Nagu alguses öeldud, alustame täna uue sarjaga eellooks nii palju, et juba mõnda aega otsisin inimest, kes võiks kuulajale jagada süstemaatilisi teadmisi toitumisest ehk maakeeli söömisest. Möödunud aasta lõpul sattuski mulle pihku üks tähelepanu väärne raamat pealkirjaga normaalne söömine. Võtsin esimesega selle autoritest professor Mihkel Zilmer iga ühendust ning leppisime koostööasjus kokku. Täna kuulete meie esimest vestlust aga enne veel katkenud nimetatud raamatu sissejuhatusest ja nagu autorid ise väidavad, on seal paljude küsimuste puhul kaasarääkijaks terve talupojamõistus. Läbi aegade on inimest ikka huvitanud, mida süüa, keda süüa, kui palju süüa, millal süüa, kuidas süüa, kus süüa millal, mida süüa kas ikka võib seda või toda süüa. Ikka ja jälle on see teema kerkinud päevakorda. Ikka ja jälle on kohe kõikvõimalikud spetsid, ennastsalgavalt viskunud ambra suurile pakutakse pikaajalist nälgimist kaalujälgimist, Ühed, silo, teisedki iluinfos. Asi valitseb ka söömispuudutavates kõikvõimalikes nõuannetes küsimustes. Hunnikute viisi ilmub sinu rahakotilüps vaid pentsikuid, raamatuid. Söö, puusad saledaks, toida aju terveks ja nii edasi. Üks fanaatiline teadja laidab mune, teine liha, kolmas piima, neljas viina, viies juurikaid ja juustu ja nii edasi. Üks päris hoogu sattunud väitis hiljuti, et maailmas elab inimesi, kes üldse mitte kunagi ei söö. Teine spetsaga kinnitas pühalikult, et kui Jupiteri juhtub põrkuma komeediga tuleb ellujäämiseks kogu oma uriin ära juua. Tubli söja lugeja, jäta juba see prahi suhu ja puru silma ajamine. On tulnud aeg võtta asjad kokku ja pakkuda sulle mõnusat, objektiivset, neutraalset teavet sellest, mis see söömine siis tegelikult on. Mida süüa, kas ikka margariini või võid või hoopis võimargariini. Kas kõlbab kartul, kapsas, sool, suhkur, muna, liha, piim ja nii edasi. Aga need siis sõnajärg, professor Mihkel Silmerile. Alati on küsimus selles, et toitumisalaseid raamatuid on väga palju vigas, poesson nad müügil kuid kahjuks ei ole nende enamik aga midagi peale hakata. Minu jutt ei ole kunagi kriitikat kellegi suhtes ega kellelegi vastu, vaid milles on asi. Toitumine on muutunud täpselt samasuguseks äriks nagu relvamüük ja, ja ravimite. Ma jätan kõrvale selle mõtteväljendused, äri on alati halb, ei, seda mitte, kuigi relvamüük ja ravimimüük on üsna hästi reglementeeritud ja nii kerge ei olegi kusagil relva müüa või, või ravimeid müüa, seal on omad reeglid. Aga kuna toiduasjad on suhteliselt jäätud laokile, siis välja arvatud mõned hügieenireegleid on võimalik müüa peaaegu kõike seda selleks. Kui küsimus oli selline, et mis peaks inimene arvestama ja arvestama, siis minu hämmenduseks ei tea enamik inimesi oma reaalset tegelikult looduse poolt ette antud kehakaalu ja konstitutsiooni. Miks, sest inimesed ei ole toitunud tüüpilisel juhul normaalsed, mida ma selle all mõtlen, ma mõtlen selle all seda, et tegelikult on sõltumata sellest, et kas tegemist on Jüri või mariga või Johnnyga või pilusilmse inimesega või kollase ema nahaga inimesega põhiasjad on inimese jaoks ühesugused ja hämmastav on see, et totaalne osa inimesi, põhiasja ei tea. Ma toon sellise näite, kui seal ei ole vundament ehitatud, siis tegelikult ülejäänud peale ehitustele. Võimalik. Aga kummaline on see, et toitumise alal on umbes niimoodi, et teen ja söön mida tahes ja siis arvan, et kõik läheb hästi ja võib teha mida tahes, absoluutselt mitte. Vot ma toon sellise näite. Normaalne söömine, kui nüüd küsida veel kord, kui palju inimesi tegelikult päevas sööb, nii nagu inimese ainevahetus on ette näinud siis hulk on tühine, kui seda üldse. Ma toon ainult natuke ette rutates, näita inimorganism on nii üles ehitatud, et me hommikul tahame saada süsivesikuid. See ole meie maitseharjumus, toitumisharjumused või mis iialgi meie aineid, et see on niimoodi üles. Ma ei lähe keeluste termini, kui me süsivesikuid ei saa hommikul ütleme üldse hommikul süsivesikuid ei saa siis me oleme teinud esimese totaalse vea. Jah, meie organismi tubli tat suudab isena toota, kuid see on talle tohutu koormus. Kas neerud? Noh, ma kasutan sellist mõnusat eestikeelset sõna peavad jamama hommikupoole siis süsivesikute tootmise igasuguse sellise kraami valmistamine on tohutu raske. Tähendab, kui keegi elus on näinud ühe süsivesikumolekuli sünteesi skeemi seal tohutu energia ja ainekulu, küsimus on niimoodi, jättes hommikusööki söömata, nüüd peab organism ise selle kulu kõik tegema. Võiks öelda, tühja sellest, mul on tubli organism, saab hakkama, noh, ei juhtu midagi, juhtub küll. Vaadake, kurdetakse, et näete, äkki tuleb palju selliseid köha ja nohu perioodi Aini nakkushaigusi, minu vastuküsimus on see, kui palju nendest inimestest on nii-öelda normaalselt söönud, sealhulgas hommikul don näit. Et hommikul siia normaalselt siis ei ole vaja, maksan neeru, lahendada süsivesikute tootmise probleeme, need tulevad toiduga järelikult võitlemiseks mõne muu. Kasutame sõna jamaga, mis meie organismi nüüd ründab, oluliselt suuremad šansid. Nüüd edasi. Teil on kaks last, oletame, et kaksikud ma ei soovita iialgi teha eksperimenti, aga kui te tahate veenduda, et asi kehtib, võite teha, ma ei soovita teha nii, nagu öeldakse Ameerika televisioonis, et ärge tehke seda kodus järele, aga arutame natuke teistpidi. Teil on kaks poissi, kaksikud teevad, ütleme, kolmandas klassis üks sööb hommikul, teeme ise, teine on absoluutselt vähem konkurentsivõimes, sest tema maks peab