Tere algab ülekuulamine, ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Tal on ülekuulatav on mees, kelle arvamuslugu ajab hapuks usu sõnavabadusse Eestis. Tema tehtud kriitika pani mahutama parlamentäärid. Tema esitatud küsimused ajas kriiskama ministrid, kes julgeb ütelda, et kuningas on alasti, kas ingel või saate seda näitab tänane ülekuulamine. Tal on ülekuulatav, on Juhan Kivirähk. Ma pean teid, Johan küsima ülekuulaja esiteks seda, et, et mitte seada ohtu täid edaspidisesse, kas viimaste päevade jooksul on teile ka isiklikult kuidagi survet avaldatud, kas neid on ähvardatud, kas teid on teie seisukohavõttude pärast nii-öelda hoiatatud mingite füüsiliste füüsiliste arveteklaarimise eest? Ei isiklikult on mulle viimastel päevadel ainult tunnustust avaldatud. Rünnatud on mind selles küberruumis internetis, mida kahjuks ka avalikustanud. Uurijana ma olen sunnitud lugema, mida ma muidu ei teeks, aga, aga et olla kursis, mida rahvas arvab, siis ma olen lugenud ka neid kommentaare, aga need, mis on tulnud minu isiklikule meilile või, või mobiiltelefonile kõned on olnud tunnustatud. Teil on wet või Toomadele juurde inimesele, kes te loete, internetikommentaare ma saan aru, et teil on nagu, ütleme niimoodi, närvikava on oluliselt hellem, kui, kui neil, kes ei loe. Ei, see ei ole üldse hell, sest et tegelikult ei olnud see artikkel esimene, mis ma oma elus kirjutasin, vaid ma olen neid kirjutanud siin 10 aastat ja rohkem ja, ja niikaua, kui seda internetti on olnud, on sinna tulnud ka igasuguseid kommentaare. Juhan Kivirähk on tänases saates ülekuulatav sellepärast, et ta julges 30. aprillil Eesti Päevalehes avaldada oma arvamusloo, kus ta pealkirja all kolmikliidu verine algus mäletan õigesti. Nimetan seda, Andrus Ansip peaks nende sündmuste foonil, mis aprilli lõpus Eestis toimusid, tagasi astuma. Kas te olete praegu sellel samal arvamusel? No ütleme nii, et praegusel hetkel ei ole sobiv nõuda valitsuse lahkumist, ma olen nõus, et Eestis on tarvis saada sündmused kontrolli alla, luua, luua kodurahu. Olen nõus ka sellega, et 130. aprilli artikkel sattus pisut sellisesse konteksti, mida ma ei arvestanud, mul ei olnud see eelnevalt kokkulepitud vene tuumaga ega Edgar savisaarega, vaid see oli minu enda emotsionaalne selline väljaütlemine. Aga põhimõtteliselt on Ansipile ikka üsna palju ette heita küll. Kas teie selline pehmenenud vorm on tekkinud praegu sellest, et te olete saanud, kellele mõelda või on küsimus selles, et te olete saanud lihtsalt väga konkreetse signaali, et Kivirähk, kui te samamoodi jätkate, nagu te tegite ajalehes, siis te enam noh, näiteks selles kaitseuuringute keskuses töötada ei saa või et teil ei ole nii-öelda noh, peale seda võimalik näiteks aktiivselt sotsioloogiline ka oma eraettevõtluses jätkata. Ei, mul ei ole tulnud neid signaale, ilmselt on emotsioonid igalt poolt mõlemast poolest nagu rahunenud võrreldes selle ajaga ja ei olla nii sõjakad, aga noh, tegelikult olen mina olnud ka see, kes on avaldanud suurt rõõmu selle üle, et meil on selline valitsuskoalitsioon ja, ja ma ei tahaks sugugi, et et see koalitsioon ametist lahkuks, aga kui kunagi tulevikus kaalutakse peaministriks isikut, kes ühiskonda pisut tundlikumalt suhtub, siis, siis oleks mul selle üle hea meel. Siinsamas toolis, teie kohapeal on istunud viimasel ajal päris mitu Reformierakonna, Reformierakonna poliitikud, kes mulle tundub mitte kokku leppides aga rääkinud sellest, mismoodi Ansipile ongi natukene selline kummaline huumorimeelt. Kuidas teile tundub, kas Andrus Ansip nii-öelda nendes nendes tegevustes, mis, mis nagu vabariigis toimunud on, viimasel ajal ei tahtnudki korraldada ei tahtnudki teha natukene nalja või natukene nii öelda lisada elule vurtsu juurde? Ei, ma ei usu seda ehtimina, oma artiklis ehitasin tõesti üles sellise konstruktsiooni, et mida võiks valitsusest arvata, kui meil on nii palju vastamata küsimusi, et miks ei võetud arvesse sotsiaalteadlaste hoiatust miks ei arvestatud KAPO ohuprognoosiga, vaid, vaid siiski mindi seda operatsiooni läbi viima. Ma võrdlesin seda Eesti tuntud mängufilmist Agent Sinikael pärit meetodiga. Korraldada Sis suhteid, kus, kus samuti noh, nii-öelda viidi, viidi rahvas rahutusteni. Ma ei arva, et see oli valitsuse tõsine plaan, aga niikaua kuni pole vastatud paljudele küsimustele miks ikkagi nii toimiti, siis saab igasuguseid vandenõusid ehitatud nii et infot oleks vaja. No te olete ise endine, eks ole, peaministri büroo ju suhtekorraldaja. Mis nõu praegu oleks? Noh, paistab, et peaministri büroo ja valitsuse suhtekorraldajad on juba nõu välja töötanud ja eks selle tulemusel käis Ansip ka kaheksandal mail pronkssõdurile lilli viimase pärga viimas. No mulle tundub, ma tuleks tagasi selle artikli juurde teie arvamusloo juurde eksisite seal nagu selles mõttes ainult kui ma nüüd ei mäleta tõesti seda teksti peast, acid ei eksinud üldse sellepärast et kõik see, mida on nimetatud Pärnu maanteel toimuva osaks politsei, eksju saamatuseks on tegelikult ju lapsik jutt. See on olnud nii-öelda küündimatult inimestel, kes ei saa sellest olukorrast tegelikult aru, arvamus, mismoodi tegelikult tänapäeva politseitöötajatena politsei töötabki, nii et inimesed lastakse rahulikult märatsema, sellepärast et märatsev inimene on oluliselt vähem ohtlik kui see inimene, kes seisab vastamisi politseijõududega ja ka vastupidi politseil parem seista kuskil eemal lasta inimestel nii-öelda ennast maha keeda välja keeda ja, ja, ja seejärel nii-öelda likvideerida olukord, eks ju, kui on inimesed tänaval vastamisi politseiga, siis lõhnab vere järgi ikkagi vägagi põhjalikult ja mitte väikese vere järgi vaid, vaid väga suure vere järgi. Nii et selles mõttes olite te tõenäoliselt tõele väga lähedal, kui te ütlesite, et, et see oli teadlik tegevus ja sellega tabati nii-öelda kaks, sellepärast et esiteks oli ajend olemas ära viia see pronksmees ja teiseks oli selge, et need inimesed, kes nii-öelda