Ma kutsusin oma tänase vestluskaaslase siia toomemäele ja märkasin ainet, sa kuidagi väga meelsasti ei tulnud siia, kas sul on selle kohaga, õigupoolest ma kutsun sind vääri juurde, seal mürisesid? Saage, me olime sunnitud siia tähetorni juurde ümber kolima. Kas sul on sellega seoses mingid isiklikud kogemused, et sa, sa nagu ei räägi hea meelega vabas õhus juttu või? Ei noh, räägin küll, see koht meeldib mulle muuseas, eriti sellepärast, et me oleme tähib torni ligidal, siin asus kunagi Tartu piiskop loss ja mina arvan, et Tartu vaimu algus ongi Tartu piiskopkonnas. 14. sajandil toimus Tartu sõda, kus Tartu piiskop tiitrist Tammerov püüdis nii-öelda totalitaarse riigi orduriigi ära hävitada ja muidugi intelligentsi asi kaotas selle sõja. Aga noh, meie eest umbes nii-öelda ühes kohas, kust. Ta võiks seostada Tartu vaimu, ühesõnaga eelajaloo alguse, väga kena koht. Väga hea koht on siis sobiv. Aga sinu kutsumisel on päris mitu põhjust, aga üks nendest on natukene seotud minu enese edevusega. Nimelt. Sa oled ju meil laulu sissegi pandud, olen minagi sinu nimekaim ja kõik see seitse aastat, mis ma olen olnud sinu nimekaim, olen ka pidanud vastama sellele küsimusele, et kes sa mulle oled ja mikrofoni ees hakata neid sugulussidemeid kuidagiviisi hautama, siis seda on hästi lihtne teha, sest neid ju ei olegi õigupoolest. Tean, et isegi sinu mees ei ole minu sugulane, aga mul on hea meelega sind valmis oma tütrekese vastu võtma. Meri, nii et olgu siis öeldud, et kõigile neile, kes kavatsevad järgnevatel nädalatel küsida, kas ka mina olen Ain Kaalepi tütar ja on olnud neidki, kes on küsinud, et kas ma olen Ain Kaalepi abikaasa, olgu siis öeldud siin mikrofoni ees, et teed, mitte aga teine põhjus oli veel ja see ei ole seotud kirjandusega. Ja mul ei olegi plaanis sinuga täna kirjandusest rääkida, sest sellest on sinuga väga palju kõneldud. Ja kõneldakse kõikvõimalikes saadetes veel kord ja veelgi, aga tahaks sinuga rääkida lihtsalt elust siin Tartu linnas ja sellest kuidas sina omadega hakkama saad. Mismoodi elad ja, ja töötad. Ja kui ma veel kord tulen tagasi selle koha valiku juurde. Ma usun, et kuule, kuuleb ka neid kraaksumisi, missid puude ladvast alla kostab siis. Üks põhjus on see, et toome on selles mõttes üks eriline koht. Et ta ei muutu. Tai ei peegelda seda aja liikumist nii selgelt, nagu siin alllinnas on näha, mind isiklikult väga häirib see linnapildi muutumine selliseks papagoilikuks. Jaa, jaa, vaevaks mind häirivad reklaamid, sest ma ei ole sellega harjunud ja reklaamid mõjuvad mulle ka üsna rängasti. Ma olen korduvalt läinud väga lollisti reklaami mõjule, et oma raha kulutades. Ja ma olen kuulnud, et et meil on televisioonis jooksmas praegu üks reklaamis reklaamib eriti tobedalt kujuliste šokolaadi dupla, et Tartu kaubamaja ei suuda tellida seda šokolaadi, kuna ta müüb seda läbi selle reklaami mõjul 50 kasti nädalas, mis on muidugi jube kogus. See on hea šokolaad, muuseas täiesti hea šokolaad, aga reklaam on muidugi nii võluvalt, absurdselt, naisel ei ole sokolaad endaga mitte midagi pistmist. Naer, ma lähen. Las ta olla. Ega me selle eest ei pääse