Proua tui Isis, Lea kaart on teie õige nimi, eks ole, kui siis League ja liisitud ja selline tore nimi kolm nime annab valida, annab valida. Veol on kogu aeg ainult esimese nimekond, terve elu, terve elu tui ja teie elu on 90 aastapikkune tänaseks ja ja kindlasti tasub öelda kuulajatele, et teie isa on olnud väga kuulus kunstnik Jaan Koort ja tegelikult tahaksin võib-olla kõigepealt kuulata teie lapsepõlve mälestusi, missugune see teie vanematekodu oli ja mida te mäletate kõige varasemast lapsepõlvest, kõige varasemast, lapsepõlvest mäletan ma Jaani tänava. Kus oli papil ateljee ja meil ka elu? Elutoad olid Visliku hiljem läks pappi, kord läks, kaugemal läks, siis oli see vahekord mitte niigi. Kutsusite oma isa pappi ja abi koolt, mitte pappi, pappi kord taas päris lapsepõlvest peale. Tõesti? Ei kunagi lisanud. Kes esimesena selle peale, et mul on ju kolm välja, need olid igavesti vigurid kõik ja olin ainuke tüdruk, ainuke tüdruk ja ja leppisin nende laiali laiali, jah, ja siin üle jäi. Aga kuidas, kuidas nede esimesed mälestused sellest laia tänava majas siis on, on need niisugused rõõmsad, helged nagu ikka lapsepõlv, nii on, jah, on küll. Sees oli see väike väikemurru, kus olid need kaks muusekest, mitte meie kuusel mingi muud kuused. Siramiin ütlesime ikka. Ja siis sees oli siis pappi, töötuba, otsu kohe ulg uulitsa poole ja. Kui keegi tal käis, eks ole, oli siis meite uulitsa pooleteise poole millega teema tegeles. Kodune kem oli tookord kodune, sest tal oli neli laskemapi koort seal Viislas. Nii ütletegi. Kunstnik, õnn on kunstnikuhing sinna midagi teha, midagi midagi teha, kuigi pappi koos tuli hiigla hea südamega ja kõik, aga ega ta ei olnud üldse. Nojah. Kuidas ma ütlen, et ta hoidis oma peret väga? Seda ma võin öelda. Et meie mitte midagi keelatut, mis vähegi võimalik, kolm seda lubati. Mitte nii, et keelud, käsud igal sammul nagu laiapõlves, tavaline ei. Ja seda meil ei olnud. Nii et ta oli üks tore isa selle poolest ta ei sekkunud ka, kui ema midagi oli lubanud ja talle see ei meeldinud siis ta ei sekkunud sellesse ära. Kas te saite, et ei meeldinud? Veidike. On ant kaks hammast, viga, saame sellegagi hakkama. Te olete väga hästi, sain aru, jah. Ja ma usun, et sellest ei ole siin probleemi, võib-olla mõnes teises kohas jah, tähendab söömisega ilmselt, jah, jah. Nojah, aga, aga no eks see elu ole kulutanud jah, ja mul tulid nad korraga ära siis kui ma see õudselt haige olin, haiglas olin ja kui üks haiglal viskas mind välja, et niikuinii sureb maha ja teine haiglal sõites tulgu ikka siia, proovi teiega vot niisugust asja elanud ja seal oli üks tore õde iga hommikuvitsu ümbert kinni, üks tui tõikene, lendan. Väga ilusti öeldud. No ja lendasitegi. Hädaga nädalaga hakkasin käima tõesti, see oli pärast insulti, aga võib-olla nendest hilisema elu asjadest räägime hiljem, aga räägime sellest ilusast ajast, kui te olete täiesti terve ja noor ja laps. No kaua te seal laial tänaval elasite kooli läksite, kooli läksin ei. Kooli läksin juba Tallinnas. Aga see lai tänav selliseid Tartusse, see oli Tartus lai tänav. See on lai tänav kaks või mis ta oli, kaks kuusk on ees, aha. No kui minna jõe poolt ülespoole, siis jäävad lasemal söömaajad ja ja kaks kuusekes oli ees ja selle alumine korrus oli pappi koordile, ateljee meedood. Aga miks te Tartust ära kolisite, ei mäleta? Siinmail piisavalt, väike veel, siis oli ikka nii väike jah, nii et ma ei käinud koolis veel, noh siis muidugi ei tea neid vanemate asju ja, ja kuhude hiin, tulite siini, tulime alguses Tallinnast, elasime vanaisa ja vanaema juures, tee tee vanaisa ja vanaema elaja ahin ja olin ema poolt emapoolsed ja oli rikas, rikas pere. Jah, ei ta sure. Nii et neli midagi meid lapsi vastu võtta, aga ega kauaks ei tahetud. Me olime väga hea. No võib arvata, kolm poissi. Te olite peaaegu hoidja seal kõrval vist teisiti saanudki, igavesti oleks olnud ja, ja, ja siis leidsite endale oma eluasemejah. Ütlesime jah, Tallinnasse. Oota, kuhu. Mis seal ikka, kui te tulite enne kooli, see pidi olema 20. aasta ringis või? Jah, 20. aasta ringis. Nii, vot mul on mälestuse lõnga lõngad suured, no selge, aga me räägime ka nii kauge rajast ju. Ja mul on olnud nii hirmsaid asju aeg-ajalt elus selle elu jooksul jah, ilmselt kõike kõike. Ja, ja aga võib-olla siis jõuame sinna esimesse klassi. Veel esimene klass oli mul Viimsi mõisas Ahaasite järelikult olite Tallinnast juba Tallinna ära läinud, läinud elasime kuskil seal Viimsi pool ja pantiminud Viimsi kooli nimelt koolmeister käis ju isa juures ikka seal õiendamas tegema, suits korraga, mis tuisel istub juures, panime tõutiga. Aga te ei olnudki siis kooliajal ei olnud ja siis mina olin kohe valmis tegevus ja muidugi muidugi ja siis hakkasime tegema ja siis tuli õnnetused kõik kaela koha pääle. Õnnetus, põlesime ära siis üldine õnnetus, kõik marjulised ära, eks ole. Ja mina lendasin ühes kohas teise Tallinnasse vanaisa, vanaema juures need tüdinesid ära, saatsid mind jälle Tartu papi-mammi, ütlesid vask. Uuristlikus, sahhid, jälle teema ja niimoodi käis, elukene polnudki asu, ei ole osas. Ja eriti kui ma mõtlen esimest perioodi, kus kõik oli noh, teada, kus kohal miski oli, nii et mingisugust hirmu millegi käega seisatas, hirmutunne. Et järsku midagi juhtub isaga ja emaga, Nissi haarasite niimoodi. I käe ise sõitis juba palju ringi, eks ole, isa sõitis palju ringi ja, ja iga kord need sõidud ikka noh, mõni tegi hirmu ja meelega näha