Tere õhtust, head kuulajad. Täna õhtul pühendame tund aega õues õppimisele ja millal siis veel oleks õigem rääkida õues õppimisest kui praegu kevadel? Päevaga, iga nädalaga tuleb üha rohkem linde üha uued taimed pistavad oma uudishimulikult nina mulla põuest välja. Kõik nad on ju samasugused õppijad nagu meie inimesedki. Ja tihtipeale on kaasõppijatele ka meil vägagi palju õppida. Õues õppimisest kõneldes ütlevad paljud koolijuhatajad, paljud õpetajad, oh, no kuulge, see on nüüd asi, küll see varsti vaibub. Tänases saates me tahamegi rääkida sellest, et tegelikult ei ole moeasi. Alustame ajaloost ja mul on stuudiosse appi tulnud Ilmar kopsu. Ütle ise, mis asutus, Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor. Nii, ja Kai võlli ole hea, ütle ka oma ametikoht. Jah, mina töötan mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuses ja tegelengi Heleri ümbrusega. Nonii see on nüüd see amet, mille eest palka saadakse, aga peale palga saamise on mõlemat inimesed ka tulihingeliselt pühendunud tegevusele mis on seotud pedagoogika ajalooga ja seotud ka õues õppimisega. Ehk te olete mõlemad Johannes Käisi Seltsi juhatuse liikmed. Ja lähmegi siis otseteema juurde. Johannes Käis oli mees, kes on meie koolielu ja õpetamist väga sügavalt mõjutanud sest oli 21. aastal, kui eesti koolikorraldus esimest korda riiklikult paika pandi ja siis oli selle sõnastaja võib põhijoonte paika panija Johannes Käis ja samuti 44. aastal on mul õigus. Käisi õpe kavadeks peetakse 28. aasta omi, kui temale anti kohe tellimus teha õppekavad 21. aasta õppekavade juures ta oli aga ta jõudnud kaua seal olla ja see on vaieldav küsimus, kui paljude mõjutus loodusõpetus kindlasti. Aga käis. Oli ju pedagoog, sari ajalgi, aga oli Baltimaades või balti kubermangude õigeti loodusekskursioonide üks propageeri juba 1916. aastal korraldas Võrus kursusi. Ja Valmieras veelgi varem, kui ta valmijas oli tütarlaste gümnaasiumi õpetaja, siis seal püüdis ta neid neiusid ikka klassitoast välja viia. Nii et juured, juured on pikkade, aga ajaliselt juured on tegelikult kaugel. Moodsa ütleme reformpedagoogika või eesti keeli kooliuuenduse. Alguslätted on, kus russo juures ja russo oli päris kindel, et enne peab laps õppima looduse seaduspärasusi tundma ja siis seejärel ja sellega seoses ka ühiskonnasool looduspärasusi tundma. Tõsi on ka see jättestrusool ei meeldinud laps enne kaheteistkümnendat eluaastat, saab teada, mis asi on raamat. Niisama kandi peolt töötas ka siis teine suur pedagoogika klassik, pestalotsi kes oma lastega Šveitsis korraldas seal matku ja püüdis need, et, et seal, see on vana traditsioon ja enesestmõistetav moeasjaga nooruki tegemist alusel, milles säärekooliuuendus või reformpedagoogika lähtub, millest lapsest ja sellest, mis laps, last ümbritseb laps ümbris last ümbritseb ka loodus arvestamata jätta ja las sinna selle loose sisse konteksti viimata poolik või veelgi vähema hariduskasvatust. Et moeasjast, me ei saa mingil juhul rääkida, et see on vähemalt sajandeid vana. Tegelikult on nüüd äsja ilmunud üks kokkuvõtlik raamat õuesõppe pedagoogika Larsson pedaal greni andesse. Danski on võtnud läbi aegade kokku need inimesed, kes on vahetud, loodusesse pimist arendanud. Minu meelest kõige vanem siin õpetaja, kellele ta viitab Don Aristoteles Kreekas ja tema Berit pateetikute liikumine, mis oli seesamaõpe rändudel või õppekõndimisel filosoofiliste asjade arutamine, nendest arusaamine. Vahemärkus küll teises kliimas. Teises kliimas küll aga samamoodi võib öelda, et õuesõpe on ka Põhja-Euroopas ja, ja muidugi me võime minna kuni saamideni neenetsi Siteni välja, kus igasugune õppimine on ikkagi toimunud vahetult isetegemise kaudu. Õues Meil on nüüd Anders sepanski ja teiste Põhjamaade teadlaste määratluse järgi ja seda natuke veel täpsustades ja kohendades olen jõudnud nelja põhimõtteni, mida ta peab järgima ja küsin teie käest ka kommentaare, ma tean, et kai võlli on keelekümbluses samade teemadega tegelenud. Tõesti, lapsel oleks võimalik olla õpikeskkonnas, mis tema õppimist toetada, tähendab see määratlus, mida ma olen kasutanud ja ka levitanud, on kõigepealt esimene, et õppimine ei toimu mitte toaseinte vahel, vaid väljas, õues. See on nüüd kõige esmane algne tingimus. Värske õhk on ümberringi, see võib-olla linnakeskkonnas, aga see võib olla elurikas keskkond Maal või jõe ääres või kus iganes, aga esimene eeldus on see, et me lähme ruumi seinte vahelt välja. Teine definitsiooni osa on vahetu kõigi meeltega kogemine. Et kõik meeled rakendatud liikumismeil, kuulmis-haistmis, maitsmismeel