Tere algab ülekuulamine, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Tänane ülekuulatav on naine, kes on võrdselt tuntud nii oma missiliku välimuse kui ka poliitiliselt terava keele pärast. Kas ingel või saatan, seda näitab tänane ülekuulamine. Ta on ülekuulatav, on inimene, kes kahtlemata oma välimusega on paljudele silma jäänud, ent olgem ausad, välimus ei ole ju see, mis teeb inimesest tegelikult inimesi. Tegelikult teeb inimesest inimese ikka see, mis selle välimuse sees on ja see, kuidas sisemine olgu see ilu siis või valu välja paistab. Tere päevast, Evelyn Sepp. Tere päevast, kuidas sissejuhatus tundus teil? Hea meelega oleks asunud protestima, et välimus loeb ikka küll. Üks ahv, kes oskab midagi hästi teha, ega me seda nüüd ikka inimeseks ei peaks. Protestimine see vist on kuidagi teil veres. Ei, ei ole. Aga kes on? Ütleme siis nõndamoodi protestimise juurest edasi minnes siis kui kalendrisse kukub ette üheksas oktoober, kes siis on Eesti vabariigi president? No kõlab veel, siis üldse on presidenti? No küllap ikka see, kes siin hiljuti valiti. Selles ei ole mul kahtlustki. Aga ometigi see, see teema ei ole ju ometi nii lihtne, see on küsimusi, mis ripuvad õhus küsimusi, mille osas teie oma erakonna juht on tõstatanud selliseid üsna tugevaid väljaütlemisi, et mis, mis vaata et lõhestavad ühiskonda, et meil ei ole tegelikult presidenti, legitiimseid, presidenti ja nii edasi. Reedese seisuga, kui riigikohus on oma otsuse avalikuks teinud ei ole enam millegi üle palju protestida. Vähemalt ei ole midagi head, õiguslikus mõttes annaks võimaluse protestida, et rong on läinud, rong on läinud, aga olge, olgem ausad, ega siis presidendist ei tee presidenti mitte ainult valimistulemus vaid tegelikult see, kuidas ta oma presidentuuri lõpuni teab et see on see, millega ta siis kinnistub kas tõelise presidendina või tõelise läbikukkujana tema toetajate ja vastaste mällu. Lubage mina protestin, ütlen nõndamoodi presidendist, Eestis ei tee see presidenti, kuidas tema oma presidentuuri ametiaja nii-öelda ära on vaid Eestis, presidendi teeb ikka Eesti üks suuremaid parteisid, kes suhtleb selle presidendiga, kes võtab seda presidenti arvesse kui tõelist presidenti või ei võta. Ma arvan, et me ei pea siin nimetama selle erakonna nime, see on, see on niigi selge. No see vihje oli kahtlemata vaimukas ja lihtsalt ridade vahele peidetud, vaid lausa ma ei tea, mille taha peidetud. Aga, ja noh, hiljutine ajalugu on näidanud, et tavaliselt see partei, kust presidendikandidaat tuleb, et et tema nagu ennast peab seda selleks kõige tähtsamaks erakonnaks. Presidendi suhtes. Meie kord tuleb ilmselt järgmiste valimiste aeg, nii et selle üle ma väga ei muretseks. Aga kui nüüd tõsisemalt võtta, siis president on ikkagi eeldatavalt kogu rahva president. Ta ei ole erakondade president, ta võib-olla kandidaadina erakondade kandidaat, mida valimisseadus ette näeb, aga ei midagi rohkemat. Aga Keskerakond, laulame nüüd kaardid Kadriorgu ikka suhtlema hakkab või on need sellised külmad teated, külmad faksid mingisugused emailid, mis hakkavad liikuma sellist personaalset suhtlemist Kadrioruga, kui seal istub siis juba härra Ilves toimuma ei hakka. Eks see sõltub palju presidendist, kui president kutsub, siis tema kutsetele tavaliselt ei ole kombeks ära öelda, nii et et küllap hakkame meiegi seal käima nii tihti ja nendel põhjustel, mida president peab võimalikuks. Aga te ise sinna nii-öelda pakkuma ennast ei lähe, et lähme nüüd, teeme mõne asja koos, mõtleme ümber, näiteks ühiskondlikus leppes mõne asja hakkame asju nii ja naapidi otsustama, sest me teame, et president on ju ühiskondliku leppe nii-öelda selline vaimne juht ja isa, tõsi küll, selle ühiskondliku leppe, eks ole, mõtle seal üks teine president, aga siiski. No ma usun, et kui meie sellise sammu ette võtaks, siis ilmselt leiaks üsna märkimisväärset vääritimõistmist, nii et me, me katsume ennast teistest erakondadest mitte üleliia ette nihutada ega nendes ka maha jääda. Kui pikk on üldse valija mälu politseini nõmedad teie arvates? Noh, teadlased on seda testinud, see on kuskil kolme ja kuue kuu kandis, et reeglina palju käteta ja niisugused teravad emotsioonid olnud siis halvad või head emotsioonid kipuvad kustuma, selle aja jooksul võiks lühem olla. Kalamälu pidi olema vist veel palju lühem, aga ma siiski ma ise väga tahaks, et see mälu oleks palju pikem, sest et. Ma ei ole kindel, kas, kas minul näiteks õnnestuks kõige parem sooritus sooritada kolm minutit enne valimisi ja saavutada nii-öelda otsustav tõuge heaks tulemuseks, et siiski mingisugune pikemaajalisem kvalitatiivsed tulemus on see, mis võiks mõjutada valijat. Nii et Eestis on olemas kuskil mingi suur masterplaan, mille järgi kõik käituvad ehk kolmest päevast minutist ei piisa, asju peab kaaluma, läbi mõtlema, süsteemselt niite, tõmbama halle kardinale, sinna ja tänna, sikutama. Halle kardinale isikutata hallid kardinalid võib-olla sikutavad ise kedagi millalgi kuskile, need hallid kardinalid on olemas. Kes on elu on näidanud, et on ja kes blogib ausalt, kes on Eesti poliitikas kõige hallim kardinal? Noh, kui mina siin pakkus nimesid välja, siis, siis võib-olla tekitaks mõnele meelehärmi. Mõnele kindlasti oleks see niisugune võib-olla väljateenimata kompliment. Aga küllap iga erakonna juures