noh, endast välja viidud ekse toimetused Pärnu maanteel teenisid tegelikult ju paguneid paguneid valitsusele sellepärast et ei ole midagi lihtsamat kui, kui naeruvääristada nii, nagu praegu tehakse neid inimesi ja, ja, ja sellega nii-öelda võtta sellelt olukorralt noh, selline tõeline, tõeline pilk nagu maha. Olete te praegu nõus, see oligi niimoodi planeeritud, nii nagu te selles artiklis arvasite, et see asi läheks nii, et need on nii-öelda need ridamisi järjest sammud. No raske öelda, mina ei ole nii-öelda korrakaitsespetsialist ja politseitööd, ma ei võta kuidagi analüüsida, aga perfektselt jah, ma usun ka, et nad tegid seda, mida, mida kästi ja seda tegid hästi. Aga mina olen uurinud natukene, tähendab masside psühholoogiat ja tegutsemist ja, ja ma tean kui, kui ohtlik on selline rahulolematu, emotsionaalselt üles köetud hulk. Eriti kui sealhulgas on tõenäoliselt provokaatorid, aga ütelda, et kõik need 1000 1200 inimest, kes siis nagu seal osalesid, on potentsiaalsed mõrtsukad ja rüüstajad ja ohverdati jahedati, kelle kõrval me siis õieti elame. Et kui nähti, et nii pikka aega sai karistamatult tegutseda, siis siis nakkus ainult levib, nii et see ei pandud kohe alguses sellele märatsemisele piir ei näidatud, et see on, see on karistatav ja nii teha ei tohi, siis siis ma ei võta praegu hinnata, kas see oli teadlik või, või lihtsalt möödavaatamine sellisest. Asjade seisust, no ma saan aru, Jon, mina võin lihtsalt seda teha, eks ju, sest ma saan aru, et, et Rein Langi telefonikõne teie ülemusele Kadri liigile, eks ju. Noh, oli ju tegelikult Igor ja siiani ma kohe esitan selle küsimusega teiega jutusaate kohe saate vastuse välja mõelda sellele, et see on üks selge nii-öelda tunnusmärk, et noh, ei ole Juhan mõistlik rääkida nii-öelda meie plaanist, eks ju. Kui kui see asi ei oleks olnud nii, nagu te kirjutate, siis poleks tekkinud ka neid kõnesid. Las Kivirähk pleksi poleks mehed mõelnud küll küll nagu aeg asja paika paneb. Noh, nagu ma ütlesin, et mulle ei ole helistatud, mulle pole etteheiteid tehtud, et. Kadri teid nii-öelda teate alates sellest, et, et talle kõnet tulid Kadri intervjuud BNS-ile ma lugesin ja Kadri teavitas, et jah, ta ei ole minu seisukohtadega nõus, aga aga ta väljendub nii luuleliselt nagu Hannes Rumm, et ta on valmis minu õiguse eest, aga ta ütles, et sõltumatu mõttetankil pole mõtet, kui ei saa spetsialistid oma arvamusi vabalt avaldada. Absoluutselt, ja muidugi mulle iseenesest ma pean selle küsimuse lihtsalt esitamiseks, Igor Gräzini nähtav vaev Riigikogus ja tema nii-öelda poeesia, mis seal elab, hinges ja kevaditi teda linnuna saadab, mis ka sattus nii-öelda küsimusena. Kas Kivirähk on teenistuja lihtsalt kevadisel perioodil südant valutava emotsionaalseks muutunud luuletaja? Kuidas te vastaksite, härra Gräzin? Ma arvan, et Kivirähk on sotsioloog, kelles võib-olla on on natukene luuletajad ka Peiseks selles mõttes, et emotsionaalses mõttes tõesti elan ühiskonnas toimuvale kaasa ja jätta ainult üks kaitseks ja seetõttu maga, sekkusin ma kirjutades eeldasin, et see võib tuua selliseid negatiivseid reaktsioone seoses minu töökohaga. Aga ma ei saa ka nõus olla sellega, et kaitseuuringute keskuse spetsialistil oleks selline arvamusavaldus nagu lubamatu või tema tööalaga mitte seotud, sest kui me räägime, sotsioloog on palgal kaitseuuringute keskuses, siis lisaks välispoliitikale sõjandusele on riigikaitse kõige olulisem komponent. Kodurahu, rahva suhtumine, riiki, tahe riiki kaitsta, sotsiaalne sidusus, ühesõnaga ühiskondlik tasakaal. Et kui me läheme ükskõik millise võõrriigi vastu sõtta, siis ka meil kodus tagala olema kontrolli all oleva lojaalne Juhan Kivirähk, kas teid üllatas see, et Eestis ei ole lubatud teistmoodi arvamused? Jah, mind üllatas küll pisut, sest tõesti ma kirjutasin ka selle nädala Ekspressis, et kui ma alustasin avaliku arvamuse uuringuid siinsamas selles raadiomajas, kus me ka praegu istume, siis oli täiesti teine aeg, seda olid õiged ja valed arvamused ja avalikku arvamust uuritigi selleks, et tagada, et olukord oleks kontrolli all, inimesed mõtleksid nii nagu vaja. Ma arvasin, et Eestimaal on need ajad möödas. Väljavõte tonnikust kogutud materjalid riigikogu infotunnis kerkis päeval neljandal mail 2007 üles sotsioloog Juhan Kivirähki personaalküsimus kui reformierakondlane Igor Gräzin andis selgelt mõista, et rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses töötav teadur ei sobi oma ametisse. Kaitseminister Jaak Aaviksoo väitel oli tegu kõigest kodanik Kivirähki analüüsiga, milles ta hästi Ülekuulatav Kivirähki, mis toimub nende inimeste peas, kes täiesti valimatult sõimab praktiliselt igat inimest, kes, kes eesti keeles räägib fašistiks. See on vastupidi ka tegelikult, mis toimub selle inimese peal, kes ütleb, et kõik need, kes kes vene keelt räägivad, Eestis elavad, on, on, on, on mingid punased närakad kommunistide tiblad. No inimesel on kombeks nii-öelda tegelikkust produtseerida, et tal oleks lihtsam hakkama saada, et ega me ei saa ükskõik kellega suheldes mõelda selle peale, et, et kui, kui huvitav inimene ta on ja kes on tema sõbrad ja mis on tema huvialad, eks ole, politseinikud näen, et tal on munder seljas, ma tean, et ta on politseinik ja mis funktsioone ta täidab ja arstil on valge kittel seljas ja ja inimene mõtleb endale maailma lihtsaks, tal on selline ja see mustvalge mõtlemine on väga levinud massimassiteadvuses ühiskondlikus teadvuses, et et tal on niimoodi ühiskonnast paremini aru saada. On väga keeruline on aru saada, eks ole, et tegelikult et Eestimaal on venelasi, kes on Eesti kodanikud, kes on Venemaa kodanikud, kes on ilma kodakondsuseta ja et üldse sealt nii-öelda venekeelne kogukond koos ainult venelastest vaid ka ukrainlastest, valgevenelastest ja seal on aserbaidžaanlaste armeenlasi ja, ja juute, kusjuures juute on neid, kes on rohkem eestikeelseid ja venekeelsed. Et noh, tegelikult on ühiskond tohutult keeruline, et