Ühel päikeselisel ja natuke vihmasel maikuu päeval läksin Tartus Emajõe äärde lodjakotta kus ma kohtusin Priidu ja Liisa Lotta, aga rääkisime lodjast puust laevast, mille nad on nüüd viimase aasta jooksul valmis ehitanud. Selliseid liikus Emajõel väga ammu, väga palju, aga praegu on see lodi ainukene kogu maailmas. Emajõe ääres ujula lähedal on viimasel ajal lastel kerkinud üks huvitav selline kaarja katusega maja kust tuleb tõrvalõhna ja selle maja lähedal. Ja praegu olemegi ühes puust laevas mida nimetatakse lodjaks. Ja minuga koos on siin kaks inimest, kes on selle lodja ja ehitamisega hästi tihedalt seotud. Need on Priit ja Liisa Lotta ja koos nendega veel Nende laps, Paula. Ja kõigepealt ma paluski teil rääkida, mis asi on lodi. Ja miks te Lotja ehitama hakkasite. Lodi on üks puust purjelaev, mis Tartu piirkonnaleja Peipsi ja Emajõe piirkonnale on nagu väga iseloomulik, et teist sellise kujuga ja sellise ehitusega laeva nagu maailmas ei ole põhimõtteliselt, et ta on nagu täiesti unikaalne sellele piirkonnale nagu ainuomane. Ta on jah, sihukese hästi ümara kujuga, et peaaegu sama pikk kui lai, et siukest ujuvat tünni meenutab, kui peatult vaadata niisuguse pikkuse laiuse suhtega laeva nagu teist maailmas nagu ei teagi olevat. Aga, aga noh, need olid hästi sihukese laia põhjaga ja ja lühikesed üsna üsna hästi manööverdatavad, et sai igal pool nendega liigelda, nii, nii Emajõe peal kui käisin, väiksemate jõgede peal sõitsid Lodad ja muidugi pääses igal pool randa ka. Et isegi kui sadama kohta ei olnud, siis sõideti ranna ligi ja hobustega, siis pääses ligi sellele laevale, ükskõik kus siis Peipsi ääres mingit kaupa oli vaja vedada. Jaa, loidjad sõitsid siinkandis 600 aastat, tegelikult isegi ja viimased siis isegi 20. sajandi keskel oli neid veel alles. Teadaolevalt hansa aegadest saadik tekkisid samal ajal kui hansakogetki või siis koge meistrid käisid siin õpetamas seda laevaehitustarkust ja siis punased ehitusvõtted võeti üle siis 600 aastat, seilasid siin ja siis kuidagi kadusid ära ja viiekümnendad, aga on täitsa ära unustatud, nii et vanad inimesed veel mäletavad, kui nad olid Tartus, aga enam ühtegi säilinud ei ole ühtegi vana Lotte ja ei ole ühtegi vrakki ka leidnud. Kergesti kättesaadavates kohtades igatahes ei ole, et suvel plaanime nüüd hakata otsima. Äkki leiame mõne. Aga mispärast need algupärased lodjad siis siit Emajõe pealt ära kadusid? No eks maanteetransport tegi suure võidukäigu ja raudteetransport, et see oli nagu põhiliseks põhjuseks. Et siis tõrjus nagu laevaliikluse üldse nagu tagaplaanile suhteliselt, et läks nagu see aeg hindaja hoidjad olid suhteliselt siukesed, aeglased laevad, et ega nad väga väga ei kihutanud, et kui tuult oli, siis liikusid jälle, kui, kui tuul ära kadus, siis püüti kala ja oodati soodsamat tuult, et muidugi aurulaevad tulid ka peale see purrega liikumine siis kaduski ära. Kui aurulaevadega hakati vedama neid latio, siis võeti mastid maha ja nii, nii see vaikselt hääbus. Lodjaaeg. Et loidad olid ikkagist, püsisid eraettevõtlusele hästi palju, et neil oli kindel omanikes, siis tahtis nendega tulu teenida ja võib-olla sellepärast ka nad muidu oleks, kui oleks eraettevõtlusedasi kestnud. Võib-olla oleks vist saanud ka mingit turismiatraktsioonid või mingid inimeste vedamise vahendid, aga, aga eraettevõtluskodus nõukogude ajal ära ja siis sellepärast ma arvan, lodjad kaassuuresti. Muidugi üks oluline asi, mille pärast Floydi aeg nii kiiresti lõppes, oli see, et