niisuguste absurdsete reklaamide eest, aga mis toome siia puutub, siis mind siiski häirib ka Toome muutumine, sest minu mälestused Toomest on, oh jumal, üle 60 aasta on nad juba vanad. Aastaselt olen ma juba toomel patseerinud, olen Tartu poiss ja siis mõned asjad, mis siit Toomelt on kadunud ja mõned, mis on asemele tulnud. Siiski häirivad mind mõnevõrra. Aga ütleme seda, et atmosfäär on ikka sama. Nii et ma käin ka ikka hea meelega toomel ja toon ka Tartu külalisi toomele ja olen ka rõõmuga märganud, et meie välismaa sõbrad on väga vaimustatud, et keset Tartu linna asub niisugune tore park. Kuidas reklaam sinule mõjub, kas sina oled vastuvõtlik sellele nähtusele, kuidas sa sellesse suhtud? Mõni reklaam ajab südame täis, mõni on niivõrd tüütu, et ma olen täiesti veendunud, et seda reklaamitavat objekti küll kindlasti kohe osta, et nad reklaamiga ära tüüdanud. Aga üldiselt ma arvan, nagu enamik inimesi teeb. Kui reklaam laami saade on ja selle eel ja järel on midagi, mida ma tahan vaadata, siis on mul hea meel, et siin on üks pausi, et meie kodus on range Corbed, suitsetada tohib ainult köögis, siis ma lähen sellest peretoast kööki ja tõmban sel ajal suitsu, kui, kui reklaam on sagedasti, ma neid ei näegi lihtsamalt. Ja ma arvangi, et et ega nuia reklaamil on oma filosoofia trumbid nii kaua inimesele pähe ühte toodet, kuni ta automaatselt poest ostab, just kindlasti selle on need ka vastupidine käik on mõeldav, eriti meie jonnaka eesti rahva juures eesti rahvale ei meeldi, kui ühte asja talle kangesti pähe taotakse, tekib instinktiivne opositsioon kohe see eesti jonn. Nii et et mõnevõrra kahtlema üldiselt selle ameerikaliku reklaami efektiivsuses meie eesti rahva hulgas. Nojah, aga sa oled pidanud reklaamiga ise ka ju tegelema mõnevõrra. Sa oled Akadeemia peatoimetaja ja akadeemia on selline väljaanne mis on väga nõutud ja loetav väga intelligentsete inimeste hulgas, aga teda võiks ikkagi osta suurem hulk lugejaid ja seetõttu sa oled pisitasa sellega ise ka tegelenud. Kas see on andnud mingeid tulemusi? See probleem on muidugi meil toimetuses ja toimetuse kolleegiumis korduvalt kerkinud, et kuidas reklaamida akadeemiat ja nuh. Ma ei arva, et näiteks kõige rohkem vaadatav televisiooni reklaam siin palju kaasa aitaks. Oleme püüdnud oma ajakirja ja tema sisu ja tema väärtust tutvustada rohkem kaudsemate vahenditega. Noh, kas siis toimetuse liikmed ise sellest kirjutavad või meil on väga hea meel, kui mõned ajalehed päris omal algatusel annavad ülevaateakadeemia sisust. Ja see on mu meelest nagu kõige tähtsam reklaam, mis sisaldab midagi sisulist. Oleme näiteks mõelnud, et missugune võiks olla akadeemia reklaami põhiloosung. Mina olen välja pakkunud, et akadeemia on ajakiri haritud inimestele ja kõigile neile, kes tahavad harituks saada. Üks sõber, muuseas, kirjanik ütles, et selle loosungiga ei tõmba külge, et mitte kedagi. Et tuleks kuidagi sõnastada niimoodi, et kes akadeemiat loeb. See on ka osav ärimees. Muuseas on see õige ärimees, kes loeb akadeemiat, selle, selle maailmapilt on hoopis avaram, see oskab palju selle väärime, fantaasia areneb, poliitiline silmapiir