseid, mis tegelikult olid Eestile kahjulikud, vastuvõetamatud ja me suutsime selle lepingusse ikkagi lõpuks saada sellise pildi, et Ameerika pool ise sellest loobus, olles ise nagu loobunud, suutmata ise oma kohuseid täita ja sellega noh, oli ka Ameerika Ühendriikide riigile selge, et tegemist ei ole sellise partneriga, kes oleks suutnud vastutust kanda. Miks sellise ühe partneriga läbirääkimisalustati miks ei mindud siis noh, sellisele läbiprotsessile, kus oleks olnud mitu osapoolt, kui sul oleks võinud valida, seda ma tõesti ei tea. Meie olime saanud selle protsessi needuse endale kaela ja mul on üldiselt üsna uhked me sellest nagu välja tulime, just nii nagu me tulime. Lõpetuseks lühikene vastus, kas praegu tuleks raudtee tagasi osta? See protsess on õige, eks ju? Ma ei ole selles küll sugugi veendunud enne, ma tahaks näha seda hinda ja mõtelda seda, mida muutma selle raha eest saaksime teha. Ma ei. Natuke läks viltu, ikkagi raudtee müümine ei olnud. Ma pean tunnistama, et selle raudteemüügiga läks peamiselt viltu see, et ka see oli täpselt samasugune protsess, mis kestis läbi kolme valitsuse ja mille meie endale kaela saime. Me saime sellest kaelaga lausa selle viisiga, kuidas seda müüa. Ehk et see toimusid läbi, rääkisid mitte valitsuses, vaid erastamisnõukogu kaudu aru saadud ja tollel ajal noh, kus siis erast kõige kõrgem valitsuse esindaja oli Siim Kallas, nii et Reformierakonna meelemuutus raudtee müümise osas on mulle üks suur müstika, sellest ma ei ole siiamaani aru saanud. Kuid nii see on, poliitika paneb inimesi tihtipeale asjadele teise pilguga vaatama. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, teine oktoober 2006 Postimees Online'ile antud intervjuus ütleb Mart Laar vastuseks küsimusele, kuidas ta suhtub oma hüüdnimesse mõmmi järgmis. Mõmmi nimetusega olen rahul sedamoodi välja küll. Ja magusat armastan ka. 2006. aasta juulikuu. Kogupere ajakiri Kodukolle üllatab lugejaid kirjatükiga, mille on kirjutanud Eesti ekspeaminister ja ajaloolane Mart Laar. Kelle kuulamine jätkub, ülekuulatav Mart Laar, kui teile helistatakse ja kutsutakse, et Mart, tulge meile appi, meil on vaja üks likviidsus likvideerida, siis läheksite appi. Noh, nagu öeldakse, mees sõnast, härga sarvest, kui ükskord on ühe kuulsa Brow sõnab pohmakaga hakkama saadud, siis ei saa seda kuidagiviisi eitada. Selles suhtes võima, lega rahuldust tunda, sellepärast et siis peab ka olema elus midagi saavutanud, kui iga vigasena prohmakad nii pikalt meenutatakse. Oli see teadmatus või tõesti selles mõttes selline väikene keele pärast. See oli see veel viga, kui ma ei teinud päris oma kõnesid ise, vaid lasin neil erinevatel nõunikelt kokku kirjutada ja peab tunnistama, et kuidas ta sinna sattus, seda ei suutnud pärast välja kirjutada, aga selle luges läbi igal juhul sellesama kõne, noh nagu enne, kui ma selle esitasin, ilusasti paberit ette loen, sest et kui sa nagu peast räägid, siis kas sa võid loomulikult viga teha, sa saad kohe aru, aga kui sa seda nagu Purinal ette loed, siis sa lased nagu ühes jutis edasi ja ei saa kohe aru, mida sa ütelnud oled. Ardo Hansson luges selle kõne läbi sellisena, nagu ta oli ja ei pannud seda asja tähele, nii et et selliseid asju juhtub, pole midagi teha, on, on poliitikud läbi aegade silma paistnud igasuguste prohmakategani. Et Ardo Hansson oli siis tollal tagatoa üks majandusasjade tegeleda Veel on tagatoad, olime lausa minu ametlik