on niisugune tagatuba, aga kindlasti mingisugune ajustaap, on ta siis ühe-kahe- või märksa rohkem inimese näol, kes siis tegelikult on selle erakonna jaoks kõige mõjukamad tegijad. Igal erakonnal on olemas ka üks ruum, mis on mitme luku taga. Teate, mis seal ruumis on? Ruum ruum, mis on mitme luku taga ja selles ruumis on väga tähtsad asjad sees. Kas te võite aimata, mis asjad seal sees on? Ma ei tea sellistes ruumideski midagi. On räägitud igal erakonnal olemas oma selline seis, ruum mitme luku taha ära peidetud veel omakorda kus sees hoitakse komprat, neid seal kahtesugust komprat üks on see, mida teiste kohta sealt välja öelda ja teine on see, mis enda kohta käidud, mida, mida väga salajas hoitakse, mida üritatakse väga varjata. Kuulge, mina olen kuulnud, et raadiomajas on selline valge tuba nagu hullumajas. Mu ometigi ei hakka küll, et ma ei hakka sellest ometigi tegema, ma ei tea, milliseid järeldusi. Aga põhimõtteliselt. Et hea küll ei ole, mitu lugudega kuskil teie töölaua sahtlis või kuskil erakonna lauasahtlis, siis kui on olemas mingeid austade virn või selline mõnus foldrite kogu, kus on sees komprat valmis pandud, neil on aastaarvud kuupäevad juurde kleebitud ja telefoninumber või emaili aadress, kuhu ja kellele saata. Ma tean seda, et me elame internetiajastul ja internetist leiab palju huvitavat, aga minu sahtlites on näiteks ma seda isegi ei tea. Mida sa internetis leiab vastavalt otsija soovile, kes kellega käib ja kes kuidas oma aega veedab ja millised hobid kellelgil on. Ja teie jaoks on see väga oluline info, ei ole põhiseaduskomisjonis, istute koos inimestega ja salaja, samal ajal, kui mõtlete, eks ole seal mingite eelnõude üle, on teil ees, kuidas mõni teie kaasriigikogulane käidi jahil või harrastab kellelegi ka midagi või. Ma ei tea, põhiseaduskomisjoni koosolekud on niuksed, üsna mõttetihedad, seal ei jää küll sellisteks ula mõteteks aega. Kus jääb aega ula mõteteks, riigikogu töös on ju nii palju vaba aega, jumalaid kui need infotunnid on äärmiselt igav, tuleb jälle, Ansip räägib midagi või küsibki keelase. Herkel küsib igavaid küsimusi, siis on ametiga. Noh. Võib-olla see ja kui inimesel tekib ka sellises töös teatud niisugune rutiin ja kogemus viilida mõttetutest hetkedest kõrvale ja sisustada need tõesti nii-öelda enda jaoks kvaliteetajaga või kvaliteetsete tegevustega, mis on oma põhitööks vajalikud. Ometigi selle hulka ei kuulu kindlasti saalis tagumiktundide tegemine ja mingi väga mõttetu küsimuste-vastuste kuulamine, mida ikka tuleb ette. Siis aastast erakonda kuuluda üldse sellest suurde poliitilist süsteemi ise mäletada. Selle aasta augustis sai minul Kle 10 aastat täis. Nii-öelda poliitilistes ringkondades tiirdumisest. Aga mis tõmbas sinna tiirlema, see ei olnud ju ometigi mingi lihtsalt üks tuulehoog, mis tõmbas teid, kui sügislehte kaasa pani tiirlema. Uudishimu, kindlasti kindlasti ports missioonitunnet, see uudishimu ei ole siiamaani veel rahuldatud saanud. Noh, teadmistega on nii, et kui sa saad midagi teada, siis, siis sul on võimalik küsida, et aga järgmise mäe taga on ja ka edasi rühkida ja nii edasi ja nii edasi väitud mägesid jaoks jätkub. No ma tahaks loota küll, et neid on veel. Siit kohe küsimus. Kui võrrelda teid näiteks Mailis Repsiga, te olete enam-vähem ühe iidsed. Aga ometigi on Mailis Reps olnud juba minister ja praegu ta on minister. Ta on üsna kõrgele positsioonis, eks ole erakonnas. Aga kui teie olete jäänud teil, onju? Ma ütleks, 10 korda säravamad võimalused olnud, te olete olnud 10 kui mitte 100 korda rohkem pildis seoses Keskerakonnaga. Kuhu te olete jäänud? Kas need, et teid ei ahvatle, et olla minister, olla selles mõttes juhtival kohal otsustada Eesti poliitikas? Reaalses poliitikas üsna palju. Minu elufilosoofiasse kuulub üks selline Xiimad, õigeid asju tuleb teha õigel ajal õigetel põhjustel. Neid põhjuseid ja õigeid aegu teie jaoks ei ole veel tulnud, aga tulevad küllalt, tulevad. On väljavõte toimib. Evelin Sepp sündinud Tallinnas 13. juulil 1972. Riigikogu valimistel 2003 sai Tallinnas 292 jäänud vene, inglise, saksa ja soome keel. Kuulame jätkub ja ülekuulatava täna, Evelyn Sepp. Te hetk tagasi rääkisite sellest, mismoodi poliitikasse tõi teid uudishimu ja, ja, ja, ja ilmselt see uudishimu ei ole rahuldatud, sest poliitikast ei ole kuskile ära läinud ja ma usun, et väga paljude valijate rõõmuks on see kõik ainult Evelin, kes teie õpetaja poliitikas seal 10 aasta jooksul, keda te, keda te siis, kui saateministriks ja võtate ette, panete aparaadile mõned loengud, keda te siis oma õpetajana poliitikas nimetate? Ei, kahtlemata, kahtlemata ma arvan, et tema, tema klassiga poliitikuid Eestis ei ole palju, võib-olla neid ei ole üldse rohkem peale tema enda. Ja temalt on õppida selles mõttes ka nii head, kui halba ei ole üldse kahtlustki. Aga paraku on nii, et et ega seal ministriametis ma kujutan ette, ei ole tegelikult kelleltki palju õppida, sa oled oma asjadega tavaliselt väga üksi väga-väga koormatud. Ja siis tuleb ise õppida või luua endale väga niisugune ennast arendav meeskond kes õpib ajas koos sinuga. Aga poliitikas ikkagi sellises igavas reaalpoliitikas kui mulle, kui mulle meenub siis õigesti ja ma usun, et see, nii on, Mart Laar ilmselt korduvalt nimetatud Margaret Thatcher on tema selline selline Kumiir ja, ja