Skulptor ja graafik Aili Vahtrapuu. Avalikkus tunneb teid teie tööde järele mida on võimalik mitmes linnas Eestis vaadata. Aga mina alustaksin natukene isiklikumatel teemadel, teades, et te olete Pariisis kaitsnud magistri- ja doktoritööd. Ma küsiksin, kuidas satub üks eesti naine pariisi neid akadeemilisi kraade kaitsma, kuidas ta selle töö juurde sattumist. Kuna ma tegelesin nagu kineetilise kunstiga ka oma diplomitöös siin Eestis ma avastasin, et just Pariisis on üks selline ülikool, kus selle eriala maailma kõige tuntumad nimed on nagu koondunud ja kus nad on loonud õhe õppetooli ja võib-olla siis ma niimoodi nendele otsingutele siirdusingi. Te kirjutasite heeglevi, läksite kohale? Esialgu ikka kirjutasin ja kutsuti karja. Prantsusmaa on selline vaba maa, et igaüks võib ju tulla ja panna end proovile, nii et ega seal midagi mingit vastuseisu ei ole. Kas see oli Sorbonni mingi alaosa või on nende ülikoolides numbrite süsteem, kuidas seal on? See antud juhul oli siis Pariis, kaheksas ülikool On nii mõneti niisugune küllalt liiga isegi internatsionaalne kool, kus on väga palju eri rahvusi ja seetõttu võib-olla ka tänaseks on seal niisugune maine natukene langenud, kuna ka need kõik need viimase aja niisugused rahutused on nagu selle kooliga just täpselt seotud. Et, et see on see revolutsiooni idanemispunkt, ütleme siis Kas te tundsite seal, et teie vastu tuntakse huvi, kas teid püüti aidata, või on seal igaüks vaba hunt, kes ise püüab hakkama saada ja peab hakkama saama? Ma olin üks esimesi eestlasi, kes sinna sattus ja seetõttu see oli selline aeg, kus meid ikka kohe väga sugugi ei tunnustatud või tunnistatud. Ja igal pool anti nagu märku, et sa oled üks üleliigne tulevad ühest väga imelikust kohast. See on üks maa, mis on olnud kaua pimeduses ja kuidas sa üldse võisid sattuda sattuda siia või saatke ta siia ja see oli üks selline tuleb soov ka selles mõttes, et keeleliselt läksid nagu väga paljud nüansid tihti kaduma. Et sa ei olnud nagu harjunud seda allteksti mõistma, see ongi nüüd see, mis nagu eestlasi ja prantslasi nagu eraldab, et meie oleme naguniisuguse otsese kõnega harjunud, aga prantslane tihti ütles yht, aga mõtles hoopis midagi muud ja sa pidid nagu seda allteksti teadma, sa pidid nagu seda konteksti tundma, kuhu siis ütlus paigutada ja siis alles nagu ringiga, see võis kolmandal päeval avalduda, mida ta tegelikult ütles. Ja siis taipasid, et pandi mind jälle paika ja. Hea paika pandi ka üsna tugevalt ja kogu aeg, et selles mõttes see oli niisugune tubli elukool, et kui sa siin Eestis oled juba nagu kooli lõpetanud, küllalt hulk aega tagasi, sa oled saanud niisuguseks seisvaks ja sulle tundub, et sind võetakse tõsiselt, siis see oli niisugune suur tagasilangused, sa polnud mitte keegi, polnud mitte kusagilt null. Kas see oli tihti tunne, et lähen tagasi, ei jää siia, ja kas te kujutate ette, et eestlastega on juhtunud? Oli küll ikka üsna mitmeid kordi, sest et see tihti nagu alandas ja teisalt see andis nagu niisugust jõudu edasi teha ja tõestada, et Eesti ei ole selline must auk ja Meil on olnud oma haridus ja me ikka üht-teist oskame ja võib-olla saame hakkama. Kas sealsed eestlased moodustasid teie jaoks ka mingit tugirühmakast, suhtlesid omavahel, kuid grupp. Ei, sest sellel ajal nagu teisi niisugusi õppijaid või üliõpilasi ma eriti ei kohanud ja muu eestlaskonnaga reeglina nad elavad kõik väga üksteisest eemal. Ja need niisugused kooskäimise traditsioonid, kui nad algusaastatel olid, siis edaspidi