isegi. Oota suisa ei tulegi tagasi, leiab sealt noore naise ja jääbki ära. Noh, see hirm oli ema emale. Ega teie ei uskunud, lisandeid maha jätab, ja et ma ei uskunud Ma maha ja see oli niivõrd, nemad, elasid ilusti. Ja noh, nuusutavad osutav küll seal lapsigi oli uneliga lapsed tulevad ju armastusest. Ja neli poiss, kolm poissi ja üks tüdruk, aga teie sinikoht on tegelikult Pariis ja see on päris uhke nimetatud. Aga te olite lihtsalt juba nii vara äradega ta Pariisist midagi ei mäleta ju? Ei ma tulin ära, poed ei saa, ei saagi mäletada ja ja kui ma käisin seal ükskord hiljem nüüd päras sõjaaegselt aeg aegadel, vot ma olin, ma ei mäleta isegi kummutid, olin Tartus tööl, kas ajalehe juures kuskil tookord? Õlima juba muuseumis, ma ei mäleta enam, muidu ma olin Tartu kunstimuuseumis tööl jah. Aga see oli nagu nagu väljaspool seda. Ja siis ma käisin üksuve, käisin Pariisis. Ja siis käisin, vaatasin kah seda majakest, kus ma sündinud käisin ringi ja ikka alles ja kõik oli alles ja see ei saa olla päris huvitav kogemus selline olla. Raamat oli käes või vihk oli käes, kus ma olin kirjutanud kõik üles mis tänaval ja kus ja millal ja no igatahes veel hiljemgi seal, eks ole. Ja ema käis ka hiljem. Nii et ega meil oli Pariisiga veel pärast isa surma käis isegi ema ükskord Pariisis isa teede pärast või ma ei mäleta, seda ma ei näe ja see naiste aeg huvitav, ei. Ma olin küll hirmsasti võidad, kõik Shopi kohtun teinud ja nii, aga nendesse asjadesse ei küsinud, ma nägin, et see oli üks küsimus minu emale. Ja küll tema teadis kui tema töödes ja need asjad kõik ja ja võib-olla digikoos lollusi tookord isegi. Sellepärast tal oli ikka säi. Ta sai selle ja ka suhteliselt hästi läbi. Äiedega enamasti saadaksegi hästi. See oli üks kõva, ei ja kõva, näete. Aga tegelikult minu isa oli tema vastu väga viisakas ja kunagi ütlen talle isand või härra. Isand härra, mõlemad ütles JAH. Kaubatlik. Aga millega teie, vanaisa tegeles, ta nii rikkaks, ämma oli, temal olid talud ennem ja siis olid tal linnas üüris neid välja Irish välja, jah, ja suure ja, ja noh, siis oli seal ärivaimu järelikult. Ja seal vanaisa oli Lincos kohe võib kohe ja, ja mis seal oli, neli last ja neli last väga suurepärane, siis kõik majad, ahah, lapsed said majad, igaüks ja igaüks minu temaga muidugi. Ja kus see maja asub? Ma ei tea, ei teagi. Ma ei tea, ma ei tea, missugune majandab päris kunagi olnud juttu, selles näha tahad, ja ta ütles, et no vanaisa, isegi kõigi pahandusse peale, mis meil olijaid, Ma koordiga abiellusin, tagandas minule ikkagi ühe osa ka see, kas vanaisa ei tahtnud teie ema üks üks kunstnik ja, ja maalt tulnud ja ta oli küll ka ise maantee oli emalt ja, ja ta oli väga toreda huumoriga. Vähenema meeles tema maailmakuulus Väimesoni, vähe sellest aru ei saanud, et on maailmakuulus, oli, aga vähedal oli tema jaoks tema tütre jaoks oli selge, tegelikult on vist niimoodi, et ükskõik missugusele isale on ükskõik, missugune väimees või mees tema tütrele ikka vähem, sest ellija oma tütar on ikkagi isa silmis ikka ega kõige paremat. Jah, jaa. Tavaliselt see mu ema oligo, nendest kolmest õest kõige ilusam ja kõige vanem, aga ka kõige ilusam isaliste printsile andnud. Jah. Ahah, aga ema, ema niidi siis leebe loomuga, et jah, tema oli leebe loomuga, aga ta oskas nii seda teha, meid kasvatada. Et mee tookord kunagi, et meil on vähe raha või meil puudus või meil ei meil ei ole riideid. Tere õhtust, siis noh, juhtus ikkagi jah, aga seda nii sättida, et me ei saanud arugi, et järsku meil jälle saapad Kikas ja jagada oma niimoodi rikka isa poole, nendel kitsastel aegadel ei pöördunud siis ema ema ainult veel ei, ma mõtlen, et kui ta isad käes oli, tal oli ju rikas isa, kas ta siis kus ikkagi see vanaisa oli väga-väga elegantne. Ta iga sünnipäeva pidas lapselapse sünnile loba ja iga pulmapäeva lapsi surmab põlva, meeldis nii, et ei, ta oli väga kena ja ta hoidis meid kõiki. Ja kui suvel maal oli ja teadis, et me olime linnas, siis saad, saatis emale sõna, saadad lapsed maale. Ahah, nii et te saite nende maakodus ka sealt ja kus see asjas Kiisal aha polnud kaugel ka ei. Vanaema, kuidas tema oli, tema vanaema oli vähem, sest ta suri väga vara ära, siis vanaisa jäi üksinda elama ei üksinda ja. Ah nii, ja tükk aega elas üksi ja siis sel ajal me olime rohkem koos. Me hakkasime koolis käima, meie hakkasime liikuma. Aga alguses olime ainult kodus. Ja, ja. Istusime kodus ja ei kliendid, tee midagi. Kuidas see küll oli? Nii igav elada, las nüüd on nüüd? Ei, me olime lihtsalt laisad. Niimoodi päris jah, ei viitsinud teha, midagi ei tahtnudki, ei tahtnud, aga iga kord oli jälle midagi tegevuses, et kui oli vaja abi, siis täna ei saa teha mul see pooleli. Kavalat Tanel ja eriti mu vennad olid kavalad ja nüüd ma ei tea, kus mu taskurätikule. Paberil või üks katkol muidu mu sõber otsib, jäid mul rohkem, ei olegi võimalust ja ainuke c väike kapikene ja ja niimoodi teetestajate, teil oli väga tore ema ja oli koolis, rääkige oma emast. Esiteks oli ilus tee meelest käitaja, jah, pruuliks hiljemalt. No minul ja isal on sinised silmad, minu vendadel kahel olid pruunid, ühel oli kah sinised ja need pooleks ja siis peale selle ta tegi ju kõik kodused tööd ära. Meil kolmeeniate meetod, kui tee peeti siis, kui raha oli, aga kui siis rajal ei olnud, oli mammi koos ka tööl. Ja pidas too kodu korras. Nii et allikaks naine ja heliläheb ikka ja piltilus. Kuna, kuna meie või isegi aku palju, aga tema ei, ei