ja tasakaalumeel, mis iganes, nii et inimesele jääb mulje, jääb kogemus, jälg sellest läbi mitmete erinevate kanalite. Kolmas tähtis osa määratlusest on see, et õpilasel peab olema võimalus midagi ise teha, ise mõõta, ise oma kätega kokku tada, rehkendada, teha oma jalgadega, ise liikuda, et mingi isetegemine peab olema seal ja viimane sugugi mitte vähem tähtis kui eelmised on see, et ta peab oma kogetu sõnastama ja teistele edasi jutustama ehk ta peab selle tagasi peegeldama. Lühidalt öeldes, õuesõpe on õppimine ehedas looduskeskkonnas vahetu kogemise isetegemise ja kogetu teistele vahendamisega. Kas on selles midagi, mida te keelekümbluses juba kasutate? Ma usun, et mitte ainult keelekümbluses, vaid õpetaja üldiselt püüab seda ikkagi kasutada ka igapäevases elus, ainult et see klassist välja seinte vahelt väljaminek on nagu tülikas. Esiteks võtab see palju aega. Teiseks ei ole siis neid toetavaid siinumis õpilasi koos hoiab aga muidu, et kõik meeled oleksid nagu ärkvel ja ergad ja et tehtaks palju asju ja, ja samamoodi ka, et see kogemus sõnadesse pannakse. Et seda püüavad õpetajad teha nii nii tavalistes klassides kui ka keelekümbluses, sest see tugi on neil tunda klassist väljaminek Kuu eeliseid. Võib ju õpetaja teada isegi nendesse uskuda, aga praktiliselt on see osutunud tülikaks just sellesama väljamineku ja sissetuleku aja. Ja ka see, et ega ikka siis 40-st viiest minutist kõik tulebki minek võtab juba veerand tundi ära, siis jääb 30 minutit alles, et siis peaksid olema mitu õpetajat, et sellega nõus ja koos välja minema, aga siis segab ka tunniplaan. Nii et üks ettepanekuid, mis on praegu tehtud õppekava aruteludes, on ka, et oleks üks päev kas kuus või või üle kahe nädala, nii see ongi väljas õppimiseks. Ja sellisel juhul ei sega nii palju tunniplaan ka ja niisugust õpet on lihtsam välja viia. Nii et ma usun, et, et see õppekorralduslik külg on see, mis õpetaja on tõrksaks teinud just õuemineku suhtes, aga muud asjad. Ma usun, et neisse õpetaja usub ja neid tagajärgi. Jah, sest hea ja tulemuslik õpetamine ju neid kasutamata lihtsalt pole võimalik. Ta on õuesõppe üks üks loomulikumaid ürgsemaid õppimisviise. Ja see on muidugi ka põhjuseks, miks me koolimetsade ühendusega juba kolmandat aastat kutsume kõiki koole, lasteaedu, ülikoole, oma õppetööd nii palju kui vähegi võimalik õue viima, et kutsume üles õpetajaid ja õpilasi üheskoos mõtlema sellele, et mis sellest, mida me praegu toas õppine, oleksid tegelikult paremini õpitav. Õues. Ma tean, et Rootsis on Lõuna-Rootsis üks kool, mis ongi niisuguse reegli endale teinud, et isegi mitte üle kahe nädala, vaid iga nädal ollakse ükspäev tervenisti õues. Ja selle jaoks on õpetajal liitlaseks piis õpilast, kes siis üheskoos aitavad mõelda läbi kõigi õppeainet, et mis need asjad on, mida meil õues oleks mõnusam, parem ja tõhusam teha. Ja muidugi noh, kui tervet rehkendust ei saa kohe teha, siis on näiteks võimalus teha koostööd kehalise kasvatuse õpetaja paariseks, kõik keemia, matemaatika-loodusteaduste kunstiõpetajaga saab teha paaristunni, kus juba aega tunduvalt rohkem. Üks hea mõte on muidugi ka see, et, et tõesti vahetult kooli õue tekitada niisugune elurikas keskkond ka Ilmar ega see kooli lähiümbruses või kooliõues oleva elurikka keskkonna loomise idee ei ole ju sugugi midagi uut ja enneolematut. Ega ei ole küll ka 34. aastal, kui ma õieti mäletan, saadeti, see oli selle arhitekti Mart pordi isa Juhan port Saksamaale pendiumi seisma, kui ma õieti mäletan 700 tolleaegset krooni selleks, et uurida Saksamaa kogemusi kooli ümbruse korrastamise sisustamise kohta ja siis kui ta tagasi tuli, siis haridusministeerium temaga vähendamisel panin kokku ühe ringkirja, kus pööras sellele tähelepanu. Siis andis ka koordinaadid, kelle poole siis konsultatsioonideks pöörduda, näiteks Tartu Pedagoogilise muuseumitöötaja piima poole. Ja, ja siis, kui ses suunas mõnel pool oli juba midagi tehtud, siis haridusministeerium tegi uue, rind kire ja pööras tähelepanu tehtud kogemustele. Jään teatas näiteks, et Olustveres Aegviidus on avatud metsanduse ekskursioonijaam, kus võib tutvuda metsaraie, niisugusi, niisugusi, aspektidega, pinnareljeefiteega ja, ja nõnda edasi. Aga päris see, et igal koolil oma kooliaed on See oli enesestmõistetav ja Eesti vabariigi ja algu aasta peale. See oli loodusõpetusasutuse loomulik osa ja, ja mitte ainult see üksnes seepärast, et taim on looduse osa ja nõnda edasi, aga Käisi juurde tagasi tulles, et miks käis tahtiselt õpilane, läheks klassitoast välja, käis, tahtis