eeskuju teil selliseid selliseid ei ole tekkinud. Ei noh, sõna otseses mõttes ei ole, on, on kindlasti palju persoone, kes on äärmiselt intrigeerivad. Ma kujutan ette, et näiteks kui me mõtleme tulevastele Ameerika presidendivalimistele, siis minu nii-öelda unistuste presidendivalimised oleksid sellised, kus oleks kaks kandidaati vastastikku. Ühelt poolt. Ja teiselt poolt proua Clinton. Vaat see oleks midagi, mis vääriks küünlaid, aga tõenäoliselt see nii ei lähe. Arvatavasti mitte, selle jaoks peab maa maakeral veel midagi väga radikaalset muutumaks, poliitikuks võivad saada absoluutselt kõik inimesed 10 aastat olnud kas poliitikusse võivad tulla põhimõtteliselt inimesed ükskõik milliselt elualalt madja kokkades, teie puhul siis kasvõi sekretäri nalja, eks ju. Noh ma ei tahaks hästi nõustuda selle väitega, et et, et kõik, kes on näiteks kuskil valitud kohtadele, et nad on poliitikud üks on poliitikas olema ja teine poliitikat tegema ja need on nagu kaks väga erinevat erinevat kategooriat. Need, kes, kes tõesti on poliitikud, mitte nad lihtsalt ei ole poliitikas, neid on Eestis üsna vähe. Võib-olla riigikogus, võib-olla on see kuskil paarkümmend inimest, isegi ka ministrid, kes ju justkui peaksid olema absoluutne võimu tipp, siis väga sageli nende kvaliteet ei kannata välja tegelikult. See tähendab seda, et lihtsalt ei, ei jätku siis, millest ei jätku jätkukoolist või jätku isikuomadustelt. Noh, ilmselt jääb puudu motivatsiooni ja ilmselt jääb vajaka ka teatud isikuomadusi. Kui te, kas kuidagi nagu nimetate ka ise, siis teie, kes te olete, poliitikud? Evelyn Sepp kahtlemata on poliitik, eks ju, neid, kes siis on nii-öelda palastina. See on nüüd minu sõnastus või nimetatud absoluutselt palastina teinud nagu kaasas ja kes nii-öelda tiksuvad, aga kes peavad justkui mängul olema Teie, mis tähendab juhatuses, noh arvatavasti on ju ka näiteks ma mõtlen Keskerakonna juhatust, eks ju, mõned sellised inimesed Siukseid näiteid kaugemalt. Aga ega, ega suures organisatsioonis, kus on niisugune väga keeruline rollide jaotus, noh et iga iga iga sellise tüpaaži jaoks on oma koht ja roll ja, ja eks see on mõnes mõttes üsna vältimatu. Sest et noh, vaatame natukene ka nagu moodi pingevabalt, ringi, valimiste aegu või peale valimisi tavaliselt seisu. On neid, kes mitte kunagi hääli ei saa, aga kes teevad ära suurema osa tööst ja need, kes ei tee riigikogus näiteks mitte midagi, peaaegu, aga kes saavad väga palju hääli. Ometigi vajab iga erakond oma programmi elluviimiseks valitsuses või siis riigikogusse nii hääli kui, kui, kui, kui neid, kes ka reaalselt, mis need programmi ellu viia. Ma saan aru, et sellesama mõttega te olete nii-öelda lohutanud enda sellised valimistulemused, mis ei ole ju ka olnud sellised, millega võiks nagu olla ju väga rahul, eks 200 või ütleme niimoodi 300 ja 200, see, see ei ole ju see, mida, mida ütleme, üks poliitikas aktiivselt tegevolev inimene, millele ta nagu rõõmsa ja õnnelikuna mõelda saaks. Selle selle selle puhul ei ole minu, minul ei ole tegemist niisuguse valusa teemaga ja, ja kindlasti eelnev repliik ei olnud soola raputamine veritseva haavale. Eks igal asjal on oma loogilised seletused, aga ma ei tea, kas nad siinkohal oleks väga põhjendatud neid pikalt pikalt uue, see mõjubki lihtsalt õigustusena, mis tõenäoliselt ei oleks kellelegi mokkamööda. Aga mis te ikkagi arvate, mis, miks see nagu põhimõtteliselt nii on, et küll särava esinejana väga sellise osava sõna seadjana ei, ei ole nagu inimestelt saanud seda tagasisidet, mida võiks, eks ju praktilise asjade ajajana saavad hääli rohkem need, kes tegelikult on sellised tavalised, noh, ma ei taha öelda, ma ei taha öelda, sest sõna kõlaks natukene õõnsalt võib olla antud kontekstis, aga siiski topised poliitilises mõttes tegelased, kes lihtsalt on, on, on, on malelaual, aga kellest väga palju ütleme, teatud protsessides kasu ei ole. Mõni hea malemängija kindlasti suudaks tõestada veenvalt ka etturi intuuri olulisust platsil aga. See, et sa iseenesest veel sõna võtad või, või telgi taga võib olla päris palju niisugust igapäevast tööd teed siis ei ole veel sugugi sama asi, mis nii-öelda veenda oma võimalikke valijaid tegelikult selles, et, et nad sind saavad usaldada, sellepärast et, et sa midagi nende jaoks ära suudad teha. Ma arvan, see vajab lihtsalt aega ja kohanemist ja ma usun, et, et see neli aastat riigikogus Küllap on viinud märksa rohkem inimesi kui ligi 300, kes neli aastat tagasi minusse uskusid. Nüüd kas see tänane noh, ma kujutan ette, valimisnimekirjade koostamine juba ju käib, eksju, sinna ei ole suhteliselt pikalt aega enam. Teil on nagu kohtkindel selles mõttes, et piisaks ka sellest 300-st järjekordselt. Või ma ei, ma ei oska sellele küsimusele vastata. Te ei ole nimekirju näinud teie selle protsessiga tegeleda. Ma ei, ma ei, ma üritan teha neid asju, mida mina hästi teen ja jätan need asjad teiste inimeste mureks, mis neil paremini välja tulevad. Räägime nendest asjadest, mis teil väga hästi välja tulevad, Te ju nalja tulnud suurepäraselt. See, et keskerakonda on kannatanud, nimetada teatud olukordades selliseks teflon erakonnaks kelle külge nagu selles mõttes, sest ei jää nagu mitte midagi, sa võid sinna, sa võid sinna lasta kõigevägevama pudru kuuli, sinna ei jää midagi külge, sellepärast et ühel hetkel