tootma kõvasti veresuhkrut selleks, et tema aju saksa õppetundides töötada korralikult. Ma loomulikult lihtsustan natuke asju, kuid ma ei väsi kordamast, normaalsest söömisest on teadmised nulli lähedal, tegelikult meie tiim ja mina toonitan väga, meid produtseerib teooriaid ega seisukohti, vaid oleks suurem tänane aeg ja võimalus, kui inimesed teeksid endale elementaarsed põhireeglid selgeks, võiks veel öelda nõndamoodi, et noh, inimene tavaliselt küsib, et aga mis sellest kasu on, no paneme siis kasu rahakotile, mille sõnasi tõepoolest normaalne söömine on kestvalt, nii nagu ta peaks olema siis NATO-Vene, jääb teil nii-öelda vananedes vähem võimalusi kulutada raha tablettidele, mille liialtki kui on tekkinud muidugi selline jutumärkides lausa hüsteeriline tahtmine tablette ja süüa ja kõike muud, siis muidugi võib jätkata. Taevas selle eest, need on kallid ka palju kallimad, kui toit. Vaat normaalne söömine ei likvideeri Jüri ära kõiki hädasid, kuid tasub väga selgelt aru saada, kui vundament on üles ehitatud korralikult ja mille ehitamine ei ole mingisugune probleem, ei ole suuri tabusid ega keeldusid, siis on ülejäänud tegevus mõistlik. Nüüd nii või kui peab inimene tarvitama mingi haiguse poolt teatud ravivad, juhin veel tähelepanu. Kui teil on õige söömine, siis teie ravimi kõrvaltoimete organismile on oluliselt väiksemad, sest teil on vundamendiainevahetus nii-öelda funktsioneerib korralikult. On igasuguseid keelde ja käske on ju inimesed ise endale seadnud ja sealgi taga mingit teooriat. Teie olete teinud uurimusi enne, kui te selle raamatu kirjutasite ja üldse kogu oma teadustöö jooksul, nii et te võite niisuguseid väiteid, et inimesed jäävad võrdlemisi vähe toitumisest ikkagi kinnitada ka nende uurimuste tulemustega. Me oleme ka loomulikult end ise uurimusi, kuid toitumine on selline valdkond, ma kasutasin sõna äri, kus tõepoolest igaüks võib produtseerida raamatuid, raamatut Ameerika Ühendriikides, piimvalge surm, mis müüs teatud portsu maha, kuna pealkiri on efektne. Tegemist on jõhkra teosega, sest te võite ise vaadata, kui palju Aafrikas sureb nälga päevas lapsi, keda muuseas piim päästaks elegantselt ja võin ka siin juba praegu öelda, piimal ei ole viia vähematki viga, piim on üks paremini tasakaalustatud biovedelik üldse maailmas, aga see oli lihtsalt näide, et noh, võib igasuguseid raamatuid kirjutada, ei olegi teha uurimust, kirjutada efekte pealkiri lihtsalt nüüd, kuidas tegelikult sellised süsteemsed, raamatute asjad valmivad, ma ei mõtle nüüd meie raamatu taga, aga üldse olemas üks eriala maailmas, kelle valdkonda kuulukad, söömine, toitumine, see valdkonda meditsiiniline biokeemia, meditsiinilise biokeemia, nüüd see valdkond, kes ma veel kord kordan, tegeleb inimese organismi ainevahetusega ja kuna toitumine on ainevahetuse üks roosi, siis ta põhimõtteliselt tunneb ka seda toitumisse. Hüpatakse tuntakse, analüüsitakse materjali ja nii edasi, võib-olla tubli kokk, eks ole, ja võib-olla tubli politseinik ja võib otsustada, ühel hetkel ma tõin kaks äärmuslikku näidet, et vot vot ma kirjutan ka toitumiselavat võib kokku internetist võtta igasugust materjali, kuid see on täiesti ebakvaliteetne tegevus selleks, et taolisi asju luua. Või veel kord. Ta on tundma väga hästi inimorganismi ainevahetus, millega tegeleb meditsiinibiokeemia. Teine tingimus on väga lihtne. Tuleb olla kõrgkoolis seda ainet õpetanud, et miinium ütleme eesti keeles vähemalt paarkümmend aastat, et tekiks tõepoolest väga süsteemne ülevaade asjadest, loomulikult oma teadvuse uuringud, artiklite publitseerimised summeerib, jõuab selleni, kus ühel hetkel tõesti võib loomulikult kasutades ka meeskonda kirjutada raamatu, mis on, ma ei väsi kordamast inimorganismipõhine ja millele paraku alternatiivi ei ole. Jätkame saadet normaalse söömise rubriigiga siia juurde kuulub taas katkend samanimelisest raamatust. Kui inimene ikka tõepoolest millegi poolest erineb loomast, siis kindlasti vähemalt selle poolest, et ta lausa ebainimlikult armastab kõiksugu klassifitseerimisi. Mõni kodanik jääb kohe koguni haigeks, kui ta ei saa omaenda välja mõeldud klassifikatsiooni ka avalikult esinedes uhkeldada. Kui mõne kodaniku klassifikatsiooni aga kritiseerida, siis kodanik lausa loomastub seda kaitstes. Selge pilt. Põhjuseks on vaimne küündimatus, mis peamiselt tuleneb kestvalt normaalse söömise puudumisest. Aga olgu, inimloomusest lähtudes võiks söömistõepoolest mitmeti klassifitseerida. Tavaliselt on kasutatavad klassifikaatori alternatiivsed tervislik ja ebatervislik kõike söömine ja mitte kõike söömine. Viimase näiteks sobib taimetoitlus. Meie traktaat lähtub aga märksa sügavamast looduses tegelikult ka eksisteerimast ja põhimõttelise mast liigitelust normaalne ebanormaalne söömine. Ja et me keskendume normaalsele söömisele, siis anname siinkohal väga lühida, kuid täiesti piisava selgituse ebanormaalse söömise kohta. Nimelt, jättes kõrvale need juhtumid, kus inimese kui põhimõtteliselt ja olemuslikult kõigesööja söömisharjumused on kitsendatud tervislike religioossete eelarvamuslik veendumuslike, vennaskondlike, Isamaaliste, parteiliste, feministlikke või muude sarnaste seikadega saab ebanormaalselt söömist defineerida lihtsalt ja täpselt. Ebanormaalne söömine on olukord, kus normaalne kõigesööja ei oska ega saa kestvalt normaalselt süüa. Lausa pentsik on seejuures üks olukord, kus inimene on selle ise tahtlikult endale kehtestanud. Professor Mihkel