õpilane oleks aktiivne, klassiruumis saab ka olla aktiivne, eks ole. Aga mis tegevusi seal teha saab? Lugeda, kirjutada, rääkida noh, natukene on suurem, kas mingeid katseid teha, vaata kuidas õpetaja katset teeb. Aga väljaspool loodust noh, saab liikuda ja v mis millele käis, tähelepanu pööras, ja kui ma seda lugesin Käisi 28. aasta õppekavas, siis ma olen üsna üllatunud. Tähendab, seoses kodu loob õppega vaatlikkuse printsiip, miks see tähtis on kodunud, tähtsaks ülesandeks on lapse meelte teritamine. Ei või piirduda ainult tajumisega silma abil, vaid peab arvestama ka teisi meeli, et kujutlused asjast oleksid võimalikult selged ja mitmekülgsed ja siis ta loeb seal teise meheline nägemismeel häälte mängisin sus haistmismeel veel kompamis meel, kuidas looduses olek neid meeli teritada. Nii et, et see ei olnud mitte siis teadmiste kool üksnes, vaid, vaid ikka inimene oli tervik ja, ja kõiki tema osiseid püüti siis arendada. Ja sealses loodus pakub rohkem võimalusi kui klassiruum, kuigi tuleb ka ütelda, et looduses on halvem teha seda, mida on parem teha klassiruumis näiteks kirjutada ja ja nii Võib-olla siin tuledki see vastuolu välja, et, et mida me õieti õppimiseks teadmiseks peame. Kas see on sõnaline, tekstiline teadmine, mille me tuubime endale pähe ja ja peale kontrolltööd vuhiseb see peas sama kiiresti välja või on see tegelik teadmine, millega meil elus midagi on ka peale hakata? Ja vaja on meil elamiseks ju ikkagi sellist teadmist, mis ka une pealt olemas ja, ja mida me saame alati kasutada Qaeda siis lisada midagi? Mul lihtsalt tulid meelde kolleegi jutustused, mida on waldorfkoolides tehtud, nii et mul on tunnet praegu vähemalt nõmme kooli näitel võib küll öelda, et waldorfkoolides on õuesõppe au sees, et. Ta on lugu, kus õpilased käisid talirukist külvamas. Ja, ja siis oli üks lastest kodus rääkinud talvel et nüüd peab minema rukist lõikama. Et me ju külvasin talirukist ja, ja ma usun, et selle lapse ja nende lasteaia jaoks üldse muutus vili hoopis teistsugused, tähendusega nii oma kasvamise kui kui ka inimese ja, ja viljasuhte poolest teistsuguseks kui nendele, kes küll neid samu teri võib-olla klassis vaatasid ja ja ka nuusutasid ja närisid, et, et see tunne on hoopis teistsugune ja lõpuks sealt iga tõde jalule, et rukist ikkagi talvel lõigata, kuigi on tegemist. Talitus. Meie saate ajaloo osa hakkab varsti. Saama kokku aga tohib seda hea meelega. Kuidas nimetada Thati klassiruumist väljaminekuid toonases Eesti vabariigis? No see paistab praegu nagu võõrastega seda nimetati ekskursiooniks, mis omakorda viitab sellele sellele, et kese pidi ikkagi seal klassiruumis. Aga ekskursioone oli mitut liiki, üks kuni kuus tundi, õppekäik üks kuni kaks, päevaõppeekskursioon. Pikem aeg õpperännak ja iga asja juures oli siis oma metoodikaga, nüüd siis seoses õppe perioodi lõpetamisega ma loen ette ühe tsitaadi, mis Mikul ilmselt väga meeldib. Mida toonitati, näited, mis oleks ka siis õppekäigu, eks õppeekskursiooni juures vajalik, see on Tartus välja antud 1933. Juhiseid ekskursioonide korraldajaile. Rõõmsa meeleolu loomiseks ja matkaraskuste võitmiseks on paremaks vahendiks laulmine mida rohkesti tuleb kasutada. Selleks tuleb varakult õpilase ette valmistada. Vältida tuleb ainult ebakohaseid laule. Ilus lõpetus selle mul muidugi kiusatus joriseda kohe mikrofoni lühike regilaul, mis niimoodi kevadiseks õpperännakuks hästi sobib. Hellad käine, kullad, Lähme, hellad, käime kullad. Helladhi siin söödale. Hellaaži viisime ta, käime kullad, kuusime mööda, käime kullad, kuusime ala ja liigi Saaluda. La ja lehigi. Saalud. Me ei tee mehedee Liiluda, me ei tee meedee Liiluda Liiluda maal mõõnuda tee Liiluda. Ma möönan, et CD teod tahaks leida, et see teote akneida. Liig lai jäi, laidaks Meida lee lai jäi laidaks meid metsa, kõrged puud, köömelex metsa, kõrged puud. Kas see laul kannab meie aastatuhandetevanust kogemus, et mitte ainult inimesed ei ole õpetajad vaid ka puud-põõsad, maastik, jõgi, meri, kõik on meie õpetajad. Seda mõtet kandis ka Johannes Käis. Sama, mida Ilmar äsja nimetas. Ilmselt niisugused õpperännak, kui peaksid tulema uuesti koolide programmidesse, kus siis oleks õuesõpet tema täies eheduses ja mõnus võimalik rakendada ja, ja kasutada. Oleme pidanud plaani Johannes Käisi seltsiga koos võib-olla ette võtta niisuguse raamatu väljaandmine õuesõpe Eestis läbi aegade, kuhu siis koondadeni Johannes Käisi kui ka teiste autorite kõige säravamaid ja kaasa hüüdvamaid artikleid olete te Ilmar ja Kai selle mõttega päri, et seda tasuks ja võiks