Tere algab ülekuulamine, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Tänane ülekuulatav on mees, kes oma poliitvankri ette rakendanud uppunud Estonia ja kes ministritoolilt sattus infarktiga haiglasse. Ta on mees, kes on pidanud avalikusele seletama oma poja suhteid narkootikumidega, kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Täna on ülekuulatav Margus Leivo, tere päevast. Tere. No me peame alustama kõigepealt sellest, mis huvitab kahtlemata Eesti inimesi kõige rohkem. Et inimesed jälgivad suure huviga seda, mis toimub rahvaliidus. Millises seisus, nagu teil praegu asjad on oma parteis? No eks meil parteis selline seis nagu ühel parteil pärast mõningaid tagasilööke olla, et et noh, võib-olla kui tekkiski mingi peataolek või, või selline selline ka ka mõnel käegalöömise meeleolu, siis tänaseks saadaks aru, et et parteielu koosnebki ainult ju tagasilöökidest ja mõningatest tagahaavadest võitudest jagu poliitikasse tulla, siis tuleb sealt oodata ainult halba, siis ei pea kunagi pettuma ja poliitikas ongi minu meelest ainult halvad halvad võimalused valida, nii et nii, et ei, täna täna tegeleb partii väga aktiivselt valimistele minekuga. Ja, ja loomulikult tekitab see sees vaidlusi, pingeid siin ei ole, siin ei ole mõtet salata, sest et sest et igaüks ju igaüks püüab ennast nüüd paremana näidata ja siis talle tuletaks meelde, et pole, miks sa kogu aeg nii hea pole olnud ja noh, ma räägin niimoodi üldpopulaarsetega. Aga mille pärast parteikaaslase seltsimees truu lahkus, tema oli ju üks üks nendest, kelle seljatagusega koos nagu kunagi rahvaliit moodustati. No truu esindas rahvaliidus sellist pensionäride ühenduse poolt. Aga nemad on olnud tegelikult teie nagu selline võimas jõud, eks nemad olid need 4000, kes tulid Toompeale, need need hääled, kes andsid rahvaliidule jõu öelda, praegu, eks ju, et näed, meie lõpetasime ära selle elektrijaamade erastamise ja nüüd olete te pensionäride bossist nii-öelda ilma. Kas te ei karda, et need hääled kuskile mujale ära lähevad? Kostruga? Loomulikult iga senise liidri nii-öelda minek või äraminek muudab jõudude tasakaalupunkti, see on täiesti selge. Aga see, et nüüd Elmar Truu äraminek nüüd mingi katastroof on, nojah ta teatud osa pensionäride pensionäride hääli kaasa ja, ja ma arvan, et ma arvan, seega kuskil pool kajastub. Aga kas Elmar Truu nüüd selle valiku tegi enda kasuks tulenevalt lähtuvalt enda isiklikest omadustest tulenevalt maailmavaatelisest pettumusest või midagi muud? Seda nagu ei olegi praegusel hetkel veel selgeks saanud ja ta riigikogu liige ja päev on see jutt ja olukord vana, nii et, et eks ma ükskord kokku pühi. Kas truu lahkus sellepärast, et Reiljani nüüd viimases sagina käigus ikkagi maha ei võetud parteijuhi kohalt? Ma ma arvan niimoodi, et et ega Reiljanit parteis mitu, no ma mõtlen seda, mõtlen seda praegust esimest ja, ja see, mis puudutab partei esimehe kas mahavõtmist või, või äraminekut, siis siis eelkõige on see härra Reiljan enda otsustada ja tänasel hetkel selliseid inimesi, kes on endale eesmärgiks võtnud noh, et, et ma nüüd võitlen kõigest hingest ja lähen ise ei võta välja need öö üle. Need küll aga on väga kõva diskussioon olnud selles suhtes, et kas partei partei tervikuna ei vaja nagu noorenduskuuri, sest et meie partei koosneb ju, mis seal salata nii-öelda noortest ja siis eakatest tegijatest ja meil puudub nii-öelda see vahepealne põlvkond, see, kus, Noorusest nõrgad vanadusest väetid on need, kellest rapolit koosneb. No võib anda ka sellise definitsiooni, jah, aga, aga sellist sellist loomulikku tagant tulevat põlvkonda, kellele kohe üle anda ei ole ja ja Ma arvan, et ma arvan, et kongress, kongress, selle asja otsustab ja ühel hetkel, kui parteisisesed olukorrad on kujunenud selliseks, et liidrivahetus on tarvilik siis liidrivahetus ka täna kindlasti tuleb. On püütud võib-olla üles ehitada sellist vandenõuteooriat, et nüüd on mingi grupp kuskil püüab omaette omaette võimule tulla partei sees ja mingit riigipööret teha. Siis julgen küll tänasel hetkel öelda, et, et nii palju kui mina tean, siis sellist eesmärki ei ole mitte kellelgi olnud. Kui keegi on kuskilt sõna võtnud või keegi kuskil sellel teemal rääkinud, siis eesmärk on parteiolukorra parandamisest ka läbi juhtimismudeli täiustamiseks. Teie olete ikkagi see mees, kellele Villu Reiljan võib öösel helistada, oma muremõtted kõik rahulikult ära rääkida, kartmata, et, et leiva kuidagi järgmisel päeval selle tema omastele kasutab. Vaadake see on nüüd, see on nüüd selline, kuidas nüüd öelda, et, et ma, ma nimetaksin seda, seda, seda olukorda see ei ole ainult, see on Villu Reiljaniga seoses, vaid see on tervikuna olukord. Üks Janno Reiljan asjaajamist, eks ju? Mis asi on üks asi on see, et kui sulle helistatakse, räägitakse, on vaja mingi probleem lahendada või, või, või, või millestki meediaski üle olla, siis on see nagu meeskonnas olek ja meeskonna selline meeskonna senine tunnetus ning kohustus midagi ära teha. Teisest küljest, teisest küljest võib ju öelda, et, et see, see diskussioon ei saa olla alati niimoodi, et kõik, mis öeldakse sulle meeldiv vaat jätma aga alati sellise võimaluse, et kui ikkagi miski asi vastu viskas, sulle meedia läheb sinu maailmavaatega vastuolus, tuleb see välja öelda. Aga seda väljaütlemist ei saa kunagi võtta reetmisena tänavet et reetmine ja oma isikliku seisukoha või selja sirgeks löömine ja need on kaks väga erinevat asja ja reetmist. Meie, kas nüüd küll ei ole, tähendab, et küll, aga järjest rohkem nagu inimesed võib-olla võib-olla jõuavad sinnamaani, et need mõned mõtted, mis, mis, mis varem on nagu endas hoitud, öeldakse välja ja, ja tegelikult, ega meil on ju selle parteises neid, neid, neid momente, mida, mida analüüsida ja mille, mille, mille pealt õppida on ikka natuke rohkem kui ainult nüüd võib-olla seostatakse seda presidendivalimistega, sest et ka euroliidu valimised ei läinud rahvaliidu jaoks mitte hästi ja me ei saanud Euroopa europarlamenti mitte ühtegi kohta. Ja neid aspekte, mida, mida uurida ja analüüsida on meil märksa rohkem, kui võib-olla võib-olla siin esmapilgul meedias kajastatud on või võisilma paistab. Absoluutselt, ja see on, see on tõesti tõsi hea, et te tõite selle ise välja nii europarlamendi valimised, eks ju, kui ka viimane presidendi