tuleb särav Evelyn Sepp ja ja, ja selgitab asjad, mismoodi nad tegelikult on ja mismoodi üldse tuleks meenutada seda aega või seda olukorda ja, ja rääkida hoopis teises valguses asjadest. Kas teil on mingi selline enda jaoks välja töötatud strateegia ka juba praegu, mingites märksõnades, mingites põhimõtetes, mida te jälgides nii-öelda oma seisukoha võtta ette valmistate? No ma tuleks selle sissejuhatuse alguse juurde tagasi, et et võib-olla see teflon, kujund tuleb hoopis muudest põhjustest, sellepärast et kui, kui ikka kahuriga kärbest lasta, siis on suhteliselt suur tõenäosus, et laseb kapsast mööda. Et, et selleks ei pea olema sugugi mitte kuidagi põhjendamatult sõnaosav, et keda musta valgeks. Et teinekord on lihtsalt Eesti poolt valitud vahendit sealt sedavõrd ebaadekvaatsed, et see paistab läbi. Kas on tõsi, vahetevahel niimoodi on ja seda juhtub õnneks nii-öelda mõlemal poolel õnneks nende jaoks, kes, kes naudivad sellist poliitilist kemplemist, ma kujutan ette, et neid inimesi on Eestis küll, vastasel juhul seda ei tehtaks turu nõudlus ja ometi selline on, aga ikkagi kuidas selle maine kujundamine käib Keskerakonna puhul vähemalt ütleme teie jaoks võtame isegi keskerakonna partei maine kujundamine. Te, olete väga oluline oluline tegur kõiges selles. Noh, tegelikult ei ole ju ammu tegemist enam niisuguse erakondade puhul, ütleme poliitiliste organisatsioonide puhul niisuguse tüüpilise mainekujundus objektiga. Eks see maine kokkuvõttes kujuneb väga mitmetest asjadest, kujuneb sellest kui säravaid isiksusi ta suudab presenteerida ja, ja võimaldab neil nii-öelda inimeste südamesse jõuda. Kindlasti maine kujuneb ka Konkurentide pingutustest kindlasti ka selles, kas suudetakse tegelikult aduda päris teemasid ja nii-öelda pseudoteemasid ehk veenda valijaid, tegelikult tegeletakse just nimelt sellega, mida neilt oodatakse. Ja see on muidugi niisugune väga põgus kirjeldus või isegi ma ei teagi, kas seda ongi võimalik kirjeldada. Ekseks paraskeemi on aga valemeid, raadiuse joonistada ei saa. Väga hea, muidu oleks võimalik. Me saame molekuli, ahelid ja rihmaga selle luksuse, et ülekuulamise vahepausil lambi välja lülitades me palume mõned joonised enda jaoks järgmiseks korraks teha. No ma ei luba seda Ülekuulamine. Väljavõte toimikust aastatel 1987 kuni 1990 õppis Tallinna spordiinternaatkoolis nüüd Audentes vehklemist ujumist, viievõistlust. Evelyn Sepp. Olnud paljude populaarsete ETV saadete külaline, muuhulgas näiteks foorum ja aktuaalne kaamera. Ülekuulamine jätkub ülekuulatav, täna on Evelyn Sepp. Margus Allikmaa siin raadiopealik kahtlemata täna meid kuulab. Kuidas teie arvates, Evelyn Sepp on Margus Allikmaa oma tööga? Hakkama saanud, kui ma seda teaks, siis ma kindlasti ütleks. No aga teie oma teie oma erakonna minister kuna tema kohta teid ei öelnud ennist, et on ministrid, kes on ministrid ministriks oleku pärast, et neil ei ole sellist tõelist sisu. Et ei mõelnud oma erakonna ministrid siinjuures härra palmaru, et aga siiski härra palmaru on ju astunud Eesti ajakirjandusega ja muuhulgas siis ka rahvusringhäälingu Gazeta Noh, meedia seda käib tükk aega, ma ei tea, kas see on nüüd alanud ja kas nende pooleks on ühelt poolt minister ja teiselt poolt siis üks või teine meediaorganisatsioon. Aga noh, olge natukene enesekriitilised kaat. Ja nii nagu väga sageli ei tee poliitikute head poliitikat, ei tee ju ka meediaorganisatsioonid head ajakirjandust tullakse siis saamatusest või, või soovimatusest või ressursinappusest, millest iganes. Alati saab teha paremini ja, ja sellepärast, kui keegi veel on suhtes kriitiline, ei maksa teda nagu veel pilbasteks pigistada. Ma küsin siis nõndamoodi, kas härra palmaru saab oma tööga hakkama teie arvates? Evelyn Sepp? Meil on päris mitmetes küsimustes olnud peri arvamusi aga aga kahtlemata on palju valdkondi, kus Raivo on väga heade teadmistega ja, ja heade ideedega minister. Kas tal õnnestub need ka praktikas ellu viia, seda sellele natukene vara hetkel hinnangut anda, ehk küsige mu käest poole aasta pärast või aasta pärast uuesti. Nojaa, maatsed ongi käest, küsiti ka ju kunagi, eks ole, et mis ta arvab suure prantsuse revolutsiooni tagajärgedest, ta mõtles hetke ja ütles, et vara veel öelda kas poole aasta pärast tähendab seda, et siis on olukord Eesti poliitilises maastikus täiesti muutunud. Valimised on ju ära toimunud poole aasta pärast märtsikuus on valimised jälle. Õigupoolest tahaks küsida, et mis need, mida nende muutuste all silmas peetakse? No kas võidab nii-öelda ilvese leer või võidab siis keralleer selles mõttes? Selliseid leere on tegelikult olemas. Kas president osaleb riigikogu valimine? Ei, aga ma tahan öelda, et presidendivalimised justkui lõid sellise leeri üksn ilvese leer, teile on keralleeria Ansip lihtsalt sellepärast et mitte valitsus lõhki ajada. Praegu siis ei nõustu umbusaldama savisaart, eks ole, ütleb et kõik on nii-öelda jokk, ehk juriidiliselt korrektne ja igasuguste noh, mis, mis tehingutega või mis iganes asjadega hoiab nii-öelda olukorda kontrolli all rahulikult, ootame valimised ära ja siis põrutame. Kas teil ei ole sellist tunnet, et praegu selline olukord on Eestis? Ei sugugi mitte, esiteks ei ole olemas mingisuguseid nii selgelt välja joonistunud leere tegelikkuses. Peaminister on mitte lihtsalt sõnaosav, vaid