Nad muutusid üsna olematuteks, sest et kogu see niisugune eestlaskond, kes Pariisis Nad on juba küllalt eakad ja seetõttu saadi mäel kokku, aga, aga mitte eriti palju. Nonii te kaitsesite oma magistri ära. Kas te tundsite ka, et nad kergitasid kulmu selle puhul, et neile teatud ootamatus? Magistrikaitsmisega oli minul üldse selliseid küllalt suuri raskusi, esimesel korral see ei õnnestunudki, sest žüriis istus keegi selline inimene, kellel ilmselt oli väga halbu kontakte, ma ei tea siis kas Eestimaaga või Venemaaga. Igatahes ta tõusis minu kaitsmise ajal püsti, ütles, et see koht, kust mina tulen, ei ole üldse mingi aktsepteeritav koht meil Eestis, kas meil üldse on kõrgharidust ja mis koolid need saavadki olla? Ühes riigis, kus on 50 aastat olnud nõukogude võimu sest ta käristasin minu magistritööst ühe lehekülje välja ja selle korraga oligi kaitsmine nagu lõppenud, mind saadeti nagu tagasi. Tähendab kohese protseduur, tseremoonia lõppes sellega selle lehe välja keristamisega. Jah, no ma ei kujuta seda hästi ette, et niisugune asi Pariisis tänapäeval võiks toimuda. Eks see oligi küllalt ootamatusse oli ootamatu ka saalis viibivale publikule ja nii mõnigi hiina rahvusest üliõpilane tuli pärast tasakesi minu juurde ja ja proovis midagi sosistada ja lohutada, sest see ehmatas nagu kõiki võõraid eelkõige ära, et. Aga teisele katsele te pääsesite kergesti või kuidas see lävepakk tuli ületada? Tuli lihtsalt järgmisel aastal uuesti tagasi minna ja sinna oli nüüd juba minu juhendaja, kes oli ka väga ehmunud ja püüdis nagu natukene asja paremaks muuta, see tähendab, et reeglina juhendaja peaks nagu oma juhendatavat kaitsma kaitsmisel. Aga ma ei oska seda kuidagi kommenteerida, kuidas, kuidas kogu lugu juhtus, aga järgmisel aastal oli teine komisjoni koosseis ja selleks väga normaalselt, nii et mingeid viperusi ei olnud. Kas ma saan õigesti aru, et see temaatika on ikka see, mis teil on nii lähedane olnud, tähendab siis linnamiljöö ja helid? Linnas kas on nii ja linnaga seoses ka muidugi monumentaalkunst, see tähendab, et kõik see, mis siis linnaelanikku peaks nagu linnaruumis kuidagi mõjustama sellega seoses siis ka kogu linnaruumi muud. Kas te ütlete, et Pariisis näiteks, või üldse Prantsusmaal on palju skulptuure millel on ka audiokülg esindatud? On küll, aga ma ei ütleks, et neid nüüd nii eriliselt palju on küll annaga väga ammu tehtud, väga eriliselt huvitavaid ja tehniliselt tasemel töid juba 60.-test aastatest alates see tähendab, et see on nüüd seesama uue meediaõppetool Paris kaheksandas kuhu kuulusid siis niisugused oma aja suured korüfeed, nagu selle loojaks oligi Karl Frank Popper ja edasi siis juba sellised mehed nagu et Montgushoo. Ja kui ma nüüd nagu järele mõtlen, et siis ma nagu sellepärast Pariis kaheksandasse läksin, aga sellel perioodil, kui ma nagu seal viibisin, ma ei suutnud nagu otseselt kontakteeruda selle seltskonnaga ja need Doktori kaitsmisel ma puutusin siis uuesti kokku sellesama Edmund kušooga, kes oli siis ütleme nii, et niisuguse uue meedia isa aia, kes ise on siis ka väga palju selliseid helilisi kunsti installatsioone loonud. Kirjeldage tooge näiteks mõni niisugune installatsioon, kus on see helikülg kah olemas, kuigi noh, me ei näe seda, eks ole, meid kuule. Seal on väga palju selliseid võimalusi, kus heli reageerib inimese kas siis liikumisele või, või mingile muule aktsioonile ja põhimõtteliselt need auditiivsed kunstiteosed on siis ikkagi nagu sellises uues meedium, mis ütleme, ka arvutiga