poksimatš noh, tegelikult eks kaotatud paneme küsima, eks, et kas see juhtimiskurss on õige ja kas eelolevatel riigikogu valimistel on, on loota sellisel ütleme Reiljanlikul juhtimisel rahvaliidul üldse väärikat kohta praegu on, on see väärikas koht riigikogu liikmete arvu arvestades siiski olemas. Noh, valija teeb selle otsuse kevadel paratamatu matult ja kas see otsus tuleb nüüd karmim kui me, kui me tahame, see seal selgub ka kevadel, aga meie valimisplatvorm ja meie selline selline maailmanägemus ei ole muutunud, me tänasel hetkel ikkagi ikkagi vajame kõige paremas mõttes Eesti asja ja kui seal Eesti asja ajamine tänasel hetkel võib-olla ei ole või praegusel hetkel ei ole nagu nagu võib-olla väga populaarne Aarne siis, siis mina olen isiklikult ikkagi seda meelt, et Eesti edu on tänasel hetkel ju väga-väga lihtsates põhimõtetes. Et see on, et meil on oma kroon, meil on stabiilne maksusüsteem, meil on avatud avatud piiride poliitika, see tähendab, et me toolid kaotasime hästi ammu ära imenud tasakaalus eelarve. Need on ju need neli vaala, mille peal täna meie majandus on arenenud ja need, kes püüavad praegu nagu majanduspaenutada ühes või teises suunas. Kas, kas, kas, kas läbi mingite majandustingimuste investeerimistingimuste muutumise see peab arvestama sellega, et seda tagasilööki kohe tule, ta saab väga odavalt laarsus najal endale võib-olla hääled kokku, aga tagasilöök tuleb viie aasta pärast siis kui investeeringute maht hakkab vähenema ja nii edasi. Ma arvan küll täna seda, et, et kui Eesti majandus on praegu nagu heas seisus ja areneb, siis, siis, siis, siis siis võib kindel olla lae võib nagu lahjemat sorti mürki võtta, et, et see läheb mööda. See läheb igal juhul mööda, meil tulevad ka halvemad aastad ja mõlemad aastaid ei peaks tänasel hetkel ise heas olukorras võimendama seda, seda, seda kehvemat olukorra nagu suuremaks tegema anname täna ikka võimalustel inimestel, töötaja meil on väga palju probleeme, meil ju alles sündisin kohe uudistes praegu käibe näiteks arstide probleem. Et tahetakse Venemaalt tuua arste meie juurde, täiesti normaalne protsess, midagi pole teha, meie arstid lähevad Soome, Soome arstid läksid kunagi Rootsi, Rootsi otsitakse kunagi Ameerika ühendriikidesse ja kui me oleme valinud endale avatute Euroopa avatud piirid, oleme valinud endale teenuste vaba liikumise põhimõte, siis me peame arvestama ka sellega, et Eesti inimesed ei saa kinni hoida ainult laulupidudega, õigemini vabandust, laulupidude ajaks tullakse koju ja rahvatantsupidudeks tullakse koju. Andke mulle andeks, tahan öelda, aga me ei saa üle üleval hoida siukse paatusliku patriotismi ka, sest inimese õnn koosneb ikkagi sellest, et ta suudab, et luua, suudab lapsi kasvatada, suudab nüüd kooli panna, olgu see siis väiksemasse suuremas tähenduses, nii et me me pooldame, teiste areng oleks tervikuna ühtlane. Ja, ja noh võib-olla läheb ehk liiga valimisteks. Absoluutselt läheb ja kas seda on tore kuulda, sellepärast et nii mõnedki asjad on siin sellised, mille kohta inimesed kindlasti tahavad ju teada. Ma saan aru, et teie selle vastu ei ole jah või ei, et tööjõudu Eestisse sisse tuua? Tähendab, et mina olen selle vastu, et tööjõudu tuuakse sisse Eestisse kontrollimatult ja eestlane võib olla nii-öelda oma laiskusest või, või, või võlts võlts arvamusest ta mingi härrasrahvas ei taha osad tööd teha nii-öelda musta tööjõudu sisse selle vastu mina olen. Me peame kõikide oma oma nurgataguste koristamistega enda järelt Kazimistega peame ise toimub. Tehnoloogiliselt ei ole võimalik, on selge, kui siia tulevad inimesed, siis osad neist just lähevad seda tööd tegema, aga, aga ma tahan öelda. Aga seda, et ma olen kangesti väga selle poolt, et, et Eesti suudaks endale tuua sisse ajusid, spetsialiste, professoreid, akadeemikuid ükskõik mis riigist, ükskõik millisesse ülikooli, igal juhul tervitan ja kvalifitseeritud tööjõud. See, mis annab, annab võimaluse eestlastel lisaväärtust toota, seda maailmas edasi müüa igal juhul poolt. Andku taevas ehk meie silmad kunagi seda näevad, tuletame kuulajatele meelde, härra Leivo, mismoodi teie sattusite üldse rahvaliitu, see oli, see oli kuidagi nii-öelda tänu selle eest, et te olite kunagi ju maavanem, eks ju, ja nii edasi, see rahvaliidu sattumine ei olnud ju selline noh, väga väga selline loomulik, kui me mõtleme kasvõi mõne mõningaid teie tuttavate või seltskonna peale, kus ta nagu liiguta, siis noh, rahvaliit võib-olla tundus paljudele oli küll viimane asi, kuhu, kuhu, kuhu see kuul nii-öelda, millisesse pessa. Ei see asi on tegelikult lihtsam, isegi kui. Maailmavaates ju ka ei ole küsimus, lööme parteide koduleheküljed lahti, taevas halasta, vahet teha ei ole, võimaliku logo nurgas ei oleks. Nojah, paraku on paraku on ka niimoodi, et ütleme, et siis siuksed ikka paadunud kommunistid ja vereparteid, no seal seal on sugune niuksed tekstiosad ka sees eristuvad teistest väga kiiresti ära. Rahvaliitu sattusin väga lihtsalt, et ma ei ole maavanema töö eest küll tänu võlgu, mitte kellelegi ja, ja mul on hea meel, et ma olen maavanem olnud olnud väga pöördeliste aegadel ja nii edasi. Aga, aga ühel hetkel, kui mu riigiametnikukarjäär sai otsa siis, siis tegid mõned parteid mulle ettepanekud, täpsemalt öeldes mulle tegi ettepaneku tulla oma ridadesse kaks parteid. Ja Villu Reiljan oli esimene ja kuna mul oli tookord selline valikute võimalus, on suhteliselt väikese, mõtlesin, miks mitte proovida poliitikas, kes see oli, Keskerakond oli teine, oli teine T4 Res Publica seal T4, Res Publica ja minu suure osa oma sõpru, kõik reformi järjekorras, ma olen selles suhtes natukene natukene jah, imelikult situd nagu kits teises karjaseks. No ja ütleb, et või, või valge või ükskõik natukene teiste ärganud, sest minu maailma vaade erineb väga paljuski rahvaliidu rahvaliidu põhiliselt maailmavaatest, aga, aga ma tahan öelda seda, et, et kuivõrd ma olin Villu Reiljan veel nagu öeldakse, jah, öelnud. Davai, proovime ära siis pärast seda, kui ta oli, ma, ma lihtsalt on nii, kallid sõbrad, ma ütlesin jah, siia ära ja tollel hetkel see nii nii lihtne oligi. Absoluutselt. Väljavõte toimikust kogutud materjalid 25. septembril kakstuhatkolm teeb ajaleht Postimees kokkuvõtte ankeedist. Margus Leivo pikkus Peeter 93, kaal 145 kilogrammi. Vererõhk normaalne, elanud