Tere aurab ülekuulamine. Ülekuulajad on täna Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Meie tänane ülekuulatav on mees, kes komandeeriks ahju kõik kommunistid ja räägib ajalehes keskus, kuidas ta vene intelligentsiga viina viskab. Kambris ootab meid Juku-Kalle Raid, kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulatav raid miks oleks parem, kui Ansip, Savisaar, Reiljan, Rüütel aetakse ahju? Miks nad peaks ahju õhetama? Ma tean, ma olen kunagi kuulnud lugusid, mismoodi, kes, kus sina seal eesotsas tegid särgi, mis, mis nende inimeste nimede Ettori asetanud linnukese. Täiesti õige, aga küsimus pole nagu isikutes, vaid küsimus oli pigem siis mentaalses olukorras, kui ütleme, vana komsomol ruulib, see ei ole nagu üleskutse kedagi füüsiliselt ahju ajama. Küll, aga see on nagu märguannet. Tõmmake uttu. Kaalikad. Nii et see oli ikka pigem bravuur kui otsene selline otsene. Asja eesmärk oli algatada ühiskonnas diskussioon meie lähimineviku üle on, kusjuures ma tuletan tagasihoidlikult meelde, et aasta tagasi umbes kui see, kui ma selles särgi trükkisin selleks jalgpallimatšiks, siis seal ennem seda muuseas meie ajakirjanduses kommunistliku mineviku ühiskonnale diskussion praktiliselt puudus. Ma täitsa nagu selles mõttes oma eesmärgi, mida ma tahtsin teha, et see diskussioon algatada, eks ole, ju. Lõppkokkuvõttes saaksime üksteisele iseendalt küsida, kes mulje, mida me tegime, miks see nii oli, eks ole? Arvan, et normaalses ühiskonnas on see väga vajalik ja tõepoolest kummarid ahju slõugan, eks ole, oli mõeldud pigem sellepärast, et tõepoolest tõmmata sellele kaua võib loosungile, mis siis nagu oli selle asja põhimõte, tähelepanu, see õnnestus. Rüütel ei ole, ütleme niimoodi, eks ole, sõbrad, sõpradelt saab nüüd rahulikult välja tegemist nõuda, sest et Rüütel president enam ei ole ja kõik hakkas pihta. Et noh, see, et Rüütel president ei ole, selle üle, on mul muidugi siiralt hea meel siiamaani, et, et ma arvan, et see diskussioon kindlasti oli üks osa sellest, miks Rüütel jõle president Kas kommunistid on lubanud vahetevahel ka Juku-Kalle Raidi kasti kasti panna, kõigele? Ma ei võtnud kaasa toimetusest kausta, mille peale on kirjutatud hullude kirjad, kus on nagu kõikvõimalikke naljakaid ähvardusi, nii et ma suhtun sellesse normaalselt, et meil on ju ütleme, radikaal, vasakpoolsed radikal paremuselt kipuvad alati minema üle piiri kusagilt noh, kui näiteks mingi radikal parempoolne liim ähvardab monumenti põlema panna, käitub seega nii, nagu ta oleks justkui KGB agent, tegelikult nad ei toimu mitte mingit kasu. Siis sama puudutab ka Keskerakonna nooremat generatsiooni kellel on minu vastu kindlasti viha. Ma lihtsalt mäletan huviga härra Lauri Laasi mingit artiklit keskendavas kunagi, kus ta muretses, et kuidas see on võimalik, et ühe suure väljaande nimelt keskus ei, peatoimetaja on vaimuhaige. Ähvarduskirjad, mis tulevad, need lähevad alati kausta hullude kirjad? Jah. Vot ei ole ju mõtet olla paranoia meil suhteliselt normaalne ühiskond, mida ka näitab seesama diskussiooni võimalused, piisab ühest tõks särgis algab diskussioonist, tegelikult näitab, et ühiskond on küps, ma ei tunne ennast kuidagi häirituna ja, ja ma arvan, et Eestis ei juhtu kunagi siukest asjatut mingit ajakirjanikuna päriselt tapma hakatakse, nagu siin juhtus minu sõbranna Anna Politkovskaja. Et Moskvas justiitsministeeriumis on ilmselt juba pikemat aega ettevalmistamisel seadus, mis näeb ette, et karistust võiks kanda inimesed kriminaalkaristus, siis kanna inimesed, kes julgevad kahelda juutide ahju ajamises, mis tähendaks seda, et keskuste toimetuses võiksid ka mõned käerauad klõpsata. Juute pole meil keegi ahju anud, eks ole, jotad ahju aeti õigemini slõugan ikkagi puudutas nagu inimesi, kel kes on nagu mentaalselt oma aja ära elanud mitte füüsiliselt. Ja aga mis puudutab nagu ohjam, siis no ma ei tea, ma muutun alati kohutavalt ettevaatlikuks, kui mingi mingit kahtlemine kriminaliseeritakse, näiteks nagu on Austrias Saksamaal holokaustist kahtlemine. Vaadake, minu meelest see ei ole nagu normaalne. Sest inimesel on ju peaks olema vaba voli kahelda asjades mitte uskuda, eks ju, kahelda uurida, panna kokku nii-öelda siis oma pusle, oma mosaiik, oma tõde. Prantslased küll nüüd tegid ka ühe analoogse otsuse, millega siis on kriminaliseeritud türgi genotsiid armeenlaste kallal, no mitte keegi ei kahtle, et, et see oli hoolimata ükskõik, mida nad türgi taadid plakutavad. Loomulikult, et see, ma arvan, see on maailma kõige esimene, kõige suurem genotsiid üldse noh, 20. 