areneb ütlemata hea ärimees loeb akadeemiat, ma ei tea, kui palju, kas sa tead mõnda? Oi tean küll, tean küll, tean küll mõnda pankurit ja, ja mõnda ärimeest ka, kes akadeemiat loevad ja, ja, ja isegi isegi mõnda ministrit, kes akadeemiat loevad. Aga puhul mul on kõige kurvem meel aeg-ajalt meie poliitikud, olgu nad siis riigikogu liikmed või mitte astuvad üles nii harjumatult mingis küsimuses, mille kohta akadeemias number uid paar numbrit tagasi ilmunud väga põhjalik käsitlus ja nad ei ole seda lugenud nende kõnest ja et nad ei ole seda lugenud. Ja kui see minu teha oleks, sellest ma olen ka korduvalt rääkinud, et teeksin ma kuidagi voodi või vähemalt meie riigikogu liikmetele moraalseks kohustuseks, et nad kõik telliksid akadeemiat. Kuidas seda võimalik on teha? Ei tea, aga, aga see oleks minu meelest endast endastmõistetav. Ja, ja no näiteks praegune vestlus teeb mulle väga head meelt, sellepärast et ma loodan, et seda kuulatakse ja seesama mõõte levib ja võib-olla on sellest midagi kasu. Ma loodan, et seda vestlust kuulatakse. Sa viisid juba juttu riigikogu peale ja oled paaril korral sisenenud nii-öelda poliitikasse artiklitega põhiliselt Postimehes. Aga miks sa ei ole lasknud ennast valida Riigikokku, miks ma ei ole sinu nime näinud valitavate nimekirjades, ma usun, et sulle pakkumisi. Jah, isegi on, aga on selles, poliitikas huvitab mind väga ja minu meelest iga demokraatliku riigi kodanikku peapoliitika huvitama. Aeg on täiesti loobud otsustavalt loobuda sellest rumalast lausest, poliitika on must asi, aus inimene sellega ei tegele. Nii kaua ta ongi must, kui ausad inimesed temaga ei tegele, ausa inimesega kohustus on poliitikaga tegeleda. Aga nüüd päris aktiivne poliitik olla, arvan ma. Praegu ma ei saaks sellepärast, et näiteks kas või riigikogu liige kõnelemata ministrist seal sama rida teadmisi, mida mul siiski ei ole või on väga juhuslikult või või hõredalt suurepäraselt peab tundma õigusteadust ja majandusteadust õigusteaduse probleemidest veel mingisugune üldine aim olemas, aga majandusteaduses olen ma küll väga nõrk, aga see on väga oluline. Ja, ja sellepärast riigikogus olla oleks mulle mulle üle jõu. Ma võtsin osa küll põhiseaduse assamblee tööst, ma tundsin, et see on minu kohustus ja mul oli isegi oma niisugune poliitiline tagamõte. Mul oli tõsine hirm, et, et taastatakse see 38. aasta Pätsi põhiseadus mis on halb põhiseadus tegelikult viie õitse praegusesse olukorda, mis isegi omal ajal tagurlik, parem poolne konservatiivne isegi korporatiivne kallak. Demagoogiliselt võiks öelda, et isegi fašismi lõhna see on muidugi sisemus liialdus, fašistlik ei saa öelda, aga igatahes meie olukorras ja üldse demokraatlikule riigile sobimatu põhiseadus ja ma otsustasin, et nüüd on minu kohustus seista selle eest, et meie vabariik saaks hea demokraatliku põhiseaduse ja aitasin selleks kaasa, nii palju, kui suutsime. Kas sina siit tartust oma tundliku meelega ei tunne praeguse valitsuse juures sellist kerget korporatiivsed hõngu või riigikogu juures ka? Ma pean tähendama, et see on isegi mind paneb vahel imestama, et nii kaua kui ma poliitika vastu olen huvi tundnud, aga ma hakkasin juba tundma meie vana vabariigi lõpus 38. 