vastanud eile oli õudselt palju. Me saime harulid austajaid, sõjali, piltilus, siis muidugi jah, kes siis ilueineks. Aga. Ei käi abiellunud Escort, eks ole. Ta jäi varakult leseks. Täia Ivanov, kes üks. Natukene üle 50, kui ta ära suri ja 51 ja enalisistlast noorendaja noorem tükk maad tükk. Ja ta suri ära kas 48 aastaseid või vot ei mäleta. Ja minu asjad ei ole ju siin minu käes. Ma ei tea isegi, kus minu minu vend, vennanaise naine elab seal meie korteris ja on kõik korda teinud. Tee asjad. Nii, et ärgu muretsegu mahulgus muretsenud viskavad ahju. Ja kus seda tohib? Ei, praegu ei tohiks veel. Ma arvan, et seda ei tohiks üldse teha, see on ja mida, mida vanemaks need asjad saavad, seda väärtuslikumaks nad ju lähevad. Loodame, et ei juhtu midagi. No teil on siiski nii palju neid noori sugulasi, et küll keegi ehk. Ja kui teed midagi, siis tuleb mulle ütlema ikka ikka jah. Kuigi ma elan siin, aga ikka tullakse. Ja nad iga nädal käib üks keegi nendest vaatamas mind sugulastest ja ja noh ilmselt üks niisugune helge inimene olnud terve oma elu. Ta on näost näha, et neid käiakse ikka vaatamas. Ei, ma ei tea, võib-olla minu järeltulijaid nõuavad nad vaatamas käivad? Seda polegi vaja teada. Seda ma ei küsi ka, jah. Aga no räägime siis edasi, need teie, teie kooliajast, võib-olla ma käisin alguses algkoolis Üks ossa ja siis tulime Tartu elama, eks ole. Aga siis ema juba viis lapsed Tallinnasse vanaisa juurde elama, selles me ei saanud Tartus korterit. Viis vanaisa juure ja siis pantiminud Glendri kooli ja Wales been, kool, lendri, boiler. Ja rääkige sellest koolist, on teil meeleski, koli kordali? Mina pean ütlema, et see oli üks väga hea kool. Proua Linder oli, kui ta tuli, siis oli vaikus majas. Seda on teisedki selle kooli lõpetanud, öelnud ja ta oli väga autoriteetne nii autoreid, ilma et ta oleks tõusnud häält või kepi või ei. Vaikus prohon majas. Nii, seda lauset olen ennegi kuulnud mälestustest ja proua majas, tähendab vaid jah, ja kui minu, minu isal ja emal raha ei olnud ja läksid ütlema tulevad välja teise kooli Endrites kul kulge, kui te siiamaani teda hoidsite, ma annan selle ühe aasta talle nüüd või. Suurepärane, te olite ilmselt hea õpilane ka, ega ma väga hea ei olnud, aga kui ta teile teie õpetuse lubas, lubage? No ma olin korralik ja seda kindlasti püüdsin siis olla, kui ma kuulsin, sellest oleneb minu tulevik ja muidugi jah. Saitidele Lenderi kooli lõpetatud, kas klassiõdedega kellegagi veel? Jaa jaa. Jaa. Mitu tükki on juba kirjutanud, et miks sa ei saada oma ateljeest, siis sa tead ülendri kooli kaudu saad? Keskkooli kaudu saad ju meie saata kirju ära, oli nii laisk. Ja teil olid ju kindlasti need oma kooli kokkutulekut, ma olen kuulnud jah, eks ole, ei jaga. Aga mina ei ole siis käinud, ma siit ei taha nagu minna siit raske minna, aga no elu jooksul neid on olnud, eks ole, on olnud ja, ja ma olin mitmel käinud ja tore on kokku saada. Ja kõik, et iga anti IRL ikkagi. Jah, muidugi jah. Nii et see oleks kena kool, mida on hea meenutada. Jah, ja endal oli väga kena. Tema on omaette isiksus ja ja ükskord kutsus mind välja, ükskord mõtlesin issand, mis on teinud, olen. Ja tükk aega mõtlesin. Omadus kõik korras. Sinna kärped kuule tunni, kõiki neid ühte asja. Kas sa kodus ikka seda raamatut vaadet ka ei vaata üldse? Ma ütlen kodus, mul ei ole nagu aega, et ma aitan mammid, et tal on luuletkul poissi, mapi koos söödatädi ahah, väga hea. Kas hakkame vähendama tundi või ma ütlesin ei, ei. Ei, ma õpin korralikult edasi. Jah, ei ta seal. Otto oli Endel ikka jah, jaja lihtsalt sooviks vinti üle ja mõjus ikka jah. Et selle tagaltima, noh, tema oli pärast, eks ole, minu kaaslane kah lendri kooli või samas koolis direktor edasi ja mina olin siis seal Willisele siis ta õigis mind ikka tui, siis ikka tuleks meelisida. Kuidas ta küsis, ja kuidas siis äkki ikka nii palju kodus ei olnud tarvis teha, et ikka sai õppida ja sai õppida ja ei, ei. Aga no kui see kool läbi sai, siis, siis läksin, ma läksin kutsekooli. Jajah, seal isa nõudmine, nagu ma olen aru saanud, et isa ütles, et tüdruk peab õppima ja niisugused naisterahva elukutse elada saab. Ja aga Vitali meeldid. Ta lootis, et Kunsol lähen, aga mina ei läinud kunstialale, ma ütlesin, ma näen seda, kunstnik. Sina oled nagu sa ise ütled ja kunstnik, aga mis mina siis olen, mitte midagi, kunstnike siht Finuli nimel seal. Nii et see mõttelegaati ei lähe selle isa nime varjus ja ei lähe ja, ja see oli, see oli kindel ja mul ei olnud Hamlet ja ma sain aru, et mul on, et ei ole ja ja mis ma topin ennast. Aga selle kooli lõpetasite Alendri kooli õpetuse jagasid selle selle kutsekooliga ka, eks ole, jah, kutsekooliga ja mul on kaks haridust olemaski veel ju kolmas ka ja läksite, Jüri oli ikkagi lõbutseda ja lõpetasin sellega. Ja, ja küllap siin ikka need isa mõjud andmed. Ta ikkagi kunstiajaloo lõpetasite. No arvatavasti jah, deka kunsti sees elanud kohe sündimisest saadik, ega sellest ei pääse ega ei pääse ja, ja mul on nii kerge. Arusaadav, miks kunstnik on teinud nii ja mitte teisiti, kuni me oleme vaielnud mõnikord siis mina ei saa aru, kuidas nemad sellest aru ei saa ja mis on nagu teine iseenesest mõistetav ja teised jälle saavad, mõtlevad issand kust kust võtta. Aga see on sisse sündinud just vististi küll. Kas teil käis kodus palju kunstnikke? Mitte väga palju, aga suhteliselt palju ja kui keegi võõras võõras tuli kuskilt maalt maad näiteks Tallinna või Tartuni mitmeks päevaks