20. sajandi mastaabis, et et nii-öelda siis siis juutide Afjamine seda võiks nagu käisite õpipoisina. Kuid samas ma ei ole ikkagi selle poolt, et selles kahtlemine kriminaliseerida. Kui me hakkasime rääkima sellest liimija KGB seosest, ma arvan, et on on, on vaja seda küsida, mismoodi me peaksime oma nendele tuttavatele vastama, kes kes väidavad, et Juku-Kalle raid on kuidagi seotud KGB-ga sest kõik tema, kõik tema avaldused, aktsioonid, ka seesama kommuniste vastu suunatud särk, on alati kasulikud. Suure vene jõustruktuurile? Nimelt, mil moel nad kasulikud on? Noh, näidata, et seal on sellised elemendid, kes, kes vihkavad kommuniste, kes põlgavad inimesi, kes nii-öelda test stabiliseerivad olukorda. Vastupidi saad kaks olulist asja sassi, et, et see ei ole nüüd, kui meil on nagu mineviku üle diskussioon Nõukogude liidule, diskussioone, komsomoli, kommunismi diskussioon, siis see kindlasti just nimelt ei ole ühelegi Vene jõustruktuurile kasulik, sest ta arvestagem alati sellega mida need inimesed ära kasutavad. Enamasti inimeste lollust, võtame näiteks Savisaare valijaskonna, eks ole, ja mida, nagu rumalam on inimene, seda lihtsama temaga manipuleerida. Igasugune diskussioon vähendab rumalast ühiskonnas. Ja mis puudutab, noh, see on küll väga huvitav mõte, et ma olen KGB-ga seotud, see on tõesti, et see on päris lahe, siis see peaks olema väga peen. Mul nimelt augustis lõppes Venemaale sissesõidu keeld ära, mis mul 10 kuud ei last lastud mind Venemaale. No seda tehti lihtsalt selleks, et oleks veenvam. Ei, ma ei, mõistlik on küll, et kui sa Julgeolekumõtteviisi tunned siis nii see võiks olla, aga jah, ma arvan, et paraku need inimesed, kes algatavad vestlusi lähiminevikule, ei ole mitte mingil juhul Venemaale kasulikud. Rääkimata veel sellest, et keskussil on palju autoreid Venemaalt, kes kõik on seal pinnuks silmas, don sedasama Politkovskaja näite või siis Artjom Troitski, kes nagu saavad tõsiseid ähvardusi keda on nagu tõsiselt kõrvaldatud ajakirjandusest, kel on olnud kunagi omad telešõud, me teame väga hästi, kuidas Venemaal nii-öelda väljaandeid suletakse, et ühele pool sigineb toimetused, tuletõrjekontroll ütleb teie ohukusetena valesti paigaldatud toimelistataks, tühjaks ei avata enam kunagi. Ja mina arvan, et mida, mida rohkem, mida selgem on lähiajalugu, seda tänasele Venemaale vähem kasulik. Juku-Kalle raid ei ole KGB agent. Ei ole, teda ei ole värvatud ka kunagi. Ei ole kusjuures huvitaval kombel ilmselt noh, ma kujutan ette, et nad päris idioodid ka elatatud saavad aru, kus nagu mingi mõttekuse piir jookseb. Räägime natukene lollidest inimestest, Juku-Kalle raid on, on korduvalt välja öelnud seda, et ta vihkab lollust. Kes on Eestis kõige kõrgemal kohal istuv loll? Vaat lollused ja loll ja seal on vahe, et üks asi nagu harimatus, teadmiste puudus, lugematusse, kultuuri kaugus. No see on niisugune, seda tüüpi lollus, eks ole. Kaasneb siis paratamatult ühiskondlik-poliitiline naivism, lühinägelikkus ja nii edasi. Teine lollus on see, kui inimesed ei oska mõelda pikas perspektiivis, elik siis mis annab ühiskonnale kasulik vaid pigem mõtlevad siis oma 500-le hektarile või, või ütleme, kuidas nagu kantida maid ja ma ütlen kohe selles mõttes loll minu meelest kõige kauem kõige kõrgemal kohal olnud loll on Villu Reiljan paljundal. Aga Edgar Savisaar, Edgar Savisaar on loll või ei ole loll? Noh, loomulikult ta ei ole loll või, ja ma veel kord eristan neid kahte lollust, ma ei pea ka Reiljanit lugematuks idioodiks, eks ju, kes, kes nagu ei tea asjadest mitte midagi. Aga Savisaar on kindlasti kahjulik. Et kui nüüd võtame pikas perspektiivis riiklikust perspektiivist, kus tema peaks nagu suurima partei ees, siis mõtlema, mida ta ei tee, siis nagu ühiskonna jaoks on see äärmiselt loll. Nii et selles mõttes ma nõust andmeil. Kui palju on keskus sil? Ostjaid tiraaž on 20000 seega umbes umbes võiks järeldada niimoodi, et Eesti vabariigis on loll rohkem kui, kui, kui nutikaid inimesi. 800 keskusi teraaži järgiga kavatsed hinnata, siis sellele liimile ei lähe, vaata, asi on selles, et inimestel on tõesti noh, ütleme nii, peab praktiliselt põhiseaduslikult lubatud maitseerinevused. Nii et nutikad inimesed ei pea lugema, keskuses ei ela nagu absoluutselt a priori, see ei ole nagu mingi mingi mingi lakmus. Ma tahtsin, ma tahtsin mõnustuvalist sellel pinnal, et kui perekond Savisaar oma hääled kokku paneb saanud kindlasti rohkem kui 20000 häält. On kindlasti loomulikult saavad ja, ja mina arvan seda, et nutikatel või siis tarkadel intelligentsel inimestel on veel üks omadus, nad oskavad otsida kanaleid, kus nad informatsiooni võtavad. Keskus on üks võimalus, eks ole, selleks on, see ei ole nagu ainus võimalus maailmas. Kui anda selline võimalus siduda jõustruktuuride käed ja anda anda selline šanss mida Juku-Kalle Raid teeks, Edgar savisaarega Mina isiklikult ma räägiks juttu hea meelega, ma olen seda üritanud kaheksa aastat umbes teha, et noh, et Savisaar on vastanud mulle küll ühe korra telefonis, õigemini taustas Arvi tapverile, kes siis, kui me tegime telesaadet, kuidas saada savisaarega tegelikkuse keskus, intervjuud Savisaar vastaselt sihukest ajalehte pole olnud, ei ole ja ei tule. Et mina räägiks taga juttu, aga küll mis on nagu vajaka ja, ja tõepoolest, seda on väga raske öelda, kuidas seda saavutada nagu inimeste teadlikkuse tõstmine, ühesõnaga, et nad mõtleksid sellest 500-st kroonist ja sellest kõige lihtlabasema populismist kaugemale. Ja näeks ka ütleme siis tagajärgi, mis üks või teine poliitiline akt endaga kaasa toob ja noh, meil on ju väga hea just nimelt lakmuspaber on Ungari näol praegu ju olemas, kas on ka toimetada? Ta on noh, suhteliselt Savisaare hingesugulane peaminister, kes keeldub tagasi astumast, kes on ilmselge populist, kes on nässu keeranud oma katteta lubaduste elluviimisega. Noh, ma mõtlesin, riigisektori palgatõus kogu eks ole ju SKP, tule järgi ja nii edasi, et noh, et savisaarega poleks midagi vaja teha, vaid pigem koputaks inimeste südametunnistusele, et kindlasti on vaja valida konvoi enne mõelda. Aga kas selle populismi ja selle jama eest ja selle eest, mida, mis oli nagu selles eelmises vastuses pasunasse tahaks talle anda. Sa mõtled, et, Sõita molli ei tahaks molli sõita, seepärast ma kardan, et mulli sõitmine ei tee inimest mitte kuidagi targemaks. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Oma sõnade kohaselt on raid Juku-Kalle põgenenud lubja tänava miilitsajaoskonnast, kasutades kolmandalt korruselt allatulekuks vihmaveetoru. Raid Juku-Kalle sündinud 874 käinud Tallinna 40 neljandas keskkoolis keskhariduse omandanud õhtukoolis. Ülekuulamine jätkub Juku-Kalle Raid. Molli andmisest rääkisime, räägime hammastest ka Kopli, Kiiev või Pirita jõekäär, kuhu need hambad on jäänud. Kas seal on mingid variandid seal kiiv? Miks Kiiev lihtsalt Kiievis juhtus, nii? Ma toona kandsin pikki juukseid ja haaknõela kõrvas ja siis oli meil niisugune suurepärane organisatsioon nagu Ljuberid, õigemini selle jäänud, kes siis nii-öelda teistmoodi välja nägevaid inimesi füüsiliselt vihkasin. Ma ühesõnaga võtsin nende käest peksa. Lihtsalt läksite Norriseksis? Ei, tegelikult oli asi toimis, trollipeatuses tulid ligi ja, ja ässasid midagi küsimata ja ütleme diskussiooni langemata. Mis seal Venemaal siis ikka nii imelist on, et sind sinna tagasi tõmbama tõmbab? Ma ei kujutanud ette, mis seal imelist peaks olema, vastupidi, see on, see on minu meelest üks näide. Kui sügavale mülkasse või mingi ühiskonda langeda, eks ole. Et mida saab teha nagu tavalisest kodanikust, mida temaga teha saab, mina, mina arvan, et, et Venemaa on lihtsalt väga õpetlik asi kõikidel inimestel, kes tahavad normaalselt elada, noh, et sa nagu praktiliselt peaaegu iga valdkond näitab, kuidas nagu ei tohiks teha. Et põhimõtteliselt sa käid Venemaa sellepärast, et sealt lihtsalt õppida, kuidas. No see on, see on üks asi, see on, mis ma räägin poliitikast, teine asi on see, kui ma räägin oma sõpradest Venama intelligentsist, kes ei ole nagu sugugi seal valitseva elukorraldusega rahul loodusest geograafia, geoloogia, ekspositsioonile, sest see on nagu hoopis teine asi, eks ole, võtate, et neid kahte asja ei maksa kunagi ära segada, aga muuseas, ma tuletan meelde, ma tõesti pole, mitte kusagil ei olnud, ma armastan Venemaad, ei ole nii. Kiiev on Ukraina teatavasti Kiievil, Ukraina, Ukrainas on sul ka mingi oma pidepunkt olemas, mis sind sinna tagasi viib, sinna üldse viib. Ma võin öelda, et üks mu maailma lemmiklinnu modessa näiteks miks sest et Odessa, nagu ütlevad odassiidid ise adjessedeni kuulata ta Dašinister ameda planietta. Noh, selles mõttes, et seal on, seal on väga hea kultuurikatel koos jaa, jaa. Ja sealne intelligentse ajalugu, see sümbioos on kohutavalt tugev, Eestis niisugust asja ei ole. Et ühele ruutmeetrile nii palju tarku inimesi, ütleme niimoodi. Kas mingit väikest vastuolu ei ole, kui me tagasi Venemaa juurde selle jutuotsa viin? Juku-Kalle Raid. Eestis tegeleb tibla ahju ajamisega nii-öelda jutumärkides. Venemaa peaks ju täiesti olemas. Ja ka Venemaal ma tegelen ka oma sõprade abiga tibla teha ja tehakse ka selles mõttes, et ka muuseas päkapunasärk, see läks ka Venemaale, kus olid siis selja pealkirjas vene kommarite Putinist Alexi seni slõugani kasi sees ta koolie siis kaua võib sisse taga kamin jahtub. Mistõttu ma selle sissesõidukeelu sängi ja mina ei näe siin mingit vastavat seepärast ega sisse. Populism rumalus, niukene, asjatu vasakpoolsus, olematute vahendite ümberjagamine ei küsi rahvusest, noh neid inimesi nagu igas rahvuses, ma ei näe siin vastu, Putin on hea või halb. No see on nagunii loll küsimus, Putin on absoluutselt kindlasti, ma ei teatud isikuna, aga, aga see, mida ta ühiskonnas teeb, ütleme see vaikiv ajastu ja kõvage ajastu teke on kindlasti halb ja mitte muinasainult venelastele ja Venemaale, sest paraku Venemaa on oma suuruse ja, ja, ja ja muuseas ka ressursside poolest, kui neid valesti kasutada. Ohtlik kogu Euroopale. Aga Rüütel või Ilves? See siin ei ole ka mitte midagi vastata, kindlasti ilves, miks? Asi on selles, et ma ei suuda tõsiselt suhtuda presidendini, kes nagu tõepoolest oma lauset alustas 28. aastal Saaremaal ja ei ole suutnud seda lõpetada, eks ole. Kes räägib mingit täielikku hägu, valetab näiteks, no kas või mingite väga lihtsaid asju, mida tal on valed. No ma toon ühe näite, väga hea näide on see, kui tema seletas, kuidas tas komsomoli 49. aastal korduvalt seletas seda tegelikult Ast, 46. iga inimene, kes viitsib seda asja uurida, saab selle teada. Vaata see kuvand, mis koosneb pisikestest osakestest ja kui nüüd tuleb härra Rüütel korralik karjäär, Määri kommunist, eks ju, ja hakkab seletama mulle niisugust juttu televiisori vahendusel, et tema kusagil Isamaa ja katusele Hoodoskas venelased tungivad ja unistas sellest, kuidas neist lahti saada, siis no vabandust, aga see ajab naerma. See, seetõttu ma ei suuda seda inimest tõsiselt võtta ja temaga ma raadioga, kusjuures. Aga Ilves, Ilves on ju CIA agent, seda teevad ju kõik ometigi. Noh, mina näiteks ei tea seda te võite nii-öelda CIA agent või mitte CIA agent, küsimus on selles, minu eelistus, näiteks president, mida mina oleksin hea meelega Jaan Manitskit selle koha peal, seal on isiklik arvamus aga ütleme võrreldes või valida siis nende kahe vahel või õigemini selle valiku, mis meil nagu oli siis kindlasti ilves, sellepärast et Toomas Hendrik saab aru, mis maailmas toimub. Härra Rüütlil