mõelda, et et on ainult mustad ja valged jõud, eks ole. Et on, on Ansip ja Savisaar või mistahes, et see on nagu inimesele kõige lihtsam oma seisukohta võtta ja väljendada, eriti kui ta on emotsionaalselt üles ärritatud, siis tulevad sellised last stigmatiseerimine või siltide kleepimine tuleb siis eriti kergelt. Kelle süü see on, et me Eestis saame nii-öelda kahte lehte praegu inimesed jaotada, fašistid, kommunistid? No ma arvan, et päris ikka nii ei saa praegu jahtuda Eestis. Et Eestis on kainet mõistust küllaga ja ühiskond on palju keerukam ja tegelikult kõik see, mis nüüd toimus mai alguses ja nüüd kaheksandal ja üheksandal mail mis möödusid küllaltki rahulikult, see kinnitas minu veendumust, et tegelikult oleks võinud rahulikumalt mööduda oluliselt rahulikumalt löödud, aga aprilli lõpp, kas integratsioon selles mõttes praegu on jõudnud kuskile tupikteel ummikusse või tegelikult see jutt, et Eestis on üldse mingi immigratsioon, on selline ilukõne, tühipaljas vars. Ent integratsioon integratsiooni suhtes jah, olen olnud ka mina tegelikult suhteliselt kriitiline, sest et ma usun, et integratsioon ei saa piirduda sellega, et lõpetame inimestel eesti keelt ja siis eeldame, et nad hakkavad siis osalema Eesti ühiskonnaelus, et ühiskonda tuleb ehitada nendest materjalidest, mis meil olemas on ja ja kui meil on suur hulk inimesi, kes eesti keelt ei valda, siis nii-öelda integreerida, panna nad ühiskonnaga koos toimima tuleb siis ka teistes keeltes, et sellega on natukene vähe tegeletud, aga muidugi jah, need sündmused, mida me kindlasti keegi poleks tahtnud näha need on nüüd andnud lisatõuke, sest noh, see oli vapustav, tegelikult kui kiiresti suudeti üles panna venekeelne ETV portaal, et noh siis miks, miks? Ja siis sa ei ole täpselt samamoodi telekanali küsimus, aga kas ma saan aru, Juhan Kivirähk viidete praegu sellele, et Eestis võiks siiski kaaluda seda, et teatud piirkondades saaks, saaks ametlikult nii-öelda kakskeelsena Eestis asju ajada? Noh, ma usun, et see võimalus on iseenesest on olemas, aga, aga jah, tegelikult on tõesti küsimus selles ene eneseidentiteedi ja, ja määratluse probleem, et näiteks riigi asutuste koduleheküljel, siis kui me tahame, et inimesed on seaduskuulelikud ja täidavad oma kodanikukohust, siis kui me anname selle informatsiooni ainult eesti keeles või inglise keeles, siis me paratamatult peame riskime sellega, et osa Eestimaa elanikke aru, millest seal kirjutatakse, rääkimata sellest, et paljudel riigiasutuste kodulehekülgedel on see ikoon, mille pealt saab venekeelsele küljele minna näiteks kodakondsus-migratsiooniameti või politseiameti ei ole mitte sõnalühend Rust, vaid seal on vene lipp. Ühesõnaga minnes venekeelsele koduleheküljele sunnitakse eesti kodaniku venekeelset eesti kodanikku identifitseerima ennast Venemaal. Aga võib-olla need inimesed, kes eesti keelt ei valda, ei väärigi Eestis elamist eesti kodakondsust? Jah, ma olen nüüd ka selliseid mõtteid lugenud, et tuleks, tuleks välja saata ja kehtestada kodanikutund ja ühesõnaga väga-väga sõjakalt on osa avalikkust meelestatud, et tegelikult ongi praegu küsimus kahes erinevas ühiskonna kontseptsioonist ja, ja see on Eesti ühiskonna jaoks ka väga keeruline küsimus, sest kui me taastasime iseseisvuse, siis me hakkasime ehitama, taastama oma rahvusriiki aga samal ajal ühinema Euroopa Liiduga, kus kehtivad hoopis teistsugused normid, kus inimesed elavad multirahvuselises keskkonnas, nad ei aktsepteerinud, ei saa aru sellest, kui me tahame siin nii-öelda Eestit ainult eestlastele. 95. aastal oli viimati valimistel oli loosung Eesti eestlastele, see oli rahvuslaste keskliit, kes kandideeris toona valimistel. Jaa. Jaa, ja praegu ma kuulen selliseid hüüdlauseid jälle jälle ja uuesti, et me peame aktsepteerima seda, et Eestis on erinevad rahvused. Et need vene rahvusest noored, kes on siin sündinud, elavad siin, ei kavatsesid lahkuda, loodame, et nad ei kavatsesid lahkuda, sest et arvestades meie demograafilist prognoosi on meil siin vaja tööjõudu, kui me tahame õnnelikult elada ja veel enam jõuda viie Euroopa rikkama riigi hulka. Kas teie suust võis välja lugeda sellist suhtumist, et meil on vaja nende töökäsi, ehk taas kord? Tegemist on sellise teisejärgulise klassiga, kes valgele eestlasele töö ette-taha ära ei, seda ma, seda ma kindlasti ei toeta, ma leian, et me oleme õigustatud siin elama ja me peame siin rahulikult koos koos elama. Kahjuks on tõesti selles retoorikas noh, ka kõige kõrgemal tasemel nüüd öeldud, et te olete meile vajalikud nüüd nendes pöördumistes vene elanikkonna poole, te olete meile vajalikud, eks ole, aga Ma arvan, et seda vahet ei tohiks tohiks teha, aga see vahe on, me peame sellega arvestama. Ja arvestama peab ka sellega, et kui me siin suhtleme oma venekeelse kogukonnaga, siis on paratamatult kõrval Venemaa, kes siia kogu aeg sekkub, õiendab, esitab oma nõudmisi. Sellest ei saa lahti, aga me peame selle vahel vahet tegema, mis on suhted Venemaaga ja mis on suhted kohaliku venekeelse elanikkonnaga. Ja ma toonitan veel kord, et see on ka Eesti rahvusliku julgeoleku probleem. Ehk et julgeoleku huvides peaksime unustama teise maailmasõjakoledused ja võtma vastu nende Sis vabastajate jutumärkides suure panuse ülesehitustöö. Ma tea Viru hotellist, olümpia hotellile ja olümpiarajatistele, mis siia rajati, tohutult. Nii ma ei ütleks, mina isiklikult toetan täielikult seda, et pronkssõdur asub filtri teel. Ma olen seda isegi seal ka vaatamas käinud, lilli viisite lille ei viinud, see oli ennem andsin seal ühe intervjuu, taheti, et seal taustaks oleks siis see pronkssõdur. Aga see, see koht on väga ilus ja seda on tunnistanud ka paljud venelased, kes seal nüüd nende päevadel käisid, aga mis inimesi häirib, on see, eks ole, kuidas see protseduur tehti, et ma usun, et kui oleks natukene olnud rohkem kannatust või oskuslikumalt läbirääkimissiis, oleks pronkssõduri jõudnud sinna varem-hiljem, kui