tihedalt seotud ja suures jaos interaktiivsed, see tähendab, et nad suhestuvad inimesena suhestuvad. Vaata aga, see tähendab, et inimene ise saab midagi nagu ette võtta ja siis see kunstiteos, vastavalt sellele muutub näiteks üks Edmund Kosso viimase aja niisugu siin maailmas hästi esile tõstetud installatsioon, mis on siis ekraanil sellised võilillelangevarjud, ütleme need õied aga juba selles viimases staadiumis ja kui nüüd inimene siis vaatab või suhestub selle ekraaniga ja puhub ekraani suunas, siis need võililled lendavad sealt ära. Et see niisugune virtuaalne ruum ja see tegelik ruum on siis nagu segamini aetud ja tihti siis eksitavat vaatajat ja võib-olla see niisugune virtuaalruum ongi meie tulevik ka linnaruumis. Kas need mõnikord on häirinud see, et see on rohkem nagu laste pärusmaa et kõige rohkem elavad sellele kaasa lapsed? Ei ole märganud, mulle tundub, et ka väga vanad, väga vanad inimesed suhestuvad. No selles Tubina heliruumis on need märgata, et. Ma ei ole nüüd päris täpselt mõõtnud, et milline protsent siis on nagu lapsed, aga me oleme natukene varjatud kaameraga filminud ja jälginud, et milline tegevus seal selles heliruumis toimub ja reeglina ja on väga palju ikka vanemad inimesed, just need, kes seal tegutsevad, niiet. Ei, ei, ma ei arvagi seda, et mingi laste mänguasi on, aga nüüd inimestele, kes ei ole seda teie tööd Eduard Tubina skulptuuri Vanemuises näinud kirjeldage seda mõne lausega, mis seal, mis seal toimub. Ta on siis niisugune ruum ruumis, ütleme linnaruumi on tekitatud üks uus ruum, antud juhul on ta siis niisugune orkestriruum, kus inimene võib siis nagu suhestuda heliga igas mõttes, sest kaks korda päevas on nagu Tubina heli Tubina muusika 10 minuti ulatuses. Ja igal täistunnil on siis kella heli, mis on Tubina sümfoonia fraasina lendab nagu sellest ruumist üle ja siis on kongid, kus inimene saab nagu ise siis valikuliselt komponeerida heli. Nii et neid tundeid võib-olla, mis siis tekivad, peab nagu igaüks ise kirjeldama, et ma ei oska kõigepealt läbi. Me oleme läbi elama, ma ise olen küll sellise hetke läbi elanud, et kusagil 12 10 algab siisTubina muusika hetk ja on nagu tavaliselt kogunenud, et ikka üsna palju niisugusi, ka eakaid inimesi ja ma olen ise nagu näinud, et pilve tagant tuleb sellel hetkel välja päike ja nii mõnelgi inimesel on pisar valgele tulnud. Kuidas seda analüüsi ma ei oska praegu hetkel nagu lahti seletada. Mis puudutab ilmselt heli puudutab inimest ikka väga tugevalt ja ükskõik mistahes kontekstis, et antud juhul siis ka linnaruumis tuleb nagunii välja. Kuid Eesti linnades ringi liigute olete te mõelnud, et vot siia, teeksin ma niisuguse ja niisugust asja, kas teil on niisuguseid mõtteid tekkinud? On ikka, aga paraku kunstnik ei ole üksinda see, kes neid asju lahendab. Minu doktoritöö üks osa oli ka nagu selline võimalus, kus ma võisin nagu ise igale poole midagi luua ja oma juhendajaga, nagu võisin siis seda jälle omakorda analüüsida, et see oli nagu üks tegevuse pool, et käis kogu aeg niisugune looming. Aga see ei tähenda, et reaalsuses eksisteerib üks omi reaalne looming, mis tõepoolest eksisteerib ja teine on siis selline. Need niisugused mõttelised projektid, nad on täiesti olemas. Teriisitama projektid tema ettevaatamiseks ja hindamiseks ka ta kohapeal Eestis ei ole käinud. Ei. Kas nüüd pärast seda, kui te hakkasite doktorid kirjutama, kas see valdkond muutus või te jätkasite sedasama teemat? Magistriga mõtlete kas suhetes ja ma olen nagu kogu aeg