Zilmer, räägime nüüd pisut kõhendisteetidest, mida te kindlasti teate, on väga levinud ja eriti noorema seltskonna hulgas, aga ikka ka vanemad inimesed aeg-ajalt kuulevad jälle üht-teist ja proovivad enda nahal järele. See tõenäoliselt on üks halb. Kõigepealt ma täpsustaks ühte asja, väga palju kasutatakse kas tahtlikult, tahtmatult äri huvides või mis iialgi vahet pole terminit täiesti valesti. Ma toon kaks näidet. Edistatakse ka eesti kirjanduses, aga mina alati räägin maailmas, ma ei räägi eesti asjadest, aga igal pool Edistakse terminiga taimtoitlane, vaadake, tasub ükskord aru saadud, te võite normaalse söömise raamatut lugeda. Terminid on täpsed asjad, eks ole, kellelegi ei meeldi, kui ta on panga juht, näiteks teda nimetatakse korstnapühkija. Tellerikski Elleriks ta solvub, sest tema tegelikult nimetus on teine, eks ole. Nüüd, kus tuleb välja see, et inimene võib nimetada, mul ei ole kellelegi vastu ennast taimtoitlaseks, kui Ta ei söö ainult taimi, vaid see midagi muud ka. Ehk paneme veel kord tähele, taimtoitlane on see kodanike, olgu ta kus tahes riigis, kes sööb ainult taime, vahva on lugeda näiteks niimoodi, et kusagilt kirjutasite, et oi, ma olen väga tubli taimtoitlane Ma söön taimi, siis ma seal muna, kala ja veel kustkohalt, nüüd ollakse taimtoitlane. Olgem täpsed tähele, kui te sööte kasvõi ühe loomse produkti taimedel juurde, olete, kes tegelikult te olete limiteeritud segatoitlane normaalsesse, seal raamatus on sellest pikalt juttu. Toonitan veel kord, et ei saa ennast nimetada taimtoitlaseks, kui ei ole tegelikult taimetoitlane, kui ollakse panga juht, ei saa ennast nimetada korstnapühkija, eks ametlikult mis on selle asja veel sisu. Et siis on nimelt selles, et tihti öeldakse niimoodi, et vaata, mina olen taimetoitlane, keegi ütleb niimoodi, söön näiteks kalu. Loomulikult ei ole taimetoitlane, nüüd käib juurde selline jutt, et vaadake, kalumas on sellepärast, et loomi tapetakse, loomade seal stresshormoonide tahtsin. Minu küsimus on alati väga lihtne, kas kalad surevad, vanadus, surm, siis tulevad kalurid nuttes, korjavad üles, ütlevad teate. Me peame viima teid toidulauale. Tähendab, inimestel ei ole mõtet, ükstapuha kellel, olgu ta siis riigikogu liige või mistahes teadlane või kes iialgi edvistada lauset ja terminitega, mis ei ole korrektsed. Ehk veel kord, taimtoitlane tähendab ainult taimede söömist väidet, taimetoitlane oleks tervem, kui segatoit on täiesti laest võetud. Miks ma nii pikalt rääkisime? Sõna dieedist on tehtud tegelikult samasugune asi, kui me võtame, mis tähendas dieet algselt hipo kraates, arstiteaduse rajaja võttis sellega dieet tähendas algselt ju söömist toitumist, dieeti ei tähenda mitte mingisugust toiduretsept loobumis loobumist muutus ja nii edasi. See on vastand vastents sõnale toitumine, söömine kui me kuuleme tänapäeval sõna teed, siis tekib selline mulje ahah, midagi ära keelatud, midagi seal lubatud. Tuleksid Alglati juurde tagasi, dieet on tegelikult toitumine, jah, kui me paneme sinna sõna ette raviteed, siis on selgelt kohendatakse toitumist ümber vastavalt haiks dieetide juurde tagasi tulles. Väga vahva on lugeda. Eesti talupojamõistus on alati väga huvitav, et ütleme, kust võetakse informatsioon, et dieeti on tohutult palju, absoluutselt mittejutud kümnetest tuhandetest või sadadesteetidest, andke andeks, on sulaselge vale, miks? Sellepärast et maailmas on ainult seitse kuni 10 dieeti, millel üldse teadushuvi pöörab küsima, et aga miks neid ei saagi väga palju olla. Ühel põhjus analüüsi väga lihtsalt lahti. Vaadake, inimene vajab süsivesikuid, valke, lipiide, mineraalaineid, vitamiine, vett, neid on kokku kuus. Kuidas saab uuest asjast kokku keerutada kümneid tuhandeid tihete? See ei ole absoluutselt võimalik, ehk veel kord, kordan, kui keegi räägib tohutuma arvutateetides, siis on see suisa sirge, vale või siis tõepoolest, kui me hakkame niimoodi mõtlema, et kui ma ananassimahla segasin kartulitega, siis seal üks teed. Kui ma nüüd kartulid peenestasin, eras, panin sinna juurde tilgake porgandimahla, siis oli teine, teeb no see ei ole tõsiseltvõetav informatsioon, ma veel kord toonitan väga seda rääkimised, tohutum arvudest, dieetidest, uutest efektiivsed liitidest ei ole absoluutselt mitte midagi muud kui sulaselge äriline tegevus. Juhin ühele lihtsale asjale tähelepanu. Raamatus lehekülg 200 on toodud inimorganismi toitumise päevane skeem väga toonitanud, see ei ole teooriaga seisukoht. Nii on inimesed Laine majanduslikult ette nähtud. See on täiesti tema enda asi, kas ta seda teeb võimet? Minu soovitus oleks teha, sest lõppkokkuvõttes tuleb see kõik muidu kinni maksta. Nüüd miks ma seda väga toonitan, vaadake, kui teie söömine on nii, nagu inimorganismile on ette nähtud, siis nota bene vajadust eriliste dieetide järgi automaatselt kaob, seda ei ole üldse vaja. Võtame teise näite, aga okei inimesena, kus siiski haiguse puhul peab see päevane skeem olema õige. Seda üldjoont tuleb nii või kui järgida nota bene kui nüüd haigusest sõltuvalt on vaja mingisugust muutusi teha, siis, kui vundament on õige, ehk päevaskeemi jälgitakse, siis on selle muutusega efekt olemas. Vastasel juhul ei ole nii, et, et ei ole tohutuma tunnikud teete, ei ole imedieete, on olemas täpselt kehtivat terminit, on olemas rämpsinfo. On olemas rämpstoit ja on olemas ka uue terminina rämpsdieedid. Mis puutub Velteetidesse, siis ma üle märkuse veel ütleks, et väga vahva on lugeda selliste