lõppes see aeg ilmselt ära, kus komsomoli astumisega 46. Kui mitu korda eile üle kulutav raid on öeldud, et ärge meie kampaaniat toetage, olge nagu, tehke omi asju, ärge avalikult meie kampaaniat toetage. Sihukest asja ei ole minule küll mitte keegi öelnud. No meil on tunnistajad, kes ütlevad, et ilvese kampaaniameistrid on teile helistanud ja öelnud, et Juku-Kalle raid, ärge tulge ilvest toetama. Ärge tulge näiteks sinna kontserdile, mis oli seal seal, eks ole, Estonia kõrval, ärge võtke ajalehe sõna, see tõmbab kogu meie kampaaniale vee peale, sest teie isiksus on selline, mida vähemalt pool eestimaad ütleb. No see on üks tõeline vana värdjas, tegelikult. Poolas eesti mees, ma ei ole nii kindel, pole muidugi küsitlust teinud, aga mis puudutab teie tunnistatas, siis ma ütlen kohe, et, et need inimesed on teile valetanud, seepärast minul ei ole mitte keegi mitte midagi sihukestel, ärge tulge kontserdile, te isik rikub midagi ära. Ei ole. Võtame ühe vana asja ette seoses vale ka SL õhtuleht. Post. Mis, mis värk seal ikka oli, kui palju oli siis võimalik tegelikult tollases SL õhtulehes räigelt ikka sõna otseses mõttes valetaja lugusid välja. Toona, SL õhtuleht või talle lihtsalt ei kõnele. Noh, lugusid ma hakkasin välja mõtlema ajalehes Posti, millest Toomas Liiva Mullega king andis, kuna ma ei suutnud seda ajalehte post nii hirmus tõsiselt võtta, peale selle minu meelest noh, tegemist oli sellise lustliku ajakirjandusega. Ma kuidagi ütlesin, et see väljamõtlemine kuulub absoluutselt asja juurde. Peatoimetaja nii arvanud, ilmselt taotlesime hingita ajalehele Posti mingit sihukeste usaldusväärsust, mida, noh, selle niikuinii mitte kunagi saavutanud. Nüüd õhtulehega oli niisugune lugu, et sealne uudiste välja mõtleme sellise aastal 95 kestis üks kolmveerand aastat. Sellega oli selline naljakas lugu kihlveo peale sinna tööle minek, nimelt vedasin ühe oma sõbraga kihla, et kui kaua. Ta peab vastu ajalehes Eesti toimetaja, kes ei kirjuta mitte ühtegi sõna, mis seal sündinud, mõtleb kõik välja. Ise pakkusin kaks kuud, sõber ütles, et ei, ei unusta ära pool aastat, enne kui aru saavad, läks kolmveerand aastat peatoimetaja Tõnis Erilaid see kõige viimasena. Häbi ei olnud pärast, kusjuures pean tunnistama, et ei. Kusjuures praegu teame, kui sul ei olnud häbi valetada, et sa praegu ei valeta. Vaata formaadid on erinevad, õhtulehe formaat, no kui mõned tänast õhtulehte vaatame ja teeme siis lahti 95. aasta õhtulehe, kus ma kirjutasin näiteks siukseid artikleid, et isa poeg uputasid Tartu lennujaama taha ekskavaatori siis tänases õhtulehes on need pealkirjad enam-vähem samamoodi, ainult selle vahega, et tõepoolest mingid hullud reportereid käivadki kohal. Ja siis nagu registreerivad neid sündmusi. Formaadi erinevus on äärmiselt oluline, kas sa tegeled kollase ajakirjanduse puhtalt meelelahutuse showga või siis sa tegeled esseistika, kultuuriajalooga, millega tegeleb keskusse, millega ma tegelesin ka kultuurielu peatoimetajana. Et ma arvan, et igal arukal inimesel on see vaha täiesti aru saada, sellepärast et ma kujutan ette teleseriaalist vaar ei oota keegi aktuaalset kaamerat, aga kindlasti ka vastupidi. Räägime alkohoolseid ajakirjanduses öeldakse, et keskus ei saa teha kaine peaga, veel vähem lugeda kaine peaga. Nime teadaksid, kes on läinud? No meil on tunnistajad, anonüümselt on meile tunnistatud. Anonüümsed tunnistajad, noh ma ei usu anonüümseid tunnistajaid. Ma arvan, et keskus ei ole võimalik kindlasti teha ja lugeda purjus peaga, see on selleks liiga keeruline. Nii et selles mõttes, kas jah või ei, kas Juku-Kalle Raidi kehast on läbi jooksnud sama palju viina kui Emajõest jookseb vett Peipsis. Kindlasti heita sama palju, mitte oma, ega ma ei ole karsklane, eks ole, aga, aga tegelikult on tõepoolest, et teha noh, tõsiseltvõetavat ajakirjandust, see ei käi purjus peaga, noh lihtsalt see on võimatu, see ei käi kokku. See ei ole USA reporteri, ütleme nii. Väljavõte toimikust kogutud materjalid raid Juku-Kalle alates 1997.-st aastast ajalehe, kes kus peatoimetaja töötanud ajakirjanikuna ajalehes Postiõhtule peatoimetanud ajakirja kultuur ja elu. Juku-Kalle on olnud ka oktoobrilaps ja pioneer. Pioneeriorganisatsioonist visati välja kuuendas klassis. Kuulusin teie vestlus siin tähelepanelikult, koos märkimine meid. Ja, ja mulle tundus, ma pean ikka ära küsima selle küsimuse, miks on nii, et Eesti inimesed arvavad, et et ajakirjanikud ja ajakirjandus on, on, on toru ja tropid rõvedalt valetajad, jobud, silmakirjalikud ja nii edasi. Noh vastus on ju lihtne Eesti ajakirjandusele selleks ise põhjust andnud ja väga tugevalt, sest et kui me nüüd vaatame puhtalt tiraaži ja loetavuse järgi vaadatavuse järgi näeme, et sõnnikulehte ruulib täiega, järgneb kroonika ja nii edasi, mis siis nagu ühest küljest teeb väga raskeks selle ajakirjaniku töö, kes ei taha ennast sellise kuvandi väljundi asjadega siduda. Sest et tal jääb püsilt külge nendest teistest sellidest. Teisest küljest on see, et ja meie ajakirjandusel ka ma mõtlen, et mitte kollast ajakirjandust justkui mitte kollast, ka see kipub kollast oma, ma lihtsalt toon nagu näiteks, kas Postimehe, kui me nüüd teeme lahti Postimehe interneti väljaande lehekülje sisse, noh, see näeb välja suhteliselt seltskonnamaiguline, mis nagu tähendab seda, et meil miskipärast omanikud ja