jah, niisugust ühte liini arendanud? Ma arvan jah, et see on kuidagi see on minu õnn, et see läks nagu edasi, et see arenes ja et see on midagi, mis on nagu vajalik. Ma arvan, et kunstnikul on suur õnn tegeleda millegiga, mis on vajalik, mis võib-olla aitab kedagi ja mis viib midagi edasi, sest see niisugune linnaruumi probleem on praegu, see ei ole ainult eestlaste probleem, see on terves maailmas väga aktuaalne probleem, samuti see heli ja müra probleem linnas ka väga aktuaalne probleem igal pool maailmas, et, et noh, ma olen nagu selle aga ise tahtmatult kaasa läinud, suhestunud ja ma olen nagu õigel hetkel õiges mõttes olnud. Kas ja kui tihti te olete tajunud reageeringut, et ah milleks tegeleda niisugusena ootamatovey või perifeerse asjaga? Eestis võib-olla me meie jaoks on see kõik muidugi jah, natukene väga võõras ja kummaline, aga mind on väga toetanud Prantsusmaa see maa, kus ma olen nagu seda siis teinud, see tähendab, et see on aktsepteeritav ja see on loomulik ja võib-olla mõnes mõttes nii nagu kaitsmisel nüüd seed Mont, kus soo ütles, et see, see on nende poolt juba läbi käidud rada, et me oleme oma mõttes küllalt tagurlikud ikka kokkuvõttes ja, ja me peame paratamatult pöörduma ja siis selles suunas, kus on nagu need etapid läbi käidud ja me ei pea nagu nendelt võtma ka otseselt eeskuju, aga me peame mõned asjad nagu kohandama ja mõtlema enda jaoks päris uuesti jalgratast luua ei ole mõtet. Kas see trend jätkub seal või tundub, et seal on ka mingid lained, et kord on see aktuaalne, port vähem aktuaalne? Tundub, et prantslased ka jah, et meil on niisugused lained või kuidas ma ütleks seda arengut, et läheb ja siis kaob kusagile sumbub ja mis nüüd niisugust kunstiteadust puudutab, see tähendab kunsti mõte edasiarendamist siis Prantsusmaa on siiski praegusel ajal väga kõrgel tasemel, sest et on väga palju väga põnevalt mõtlevaid kunstiteadlasi ja ka maailmas enamus asju on siiski prantsuse keelest nagu teistesse keeltesse tõlgitud. Kui nüüd mõelda, et kunst iseeneses kunst kui niisugune on Inglismaal väga-väga kiires arengus ja esirinnas, siis kunstiteadus on kahtlemata Prantsusmaal praegu väga põnev. Te ütlesite Inglismaal, mitte ingliskeelses maailmas, mitte Ameerikas. Ameerikat võib-olla ei puudutaks, olgugi et minu doktoritöös on need külg kaks liini, see tähendab, et üks on Ameerika pool ja teine on nagu Euroopa, nad on nagu vastandatud. Ja see on nagu omaette teema. Aga räägime natuke sellest vastandumisest, sellest visuaalse külje erinevusest. Kas te mõtlete nüüd seda, et Ameerika ja Euroopa no siin on arhitektuuris linnaehituses juba väga palju erinevat, et kui me mõtleme, võtame Ameerika oma niisuguste uute kiirelt arenevate linnadega, see tähendab, et linnad ka surevad enne, kui nad päris valmis, kes saavad, et Euroopa vastandub täiesti niisugust teistmoodi printsiipidega, et siin on linn, on väga vanaüksust, tal on oma suur ajalugu, linn kestab, tal on traditsioonid, talle ajame niisugune kõik välja kujunenud nägu, ütleme siis nii et selles mõttes ei saa ka nagu väga palju Ameerikast võtta üle neid niisugusi. Linnaprintsiipe. Kas te vihjate sellele, et suurlinnade keskused südamed surevad välja, et jõukam rahvas, et elujõulisem melu läheb nendesse eeslinnadesse? Seesama nähtus ka, nagu me näeme Eestis siin praegu on sama asi teoksil, aga see on kahtlemata teeb linna oma olemuses nõrgaks. Linn ei arene, linn ei ole küllalt elujõuline, linnakultuur. Ma tea linna kultuuri kohta, on üldse selline Soome