üle infarkti, plaanib külastada arsti. Ülle kuulatav Margus Leivo kust te kõnelema olete õppinud? Ma, sest ma ei usu, et üx Räpinas sündinud poiss ühel hetkel olnud küll tõsi, eks ole, maavanem, kantsleri ja nii edasi, ühel hetkel sünnib ümber ja räägib nagu poliitik. Vastab küsimustele, nii nagu Löövad, vanad kalad nagu Savisaar, nagu Reiljan, nii edasi on see õpitud kuskil sõna otseses mõttes olete saanud lõpuks mingi tunnistuse templiga või on see siiski ikkagi pärit kuskilt sealt Räpinast. No nüüd hakkas küll väga mesimagusad peale, et kunagine klassijuhataja siis olin veel need ajad, kui pidi saama keskkoolist iseloomustuse taastuma, astumas kõrgkooli, kirjutas minu iseloomustuse niimoodi, sellised sõnad, tema nimi on neil ka Sillaste, kui ta mind kuulas, siis mu tervitan teda kirjutas minu iseloomust ja selliseid seal on, puud me sealt ei mäleta, aga mäletan seda kirjalikus nõrk suulises, väga tugev. Ja, ja, ja see, mis puudutab rääkimist, siis siis ma olen alati imetlenud neid inimesi, kes tõesti rääkida oskavad. Ja mul on, ma olen need alati jälginud kõrvalt ja, ja mul on nende vees väga suur aukartus, me oleme, me teame, kuidas on räägitud lauluväljakutel ja suurtel miitingutel ja, ja ma, ma olen neid alati kadedusega vaadandaks. Aga teate, annab, annab jumal ameti, annab mõista see ka nii, et, et kui mõni KEKi juhatas ta, siis mind visati ka täpselt samamoodi töökollektiiv ette, ma pidin rääkima noor poisikene, kes ma seal olin, kõik vanamehed vaatasid no räägi-räägi, no siis sa piiki rääkima sihukest lihtsat inimese moodi juttu. Ja kui sa seda rääkisid, siis võeti jutamaks ka ja hiljem vanem asi, noh muidugi siis oli see, see ju 88. aastal alganud ju suur suur eestlase eestlase tõus ja siis maavanem aedu langes kokku täpselt sellega, et iga iga kõne pidi olema ääretult isamaaline ja, ja rahvas sütitav ja mõtlemapanev ja noh, kuused kõik sirgusid pikemaks ja männid läksid Kaharamaks, jaagu kõnesid peeti. Võib-olla see andis mingisuguse kooli, aga hiljem ma olen, on aru saanud lihtsalt sellest, et et tuleb rääkida hästi lihtsalt. Muuseas minu omadus on see, et ma räägin pikkade lausetega ja ma ei suuda minu õest filoloogi ei suuda kunagi märkus ära teha, et et ta ei suuda lause lõppu ära oodata, aga sa ütlesid, et lause leppida ikkagi lõputus tuleb ja nii see on kuidagi kogunenud. Ja ma ütlen, et mina ei ole selline poliitik, kes läheb pulti ja tal ei ole tähtis. On lihtsalt räägib, mul on ikka olemas need valdkonnad, millest ma tunnen ennast tugevamalt ja on olemas need valdkonnad, kuhu ma ikka päris tõsiselt oma nina vahele ei topi, sest muidu öeldakse kuule, et noh, vaikimine hõbe või rääkimine, kuld, vaikne hõbedat. Millised valdkonnad on, millest tugevate? Ma arvan, et ma olen tugev tänasel hetkel üldinikes probleemides, sisejulgeolekus, me võime rääkida täna fotograafiast. Räägime lahti ütlema särikompensatsiooni. Särikompensatsioon on natukene selline teema, millega nüüd nüüd nüüd võib-olla ei ole mind tarvis ehmatada, sest et ma lihtsalt ei oska seda jama ehmugi ära, aga aga see, kuidas ilusaid pilte saade, kuhu minema peab ja kaua passima peab ja, ja mis poolt tuul on ja, ja natukene lindude loomade keel ja jälgi ja, ja kõik, mis käivad ka fotograafiaga ja mingi mingi objektini jõudmiseks kaasas. Noh, sellest me võime rääkida küll, aga kui mulle hakatakse rääkima, et vot sellel teil see nendel tingimustel peab välgu paneme ikka alla säri ühe üliku üles, siis ma jääme natuke hätta, näeb, et see on ikka niisugune spetsiifika seal nagu vanasti, et et iga iga üksi oskas pilte teha, ilmutas ja kinnitas ja nii edasi. Siis olid olemas autod, kus kruvikeeraja näpitsad tegid ära väga suure osa remondist, igaüks tõstis kapoti üles, kurat, oli väga tark. Nüüd ei oska peale pükste kergitamise keegi muud mitte midagi. Fotograafil täpselt samamoodi. Aparaat liidud tagaks, et ta mõtleb sinu eest sinust kõik asjad ära. Vanasti läksid laborisse, nüüd lähed arvutisse, muudkui teed ja teed ja teed, inimesel on võetud nii-öelda see spetsiifiline. Selline teadmiste vajadus on võetud nendele asjadele ära, sellepärast on ka paljud asjad kättesaadavad. Digipeale olete läinud, eks ole, ma olen digipeale, jah, olen üle läinud ja, ja olen seda teinud alles kolmveerand aastat ja olen avastanud, et digifotograafi on hoopis teine photography kui filmifotograafias. No mõni aasta tagasi, ma arvan, noh, see digimis seondub nüüd ma ütleks niimoodi, et noh, et, et sealt ikka tagasiteed ei ole, see on ka täiesti selge, mis nüüd järgmine samm on, ei oska öelda, aga sealt tagasiteed ei ole. Võtme, kuhu jõudsime, kõnelemise juures Hüpo tagasi kõnelemise juurde just nimelt kui kõik need praktiliselt 13000 inimest, kes praegu on andnud allkirja Estonia, eks ole, ülestõstmise toetuseks tuleks lauluväljakule kokku, oleks nõus sirge seljaga nendes esinema, ins valvulikult hüüdma, et üks kord me võidame niikuinii. No ütleme nii, et Heinz valgu kama mitte kunagi võistlema ei lähe, sest et temaga kohalikule ajalukku läinud oma oma ütlusega ja sinna äkki aga selle 13000 inimese esmalauluväljaku ees nüüd ei esine, aga, aga digitaalselt ma neid täna küll kõikuma selle lehekülge kinni panen. Ja ütlen teile kohe ära, et selle 13000 allkirja mõte on see, et, et, et see teema tuleb ära lõpetada ja nad on andnud oma peale selle eest, et kõik asjad selgeks saadakse. Ülestõstmine on kõige viimane, kõige kallim ja kõige kõige ebaotstarbekam moodus selleks enne seda on väga palju teisi, väga palju lihtsamaid ja vastuvõetavaid tarvis on ainult ületada poliitilise taluvuse künnis, et seda hakataks tegema. Hüppame nüüd tagasi fotograafia juurde, ütleme nagu teie lause kes on Eesti parim poliitikust fotograaf, on see Tunne Kelam või on see alati Heimar Lenk? Noh, need, kes fotoaparaadist Margus Leivo, eks ole saanud mitu auhinda. Ja, ja just kindlasti, no kõigepealt ütleme nii, paneksid mind esimeseks, siis jätaks tükk tühja maad, siis hakkaks arutama, et räägime tõsist juttu natukene. Ütleme nii, et need, kes fotograafi parati omavad, ei olla fotograafid laadal pildi tegijad, umbes pooled nendest, kes photography omavad, oskavad teha pilti selles mõttes, et see pilt ei ole mitte olukirjeldus mingist sünnipäevast mingist mingist olemisest, vaid sellel pildil märkused, kui teine inimene