välja need peavad lugejat ajakirjast tarbijat a priori idioodiks. Et neile pole mõtet, üle 1500 tähemärgi kirjutan, niikuinii nad lugeda ei viitsi. Ma arvan, et see ei vasta tõele, see on lihtsalt ühiskonna alahindamine. Ehk teisisõnu on sellise püha tõe ja, ja, ja totaalse teadmise materialiseerunud kese ikka ainult keskusi toimetuses. Kindlasti mitte, ei miks, miks nii? Absoluutselt mitte. Korralik ajakirjanike, häid ajakirjanik, adekvaatseid ajakirjanikke on, igal pool, on Postimees on Päevalehes on Ekspressis. Kuid ma räägin nagu üldises pildis sinu küsimusele, miks peetakse ajakirjanik Voletataks sussardajateks? Ma ütlen lihtsalt seda, et selle pildi määrab kollase ajakirjanduse positsioon ühiskonnas. Et tegelikult see ju nii ei ole. Ajakirja peatoimetaja kas on, on vahel lahtunud, ütleme kuidagi salata ka seda, et või noh, nii-öelda üle libiseda sellest, et ma olen ajakirja peatoimetaja, ajalehe peatoimetaja Ei ei meenu ühtegi situatsiooni. Hetkel vähemalt. Kui sagedasti, kes kuskile ära öeldakse, mingeid intervjuusid, lugusid, mida te inimeste käest tellida. Ma mõtlen peale Savisaare mulle nagu ei meenugi mitte kedagi. Järjekord ukse taga lugudest tuleb lugudele rajada. Noh, seda see nüüd küll paraku tõsi, tõsi, selle pärast silumist sagedus tingib, seda meil on iga kuu alguses on kord kuus ja, ja tõepoolest, et alati meil on Toomas Kümmel, kes on tegev, toimeta kohutav hädakuu lõpus lehte, trüki panesid, mida nagu välja jätta ja mida sisse panna, sest noh, julgelt üks kolmandik jääb alati välja. Juku-Kalle Raid, mis teile endale tundub, mida selline teie puhul tavaline bravuur vulgaarsus tegelikult nagu varjab või mida ta peidab? Kui sa mõtled keelekasutust siis kas mitteametliku keelekasutust, see ei ole vulgarism isenesest. No ma arvan, et kui me teeksime siin ridamisi telefonikõnesid eesti inimeste poolt palavalt armastatud kultuuritegelastele, siis me leiaksime tõenäoliselt need inimesed rääkimas keeles, mida nad hommikul laupäeval nii-öelda kohvi uues kodus oma perega näiteks ei kasuta. See on tõsi. See on absoluutselt tõsi ja see on jälle nüüd minu isiklik arvamus, et. Mul on väga raske uskuda, mingi kirjuta või rääkija või ütleja sisu, kui tema keel on selline, mida ta tõepoolest õllelauas näiteks sõpradega ei kasuta, võtab mul tekib nagu alati küsimus millist osa oma olemusest varjama peab või miks, eks ole. Et seda kompleksi ei põle. Tõepoolest me, kui me lähme pärast alla puhvetis, uskuge mind, ma räägin absoluutselt samas keeles, nagu ma räägin praegu eetris. Juku-Kalle Raid, te olete ju EVS sabarak? Ma pole EVSi kunagi. Ei ole saanud tõesti, sellele jookseksin, peab olema kõrgemas koolis, eks selles mõttes tehnilises mõttes. Tehnilises mõttes on see võimalik, Kaarel Tarand ei ole ülikooli lõpetanud ja on EV siis, eks ole, et ma iseenesest ma tunnen igasuguste korporatsioonide vastu mingit instiktiivsete vastumeelsust ja ma isegi arvan, kusse mul pärineb, see pärineb mul 44.-st keskkoolist nüüdsest Mustamäe gümnaasiumist, kus ma olin sunnitud olema pioneer. Osalema mingitel napakadel kokkutulekutel laulma poistekooris, laulu Leninist, vete lahendile, nii lauluväljakul kui linnahallis, peale seda muuseas on lihtsalt tekkinud. Jah, niisugustele sihukest ta nii-öelda ühiskondlike organisatsioonide vastu igal juhul selline vastavalt, sest ma ei taha sinna kuuluda ja muuseas, Maiaga, EAS-i põhimõtteliselt ma olen EAS-i ülelaudades käinud ja minu meelest on see naljakas, kuidas keegi karjub kellelegi Silentsiume, siis võetakse umbes mütsid peast ära ja kõik käib mingi. No tõepoolest meenutab mulle pioneeriorganisatsiooni Artekki, et ma ei ole EVSi sabarakk, see väide ei vasta tõele. Millal järgmine keskus ilmub? Järgmine keskus ilmub kuuendal novembril. Seal ometi toimetusega hagu annate sellele, et et värske presidendi tagatuba või meeskond koosneb praktiliselt praegu teadaolevatest inimestest 90 ja kopikad peale protsendi ulatuses EVSi liikmetest. Minu meelest ei ole nagu see probleem? Ei, ei, see ei ole probleem, probleem EV-s ei ole kompartei või komsomol, eks ole, ta ei ole ideoloogiline organisatsioon. Et see on pigem nagu sõprus kondlik, siis noh, tõepoolest põhinev teatud Ülikooli kursustel intellektuaalne läbikäimine ei saa mitte kunagi olla keelatud, eks ole. Mina arvan, et EAS ei ole mingi probleem. Ja teine asi on see, kui adekvaatne see meeskond on ja noh, see on nagu põhiküsimus. Ma ei, mul ei ole nagu põhjust arvata. Peaks kuidagi Toomas Hendrikule rusikat EAS-i pärast näitama, minu meelest on see natukene paranoiline. Nii et selles mõttes ütleme, kui kommunist aitab kommunisti, on ka halb, kui EVSi mees aitab. Lihtsalt, kui sa ei saanud aru, siis ma kordan veel kord, et EVS vabas riigis eksisteerivad organisatsioonita. Vabas riigis loodud organisatsioonid ei ole ideoloogilised organisatsioonid ja see on põhivahe. Sest et kommunistlik partei oli ideoloogiline organisatsioon, komsomoli ideoloogiline organisatsioon, ajupesuorganisatsioon, seal on suur vaks uhad, paluks sellest aru saada. Tõesti, tõsi on see, et EAS-is on tõesti ainult üks printsiip see, et tuleb aidata teiste liiget, kui ta on, kui ta on sattunud nii-öelda hätta ja, ja selleks kõlbab ka presidendi meeskonnas julgeolekunõukoguliku ametlik, see on tõsi, aga ma saan aru, et seda lugu ikkagi ilmu. EVS-i kohta tuleb järgmine