neid kasutati sõjalisel otstarbel ka, et dessant laevadena nagu kasutati neid, kuna nad pääsesid igal pool praktiliselt kaldale ligi. Et siis nii venelased kui sakslased hävitasid mõlema maailmasõja ajal neid, kuidas jõudsid, et nagu vastaspool neid kasutada ei saaks, et et neid põletati ja uputati ja viimastega siin lasti Tartu kivisild õhku ja ja et ses suhtes lodjad ja Tartu ajalugu on nagu mitut pidi seotud. Kuskohast teie esimest korda Lottidest kuulsite ja kostis, tekkis arusaamine, et nüüd tulebki lodi ikkagi valmis teha. Minule rääkis Lotjadest minu aerutamis treener Henn Hollo et ma olen siin üle 10 aasta arutamisega tegelenud purjetamisega siin Emajõel ja Võrtsjärvel ja Peipsil ja siis ema nagu rääkis, et olid siukesed, uhked laevad ja et võiks jälle mõni niisugune laev olla ja konkreetseks ajendiks said siis nüüd rahvusvahelised hansapäevad, et Tartu paljuski Insaini suureks hansalinnaks tehnolotjadele sai mõeldud, et võiks selle koha pealt ajaratta tagasi pöörata ja näidata, kuidas vanal ajal kaubavedu välja nägid ja missuguste alustega siis see toimus, et lootsime, et saame juba eelmise aastaga hansapäevadeks selle lodja vette või valmis, aga siinse rahade saamine võttis aega ja nende rahadega võtan, mine oli ka selline, mida me ei saa know kohe tegema hakata, kui meil raha käes oli, niimoodi, et ehituse lõpp on ka edasi nihkunud, aga nüüd lõpp hea, kõik hea lodi on valmis ja peab väga hästi vett ja esimesed katsesõidud on ära teinud edukalt. Nüüd loodame paberimajanduse korda saada ja järgmise kuu algusest siis linnarahvale ja linna külalistele ka sõitu tegema hakata. Aga ega te ei tea, viletsa lodjanimetus on tulnud lodi selloti, tähendab. No tegelikult Lottideks nimetatakse väga paljusid erinevaid aluseid, et ja ma ei tea, olgu pärandumist venekeelne sõna ladia enamus Loti muidugi ehitatigi teisel pool Peipsit bot lippe külas, aga Lottideks nimetati siukseid sihvaka kerega viikingilaevu ja väikseid hülgepüügipaate siin Eesti rannavetes nimetati ka Lottideks, et ses suhtes Nende paadinimetustega keeruline lugu, et siin heal lapsel mitu nime, et aga seda laevatüüpi nimetatakse Jahjust Peipsilodjaks või Emajõe Peipsile lodjaksid selle piirkonna järgi. Aga siis rääkige, kust teil see tarkus tuli, et kuidas seda laeva ehitada. Ja ega me tegelikult päris hästi ette ise ka ei kujutanud, milline see lodi välja näeb, kui meil sellise mõtte, et võiks ehitada ja teadsime, et olid suured laevad. Aga siis hakkasime otsima Eesti Rahva muuseumist, leidsime päris palju fotosid ja leidsime ka mõned lodjajoonised, aga kahjuks ei leidnud me ühtegi ehituse kirjeldus ja siis meremuuseumisse olid kaks saga head lodjamudelit, mida me siis inspekteerisime põhjalikult ja ühe saime isegi Tartusse siia muuseumi kaubeldud, et, et me saaksime siin seda kogu aeg vaatamas käia. Ehitustehnoloogia kaabel käsid poisid isegi Venemaal maad kuulamas, teisel pool Peipsit. Aga seal oli samuti viimased lodjameistrid olid ikka juba surnud ja hetkes veel midagi mäletasid, siis olid kas haiged või olid purjus, et nendelt ei saanud ka mingit erilist tarkust ja käisime Hollandis uurimas ehitust. Et see ehitustehnoloogia on hästi sarnane, võiks öelda nii, et Hollandis ehitati viimased laevade sarnase tehnoloogia järgi 500 aastat tagasi. Aga Peipsil küsis see nagu suhteliselt muutumatuna, see arhailine ehitusviis 20. sajandi alguseni ja tegelikult väikesi paate ehitatakse seal siiamaani sarnaselt. Aga jah, Priit võib võib-olla räägib