kirjutiste, kelle mõni ka Eestis helistab sellega, et on veregruppide järgi toitumine. Muuseas on laest võetud materjal kunagi omal ajal maailmas, millega tehti äri kõvasti, milles on küsimus teisipidi, kust võetakse see mõned niuksed? Huvitavad nüansid, ütlen, võib pikalt analüüsida ka natuke lühidalt, vaadake, kust võetakse see, et on olemas neli veregrupp. Looduses ei ole klassifikatsioon looduses on olemas ühtne süsteem, inimene kehtestab klassifikatsioonis, inimene ise otsustab klassifikatsiooni selles mõttes vajalikud, et inimesed saaksid rääkida, enam-vähem ühtemoodi aru, noh, selleks peab tõmbama mingid piirjooned vahele. Looduses ei ole klassifikatsioon, kust võetakse, et on neli veregruppi. Kui võtta teised pinna valgud hinnatakse pinnavalkude kompositsiooni järgi, siis tuleb muuseas 24 veregrupp, et ka kõik asjad meil suurde segadusse absoluutselt segadusse, vaid ma juhin tähelepanu, kust võetakse see arusaam, et on neli veregruppi ja selle järgi jääb toituma. Kui teiselt veregruppe võiks teise klassifikatsiooni järgi olla 24, siis peaks nagu 24 erinevat toitumist, olen nüüd edasi, kui ema organismis kasvab uus organism, siis on ju väga tihti nõndamoodi, et uuel kasvaval organismil on teine veregrupp, kas siis ema toitudes veregrupi järgi näide on üsna jõhker, aga Toomest näide tapab siis oma organismis olevat noort organismi, saad aru, see veregruppide järgi toitumise asi on absoluutselt puhas äri ja absoluutselt mitte midagi rohkem. Aga noh, rahvale nii-öelda veel paar huvitavat asja ja mina olen ka kaks uut toitumise veregruppi avastanud. Esimene veregrupp, ma nimetasin seda FX kaks suurt effi eesti talupoeg ütleb selle kohta, et see on väga huvitav veregrupp ja, ja see tähendab seda, et kellel on veregrupp F F see võib süüa ainult fast food, siis rämpstoitu. Teine veregrupp, mille me tegime, hakkan kindlaks, kannab nimetust lühendit. G m o Ma usun, et väga paljud teavad, mis GMO tähendab ja ma veel kord toonitan, et kellel on keeemmo, veregrupp, see võib siia ainult geneetiliselt modifitseeritud toit. Et head isu veregrupi järgi toitumise võllanalja mõeldaks sõna võlla ära, aga vaadake, tammust huumor tõepoolest, aga ma usun, et iga vähegi mõistlik kuulaja saab aru, et ei tasu ennast hakata lollitada laskma veregruppide järgi. Ehk küsime veel kord niimoodi, vaadake, inimene oma pika evolutsiooni jooksul on ellu jäänud. Kuidas jäid ellu eskimod? Andres, kõik, kes sõid üht-teistsugust toitu, kuigi neil veregrupid erinevad, tähendab, ei ole mõtet lollitada, aga kui inimene tahab raha maksta lolluste eest, see on vaba maa, vaba maailm, kõik võivad maksta. Normaalse söömise teema alustuseks pakume taas kuulata katked samanimelisest raamatust, et siis jätkata juttu professor Mihkel Zilmer, iga. Inimkonna ajalugu, see on sööjate ajalugu. Absoluutselt kõik ajaloolised isikud on olnud sööjad nagu muide ka need isikud, kes pole ajaloos midagi võimsat teinud, näiteks kalevipoeg Sulevi poeg, Olevi poeg ja nii edasi. Ajaloolisest küljest vaata aga kas või vanu roomlasi. Keiser Augustus sõi kasvava nisu seest umbrohtu mis osutus hiljem rukiks nooli talla ka suurepärane normaalse söömise intuitsioon. Peame nentima, et oleme jõudnud inimkonna arengus sinnamaale, kus teatud kodanike peade arvates pole midagi ohtlikumat kui söömine. Kuivõrd pole teada ühtegi toitu, toiduainet ega toitainet, mille kasutamise eest pole meid hoiatanud kas või üksainus naabrimutt. Alternatiiv ikutest, matemaatikute skeemikutest, filoloogide meedikutest, bioloogidest, farmatseutidele rääkimata, teatud meediku üle ei saa ega tohi seda muidugi mitte kuidagi pahaks panna. Miks, sest tõenäoliselt on meditsiinivärk umbes sama vana teadus, kui seda on filosoofia. Juba stoikud ütlesid, et pole olemas ühtegi sellist lollust, mida poleks ütelnud kas või üksainus filosoof. Ja teatud sorti meedikuid on ju olnud rohkem kui filosoof. Kõigepealt peaks lähtuma sellest, et me oleme elusolendid ja meil on toitumises vaja kindlat tasakaalu, tähendab ja toitainete põhigrupid peavad tegelikult olemas olema. Inimorganism ei vaja toiduainete toiduained, on kartul, kapsas, lihane inimene, organism vajab nendes toiduainetes olevad toitained. Toitainet on amino, bet, valgud, süsivesikud me edasi ei ole Jüri, ega marile, individuaalset süsivesikute ei ole Jürileja marile individuaalsed aminohapet. Me vajame neid toitained, kuna need ei ole individuaalselt, siis kuidas saab olla nii-öelda absoluutsed indiviidipõhine toitumine et need asjad asuvad kartulis kurgis või tomatis või kapsas? See on absoluutselt teine asi, tuleks ju väga selgelt aru saada, et ei ole sellist, et üks kodanik peaks kartulit sööma, teine peaks kurkis ma absoluutselt mitte. Maja on ju neid lihtsaid komponente, mis seal on olemas ja seal ei ole inimeste vahel vahet. Eesti riigist tundub olevat suur probleem, mis muuseas välismaalasi, asjalikke inimesi ja väga muigama. Viimasel ajal levib seal informatsioon, et kartulit ja liha ei tohi koos süüa, selle kohta ei oskaks midagi muud öelda, kui, kas tõesti on vajale jõuda eestlastele ka selles mõttes maailma tippu jutumärkides, et olla Guinessi raamat kui üks lollusi kõige rohkem usku rahvas, eestlased on muidu olnud kogu aeg tublid ja muuseas, mina olen väga suur eestlaste Eestimaa patrioot, ma olen ka kirjutanud laulu tuhanded külad, et Eestimaa olen Patriot siiamaani, kuid milles on asi, kuidas meil õnnestub üldse süüa niimoodi, et me ei söö neid toitaineid ühe