ka ma arvan, üsna hea strateeg. Ja küllap tal ka õiglustunnet on Riinas piisavalt. Aga mis puudutab seda ja et? Et mis järgmistel valimistel saab või kes kellega käima hakkab, siis noh, eks kõigil ole oma positiivne panus ja niisugune ports edumeelsus, nii nagu ka tagurlikust ja ma arvan, et need iseloomustavad üsna võrdselt kõiki kõiki Eesti erakondi. Kellele oli kasulik, on see, et need ilves on president. Kas üldse saab niimoodi praegu mõõta, et kellelgi oli see kasulikum tulevastel valimistel kellelegi Lemit? Ma pigem ei jaga, on nende kriitikute hinnangut, et. Et ei ole selles protsessis, ei võite ideega kaotajaid. Ja õhk läheb lihtsalt ütleme nimelt, see, mis kõik toimus, on toimunud iga presidendivalimiste eel, aeg järel toimuvad lihtsalt piisavalt harva, et viie aasta jooksul õnnestub see kõik ära unustada ja siis tundub justkui, et et kõik on ju nii, uus, jälle, jälle toimub midagi enneolematut. Aga see kõik on olnud juba ja ja nüüd on lihtsalt tulebki praegu vanad jupid ja vanad jutud selgeks rääkida nende juurde ei peaks tulema tagasi kolme aasta pärast ja tegelikult õhk läheb puhtamaks ja see on väga positiivne. No aga see õhk ei seisa kaua puhas, sest tulevad jälle uued asjad peale, on üks kord poliitika, mulle tundub, on selline täitmatu karikas, mis kunagi ei hakka lõplikult üle ajama või, või ta on selline lõputu mutiauku, võib, võib vett lasta nii kaua, et ei jõua ära oodata, sest ikka kord on õhk puhas, kordan jälle koostöö ja koos veele koalitsioonid sisse lüüakse jälle käed, sõlmitakse lepingud, läheb päev või paar mööda, on vesi ja õhk jälle sama sogaseks. No see oleneb vaatenurgast oleneb vaatenurgast ja, ja võib-olla ka niiviisi, kuidas süvenemise või süveneda viitsimise astmest. Minu meelest ei ole siin viimasel ajal midagi nii põrutavat juhtunud või midagi enneolematut juhtunud või midagi midagi saatuslikku juhtunud ja ja selles mõttes no lõpp matult või lõplik on küll väga asjakohane, et ega poliitikas lõplikke seise ei ole peaaegu mitte kunagi olemas. Aga mis oleks praegu Eesti poliitikas selline suursündmus, selline suur asi, mis, mis muudaks, mis paneks kaardid uuesti pakki tagasi, back segatakse uuesti ära, jagataks siis mängijatele jälle teises kontsentratsioonis välja. Noh, see suure asja otsimine on natukene sarnane Nokia otsimisega. Nokiat ei saa otsida Nokia kasvatanud päeva jooksul välja, eks ju. Kaablist kummikutest ja siis ühel hetkel, kui on piisavalt palju ajusid, aega, energiat ja mida kõike veel panustatud, siis siis äkki tuleb ühel hetkel see bingo ja suur asi. Poliitika on selles mõttes tõesti niisugune arenev protsess, kus arenevad organisatsioonid, inimesed, avalikkuse ootused, reaalsed võimalused, vajadused, kõik muutujad on pidevas muutumises. Nii et ma ei Ma ei oska nagu niimoodi, ühesõnaga midagi väga vaimukad siia vastuseks pakkuda. Ja ei peagi vaimukalt hakkama. Tõsi, tõde on see, mis tänases saates siin maksab, mis on tõeline valuuta? Ma tulen tagasi meie ülekuulamise alguse juurde, me rääkisime sellest poliitilisest mälust, kui pikk see inimestel on. Mulle tundub, et üks asi poliitikast inimestele jääb küll alatiseks meelde. Ja on see, et poliitikas on kogu aeg üks suur segadus. Poliitikud on kõik ühed suured ahnepätsid, kes lähevad sinna riigikogusse Toompeale üles, sellepärast et saada endale suuri nii-öelda rahahulkasid rahahulkade juurde ma paneksin muidugi, jutumärgid võivad olla ükskõik missugused hüved, eks ole, loomulikult. Aga põhimõtteliselt minnakse sinna ikkagi hüvesid taga ajama mis üheselt leiavad saanud, mis on need, need taskud ja mis seal taskutes on, mis, mis teile on juurde tekkinud tänu sellele, et te olete tööl Riigikogus. Mul on väga lihtne vastata, mul ei ole selliseid hüvesid, mida mul ei oleks. Mida mul ei oleks siis, kui ma ei oleks riigikogus see, et mul on eluase, ilmselt oleksid mul ka siis, kui ma seal ei oleks ja nii edasi. Ja kõik mu sissetulekud on nii pagana avalikud, et seal nagu selles kuidagi midagi varjata ei oleks, võimalike. Kui palju tegelikult maksate erakonnal? Selles mõttes maksate riigikogus saate ju palka ja teil on kindlasti kohustus ära anda sealt mingi raha, et erakond saaks oma oma tegusid teha nii-öelda või tegutseda. No loomulikult ma vastavalt erakonna põhikirjale tasuna erakonnale liikuvamaks. See on ju tegelikult üsna tülgastus Teie teenite selle palga välja ja see peaks jääma teie taskusse. No liikmemaksud on tavaliselt sellised asjad, millega ikka erakondi või mitte erakondi, vaid üldse organisatsioone toetatakse. Nii et ma ei, ma ei. Ma küll kuidagi ei tahaks siia sõna- tülgastav juurde panna ja siis sellega kuidagi nõustuda. Ei Ta on justkui naguniisama raha ära, kuidas niisama. Aga miks te siis saate sealt erakonnast? Sõite minde te sunnite mind kuidagi täiesti vägivaldselt sõnastama. Või vaatama läbi sellise prisma, nagu erakond oleks mingisugune omakasu või minule isikliku mingi omakasuallikas, no ei ole, noh see on üks demokraatia teostamise instrument, nii igav kui see ka ei tundu. Ja äärmiselt vajalik ka need erakonnad on ühiskonna jaoks väga vajalikud, kelle vaateid ma võib-olla üldse mitte jaga? Veel üks küsimus teile, Evelyn Sepp. Tee kohta on öeldud, et te olete suurepärane demagoog. Olete nõus sellega? On see teie jaoks enda teie enda jaoks selline auasi või häbiasi