oleksite jõudnud maarjamäele, kõik tähtis on see, et oleks aidanud kaasa inimeste koostööle, aga mitte mitte lõhestunud, sest kui tõesti Andrus Ansip aasta tagasi ütles, et see pronkssõdur peab sealt lahkuma, sest see lõhestab Eesti ühiskonda siis nüüd, kui ta on selle sealt ära viinud, tahaks ma küsida, et kas Eesti ühiskond siis ei ole nüüd lõhestunud? Kõik küsimus jääb õhku, ei vastanud, kas me peaksime unustama selle, mis teise majanduse ajal juhtus, lihtsalt sellepärast, et saada sõpradeks nendega, kes elavad võib-olla meie naaberkorteris, aga ei mõista meie keelt? Ei, me ei pea seda unustama. Aga need, kes elavad meie naaberkorteris Neid on üldiselt veel väga vähe elus, kes nendes nendes sündmustes niimoodi osalesid need inimesed, kes siin elavad, või kasvõi need noored, kes mässasid, nad ei lepi sellega, et nemad vastutavad selle eest, mis toimus, me peame loomulikult tegema, aga neile selgeks, milline oli Eesti ajalugu, millised on Eesti rahva kannatused, aga aga me ei saa neid vaadata läbi selle prisma. Retseptorid on olemas, kuidas selleks tehase asi? Retsept on kodanikuühiskonna arendamine ja siin on ilmselt Eesti kodanikuühenduste palju etteheiteid poliitilisele võimule ka ka Eesti kodanikeühenduste poolelt, aga veelgi vähem on tehtud kodanikuühiskonna arendamiseks vene kogukonnas. Et Eesti nagu selline ideoloogia on olnud selline, et tähtis on vabadus võimalused, eks ole, saad luua ettevõtte või tegutseda, astuda erakonda, tegutseda, aga selle demokraatia hakkab ühiskonnas toimub ikkagi päikeselt toel, eriti kui meil on selline väikene mahajäämus selles vallas, et inimesed on elanud totalitaarses ühiskonnas ja ei tea kuidas, kuidas demokraatiat tegelikult kasutada. Et siin on vaja kaasa aidata ja tegelikult on hea meel, et selle valitsuskoalitsiooniprogramm on esmakordselt jõudnud väga põhjalik kodanikuühiskonna areng. Aga mis see kontseptsioon ja ma arvan, et see seda peaks eriti suure tähelepanuga juurutama venelaste hulgas, et neil tekiksid rohkem oma liidrid, oma oma ühendused. Ja, ja et mitte ei, ei valitseks siis selline suhtumine, nagu ma täna ühest internetikommentaarist lugesin, et kui tahavad laulda ja tantsida oma oma oma tantse, siis tehku seda oma kodus köögis vaid just nimelt, et nad julgeksid olla venelased. Ja eestivenelased, just nimelt. Väljavõte toimikust kogutud materjalid Kivirähki Juhan sündis 1957. aasta teisel juulil Tallinnas tuntud nukunäitleja ja telerežissööri perre. Kivirähk lõpetas Tallinna 32. keskkooli teise lennu 1975. aastal klassijuhataja Heljo piirese karmi kriidise käe all. Samal aastal lõpetas paralleel klassis kaks paarik, kaksikutest õdesid Epija, Eeva murumaa ning Kersti ja Riina Tetsmann. Juhan Kivirähki sõnul tähendab noorema mehe reegel seda, et küsitleja Ta palub kõigepealt telefonile noorima kodus viibiva täisealise mehe. Kasutame seda meetodit, et küsitluse valimit paremini kokku saada, sest tavaliselt võtab telefoni naine. Kui meest ei ole kodus, küsitletakse naisselgitas Kivirähk ajalehele Meie maa, 16. aprillil 2002. Ülekuulamine. Ülekuulamine jätku tule kulatavandana, Juhan Kivirähk. Ma jätkaksin sealt hea meelega, kus kohas kus koos mätta pooleni, mis, milles küsimus on, miks ei ole Eestis tekkinud valitsusväliseid organisatsioone, mis, mis kaasaks mis kaasaks venekeelset elanikkonda Eestis kodanikuühiskonnast leping on kokku Eesti poole peal, nagu ei ole seis nagu väga halb, eks ju. Funktsioneerivad parteis on olemas, selline välja kujunenud poliitiline süsteem, aga toimubki, toimubki nii-öelda muus vallas ei ole ainult tants ja trall, eks ju, mis inimesi seob vaid vaid need organisatsioonid on laiali. Miks ei ole õnnestunud see sisuliselt ju samasugune programm venekeelse elanikkonna hulgas. Siin ma jään vastuse võlgu, ma mulle mul ei ole paraku selliseid tausta, taustateadmisi selle vene kogukonna toimimise kohta. Seda, et. Ta on kindlasti mingeid hüpoteesist, oskate arvata, milles see võiks olla? Kas ma küsin, ma lasen teil mõelda, kas, kas see võib olla sellest, et ka kõik iga nagu vähegi tõsisem katse, mida on Eestis vene kogukonna aktiviseerimisele ühiskonda kaasama, seal tehtud need saavad alati nii-öelda respondeeritud Peipsi tagant ja ja õige kiiresti muudetakse see asi teravalt poliitiliseks, see nii-öelda suunatakse kindlasse vakku, kus ta siis vaikselt hääbub, sellepärast et ega kohalik venelane ei taha ju ka nii-öelda kaevata seda kraavi, ta ei taha ka nii-öelda sattuda selle veelahe teisele poole ja ta tuleb sellest eemale. Ja nii see initsiatiiv noh, kõige lihtsam näide Te ju teate väga hästi puiesteel sealsamas kohe Tallinna südalinnas ehk siis vene kultuurikeskus, tohutu hoone, tohutud ressursid, ruumid on olemas. See, mis seal toimub, on aeg-ajalt mõne erootilise filmi näitamine suurel linal või siis aastas paar korda saavad siis toimuvad seal võib olla mingi mingi Kuljaania, eks ju. Millest on tore osa võtta, aga ülejäänud päevad aastast on vaikus peale Puškini restorani? Ei, ei, ei, ei tea me midagi, mis seal toimub. Jah, vaieldamatult tegelikult, millest ühiskond algab, ühiskond algabki suhtlemisest, eks ole, et ühiskond ei ole mitte hulk inimesi ja maju ja monumente, vaid ühiskond tegelikult suhted inimeste vahel ja ja ühiskond on tugev siis, kui suhtlemine toimub aktiivselt, nagu meil räägime kommunikatsioonist, siis on tõesti on eesti ja vene kommunikatsioon ei, ruum on olnud totaalselt eraldi. See, need teemad, need inimesed, kes figureerivad Eesti avalikus ruumis, arutavad asjade üle see aitab ka inimestel asjadest aru saada, oma seisukohti formuleerida ja nii-öelda osaleda selles diskussioonis. Vene kommunikatsiooniruum on suuresti juhitud tõepoolest sellest, mis on, mis on piiri taga, ta ei ole arutle noh, nii-öelda nendes kategooriates, mis meil siin Eestis on ei püüa ühiskonda nii-öelda genereerida siin selliseid erinevaid valikuid ja arvamusi, mis oleks siis nagu Eesti ühiskonnakesksed vaid vaid vaid antakse