vaatab, et oh sa jumal, vaat kui ilusad, kui ilus pilt, kus sa selle tegid, et vaata, vaata, noh, mis asi see seal tähendab, et neid on umbes pooled nendest. Ja kui me lähme, lähme nüüd päris fotograafid juurde, sind fotograaf muidugi üksikuid ja need, kes oskavad projekteerida ilusat pilti, ütles nüüd ei saa niipea. Pane nii sellele tõstame sinna see prožektor sinna sinna alati imetlen neid, sest et, sest et rõhuosa Häid piltnike teevad pilti niimoodi, et vaata, tuli hea pilt välja, aga ta seda ette teha ei oska. Silmanägemine peab olema. Ja need inimesed, kes on ikka oma pilte välja näitustele toonud ja, ja üles pannud, siis ma ütlen küll, jah, Tunne Kelam on seda ilusti teinud ja, ja hindama, tema tööd, aga, aga, aga kõik need, kes pilte plaksutavad, ei ole mitte. Väga Heimar lengi, alatine galerii on ju kesknädal, saad ometi, kui loete huviga. Siin ma pean talle kahjuks pettumuse valmistama, tähendab nii see päris ei ole. Et keset nädalat ma ei loe, kui loe, siis minu pinginaaber Jaak Allik aeg-ajalt seda sirbi pea loeb läbi ja, ja kui ma näen seal mingitsugust artiklitest, siis ma selle loe läbi, aga, aga ma kesta tala nüüd alaline lugeja ei ole jah. Lisaks sellele, et te olete saanud vereta jahilt vähemalt siis kaks auhinda, kui mitte kolm, isegi, siis olete saanud ka Eesti riigilt vähemalt kaks auhinda, riigivapi, neljas klass järk ja teine mille eest meil on võimalus ära seletada rahvale rahulikult, mille eest ja needsamad olete, mis teie oma versioon. Et oma versioon tähendab, et ma olen nagu, ma olen nagu nõus seda seletama küll ja ja olen nõus ütlema, et vaadake siis, kui siis kui oli augustiputši aeg Siis täna ilmselt on ka veel vara rääkida, kuidas keegi käitus või mida ta sisemas tundis ja nii edasi. Miks vara, et. Ma arvan, et ma arvan, et et ta mulle sisemine tunnetus ütleb, et see ei ole õiged, määrab, et neid inimesi, kes tollel hetkel ei julgenud otsustada nii nagu me praegusel hetkel õigeks peame. Mitte mingil juhul mina täna arvustada ei võta, sest et iga inimese otsused on vabad ja, ja, ja meie ajaloo kontekstis me peame alati vaatama eraldi. Teil on endal ka midagi, mida praegu ei tahaks aga avalikkuse ette tuua tollest hetkest? Mina olen nii noor ja rumal veel, et ma olin just maavanemaks, kui nii võtta saanud, eks ma sain üheksandal aastal maavanemaks maalin, kuna üle 30, et, et ma ei osanud nagu mitte kedagi karta ja esimene esimene kartus mul tekkis siis, kui kui, kui ma olin olude sunnil sunnitud tegema sellist asja, et, et mul olid valed autonumbrid. Mul olid, mul olid perekonna jaoks medikamendid eraldi pakitud, mult ära pakitud, kui pere peaks mingil hetkel lahku minema ja, ja kummalisele putši ajal kodus ja, ja mulle öösel helistati, tankid tulevad, eks. Ja siis ma imestasin huvitavat, mina olen. Et ma olen kodusel, eks et see, see, see oli hirmu, päris suur hirmument, sest et meie, meie mõnega, et mõningaid julgeolekutööd, kes olid tulnud nii-öelda meie ridadesse üle, kandsid väga ette, tähendab, et mida tehti ühes või teises maakonnas, kuidas, kuidas Vene luurestruktuurid kaardistasid neid inimesi, kes on tollel aegsete rajoonide juhtkondades? Neli neli inimest kirjutati üles. Paljud minu kolleegid teavad neid kohti, kuhu need pidi viidama koos peredega. Ma arvan, et mind pidi viidama ilmselt Tartusse. Aga Haapsalu lennuväljale ja nii edasi, noh, lihtsalt isoleerima, eks. Ja, ja ja tõde oli üks, väga-väga mitmesugused momente oli ja ühel hetkel tahan seda kõik rääkida, selleks oli Arnold Rüütel tegelikult väga üksi. Ja, ja neid inimesi, kelle käest nõu küsida Iseseisvus väljatamine väljakuulutamise kohta, teate neid inimesi, kes mingil hetkel toeks olid, oli Arnold Rüütlil alla 30 Te usute või mitte, aga alla 30. Ja ma arvan, et ma, Ma arvan, et Arnold Rüütli hinnang läbi selle autasu, mida ma rinna peal on võimalus kanda on ilmselt selles, et me olime tollel hetkel selle 30 hulgas. Me võime täna öelda küll, et jah, me mõtlesime, et me olime vaprad ja jumal hoidku, ükskõik mis. Ajalugu sättis meid niimoodi, et mees lihtsalt tollel hetkel seal olime ja seda tuge andsime ning, ning hiljem hiljem noh, loomulikult läksid asjad paremini käima ja nii edasi ja nii edasi, aga, aga oli olemas ikka väga kitsa kaelamomenti ja selle väga kitsa kaela momendil on neid inimesi, kes Arnold Rüütli niga tahes selja taga oli, oli, oli, oli suhteliselt vähe ja seal oli grupp maavanemaid. Meil läks asi isegi nii hulluks kätte, et me ju istusime selles samas välismida praegu räägitust, kus võetakse vastu väliskülalisi. Saadikuid võetakse siia-sinna jaoks. Sellessamas saalis istusime, mõtlesime, et mis siis saab, kui, kui, kui kutt kui võtavadki ära siis oli niimoodi, et, et paberileht kirjutati valmis, sinna kirjutati peale ühe Eesti linna nimi. Ja tingimus oli see, et neli tundi pärast seda, kui võim on esinenud oma esimese kõnega rahvale ükskõik, mingi ringhäälingu kaudu, sest loogiline olid see pidi tulema. Pärast seda neli tundi kogunevad need inimesed, kes tolleks hetkeks veel arreteeritud ei ole, sellesse Eesti linna saadakse kokku, mõeldakse, mis edasi teha. Selle linna nimi oli Märjamaa. Vot siukest ajadunud. Kuule. Väljavõte toimikust kogutud materjalid 2001.-na vereta jahi meistritiitli sai teede- ja sideministeeriumi toonane kantsler Margus Leivo. Parima soku pildi, auhinda leiva ei saanud selles Ingmar Muusikus. Leivo on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi. Üle koletu Margus Leivo, te olete riigikogu uurimiskomisjoni selle uurimiskomisjoni liige, mille, mille ülesanne on Estonia sõjatehnika välja või asjaolude selgitamine kahe sõnaga, mis seisus see praegu on? See on nüüd täpselt öeldes väga sellises seisus, et meil on veel võimalus intervjueerida inimesi. Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval läheb asi lukku, siis pannakse kokku aruanne, mis esitatakse mis esitatakse riigikogule. Eilse seisuga on meil intervjueeritavad, meie nimetame neid üle kuulata, võtaks vaid Jeremy intervjueerima on viis inimest ja siis on, siis on see pool. Aga praeguselt ikkagi koorub välja see, et, et see eelmine lõppraport oli jama ja sisaldab palju palju pahna. Teate, see on väga keeruline küsimustena, ma ütleks nagu välja nagu põhilisem, et tänasel hetkel ei ole võimalik mitte kuskilt otsast tõestada seda ja ilmselt ei olegi see nii, et laupäeval veetav kaup ja laevaõnnetus on omavahel mingisuguses seoses laev läks põhja, mere ja laeva omavahelistes suhetes, laev ei tulnud selle merega toime. See, miks, miks tavajuhtkonnale selline laev selliste tehniliste tehniliste tingimustega kätte anti, see on omaette lugu ja see, see nõuab kindlasti selgeks tegemist, sest et rannikusõidulaev mitte midagi ümberehitamata viidi avamerele ja seal on see tulemus käes. Täpselt samal ajal 92. aastal remonditi Diana kahte, mis on sõsarlaev Estoniale. Aga tuleme selle õnnetuse juurde tagasi. Et aga see, et Estoniat kasutati nii-öelda nii-öelda militaarsete pool militaarsete ma ei nimetanud relvavedudeks, sest relv on minu jaoks mõiste, millega saab tulistada, mille saab kedagi tappa, juba on see siis granaat või lõhkepea, ükskõik ma arvan, et sellist kaupasele veetud küll veeti militaarse sisuga kaupa ja selle Kabal ja laeva hukkumise seost ei ole. Tänasel hetkel on meil meil juurde öelda veel palju, et, et uurimine tänased tänapäeva mõistes on tehtud tagasihoidlikult öeldes kehvasti. Ja paljud asjaolud on, on, on nagu jäetud lõpetamata või, või, või siis on antud nendele niisugune erinev erinev tasakaal ja selles selles selles uurimisraportis. Ning ning Ma arvan, et ma arvan, et meil. Ma ei taha seda ära sõnuda, aga ma arvan, et meil võib olla eestlastel tuleb veel üks kord üle elada Estonia temaatika ja seda hoopis selles kontekstis, et kui vahetult pärast Estonia põhjaminekut oli mõni päev ja, või, või päris noh, ütleme, et siis mõnda aega oli üleval teema, et eestlased on kehvad mehed, eestlast ei oska laevaga sõita, ajasid laeva põhja nii edasi. Me pidime kaitsma end väärikust. Siis kui nüüd, nii et modelleerimise tulemused, mis nüüd Rootsis on välja tulnud, et tegelikult kukkumise ja modelleeritud hukkumise vahel hakkab tekkima talumatult pikk vahe. Siis võib-olla me satume olukorda, kus meile öeldakse. No kuulge, eestlased ju juhtisite seda komisjoni, miks te siis ei tulnud selle komisjoni korraliku juhtimisega toime? Ma arvan, et see aeg, võib-olla meil meil on veel ees ja et, et, et seda, seda, seda survet ja pinget oletatavat ka vähendada peavad kõik need praegu Estonia asjadega tegeled. Kas meie komisjoni Margus Kurmi komisjon siis valitsuses tegema seda võimalikult võimalikult noh, ütleme, et ühest küljest küll neutraalsed, aga, aga, aga, aga halastamatu täpsusega ja halastamatu kriitikaga. Ehk teatud mõttes ma saan aru, on nüüd jõudnud lihtsalt ametlikku paberit tuleval nädalal see mida ju tegelikult kõik teavad, ehk seal on nii-öelda need otsad on nagu lahti, seal sees on nagu palju tühja kõminat ja nii edasi. Leiva, kuidas teile tundub, kui eetiline on nagu selle Estonia loo rakendamine oma oma valimiskampaaniata? Ja see on nüüd väga raske küsimus, tähendab, et öelge mulle, palun öelge mulle, palun mind, mina, poliitika, milline see hetk siis on, kui ma ei ole sellist tööd tehes rakendunud seda ühel või teisel tantsides oma poliitiliste eesmärkide ette. Kui poliitikule antakse vägas niisugune õrn teema, mis, mis on oletatavalt oma on oletatavalt suure ühiskondliku vastusega siis nii või teisiti saab seda siduda poliitikaga. Estonia uurimiskomisjoni esimees Uno Laur ütles, et, et see on poliitika. Ja mina ütlen selle peale, et see ongi poliitika, sest tänasel hetkel on poliitiline tasand ehk võib-olla see kõige vabam tasand, kus me saame sellele probleemile nii-öelda nii-öelda vabamalt natukene käsitleda, natukene vabamalt suhtuda. Aga see vist puutub konkreetselt valimispropagandat, siis siis selle Estonia Estonia koduleheküljega on nii, et, et nüüd, kui see aruanne saab kokku siis ja mingil hetkel teen ka selliseid digitaalse variandi, kuidas anda vabariigi valitsusele ja mul on tänasel hetkel läbirääkimistega mõningate ühiskondlike Estonia probleemidega tegelevate organisatsioonidega, kes, kes, kes on palunud, et ma ei paneks seda lehekülge kinni. Aga ma pean kõigile ütlema, et just nimelt kahjuks, et, et ma ei taha, et Estonia lehekülg muutuks poliitilise, sellise sellise tegemise kohaks ma pean ilmtingimata sulgema, sest et juba selle aastanumbri sees, et järgmisel aastal valimised ja ma tahan seda temaatikat endaga ennast sel juhul niimodi ära saada. See oleks tõesti ebaeetiline. Kuidas teile üldse nagu see eetika teema ja poliitika, kus, kus, kus vahetevahel on need asjad ja sellised hirm, õrnad? No ma ju täiesti oletan, et tõesti teil olidki raske tööd siis, kui partei andis ülesande, eks ju. Kui te olete siseminister, võtta 16000-le kroonisele palgale viidia faktuuline, eks ju, kas ületulemise eest oli, pidi saama endale mingi autasu. Ma räägin selle vaktuurinud kohe ära. Teate kui ei räägi nüüd seda, et ta tõesti oli spetsialist ja tuli tõesti sisemine Ei, ei, ei, ma ei räägi seda, ütlen teile niimoodi, et, et selliseid asju, et üks või teine inimene tuleb mingisse ministeeriumisse nõuniku ametikohale tööle ja ta tuleb sellega selle ülesandega toime ja neid on enne olnud ja neid tuleb pärast mind ka lugematu arv kordi. See, et faktuurin osutus minu jaoks nii ebaotstarbekaks inimeseks, selle ma sain küll tõesti hiljem teada Leon faktuuliniga enne kohtuntaktuuril. Mulle soovitati. Ta on vene keelt rääkiv mees, ta on päris asjalik ja, ja ma olin ikka päris mitu kuud selle, selle faktuuline teemaga päris hädas, sest mind rünnati kõvasti. Mul ei olnud teda mitte kellelegi näidata, mul ei olnud teda mitte kellelegi ette panna, ise faktuuline pettumus, see polnud ainult minuga. Ministri pettumus oli ka partei pettumus ja see oli meil sellel hetkel probleemiks ja, ja siin ei ole mitte midagi rääkida. Tunnistan, kui seni oli, see läks. See oli ju iga rahvaliit, möönis ise oma juhatuse tasandil. Ei oleks pidanud meest üleval, jah, jah. Ja täpselt nii oligi. Sest et sest et vaadake, kui te panete saunakäsna vette, pigistada kokku, tahtis ta imab sinna vette eestlastelt üles. Et parteidel on ka minu meelest omadus ühiskonnast välja imada sellist, sellist sellist selliste ja selliste, ütleme, et partei liikmeskonda, kes tulevad sinna lihtsalt lihtsalt nagu, nagu, nagu massi tegema ja kellede, kellede võib-olla parteiline võime seda parteid esindada on rohkem kui tagasihoidlik ja, ja ma ütleks, et, et noh, ma ei taha nüüd enam ühtegi nime nimetada, aga aga kui sellised