korraga süsivesikuid, valke, aminohappeid, nii edasi? See on ju tehniliselt võimatu ja me kõik kujutame ette, et on olemas rakk igas rakus, olgu kartulirakk, vili, haarak. On olemas süsivesikud, valgud, aminohapped, vitamiinid, mineraalid üheskoos, kuidas meil õnnestub neid eraldi süüa? Absoluutne absurd, eks ole, kartul ja liha ei puutu absoluutselt asjasse. Need on toiduained, aga me ei vaja mitte toiduained, vaid meie vajame toitained. Väide on tavaliselt ka veel lisaks, et meil on nagu seedetraktis ensüümid niimoodi, et nad nagu ei saa töötada liha ja kartuli kal. Inimorganismile loll loodus on näinud ette ensüümid küll tolle, küll dolla jaoks, neil ensüümide ei ole absoluutselt tähtsust, mis järjekorras need asjad meile jõuavad vaibuda tööle hakkavad selle asja saabumisel need ensüümid. Arvamus on totaalsem juhul ju ainult välja öeldud seisukoht, millel ei ole tegelikult sisulist alust. Mina ei kuluta oma meeskonnaga hetkegi aega oma bioloogilist elu arvamuste väljaütlemisele. Tähendab seal, kus ma ei tunne asja, olen ma tõesti täpselt samasugune, et ütlen välja arvamuse, kui on vaja, eks ole noh näiteks, kas mulle meeldib, vot see või see asi, eks ole, riigikorralduses oletame, et ma ei ole spetsialist, ma ei tea seda, kuid professionaalsel alal, kui inimene on professionaalne arst, siis kui ta diagnoositi tuberkuloos ja siis ei teki sellist hetke, et aga äkki see on ainult tema arvamus, professionaalid, kui nad on asja kindlaks teinud, ei ütle arvamus oma professionaalses valdkonnas. Mina toitumise alal ei räägi arvamustest ja seisukohtadest. Veel kord kordan, igaüks võib rääkida, mida soovib, kuid ma soovitan aru saada, et arvamuse ja tõe vahel ei ole alati võrdusmärk. Toon sellise väga lihtsa näite. Televiisor katki, kutsuge tänavalt järjest sisse, inimesi ühekaupa pelgavad pange palun minu televiisorit mängima, proovitakse mängima panna, öeldakse, et televiisor katki, aga see ei aita teid karvavõrdki. Kui nüüd üks nendest tuppa tulijatest oleks see kodanik, kes ütleb, et diood seitse tuleb ära vahetada, tan professionaalsel alal. Sellest on kasu. Arvamusi, olge kõik lahked avaldama, arvamused ei võrdub loomulikult tänapäeval, internet on hästi levinud, internetist võib leida absoluutselt mistahes asja, kuid ei tasu silmas pidamata ühte veel asjade internet tekkis algul, inimesed on edevad, mina samasugune nagu kõik teised ikkagi edev. Milles on asi interneti algaastatel esimestena pandiga väärtuslikku materjali inimene tahtis, et vot minu mingi infod kellelegi info läks mööda maailma, kuid õige pea saadi väga lihtsalt aru, et internet on heas mõttes täpselt samasugune ka äriobjekt. Ja kui nüüd keegi arvab selles arengufaasis, kui internet on jõudnud, keegi paneb internetti tasuta korralikult põhjendatud informatsiooni? Absoluutselt mitte, see on juba ammu lõppenud periood. Teiseks, miks on tohutult palju ka internetis toitumisalast totaalset rämps informatsioon, sest igalühel meeldib olla edev ja produtseerida, mis on viimase kahe aastaga veel halvemaks läinud, asja juures ei tasu ära unustada. Maailm on väga heterogeenne ja me oleme jõudnud sinna faasi, kus pahatahtlikud pannakse internetti ka neid toitumissoovitusi, mis on tõsiselt tervist kahjustavad. Seda lihtsalt istub kokku seltskond, kes produtseerib sellise info mööda maailma laiali tohutama levikuga ja teevad nalja, aga räiget nalja, eks ole. Nii et minu soovitus on seetõttu veel kord väga lihtne, inimorganismi põhitõed on olemas, põhitööd on ammu teada. Ei ole vaja minna hasarti, kui keegi kirjutab artikli pealkirjaga muuseas ei ole üldse mõtet lugeda lõpuni pealkirjaga niimoodi, et teadlased on toitumise ajal teinud äsja revolutsioonilist avastusi seal absoluutselt mõtet või kui keegi teatab, et vaadake, see uus dieet on tõeline lahendus, siis võin teile öelda 100 protsenti paneme juurde 101 koma protsenti, on see tegemist äriinfoga, rumaluse infoga või millest tahes Cap põhiseisukohad. Põhiarusaamad kehtivat asjad on ammu teada meditsiiniliselt Pyokimal aastakümneid teada ja ka toitumise inimorganismile kehtiv skeem. Põhimõtteliselt on asi, milles, kui ei ole paigas inimese organismi, põhineb päevane toitumisskeem, siis põhimõtteliselt teised tegevused, andke andeks, on täielik klikk, kogused ja hulgad, mida inimene tarbib sõltuvalt kehakaalust, jaga füüsilisest aktiivsusest. Kuid päevaskeem jääb ikkagi paika. Kui inimesel on haigus, jääb ka päevaskem paika, loomulikult sõltuvalt mõnest haigusest tuleb mõni toiduaine tõepoolest. Kuid see valik on piisavalt lai, et teised saaksid seda asendada. Veel ja veel kord, kui vundamenti ei ole, on ülejäänud tegevuse Klectic. Jätkame saadet normaalse söömise teemaga, professor Mihkel Silmerilt, aga enne seda veel katkenud samanimelisest raamatust. Inimorganismi ehituse ja talitluse süsteemsel tundmisel arvestamisel põhinevad toitumisalased süsteemsed. Põhitööd on püsida õed. Seega pealesuruv, hüplev ja hüsteeriline muunduv pseudoinfo, nagu näiteks teadlased avastasid just täiesti uued revolutsioonilised. Nüüd on leitud täiesti uued seisukohad. Suhkur on valge surm, kolesterool on ateroskleroosi ainupõhjus ja nii edasi on lihtsalt tendentslik, asjatundmatu osav abivahend enda või organisatsiooni fondikeskuse projekti ja nii edasi tähtsustamiseks. Mingi asja võimsaks promomiseks teenib lõppkokkuvõttes sinu igakülgse lüpsemise eesmärki. Termin toidulisandid on äärmiselt ebaõnnestunud termin, miks sellepärast, et