See ei ole üks ega teine sellepärast et ega ega üsna oluline on tabada nooti, kui on tõsiseid jutud, siis tulebki rääkida tõsiselt, kui on loba ajamise aeg, siis, siis võib ka loba ajada. Aga kas põhimõtteliselt teie oskustega inimene suudaks varjata midagi samasugust, nii nagu juhtus Ungaris, et peaminister tänu lollile lapsusele, ütleme niimoodi, rääkis välja, et nad olid terve aasta otsa või isegi kauem, eks ole varjanud tegelikku olukorda riigis. Kas, kas teie oskused suudaksid midagi sellist saavutada ka, et riigis varjatakse? Infot mina vaataksin seda Ungari kaasust täpselt vastupidisest vaatenurgast. Tähendab, kui tegemist on mingi riigi majandusnäitajatega ükskõik mingisugused saan majanduslike näitajatega, siis ega neid ei ole võimalik varjata, need on kõigile kättesaadavad. Ja iseasi on see, kuidas neid interpreteeritakse ja, ja pange tähele, ega ega meil on ka pooled inimesed ei ole üldse oma eluga rahul, eksju, nad leiavad, et nad teenivad ebaõiglaselt vähe ja nendesse suhtutakse kuidagi ebaõiglaselt vaenulikult ja nii edasi. Aga alati on keegi võimul, räägib, et kõik on kõige suurepärasemaks korras. Mida nad siis teevad, nad tegelikult teevad täpselt sedasama, mida Ungari peaminister ütles, et nad valetavad rahvale, kõik on hästi. Et minu meelest oli see oli see iseenesest väga-väga julge ja väga-väga vaimukas, pigem niuke piieraktsioon. Nii et põhimõtteliselt ka Eestis poliitikud, riigiisad, riigijuhid valetavad rahvale. See ei ole valetamine. See on siis tõevarjund, see ei ole ka tõe varjamine, son, ümbertegemine. See on tõenäoliselt midagi sellist, kus sa tahad olla ilusam ja targem. Parasjagu on võimalust olla, aga samas, kus on kõik teised, kus on see peegel? Nii et siin süüdistada ühte persooni näiteks ma ei tea peaministrit või keda iganes. Noh, on küll kuidagi üsna naljakas. Nii et põhimõtteliselt poliitiku töö ongi selles mõttes luua visioone, luua sellist pilti, et teistegi elu on halb ja meie oleme need, kes elu teevad paremaks. Oh, kindlasti on ka selliseid poliitikuid, aga ühiskonnas on palju protsesse, mis on võib-olla võrreldavad börsiga. Ega börsinäitajad ei näita sageli reaalsete majandusseisu, vaid nad on nii-öelda mingid usaldusnäitajad. Et tegelikult nii-öelda reaalses elus ei pruugi midagi muutuda, aga ühel hetkel hakkavad börsikursid liikuma ühes või teises suunas radikaalselt. Ja siis kõik möönavad, et tegemist on nii-öelda mingi usaldusküsimusega, usaldus tõuseb, usaldus langeb millegi muuga. Eks poliitikas on palju sarnaseid jooni, müüakse ju tegelikult usaldust ja see sõna müümine on ka kindlasti jutumaskides. Väljavõte toimikust 2006 sügispulber ajakirjandus seab üles Evelyn Sepa kandidatuuri suurimate pidutsejate valimisel. Sepp Evelin põhiseaduskomisjoni ja riigikogu uurimiskomisjoni 1994. aastal Eesti vabariigi territooriumil parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljaveo asjaolude selgitamiseks aseesimees. Ratasepp jätkame sealt, kus me hetk tagasi pooleli jäime. Seda ülekuulamist ette valmistades vaatasime üle suure hulga, sest toimikuid, millega teie nimi seotud oli ja et tõsi on nagu see, et enamus seda kari kesta saak oli kehva selles mõttes, et enamus teiega seotud teemades keerleb alati täiesti tühiste mõttetute suhteliselt noh, ütleme niimoodi distantsilt vaadates nõmedate asjade üle, bensiinitšekid mingeid kuludokumendid, tule taevas appi, lõpuks nabapluusi välja, mis iganes. Kas neid vahetevahel nagu kurvaks ei tee, teie töö? Põhivili paistab välja või näidatakse välja seda inimestele mingitest täiesti jaburate tühistes pisikestes asjades? Oletades, et see on tegelikult kuskil mujal. Ma ei ole selle peale mõelnud, aga aga mul on väga palju tuttavaid, kes. Enamus ajakirjandusväljaannetes loevad ainult pealkirju ja siiski ise nagu suhteliselt iseseisva mõtlemisega. Ma kujutan, milline pilt siis võiks lausa jääda, kui nad ainult tõesti pealkirju loevad ja pildi allkiri, võib-olla neid väljavõte, juppe, see peaks. Siis ei tule, see ei tule mitte nende nii-öelda piiratusest, meil vastupidi, nad hindavad oma oma aega ja energiat ja oma iseseisvat mõtlemisvõi palju rohkem kui, kui, kui seda, mis mis võib-olla igavusest või saamatusest tango kirjutanud. Ma tahangi öelda lihtsalt, et neil ei oleks vaja lugeda ka neid absoluutselt nii nagu. Nüüd jätavadki need vahele, et kui nad on veendunud, et see vääriduga Aga mismoodi teosena toimuvatel mingit poliitloengut poliittunnid, kus ta niimoodi sellist tegeliku olukorra kohta nagu sellise valguse edasi annate või kuidas, kuidas teie tuttavatele nendeni, kes ei loe ajakirjandust uskudes, et see on tõesti nii, kuidas nendele nagu see tegelik informatsioon kohale jõuab? Ma ei ole küsinud seda, aga nende käest. Aga nad tunduvad olevat siiski väga adekvaatselt informeeritud. Neil on ideid, huvitavaid ideid. Ja võib-olla nägivad nemad rohkem mulle kui mina neile. Me minu tutvusringkonnas ei ole minu suhted oma sõpradega, sellise teema peaks neile aru andma näiteks. Kuidagi rajanevad hoopis hoopis muudel aladel. Ahastama panev on ikkagi see, et enamuse inimeste jaoks teie tegelik töö nähtav vaev saab tagasisidestatud absoluutselt moonutatud kujul. Kust te võtate selle enamuse? Mulle tundub niimoodi suur, kõik ju ei saa olla teie tutvusringkonnas ja, ja, ja väga mõtlemisvõimelised inimesed. No