nagu valmis arvamusi väljastpoolt, et kindlasti see on ka üks põhjus ja, ja. Muidugi ka see, ütleme see halo taust inimestel et Eesti ühiskond nagu hakkas ennast taastama, me teame, et Eesti esimene vabariik oli, oli väga selline seltside ja ühenduste ja ühistuste keskne, aga aga siia elava venekeelse rahvana tulid ikkagi sellised sovjeedid juurteta inimesed suhteliselt ja, ja ilmselt see on ka raskendanud selle ühiskonna formeerimist. Aga räägime natukene ajakirjanduses küll küll te viitasite sellele, mis on piiri taga tunnistama, et ainult ainult selline magav kodanik minus on tekitanud olukorra, et ma ei ole viinud avaldus kaitsepolitseis Delfi ja, ja Mart Puki tegevuse peale. Kas minu arust on omanud nagu märkimisväärset rolli selles, mis Eestis tegelikult on, on viimaste aegade jooksul toimunud aeg-ajalt siis, kui mul nii-öelda selline sisemine võitlus leek on nagu suurem, siis ma püüan nii-öelda jälgida nii eestikeelset Delfit kui venekeelset Delfit seal organisatsioon, mida juhitakse ühest ja samast kabinetist, sisuliselt oleme aru saanud see, mis poliitikat või noh, nii-öelda noh, ütleme seda sõnumivoo poliitikat, mida nad rajavad seal tegelikult nagu päris õudne selles mõttes, et see, mis räägitakse eestlastele nii-öelda peksab sellesse väravasse, kus kohas seisavad Jüri Liim ja, ja, ja, ja, ja kraadi C mismoodi toimib nii-öelda venelaste informeerimine, see on täpselt risti vastupidises suunas selle meeskonna kapten on seal siinsamas ülekuulamistoolis istunud Klenski ja nii edasi see on, on päris huvitav jälgida, mõlema juures müüakse bännerid ja mitte vähe. Jah, eks see on ilmselt siis äriidee, et ma ei ole tõesti, pean tunnistama venekeelset Delfit niimoodi jälginud, aga oma idee järgi on ta siis selline avalik avalik arvamusruum ja ma arvan, et kui ühiskonnas on suhted normaalsed ja, ja ühiskond toimib normaalselt, siis on selline avalik arvamusruum, võib olla kasulik, et kui suhted teravnevaid, siis võib ta tõesti muutuda selliseks pingete õhutamise paigaks. Morfoki rahvas, ma ei taha olla need, ma olen täitsa kindel, ta on tore inimene, on tal on, tal on, vanematel on oma eraelu ja see on kindlasti õudne, mu mõtlemismoonduda tunneb ennast siis, kui ta rahulikult peeglisse vaatama räägime Eesti ajakirjandusest v kas see, need, need aprilli lõpupäevad ja see, mis on nüüd tänaseni toimunud, see on ka kuidagi nii-öelda avanud teie silmi Eesti meedia suhtes värskelt või uuesti või mingil teisel moel, kas see, kas see on muutnud ka ühiskonna nagu sellist suhtlemisavalikku suhtlemisruumi, teie arvates? Ma meediale küll väga palju Eteti teeks, sest et siin lihtsalt võtta ajalehti, võtame telekanaleid, mis nagu nende sündmuste ööl tegutsesid ka julgelt ja, ja operatiivselt, ütleksin, et isegi reporterite elu ohtu seades. Et jah, et küsin nüüd selle Delfiga, tekkis küsimus, et kas selline asi on õige, siis loomulikult selliste varematel aegadel tekib see probleem, et kas seda avalikkust on äkki liiga palju, aga aga samas ma ei nõustu kindlasti nende nõuetega, et tuleks. Võimalusi piirata oma arvamust avaldada või, või, või kehtestada, vaidlema laastu või mistahes, et et ma arvan, et nad ärevad ajad lähevad mööda ja kui me mingil hetkel mingit avalikkuse kraanid kinni keerame, siis võib olla see, et seal küberruumis ollakse nii agressiivsed, et see võib olla, maandab ta osa nendest pingetest, et et nad nii välja ei jõua, sest kui me vaatame, mina pole, siis me ei näe seal sellist pilti, nagu võiks oletada nende delfi kommentaaride põhjal. Absoluutselt see on täiesti tõsi ja ma saan aru muidugi teie sotsioloogina juba jälgisite seda ennem, et Postimehes on viimaste sündmuste valgusel ja viimase perioodi jooksul otsustanud pakkuda konkurentsi pigem seal õhtulehele kui kvaliteetsele ajakirjandusele ja konkureerida päevalehega. Ei ole praegu sellist spetsiaalset meediaanalüüsi teinud. Aga on, on mõlemas ajalehes ilmunud. Täiesti normaalseid artikleid ja postimehest muidugi peab kiitma tegelikult selle eest, et see on nüüd siis ka ainukene Eesti väljaanne, kellel on korralik venekeelne ajaleht. Ma ei tea küll, kui palju seda loetakse, aga, aga, aga see on jällegi üks nagu oluline kanal. Tõesti, see on tõesti tõsi, see on ka minu teada ainus, millest me tõesti need kiita võiks. Nii, aga läheme, läheme edasi, ise kutsusite selle kurja välja, nimetasite vaikivat ajastust tajuta seda, mismoodi Eesti tegelikult on nii-öelda mõnes mõttes risttee peal. Kus kohas meil tuleb otsustada, et üks tee ilusalt viib vaikivasse ajastusse, mille kuulutab välja praegune peaminister Andrus Ansip ja teine tee on siis läbi väga okkalis on väga, väga raske, kuidagi nii-öelda lahti avali saamisega. Suurem samm demokraatliku Eesti suunas. Demokraatlikud jõud on minu arvates Eestis küllalt tugevad, et et ega seda demokraatia tünni lihtsalt ei, ei saa kinni keerata. Minu meelest ei ole, muide ma vaidlen teile vastu. Sellepärast et 90000 inimest tegelikult leidis seda, et Eestis ei käi võimu juurde saamine mitte läbi valimiste, vaid see käib kuidagi läbi määramisel. Me saadame kirja Harju maavanemale ja käsime Edgar Savisaar maha võtta 90000 inimest. Ma usun, et väga paljud inimesed nende hulgas andsid võimaluse ka sellisele nii-öelda, võtke ta maha. Eestile. Jah, seda küll, aga ma usun, et Eesti eliidi või mõtlevate inimeste hulgas on, on siiski see mälestus mälestus vaikivast ajastust või sellest ajast, kui oma seisukohta ei tohtinud väljendada veel liiga hästi meeles ja, ja sellel astutakse vastu, ehkki jah, tõesti Ansipi. Esimene esinemine riigikogus oli küll tähendusrikas, kui ta käratas vaikima oma erakonnakaaslase Seda kõik Reformierakonna kindlalt, see on Ansipi nali, selline mina muidugi isoloniemmalia vaene inimene ma kunagi naljast aru ei saanud aru ka sellel korral ja see on tõesti tõsi, aga aga seda kinnitavad nemad. Ärevaks teeb kahtlemata peale seda käratas tema parteikaaslane, eks ju, natukene aega hiljem Juhan