vanadest meistritest või nendest abijõududest, kes meil oli seal. Nojah, et sarnase tehnoloogiaga ehitusega laeva õigemini paadi mehitasime nagu üks suvi enne seda, kui me seda Lotte ehitama hakkasime, nagu lohusus Herman möldri juures ühe üheksakümneaastase paadiehitaja juures valmises seal nagu katsetasime ära tehnoloogilised võtted, kuidas kuidas laudade painutamine käib ja kuidas tihendamine käib ja sealt saime nagu päris palju nagu julgust, et kuna see esimene paatili nagu väga hästi välja siiamaani meil siin lodjal sabas. Aga jah, palju asju käisin lihtsalt nagu katse-eksituse meetodil, et tegime ja tegime ümber jälle ja vaidlesime ja mõtlesime ja et eks siin oli päris palju murelikke päevi ja öid või oli vaja mingisugune tehniline probleem ära lahendada. Aga teistpidi tegi see asja jälle põnevaks, et sai nagu leiutada ja ise mõelda, et ei pidanud kellelegi õpetusi järgima. Aga noh, Ta ongi selline pooleldi eksperimentaalarheoloogiaprojekt, et me nagu kõik asjad proovisime vanaviisi ka ära teha, aga aga kuna meil tähtaeg nagu oli kukil, siis pidime nagu ikka moodsaid tööriistu kasutama, kuigi algne idee oli jah, et katsuks võimalikel, et nagu vanal moel seda vana laeva ehitada, aga siin pidime ikkagi lõpuks elektritööriistad kaak appi võtma ja moodsamad saed ja aurukasti võtsime kasutusele, mis on ka nagu moodsam tehnoloogia kui hansaaegadel kasutati. Ses suhtes siin ka õppimist ja leiutamist oli päris palju. Lodi on enamasti männipuust tehtud, üksikud jupid on kuusest ja tammest ka ja saarest aga, aga enamus Lotja on tehtud männist nagu vanasti neid ehitati, et sellise suhteliselt sihuke lihtne odavlaev. Neid ehitati üsna palju ja tammepuud kasutati tollel ajal ainult sõjalaevade ehitamiseks. Paremuselt järgmine puusin laeva ehituseks. Eestis ongi mänd, nagu kui on hästi korralikult valitud mänd, siis see peab praktiliselt sama kaua vastu, kui tammepuu. Ja siiani pandud mast ka külge. Kas mask on ka männipuust? Ja mastimännipuust ja raad ja kõik siin teised taglase osad on ka, kes männipuust muidugi plokid on saarest ja tammest. Et millest siis köied läbi jooksevad? Aga kuskohast saadud? Kõige rohkem nägime vaeva nende kaare puude leidmisega, neid on praktiliselt siin igast Eestimaa otsast toodud või me kuulutasime lehes, et keegi, kellel kodus sihuke kõver puu kasvab. Ta raatsib loobuda, siis andku meile teada, et see oli meil nagu suurem mure siin neid kõveraid puid leida. Need saime suuresti tänu riigimetsa majandamiskeskuse abile või ülejäänud plangutas. Materjal õnnestus saada meil tänu ühele lodjaseltsile selle, kellel on suur palkmaja ehitis. Firma Räpinas. Et tegelikult olid meil ikka veel kaks nõuandjad, siin ka üks vanem meesterahvas, kes oli kunagi nooruspõlves ehitanud klinkerlaevu kuskil Venemaal, et tema tegi meile selgeks, selle alguses on ikka vaja millimeetri pealt täpselt teada, milline see laev tulema laevatöö, sellised järjekorrad ja konstruktsioonilised ka, et mis kohale nagu rohkem tähelepanu pöörata ja et mis töid kindlasti ei saa hilisemaks lükata ja sellised üldised asjad. Ja siis oli lodjaseltsi auliige Hando Kruuv, kelle isa ehitas Lottisid ja kes on seda väikse poisina näinud oskas meile siis ka üht-teist nõu anda ja eriti just igasuguste rauatööde koha pealt ja raudteeistekoha pealt teadis nõustada meid. Siinsamas lodjakojas on ju ka sepikoda, mis on veel selles suhtes huvika. Sepikoja koridoris on mingid muinasvõitlejate riided, seal sepikojas on siis tehtud rauast asjad, nagu