lugu kommunistide kohta. Ei tule kommunistide kohta, ma arvan, et novembrinumbris Me loeme kindlasti päris palju Ungari sündmuste kohta, sest ma just nimelt Ungari siis revolutsiooni 50. aastal viibin seal, kus Toomas kümmeliga ja ja muuhulgas ilmselt suudame intervjueeridega siis nende komsomoli töötas, peaministrit. Tulen korraks tagasi selle kultuuriinimeste teema juurde. Paljud arvavad, et, et, et Juku-Kalle raid on kehastunud etteheide kultuuriinimestele, milles see etteheide nagu Eesti sellise kultuuriinimesele või ütleme, kultuuriavalikkusele seis või see on ka samasugune bravuur nagu nagu oli siis ema-isa. Mina, mis mõttesse kultuuriinimestel etteheide, et kas ma olen kultuuriinimestele midagi ette heitnud? No mulle tundub jah, kui ma meenutan telesaateid, kus räägitakse maalikunstist, kus räägitakse kujutavas kunstis laiemas plaanis ja nii edasi Sa mõtled seda meie Kivisildniku kunstiminuteid telesaates tegelikkuse keskus, see, see on jälle formaadi küsimus, see, see on show. Me, Kivisildniku ka me tuvastasime, et Eestis ei ole mitte ühtegi Saadet ühtegi väljaannet, mis nagu kajastaks kunsti adekvaatselt, elik siis, et galeristi, kirjuta galeristist kunstnikust, et ei ole seda noh, nihukest kunstnike ringkäendus, mida näiteks ajaleht Sirp on täis ja me mõtlesime, et raiuma läbi kordoni silme sõimama kõikidel näo täis, vaatame, kui oluliselt reageerivad, väga valuliselt reageerisid, kuid peab ka ütlema seda, et ajakiri kunstee võttis meiega intervjuud. Ütleme, et kunstnikud hammustasid selle kuskilt selle aasta jooksul läbi, et me ei ole kunstivaenlased. Absoluutselt mitte. Vaid tegelikult oli noh ühest küljest helise nagu katse tuua siis kunstitõepoolest, kui me nüüd vaatame, kui palju galeriide külastajaid, noh see on suhteliselt nullilähedane arv, eks ole, tuua kunsti nii-öelda tähelda mahlakaks, rahvakeelseks, arusaadavaks ja peab ka ütlema, et ega on terve rida kaasaegset kunsti alates mingitest häppeninge testinstallatsioon, millest ma ei saa aru, ma nagu ei pea nagu valeks seda siis varjata, kui ma sellest tõesti aru isana vabandust, väga härra Toomik, andke mulle andeks, aga purki sittumine minu jaoks ei ole veenev. Kui aru siis mulje, miks malli meil on vaba riik, meil on kõikidel muuseas õigusse oma mõtteid avaldada, kritiseerida. Kas ja kui palju on juhtunud kunagi selline lugu ka, et takkajärgi mõeldes tundub, et kurat tõesti läks üle piiri Pingutasin üle, aga seekord on häbi. Noh, ma nüüd mõtlen, kindlasti on olnud neid situatsioone võtta midagi, nii eredat, mul ei sähvate, ma kohe saaksin hakata üles tunnistama. Aga üle piiri vaata, mul on olemaski paar situatsiooni näiteks ka teles, kui ma ei ole nagu, ütleme siis taustamaterjali ise piisavalt vaeva näinud, et nagu jään intervjueeriana materjalile alla. Vaataja ilmselt ei saa olla seda märganud, sest et mul on ka montaažikäärid, falen, saad need kohad välja lõigata, kuid siukseid situatsioon on küll, ühesõnaga see on nagu õpetanud suhtuma sellesse, mis sa teed sutsu hoolikamalt. Aga et nad üle piiri kedagi nagu solvanud ilmaasjata või seda. Vot imena praegu. Väljavõte toimikust kogutud materjalid kõneõpetaja härmas. Farmi hinnangul keeravad telesaadet tegelikkuse keskusi juhtinud Juku-Kalle raid oma ründava kõnestiiliga vindi üle. Sama ütleb Urmas Oti Mihkel Raua kohta. 2003. aasta detsembris andis nädalaleht Eesti Ekspress Juku-Kalle Raidi üle 20000 kroonise kultuuri aastapreemia. 2006. aprillis avaldas ajalehes, kes kus skandaali põhjustanud prohvet Muhamedi karikatuurid on kurb, kui skandaal. Tali Anu varjutab ratsionaalse mõistuse, sõnas selle peale riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson. Ülekuulamine läheb edasi ülekuulatav raid Res Publica nimekirjas kandideerimine, show või tõelisus. Täiesti tõelisesse ei kuulu ühtegi parteisse ja kindlasti ei astu ühtegi parteisse, kuid meie kogu toimetusega muuseas kandideerisime ja selle asja point oli üks ja ainukene parempoolsete täielik ütleme noh, pehmelt öeldes sitt olukord pealinnas. Ja ma noh, näeme ja praegu, mis Tallinnas toimub, see oli niisugune, ütleme siis abitu katse parandada kodanluse? Ei no kui ta oli juba abitu, miks üldse ta aga vota selles mõttes oli ta abitu, eks ole, et ma oleks nagu tõepoolest avastamata heal meelel, et mind on valitud linnavolikokku, neli häält ei puudu ja ma oleks saanud selle pärandada siis mingile Res Publica tegelasele, ma ei mäleta seda järjekorda, kellele siis oleks nagu saanud selle edasi anda, mis oleks tähendanud tegelikult lihtsalt ühte potentsiaalselt normaalsemalt mõtlevat mitte korruptsioonialdis inimeste Tallinna siis nii-öelda piruka juures rohkem. Aga miks just Res Publica tõstatist 10 Isamaa, 10 ja 10 kandideerib Tallinnas veid Jõelähtme, see tema oli, tema on ka volikogu liige, muuseas, tema, tema sai volikokku tema Isamaaliidu ja Res Publicas, sellepärast et Res Publical oli kõige nutus, on, siis meil oli toimetuses pikk arutelu, Kivisildnik oli ka Res Publicas Pärnus. Et me lihtsalt vaatasime, et ütleme, kelle lootused on kõige madinat seal isamaaliidul Vi Res Publical, eks ju noh, ilmselgelt Res Publical nagu olukorda halvem ja sellepärast Res Publicas Aga miks see olukord on paremjõududel nii halb Tallinna linnas, kas Edgar Savisaare valijad siis, kui kõik on tõesti lollid, et 500 krooni on see raha, millega nende