siis käid ikka meie majast läbi. Lahke maja, siis järelikult nähtavasti mammi koostoli. Kui tõmbenumber Nad ei pilti ja ja neid kunstnikke omavahelisi vestlusi ja vaidlesid ikka ka, kuulsite, siis vahetevahel kuulsime, kui suured vaidlused siis paluti Uhks teiselt poolt kinni panna. Keda te mäletate, kes käis isa juures? Peaaegu kõiki, kui hakkan mõtlema? Muidugi leidma ka eesotsas, eks ole, see tüli surev higistamisega ja vilistas ja ei Willistumisega iilises ja siis prooviska, millal teda, härra tuntakse niisugusse nugade ahah ja mis ma olin, taoline käisid hilises omamoodi ja siis me pidime leidma nüüd selle nurga all, kus taga ta on, ahaa, neile sellist väikest nalja. Ja kui me siiski leidsime, siis me saime kombud, kui me pikkamas ja leidsin, tema võttis kompu omale sugu, jääte teha silma, aga komminalitel alati kaasas, ta teadis igatahes laste kallal aia ja ei, ta oli suur lossi sõber, no arvata on jah. Keda te veel mäletate? Minu vanematele, kes isa juures käisid? Olid ma mäletan, jah, olid, mäletan, ja. Aga nii mitte nii palju kui nüüd seda esimest kunstniku Laigmad laipa käis meil ise väga palju, teised neil nii palju ei käinud, et kui tema käis meil ahah tal oli nagu iga sõber kohe näris või nähtavasti mul on tunne, et oli lassi sõber seda vaguni, seda nagunii talle endale ka. Ja huvitav, kuidas emadel toime tuli oma lastega maisi. See on hämmastav ja seal pidi ka väga vapper naine olema ja seal muud seletust ei ole, sest kunstnik on ju ikka kunstnik, võisikum kunstnik, seal ei ole midagi teha ja. Ja ma võin öelda, et minu isa oli minu ema vastu vägagi. Nii et kui mammi koolt hakkas kurtma, et raha on ikka päris otsas, ootab homme poetasin selle raha sulle ja muretses ka, muretses, laenas kuskilt ja. Jaa. Aga oma tööde müügist otsida sai harva. Huvitav küll ja või taheti nii vähem maksvaid, tal ei olnud mõtet müüa. No selge see, ega siis? Ei saa ju, ei olnud eest ära anda tööd, mille taga, mille sisse on võib-olla hind pandud, ei ela. Ja annad võileiva eest ära, eks ole, ja ise harjutakse jah, hajutakse, et sa saad odavamalt ja. Ma täpselt seda ei tea, aga mul on niisugune tunne, et ta ei müünud neid mitte väga odavalt. Vahetevahel sõimas, ütles, et ma oleks võinud anda ikka 100 krooni vähem noh, odavamad ja pommi kohta ütles selle peale, ära ärrita külmi välja läbi tule näha ja, ja noh, hoidis seda kunstniku nime oih muidugi rohkem kui pappi, kohati isegi jah, ja kuigi kuigi ju endal oli kitsas käes vahel, eks ole. Marglan Ta läks lõpus, õppis jõu masseerimise selgeks, oli masseerija teie ema ja haiglas siis juba kui iga läinud oli või? Ei, juba isa elu vahel ja isa elu lõpul ma ei lähe, kas pool aastat enne seda Lektaa tellis ametlikult tööle? Ennem tegi ta juhuslikke teid niimoodi. Või läks pärast, vot seda ma ei mäleta enam. Seda peab vaatama, raamatutes ei saa nii varakult ära, suri. Kuidas te ise nii varakult ära sul? Ei noh, südamega lihtsalt süda jäi seisma ja läks. Ja mammi, koor tuli väga hoolas tema juures ta vaatas kogu aeg, et neil söögid ei olnud, mitte pidas ja niimoodi järge ja, ja kogu aeg aga ikkagi ei aidanud. Ja teiseks see töö, ma maksimum, mis ta endalt andis, see, see ei ole ka arvata ja öeldakse, et kes südamega elab selle seda enne läbi ja vahetevahel oli nii, et. Mammi tuli või papid lörtsivad, kus mammi. Tema tahab minna mometite kuskil mammi jälle otsite. Tema. Minna. Kus nad siis lehmi ära kaotasid ja kaotasid, üks töö tegi maskeerimistööd välja näha ja, ja pärast olid täitsa masseerija, kohe kui ta juba ema oli nagu ametlikult massi ja siis seal oli kindel sissetulek, siis oli kindel. Hakkas isa töötas kuni lõpuni välja, niimoodi, intensiivselt veel peaaegu lõpuni, minu teas ta peitel käes suri maha isegi niimoodi. Kurb küll. Noor, siis ta ju nii noor, ma seda mõtlen. Kas vennad olid teist nooremad üks Lanel ja kolm nooremat ja mina olin vahepeal Evelin, teine laps ja siis oli veel kaks lendab, siis oli veel kaks venda ja, ja noh, ikka rooli kõige vanem vend. Ja siis oli tui. Isis Lea, ma ikka naisi, mul on kolm venda ja kolm nime ja siis oli lennalt. Kas vendadest keegi ka veel elusana? Oot, las ma mõtlen, on küll nemad ise, aga lapsed, nende lapsed. Aga rendienam ei ole, ei ühtegi. Ei jah, need lähevad ju varem. Jah, see on juba ükskord niimoodi seal, ma ei tea, miks, see on vist loodusest, et naised peavad olema elus siin selle vastupidavamad ja kõikidele tuultele tormidele vastu panema ja, ja siis on nad visa hingega vist. Küll see loodus on, need asjad niimoodi sättinud on, ja ma pean ütlema, et see on lihtsalt kole mõelda. Ja kui vanasti ema elas 71, nii et ta sai üsna kaua veel üksinda olla, sai ka üksinda olla ja aga ei abiellunud teist korda, tal käis küll veel palju neid kosilasi nagu mina, naersin. Kuule, seal on sul üks, kolis kosilane seal. Tui jätasy jutt konsult. Jah, temal oli ilmselt isa, oli ta ainus armas. Ei tulnud. Ei ole midagi imestada ja. Oleks küll mees kühmus, vana mees, kes käis ukse taga. Ja mehed arvate, kes tema endast alati ei saagi ja, ja nojah, ei seal teha ei ole midagi teha ja ma usun, et teile lastele see ju see ju isegi meeldis, et et vanaisa oli ei, see, et teie ema ei läinud teist korda mehele. Vot neil ei olnud kunagi juttu mitte kunagi olnud juttu, nähtavasti see oli niivõrd iseenesestmõistetavaid papikoort ja mammi kooldunud maal kujuks ära sureb, siis ei lähe ja mis siis küll niisugune tunne on mul. Aga selle? Teie ülikooli astumisega