teha. Kui juht oleks küll päris kummaline siin hakata vastu vaidlema, et mitte mingi hinna eest ei tasu. Ikka tasub. Ja ma usun, et küsimus ei olegi ainult nii-öelda loodusõpetuse seisukohalt geograafide ja bioloogide pärusmaa vaid mis tahes ainetega seoses. Mul tuleb meelde lasteaednik Pärnust, kelle kogemustest on ajakirjas kooli uuenduslane mitu asja ilmunud ja tema ütles, et Ta ei saa aru, miks kehtestatakse näiteks väljas külmakraadid, millal enam lastega välja või minna. Et oleneb, tegelikult kustub tuul kas ollakse vaikses kohas või et tema arvab, et lastega peaks väljas käima iga päev tuleb lihtsalt olla, leida see koht ja leida need tegevused, mida seal teha tuleb. Ja see lasteaednik üritas tegelikult igaks ajaks või igaks perioodiks leida siis mingisuguse asja, millele ta keskustas, oma õppekord oli see arvumaailm, kord oli see kehaline liikumine, kord oli see kunstiõpetus ja, ja, ja ma arvan tegelikult, et ega kirjutaminegi väljas ei ole halb või raske, kui selle jaoks on vahendid olemas, niiet et praegu klassiruumi jaoks me oleme vahendeid hulk ja mitmekesiseid teinud, aga õues õppimise vahendite kirjapanekuga on küll juba nendes õues õppimise koolituste salanud, aga aga see on ees, nii et kui praegu pakkava tegijad arvavad, et rahastamise jaoks on vaja õppevahendid kirja panna rohkemal või vähemal määral siseõuesõpe peaks kindlasti ka siia juurde tulema. Toonane haridusministeerium oma ringkirjades korduvalt hoiatas selle eest, et minnakse välja vaatama üht asja ühe aine huvides ja rõhutas, et vaat, kui te lähete sinna metsandusekskursioonijaama, siis peab, et arvestama pean, näid sooloogilisi, bota, maalilisi, geoloogilisi ja ka ajaloolisi aspekte. Veel üks oleks löök, mis ei ole üldse niimoodi õppekavaga mõõdetav, jaga, mis on selles samas ekskursioonide korraldamise juhistes. Et miks ekskursioon võtsime väljaminek kassitoast, hea on. See on õpetaja ja õpilaste üksteisele lähen. Tamine, mis võimaldab õpetajal õpilaste individuaalsete omaduste paramat tundma, õpiks tahtejõu, elurõõmu, arendamine niisuguses suunaseks. Ekskursioonil esinevad ebamugavused, toidu, korte, ilmastikku suhtlus suhtes ei muutuks õpilaste silmis mitte vintsutusteks. Korra ja ühistunde kasvatamine õpilastes väljaspool kooli. Huviarmastusega arendamine õpilastest kodumaa looduse vastu niikuinii. Et tegelikult õuesõppe kohta on meie pedagoogikaarhiivis päris palju häid sõnu kirjas. Et kui me nüüd ütleme, et kõik see ongi õuesõpe, sest tegelikult misse ekskursioon, eks tähendab väljaminekut kursioon, kõndimine, õppimine, kursus ja ekskursioone on ju läbi aegade tehtud. Aga koondame kogu selle hea teabe kokku ja teeme edasi seda, mis meid tõesti targaks teeb ja elus võimekaks samamoodi maastikule ja kõigile teistele elusolenditele lähedaseks ja sõbralik. Suur tänu, Kaija Ilmar. Nii kuulajat me oleme jõudnud oma õuesate saatega Tartusse Poku lasteaeda, imearmas lasteaiale, keset Annelinna, kivimajasid kal palju mõelda taimede peale ja aitas ja selle peale, mismoodi taimed saavad olla kaasõpetajateks, kasvatajatest, lastele, meie juturingis on, hakkame otsast peale. Terioodsa vanema rühmavanemõpetaja teiste kohal õppealajuhataja hõbedamine. Ja meie lugusid aitab salvestada Kristel Vilbaste. Ja alustame siis juttu sellest, et kus teil see mõte siia Annelinna kivimajade vahele panna. Poku-nimeline lasteaed. Kovides komistasime nende sambla ja kändude ja mis iganes looduse nurka tegime, siis hakkasin mõtlema, et kes võiks seal okstega võimelda, kändudele istuda. Ja siis üks kolmeaastane tüdruk küpsessi võiksid olla oht, see tuli tegelikult lapse suust ja nii me siis selle asja kätte võtsimegi kirjutasime Edgar Walterile kirja. Palusime tema nõusolekut, kas me võime seda nime oma lasteaeda panna ja me saime muidugi positiivse hinnangu, millele meil oli väga hea meel. Ja, ja siis 97.-st aastast oled nagu puhku nimega. Ja oleme olnud Edgar Valteri perega hästi tead suhetes külaskenud, talgusid teinud, noh, edasi need head suhted on olnud. Ja kuidas tundub, et kas pokud on head õpetajad? Kahtlemata suurepäraseks. Hädas pokud on omakorda olnud siis ka teejuhid teiste taimede juurde ja üldse õue minemisel. Ma arvan küll, et siin linnas ei ole, pakkusid juba palju ka Ihaste poole liikuda, seal neid pakkusid ka ja kui me oleme käinud selle Edgar Valteri ja tema pere poolt seal ära tehtud pokumaal, siis seal kahtlemata pokud viivad sind igale poole loodusele küll ühele teisele hästi-hästi, kena loodus, seal on kõike kõike saada ja, ja liseeriga erinevaid puid ja põõsaid ja taimi