ma sain aru. Jah, kõik rauast osad oleme me ka siin kohapeal valmis sepistanud, et et naelad on kõik siin laevas seppa löödud ja need torutus, liistu sinklid või siukesed rauast klambrid, millega laevakere tihendusliistud on nagu kinnitatud, need on kohapeal tehtud ja ja kõik muud rauast osad selle laeva juures on ka siin Alar Tamme tehtud. Et meil on nagu seltsis oma omasepp ka, aga nendesse sõjariietesse puutub siis üks põhilisi lodjameistreid kalle Toobal tegeleb muinas kas sõdalaste nagu traditsiooni ellu äratamisega või, või siin Tartus klubi muinasvõitlejatest, kes siis proovivad vanaviisi võitlemist mõõkadega ja päris nende röödega ja nemad käivad meil siin ka ja abilaevaehitustöödel ja muidu oleme ka siin päris mitmete selliste seltskondadega sõbraks saanud, kes Tartu linna mootorratturid või põletajad käivad meil siin hoolega abis ja et ses suhtes käib siin päris palju rahvast meil abis ehitamas ja. Korporatsioon on meil siin ka Fraternitas Estica on meil olnud siin kibe käsi, kaaludjaids, talgutel ja muidugi lodjaselts ise hästi palju igasuguseid lodjaseltsi, viste sõpru ja tuttavaid ka on kaasa löönud ikkagist, nõu ja jõuga. Lugesime enne vettelaskmist üle, et üle 150 inimese on siin nõu või jõuga kaasa aidanud lisaks nendele 12-le põhiehitajale või kes siin nagu palka ka selle töö eest said ja et on siin päris palju vabatahtlikke abilisi käinud. Elan linnas, maa ja kardinad on seal akna ees. See on saladus, mis toimub minu tubades. Kuid kui kardin veidi liigub, jaan on õues tugev tuul. Ma tunnen oma voodist, kuidas metsas kodupu. Ma tunnen, kuidas metsas Murdocu. Kardin liigub, tunnen, kuidas merel möllab torm. Kuidas kapten otsib pimedusest, kus on tuletorn? Mattun, näen oma voodist, kuidas laine randa taob, kõik, mis laevatekil, lahtine, seal lainetesse ka. Kõik, mis laseb enesega. Võimukardin liigub, tunnen, kuidas rännumees on teel. Hõlmimu tõmbab koomale ja joostes soojade tapeti toonud ei ole saabast seailmadest, kui lilletohter ta peata olla, mopi hipsilmadest pettunud ei ole, ilmades. Kardin liigub, tunne on õues tugev tuul vaid korraks pilveaugust näitab Malgust kuu see ainus hetk, kuid tüdruk, oma armastatut, mäed ja otsustab, et olgu nii last, täna on see päev. Otsustab, et täna on see päev. Ei, keegi teada saab, kus kõnnin tubades. Ma enda jaoks korda aega võtta, tubades? Ei keegi teada saanud kuist vahinla käima. Ja kardan, et mu ankrutrossid katkevad. Ma kardan, et moonikuna trossid, katkevad. Ma tahan, et mu ankrutrossid katkevad. Kardaan, ankrutrossid katkevad. Ma kardan, et mu ankrutrossid katkevad. Kui jutt juba sinna läks, siis võikski rääkida nendest huvitavatest inimestest, keda te olete seoses lodja ehitamisega kohanud, et kui mina siia sattusin, siis ma kuulsin ka nagu paari sõnaga mingeid toredaid lugusid. Ja ilmselt see selline ehitis ongi nagu mingisugune sõlmpunkt, mis hakkab igasuguseid inimesi nagu endale ligi tõmbama, et võiks rääkida mõnedest, kes, kes selliseid huvitavamaid siia sattunud. Näiteks rääkisite ühest vanapaarist, kes elab iga aasta kuu aega jõe peal. Jah, eelmine kevatsetes meil siia testiks, vanapaar tulid kummipaadiga mööda jõge, ütlesite, et nemad on nüüd elavad siin kuu paar isend või tegelikult on Tartu inimesed, aga suviti nad lihtsalt veedavad kummipaadiga, et varem noorest peast olid nad kaugematel ringidel käinud, aga nüüd lihtsalt siin Emajõe sõidavad natuke linnast üles ja allavoolu ja siis käisid meil siin abist aku keerutamas ja ja see