hinge saab osta? Tallinnas on kohutav hunnik venelasi, tuletagem meelde, kui mõned lahutame nii-öelda linnaosade kaupa need hääled ära, siis me teame väga hästi, millele Savisaar on alati rõhunud seal venekaar ja venelased, ütleme siis Eesti ühiskonnas toimuvatest tendentsidest on suhteliselt nulli informeeritud. Mistap ma ütlesin, et rumalat inimest teadmatuses on jube hea manipuleerida ja seda Savisaar seda kunstada võldab 100-ga. Nii et ma arvan, et üks põhjus oli kindlasti see, aga teine põhjus on parempoolsetega see naljakas lugu olnud aastate kaupa, mida me siin praegu näeme ühinemise juures, et need kaalikad ei suuda kokku leppida omavahel, see on kohutavalt naljakas, et see omavaheline jagelemine, selle asemel, et tulla siis välja mingi ühe programmiga, leppida kokku ühes esimehes, olla konkreetne, see tooks kindlasti päris palju valijaid, lihtsalt need, ma mõtlen seda sood, kes muidu hoolimisegisedaks juurde. Aga niipea, kui nad tegelased nagu Nad ei saa nagu isegi aru ja mida nad teevad saati siis oleks ju oli, kes tema peaks aru saama, siis on täpselt selge, aga kuradit ma siis sinna valima lähen loomulikult. Ja sellepärast on nagu parempoolsed on oma halvas seisus nagu Opsalust ise süüdi, minu meelest nad võiksid endale tappa anda ja muuseas teevad seda ka, nagu me oleme näinud pidevalt. Kaalikad noh, jah, see on, ütleme kutid, noh, see oli niisugune sidesõna. Kust need sidesõnad tulevad, kus tuleb, on see üldine suur lugemus, kust tulevad need kaalikad ja muud sellised mahlakad terminid, või on see? Lugemuse õpetab keelt värvikamaks kindlasti. Aga näed sa vaeva ka, et sa mõtlesid välja neid vahvaid väljendeid. Nii nagu ma olen piisavalt laisk selleks tähendab, ma tahan lihtsalt öelda, et virk on see, kes on liiga laisk selleks, et mõelda pronksmees, mis tuleks teha Äravi väga kiiremas korras. Sest et seda, muuseas, seda sai ka kunagi Isamaaliidu kaalikatele öelda, et kui nemad tahtsid võimu juures, et see tuleks tõepoolest ära koristaja ja vot Laar on ka tunnistanud, et see on tõepoolest, see on üks asi, mille pärast temal on nagu piinlik, et see tegemata jäi. Arvestagem sellega, et isegi kui praegu on rahu majas, siis see on niisugune mõnus viitsütikuga pomm keset linna ega siis sellega asi lõpe, isegi kui näiteks kevadel ja midagi ei juhtu, siis juhtub järgmine sügis, see jääb kestma, see tuleb ära viisat. Kes on see jõud, kes selle viib, on sinu vaimusilmas jõud juba olemas. No kui sa jõutakseks seaduslikult olema Tallinna linn, aga niikaua, kui seal toimetab härra Savisaar, abiratas, ma sellesse väga ei usu. Kes muutub muuseas, päev-päevalt ise üha rohkem Savisaare, tema hääl muutub Savisaaretandrile järjest sarnasemaks, eks ole. Kui tõepoolest õnnestub riigikogul läbi suruda seadusetult sellised objektid, eks ole, peaksid käima nagu riigikogu pädevusse, siis ma ei kahtle, et toimetatakse ära. Aga need Tallinna venelased No mis Tallinna venelased praegu, mis toimub Aasmäe juhtimisel EMO ümarlaud pidevalt selle ümber ja ja mis on kõige naljakam, et vene veteranid on valimiskokku leppima, noh issand jumal, viimastel sõjaväekalmistule maarjamäele kokku ei ole uimine leppima. Noh, meie niisugune tõepoolest mölapidamatusega tüüp nagu Klenski, kellel ilmselt kaob ära üks põhjus milisemiseks lihtsalt noh, tal on seda isiklikult vaja. Kas võitlus ekskommunistidega kommunistidega ühel päeval saab otsa ka või see on igavene, väitis. No esiteks ei ole küsimusele võitluses ekskommunistidega on keegi tähele pannud, et keegi näiteks võitleb Vaino Väljase kava ei ole. Ja küsimus on lihtsalt see, et niikaua kui elab see niuke ring, käendlik ideoloogia elementaarse sedasi, noh nii kaua tuleb selle vastu sõdida, aga noh, küll nad ükspäev ära surevad. Ma loodan küll, et see võitlus lõpeb otsa. Nii et Juku-Kalle Raid veel oma silmaga näeb seda võitluse Noh, jah, et ütleme nii, et kukkuv tellis on küll pime, aga ma loodan, et ma elan nii kaua. Kommunist on võimeline paranema või tegelikult kes kord oli kommunist, see on igavesti kommunist. No me ei saa minna liimilikult radikaalseks on, ma arvan, igal inimesel on õigus ja, ja, ja noh võimaluse muutuda. Et selles mõttes, et inimene ju areneb ja muutub ajas. No ma ei ole absoluutselt seda tüüpi inimene kunagi öelnud, kes ütleb võtet kuradi kommarideks niukene nagu selliseks ka jääda, eks ju, see ei ole niimoodi. Küsimus sellega kuuluvuses parteisse, kui küsimus on selles, kas, kas, kas Sinuse siis kuvand, pilt, millesse elasid kuuekümnendatel seitsmekümnendatel Breznavismi Karl Vaino ajal puhvet, kalamari, sõbrad, eks ju, et kas see nagu muutub või ei muutu ja see on kohutavalt hästi näha, inimesed ise näitavad. Sellepärast meie vasakpoolsete puhul, kui ma mõtlesin siin rahvaliidust alates kolhoosisi mees Reiljanist, kuni siis keskini, siis nendel inimestel pole muutunud ja mis on kõige hullem näiteks nagu ka härra Seppiku-sugune inimene, kes kunagi kuulus koolipoisse üle, kui nõukogudevastaseid kurjategijaid mõjusatama. Mõttemaailm on võimeline muutuma maa tervitaks seda suure rõõmuga, aga seda ei paista kuskilt väga. Missis ei lase sepikul muutuda. Arvan ta enda minevik, ta jube siis selliseid ükspäev peeglisse vaatama, see on jõle ebamugav. Kui tihti Juku-Kalle Raid vaatab peeglisse ja hoomab oma kuvandit, mis selle Juku-Kalle Raid selle kolmesõnalise ühendi