toidulisandite alla kirjutaksin kogu aeg panema vitamiine, aminohapped, mineraalained, kuidas nad saavad olla toidulisandit, kui nende teaduslik termin on toitained, see, neid keegi saab purgist ei muuda ju neid mingite lisanditega, need on täpselt samasugused toitained. Kas neid nii palju tuleks süüa juurt või mitte, see on juba omaette. Nii et ei ole olemas toidulisandeid, vaid on olemas needsamad toitained, kapslites tabletid ja nii edasi, muidugi on ka loetelus selliseid asju, mis ei ole toitained, näiteks kreatiin, kreatiin ei kuulu toidulisandi hulka, kreatiin on inimorganismis olev ühend, mida inimene võib ka manustada väljastpoolt, kui selleks on vajadus. Aga ikkagi vale, see on ikkagi vale, tähendab, ei ole sellist asja nagu toidulisandite toidule ei ole vaja midagi lisada, juurt toit ongi seesama, kus kõik on olemas. Loomulikult võib seda olemasolevat kraami anda suuremas koguses, kui on, noh oletame, inimesel on tõsine haigus ja on vaja lisada näiteks juurde kaltsiumi-magneesiumi, noh, tanud, ütleme, kaltsiumi-magneesiumi imendumishäired, siis Igase lisatav kaltsiumi-magneesiumi muuta toidulisandiks, sest ta on ikkagi toitaine, et terminoloogia on selle kohta totaalselt vale. Aga nende kasutamist, kuidas seda kommenteeriti? Kui lühidalt öelda, need küsid alati mind alati huvitav, et miks selline terminoloogia on vale arusaam Valevat põhjus on väga lihtne. Jutu alguses sai öeldud, et toitumise ja toitumisalane info on muudetud ka suureks äriks, eks ole, äri alati. Aga milles on asi, kui ma toon sellise näite, kui te tahate tulla nüüd ütleme, maailmasse normaalses riigis turule uue ravimiga aktsiis tuleb vastava riigi ravimiametist saada, load, kõik need asi, mis on täiesti normaalne, noh, kõik peab olema tõestatud pakend, säilivus, Jenetlast kui te tahate müüa leiba või saia või vorstidega, siis te peate ka jälgima teatud reeglid tootmispeab olema korralik, sanitaarse edasi kauplus peab olema need. Mõlemal juhul tuleb turule tulijal teha, kapitaalseid pahutaks, kulutada raha, resurssi, maju teha iialgi selleks, et leida see niiskus, eriti takistus ei ole, ongi võetud kasutusele termin toidulisanditest. Toidulisanditega ei ole karmi ravimiameti kontrolli ja ei ole ka karme nõudeid igasuguste asjade suhtes, tähendab, on aga kõik nõuded on oluliselt kõrgemad ja seetõttu näiteks ma ütleks jälle musta huumori, on Eesti talupojahuumor, näiteks kui teil oleks tahtmine teha selline asi, de küpsetatakse teises aias, aga nimetatakse selle toidulisandiks. Ja annaksite seda käest, ütleme üks edasi siis tegelikult ei saa keegi teil seda keelata, sellepärast et kui tehakse analüüsid, vaadatakse, sööda, on midagi vastunäidustatud, elage, te ütlete, et see ei ole, sain seal toidulisand, nii et toidulisandid on see niiskus, on reeglid väga nõrgad ja seetõttu pannakse kõik asi toidulisandid alla. Kordan siin terminoloogia täiesti vale. Kahjulikud nad tõenäoliselt ei ole, aga rohkem võib-olla tasuks arvata, et tegemist on äriga. Ma ei taha nüüd olla see, kes kuulutab kogu Eesti rahvale, et nad on kasulikud või kahjulikud, mitte sellepärast, et ma ei tahaks seda öelda natuke analüüsiksin teistmoodi, tulen jutu alguse juurde või jutu sisu juurde tagasi, kuidas saab inimene katsetada enda peal toidulisand, et kui tema põhitoitumine ei ole olnud õige, tähendab, kui teil ei ole ehitanud üles vundamendi normaalse söömisega, siis selle toidulisanditest andke andeks, ei saa kõige vähematki abi ja kui vundament on olemas, siis on tõend poolest teatud toitainete, mitte toidulisandite, toitainete, vitamiinide, mineraalide, teatud lisatarbimine mõnes situatsioonis täiesti õige ja täiesti abistanud, kuid veel kord kordan, kui vundament ei ole, siis on see tegevus täiesti mõttetu, raha raiskamine nüüd edasi mitte kindlasti ei ole nende toimet nädal aega kahega. Mitte kindlasti ei ole niimoodi, et ostan nüüd purgid selliseid, noh, jutumärkides toidulisandid ja tarvitan, tervis läks väga ruttu korda. Kes see informatsioon on kahjuks vale, mõnel võis ka tervis korda minna, aga see ei tulnud sellest toidulisandist oskus ehk üks asele uskumine ja teine asi on, vaadake, alati on ajafaktor. Miks sellised dieedi soovitavad päris paljudes maailma riikides, kes noh, ütleme päris välja teevateediga räiget äri? Ei, alati ütlevad niimoodi, et te peate tegema seda kolm kuni kuus kuud, ei tasu hetkegi ära unustada, et on väga palju inimesi, kellel kolme ja kuue kuu jooksul läheb nii või kui 100 üle. Kuna nüüd ta sattus selle dieedi soovitaja juurde, siis õieti soovitaja on ka pisut tark, eks ole, soovitav kolm kuni kuus kuud ja ta läks üle ja siis on inimesel selline kindel veendumus, tegid muutuse, aitas, väga vahva oli vaadata nõukogude televisiooni, kus oli selline tegelane nagu Kaspirovski Kaspirovskil oli supervõimaluse saada legendaarne kuulsus, tänu millele kui korraga kuuleteid mingi 100 miljonit televaataja ja te räägite niimoodi Tritsatadindrizzatva, eks ole, siis räägite veel niukseid karmi pilguga päris pikalt siis kui tal õnnestub rääkida sellest televisioonis umbes kaks kuud, kolm kuud, siis selle aja jooksul meditsiinis on ammu teada, saab tohutu hulk inimesi iseeneslikult terveks ja, aga kuna kõik on vaadanud Gazprovski saadet, siis ei tõesta enam mitte kellegile, eriti inimesele, kes kerges usub asju, et Gazprovski aidanud, tema ütleb, aga kuidas ainult mina kuulasin televisioonisaadet sain terveks. Meditsiinis on teada, iseeneslikult terveneb