mina ei jah, ma kuidagi ei saa vaielda tunnetega, aga aga ma küll natukene kahtlen selles, et neid inimesi on väga palju, kes ennast Sedalaadi kõmu kõmuinformatsioonist mõjutada laseks? Räägime meedias ajast ma saan aru, et me juba ju tegelikult, eks ju, jõudsime siiamaani. Kuidas teile tundub, miks on see nii kujunenud või on sellel olemas väga lihtne vastus, miks on nii, et, et Keskerakonnal justkui on alati raske meediast läbi, päästab oma oma ideid selgitada ja, ja neid väljapaistvast Vot see Keskerakond on ka väga mitmekihiline, et ma arvan, et meie hulgas on palju persoone, kelle iga sammu, liigutust, mõtteavaldust, meedia januneb ja neil ei ole kunagi mingisuguseid raskusi oma seisukohtade vahendamiseks. Ja kindlasti on ka neid, kes ei ole väga-väga teretulnud ja oodatud. Sinule paras ports ka niisugust propagandistlikud vastandumist ja võib-olla ka mingisuguseid isiklikke sümpaatiaid või vastuolusid. Aga see ei ole nagu personaalne küsimus ei, ei, ei minu jaoks ega, ega erakonna jaoks, vaid üldse nagu meediast rääkida, siis, siis see on küll koht, kus ma kultuuriministriga sajaprotsendiliselt nõustun. Et Eesti meedia on natukene vähe enesekriitiline või, või natukene vähem motiveeritud tegema kvaliteetset ajakirjandust. Ja ma ei pea selle all silmas seda, et, et minu meelest oleks kvaliteetne ajakirjandus siis, kui Keskerakonnast ainult räägitakse, räägitakse head, see ei ole üldse see teema. Nad ei lähe nagu sellega kaasa, et Ma saan nagu teie sõnadest aru praegu nii võib-olla valesti, et, et asjad on nii sellepärast et Postimees see on siis Reformierakond ehk siis kadastik, eks ju, ja Ekspress Hans H Luik, see on siis Isamaaliit ja, ja, ja Res Publica ja seetõttu teil ongi nagu nii-öelda leheveerule justkui võimalik lihtsalt sattuda ainult SL õhtulehest, kes tõesti korjab nagu kõik üles kas või selle nimel, et saada nagu klikkide arv püsti ja, ja palju nägijaid. Noh, eks selles mõjukuse hinnangus on omajagu tõtt ka. Aga noh, eks minagi satun toredate inimestega seltskonda ja paljud nendest on ka ajakirjanduses tegevad või lausa omanike ringis. Et mõnikord asjad paistavad ühtemoodi, teinekord teistmoodi, huvid on erinevad erinevatel ajahetkedel soovid on inimestel väga erinevad erinevatel ajahetkedel. See on üsna niisugune paratamatu või isegi parandamatu protsess, et et ma ei tea siin väga nagu põhjalikult lahata, võib-olla suurt midagi ei ole. Et eks, eks see on nagu palju Eestis ettevõtjaid, kes itsitavad lihtsalt või, või, või mõni võib-olla ka võtab lusika pihku, kui ta loeb Ekspressis Expressi omaniku kirjutisi eesti mustast ärikliimast ja nii edasi, et et noh, tõesti, selleks on ikka nii piisavalt väike, et. Et ei õnnestu ridade vahele asju peita, inimesed jäävad siiski suhteliselt palju üksteise kohta, võib-olla isegi liiga palju. Aga millest see nagu meediasõda, siis millest see nagu seisnes või nüüd meil on hea võtta näiteks, eksju, see möödunud presidendivalimiste kampaania, mis tegelikult ju praeguseks hetkeks ikka justkui mulle vähemalt tundub, ei ole lõppenud ka Keskerakonna poolt, eksju ikkagi sama reedene seis ja need avaldused, millega te ju ei pruugi nõustuda, aga, aga igal juhul nad on ju olemas, eks. Et millest see meediasõda siis sellisel juhul seis, mis tegi, mis tegi justkui ilvesest siis presidendi, teie nägemuses vabalt. No ma lihtsalt küsin niisuguse küsimuse laadis retoorilise vastuse. Kas te usute sama palju seda, et presidendikampaania Ilvese presidendikampaaniasse panustati Ameerikas 20 miljonit krooni, aga kas te usute sedasama palju kui, kui see, et Keskerakond müüb Eesti Putinile maha? No mul on suhteliselt raskem kui mõlemat uskuda selles mõttes, et nad on, ma saan aru, see või noh, ütleme see, see kohaletoomine või nende nimodi kui toomine praegu oli ka natukene niimoodi meelevaldne. Ei no kas ta nüüd oli nii väga meelevaldne igal juhul parteiga teil koostöölepe olemas? Vähemalt see on nagu üks dokument, mis, mis võiks seda teispool arvamust justkui justkui justkui nagu toetada. No ma ei tea, kas on olemas ühtegi teist mingit argumenti see 20 miljonit? Et ma, ma ei tea, kas selle kohta on mingit mingit dokumenti, mille põhjal ma võiksin selle seda uskuda või mitte uskuda. Eks see nii olegi, et eks see meedia seda nagu enam-vähem sellistest dilemmadesse koosnebki. Et kes soovib, see usub, kes ei soovi, see ei usu. Kes, kelle Piaca rohkem ei võta see väga mustvalgeid lahendusi, näeb kelle peakena võtan rohkem seemneid konstrueeritakse, nii ongi. Absoluutselt absoluutselt nõus? Ei, sa tõesti käib, teie olete selles selles töös nagu meistaks, vahestn, tunnete puudus ka sellest info infojuhi töökohast, ma kujutan ette, et seal tegelikult ju lahe, eks ju, informatsioon jookseb ja see kõik käib nagu kuidagi läbi minu ja ja ma näen neid protsesse, mismoodi nad mismoodi nad liiguvad ja näen vilja, eks järgmisel hommikul ajalehti. Kas võib ju teha jura lausa ristikesi, eks ju. Et mismoodi, mismoodi nüüd see on õnnestunud või, või sinna tuleks veel helistada, et äkki saab selle loo homseks ja nii edasi. Mingi väike puudu sellisest hasartsest igapäevasest põnevusest on ometi olemas. Ma ei, ma ei ole küll mitte millestki ilma jäänud võib-olla isegi söandaksin öelda, et ma olen märksa märksa ambitsioonikam. Aga noh, tegelikult, ega see ega see info pulsihoidmine