selle isa jõudis ära näha. Isa ei jõudnud selle raha ja ütles, noh, viimane aeg oli sul siis seda ka tega taani ja kuigi talle ei meeldinud sugugi, et ülikooli läksin. No kas see eriala valis ta pidi meeldima, no seda küll, aga tema ütles et naised peavad ikka ainult lapsi kasvatama, ma ütlen, aga mitte üks ees ei võta ju mind. Kui siis need lillad teise valisid ja väga kõvasti. Ei tea, kuidas see oli, igatahes niimoodi ma ütlesin selle peale, ma sain riielda nii. Nojah, kuidas kellelegi elu on jah, jess ja mis mul viga on? Ma arvan ka, olid ju tore, ilus elu olnud, jõe lapsi ümberringi niikuinii, eks ole, tehke lapsi suvel, suvel olid nad kõik minuga ahelas. Mammad-papad plõksud tööle, suvepuhkusele köiturit, tädid tahavad, tahtsid oma lastest puhata ja suvi läbi lapsi. Ja jah, ega seda vist keegi. Vaata, tahate ikkagi iga, ma ei oleks julgenud öelda ka, et ma puhata, tõsi? Jah? Nojah, niimoodi inimesi ära kasutataksegi. Nähtavasti sellepärast ma nii kaua elangi jah, vaja endale puhkamise aega, mina usun küll, et seda vaba aega on igalühel vaja Saatlasele siis millal tahes kätte. Jah, ma usun ka, sellepärast nüüd lõppude lõpuks need aastad, mis ma siin olen olnud, eks ole. Ma ei ole isegi raamatut lugenud, mul mitu raamatut siin ootamas. Ja mõned on läbi, aga mõned ootavad veel. Ja ja ma ei, ma sunnin ennast vahetevahel lugema, mida vanasti kunagi olnud tuli leida aega, et saaks lugeda ja nii see elu on, jah, aga võib-olla need läheme selle ülikooli seda juurde, eks see peaks olema üks ilus aeg olnud. See oli ilus aeg mulle jah, andsid ma ei saanud päris lõpetada. Ja lõpetasin pärast hiljem ja aga suurema osa. Ja, ja kogu aeg, need tudengid koos olin kuni lõpuni ja mis aasta see oli, kuidas ütlesite ülikooli? 34 või 35 35 ja aga? Kuidas eri õpilaselu siis oli Tartus maas siin naisi lõppes seitse ja õnn ja minu vanem vend krahh ja ütles, tead sa juba ülikoolis ja siis astusin seltsi või organisatsiooni, hull oleks meedia muidugi kui sa seitsaid astuks. Aga kui ei saa, ei taha, aastusis, piiluba patriasse või ükskõik kuhu ja et ükskõik. Parem oleks, kui sa noh, ta oli kinni peak. Et mina olen, seisis Tallinn Põhjala seltsis. Jäik ja isa oli kah nagu seltsimeelne ja, ja. Mati ajab küll, ma usun, siis kuidas ja kuhu? Kadi ka teeb näo etteheide. Ja no aga küllap tellite oma valikuga ikkagi rahul, mina rahul jah, nergiti kui mina olin alguses lihtliige ja siis pärast olin juhatuse liige ja tellis lõpus olin ma ülisele ja nad saatsid mulle veel hiljuti kirja, mis mind loksutas, nagu öeldakse, jah, sest mina igavene halb kirjutaja, ma ei viitsi kirjutada. Jah, aga tunne, et ma tean jah, ma olen, valin õudselt all kirjutaja ja eriti nüüdil siin, kus ei ole kirjapaberit ja kui ma ei saa kah tinti kätte kuskilt ja kirjuta, siis oi ei, ei tule kõne alla, aga kirja ennast on jääda või? Jah? Mul oli ka ja mul on kõik alles hiljem ei, mitte kõik, aga kindlasti ära. Need kirjad, mis ma siin olen, saad, on kõik alles. Aga mis ma hiljem sain minu vennanaine mütsis, tead, ma lugesin läbi, need ei ole mitte midagi, ütlevad, kaeva arm. Enne teie kätte sattumist, tema e-kirjad läbi. Ei noh, nüüd, kui mina ära tulin, eks ole, jäidki sinna seda temale kui noor daam sinna perenaiseks ja mis kura pagana kirjad tui all, kui peal ja mis asja ja küsis venna käest ventides. Tädi kui õe kirjavahetuse sisu oli vajahoidu. No mul on sellest kahju muidugi, ise te ju ikka oma kirjade üle peaksite otsustama, mitte keegi teine, aga noh, mis sinna jälle teha, eks alati midagi, inimesed naeraguneja Ma ei ütle, et kõik on hästi. Olete te seda palju pidanud elus tegema? Mitte väga palju. Ja siis on vedanud? Jah? Jah, sest ega keegi kedagi ümber teha ju ei saa. Ei ümbelise teha ja, ja sellega leppinud väga ammu Väikse tüdrukuna juba pidanud klipima. Servers on kolme poisiga üles kasvanud. Väikses lühikestes oludes, eks ole, kusjuures vanem vend oli pilt ilus ja õppis hästi kehk verevend oli pilt ilus. Kolmas vend õppis. Aga ega mina ei olnud midagi, mina arvan, et teie Watega piltilus? Ei, mina ei usu, mina olin lapse kohta, mitte tüdruku kohta mitte huvitav. Seda meie, meie ei saa ise öelda seda ja ei saa seda öelda. Jah, ja öeldakse ka niimoodi, et see ilu on ikka vaataja silmades, võta minu silmad ja vaatajale seda ka. On. Seda küll mõnele võivad, mõne valikud võivad tunduda teisele väga küsitavad, aga temana näeb seal ikkagi ilu kõige ja kõigi jalge kõike ja nii et see on nagu on jah, aga sellest üliõpilaselust siis veel. Et õppimine oli pingeline, nii? Jah, kui ma. Kui ma olin sisse kirjutatud ülikooli, siis ma õppisin, aga kui raha enam ei jätkunud, eks ole, siis siis ma läksin tööle ja korjasin järgmiseks õppeaastaks raha. Aga kas need õppemaksud olid suured? Ei olnud. Aga midagi oli, aga midagi oli? Ma ei mäleta, kas, kas 60 krooni võib uskunud, viis krooni oli. Aasta peale hea sõber, vot ma ei mäleta enam. Aga mul on ju kõik need paberid seal sahtlis, ma ei tea, mismoodi. Aga kui ta ei näe, õppima läksite, ehk siis õppejõud ikkagi teadsid, et te olete kuulsa kunstniku tütar? Arvatavasti andis tunda, aga kuidagi ei üldse näitleja ei. Ei, absoluutselt mitte. Nii et kui ma olin, Ma ma ei mäleta, mitmendas klassis. Meil oli üks joonistamise tund ja mina palusin ennast vabastada sisesest tunni koost ja siin on Paluperas vabastada. Ma ütlesin jah, et mul läks viltu see asi, mis ma tahtsin joonistada ja nüüd ma jõua case teha. Hästi. Järgmine kord kaskilki