39. aastal kooli poisina hakkas mind see asi huvitama ka alati oleme olnud opositsioonis Pätsi vabariigile muidugi nii loogikal, rahvusliku solidaarsuse raamides, päts oli ikkagi meie president, aga oleks tahtnud paremat. Ja siis kõik okupatsiooniaeg, noh, selles ma olen loomulikult vähemalt vaikselt absoluutselt vastu olnud need ülemineku valitsus, et neid ma vaatasin teatud sõbraliku pilguga kõike positiivselt tunnustades, aga siiski mitte tunnustades neid veel päris vabariigi valitsusele, eks. Aga praegune valitsus, praegune president, praegune riigikogu on kahtlemata igatpidi seaduslikult demokraatlikult valitud ja ma olen nende suhtes täiesti lojaalne, mis aga ei välista muidugi teatavat kriitilist hoiakut. Aga see kriitika on umbes nii kahju, kui need toredad poisid midagi halvasti teevad. Küll tahaks, et nad kõik hästi teeks. Ja iga kord, kui nad midagi hästi teevad, jalad teevad ka väga palju teevad hästi, on mul väga hea meel. See on ikkagi minu valitsus, minu parlament, minu president ja, ja ma soovin teile kõigest südamest ainult head. Kõige enam sa just nimelt aitasid kaasa või või töötasid ka presidendikampaania käigus. Ma mäletan, et kui presidendikampaaniat alustati, siis ametlik algus oli ju siin Tartu linnas. Sina olid sellel esimesel koosolekul Vanemuise kontserdisaalis. Ja mina pidasin esimese kõne ja praegu ma vahel nalja ütlengi, et et mina panin lennata merepresidendiks, sest esimese koosoleku esimese kõnema pidasi pidasin tõepoolest ei tea, kui hea see nüüd välja tuli, ega mul ei olnud kirjutatud teksti maha, improviseerin lihtsalt. Mul oli kõnelda lihtne. Meri on ju minu vana ülikoolikaaslane, ma tunnen teda tõesti läbi ja läbi ja kõik need rasked ajad oli ta ikka üks mu lähemaid sõpru, kelle kuuldes alati omavahel võis absoluutselt kõigest rääkida poliitiliselt täiesti usaldatav inimene, kelle ausus kunagi mingisugust mingisugust kahtlust ei olnud ja kelle haridustase on tõesti nii võimas. Ma ütlen, et kas Eestil üldse ongi olnud nii haritud riigipead ja nii hästi ette valmistatud riigipead, nagu tema praegu seda on. Ameeriklased räägivad, et ükskord oli meil tõsiselt Halitud president, see oli Uudrow Wilson, esimese maailmasõja ajal professor ja sügavalt haritud inimene. Ta osutus nii ebapopul kaasaegset, ameeriklased tegid otsuseks enam kunagi haritud inimest presidendiks ei vali ja selle juurde nad on ka jäänud. Ja sellepärast ma kardangi, et et Lennart merel ei ole seda alfamehe aurat päriselt, mis oli näiteks pätsil suurepäraselt olemas. Päts oli mats matside hulgas sõna kõige paremas mõttes. Aga Lennart, Lennart Meri on õpetaja professor ja muidugi õpetaja on ka omaette tüüp, ka õpetaja võib eesti rahva hulgas populaarne olla. Ja kui eesti rahvas sellega ära harjub, et tema president on üks tark õpetaja haritud inimene, kelle, kes, kelle käest on üht-teist kuulda, juurde õppida. Kui ta selle osaga rolliga ära harjub, siis on kõik korras. Arvalla. Jah veel kord, meenutades seda sinu kõnet Vanemuise kontserdisaalis, ma mäletan seda päris hästi, mis sa