inimesed satuvad poliitilise juhtkonnale lähedusse ja nad näitavad, kas ta on tegelikult on, siis see pole mitte selle inimese probleem, sest inimene näide tuleb ja ta jätab mingi legendi. Et nüüd teeme faktuulindit, teeme seda teist ja kolmandat, see oligi partei probleem, kes tollel hetkel eksis ja ta ei saa sellest lahti. No see õpetab meid, õpetab rohkem vaatama ja, ja, ja see kogemus sealt saadi halb, aga ta oli kogemus, mida mitte korrata. Margus Leivo, te olete mõnes mõttes ka kindlasti inimesena loomulikult, aga, aga ka oma poliitilise karjääri ja nende olukordade tõttu, millest te olete pidanud olema suhteliselt suhteliselt ainult laanemees selles mõttes, et nii palju, kui mulle tuleb meelde, ei ole Eestis poliitikute haigused olnud nagu selline väga laialt räägitud asi teie infarkti lugu, noh, oli, oli aktuaalses kaameras üsna põhjalikult lahti räägitud lehtedes täpselt samamoodi ja probleemid perekonnas, kus, kus politsei huvi alla sattus, eks ju teie poeg lugude pärast täpselt samamoodi. Kas selline avatud olemine nendes ütleme keerulistes küsimustes, mis Eestis üldiselt vaikitakse maha või püütakse neist kuidagi mööda hiilida, oli teil teadlik või oli see ikkagi asjade selline kulg, mida ta ei suutnud kontrollida ja sellisena nad ühiskonnata tulid? Vaadake, kui kui poisiga see pahandus juhtus siis. Pahandus oli seotud sellega, et oli vist kaks korda mingi narkootikumide omandamise lugu. No ükskord jah ja ükskord ükskord kooli ajal, eks see talle probleemid olid ja, ja me lootsime, et on üle saadud. Ta elab praegu oma elu ja on siin perekonda loomas ja, ja kõik on selles mõttes hästi. Aga, aga, aga kui, kui, miks, millise inimesega juhtub, kaasa arvatud minuga poliitikuga juhtub perekondades selliseid asju ja kahjuks peab ütlema, et see ei ole minuga perekonna probleem seal väga paljude teiste perekondade probleem siis kunagi mitte ükski inimene ei mõtle kõigepealt selle peale, et ma nüüd lähen kohe räägin ajalehes ära. Nüüd ma lähen kohe ütlen, et vot vot mul juhtus perekond, niisugune probleem, tulge nüüd kõik kokku. Kõigepealt on see ka üldinimlik ja oma isiklik probleem ja kui ükskord see asi välja tuleb, siis ta tuleb välja rääkida, mitte hakata vassima ja keerutama, tulebki öelda, et jah, ongi väga kehv, ongi kuradi jama ja missis, see tähendab, et selles mõttes inimesed saavad ka aru, ega siis mina ei ole, et mina ei ole teistmoodi ja ja täpselt täpselt niimoodi ma olen püüdnud käituda, aga see, mis puudutab minu infarkti lugu see oli asi, oligi niuke naljakas, kaugel ütleme niimoodi, et ma ju tulin, ma läksin haiglasse, et need toruksime sisse panna, tulin koju, pidi veel jahti minema ja nii edasi ja nii edasi ja ühel hetkel tunnen, et, et mingit need siuksed, infarkti tunnused hakkab mulle tulema. Helistasin haiglasse. On ihuüksi, vihuksi, kodus ei olnud autojuht ja abikaasa oli tööl, lapsi, pold ja siis ma hakkasin vaikselt valmistuma, tegin koridor ukse lahti ja helistasin autojuhile, pole nüüd, kiiresti tuli kiirabi ja. Jumala õnn, et ma ei hakanud ise haiglasse sõitma, muidu ma oleks võib-olla tee peale jäänudki ja ja see, kuidas, kuidas siis mind seal raviti, jah, noh, tunti huvi, jah, ja mind väga liigutas muidugi see, et ega, ega ausalt öeldes, ega poliitikut kui poliitiku ette ilmub suur karja. Sa hakkad mõtlema, et no mis kuramuse pärast nad nüüd siis mind nendele sotsid, iga seal mingi jama kiitmise pärast ei tule, rahvas kokku tuleb ikka sellepärast, et mingit asja hakatele klaarima seletama või, või, või siis või siis selgitama. Aga kui mulle kiirabihaiglast välja tulles oli, oli üle 10 ajakirjaniku, vastasin, ma tulin selle karuga seal, teate ma täpselt seesama moment, et, et liigutas küll. Sellest, et või sellepärast, et Arnold Rüütel ei saanud uuesti presidendist, te olete pettunud. Ütleme niimoodi, et, et oli hetki Estonias, kus seal on ainult üks härrasmees, oli Arnold Rüütel, kes seisis sirge seljaga ja ja, ja mul on hea meel, et vaatamata kõrgele vanusele ta elas kõik selle asja ilusti üle ja ütlen teile kohe otse välja. Et ta peab praegu pensionipõlve ja, ja minu meelest teenitud pensionipõlve, nii et nii et kui, kui tuli nüüd ilves või panime näiteks valiku ja Kahtlemata muidugi aktsepteeritud ei saagi muud moodi väita, sellepärast et riigikogu liige ja nii edasi. Deering ütlengi niimoodi, et, et Ilves ei ole veel son presidendiks selles mõttes, et, et, et üldsuse teadvus ei võta veel teda presidendina presidendi presidendiks sinna teadvusesse jõudmas ja meil on kaks presidenti, päts, ei mäleta suurt keegi vabandust. Meril oli üks presidendi imago rüütli, teise presidendi imago ja, ja ilvese imagot veel ei ole. No ilmselt oleks seda veel hetkel. Kas Arnold Rüütel rahvaliidu nimekirjas valimistel kandideerib? Ma arvan, et et võiks olla hääled ära korjata. 30, ma arvan, et alles poliitilise karjääri tipus ehk Eesti vabariigi president on tal täielik õigus olla pensionil ilma selleta, et ta, et ta segaks või sekkuks erakondlikust poliitikast, ükskõik kas ta tahab 20 häält, 20000 häält. Ma arvan, et ükskõik, mis parteist kunagisi president ka ei oleks, kui Ilvese karjääri lõpetab, siis ta ei peaks tooma sotsidele ja nii edasi. Ma ei, ei, Arnold Rüütel minu teada ei kandideeri. Teie olete rahvaliidu juhatuses selle vastu, kui läheb hääletamiseks, kas teha Rüütlile ettepanek või mitte. Ma olen esiteks rahvaliidu juhatuses ja teiseks ma ütlen, et, et rahvaliidu rahvaliidus on praegu valdav niisugune arvamus, et Arnold Rüütel peaks pensionipõlveks. Aga on ka selline arvamus, et ta võiks tuua ärevam tähele peal. Viimasel ajal nüüd seda küll kuulnud ei ole. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Usk doktor levini imedieeti on andnud elujõudu lastehaigla arstile Merike Martinsoni ile. Ateena olümpial pronksi võitnud Indrek Pertelson-ile ja Margus leivale. Margus Leivo kuulub veel vähemalt ühte grupeeringusse. Koos Villu Reiljani ja Olari daaliga kihutas Aafrikas kuuli kohaliku loomakeres. Margus Leivo, keerame korraks selle ülekuulamise lindi tagasi, umbes 20 minutit tagasi, te ütlesite et ei mõtle päris nii, nagu üks keskmine rahvaliitlane mõtleb, et teie mõttemaailm ja maailmapilt on tiba teistsugune. Kuidas te saate olla ühe partei liige niimoodi, et ei mõtle, nagu see parteid? Et et ega siis ega siis partei mõte ei ole partei, üksikisiku mõtte, vaid see on, see on, see on lõppude lõpuks sele koondjahma minu minu maailmavaade on tunduvalt parempoolsem kui rahvaliidus keskmisena ja, ja mind on ka rahvaliidus nii heas kui ka väga halvas mõttes nimetatud Reformierakonna esindajaks või reformierakondlased ükskõik mismoodi. Aga Ma olen siiamaani arvamusel, et, et Eesti riigi edu on olnud selles, et me oleme parempoolset poliitikat ajanud järjepidevalt ja, ja, ja, ja mulle väga meeldib see lause, kui kõik ütlevad, kas me sellist Eestit tahtsimegi, siis vastus on ei tahtnud, sest me ei osanud sellisest Eestist unistada. Tegelikult nii on. Mis on need punktid, mis rahvaliidu programmis teile eriti nii-öelda meelehärmi tekitavad, aga kuivõrd te lähete üldise sõiduga kaasa, sest nende vastu väga ei protesti? Et. Et ega siis rahvaliidu programmil midagi viga ei ole, sest me kõik tahame teha Eesti elu paremaks ja siin teen ise möönsite kamba peale kokku, et kui me loeme, kui me loeme erakondade programme, siis ju siis õnn vältimatu. Aga mingil mingil pool te saate öelda, et te ei ole päris nõus. Rahvaliidu üldise joonega. Jah, ma ütlen sellega praegu välja, et, et kui, kui, kui rahvaliidu programmi hakkab sisse tekkima aga põhimõte, et mis, mis viitavad võimalikule astmelisele tulumaksule siis selle vastu ma olen põhimõtteliselt küll jah, ja ma olen seda ka välja öelnud ja ütlen ka seda võimalikel kõikvõimalikel foorumitel välja ja arvan, et astmeline tulumaks ei ole mitte midagi muud kui tänasel hetkel nii-öelda nii-öelda massilisema ja väiksema sissetulekuga valijaskonna noh, kerge selline kerge sekuna noh, ütleme lillede tegemine nendele. Astmeline tulumaks tähendab palka pea, et automaatselt, kui me sellel teemal räägime, te olete tegelikult ju mees, kes on viimased umbes kümmekond aastat pidevalt teeninud palka, mis ulatub ikka paarigimist 1000-sse, kui mitte üle 30000 kroonini, kuidas te suudate olles rahvaliitlane, rahvaliidul on valijaid väga palju, eks ole, maapiirkondades inimestele silma vaadata ausalt, kes teenivad võib-olla 3000 krooni 10 korda teist näiteks vähe ja öelda ausalt, et ta, et Eesti asju me kõik oleme täpselt ühesugused. Sellel on väga lihtne põhimõte, et Ma olen eelmistel valimistel, mõtlesin ka, et et kõikvõimalikke võimalikke arengute üks põhiline komponent peab olema see, et sa ei pidurda eesminejaid, vaid aitad järele tagant tulijaid. Ja see, et meil on ees kõrgepalgalised olla põhjuseks, et, et kuidagi nende kõrge pargalisusega vastanduda madalapalgalistele need kõrgepalgalised, kellele on antud võimalus, kas poliitilised, ametkondlikud tasandil või ükskõik mis kuradi kolmandat moodi vabandust kaasa kaasa rääkida, siis, siis mina ütleks, et nad peavad kaasa rääkima selleks, et tõmmata järele just nimelt seda madalapalgalisi osa. Ja vaadake, kui me seda seda palgaskaalat hakkame päris vaatama nii töömeeste kaupa ja tööliikide kaupa, siis, siis, siis tegelikult ütleme, palgaprobleem tänasel hetkel on vaata et lahenemas ja ta on lahenemas just nimelt kahjuks selle tõttu, et me võib-olla kaotame tööjõukvaliteedis, aga tööjõu tööjõu kasutamises me igal juhul võidame, sest tänasel hetkel on Eesti riigis läbi ehitusbuumi ja läbi läbi metsa töötlemise buumi ikkagi tõeline tööpuudus ja tänasel hetkel ostetakse mehi üles. See ei ole hea, sest see viib tööviljakuse ja töötasu vahekorra praegu paigast ära. Aga lõppkokkuvõttes see probleem on lahenemas. Meie häda on hoopis selles, et meil pole maal inimesi, meil on tänasel hetkel me vaidleme Tallinn-Tartu maantee üle. Ma ei tea, 10 aastat juba, sõitke natukene Euroopas ringi, käitke, käige Saksamaal ja siis sõitke üle ühe, suuresid. Aga need inimesed, kes teenivad 3000 krooni, andke andeks, neil ei ole võimalust sõita Saksamaal, sest nad peavad lisaks oma palgatööle teeni valest otsast ka muu muu tööga elatist leiba lauale. Valest otsast küsite, praegu ma räägin just ma tahtsin jõuda originaale poliitika, nii et kui me räägime Saaremaa sillast, siis siis Saksamaalt vaadates, mis te räägite, tehke see sild ära või Tallinn-Tartu maanteest, et mida te siin räägite, tehke see Tartu maantee ära ja tõepoolest mina ütleks, et selleks, et Eesti elu läheks edasi, on vaja riigina poliitiliselt teha paari kolm asja. Ja ma julgen praegu välja öelda, üks asi on see, et me räägime raudteest, ostame raudtee tagasi ja ütlen raudtee, jah, on meile väga vajalik, et on väga vajalik selleks, et saada saada suurte kaubavoogude omanikud, vaata meie territooriumilt läbi lastud ja sellest ka raha võetud reisijate vedu Eesti riigis raudtee peal on. Ülikallis on üks, üks kallimaid asju. Autoteed välja arendada, infrastruktuur, autoteed välja arendada selliselt, et vahemaad Eestis ei tunduks võimatuna ja liiklus oleks normaalne. See on esimene asi. Teine asi. Interneti kätte saada vaadatavus oma oma kvaliteetses mahus peaks olema sõna otseses mõttes iga Eesti kodanik, kodaniku põhiseaduslik õigus. Ja kolmandaks, me ei tohi tänasel hetkel ära kaduda ja peaksime kindlasti kinni hoidma kooli võrgustikust. Sest et lapsed peavad naturaalselt koolis käima ja need noored inimesed, kes läbi interneti läbi autoga ühenduse on, on maal kinni, lähevad sealt ära, sellepärast neil pole lapsi kooli panna, see on kolm põhilist asja. Ja kui me need ära suudame teha, siis me saame ka nii-öelda intelligentsem osa maale saame seda keskmist palka suurendada. Aga need inimesed, kes, kes oma oskuste tõttu tänasel hetkel ei küüni kõrgema palgani nendele mitte kunagi ei hakata seda palka lihtsalt sellepärast maksmata. Madal palk maksame talle juurde, palk kujuneb välja ka täpselt tööjõu tööjõuturul ja tänasel hetkel tööjõuturgu situatsioon on töövõtja kasuks. Kiirustele ilmselt meeldivat, kui räägite laiemast Tartu maanteest 2003. Aastal olid kuus korda karistatud neist viiel korral kiiruse ületamise eest. Kui suur saldo praegu on? Mis aastal 2000 2003? Et kolm, kuus korda 2003.