proo oli töötanud vist mingisuguse rauatöö peal, et oli meil sepikojas abis. Ja siis näiteks oli meil siin üks saksa vandersell, olime siin lodjakojas abis. Need on siis need Saksa nii-öelda siis käsitöölised, kes on õppinud mingi ameti ja siis neil on neli aastat ette nähtud seda selli aega või kuna nad käivad mööda maad ja õpivad siis erinevate meistrite juures erikogemusi, et siis tema meil siin paar nädalat abis. Ja näiteks siis tuli meil üks purjeõmbleja siia ükspäev kes nüüd mikrofoniga kvalil. Et selles mõttes jah, et ilmselt On see miljöö selline rahulik miljöö, mis inimesi nagu meelitab, et tegelikult kohta on ka väga ilus ja mõnus, see. Tartus on vähe kohti, kus saab nagu rahulikult Emajõe ääres olla, ilma et mingid autod mööda üriseksid või nautida seda Emajõe nagu rahulikum voolu ja et selles mõttes on see lodjakoda nagu hea mõnus koht küll jah, olemiseks. Tore üritus tõmbab ikka niukesi toredaid inimesi ligi, et ses suhtes on meie tutvusringkond siin oluliselt laienenud küll tänu sellele lodjaehitustööle et praktiliselt ja käib iga päev jälle keegi läbi, kes, kes tahab mingit pidi know jõuga abistada meie ettevõtmist ja sellepärast me tahamegi nagu jätkata seda laevaehitist. Üritaksin ehitada väiksemaid paate ja laevu siin erinevate meistrite õpetust järgi ja oleme alustanud ära ka ühe teise suurema lodja ehituse kus siis nagu ka loodame vabatahtlikke abilisi kõvasti kaasata ja teise laeva ehitamiseks meil on küllalt palju materjali ka varutud, aga on nagu mingisuguseid töö ja ehitisrahasid me veel ei ole jõudnud selle jaoks välja ajada, et siis me praegu heitamegi seda teist Lotte puhtalt nagu omast vabast ajast ja rõõmust, et võib olla kunagi õnnestub tolle lodja ehitamiseks ka saada mingisuguseid abirahasid või aga seal me prooviks just seda protsessi nagu nautida, mis selle laevaehitusega kaasas käib, et reeglina jah, kui on mingisugused rahad antud, siis on ka tähtajad antud ja siis see teeb nagu ehitusprotsessi nagu mõnevõrra närviliseks, nagu ise ei ole ennem teinud ka ja et siis võib, võib see protsessi nautimine nagu kannatada selle all, aga põhimõtteliselt teise lodja katsume siis nagu rahulikumas tempos valmis ehitada, ilmselt senikaua sõidab see üks lodi veab rahvast, kui, kui see teine lodi siis kaua kunagi valmis saab. Ma tahtsin veel kindlasti kuulda seda lugu sellest sajaaastasest jäätisemüüjast ka kes siin ükspäev oli. Ja kui siin veel rääkida inimestest, kes meile tulevad appi nõu ja jõuga vä meil nagu julgustab meie ettevõtmisest, siis üks peaaegu 100 aastane jäätisemüüja Evald, Rooma ta vist 90 viis-ist draiver, täpsemalt tema tuligi isegi siia meie juurde. Ja rääkis ka, et ta on nagu eluaeg Emajõega ja laevadega paatidega nagu seotud olnud ja ta on ise ehitanud kaks siukest paati valmis ja Tal olid juba Eesti aja üsna alguses olid paadijuhiload olemas ja ja ta kinkis meile sihukeste suure uhke plakati, kus siis oli palju selliseid pilte, mis tema nagu oli Emajõe peal teinud oma oma paatidest, oma sõitudest ja oma juhiloa koopia ja tema muidugi tegeles jäätisemüügiga ka jõelaevadel. Et selle traditsiooni tahaks ka tema abiga nagu uuesti ellu kutsuda, et et oleks võimalik lodja peal lodjajäätist süüa. Et tema oligi muide esimene mees, kes Eestisse jäätise tõi 30.