lastele tutvustada, seal me korra aastas vähemalt käin. Vaatasin sisse tulles rindi, et tegelikult on lasteaias sees ka väga palju taimi, mõned on äsja tärganud pottidesse, mõned on juba päris suureks kasvanud. Nii nagu see alguse lugugi oli, et tegelikult mõte teha niisugune samblast ja kändudes kaunistus. Et noh, mingi taime ja õue lähedus oli ilmselt juba enne olemas. Jah, see on küll kahtlemata need loodushullud meil kogu aeg olnud, aga nüüd noh, ma võin öelda, et nad on täiuslikumaks näinud ja huvitavaks lähevad, meil on ka kunstiõpetaja Marju preisi, kes aitab meil kujundada ühiselt muretsema materjali ja siis me kujundame, need on lastele suurepärased vaatamiseks ülemine nurk, on hea kuulata seda surinat ja hästi rahustav ja me leiame, et ilma lootuseta kuidagi saabki olla, see peab olema veel hästi palju neid Lolstunudki Lillimaalsuste meie elu hoopis huvitavamaks. Nii on õudulnud tuppa, aga kuidas õue minemiseganud? Tõued minagi segane nii alt, õpetaja Anneli Nõmme on teinud oma lasteaia õuealalt täis õppemapid. Ja siin õppemappi saanud karistatud kõik puud ja põõsad, mis meie lasteaia õuealal on kõikidel rühmadel kaardid olemas ning Me käime kevadel, suvel ja sügisel ja talvel vaatamas, kuidas siis puud vajuvad talveunne või vastupidi just üles ärkavad. Samuti on meil hästi palju lilli õues. Siis me vaatame neid lastega. Ja meil on juba praegu pottides õue lilled endal potti pandud ootavad istutamist paras aeg käes. Ja. Kui suure osalisest lasteaialapsed õues on on teie lasteaias rohkem kui, kui tavaliselt. Teistes lasteaedades. Ma tahaks väga loota, et ta on rohkem kui teistes lasteaedades, aga me oleme ikka väljas, nii et pärast toa tegemiste lõpetamist kuskil pool 11 lähen õue ja 12 paiku, pärast seda tulen tuppa ja nüüd on ilusad ilmad, et oleme kindlasti õues ka õhtupoole. Kas õues olemine ei ole mitte lihtsalt aja tühja raiskamine, lapsed ei õpi midagi, õues on võimalik õppida. Õues on õppida võimalik absoluutselt kõike alates laulust kuni matemaatika emakeeleni liikumismängudest rääkimata. Ja loomulikult, nii tuleb rõõmsasti välja, akordion kaasas, käib rühmast Rütma, lauldakse õues, kes keelab USA-d ja nüüd, kui ilmad on ilusaks läinud, ega siis enam ei oota, millal öeldakse tundide aeg nagu pool 11, vaid eide? Ma kindlasti 10 luues saime seal arvutada, saime seal oma rõvedalt kuldnoka suvedents, maalin kuldnoka luuletust õues pool pulgaga lugeda, et miks ma seda taastanud laudaga. Aga me õpetajad teevad juues ka töötlastega, õpetavad, näitavad, suuname neljarühmal kaluubid olemas, et nad saavad vaadata läbi luupi seal putukaid, Chifikat ja mida iganes ja seal väga põnev lastele ja ma arvan, et seal õpetaja suhtumine asjasse. Eesti televisioon on lubanud õues õppijatele appi tulla ja järgmisel talvel salvestatakse terve rida saateid ja ka lasteaiad ei jää sellest kõrvale, lasteaiad samuti algklasside õpilased. Aga televisiooni saate põhiliseks mõtteks on koguda kokku põnevaid viise, mida ja kuidas on võimalik õues õppida ja, ja seda anda omakorda edasi. Sellest valmib lõpuks õppematerjal, mida teised lasteaiaõpetajad kooliõpetajat kasutada saavad. Mida arvate, kas Poku lasteaia õpetajatel koos lastega oleks põnevaid ja teistele tundmatuid piis võimalik näidata? Kuidas erinevaid õppeaineid, õpita lastega koos õues? Tuul ajab ära paberit. Need käbidega tähtede tegemist näiteks võiks Poku lasteaed täiesti õpetada. Ja noh, selles oleme me Eestis näeme ekspluateerida juba võitnud selle võistluse See on küll vahva kuulda Tartu linnas niisuguseid võistluseid peetakse. Seda võiks kindlasti soovitada ka teistele. Minu meelest ka see annab võimaluse lastevanematega suhelda, siis meie lapsevanemad esimest korda me läksime väljasõidule, kus lastevanemate voli kõhklejad, järgmine kord tulidki kõminaga. Siis tulid juba vanemad järgisid ärasena pärast muretsemine leian koha, kuhu me läheme, me organiseerime kõik ja nii oleme küll väljas. Nii jää seljale, nii Alam-Pedja looduskaitsealale, pakkuja Pokumaale ja, ja käinud lastevanemate juures kodus, kus nad organiseerisid laste üle väga uhke maastikumängu, mis olid kirjad, kus olid peidetud aardeid ja kus sain puu otsa ronida ja kõiki asju teha. Kas õpetajatele ja kasvatajatele. Raske on ka palju vees käia. Kas see on küllaltki komplitseeritud ja rohkem, sest see ei ole raken töödega ja see me teeme seda suure rõõmuga. Endal on ka huvitav, aitäh. Üleeilse hommikupooliku veetsime kanali ääres, mina puhkasin, seal. Lapsed uurisid, millised linnud on. Tegime oma kokkuvõtet, siis, mis oli põnevat, mis