päris oluline hulk inimesi, muidugi sõltub haigusest, loomulikult ei tervene vähist, kuid on ka üksikjuhtumeid, kus isegi neljanda astme vähist inimene ootamatult hakkab tervenemiseks. Veel kord toonitan, dieedi ravi pakkujad kasutavad tegelikult teadlikult või teadmata sama mudelit imedieetide pakkujad, muuseas need kõik rämpsdieedid tegelikult sellega ainult lollitavad kodanikke muidugi teenivad natestises kodanikke, kellel on probleeme, on päris palju. See-eest ollakse väga palju nõus välja käima, seda tunnevad ikkagi, kellelt tervised käest läheb, kui palju elukvaliteeti. Langeb täiesti kindlasti, kuid kui oma vundament panna paika normaalse söömisega inimorganismi põhised, siis see ei ole üldse kulutus. Ainult et kui see vundament juba väga kaua näiteks ei ole paigas, siis vististi on raske kohe ümber pöörata seda suurt laeva. On üks väga tore tähele paneb, maailmas ei ole mitte oluline, kuigi ka see on pisut olunemite eluea pikkus. Rootsis on väga pikk eluiga, aga mul ei ole Rootsi ühiskonna vastu midagi. Kuid Rootsis on ju väga palju inimesi elu viimastel kümnenditel tõsiste neurodekoratiivsete haigustega. Sellest on kahju. Prantslased, hispaanlased ütleme ei ela väga väga pikalt, kuid oluline on elukvaliteedile. Tahate öelda, et pigem vähem, aga paremini. Ei, mitte seda, aga kui inimene elab 75 aastat, kaheksandat aastat 25 aastat ja ta on lõpuni kõrge kvaliteedi biokvaliteediga, sellel on omaette väärtus, ehk kommentaar teie küsimusele, mida te ütlete, et aga äkki on hiljaks jäädud nüüd? Absoluutselt mitte, sellepärast et igal hetkel sõltumata vanusest, on inimese käes see võimalus. Kas nüüd jätkata, et õieti ja garanteerida peo kvaliteet on kindlasti parem, mis on täiesti kindlasti parem või jätkata vanamoodi ja kurta ja nuriseda ja vaevalt käia ja kanda sinna suuri summasid. Täpselt nii ma selle kohta ütleks veel niimoodi. Ma ei olegi mitte kordagi kasutanud kala selliste selgituste. Teate kui on normaalne söömine, siis kõik mured on murtud, mitmed asjad loevad, kuid täiesti kindlasti tasub aru saada veel ja veel kord, milles nad inimese organismi jaoks on teatud kindlat põhiseadus või reeglid, kui neid põhireegleid eirata, siis muuseas läheb ka aega aastakümneid, kuni hakkavad jamad tulema. Kuid kui põhireeglid on paigas, siis täiesti kindlasti, elukvaliteet on parem, täiesti kindlasti jääb kulutusi vähemaks ja täiesti kindlasti on ka probleeme oluliselt vähem, sest ega organism ei ole loll. No ma toon ühe näite, kui, et söömine on normaalne, teie päevaskeem on õige siis ka sel juhul võite te jääda grippi, kuid nutab NB. Gripist tekitatud tüsistused võimalus on oluliselt väiksem, sest organismil on kõik Key muu koha peal ja ta suudab noh, nii-öelda selle paha asjaga saada valutumalt hakkama. Kuid kui teil on see asi, ligadi-logadi hommikul ei söö, nüüd lähete ühiskondlikku transporti, keegi aevastab näkku, saate tõsise nohu ja köha võeti selle oluliselt vingemat läbi ja ütleks veel, et see jätab teile kindlasti jälje. Ühtegi häda ei saa organismi ära likvideerida puhtalt oma vaimuga, vaid haigustest välja tulekuks. Nohu, köha, likvideerimis kulutab organism kahte asja, materjali ja energiat. Materjali energiat, ta peab kulutama samal ajal mingisuguseks, noh, ütleme asendustegevuseks vajutame veresuhkrut valmistuma, siis ta oli ju loogiliselt ei ole võimalused nii suured kui normaalses situatsioonis. Nii et normaalne söömine, normaalne päevane skeem on absoluutne alus selleks, et, et organismile anda šanss halbades tingimustes maksimaalselt tegutseda, kui seda ei anna, on su enda mure, ei tasu siis muretseda, et vot see on haige, raha läheb sinna jube palju lähebki, sellepärast et lollused on ise tekitada. Normaalne söömine. Tänane jutt tuleb tasakaalustatud segatoidu tähtsusest aga enne veel, kui professor Mihkel Zilmer sellest lähemalt räägib. Katkenud normaalse söömise raamatust. Normaalne söömine ja kehaline aktiivsus on kaks põhifaktorid, mis kindlustavad inimese ainevahetuse kaudu tema tervisliku seisundi ja maksimaalse füsioloogilise heaolu. Kestvad puudujäägid ja liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem struktuurseid või talituslike häireid inimorganismis, mis avalduvad haigusliku seisundina. Toitumishaiguste tagapõhjaks on kauakestev väär toitumine. Aga põhjaks on mõnigi kord ka vastav geneetiline eelsoodumus. Kuid see realiseerub kindlal keskkondliku foonil. Üheks võimsamaks fooniks on kauakestev väär toitumine. Kestvad puudused. Toitumises põhjustavad mitmeid häireid. Nõrgenevad kaitsesüsteemid, pidurdub, haavade paranemine, väheneb lihaste jõudlus, lõpuks langeb ka vaimne võimekus. Tihti kõlab selline lause, et minu organism ütleb ette, et mida ma tahan, et see kindlasti ei ole niimoodi, sellepärast et kui Aafrikas ei ole mingi kodanik iialgi šokolaadi söönud, siis talle organismi. Ei ütlete, et ta tahaks täna sokolaadi, eks ole. Küll, ütleb organistelised kriitilisi asju ette, mida me väga hästi, kui meil on janu, siis organismi haavab signaali, eks ole. Me peame vedeliku saama, kuid kindlasti ta ei ütle niimoodi ette, et vot nüüd ma tahaks šokolaadi. Homme mulle sobiks tomat, seda mitt. Organism arvestab kogu aeg seda emale, parim on see, kui me saame võimalikult heterogeensed doi ehk jälle ka raamatus on toodud, ei väsi kordamast. Sega doi. Ta on selline mitmekesine segatoit on absoluutselt see situatsioon, kus nutab ene materjal, energia saadakse kõige paremini kätte oma talitluse