-te mingeid täna ma kuulasin raadiot. Vaadake detaili, seal vettpidav fakt, aga üks esimesi oli ta vist küll, kes niimoodi hakkas jäätisemüügiga tegelema kunagi ta oli vist sihuke mõisnike söök, et teda nagu lihtrahvale eriti ei pakutudki, aga nojah, selle jäätisemüügi siin, et Eestimaal käima panigi nagu suuremas mahus temaga meil toetajaliige ja siis üks üks auliige, kellest ei ole veel rääkinud, on lodjaseltsil Jaan Kross kelle nagu mälestuste raamatust leidsime ka sellise huvitava lõigu, kus ta kirjutas, et võix lodjanduse Emajõel jälle taastada, hakata Lottidega turiste vedama ja teha Emajõe äärde sihuke jõemuuseum ja noh, need olid täpselt meie ideed mille me siis leidsime tema raamatust ka, et meil oli selleks ajaks juba peaaegu aasta aega seda projekti nagu aetud ja siis, kui leidsime sellise toetaja endale ka sisse, andis meile julgust juurde, et me ei ole ainukesed hullud, kes niisugust asja nagu tahavad teha või, või on nagu selle peale mõelnud, et käisime Jaan Krossiga, rääkisime ka pikalt-laialt sellest loidandusest, et tema oli nooruspõlves käinud ka lodjaga juura teaduskonnale puit toomas, mäletas neid otsima ja ja nüüd on ta meid siin abistanud julgustava pöördumisega, kui me seda ehitust alustasime, tegi meile siukse videoläkituse, mida me siin saime rahva innustuseks näidata ja, ja siis nime valikul oli ka Jaan Kross abiks, kes ütlesin veel selle lõpp otsese nagu langetada, et põhimõtteliselt jah, meil nime valikul jäid nimed nagu viiki. Nimekomisjon, nagu oli patiseisus, et ei teadnud, kumba nime siis võta või jäta ja siis Jaan Kross aitas meil selle raske otsuse teha ja ühes nagu kahest heast nimest kõrvale jätta. Seal teie kodulehel on hästi tore nimekiri kõikidest põnevatest, nimedest, mis on välja pakutud. Aga mis see teine nimi oli, mis siis jäi kõrvale? Finaalis olid Katariina jõe ja Jõmmu. Meil jah, oli suur vaev tegelikult välja sõeluda neid nimesid, kuna üle 600 nimevariandi pakuti meile lodjale, et sealt nagu seda lõplikku nime kätte saada, siis pidime jah siin paljudest väga headest nimedest loobuma. Kui saaks, siis paneksite loidjale muidugi hästi palju nimesid nagu heale lapsele kombeks, aga aga nüüd me peame selle praegu välja valitud nimega registrisse saama, et siin võib tegelikult probleeme tekkida veel, et võib-olla peamegi nime pikendama, kuna räägitakse, et üks sellise nimega laeval juba kuskilgi ringi liikumas, et võib-olla peame perekonnanimele ka sellele jõmule välja mõtlema või. Aga jah, et kellele oma paadile nime ei ole, siis võib meie kodulehekülje pealt vaadata seal terve pinu häid nimesid. Sellised lodjanimed noppisin välja kõiki Lynette ei jõua lugeda. Emalendur seid, duem, supilontrus, puravik, viisk põis ja õlekõrs. Kaubatõld Novgorodis, Lüübekisse, mereorkester, Ultima Thule, Emajõe hirm, voolas kalapilveke. Villem venija. Kristiina Šmigun, Taaratormaja, admiral õllekõht, kindel Kalmer. Emahani. Ema, rändur, heade mõtete hüljes, kilpkonn, kukel, lendav tünder. Lodi iidol, sepik sinivaal. Ja võiks veel rääkida, et mis siin lodjas siis hakkab ikkagi toimuma, et siin on selline hästi tore suur lahtikeeratav riiderull, kuhu saab näidata filmi või pilte. Ja mis siin üldse veel toimuma hakkab selle lodja peal? Lodja peal on isegi juba toimunud meil mõned seminarid, et lodi on väga õdus seminariruum, siia mahub üks, 15 20 inimest, härrased, tema saab täitsa pimedaks teha ja siis on meil siin võimalus vaadata filme või slaide või mida iganes. Ja, aga teine asi on, plaanime teha hakata lodjasõitusid tegema ja seista ka kesklinnas. Kui lodjamuuseum ja näidata lodja sees filmi, siis sellest toidja ehitusest ja meil on ka Eesti Rahva muuseumist saadud ajaloolised stereofotod Tartu