arhitektuurigeograaf nagu Jauchi ainena on öelnud, et eestlastel seda polegi kunagi olnud ja nüüd siis, kus võib-olla oleks võimalus, et tekib, see ei teki, sest et inimesed on linnast välja läinud, inimesed on ära omaette. Nagu te ütlete, et Tallinna kesklinna hakkab välja surema, siis on teil kindlasti palju vastu vaidlejaid. Kindlasti on muidugi me. Tegelikkuses me seda ju ei taha, me seda ei ole, nad ütlevad. Me ikka arendame ja liigume mingis suunas, aga see on jälle omaette väga pikk teema, et mis linna olemas ja see kesklinna olemas tegelikult on ja mida inimene nagu otsib siit ja mida ta mõtleb? Te enne ütlesite, et Ameerika linnades on see sädelev ja värelev ja vilkuv see, mis möödasõitjaid peab köitma. Euroopas, on teine põhimõte, kuidas see võrdlus oli? Võib-olla võiks seda nimetada siis teatraalsuseks, Euroopa linnadel on ka oht teatraalsusele, see tähendab, et me vilgutame ja kutsume ja püüame. Aga Euroopa linnades on ikka see olemas. Vana tõsidus siiski alles tähendab, et kõik see, mis ajalooga koos meile on nagu jäänud. Et selles mõttes iga linn võib-olla peab oma tee ise valima, jõuamegi siia, et kuidas meie mõte siis need peaks liikuma, et millise suuna ja millise arengu me valime. See on muidugi omaette teema, aga kui nüüd tagasi tulla teie töö juurde, missugused niisugused peatükid või põhiteemat sealt nimetaksite praegu? Minu enda jaoks on sümpaatne üks minu keskmisi peatükke, mis siis analüüsib inimeses nagu visuaalse auditiivse suhteid see tähendab, et kõik see, mis me näeme, see ei ole tegelikkuses nagu küllalt. Et inimestel on ju teised meeled ja tänapäeva inimene kipub kahjuks väga vähe ära kasutama, siis ütleme seda oma potentsi, mis tal on nagu looduse poolt antud. Et sellest siis ka seesama suundumus, et me tuleme naguniisuguse heliga heli, mis on kõikvõimas ja mis inimeses igas mõttes noh, see on kahtlemata, ütleme vääramatu jõud, ta tegutseb igas suunas ja me tuleme nagu sellega siis visuaalses plaanis juurde visuaalsele nagu helil juurde. Kas te kasutasite Eesti materjali, kas te kasutasite ka teiste riikide materjali ja maadematerjali? Ja. Minu töö ongi kuus aastat siis selline olnud, et ma olen aga erinevates raamatukogudes istunud proovinud kogu olemasolu materjali, nii palju, kui seda on ikkagi selle minu teema kohta nagu läbi närida. Ja sealt siis omakorda teha sellist analüüsi ette, et mis mulle sobib ja mis, mis nagu ei sobi ja mis, mis sobib nagu Euroopasse ja mis sobib nagu Eestisse, mis tähendab, et millisel suunal viiks siis nagu edasi liikuda. Tooge mõni näide, et asja natuke konkreetsemaks muuta. Kui need visuaalse ja auditiivse juurde tulla, siis palun selline näide. See peatükk saigi alguse sellest, et me kadunud Helju Taugi Kaiskasime Pirita Jahtklubis. Vaatasime ühte niisugust vana laevakella ja me arutlesime, et millist heli see niisugune kaunis vorm enda sees peidab. Vorm, mis on nagu Skulpturaalse vorm, skulptori jaoks on ka oma sisemuses mingi heli. Kui te mõtlete siin erineva kujuga muusikariistu, näiteks et siis on ju nii, aga, aga teisalt heli saadab ka siis omakorda kõikvõimalikke erinevaid inimese tegevusi, seda siis nüüd ka linnaruumis, et heli on nagu see märk, mis annab siis teada, mis, mis kusagil toimub. Kas üks valdkond või alaliik oli ta seotud Austraaliaga, mis ta Austraaliast leidsite? Me tegime ühte heliprojekti Austraalia Ühe Fremont linna kaasaegse kunstimuuseumiga koostöös, see oli siis selline, kus 14 erinevat maailmakunstnikku mõtlesid nagu igaüks