majandusnõunik. Kas need skandinaavia härrat, kelle juurest aeg-ajalt käitu uhketel nahktoolil istumas ja Ida-Euroopa kohta nõu andmas, on teile ka seda kunagi meelde tuletanud, et kuidas likviidsust peaks likvideerima? Ei, see on vist suhteliselt tõsisem seltskond ehk väljaspool väljaspool Eestit, ei seda nad ei ole teinud ja pean tunnistama, et nahktoolid ei ole ka sugugi mitte nii uhked, üsna sellised, viisakad, tagasihoidlikud, aga see töö on väga huvitav, tõeliselt huvitatud. Aga mida ta tegelikult seal Swedbanki nõukogus ikkagi teete, olete te seal lihtsalt nii-öelda maskotiks võetud? Et oleks üks inimene, kes aeg-ajalt ütleks ka midagi sekka? Jah, ta teab, Ida-Euroopas asjad on, või on teil tegelikult ka nii-öelda oma kompetentsi olemas igaksnõukogu koosolekuks siiski valmistate ette mingi dokumendi mingi memo kanadsele ette vaidlete debateerida. Noh, nüüd viimased Maran loomulikult suhteliselt noorliige, aga nüüd jah, eeliseks koosolekuks oli üks järgmiseks koosolekuks on teine. Nii et nii ta, nii ta jah on rääkida on tulnud suhteliselt palju, eks sellepärast miks mind ka paluti või minu vastu oldi huvitatud, sellepärast et Swedbank laieneb väga agressiivselt uutele turgudele. Ehk ta laieneb, mitte ainult Baltikumist, laieneb Kesk-Ida-Euroopas ja k-ga laiemaltki ja arusaamine sellest, mis seal toimub, millised on riskid, sest et ühe panga jaoks on ju üks kõige olulisem asi, mida me iga koosolek läbi vaatama riskianalüüs. Ja aga mis on, mis on suhteliselt globaalses mastaabis ja, ja see on asi, kus, kus mul tuleb tõesti ilmselt eeldatakse käia, kus ma hea meelega sõna võtma. No mis on see kõige suurem risk, kui jutuks tuleb Eesti, mida te peate neile vajalikuks siis hoiatada, et mis võib juhtuda? Ega neil on need üsna hästi teada. Ka see siin ei ole ju midagi üllatavat, alates sellest, et olemas noh, nagu pikema vinnaga riskid on olemas lühema pinnaga riskid, lühema pinnaga risk on see, et, et Eesti valitsus ei suutnud saavutada euroga ühinemist. Mis on esimene samm praktiliselt 15 aasta jooksul, kus me ei ole suutnud majanduses teha midagi, mida me oleme lubanud teha. Ja see on küll hästi vähe veel, aga siiski langetanud esimest korda ka Eestile antud reitingud. See langus on hästi väikene, õnneks olnud, kuna usaldus Eesti vastu on üsna suur. Aga kui see nüüd olukord jääb kestma, jääme veel kord ebaõnnestuma, siis võib see olla juba natukene raskem. Ja kuna Eesti majandus sõltub välisraha sissevoolust ja siis ka sellele tuginevat sisetarbimisest siis niipea, kui siinse tekitajad tab usalduskriis siis siis võib selle tagajärjed olla olla suhteliselt keerukad. Mart Laar, te ju nõustute, et Andrus Ansip peaministrina on tegelikult tühi koht, seal ei ole tugevat liidrit. No mulle ei meeldi niimoodi hakata kellegi kohta selliseid väljendeid kasutama. Võib ütelda jah, tagasihoidlikult, et mu enda juhtimisstiil oleks vist natukene teistsugune, aga noh, ega igaüks valib selle isendit. Aga selles mõttes tänane valitsus Hakkama siis. Ma ütleks, et seda ma nüüd küll ei julgeks kinnitada vaatates seda seda mitte midagi tegemist, mis on ühtepidi ka loomulikult ju väga kena, sest et mitte midagi tegemine on kahtlematult parangul lolluste tegemine. Mida peaks tegema Mart Laar, et kesknädala püsikunded, püsitellijad tuleksid teie toetajad? Vahetaks poolt nii-öelda? Oh, seda ma nüüd Ma ei ole selles nii väga kindel, et, et ma ma üldse sellest nii hirmus