oli kanali ääres halvasti, sest nad leidsid väga palju. Maha istuda ja meie lapsed täna hommikul käisid luuppidega ringi tuubidega käime ikka järjekindlalt ärkadena, nad avastasid, et elu on ikka puukkoore alla juba hakanud. Pesi on sipelgaid ja usse ja igasuguseid ei oska nimegi anda, mis elukaid nad sealt välja otsisid ja samamoodi vaatas, jälgib, kuidas nad ise ringi käivad, seal ei teagi, vägapalju rääki. Ka pärast tegime kokkuvõtteid ja ja avastasime, et elu on ikka juba kevades. Võibki öelda, et tõesti puud ja linnud ja kanal ja maastik ise tankiõpetaja liitlased ja õpetavad sama ätikud. Nad teevad ka loodust hoidma ja arvestama sellega, et ei pea jooksma üle lillepeenra, seal lillepeenras on ka kellegi elu sest nad ei murra ka lilletaimi mõttetult lilli korjama. Olen siis me läheme mingi sihiga aga mitte nii, et murran ja too ta lihtsalt õpeta panevaasisamas ära murtud, lühikesed. Ja need, nad teavad ja oskavad ka küsida ja samas on meil oma rühma aknal sirelipõõsas, mida me oleme nüüd sügisest ütleme, kevadeni või suveni vaatanud, kuidas pungad seal kasvavad, kuidas sügisel see kõikjale närbub, lehed langevad ja praegu nüüd igal lapsel on välja otsitud oma sirelipuu Oks ja siis ta käib järjest vaatamas, et kui suureks tema lett kasvanud. Ja see on päris tore, esimene asi, tegelikult minnakse õue, vaatan seda sirelioksa ja seda enam veel luu käes on, siis on ta suurem ja, ja sealt leitakse ka mingi sildikalt. Eelmisel nädalal oli meil veel kase otsas kasemahlatünn, et me saime pärast õues olemist ka oma õueala kasemahla juua. Ja vahva oli see õhtupoolikul, kui õue läksime, siis kaske millegipärast siseoli hakanud seda mahla välja laskma, siis lapsed hoidsid kasest ümbert kinni, hoidsid Suuk all keel väljas, ootasid seda tilka, mis keele peale tuli. Ja see oli ka nii vahva vaadata. Pakkusid emmedele ka, et tule seisa, sina ka, vaatas maitsed, meie saime juba maitsta. On näha teid Poku lasteaias, öelge, mis teie nimetanud? Nii et täna me tahame rääkida õues õppimisest, teie õpetajad lasteaias rääkisid, et, et Poku lasteaias on lapsed tihti õues. Mis te arvate, kus kohal on parem õppida toas või õues? Õues ja mida te õues olete õppinud? Tähti olete õppinud? Nööriga saab tähti teha õues. Loodes toolil, et mis asju looduses loomi ja putukaid Kirju. Teate, mis selle kohta vanasti arvati? Kirjut liblikat, enne näed, et siis tuleb hästi kirju suvi, hästi palju seiklusi ja mängi kõike kollast mees, siis on niisugune päikeseline ja rahulik ja mõnus. Ah, sa õppisid enne raamatust mõlemat pidi, saab nööriga teha õues või raamatust enne õppida, kumb on lihtne. Raamatut on lihtsam ja siis on hea, et kui toas olete järgi vaadanudki, võid ise järgi teha. Millest veel tähti teha saab. Te olete teinud ja? Saab, kuidas õues saab arvutada ka või arvutamisel. Aga kuidas see käib? Kiige paned juurde ja võtad ära ja ja poode. Ei lehtedelt istuda. Puulehtedega olete tublid, aga, aga laulmist saab õues õppida või? Kuidas see käib? Õpid laug, õpetaja õpetab ees. Kuidas siis, kas klaver viiakse õue või? Ilma klaverit, akordionit ja kui nüüd oleks niimoodi, et öeldakse, et üldse tuppa ei saadi, ainult õues peate olema, oleksite nõus sellega. Sina ei oleks, sa tahaks ikka tuppa ka minna ja ma tean, et kaugelt Taanimaal on selliseid lasteaedu tehtud. Kas lapsed ongi hommikust õhtuni kogu aeg õues magavad ka õues? Kas sina ei tahaks sellisesse lasteaeda minna? Ei taha, aga sina küll läheks? Kuidas poistega? Sina ei läheks? Sinale? Väga vaka pooled läheks ja pooled ei läheks küllap seal õuesõppega, niimoodi peabki olema. Et need on õues, kellele meeldid ja, ja ülejäänud ka. Sest õues on vahva igasuguseid asju õppida, aga, aga ei ole niimoodi, et kõik peavad kogu aeg ainult õues olema mõlemal pool vahvalt õppida. Tahate mõnda põnevat lugu ju rääkida, mis uues juhtunud on? Sul on lugu? See oli küll põnev seiklus. Rääkige puudest, on teil kuma puu või põõsas, mille juurde on hea minna sulla? Tädi, mis puu sulle? Sa ei tea? Kuusepuulehte. Selline vahepealne. Ja räsis selles puus, mida ta sulle ütleb asjade käsi? Ka mulle meeldinud mõniga, kellele lasteaeda lähen, ei lasteaiast, elasid mujal, teen, teen, teen aga mõnikord ette. Viimati rääkisite pigem sellest tegelikult ei lähe. Kuuled, kuidas kenam, näed? Antud praegu hea meel, et kevad tuleb ja. Mage heietamine. Alistamine ei tahtnud ja Koit ei tahtnud. Kotkas puud võivad ka õpetada ja tee sügisel kooli. Kas te arvate, et kui siin on ka nii palju väljas olnud? Koolis tunnis istuma ja ja välja üldse ei saa enam. Kuidas