Kivirähu peale, kes arvas ka midagi teistmoodi, küsis kuidagi teistmoodi. Ühesõnaga ma tahan kuuluda igasse oht. Eestis on praegu olemas, et võiks tulla uus vaikiv ajastu. Oht on tõesti sinnapoole, et sellele ka sellel nädalal Maalehes kirjutas Rein Ruut sa sellest, et kodanikuühiskonnale on nagu üsna palju halba tehtud nüüd nende päevadega ja, ja ma arvan, et inimesed on need oma allkirjad ja need pöördumised teinud ikkagi sellise emotsionaalse situatsiooni veel ja, ja väga-väga palju ajendatud vajadusest seista vastu Venemaal. Kui nüüd need ohud maha võetakse ja Euroopa Liit on ka deklareerinud, et, et ta on Eesti selja taga siin suhetes Venemaaga. Et kui, kui see olukord natukene rahuneks, siis siin Eesti-siseselt. Hinnatakse võib-olla ka mitmed asjad asjad ümber, et kunagi, Mihkel Mutt esines väga toredate Randega, et kas Euroopa liidus köhida tohib ja just kirjeldas ka seda, et, et kui, kui eestlastel mingi asi ei meeldi, siis, siis küll nad ikka hakkavad köhima, et ega neid päris seda, et et inimesed ei, ei julgeks enam oma arvamusi avaldada. Jah, mina muide, kirjutasin ka olla, ma olen üks nende 90000 hulgast. Mul ei olnud lihtsalt teist võimalust avaldada oma seisukohta selle osas, mismoodi on Edgar Savisaar seal poliitilise kriisi ajal käitunud ja siis mõlemaid nüüd poolusi nii-öelda pikalt kaaludes tuli mul lihtsalt selle üle otsustada ja kuna teist parasjagu võimalust ei olnud, siis siis tuli seda teha nii. Kas toosama partei, millest nüüd viimasel ajal räägime Keskerakond, kuidas te, kuidas te hindate, millisesse, millisesse sellisesse situatsiooni vaadates seda, milline on Eesti poliitiline maastik? Keskerakond sattus selle põhjust Eesti pärast muretseda, sest olgu, mis ta on, Keskerakond pakkus mingitki mõtlemise alternatiivi eestlaste hulgas nüüd seda parteid usutavasti? Ma tahan, ei ole alternatiivi mõnda aega pakkumas Eesti poliitilisel maastikul. Nojah, keskerakonnale võib palju ette heita ja, ja siin korteritehinguid või kalalammutamist ja noh, nüüd konkreetselt nende sündmuste ajal tõesti mis pani rahva keskerakonda niimoodi ründama, olid võib-olla mõned Edgar Savisaare väljaütlemised. Aga, aga tegelikult tulid kainet mõelda siis kui linnas lahendatakse selliseid väga olulise tähtsusega sündmusi ja tegelikult ju linnavalitsust nagu sellesse protsessi eriti vaadata, siis siis on ka vist linnavõimul suhteliselt väike võimalus sellel mõju avaldada ja kui nüüd vaadata teisi Keskerakonna esindajad näiteks kas või seda, kuidas esines Ain Seppik kolmapäevases foorumis, et ma ei, Ma arvan, et Keskerakonnal nüüd peaks kriipsu peale tõmbama, sest tegelikult ega keskerakonda ei oleks, kelle, kelle taga siiski on need vene valijad olnud siin Tallinnas, siis, siis on nagu veel raskem seda dialoogi alustada. Ma arvan, et Keskerakond tõmbab kriipsu peale mees sinna tõmmata. Niikaua kui Ain Seppik väidab, et ta vene duuma esindajatega südaöösel räägib koertest ja Euroopa visiitidest on väga raske Ain Seppiku täie mõistusega inimeseks pidada, kui niimoodi öelda, et ajalehetekstide enda tsitaatide osas jälgida. Aga, aga see on ainult remark, ma tahan. Tahan Johan teie käest veel küsida, enne kui me, enne, kui me Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 1998. aasta detsembris ilmunud artiklis koondab Eesti Ekspress ajakirjanik Tarmo Vahter Eestis tuntud inimesed ning toob välja, kellele nood sarnanevad. Juhan Kivirähk meenutab profiilist telerist tuntud seiklusseriaali kangelast McKay verit nendib Vahter Kivirähki klassi, et Anne veesaarelt ei õnnestu vaatamata korduvatele katsetele antud väite osas kinnitust leida. Märkus veesaarele saadetud tähitud kiri küsimusega on koostamisel. Ülekuulamine jätkub Kivirähki Juhan, te olete igasuguste valimissaadete, valimisvahtkondade püsikunde ja kuldkaardi omanik juba aastaid, öelge, kes on Edgar Savisaare järeltulija Keskerakonnast. Sest ühel päeval selle härra maine teekond peabki lõppema. Ja siis mis juhtub? Sellele ma tõesti ei oska vastust anda, et tõesti, ma olen uurinud Eestit poliitilist maastikku nii kaua, kui ta, kui ta meil kestnud on ja erakondade reitinguid ja kõike muud, aga aga ma ei ole ühelegi erakonnale nii lähedal seisev, et tunda selle siseelu. Et kas olles samas Ain Seppik, kus on potentsiaali näiteks, et mulle tundub vähemalt, et teda on, on neil päevil üha rohkem ja rohkem ette lükatud nende kohtade peale, kus vanasti Edgar Savisaar ise käis, seletas ja kohtus, siis nüüd on Ain Seppik see inimene, kes käibe kohtunud. No kui Keskerakond kavandaks juhtkonnavahetust praegu, siis tõenäoliselt küll, aga kui aastate pärast, siis tõenäolisemalt keegi nooremast põlvkonnast. Aga kellel oleks seda potentsiaali sama erakond üles võtta, sest tuleb ju tunnistada, tegemist on, et noh, kas täis isikukultuse erakonnaga ka siiski seal on mingisugune tugev isikukultus ja sisse kirjutatud sellesse erakonda. Ta on Keskerakond, on väga isikukeskne erakond, see on selge ja, ja eks see valimisedu on ka ikkagi suuresti seletatav sellega, et just Edgar Savisaar seda erakonda juhib. Nii et aga kes seal erakonnas? On see nii-öelda järgmine järgmine ešelon või järeltulija, see, see on ikka küsimus keskerakondlastele endale, et siin ma ei spekuleeriks. Öine häbi, vabandust, öine vahtkond saab sisse parlamenti järgmistel valimistel. Kuidas see küsimus lahendatakse, mis te arvate? Millal need parlamendivalimised on jah, et küsin, ähvardatakse erakordsete valimistega siis sellise sellises emotsionaalses õhkkonnas nagu praegu oleks muidugi valimiste korraldamine väga väga kahetsusväärne, aga ma loodan siiski, et järgmiste valimisteni on nii nagu ikka Eestis on olnud neli aastat ja ja selle aja peale on paljud põhjused, mis on Öise vahtkonna populaarseks muutnud, on, on kadunud. No aga Venemaal raha on maa sees, saab seda järjest iga päev praktiliselt lõputult juurde võtta gaasi ja nafta näol, ehk et tekitada Eestis kogu aeg selliseid pingeid, ilmselt vene