vaimustuses oleks, kasvõi juba sellepärast, et ma ei arva, et kõik Eesti inimesed peaksid ühte või sama poliitikut toetama Eesti arenguks seisneski paraku selles, et või õnneks selles, et meil on erinevad arvamused ja nende erinevate arvamuste teostamises on, on võimalik edasi liikuda nii Edgar Savisaart on Eestile väga vaja, et ka Savisaar on olnud väga oluline tegur selleks, et et kõik katsed Eesti majandusreforme tagasi pöörata on, on läbi kukkunud. Selles suhtes mul on aeg-ajalt Edgar Savisaarest kahju, sest et tema tegevuse tagajärjed on täpselt vastupidist sellele, mida ta, mida ta kuulutab, ma ei tea, võib-olla ta tahabki nii. Võib-olla see ongi sihuke eriline salakaval plaan, et et käitud alati niimoodi, et, et saavutada küll palju hääli, kuid kunagi pääseda näita seda oma mandaati realiseerima. Teised pidi mulle ikka tundub, et, et tal on ikka sellest endale ikka kahju või ja siis on mul tast kahju, niiet. Nii et selles mõttes savisaart on ju teile ka vaja alati olemas, siis keegi patuoinas, keda saab. Muide, patuoinas vaid on olemas noh nagu inimene, kes esindab nagu selliseid vaateid mulle see jõuda, millest inimesed saavad väga hästi aru, et, et kui me nüüd neid lollusi hakkame tegema, siis me lähme omadega küll põhjani. Margaret Thatcheri pilt oli ikka öökapil on kuld raamises. No mul on ikka rohkem nagu oma naise naise pilt seal, aga aga, aga Thatcheri täitsa pilt on ja tegelikult kui ma hakkan mõtlema, on ka olemas, aga ta natuke natuke tagapool autogrammiga pilt täitsa oli jah, ikka ikka kiku kirjakirjaga, mitte pilt, aga ta õpetas kiri, mis mulle ka raami sisse kingiti. On seal üks asi, mille pärast Mart Laar võib ka ajaloolasena vaadates korralikult endale ikka õlale patsutada ja öelda, et see on suur au olla. Margaret Thatcheri parim õpilane. No kui ma nüüd ma küll valetaksin, kui ma ütleksin, et ma sellest ennast meelitatud ei tunneks ja vaadates minu noorusaegu, mil sai erinevates kohtades ringi käidud ning lauldud laulu, mille refräänis kõlasid lausetailov, tätsa sattuda olukorda, kus Inglismaal, Londonis ühes kõige prestiižsem masklubis toimunud ettekandes, mille juhatas sisse Margaret Thatcher, õnnestus mulle selle viletsale lauluoskusele vaatamata selle laulu esimene salm ja refrään ära esitada laulu inspiamisele peamisele nagu kaitse haldjale või, või muusale lausa kui ütelda, siis ma pean tunnistama, et see oli üks kindlasti neid elamusi, mis mulle minu peaministri karjäärist väga meelde Kui tihti see euromaisi lauldel nüüd hoolida? No ikka saab lauldud, ikka saab, laudad Mul on hääd sõbrad ja, ja, ja selle tõttu, kui kokku tuleme, siis siis lauldud ja seda ikka lausa üsna hiljuti sai loodud ka ühele heale sõbrale. Me rääkisime hetk tagasi just laulmisest ja teadagi millisest laulust. Meil on nüüd tunnistaja telefonil, Mart Laar, teie poolt, kes on Lauri Vahtre, selle laulu autor, üks. Ega teine Lauri ei ole ju saladus. Rääkisime. Te oskate seda lennud aimata, mis laulu Mart Laariga aga kõige enam seostatakse? Ma saan juba aru, mis laulust jutt on, ma arvan, et see neuromais Absoluutselt me sellest rääkisime ja härra Laar rääkis sellest, mismoodi ta seda Margaret Thatcherile esitas ja laulis. Ma usun, et teie olete kõige parem tunnistada selle osas, milline on Mart Laari lauluhääl. No, ma ütleksin, Mart Laari lauluhääl on muljetavaldav. Kui me olime väljakaevamistel, no noorest peast Mart mina ja Tõnis Arro kolmekesi Novgorodis, siis