taga paistab? Noh, eks me ikka katsume vaadata ja muuseas selleks, eks noh, igasuguste piiride tajumiseks käitumuslikke piiride tajumiseks on olemas sõbrad, kes ütlevad, ära seda teeb või noh, et nii ei ole ilus või, või, või tee seda, eks ole, see on täiesti okei, ma arvan, et, Mineviku pärast ma ei pea nagu peeglisse vaatama, eks ole, et aga kindlasti ma vaatan peeglisse oleviku pärast. Kindlasti vaatan ka tulevikus tuleviku pärast peeglisse, pidevalt luban kallile kuulajale seda. Suured sõnad Rooma on rääkinud suured sõnad, aga tõsi, mis oli viimane asi, mida sõbrad keerasid teha? Viimane asi oli see, et Valgevene akadeemikud palusid, et ma trükkisin Valgevenekeelse kommarite särgi. Ja siis üks tuntud geograaf, kelle nimetas nii mainib, ütles mulle ära tee sellepärast, et sa pikendata nende vangistus, nimelt kaks tyyp istuvad praegu vanglas, ehkki nad ise nõudsid, aga sa tekitad ebamugavust, et, et kui ma olen läbi näiteks Valgevene Teaduste Akadeemia siis oleks seda hakanud levitama, oleks järgnenud repressioonid. Ja siis ma ei teinud seda. Nii et selline protesti vaimsus on sisse kodeeritud See ei olnud minu mõte, ma veel kord kordan, need olid Valgevene akadeemikud, kes tahtsid, aga poleks seda sõpru olnud, oleks sa oled teinud ja ma oleksin valeks trükkimat küll siis ma nagu selle nurga pealt tõepoolest ei mõelnud hetkel, et noh, et kui härrad akadeemikud kõik üle 60 ise nõuavad, eks ole ju noh, kes on nagu ka, et, et seal on nagu see permanentne revolutsiooniline situatsioon, Hattad, neil pole enam suurt midagi kaotada. Kuid siis meie siis Eestis elav eestlasest geograaf tuletas lihtsalt tagasihoidlikult meelde, et meil on naised ja lapsed ka. Isegi kui need mehed ütlevad, davai, saatke särke, eks ole, siis ma ei teinud. Ja muuseas põhjendasime ka selle nende sõnadega Akadeemikutele ära, siis nad panid näpud, suu jäid rahule. Sõpradest-tuttavatest rääkides me helistame kohe ühele sinu poolt valitud tunnistajale, kes on seal Hardo Aasmäe helistama-helistama. Hardo Aasmäe Turaid rääkis siin hetk tagasi sellest, mismoodi sõbrad aeg-ajalt peavad talle ütlema või on öelnud, talle on juhtunud, on juhtunud nii, et sõbrad on öelnud, et Juku ära seda teeks. Te olete pidanud Juku-Kalle Raidil eni ütlema? Ei, ma ei pea seda ütlema, sellepärast et see ei ole minu asi. Sel lihtsal põhjusel, et meil on vabad inimesed vabal maal kõigepealt ja, ja teiseks. Juku-Kalle raid on täiskasvanud inimene. Kas te võtaksite ette ükskõik millise numbri ajalehte keskus kirjutaksite alla igale leheküljele, mis keskuste sildi all on trükitud. Mina ei kirjutaks mitte ühelegi lehele mitte ainult keskus neljale mitte, eks ole, vaid ka kõikidele teistele lehtedele, sest ütleme lehtedes kirjutatakse nii neid asju, millega võib nõustuda. Lehtedes kirjutatakse neid asju, mis on tõsi, aga, aga paratamatult lehtedes kirjutatakse ka asju mis lihtsalt ei vasta tõele. Kui sageli keskus siis ilmuvad sellised asjad, mis lihtsalt tõele ei vasta. No ikka ikka ilmub niisuguseid asju ikka ilmub niisuguseid asju, mis lihtsalt ei vasta tõele. Sellepärast et mõnikord kirjutatakse asjadest, mida ei ole olemas, mis on kujutelmad. Aga hõlmata kujutelmade vastu ei saa, sellepärast et inimestel on väga erinevaid kujutelmi, aga, aga Kivisildniku, kui te tahate Kivisildniku rääkida, siis Kivisildnik on Eestis üks andekama fantaasiaga inimene. Ja see on ühendunud veel andeka sõnaseadmise oskusega ja ma tean seda, et võib-olla paljud raadiokuulajad on veidi nördinud et Kivisildnik ei langenud järjekordselt rünnaku alla. Kuid sedalaadi inimesed kaunistavad igal juhul ja teinekord ka kainestavalt meie vaimumaailma. Kui sageli Hardo Aasmäe on tulnud seletada oma sõpradele-tuttavatele perekonnaliikmetele täpselt sama moodi, et ei, Juku-Kalle Raid, ajalehtkeskus ja kaasa arvatud Kivisildnik ei ole need, mida te, head sõbrad, perekonnakaaslased tuttavad endale ette kujutate. No õigupoolest ma pean tunnistama seda, et et kuidas seda nüüd öelda, vaata maailmas on sedamoodi, et need inimesed räägivad ideedest, keskmised inimesed räägivad asjadest ja väikesed inimesed räägid teistest inimestest ja mina eriti ei käi läbi nende inimestega, kes alalõpmata teistest inimestest räägivad ja ja see see välistab, et ma peaksin rääkima, kas juhuga Rain Kivisildnik on hea või halb, lihtsalt ei ole põhjust ütleme, teistest inimestest rääkida või nii nagu vanasti külas öeldi, et rääkida Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Jeannette kinkis Toomas Henrik Ilves kommeri tähtis äri. Minu arust on ta väga huvitav tüüp. Ei oskand midagi targemat lisada. Juku-Kalle Raidi siis ma ei tea midagi temast kahjuks olen kuulnud. Mingi tegi, ei anna. Ma ei oska ennast ära. Ei oskagi midagi öelda. Muhe sell, ma arvan, väga tore on, tal on oma arvamus. Ta on väga otsekohene ETV oma arvamuse kohe välja ja tavalised eestlased eite oma arvamust välja. Aga ütle Urmas otse sinu arvus. Kas külas oli meil parempoolne kaalikas või vasakpoolne kaalikas? No ma ei oska sulle seda öelda, mulle tuli seda juttu kuulates. Muide Jukule olemine rääkis, meeldis multikas kitsakesest, kes kõik üle luges ka ja sellest alates sõimata sai, mäletad seda multikat, mäletan, vot vaatasin Juku kallet ja tuli see multikas mulle meelde. Kuule, aga, kes täna põranda võib? Minu arust oli küll, järgmine kord on sinu kord.