eriteenistuste jaoks ei ole väga keeruline. Jah, aga Venemaa on kogu aeg siin Vene Erakond ilmselt toetanud ja finantseerinud, aga ometigi ei ole neid viimastes riigi kogudeski olnud, et et paraku nendel erakondadel on selline imelik kalduvus alati tülli minna omavahel ja, ja igaüks pretendeerib nagu sellele kõige õigemale esindajale. Et me ei saa jah, lähtuda sellest, et meil on üks ühtne vene kogukond, keda peaks siis esindama üks partei. Nagu ma ütlesin, juba seaduse järgi on, on erinevaid noh, Vene kodanikele ei saagi olla siin, eks ole, oma poliitilist esindust aga, aga ka venelaste hulgas on inimesi, kes saavad paremini hakkama, kui me vaatasime hiljuti Ekspressis avaldatud kärgede tabelit, siis seal on märkimisväärselt palju venelasi ja arvata, et see on kõik üks ja sama kogukond, keda poliitikas peab ühtemoodi esindama. On, on üsna rumal, et et selge see, et Eesti erakonnad peaksid rohkem tähelepanu pöörama venelaste probleemidele ka ja kaasama venelasi oma erakondadesse. Ja noh, võimalik, et, et oleks võib-olla on hea mõte sellel, mida väljendas Vene Erakond Eestis esimees, et ikkagi kui vene kultuurautonoomia luuakse, on selline selgem institutsionaalne alus, sest kõikide huvigruppide esindamisel ikkagi peab olema mingisugune kord mingisugune institutsioon, kes, kes neid huve saab väljendada. No aga nüüd ehk oleks ju väga hea ja suur mõnus võimalus nendel kahemeetristel lillemüüridele meenuta vundamendiks nendele ehitades korralik vene ühtne kogukond ja kui Venemaalt naftadollareid rublasid kroone juurde süstida, et oleks võimalus need praktiliselt neli aastat siiski teemat üleval hoida ja lõpuks valimistel korralik tulemus teha. See teema on lihtsalt liiga selline konfliktikeskne, et ma arvan, et suurem osa eestlastest siin Eestimaal ja suurem osa venelastest, kes elab siin Eestimaal, tahavad tegelikult seda, mida inimesed igal pool maailmas erinevates riikides elada rahulikult, turvaliselt jõukalt ja mitte mõelda. Sellele, et nad peaksid võitlema mingisuguse Vene impeeriumi taastamise eest. Et see pronkssõdur oli üks selline Sümbol, mis, mis siin aitas seda identiteeti luua neil, aga ma arvan, et selleks identiteedi loomiseks on ka palju teisi võimalusi, aga see vajab aega ja, ja, ja, ja pisut teistsugust suhtumist. Ideaalne partei sümbol oleks ju mitte mingi päikeseratas ka täht ega ka ristikhein, vaid lihtsalt pronksmees. Ma ei arva, et see pronksmees oleks, oleks oleks sellise suure integratsiooni sümbol, et. Ühesõnaga, ma usun, et ma usun, see teema ei ole enam väga kaua päevakorras. Aga et seda seda saab lahendada mõistlikul mõistlikul viisil. Kas Keskerakond ja Edgar Savisaar võitsid, tegelikult, kui me nüüd hakkame siin summasid kokku liitma hääli juurde nende päevade, nende sammudega, mis nad teinud on, siis tõsi, ilmselt need keskerakondlased, kes endal nii-öelda rukkilillega talvel potis aknalaua peal kasvatavad ja suitsupääsukese pekki panevad, nemad ilmselt hakkavad kahtlema, eks ole, et kas Keskerakonnaga jätkata, aga tegelikult tulin vene kogukonnast väga palju hääli juurde, nii et kokkuvõttes Erakond hoopis võidab. Ja need jutud, et ühel hetkel Keskerakond ja IRL peavad oma asjad kokku pakkima, mida Savisaar on kultiveeritud, tegelikult ei vasta tõele. Ei vastupidi, järgmistel valimistel kohalikel valimistel ennekõike Savisaar väga hea tulemuse. Parima, mis, mis seni nähtud. Ei Keskerakond, et ma arvan, selles konfliktis kindlasti ei võitnud. Ja järgmiste valimiste tulemusteni on veel veel palju aega, aga ma arvan, et sellistest sündmustest ei saa tegelikult oluliselt võita üldse. Poliitika, et kui, kui ikkagi poliitikud, need, kes on võimul, ei suuda tagada inimeste vara ja elude turvalisust ja kui ka ütleme, opositsioonierakonnad ei ürita nagu kaasa aidata, vaid, vaid pigem sellest poliitilist profiiti lõigata, siis siis ei, ei võida sellest ma arvan, et ükski erakond, sellised lähedki emotsionaalsed puhangud, et need kõik kiidavad hästi valitsuse tegevuse heaks, et on näha, et see hakkab juba juba leevenduma. Ütlesin, kui pärast aprilli lõpu sündmusi oli 80 protsenti, kes Ansipi tegevuse heaks kiitis, siis siin selle nädala Foorumi saates. Muidugi televaatajate arvamus ei ole nagu esinduslik elanikkonna küsitlus. Aga oli ju vaid kaks kolmandikku jäänud, kes nagu valitsuse poliitikat heaks kiitsime. Vaata seal, tõsi, ühel hetkel oli hakanud see ei number lihtsalt sellise jõu hõlmanud. Toorse jõuna kasvama, jah, aga mul on teile üks küsimus veel üle kulutav Kivirähk, aga võib-olla me üldse tähtsustame kogu seda Tallinna märulit ja nii-öelda pronksiööd üle, sellepärast et vaadake Euroopas ringi Pariisis möllatakse praktiliselt üle, see on seal mõni auto ümber keeratud põlema pistetud Taanis, noortemaja pärast möllati kus iganes veel Saksamaal, hiljuti selsamal nädalal tuli teateid, kus märulipolitsei on tuhandete sakslastega pidanud rinda pistma, ehk tegelikult me tähtsustame kogu asja üle, see ongi normaalne viis, kuidas demokraatlikus ühiskonnas teatud grupid võivad, saavad ja peavadki ennast väljendama, oma seisukohti esile tooma. No kindlasti ei pea, ei, ma ei ole sellega nõus, et kui ütles justiitsminister Rein Lang, et tere tulemast Euroopasse. Kahtlemata nendel sündmustel on olnud mõju, neid kajastatakse meedias ja, ja see on saanud sellisele teatud noorse subkultuurile. Üheks selliseks näiteks kuidas oma rahulolematust väljendada. Aga on ikkagi suur vahe sellel, kuidas need meeleavaldused vallanduvad ja, ja mil määral nad on ette prognoositavad. Ma usun, et seal Prantsusmaal või Kopenhaagenis, kui oleks laua peal selline korralik sotsioloogiline või julgeolekupoliitiline prognoos, mis ütleb, et, et olukord viib selleni, eks ole, et rüüstatakse miljoni eest vara ja ja väga võimalik, et kellelegi lastakse kuul pähe, eks ole, ühe kaupluse omanik käis juba keldris püssi järel. Et see on, see on ikkagi nagu vastutustundetu, et siin on räägitud, et et nagu valitsus lõikas selle