näika moodustasime segakoori eriti. Me olime me meenutanud, kuidas maitseb vana kuulus Novgorodi mõõdu. Siis me moodustasime segakoori, kus mina laulsin ülemist häält, Tõnis laulis alumiste hääl ja Mart Segad, see oli siis selle tõttu meil maakoor. Sellega on tehtud mardile, võib natukene liiva. Sest et vahel segasin mina vahel Tõnis ka ka kokku tuli igatahes välja niimoodi, et kui me ükskord laulsime kogemata nõnda, et me ei teadnud, et meil on audit toorium nurga taga siis nurga tagant välja tulime, siis meil paluti korrata. Seid. Punastama ei pannud, kui te kuulsite, et Mart esitas seda laulu Thatcherile endale. Otse vastupidi, ma kadestasin täitšerit, kes võis olla sellise kordumatu ettekande tunnistaja. Aga et selle selle laulu puhul muidugi nüüd mina ja mart ei võtaks kogu au endale, siis meenutagem ikka temal sõnade põhiautorid, kelleks on ajaloolane Mati Laur. Millal te viimati, Mart Laar koos seda laugu esitasite? Ma ei oskagi Aegottedega see väga kaua aega tagasi küll ei olnud. Mart see oli viimati suvel telefoni teel. Sa osalesid selle laulu laulmises. Täiesti tuttav situatsioon, seega te olete ju telefoni teel seda kord juba laulud koos ma hea meelega kuuleksime refrääni saate lõpetuseks ära. No laudi hakka pihta. Ahhaa. Euroomaid. Kell rai Tunnistajate ütlused. Mart Laar mulle ei meeldinud, on imelik, kopra siukene suht kummaline mehike on kopra nagu halvas mõttes lihtsalt niisugune positiivne, et väga lihtsalt nagu mul ei ole nagu tema suhtes mingeid sihukesi väga positiivseid emotsioone, aga pole ka negatiivsed, et niisugune keskmine inimene Aastaarv tark mees, üks tegelasi, kes aitas, aitas meid siiamaale, kus me praegu oleme iseseisev, Eesti vabariiki ei häiri aga midagi tarka meelde eskadumate Mart Laar, poliitik, tuntud inimene, oli kunagi peaminister toetuse õpetajaid, kuid lasi majanduse millegipärast põhjamaameestel oli ta negatiivse tooniga inimene, aga samas haridustöötajaid ja, ja siis haritud inimeste poolt oli, ma ei tea, miks ta maha Mehhivi. Kas väga tark inimene tundub olevat ja peaministrikandidaat väga kõva vastane Aaviksoole? Just see maailmavaade ja tarkus ja kogemus, et ma arvan, et need teevad temast tulevase peaministri mees nagu vees võiks olla parem, võiks olla teistmoodi natuke, nii ja naa, aga mulle ei meeldi lohemees. Nii huvitav tegutseja. Mart Laar. Ta on kindlasti tark mees, on ta, aga, aga ma ei tee äärest ja see mõtlemise poliitiline mõtlemine või see temal, need suunad ei ole ju ka mõningaid. No ei ole nagu ei ole ta ei ta samas ongi Eesti poliitika igati, et ei panda kuradi rahva huve number üheks võitja läheb siin mingisugused sõbrad ja tuttavad tulevad mängu, kes tahab midagi saada ja nii ja naa. Ta on, ta on tark, aga ma arvan, et ta kolmandat korda peaministriks nagu ei, pole mõtet, miks sa paned seal tsirkus või mina ei tea. Ma ei oska eriti kommenteerinud mingi ajaloo huviline. Etem kui Savisaar. Mina arvan, et on üsna normaalne inimene võrreldes mõnede teiste poliitikutega. Ma arvan ka väga hullu ei oled. Marta Ma arvan, üldiselt väga tore mees, aga ta on kuidagi viimasel ajal väga vaikseks jäänud, telesuhteliselt meie poledas palju enam kuulnud, et ta võiks rohkem avalikkuses esineda, et tema fänne jätkub. Väga tubli arukalt. Tead, ma kuulasin neid tunnistajaid ja mul tuli üks asi meelde, mis meili Laari käest küsisin. Mata Iisraeli relvatehingu kohta jääb siis järgmiseks korraks tihemini.