teile meeldis? Minu meelest ei ole see üldse, kui kannatab ära. Oleks parem, kui õues oks ka. Aga vahetunni ajal. Vähemalt ja võimlemistunni ajal kasvab. Head kuulajad neid alustamegi meie õuesõppe saate kolmanda osaga. Kolmas osa ei räägi mitte koolipõlvest, nagu võiks arvata, vaid jätame kooliastme vahele ja hüppame otse ülikooli. Kolmandas vestlusringis on Eesti maaülikooli üliõpilased ja samuti administratsiooni esindaja. Aga olge lahked ja tutvustage iseennast. Tere, mina olen viinavabrik, töötab maaülikoolis õppekorralduses osakonnas, haridustehnoloog. Tere, mina olen Kerda Kübarsepp. Olen maaülikooli maastikuarhitektuuri esimese kursuse tudeng. Mina olen Kadri Kalle, mina õpin Eesti maaülikoolis kolmandal kursusel maastikukaitset ja hooldust ja olen Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse üliõpilaste seltsi juhataja. Ja mina olen saatejuhina ikkagi Mikk Sarv nagu ennegi Eesti koolimetsade ühenduse esindaja ja samuti Eesti televisiooni õuesõppeprojekti eestvedaja sisujuht. Eesti maaülikool on alates möödunud aasta sügisest tegelenud õues õppimisega. Kadri, sa oled selle ettevõtmise eesotsas olnud ja nagu ma aru saan, Gerta ja, ja, ja Viljo, te olete mõttega kaasa tulnud. Kust üldse see mõte, et ülikoolis võiks õues õppida? See mõte tuli hästi, niimoodi lihtsalt kõik mõttetu Tulevad Mälime siuksel üliõpilaste teaduskonverentsid nagu talveakadeemia aasta oli siis 2005 ja teisel õhtul oli diskussioon Eesti arengustsenaariumidest ja siis sa Mikk ise ka esinesid seal. Ja jutu käigus mainisid ka õues õppimist kui viisi loodusega lähemalt kontaktis olla kui ühte niisugust paremat eluviisi ja siis meil tekkis mõte kursaõega, et aga võiks ju õues õppimist ka ülikoolis proovida. Ja nii lihtsalt see asi algaski. Aga mida siis maaülikoolis siiamaani õues õppimiseks tehtud on ja on tõesti võimalik? Ja see on tegelikult kõik, on võimalik, et kui me tegime nüüd hiljuti küsitlused tudengite seas haarates kõike ja kõiki, siis instituute ja 12 eriala üliõpilased said läbi käsitletud ja paljud küsitletud vastasid, et jah, et ma võiks kõikide ainetega tegelikult välja minna ja pakuti seal huvitavaid asju. Lähme, teeme igasuguseid anatoomiat, Teeaa statistikaid, soojusõpetajate kõik ained, paketti, väljased, võimalik tegelikult Anned, noh, siiamaani on maaülikool selle võrra nagu välja paistnud, et õpetatakse siukest metsandust ja loodusained, millel on paratamatult on mingeid väli praksid. Aga seda saaks ju tegelikult veel palju rohkem on eriala, kus oleks nagu seda projektistusel rohkem väega, mida veel ei ole. Mida administratsioon selle kohta ütleb, on see järjekordne üliõpilasteni sugune tüütu ja tülikas ettevõtmine tuleks alla suruda või, või vastupidi, võiks sellest tõesti õppekorralduslikult ka midagi abi olla. Õppedes. Ja kindlasti on sellest kasu-ist nimelt õpetaja kvaliteedi koha pealt noh loomulikult sellised praktilise osaained nagu näiteks metsandus ja ja kõik sellised, kus on vaja välipraktikaid, nüüd ei saa ilma õues õppimisest õpetamisest kuidagi hakkama. Aga samas ka sellised ained, mis on noh, kas see täielikult teoreetilised ka võimalik õues õpetada ja maaülikooli campus siis või, või need ülikooli hoonete ala on selle väga mõnusalt reljeefne ja supiline ja Need hooned, mis meil seal on, on ka sellised väga huvitavad, et nende ümber ja kuusel maa-alal on võimalik harrastada õues õpet, kas siis teha mingisuguseid välja auditooriumi või praktikumi. Emajõe kallastel sellised võimalused olemas ja kõik, tegelikult sellised õppekorralduslikud parandused ja, ja asjade õppe poole edasiarendamine. Noh, minu arust peaks alguse saama dist tudengite käest, sellepärast et nemad on ju ülikooli ülikooli kliendid ja tähtis on see, et klient oleks rahul. Ja, ja see tegelikult ongi ülim eesmärk pakkuda kvaliteetset haridust ja see kindlasti ei ole mingisugune selline tülikas ettevõtmine ja ma arvan, et ka administratsioon leiab, leiab vahendeid ja võimalust ilmselt selle koha pealt ära kuulata ja võta mitte kindlaid samme selle valdkonna arendamiseks maaülikoolis. Et maaülikool võiks põhimõtteliselt võtta sisse juhtpositsiooni ülikooli tasandi õuesõppe edendamisel nii Eestis ja miks mitte ka väljaspool Jah, ma lähen küll, sest et meil on nagu alguses tehtud sellega ja kõige tähtsam on see, et on olemas inimesed, kes on võtnud initsiatiivi ja seda, seda nüüd ajavad. Et on plaanis ka koos aktiivsete tudengitega välja töötada ka Joosep strateegia, mis siis esialgu oleks siis ainult et maaülikoolile, aga hiljem sealt võib ka edasi arenenud, on mingeid