paise lõhki. Aga kui me ikka tahame endal mädapaise lõhki lõigata, siis on ikka targem targem minna nagu arsti juurde, sest äkki see polegi mäda, paisati, saan hoopis vähkkasvaja ja siis selle paljalõikamisega avame veel asja ainult halvemaks, et siin peab. Kui Andrus Ansip on keemik ja keemia, keemia on eksperimentaalteadvus, valatakse ained kokku, vaatab, mis välja tuleb, ei tule, viskad minema, võtad uued ained, siis sotsioloog peab edasi elama selle pooliku eksperimendi tulemustega, siin ei saa võtta uut katset kaid siin. Kui teed mingi katse, siis tulemustega tuleb edasi elada mitmeid aastaid. Et sellepärast sotsiaalteadustes suhtutakse eksperimentides märksa nii-öelda tagasihoidlikumalt. Juhan Kivirähk nüüd on kord helistada teiepoolsele tunnistajale, kellele me võiksime kõne teha. Noh, ma pakuksin Aimar Altosaar, kes on palju aastaid poliitikas kaasa löönud ja, ja kellega koos kunagi laulva revolutsiooni ajal tegime koos arvamusuuringuid. Tänaval koosveedetud aeg, seoteid? Jah, seega helistame Aimar Altosaarele. Tere päevast, Aimar Altosaar. Juhan Kivirähk on ja sealt tagasi tõid üle omapoolse tunnistajana ja kui teil ei ole midagi selle vastu, siis, siis siis esitaksime teile paar küsimust. Mis oleks need küsimused, mille osas te, kui oleksite miljonimängus ja saaksite helistada veel oma ühele sõbrale. Mis on need küsimused, mille osas te teaksite, et Juhan Kivirähk teab raudselt vastust? Hannes Võrno, helistage palun Johan Kivi rahule. No ma arvan, et kõik, mis puudutab Eesti poliitikat, Eesti poliitika lähiajalugu on, et siin on Juhan kindlasti väga tugev ekspert Vot see on absoluutselt tõsi, aga mulle tundub, et Eesti poliitika kohta seal väga sageli ei küsita. Seal on hoopis teised teemad, alates sellest mis värvi hobune on siis, kui ta teda kutsutakse võik ja nii edasi ja nii edasi, ehk seal on elu ise, seal jäetakse tavaliselt poliitika välja. Millised on need valdkonnad, mida, mida nendes tingimustes Johan laitmatult valitseb? No minu arvates on Johan väga mitmekülgne inimene ja tal on kirjanduslikke kalduvusi luuletusi lugeda. Et ma arvan, et ampluaa võib olla üsna suur muusikast, kirjanduseni, ühiskondlikust elust, sotsiaalsest poolest majandusel ja ma arvan, et Juhan ei jääks väga paljude valdkondadega hätta, ta on erudeeritud inimene. Muide, Aimar nii nagu me väga hästi teame, inimesed jagunevad ju tegelikult kaheks. Inimesed jagunevad magustoiduinimesteks ja praeinimesteks. Kumb Juhan Kivirähk on? Ma arvan, et ta on väga tõsine inimene ja praad on tõsine toit. Johan ei ole magustatud inimene, ei tema praeline. Selge, väga hea, ma loodan, et teil on õige pea põhjust koos Manibraat lõuna ajal süüa. Sule Taima. Aitäh. Sahtlisse luuletusi kirjutate? Ei kirjuta, avaldate kõik ära. Kirjutan artikleid. Aga ilukirjandus ometi aeg-ajalt kutsub materjali. Johan jätkuks ju kirjutada eeposes, mitte ainult romaane. Nojah, ilukirjandus on mul nagu venna ampluaa, et me ei taha konkureerida. Aga jah, kui nendest valdkondadest rääkida, siis ma olen nagu Eesti teatrielu küll väga põhjalikult ka jälginud ja, ja kooliajast peale, et võib-olla siis nendes miljonimänguküsimustes juba teatri kohta oskaksin kastist öelda. Arvestades ikkagi teie nii-öelda veresoontes voolavat verd, ma saan aru, et Eestil on õige pea, Eesti teatrisõpradel on põhjust oodata ühte head teatriteksti ja sealt edasi teatritükki, mis natuke naistaks saalist mõista nende inimeste olemust, kes igapäevases poliitikas endale leiba paguneid teenivad. Raske öelda, eks mu jah, väikevend on kirjutanud elust maha küll, et ma ei tea, kas ta mind kunagi oma mõne näidendi tegelaseks valivam. Mina ise nüüd küll näidendeid kirjutama ei hakka. Ma loodan, et te kunagi neid sõnu sööte ja seda teatritükki ikkagi esietendusel vaadates kohtun teiega. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Pao kuulnud olen veel küljes, on kirjanik minu arust ka, eks ole. Olen kuulnud, kui kirjanik seda etlev, mis ta kirjutab, mitu tahku on tal, ma arvasin enne teistmoodi, arvasin, arva natuke. Erinevalt sellest eelmisest arvamusest, teate ma ei tahagi praegu rohkem midagi kommenteerida selle pärast, nagu öeldi, et et see ei ole veel lahendanud see küsimus ja ja need tema arvamused. Ja kui ma tahan siis paika panna, kui mul endal kõik selge on ja ja valitsusel ja rahval ja siis, siis, siis siis saab jälle rääkida. Juhan Kivirähk on inimene, keda ma väga väga pidasin lugu ja nüüd on natukene pettunud selle artikli pärast muud midagi. Juhan Kivirähk kes esines targa ja sotsiaalsed ja rahvuslikud õigesti orienteeritud inimesega. Artikkel oli eesti rahva vaenlased resi eesti rahvavaenlaste veskile. Arvan, et ta on otsekohene ja võib-olla teks milleski, et ta ei olnud sündmustest natukene kaugele, ma väga loodan seda. Ma ei ole temaga isiklikult kohtuda tulnud, aga minu tuttavad ametnikud näiteks ütleme, raamatukoguhoidjad ja see on alati jätnud ühe niisuguse väga sügavalt mõtleva inimese mulje. Kivirähk. Tegelikult mitte midagi eriti ei ole lugenud ta kohta ega ei ole tema teostega kursis. Sõnad kirjanik. Aga ma ei oska midagi öelda. Ma lootsin temast paremat. Ma arvasin eestimeelne mees, aga tundub, et on natukene olupoliitik. Vaat ma ei tunne teda nii lähedalt, pean ennast väga lugu, aga aga temast seda ma ei tunne. Ma tundsin tema isaisa oli väga aus ja rahvusliku säästatud mehesse. Nukuteatri direktor oli. Nii et jah, olen temas pettunud, oli kirjanik või liiv või Kiviõlirähk, Kivirähki Kivirähki kirjanikel ja siis see noh, mis ta nüüd on. Minul. Ühesõnaga midagi teatriga, midagi teatud äkile, kirja, meetri teatriga minu käest, midagi sellist nagu kuskil seal nagu läbi läinud, suurt ei tea, nägu etnika tuleb ette niimoodi, jah, nägu küll, mingit saatepikul, isegi telekas on olnud vä. Kui sa pikem Urmas, ole teese õhutusakent ülevalt lahti, sa mõtled sedasi. Vasakult. Ulatan küll. Oh, päris kuumaks läks õhku, naersin küll. Värske õhk teeb head ülekuulamist.