välja Ühte helifooni ühe jalutuskäigu jaoks selles Fremondli linnas, see tähendab, et siis muuseumisse sisenedes külastajale anti kõrvaklapid ja ta sai ühe linnaplaani ja ta pidi siis nagu helidest juhituna läbima mingi teatud marsruudi ja kõik need marsruudid olid siis need väga erinevatel kontinentidel lindistatud, aga oli alati arvestatud nagu seda ühte teekonda. Meie eestlased, Me tegime, kuna ma olen hästi palju nagu v heliga tegelenud, siis me võtsime niisuguse vihmamotiivi, see tähendab, et kui nüüd inimene võttis sained kõrvaklapid, siis ta sai ka vihmakeebi koos sellega ta läks siis tänavale, kus oli üks eriline paduäikesevihm, see tähendab, et müristas ja lõi välku. Ja edasi oodati, tähendab niisugust ilma vä? Ei, selline meiepoolne kontseptsioone ja me viime oma inimese nagu vihmasesse keskkonda heliliselt kõrvaklappide abil. Jah. Seal oli keegi rootslane, kes viis oma jalutuskäigu läbi väga sügavas lumes, see tähendab, et ta oli lindistanud lumehelides kogu seda teekonda. Aga teekond läks need siis läbi selle linn ja niisugustest strateegilistest punktidest, nii et läks kirikusse ja siis turule ja nii edasi ja nii edasi. Ja me olime siis nagu vastavalt siin Eestis teinud selliseid lindistusi ja kui oli kirik, siis oli see Oleviste, mis lõi oma kellade kolinal ja kui oli turg, siis oli see tõepoolest Tallinna keskturg. Muide, kas me kohtasime turul lusikamüüjat, kes laulis meile ka rahvalaule, kui me helistasime? Terve see turu müüjate komplekt tuli sinna ümber, nii et üsna niisugune värvikas oli, iseasi kas oli eesti või vene rahvalaul, eesti rahvalaul, see oli ehti lusika müüa. Seal üleajad olid vene rahvusest tõepoolest no tavaliselt ka mööda selga närust, aga oli hästi palju ka turiste ja nii et see oli niisugune päris tore ja eesmärk oli siis niisuguse uue kunstivormi loomine ilmselt sellel kaasaegsel muuseumil, see tähendab, et inimene sai midagi auditiivset, mis pidi kujundama siis omakorda niisuguse teistmoodi kaalse visiooni. Selle abil, mis ta kõrvaklappidest sai ja kas sellel on ka mingit väljundit, kas tulevikus jätkatakse seda või, või kuidas selle muuseumiga praegu on, mis seal toimub? Selle kohta ma ei oska kommenteerida, väga palju, aga Ma kujutan ette, et seal tekkis selliseid väga kummalisi ja huvitavaid uusi seoseid. See on kahtlemata huvitav ka psühholoogilises plaanis, sest kui sa satud ühte keskkonda ja sul on üks totaalselt teine heliline keskkond, et kuidas need kaks hakkavad omavahel toimima. Tahate veel mõnda niisugust no valdkonda või teemat tutvustada, mis on teie raamatus selles paksus doktoritööväljaandes? Mul kahtlemata on väga palju nagu linnaruumi kohta, see tähendab, et ma olen analüüsinud nagu ajaloolises plaanis ja siis ka nagu väga erinevatelt Lõpuks olen jõudnud siis nagu Tallinna linnaruumi juurde ja kuna siin on kunsti ja arhitektuurivahelised suhted väga nõrgaks jäänud, siis siis on minu kohus, et seda lahti rääkida. Analüüsides. Kui te peaksite Tallinna linna mõne sõnaga mõne lausega iseloomustama inimesele, kellel puudub ettekujutus Tallinnast, mis te ütleksite talle praegu? Tohutu kiirusega muutuv, nii et kui keegi, kes siia on sattunud pool aastat enne, siis ta praktiliselt ei tunnegi nagu ära, kuidas Tartu maantee poolt sisse sõidab. Samas kaks erinevat linna vanalinn on nagu ära lõigatud kesklinnast, et silmside puudub. Te nimetasite paari inimest, kes on selles valdkonnas juhtivad või domineerival positsioonil olnud. Kas te tunnete nendega praegu ka mingisugust