midagi riigi tasandil? Maaülikool on õnnelik õppeasutus eriti õuesõppekoha pealt, kuna üliõpilaste hulgas on olemas ka keskkonnaarhitektid ja keskkonnaarhitekt. Tuuri üliõpilased on juba vist esimesi samme teinud, et tõesti need põnevad ja liigendatud hoonet ja, ja avatud ja paljude võimalustega maastik maaülikooli ümber õuesõppe heaks rakendada. Kerda. Jah, meie osade esimese kursuse maastikuarhitektidega tegimegi plakateid esialgu, kus mõtlesime välja võimalusi, et kuhu ja kuidas teha välja auditooriume. Ja hetkel võtsime siile metsamaja ja peamaja ümbruse ning käisime ise kohapeal ja uurisime võimalusi kui suuri, kuhu ja olenevalt ilmastikuolust teha väljas õppimisvõimalusi ja üsna huvitavaid asju, mõtlesime välja, et igale ilmastikuolule on võimalik leida alternatiiv, et kus oleks vaja katus pea kohale või kus oleks tuulevarju ja loodus annab oma suurepärase täpsusega meile väga palju võimalusi. Ja eelmine saatelõik oli annelinnas suurte kivimaja mürakate vahel Poku lasteaiast, kus õpetajad ja lapsed koos on fantastilisi võimalusi leidnud õppimiseks toaseinte vahelt väljas ehk ehk õues. Mida sa arvad, kas keskkonnaüliõpilastel võiks olla ka sellistest paikadest võimalik leida ideid või, või teistpidi olla kaasamatele heaks nõuandjaks? Kindlasti on, igal pool on tegelikult võimalus väljas õppida, et nagu ma tollel esitlusel ka ütlesin, kasvalt sobib väga hästi, et tänapäeval on seda väga palju, et väljas on võimalik kõikjal viibida ja seda teha ka kasulikuks õppe eesmärgil. Asfalt on jah, suurepära odav tahvel, kuhu saab kõike kirjutada ja kustutada. Vilja fabrits, sinu ametinimetus on haridustehnoloog. Tihtipeale vastandatakse õues õppimist arvuti või virtuaalõppele. Sa näed teid, kuidas need pooled omavahel köhitatavad oleksid. Kui me võtame e-õpe ja siis selle õppesiis ehk siis õuesõppe, siis siin on palju nii-öelda kokkupuutepunkte ütleme, info, informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine õppetegevuses peaks vabastama õppija siis ajast ja ruumist ta siis saab õppida väljaspool seda aega, mis on näiteks ette nähtud õppimiseks, ütleme, õhtul kodus või siis siis, kui ta on noh, näiteks ühiselamus võib-olla kui õppejõud ise seal parasjagu näiteks magab aga õudsalt ta puul. Tegelikult ma näen, et seda e-õpe eelisele usutajate päriselt ära. Et tihti siiski õpitakse läbi e-õppe ja selliste õppevahendite siiski kinnistes ruumides ja miks mitte võtta siis e-õppevahend ja minna nendega õued, nagu me ootame Eestimaad ja vaatame eriti just tihedamini asustatud alasid, siis need on enamuses kaetud traadita internetiga. Miks mitte võtta neid e-kursused ja õppida näiteks õues? Õuesõppe juures on hästi oluline, et õpetajaks ei ole mitte ainult inimene, vaid ka maastik tekstina oma olemusega, oma erinevate vormidega. Ja ka Tiigrihüppe sihtasutus on kaalumas võimalusi, kuidas tiigrihüppest edasi minna mitmesuguste erinevate maastikumängudega, need on meie naaberriikides päris osavalt juba rakendatud. Aga kui nüüd mõelda edasi keskkonnaarhitektuuri poolt? Kindlasti on õues ja maastikul õppimise üheks eeliseks see, et see vähendab stressi. Et kui inimese õpetajaks ei ole mitte ainult üks isik, kes võib-olla juhtumisi on ebameeldiv ja võib kuidagi vingu häälega või ja nii edasi, maastik, võit muidugi, ent jälle meeldiv või ebameeldiv, aga siiski seal on tunduvalt suurem variatsioon, suuremad võimalused valimiseks. Kas võiks olla keskkonnahariduse eriala üheks uurimissuunaks tervendavate maastike kavandamine, aga sellele lisaks ka õpetavate maastike kavandamine? Ja see oleks hea mõte tegelikult, et et kui on olemas värviteraapiat ja heliteraapiat, siis miks mitte. Maastikuteraapia. Selle suunaga on päris põnevalt tegelenud ka maaülikooli partnerülikool Rootsis Rootsi maaülikool, eriti selle Lõuna-Rootsis koone salm, Narpis asuv uurimisja ja katsejaam. Nii et tõesti, nii nagu meie, kes alguses lõpuni välja tuleb, et, et sellest peale, kui see inimesehakatis juba oma kahel jalal kõndima hakkab, kuni kuni selleni, kuni tal fantoktorid vananeva tajud tuulutamist vajavad. Et läbi kogu selle aja on võimalik õppida sealt kuskohalt kõige algsema õppimine alguse sai minna koopast välja, minna kiviseinte vahelt välja minna õue teiste elusolendite ja tegelikkuse keskele ja õppida seal. See ei tähenda seda, et toas õpe peaks kõrvale jääma või sellele oma kohta ei oleks, sellel on kindlasti oma oluline koht. Aga selle kõrval ikkagi kõige põlisem ja kõige sügavam õppimine toimub vahetult õues värske õhu käes, seal, kus kõik on põnev ennustamatu ootama.