rääkisid. Kas praegu, vaadates seda, kuidas president käitub, mida ta teeb kas tema praeguste sammude suhtes sul ei teki sellist veidikese kriitilist tunnet või kriitilist meelt? Ma ei tunne kõiki asjaolusid. Ma ei tea, kas kõik tema, kõik tema sammud on nüüd 100 protsenti õiged, aga need näiteks tema kõne vabariigi aastapäeval tema intervjuu Saksa ajalehele Die Welt. Ja mõlemad ilmusid muuseas meie ajakirjanduses lühendatud kujul. Kuidas mul südame täiesti täis, mis õigusega, kas lühendada ja siis on targem president. Need olid väga head tekstid ja väga hea seisukohad. Ja no ütle mõned konkreetsed sammud, teatud seaduste kinnitamata jätmine ja silmapoliitika p peensustes nii hästi ei orienteeru. No nii loomu poolest intuitiivselt Ma muidugi usaldan presidenti. Kas sa ise ei tahaks saada kunagi presidendiks, siin küll väga viisakalt ennist vareerisid, ütlesid, et sinu teadmised ja majandusest ja õigusest ei lasknud sul Riigikokku kandideerida. Luba selles kahelda, kui ma mõtlen nendele 100-le inimesele, kes seal istuvad, võrdlen neid sinuga siis julgesti, sa võinuksid seda teha. Aga kas sa ei ole ise tahtnud kunagi tõusta mingile sellisele-sellisele tasemele, nagu president? Vastutus oleks liiga suur ja ma ei ole nii nii sihikindel ja nii tubli, Mul on oma niisugused nõrkused ja ma ma võin ära tüdinud. Kas auahne ei olegi? See on nii keeruline küsimus, ma ei tea, mis auahnus on. Tegelikult, kui mu nimi kuskil esineb ja nii edasi pole mul eriti mugav tunne. Ma ei taha nii väga näiteks kasvõi oma luuletusi avaldada, et mu nimi seal esineks. Ma tahan küll inimestele tutvustada seda teksti, mille ma olen kirjutanud ja eriti kui mulle tundub, et see on headextvat laua või siis enda ees, ma kirjutasime hea teksti aga see nii silma paista ja kõik siin tunnevad. Näiteks Elva linnas, kus ma elan, on mul täiesti ebamugav tunne, väike linn, kõik tunnevad mind nägupidi. Sellepärast on mul väga hea meel olla vahel näiteks Helsingis või Berliinis seal rahulikult ringi kõndida, teades, et mitte keegi mind ei tunne. Nii et seda niisugust popule reaalsuseiha mul küll ei ole, auahnus on, ütleme niisugune, ma tahaksin tööd, mida ma teen teha nii hästi, et mulle endale ka tundub, et see on hästi tehtud. Kas Elva linn sulle kitsaks ei ole jäänud, sa nimetasid, et on veidi ebamugav tänaval liikuda ja ja sa ilmselt ei ole praegu Elva linna kõige tuntum inimene küll ma arvan, nii. Siit Tartust vaadates, kas sa ei ole tahtnud kolida ära Tartusse või Tallinnasse või Helsingisse või Berliini? Ei, muidugi mitte, aga Elva linna kõige tuntum inimene võib-olla on sõber doktor saare kes nüüd on ka pensionär ja väga populaarne arst ja suurepärane arst ja jää talvesupleja jääaugus käib suplemas ja niisugune mees seda tunneb, iga Elvalane mind ikka igaüks ei tunne arvalla. Nojah, aga nüüd see mulle tundub, et Elva linna elanikkond peaks olema umbes 6000 või natuke rohkem. Kui ma mõtlen selle peale, et Weimari linnaelanike arv, sel ajal, kui köötaja seal elas, oli ka 6000 elanikku. Ateena linn seal Ajal kui antiidsest Kreekas Ateena kultuur õitses. Tähendab, viiendal sajandil enne Kristust pahade inimeste