mulle. No aga kuidas teil oma kursusega kaaslastega läbisaamine oli? Oma kursakaaslased samaski preemia, sest nad on siia minule kirjutanud. Kaksik oli isegi käinud. Oli ikka ilus aeg. Ja tol ajal ülikooliaeg oli küll, ma usun jah, sest Eesti oli siis vend nii lootusrikas ju ka, eks ole. Ja, ja tehti tööd metsikult tööd ja ei põlatud töö tegijat ei põlatud teiegi tegijat, ütletaja. Ükskõik missugune ei ole ükskõik mis, peaasi, et sa tööd tegid. Akadee saamine ei olnud kerge. Ei olnud kerge ja, ja olen kuulnud ja isegi mind ei aidanud vahetevahel minu papa nimi, see tähendab jah, vanaisa nimi, vanaisa nimi oleks pidanud aitama jah. Kuidas te vanaisa nimi oli? Uusman puusmann jah, ja tuntud ärimees, tuntud ärimees ja majaomanik ja maja tee omanik. Tänu temale saime me koolituse ikkagi nii oligi, seda mõtlesin, kui te ütlesite, et Wendre õppis ülikoolis, teie läksite ülikooli, kas teised vennad ka ja et, et see oli ikkagi kokkuvõttes ju kallis lõbu, et pere selle vastu pidas ja mina sain niimoodi, et vanaisa juures ma käisin küsimas. Läksin küsima. Ja vanaisa hakkas kohe rääkima seda, et tema ei anna naisele kooliraha ettegi. Helile andis, läks mehele kohe sinu emale andsin, see läks mehele. Asul ei anna. Mehele siis keegi võtab. Ja mis eriala ja ema oli lõpetanud, siis ei, kees raha. Aga ikkagi teele õieti nagu ei saanudki õieti minna, sest seal oli neljas, kust ta need ja siis vanaisa mõtles jah, et, et laste kasvatamise ei ole ülikooliharidust tarvis, on ju küll, mis vahe seal väga teistmoodi ja ma usun, et kui emal on ikka selline taust nagu teie emal, eks ole, siis näete, te mäletate siiamaani, kui ilus teie lapsepõlv oli, eks ole noh. Et see ikkagi loeb, see ei olnud mahavisatud raha, ei olnud ja ei olnud noh, ja siis niimoodi ka vanaisa vanaisa oli juba kenam, nüüd ka minu ostu. Et mul kui tüdrukul linn seal vahepeal see ei lugenud, kas muidu sel ajal oli sisse ikka selge vahet ka, et poiss oli nagu vaja ja tõesti, ja aga kuidas see aga edasi oleks läinud, kui kõik poisid oleksid olnud? Ma ei näe, kellele ei mõeldud. Et kui ikkagi postis on jõlevane mees ja see on ikka midagi enamat kui tulevane naine ja täpselt aga ennast sellest eksitada fair pluss mul oli üks väga tore ema kes oli kah kolm naist või kolm tüdrukut ja üks vend oli aint vendi tõusnud mitte kuskile ja need tüdrukud tegid siis maailmatööd või lapsi, üks. Et said kuulsaks selle kaudu ja ja end ei saanud üldse kuulsaks. Mida ema õed tegid tema ise rammaseerimi, ma mõtlen, et need ema õed, millega nemad elus tegelesid. Ema, õed ja selle vanaisal oli teisi lapsi? Ei ava, jah, oli küll jaa, aga vot seda ma ei mäletagi. Nad olid vanemad, kui leiame tükk maad oja ja siis ema oli kõige noorem ja ja me ei käinud nii tihedalt läbi. Olime Ta oli Tartu sööma tulnud kuskil mujal mujal ja aga vanaisaga oli see läbi, aga isaga oli. Me pidime käimas ja teatama, kui palju me oleme kahte siis on kolmese jälil, siia midagi niisugust karda ka? See tegi, ta peab, aga ta ei pidanud absoluutselt mitte seda, meie minu, nad taipasid. Otsekohe. Ja, aga teie andsite ikka ausalt aru, ava mina olin loll. Noh, lihtsalt aus, ütleme jaja aga siis ikkagi vanaisa aitab koolis ära käia. No mitte peris, aga vaeses kuigi alguses aitas ja siis tuli see uus kolm siis temalt kõik majad käest ja jah, kuid käest, aga mina hakkasin siis seda. Oma abiraha ja jah, ahaa ülikooli ülikoolis käies, kui isa ja ema oli surnud ja mul ema suli kah asja, vanaisa oli juba surnud. Ja siis ma sain üks teatud summa tema pensionist Sanya oma kätte näha. Ma ei mäleta, kuidas see käis, aga nad said ka edasi. Nii et ma sain edasi õppida ja ma läksin edasi kogu aeg ja, ja aga siis 41. aastal tuli üksvahe sisse või siis tuli vahe sisse. Esiteks, ülikoolide pandi kinni ja ma ei jõudnud nii kiirelt orienteeruda. Vot ei taibanud seda asja. Ja üldse Mayon tormaja. Ta. Õige nimi siis. Ja ei tea, kuidas ma vahele jäin. Et mul vennad väga agaralt käisid, pealemine jälle, mida see, mine edasi ja nemad tahtsid, et nendel koolitatud õdi nojah, ainuke õde, et see oleks hoolitatud kui võimalik. Ja, aga nadi lõpetasite ülikooli ka, kuigi hiljem ülikooli lõpetasin jah, ja tegin oma sellel. Aga mis oli vaja teha, need? Ei, nad olid rahul minuga ja siis tuli sul olla lollakas kukkumine, et ma siia sattusin. No see oli nüüd mõni aeg tagasi aasta tagasi aasta tagasi aasta olema siin olnud ja sellest räägime natuke hiljem oleme veel selles ilusamasse. Noor olite ja, ja ei olnud kukkunud ja täitsa terve ja kena tüdruk. Ühesõnaga siis kui 40 41. aastal ülikool suleti ja, ja noh, nagu oli vaja aga teil midagi ringi hakata vaatama, kust tööd leida. Kust te siis esimesena saite? Ja millal millega tegelema hakkasite, millal te sinna te ei läinud? Tartu kunstimuuseumi ei näinud kohe. Ei mäleta enam jah. Aga seal on järsku auk, noh, seal oli vist ajaleht, kus te olite natukest aega vä? Laps uut nime ja, ja aga ühesõnaga tehke Tartusse elama ka pärast majja insatust Tartusse elama ei läinud, Tallinna ja, ja vanaisa vanaema tahtis väga, et ma oleks Tallinnal läinud. Et nemad olid juba vanad ja, ja nemad olid vanad ja korteril olemas ja. Aga see oli natuke liiga suur kortsunud minu jaoks seitsmetoaline. Jah seda küll, eks ole. Nojah, vanaisal vanaemal võib-olla oli tahtmist, et seal keegi Ma pean ka liiguks noh, selge. Ja siis maaliks veerand lapsest saama ja siis oli. Nojah, seal oli kõik teisiti. Ent Queen, nende vaate ja selge see, aga