-ks aastaks oli mul kogunenud kuus kiiruseületamist, aga ühe aasta jooksul ma ei ole mitte kunagi nii palju, 2003 oli mul viimane. Vabandust, liikluseeskirja rikkumine. Ei, see oli viimane, sest ma olen nüüd rikkunud ühe korra liikluses olen politseiga pahuksis, on, aga siis ma jah. Ühe stoppmärgist ei pidanud kinni ja, ja need on, mul koguneb pikkade aastate jooksul eide. Et olen alati vaimustunud Eesti politsei viisakas käitumisest ja, ja ma olen nendega alati ilusti hakkama saanud, aga, aga kõik nad on ka selle vastavalt kirja pannud oma karistuse kandnud. Elevant gepard must ninasarvik kruu keda on kõige lihtsam lasta? Et kõigil on oma silmaga näinud, aga mitte midagi pole lasknud nendest ja alati lastud Aafrikast. Aafrika, sul on lasknud Impalat ja see on niisugune sarved on natukene Klaskuse poti hargi moodi ja ja vaadanud seal, olen vaadanud seal noh, just nimelt seda ninasarvikut ja olen vaadanud kaelkirjakut ja gepart olen ka näinud, aga aga see ninasarviku nägemine seal looduses jah, ta hetkeks oli adrenaliini üles külla, kui sa näed, et need kohalikud seal üldse selle peale suurt välja siis endale. Või vabandust ümber automa oma sellise sellises rahulikus toilises, noh ütleme siis sellises sörgiseks. Aga mis mind hämmastama pani, on see, et, et kui me jõudsime omal jalutusretkel jõudsime jõudsime sellise kohani nagu mingi v või loomade joogikoht, kus puristasid mingeid jõehobude meist umbes 100 meetri kaugusel. Tegime neist pilti ja siis sukeldusid ja siis tuli selle peale ja puristidele siis sukeldusid ja siis oli lihtsalt näha, kuidas need mullid hakkasid meie poole tulema. Siis oli minu jaoks hämmastava kiirusega auto, ümberpööratud kõik, millal sa selle kasti pekstud ja me saime ainult kastis edasi vaadata ja tuli välja, et jõehobu on pühvli järel üks kõige ohtlikumaid loomi. Ja Ma ei pidanud mitte mingit kuradi kompromissi otsima, kuid tuleb ja jookseb siis täpsuga lõugadega nii, üks pool kukub ühele poole ja tema läheb sinna vette tagasi. Nii et siis siis, kui mina üldse hirmu ei tundnud, eks siis tehti mulle selgeks, et nüüd sa pead kartma. Miks on nii, et üks valge euroopa mees peab sõitma veel tänasel päeval Aafrikasse, justkui meelde tuletama Need kolonalistlikud ajad ja seal küttima? Eestis on ju jahiloomi küll. Noh, ütleme, et ühtegi eelpool nimetatud looma Eestis metsas kohata on ikka suhteliselt raske ja kui, kui ikka kohtab, siis on ikka väga kõva mees, kuigi võib-olla jahijuttude järgi mõningates isegi neidudeks. Enne Aafrikas käimist arvasin umbes täpselt samamoodi nagu küsija praegu, eks ja ütlen pärast seda, et, et kui ma seal Aafrikas olen käinud, siis ma sain seal nagu jahindusliku šoki selles mõttes, et ma julgen öelda, et Eestis pole nagu sellist tõelist jahti ühtegi olnud, eks me oleme harjunud ju Eestis hiilimisjahiga varitsusjahiga ja ajujahiga. Ja kõik need jahid on siukseid kodumetsa jahideks, noh küll olevas suur Laan, Laan suured Laanet ka, kus võib ära eksida, aga üldiselt Saldika jookseb välja niisugune põder ja, ja siis jookseb välja metssiga ja oleme, aga hirv saadakse ajust suhteliselt harva. Aga need loomad on kõik ette teada. Aafrikast päris nii ei ole, seal on esiteks esiteks see vaev füüsiline vaev loomani jõudmiseni on ääretult suur ja see, see jaht seal natukene teistmoodi, enamuse enamuse suur, kõik paigast ära, proportsioonid on paigast ära, mõõtkavad on paigast ära, kõik on paigast ära. Öeldakse, et mina vaatan, et see on seal 300 meetrit, tuleb välja, tulevad 100 meetrit ja kõik on teistmoodi. Kerime taas linti natukene tagasi, mõni aeg tagasi käis meil siin ülekuulamiste toa selle ülekuulamisel. Teie hea sõber Indrek Tarand, millele väike telefonivestlus. Te lubasite koos jahile minna, käisite. No ei ole veel jõudnud, sest need tähtajad, kui me siin Indrekuga kui ma, kui ma eetris lausa välja lubasin, ei ole veel nagu päris käes ja, ja ma arvan, Indrekuga jahti ka Indrekul on praegu lihtsalt niivõrd oma elu ja mul on oma elu ja võta, punktid on suhteliselt suhteliselt harvad, pigem pigem telefoni lihtsalt, aga, aga me suhtleme tihti ja ja mul on hea meel, et mul sellise võrra Ma tahtsin küsida, millisest ajast tutvus Margus Leivo teil pärit on? Meie saime tuttavaks 93. aastal. Leivo oli siis veel maavanem või või juba trükis? Oli juba kantsler. Ja ma olen tema käest palju kantsleri tööks vajalikke asju õppinud. Absoluutselt seda ma tahtsingi küsida, kas Leivo on olnud ka kunagi niimoodi selline papana nõuandja teatud kantsleri asjades õpetades mõnda ühte või teist nõksu, mismoodi Joinakate osakonnajuhatajate selgroogu murda või, või saada parimat tulemust kätte? No esiteks on leiva nii hea süda, tema ei saa õpetada mulle, kuidas selgroogu kellelegil murda, see tuleb mul instinktist. Aga teine asi on see, et need on õpetajana muidugi, kuigi mitte isana, sest meie vanusevahe pole siiski nii suur. Et on olnud hea kolleeg, selles mõttes jah, et on aidanud, kui mul on probleemid. Milles, milles peitub praeguse poliitiku, endise siis kantsleri maavanema Margus Leivo jõud, kuskohast tuleb välja see tema nii-öelda peamine eelis teiste poliitikutega võrreldes? No esiteks, kui ta oli juba peale vaadata, siis võib arvata, et tema keresse mahub jõudu rohkem kui mõnesse kidurasse. Aga teine asi on see, et Mul on väga hea huumorimeel ja, ja selline positiivne eluhoiak, mis ju vahel riigikogu töös kipub tuhmuma mitte ainult temal, vaid sellel. Aga et see ongi see elujõud. Nii et kui omavahel kokku saada, väike, viimane anekdootlik alati nagu varrukast, nii parukas. Milline on kõige nutikam Leivo suust kuuldud anekdoot, millega me võiksime selle ülestunnistamise või nii-öelda omapoolse tunnistamise andmise lõpetada. Vaat seda ma ei saa ka jutust ma kahtlustan, et meie saadet kuulab väga palju naisterahva ja väga palju inimesi, kellel ei ole huumorisoont, nii et ma jääksin siinkohal maka, me paneme õige koha peale piiksuma lubama. Liiga pikk luu ei hakka, mis teda täiesti ju tõsta, aga ütleme nii, et see on rahvaliidu ametlik anekdoot. Aitäh no äkki siis räägime mõne teise anekdoodi, kui, kui see, mis Tarandile räägitud sai, tõesti eetrit ei kannata, mis on mõni värskem rahvaliitlasi puudutav anekdoot. Viimane riigikogus liikunud anekdoot ei häbene seda öelda, et kui Indrek Tarand siin mõni aeg mõni aeg tagasi tagasi oli hädas ühe särgiga mida ta siin võistlusel kandis ja, ja, ja, ja siis seal oli, seal oli kommarid maha. Siis nüüd Indrek tarandil on vist võimalus kanda ühte teist särki, seal öeldakse kerad maha, nii et tuleneb sellest sellest sellest lepingust. H-d vesi läks keema ja me nüüd sinuga kahekesi oma tantsusuhkruga. Kui läinud ilma näed, sidrunit on siin, aitäh.