arv oli ka 6000 inimest. No mu meelest on see kaunis paras. No mis seal teha, kui areng on viinud meid miljonilinnade juurde, aga aga, aga kuuetuhandelise elanike arvuga linnas on mu meelest. Nonii vaimsete huvidega inimesel just täpselt paras elada. Kuidas sina ain, suhtud sellesse, sellesse raha probleemi? Siin praeguses Eestis väga armastatakse küsida seda küsimust, et mida teeksid, kui sul oleks tõesti suur summa käsutada see Kulluks sulle ja ja keegi mõjutaks sind oma otsuse tegemisel. Oletame siis, et sul on mingi hiigelsuur summa, mida sina sellega teeksid? Ma ei oska selle peale midagi vastata, sest noh, mis aukusid on palju, sest üldiselt räägitakse, et kirjanikud elasid omal ajal hästi. See kehtib mõnede kirjanike kohta sel ajal, kui ma olin vabakutseline tõlkija ja kirjanik oli, oli õigegi nii peost suhu elu. Nüüd on vähemalt see kindel Akadeemia toimetaja palk, mis on keskmisest võib-olla natuke kõrgem, aga mitte mitte eriti. Ja ikka kuidagi kurb on mõelda lihtsalt, et minu arust inimesed saavad poole vähem raha ja elavad ka kuidagi ära. Ja, ja sellepärast suurt summat nagu ei oskagi ette kujutada, noh kõigepealt paneksid kõik oma perekonna riidesse, näiteks. Jõugu esimene mõte, mis tekib, praegu, on nii süüa vähemalt meie pere ikka küll üüri maksab ka ära, aga näiteks riided võlanõud. Vot seda tuleb juba juba väga ette vaadata. Ja no mis ma teeksin, autot ma ei ostaks? Korter on olemas juba? Noh, midagi suvila taolist maal on olemas, noh, seda muidugi oleks vaja parandada, remontida ja nii edasi. Niuksed asjad kerkis üles, mul lõpmata palju oleks, eks ma siis hakkaks muidugi vaestele inimestele jagama. Et ega ma pangast teda ei pead. Hästi tagasihoidlik, oled sa oma plaanidest, ma olen seda küsimust küsinud siit ja sealt ja olen täiesti tagasihoidlikult inimestelt kuulnud väga üllatavaid unistusi ikkagi tasemel maja Floridas ja, ja midagi sellist, midagi tohutult suurt, midagi tohutult tšikki ja tegelikult nende unistuste realiseerumine Meie tänavatel mõnevõrra näha selle meie äärmiselt madala elustandardi juures on meil minu meelest üle mõistuse palju kohutavaid kalleid autosid, mida ilmselt noored mehed on kaua mingisuguse sümbolina oma mõtteis kandnud või mis sina arvad? Nojah, see auto noh, seda on isegi noh, nii psühhoanalüütiliselt uuritud seda autode kultust ja leitud, et auto on kohe nagu mingi seksuaalsümbol meie, meie tänapäeva kultuuris nagu kogu see psühhoanalüüs ajab naerma, aga võib-olla seal mingi tõde on, et ta on tõesti tal nagu sümboli väärtus tekkinud? No väga linnastunud maades nagu Ameerika on ta muidugi muidugi paratamatu lihtsalt teisiti seal liigelda ei saagi suhteliselt seal ka odav. Aga üldiselt tahaksin vägana unistada kultuurist 100 või 200 aasta pärast, kus kus autoroll on täiesti täiesti minimaalne, ma ei armasta autostit hamma tähendama. Kena muidugi mõni sõber mind autoga sõidutab, rutem pärale, aga ei, ma ei. Imelik asi saksa kirjanik Beltsolt, kelle ilus väike romaanist Virjal sai Eestis väga populaarseks, on kuskil rääkinud, et see inimene pidi küll hull olema, kes mõtles, et kokku pannes kaks nii erinevat