niisugust vaimset sidet ja kas teil on ka mingisugune kontakt praegu nendega? Ma olen püüdnud terve oma õppeperioodi ajal nagu Prantsusmaa niisugustes juhtivates huvitavates persioonides huvi sisendada Eestimaa vastu, see olenes ikkagi alati minust endast, sest see sõltus sellest, kui huvitavalt ja kuidas ma suudan omi asju lahti seletada ja milliseid probleeme tekitada ja kuidas seda nagu näidata. Ja mulle tundus, et see ikka õnnestus, sest nii mõnedki on siia tulnud. Me oleme korraldanud igasuguseid seminare ja nad on teinud ettekandeid. Aga ma näen probleemi niisugusest keelelisest küljest, et prantslased tihti ei räägi inglise keelt ja meil on nagu see keelebarjäär see, mis segab. Ja teisalt ma näen ka seda, et eestlased on nagu totaalselt pöördunud Inglismaa suunale ja võib-olla siis ka natukene Ameerika suunale. Ja Prantsusmaa, kui niisugune vana ja veidi ütleme siis. Konservatiivne tundub meie jaoks noh, ta on väheatraktiivne, ütleme nii, sest tõepoolest Prantsusmaa ei ole pealt vaadates tänapäeval ahvatlev, sa pead nagu sisse minema ja mõistma ja siis alles hakkavad sulle avanema need niisugused võlud, kõik, mis kaasas käib sellega. Et seal on niisugune tohutu intellektuaalne potentsiaal, särab igas suunas ja. Aga mis on see, mis need prantslasi on siis vaktsineerinud või ahhetama pannud, kui nad siia Eestisse tulnud No eks siin on ka väga palju asju, mis, Mis on üsna mõistmatud, võib-olla see niisugune meie kiire muutumine isegi, mis tihti ei ei ole nagu tal ei ole põhja tallel vundamenti. Muutused on nagu iseenesest reeglina iga niisugune normaalne ühiskond, ta ehitab ikkagi see alati on ajalugu ja põhi ja sa hakkad sinna ehitama ja see tegi väga pika aja kestel, et seda ei saa ühe päevaga paika panna, et see, kas sa paned ühe päevaga, kukub ümber. Kas siis esimest korda Eestis viibiv prantslane tajub seda? Jah mul õnnestus viibida ühel staažil Ircani helistuudiosse on siis maailmas väga tõsiseltvõetav kaasaegse helianalüüsiga tegelev asutus või laboratoorium. Ja mina viibisin isiklikult siis sellises osakonnas, mis on nagu linnaruumi helidisainiga tegev ja selle juhatajaks oli siis selline heli korružee nagu luid Andrell. Linnahelidisain kujutab endast siis ühes suunas kõike seda, mis nagu võitleb linnamüra vastu. Selle staažil saime nagu ülesandeks väga konkreetselt ühe Oversi tänava pargis mõelda siis välja sellised lahendused, mis nagu väga kärarikas linnakeskkonda kuidagi isoleeriks selles mõttes, et Meie tegutsesime pargis, et kuidas siis seda parki muuta selliseks, et oleks tõepoolest inimese jaoks nauditav. Kas see tähendab seda, et vähendada müra või tekitada ka vastukaaluks teisi selliseid? Seal on nüüd väga palju võimalusi ja mask on kindlasti üks võimalustest muideks Kadrioru pargis, ükskõik kuhu me Kadrioru pargis ei lähe, seal on kaks müra, üks on siis maantee ja teine on Lasnamäe kiirtee ja ma olen proovinud nagu viimasel ajal leida ühte niisugust paika, et kuhu, kuhu see müra nivoo ei ulatuks, aga praktiliselt võimatu. Nonii lõpetuseks küsin ma, millega te tegelete? Kellel hetkel on hästi palju näituseprojekte käsil, üks neist viib Eesti kunstnikud nagu Pariisi, meil ei olegi nagu niisugust suurt väljapanekut olnud ja seekord võib-olla siis õnnestub selle aasta sügisel teha niisugune suur balti ühiskunstinäitus. Aitäh selle jutuajamise eest Aili Vahtrapuu, ma arvan, et me mõne aja pärast leiame järgmise teema. Mis oli maailmapildisaade. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.