see on, selles ei ole midagi midagi glamuurset inimeste närvisüsteemi üldiselt ei pea väga pikalt vastu sellele, see on lihtsalt liiga intensiivne. Et mina olen nagu pigem valinud niisuguse kvaliteetaja ja, ja püüdnud teha tegelikult neid asju, mis mis on Eestile märksa kasulikumad ja mis on ka minul endal, on märksa huvitavamad ja mis on mis seal liigitatavate nagu tõeliste väljakutsete laimu. No räägime natukesest kvaliteetajast, mismoodi ta oma kvaliteetaega tekitate, mis selle jaoks peab olemas olema, et, et aeg oleks kvaliteetne. Noh, võimekus lihtsalt ise protsesse nii palju juhtida, et sa saad teha asju, mida sul on vaja teha ja sa saad öelda ei nende asjade peale, mida, mille tegemine ei ole vältimatu. Kõige lihtsam definitsioon Absoluutselt ma saan sellest aru, aga mis asjad need on, mis, mis panevat Evelyn Sepale silmal särama, nii et, et, et selle nimel on olnud mõistlik loobuda sellest võib-olla siiski või mitte glamuur, sest infojuhi tööst Nii ei, ma jään selle juurde, et selles ei ole midagi glamuurset. Olen võitnud aega väga sisuliste küsimustega tegelemiseks, mis minule väga-väga põnevad. Mis kõik on need nii-öelda põhiseaduslikud teemad, on seesama, kas või Estonia laevahuku ka seonduvad teemad. Ja ma arvan, et Eestis Eestil on minust rohkem kasu. Kuulan ja ma, ma mõtlen selle üle pärast veel väga pikalt järgi ja loodan uskuda, Evelin, tõesti, teie kõige ilusamad hetked on seotud Eesti põhiseadusega, Estonia laevahukku ja kõige selle üle juurdlemisega õhtuti, meil oleme täna palunud teilt võimalust natukene vaadata selle koore alla, kes Evelyn Sepp on seal ülekuulamise käigus ja Me helistame kohe ühele teie poolt pakutud. Helistame näiteks Rainandile helistama Raymond. Helen rääkis just hetk tagasi sellest, mismoodi tema vabad hetked kuuluvad põhiseadusele ja, ja, ja mis see teine asi olivad. Need ei olnud vabad hetked, need olite öised hetked minu vabadest hetkedest suurt ei räägi nii. Raymond, sinu võimalus absoluutselt. Ma just mõtlesin, et kas, kas, kas Evelin on termomeetri nii punase peale ajada, ta räägib, et oma vabad hetked kuuluvad põhiseadusele oleksid igal juhul korrale kutsunud. Sest see on see on täiesti ilmselge vale. Evelini töised hetked, mis tõepoolest kuuluvad põhiseadusele, aga vabamad hetked veedata märksa lõbusamalt dokumentide seltsis. Aga siiski, dokumendid on need meile meeldiksid, Evelin oma vaba aja veedab. Kui nüüd Evelin vist üldse rääkida ja ja, ja, ja proovida teda kuidagiviisi kokku võtta, siis see on kindlasti täiesti võimatu ülesanne. Aga, aga ma võin küll kahte asja kinnitada, et tema vabad hetked mööduvad väga heade raamatu ja, ja väga hea muusika seltsis, millest osa mul on au olla, see inimene, kes on tema plaadiriiulisse poetanud. Lemmikmuusika on? Ma ei tea, aga ma arvan, et paari kuu pärast hakkab talle meeldima prantsuse Electra, mida ma hiljuti Berliinis tõin ja mida ma pole talle jõudnud veel lihtsalt kätte anda. Loodetavasti see hetk saabub peagi. Evelin saab kuulata prantsuse elektro. Evelin lõpuks ometi me saime natukene rääkida sellest ka, kes poliitik on siis, kui, kui ta ei ole parasjagu poliitik. Mis raamatut praegu loota. Inglise kirjaniku ja eel kogu Mulle lihtsalt tundub, et et, et kooliprogramm on selle võrra lünklik, et osaleda väga nagu mõtestatult debatis, et kas Peeter esimene on sama peaaegu mis kommunist. Et kuidagi diskussiooni vähe värvikamaks muuta, selleks on vaja põhjalikumaid taustateadmisi. See on väga õige ja ma usun, et siis, kui te olete teada saanud sellega, Peeter esimene oli peaaegu nagu kommunist ja kas tema ausammas tuleb Narva püstitada või mitte, siis me kohtunud ülekuulamisel taas. Jah, ja siis me võiksime arutada ka sellest, et kas Katariina õigupoolest siis Peetri abikaasa vist tuleks avada Võru linnas, et neid küsimusi tuleks kahtlemata kuus kaaluda, siis. Väljavõte arhiivist tunnistajate ütlused. Äärmiselt veetlev daam muidugi ja samas ka äärmiselt hea poliitik, ehkki ehkki ma poliitikast suurt midagi ei arva Minu arvates Eestis süsteem lonkab, olgu need ära ka nii palju seal tahes. Mina hindan siis nagu naistet, mina ütleks ainult kiidusõnu, et kena naisterahvas riietub alati maitsekalt ja tõenäoliselt on ta ka ambitsioonikas, mis on, väga tore, ei kommentaari, kena tark järve Evelyn sepast mitte midagi, sest ma ei arva ka Keskerakonnast mitte midagi. Ei kannata nii. Mõttetu tee, manipuleerib linnast tähtsustav, ülbe, võib-olla kompetentne, võib olla tark. Evana sümpaatne, blond Rootsist ei ole kuulnud üldse? Ei ole ka midagi kuulnud ega näinud ja ongi arvamused, ükskõik, on Evelyn sepast minule täpselt samuti sobib või tähendab, mis ei sobi eino tähendab jah, ei ole mingit halba ega head öelda. Sama ei ole halba teha. Mingi, kes ta iganes mingi riigikogus seda ei tea, ei huvita ja ta on selline hiljutigi sopaga tegelikult ei oska midagi öelda, pole nagu kuulnud. Tuttav nimi on, aga ei tea, ei tunne midagi tarka rooli. Rahvas, neuronstoropos või mina ei oska küll ütelda. Nagu vähem sõnusega tasandil, mis võras ma tegelikult tegelen tegema, peavad kodukorda hoidma, lapsi kasvatama ja naised on juba nii kaugele läinud, et unustad ära, mis nende põhikriteeriumid valedest ainult pilte näinud ja niimoodi, et telekast midagi kuulnud, aga mitte rohkem esinduslik midagi ja ei midagi enamat.