asja nagu plekk ja kumm saab midagi ilusat, et sellest ei saa midagi ilusat tulla. Auto on juba loomu poolest inetu. Akadeemia toimetus on selline koht, kuhu ilmselt väga paljud ülikooli õppejõud, kui neile keegi kuskilt kaugemalt külla tuleb. Loovad oma külalisi ja viimastel aastatel on ju meeletu hulk välismaalasi kõndinud läbi Tartu linna ja Ületoomemäe ja väga paljud nendest on tulnud akadeemiasse ka. Kas sa jaksad suhelda kõigi nende inimestega, kes sulle tunduvad huvitavad, jaksad sa pidada nendega kirjavahetust, neil külas, käia, neid vastu võtta? Jah, paraku kirjad jäävad küll teinekord liiga hiljaks, selle koha peal ma tunnen ennast pidevalt süüdlasena, aga aga külalised võtan ma hea meelega vastu ja ma pean Akadeemia toimetuse kohta ütlema seda et toimetada, see koosseis on tubli ja, ja nii et peatoimetaja ei pea sugugi mitte iga hetk tegelema seal käsikirjade lugemisega ja rediseerimisega. Alati jääb ikka aega külaliste vastu. Aga see on tähtis, sest külalised on sagedasti potentsiaalsed kaastöölised. Mul on tulnud muidugi murda seal igasuguseid keeliga neid, mida ma halvasti oskan nagu inglise, prantsuse, hispaania, no kui on külaline, kes ainult neid keeli kõneleb, siis ikkagi pead asjad ära ajama. Soomlaste sakslastega on muidugi tühiasi. Soome ja Saksamaaga Austriaga ka, muuseas on meil ju väga lähedased suhted, nii et soome ja saksa keel on nagu üsna põhilised keeled, neid peab ikka peaaegu iga päev toimetuses rääkima. Muidugi vene keel on välismaalasi, kes, kes väga hästi vene keelt räägivad ja kõige toredam on jah, kui tuleb välismaalane, soomlane, sakslane või juut, eks ole, kes räägib suurepäraselt eesti keelt. Ja korduvalt olen ma leidnud, et eesti keel on täiesti rahvusvahelise suhtlemise keel. Lõpetuseks tahan ma teada, kas sul on olemas mingeid kindlaid muusikaeelistusi. Siiami jutu vahele on mingisugust muusikat nüüd praegu juba juba lastud ja valitud ja ma püüan praegu seda klindi salvestades seista hiljem selle eest, et see muusika meie jutu vahele sobiks. Aga, aga on sinul mingeid eelistusi, mida sina meelsasti kuulad ja mida sa mingil juhul ei kuula? Head muusikat, kuulan ma ikka noh, see rokkstiil ja mis peale seda on tulnud, on mulle lihtsalt kuidagi võõraks jäänud, ma ei eita seda, aga ma ei kuulate tiitleid, kuulasid ka nii natuke muiata imestades, et mispärast see kultus, et nad kenad laulukesed, aga tühised mu meelest mu noored sõbrad olid väga baas, et siis ma ei saa aru, kui vägevad need on. Minu maitse on ikka õige vanamoodne sealt kõige varasemast ajajärgust, ütleme Bach ja tema periood tingimata Mozart, kes on mulle väga südamelähedane ja siis uuemas ajajärku jõudes siis impressionistliku muusika, eriti tööpüssi, aga ka ütleme, Rawell või Itaaliast respiigi. Aga nüüd Bergist ja veel kaugemale tulla. No neid ma olen valmis kontserdil kuulama väga süvenedes. Aga nonii, raadiost naudin ma ikka niisugust klassikalist ja, ja mitte liiga komplitseeritud. BBC võib-olla on kõige lähedasem niisugune prantsuse, prantsuse, no ütleme, sümbolism või uusromantika või impressionismi on seal taga. Peen, ilus ja mitte liiga sentimentaalne.