sadamast, mis on päris põnevad ajaloolisi fotosid üldse. Nüüd kurb on, vis, teete purjega Emajõe peal siin linna vahel vähemalt ilmselt sõita ei õnnestu, et võib-olla mõne tuulevaiksema ilmaga õnnestub teda lihtsalt paar korda üles tõmmata. Et purjetamise jaoks tuleb minna ikka siis kaugele allavoolu või siis päris Peipsi peale välja, aga masti saama püsti panna ja see juba annab ka ettekujutuse, nagu sellest. Jah, just meil oligi eelmine Tal käis meil siin 16 välisajakirjanikku juba tutvumas selle lodjaasjaga, et kuidas ja mis laev see selline on ja kuhu ta sõidab, et oleme seda siin kõvasti propageerinud ühte ideega teha sellist loodussõbralikku turismi või et igasuguseid linnu- ja loodusvaatlejaid vedada ja selliseid nukuna Emajõe ääres on hästi palju kaitsealasid, siis on see nagu eeldus ka, et üldse midagi teha, et teha seda nagu nendega kooskõlas või nende nõudmistega. Tjah pakuks siukest õues õppimise võimalust või nagu sellises ujuvasse klassiruumis või seminariruumis tundub isegi mõni päris igav jutt, võib olla päris huvitav, anname ses suhtes, tahaks jah siukest koolituse ja õppe asja peale rõhuda, et see ei oleks lihtsalt nagu sihuke sõitmine, vaid sõitmine kuidagi inimesi targemaks ka teeks neile midagi uut ja huvitavat õpetaks. Kui siin loodusesse sõita lodjaga, siis see on siis ülejäänud nagu ajas tagasi rändamine. Sellesse aega, kui mehed olid rauast ja laevad olid puust ja ümberringi oleks metsik loodus ja sihukesed metsikuvõitu mehed seda laeva siis ohjavad. Et oleks, oleks niisugune unikaalne võimalus tunda ennast kuskilgi kaugemas ajas. Külmal ja kõledal sügiskuu läks teele üle. Just siis, kui viimne puu just siis, kui. Tal oli jäme napase kaka Burryjadel, Kõve näeb seal taglasel, keegi ei viibinud. Selg tallased. Kui kapp oli verd Purjetab ja purjetas, kui ei selgemat sihtida. Kui j, siis merre, kus hinge. Kui ott, siis merre? Ei vähimatki tunnistust andnud tapal südames kõrvetabki. Armastus, vali või süüdvestistu armastus vali süüdlastist. Oli. Kallimat tappis mürama mees, kes ihkas ta pull au siis murdeks sel mehe lüps haavandi luud, siis murdis sel mehel üks a'la. Kihuta slaididel kui viimane päev silma, kui külmunud kristall küll surmakott, siis surra oma koti sisse. Tormides kinnil annab siis lae puhas. Kui lollisti Roo siis Grayus, kõik vanni ja mastipuud. Siis raius kõik vandi, teame masti. Kapten oli tru. Ei aidanud seegi Jaiki luulelaev, siis hävitas toidu ja veejanus säkk Mui vaks pragunenud suu et janusse, kui vaks pragunenud. Papp oli partru. Ei surm teda ega ta ei saa ju, armastus, toidab talu võib kohata on nüüd ka, kui ta sonku keskmere sõitmas, kuid Maud luupask vaja oli. Tänane saade oli vanaaegse ludio ehitamisest Tartus. See oli ka lugu sellest, kuidas sõjas hukka saadetud laevad taas ellu äratatakse ja vanad legendiks muutunud unistused jälle tõeks teha. Ja selline unelmate mälestuste päriselluäratamine toob kokku ja ühendab paljusid. Lodjaehitusest, rääkisid Priit Jagomägi ja Liisa-Lota Kaivo. Neil käis lodjakojas külas Liina Fjuk. Istus ranna Suane lahti ta valge ja ta Mootilismi ees, ta kôige nii käes, nii jäätmeääres ta doose käes kaabu. Ning käed liteegiga pääle. Minge saapa. Loss geeniäärest Aado Kuuse baski iga. Kaski linti iga pääl vaski saapa. Maskeerinud. Maski. Kristiina ehitusloa määr alla soo läbi iga jäästaa valge ja käerauad ees, nii jääta. Einaadi Wella istus ära alla liiga lahtise jäästaa valge ja paati ees mees ta on ja nii jääb ta doose käest ka.