teie tahtsite oma pead, mjaa iko ja mürki ja. Nii et siis ühel hetkel siis saite sinna kunstimuuseumi kohale ja, ja see oli siis selline selline koht ja amet, mis teile sobis. Jah. Erialane eriala on täitsa erialane muht. Kunst, ma olin kunsti õppinud kuntsi sees, elanud, kasvanud ja tean, mismoodi kuntsilehti. Et mul oli väga kerge sellesse süveneda, teisel oli palju raskem. No selge see, et eile oli selline taust, jah, mul oli. Jah, mul oli tagumine ots. Ja te olete ju ka tuntud kunstiekspert, et eks siingi mängijo see osa, et pärineb ikkagi sellisest perest, et ei saa, Jaan Koort, eks ole? Ma ei tea, ma ei ole kunagi küsinud, kui mind kutsutakse ekspertiisi tegema. Ei, ma ei mõtle, et see nimi, vaid see just, et, et te olete ise seda kõike näinud ja seal sees elanud ja andnud teile sellise silma. Jah, seda sule ja seda külma ja seda küll, seda küll. Et küll seda siis need, kelle on, nagu selliste eksperti vaja, oskavad hinnata, eks ole, et nad just teid valuvat, et ma olen kuulnud, et siin on käidud teie juures veel üsna hiljaaegu ja ei tea kaugeltki. Käidi ja et kas ütlen, jumal ma mäletan, kallasin ära seletada ja siis paar fotot juures ja siis ma ütlesin rõõmsalt. Ja no vat ega Ani päris. Ma ei ütle, et kindel ja kui ma ei ole kindel, et äkki tuleb hinnata ja eks ole ja. Ma olen selle oma eluga rahul, ainult et ma nüüd viimane aasta siin olen pidanud olema. On juba selle põrutuse tagajärg, siin merivälja, pansioni heldete ja nii et ma kukkusin nii rängalt, et algus, arvate. Jään lolliks. Te kukkusite, see tähendab insuldi tagajärjel nähtavasti ja, ja, ja siis ja siis nad siin mündravid ravitsesid ja leidsid, et, Ja aga seen. Ja ma kuulsin, et te siia tulite üsna õnnetus olukorras, et te olite lamaja, valin lamaja haige juba juba maha lamanud kaks ja pool kuud haiglas. Ja noh, niux abihaiglas, nagu öeldakse. Välja õngitsesin, ma ei tea, kes see oli, kes siia haiglasse, no siin ei ole enam haiglas, seal on vaja, kaitsen ja, ja kus sa need paberid sai, ma seda ka ei tea. Ilmselt olete selle ja inimese meeles olnud? Jaa, jaa, olete talle ja mulje ja talle head teinud, võib-olla ise võib-olla ei mäleta, noh, hea, et see nii läks, sest et need öeldi, et te olete hästi kosunud ja asjad on ilusti ainult tipuks lots ja ja mul on see, tema on minust neli aastat vanem koguni ja ja kuidas jah inimestele antud on, eks ole, kellelegi seda elu ja tervist ja, aga noh, hea, et te sellest välja tulite, kus te siis olite, kui see asi juhtus? Ma olin kuskil Tallinna vee ääres, mitte kodus, Mikke kodus, kus te elasite viimati enne kui te siia tulite? Ei mäleta. Mõtlesin ma kihke, hakkan mõtlema sõja ja siis läheb mul kõik segamini ja ärme siis seda meenuta muidu äkki liiga koormav ja jah, nähtavasti jah. Aga te olite, olite siis väljas, kui see asi juhtus ja olin väljas, kui see asi juhtus. Ja siis, kui ma siis sain, eks ole, siis mind raviti, algus ei tahetud ravida, aga seal oli üks õde. Mia või Miria. Seedis. Mul on viis minutit aega rohkem ei ole. Võttis mul latis kinni Kösti süles ja jalutusviis minut Scanivootsid, nii sellepärast pole valmis ja öeldaksegi, et tegelikult ei või jääda lamama ja siis võib jäädagi lamama jäätelt see, kui inimene ikkagi kas või vastu tahtmist. Aga mina olin, ma olin nii läbi. No seda võib arvata, põdenud, et ma ei tahtnud elada ja ma ei tahtnud aga mitte midagi, ma ei tahtnud kedagi näha ja see jah, midagi hirmsat ära. Miriam, see pani mul jalad alla ja, ja noh, nüüd on hoopis kahjuks ta läks ära siit kliinikust ma, mul on nii kahju. Tema tõi mu siia ka veel, jajah, aga no eks ta ole seal oma tööga ikka edasi yhinga lihtsalt, et ei vaja teda enam niimoodi, nagu seal. Tasapisi kõnnite ikka ise ka liha. Mina käin söömas. Näete, ese õiendan oma asjad ära, teen voodi ülesse, saate ilusti hakkama. Ja enam ei ole. Ja see vist on käe sees, jah, nii et ei, ma ei, ma olen täitsa rahul sellega. Ja mul kena kaaslane ja räpp ilusti hakkama ja aga küsin veel, kui palju te sellest hilisemast elust ja tööst mäletate? Siis kui te suurema osa oma elust oletegi ju töötanud Tartu kunstimuuseumi? Peavarahoidja just minu oleks, olid kõik kogud. Ja ka linnakogud. Nii et ma käisin neid kah kontrollimas. Ja kas nad ikka normis on, eks ole, ses väga palju olid ju hoolitsusi jäetud ja seal on ju teadagi mis, tähendab, eks ole, ja siis hävivad, hävib see asi, need vot seda tööd ma tegin üks, neli-viis aastat ja siis ma jäin siis ma siia tegite seda ikka kauane. Ma olen lugenud ja kuulnud, et ühesõnaga, see oli ikka teil põhitöö ja küll on vist väga palju kunstidee silma alt läbi käinud. Jah, on küll, eks ole, jah. Ma ei, ma ei ütle kunagi, ei, kui keegi tuli ja tahtis ja palus ja ma tegin, et sõidud kaasa ja oli see talv või oli see vihm šovi, eks köik, köik tegin, aga mis oli vaja, mis pärastid kutsuti, mida te pidite tegema? Kas? Ütleme, kas on kunstiteos või on see mitte kunstiteos? On lihtsalt käsitöö, eks ole. Ja kui kunstnik, siis niisuku kunstnik, kui tal nime all ei olnud, jaa jaa, ei, on ikka mittedisumbes, kelle alla ma panin ta umbes. Ja need oli, läksid ikka tavalist nii nagu välja tuli, olid läinud ühte ja et mul oli täitsa ja selle koha peal ma olen kuulnud jah, et te olete väga hea ekspert olnud ja, aga siis oli see raske see aeg, te pidite ju seal vististi neid kunstitöid päästma ja seda ma olen päevas. Nii et Tartu kunstimuuseumi pakkisin kahe-kolmekesi ära kõik. Ja tõstsime kolmekesi töö. Kolm naist, raisk ja