korrashoiuks. Igasugused juba kõrvale nihked on probleemid, ega ei tasu nüüd aru saada, raamatus on niimoodi, et kolm neljandikku on taimne, üks neljandik loom, selle üle ei tohi hetkegi muretseda. Tont võtaks, et kas mul täna on niimoodi reformima, tuleb aru saada, põhisisust kumbagi poolt ei saa kestvalt ära jätta. Ei saa orienteeruda ainult taimele jäis orienteeruda ainult homsele. Ei ole mitte midagi häda, kui kellelgil on loomset osaledes ainult 10 protsenti. Kvaliteetne loomne osa katab selle väga hästi ära. Kuid veel ja veel kord kordan, kestvalt ei saa ära jätta. Kestvalt ärajätmine tähendab seda, et on tekitatud tõsine ekstreemsust. Sekstreemsus tuleb kinni maksta. Donandi ühe näite, oletame, et tõepoolest homme kodanik x ta taimetoitlaseks tuletan meelde taimetoitlane on see, kes taimed nüüd, kui küsima niimoodi huvi pärast, et millal võiks hakata tal nagu jamama tulema, siis vaadake, loodus on seda ette näinud, sest inimesel on pika evolutsiooni jooksul elamise jooksul on inimkonnal, eks ole olnud, on ju ju tihti olnud selliseid perioode aegu, kus ta ei saa mõlemad osa kätte, noh ütleme, koopainimene ei saanud seda looma maha lüüa sel päeval tal jäi kaks, kolm päeva veel nädal aega liha sööma. Ega see ei ole organismile probleem, organism on näinud ette päris pika võimaluse vastu pidada, tulen tagasi selle taime juurde, okei, homme hakkan taim toitleks otsaga nüüd, kuna ette on nähtud võimalus üsna kaua olla, okei, veel siis nutab ene tõepoolest esimene jama, mis hakkab tulema, tuleb umbes. Kui inimene on tõepoolest ainult lepingu kokku saab ainult taimi, taimi, taimi, taim, taim, mitte midagi muud. Siis paneme tähele, esimesed jamad tekkima kusagil aasta-kahe pärast. Sel juhul, kui on kogu aeg, on tantaim mune absoluutselt, sest lots on, meie organism on võimatu, on ette näinud nüüd millega hakkab meelde jama, miks ta nii kaugele on jõutud. Nii üks kriitilisemaid momente on üks selline vitamiin nagu B 12, seda me saame ainult loomsest kraamist. Aga loodus on tark. Teadlased võib tulla nii-öelda probleeme, teise toidupoolega. Keskmised on inimestel selle vitamiinivaru üks kuni neli aastat, nüüd kuna see on kriitiline vitamiin esimene, kellega probleem on siis päevane vajadus organismi lastud kolme mikrogrammi üliväikseks. Ehk saate aru jutud, et vaadake, et ma olen kaks kuud taimetoitlane? Hästi on ju mõttetu ressursi tühjaks nühkimine võtab teatud aja, kui keegi tahab kihla vedada, tulen nõust vedanud kihla, kuigi ei armasta vedada, kui ma tean, et asi lõppeb minu kasuks, kui keegi soovib, noh, inimesed tahavad raha, eks ole, nõus, veame kihla, teeme sellise lepingu, et kodanik x hakkab taimetoitlaseks ja mina ütlen nüüd ära, kodaniku liigsel hakkab kolmandal-neljandal aastal tekkima, tõsine oli, ei ole mõtet kihla vedada, tervist, ei ole mõtet rikkuda. Targemini jutust veel aruorganismid, karda lühiajalisi teatud, noh, kasutan sõna viltu, söömissiis oleks inimkond ammu maha, suurt organism ei karda, ühekordsete vitusin vist üldse, ehk kõige imelikum kuulata inimese enda vaimset töötlemist niimoodi, et siin on väga tore peolaud. Vaadake, ma ei saa süüa, mul on kehakaal suur. Pagan võtaks, selle negatiivse töötusega olete tekitanud organismile juba rohkem jama kui selle ühekordse söömisega. Kui on tore laudja, te tahate süüa, siis olge rahulik, organismile ühekordset mööda söömist ei kujuta kõige vähematki probleemi ei ole tuulelipp, me ei ole nõrk. Inimene on ilmselt nii targalt üles ehitatud, et kas me kõike tänasel päeval teamegi, aga niisugused suuremad lollused suudate siiski kompenseerida päris pika aja jooksul. Täiesti kindlasti ja ei hakka probleeme kahe kolme kuuga kõige vähemat, kui olla tõesti sõna õiges mõttes taimtoitlane näiteks nüüd võtame teise poole. Väga huvitav on maailmas kuulda niimoodi, et vot jah, et selle pärast nagu loomset toitu tasuks süüa, et seal nagu tuleb haigus, rokk, kustkohast on olnud läbi aegade sellised huvitavad asjad nagu eskimod, kes elasid tsivilisatsioonist suhteliselt isoleeritud oma külmast kandis või indiaanlased, kus iialgi eks ole, kellel on nõndamoodi, et kuna noh, ütleme need, kes sattusid sellisesse makrapiirkonda, kus kevad ja suvi on lühike taimel on vähe küsima, et kuidas oli nende toitumine, nende toitumine umbes niimoodi, et tuletan meelde, et see nii-öelda füsioloogilised nagu väga sobiv on kolm neljandikku taimsete üks neljandik loomsed ja näiteks ütleme meiskimatel oli umbes niimoodi peaaegu pooleks, kuna taimset kraami on lühike aeg varuda, eriti palju ka ei õnnestu, siis nende söömine oli umbes pool pool 50 50 võib-olla isegi loomne oli 60 ja taimne oli 40. Ja nüüd, kui vaadata huvi pärast, kas need olid siis jibe haiget ei olnud, muuseas siiski see on ka ametlikud korduvalt uuritud, isegi kuna nad olid olemas veel üsna hiljuti, noh nüüd on nad juba segunenud tsivilisatsiooniga ja neile tuleb igasugust toitu, ei ole ju mitte mingisuguseid kardiovaskulaar tahikus. Kuidas saab loomne toit, Cartivaskulaarsed haigusi põhjustada? Nagu väga imelik ei tasu toidu kaela kirjutada neid hädasid, mis on nii-öelda ühiskonna arenguga muidu juurde tulnud tohutama närviline tegevus, pidev koormus, pingutused, mis iialgi ütleme, närvilisus, kõikvõimalikud muud asjad, tähendab, toit ei ole olnud selles mõttes üldse tegija, ehk selles mõttes ma rõhutan toidukoha peal veel, et kui ikkagi järgida seda balansseeritud segatoitlus, siis paljusid muresid tegelikult ei ole.