kastikesed, suured kassid. Oh maale heina, kõike, mida päikesetuul on ju raske, oli hirm, lavalise. Ja huvitav, seal ma haigeks ei jäänud. Selle ma tegin läbi kõik tellite noorem, tasid. No muidugi muidugi jaa, jaa, aga õnnestus päästa ikka üsna palju, eks ole, tänu sellele tänu jah, Tartu riiklikus kunstimuuseumis üks osa saia ära päästetud. Ta Tartu riiklikus kunstimuuseumis, kus Moody olin, see sai kõik ära päästetud. Ja siis sai veel Tartu ajaloo muuseumist üks osa härra päästetud. Ja oli üks koht oli veel, mäletage enam diviiditi need mujale lihtsalt mujale jalust ära. Ja olid usaldatavad inimesed Kuusaite viia, jah. Noh. Kuidas öeldakse, maa-alused käigud ja niimoodi, eks ole. Kus maal sai peita aha, et mitte pead ei ole näha, et on jälle toodud midagi, eks ole, ja siis meil oli kohe teada, kuhu me võime viia. On läheb nii ja, ja ja need inimesed pidid siis selleks valmis olema, et on tulemas selline asi ja leppisid kokku kokku sel päeval umbes suurele kelgel, nii suured ruumid olid koolidel koolidel jah, need võib sellest rääkida jah. Ahah, all keldris jäägrid, siis söögiruumid, naha söögitoad, söögitoad olid. Nii et tuldi vastu igati igati. Ja ma tean, kui ma vahetevahel sõitsime välja ja ei teadnudki, kas me saame kohale või ei saa ja kui me saime siis kohal ja selgus, et see, kes vastupidi, see oli, ütleme, kuradid, nii kaua oodata ka ei maksa. Aga läks minema. Siis vot siis oli küll niisugune tunne, et võtta kätte maha ei olnud. Aga kuna mul see nutt, see on kaunis kaugel oli tookord siis oh siis veel nüüd naerame ja nüüd lähme esimesse tallu iga palun lööma ja, ja mis siis ikka teha, eks ole midagi uut teha ja läksime esimestel see seal juhtus olema üks tore peredeni, et see, see niisugune Kärevere naine oli, aga võttis tehnika ilusti, astusel võttis vastu ja väga kenasti pärast oli ta minu vastu väga kena, ta saatis mulle isegi pakke. Söögipakke tõesti, jah, neil oli siis töödest nappusele, nähte oli nappus ja, ja ta arvas, et mul on nappus. Sest ma olin õudselt kõhnaks jäänud ja, ja, ja nüüd ma olen siin kosunud ja normaalne jälle, aga siis ma olin hirmus korra ja tema saatis mulle pakke. Ja mida siis saatsin talle vastu, ütlesin, palun ärge saatke mulle paki, ma olen juba paks pea ja et ühesõnaga neid Eesti kunstivarasid olete teie päästnud meie rahva jaoks koos teistega ja see tähendab, ja seda on hea kuulda seda inimest näha, kes kes on suutnud niisuguste niisuguse asjaga hakkama. Kuidas ma ütlen, meil oli tavaliste niimoodi, et üks neist organiseeris veeveoveokid ja niisuguseid asju ja, ja. Noh, abi abi poolt, abi vaja on. Ja teine samal ajal pakkis ahah kassi ees, eks ole, nii palju nagu jõudis. Ja siis, kui tuli peale panemine, ehk siis meie kõik tõstsime. Ja eks aetagi ühed mehed, kõik, need, mul on ikka meeles see, kui me ükskord see oli Rakvere poole kuskile viisime ühe täie noh, ühe kujundeid ja jah, kunstkasti, eks ole. Ja seal ei olnudki, Tadžikis asub, võtab ja need mehed, kes teid meid sinna tõstsid, magazine samasse loiku ja minema. Ja see minu naaber, kes kaasas oli, see pistist nutma juurde lutud, koju. Leebe kolleege nii kuraasi täis ja. Nojah, aga, aga oli vaja ju seda vaimu või niimoodi kange hoida, sest et ega siis muidu poleks saanud ju. Eks ole, ei. Kui siis oleks kassid Märjaks ainult kogu aeg 100., eks ole. Kui, kui mitte lund, siis vihma vil hullem tuli lumi on ikka parem vihma, eks ole, ja, ja võtta siis sealt need kaltsud ja aku kuivatama. Hirmus. See töö on kole arvata küll, jah. Ja teil kolleegidega vedas mul kolleegidega, vedas, jah, me saime. Läbime kolleeg kolleege ja suur meil oli armul juhataja, mina olin abijuhataja ja siis oli kolm mehikest töötaja geen, hirv. Mis ühe nimi oli, mul ei tulegi meeli praegu. Ei, tule veel. No lasteaiale ei näe, seda võib vaadata. Nendest kes see kuskil kirjas on jah, jah. Ja on kirjas ja kõik. Aga kas te seda oma viimaste Hedavaga, mäletate, kui ta sealt lõpuks ära otsustasite tulla ja tädi? Ei ma sain ju ma ilma hoobi siin tulles. Ja ma jäi jalutuks ja seal hiljem, aga ma mõtlen, et kui, kui see Tartu muuseumiperiood läbi sai, siis lähete pensionile, jäin pensionile ja pensioni Tartu Ventsel tarvidus elas, ei teagi? Jah? Jah. Et niisuguste seda vaba aega siis hakkas olevat pärast seda, kui ta sealt muuseumist ära ära tulite, jah, siis olid mul jälle nagu vaba käed, eks ole, võisin ringiga ning te olete teinud oma pensioni ajal. Ma ei tea isegi kuhugi, see aeg on läinud jah, jah, ma olen väga palju lennanud täiesti, ja kus te olete käinud jalgsi terve Eestimaa läbi, te olete suurkõndija ja sellepärast, et vot mul Kuidas ma ütlen, ma olin veiksusse seitsme, kuus seitsme aastaselt oma parema jala katki kukkunud ja ma ei tohtinud tükk aega käia. Ainult veiksed ootavad, eks ole. Aga nüüd, kus ma siis täiskasvanud selle tegite tasa mitmekordselt ja ja õnneks ei kukkunud ja oleks kukkunud, siis oledki ilus. Küsin võib-olla lõpetuseks selle tänase jutu lõpetuseks, et mida te soovite siis teistele inimestele, kes oma kodudes praegu parajasti pensionipõlve peavad ja meie saadet ehk kuulavad? Hääd aed, rõõmsat meelt ja mitte teistele kuri olla? Sellega tuleb elus läbi, tuleb läbi ja mina olen sellega. Ja nad ikka räägivad, kuidas ma olin tulnud ehmunud näoga. Ja nüüd olete juba ära harjunud, nüüd ma olen harjunud jumala täitsa meie mees. Tore nendele siis aitäh, proua kaart selle kohtumise selle jutuajamise eest ja past kohtume. Lehk aitaja nägemi.