Keskprogramm. Keskprogramm. Dire mina olen Marje Lenk. Tänane keskeprogramm on salvestatud veebruarikuus Peterburis kaamenney saarel Eesti vabariigi peakonsulaadis ja minu vestluskaaslane konsul Marie Massa. Teate, mis minu jaoks siin Peterburis kõige raskemal jõuda õigel ajal õigesse kohta. Ma tulin praegu kesklinnast ja ma ei osanud kuidagi arvata. Kui palju siis mul kulub teie juurde jõudmiseks, tegelikult on kesklinnast siia ainult üks metroopeatus, aga läks peaaegu kolmveerand tundi. Peterburis on see üsna tavaline ja minu meelest on hämmastav, kuidas siinsed inimesed üleüldse suudavad mingisugusest kokkuleppest ja, ja kellaajast kinni pidada. Olusid arvestades ja minu meelest tuleks lausa aumärk anda siinsetele bussi ja trolli ja üldse ühiskondliku transpordijuhtidele kes meelekindlalt päeva järel seisavad liiklusummikutes. Sest see kõvasti närvekulutav tegevus, aga kombel isegi mõnikord jõutakse õigeks ajaks ja, ja, ja õigesse kohta, nii et ilmselt on kohalikel oma nipid, kuidas kõrvaltänavaid kasutada, aga peale selle on veel see, et Peterburi liiklus on suhteliselt agressiivne. Ja kui nüüd vaadata autojuhte, kes roolis on, ma ise ei juhi autot. Päris hea meel, et ma siin Peterburis ei pea autorooli istuma. Panen tähele, kõrvalvaatajana ma üldse mulle meeldib, nagu vaadelda mitte ainult autojuhti, vaid ka asju ja, ja inimesi üldse. Ja kui sa näitad ise üles niisuguse killukese agressiivsust, siis aktsepteeritakse sind liikluses ja sul on palju kergem edasi liikuda. Aga kui sa püüad käituda äärmiselt korrektselt, äärmiselt vaoshoitud, siis ma arvan, et see õigeks ajaks kohale jõudmine on täiesti välistatud. Kas see vastab, et Eesti autojuhid saavad siin väga tihti trahvi? Ma ei oska öelda, kas nad väga tihti saavad ja, ja kui sind trahvida tahta, siis, siis seda võib juhtuda nii kohalikega kui eesti autojuhtidega kui autojuhtidega, mis riigist tahes siis need autojuhid pärit on ja ma arvan, et, et siin sõltub ka natukene vist sellest. Ei taha nüüd olla väga kriitiline, aga aga ma arvan, et see natuke sõltub ka sellest, kui kaugel liiklusmiilitsa palgapäev on. Kas teie olete metrooga sõitja? Mina sõidan metrooga? Ja kus kangesti laste? Olen selline õnnelik inimene, kes elab samal saarel, kus koht. Ja, ja see on siis Petrograzcasterana ja tööle kulub umbes 15 minutit niisugust mõnusat maalsed käiku. Elasin varem pisut lähemale, täiesti meelsasti koha, vaatasime kaugemale, et pisutki mingit füüsilist koormust saada. Ja, ja selline 15 minutiline kõnnak hommikul ja õhtul, see on väga mõnus. Mõnikord. Mulle tundub, et Petrograts käest ära naa või sisse Petrogradi pool. Peterburi on ju selline linn, mis on jaotatud erinevateks linnaosadeks ja suhteliselt jäigalt liigendatud, seda tekitakse saareline süsteem, mis siin on? Et meie, Ma arvan, on üldse üks, üks niisugune väga rahulik ja, ja võiks öelda, isegi mingisugune agulihõng on siin kohati, et kui siit sõita, siis nüüd tõepoolest üks metroopeatus Nevski prospektil, siis on linnal hoopis teine nägu, hoopis teine tempo. Ja, ja ilmselt ka inimesed, kes seal liiguvad, on teistsugused, et siin toimub kõik palju lihtsamalt ja rahulikum, meie konsulaadi ümbrust tõesti, et siin nagu mingit suurt lärmi ei ole. Ja, ja töörahu on siin täiesti olemas. Hilja õhtul pimedas julgelt ikka siin kõndida olen vist julge hunt, aga tõepoolest ei karda ja noh, tööpäevad mõnikord päris pikalt, sest et koormus on suur ja, ja tundasin, loetasin, tehakse ikka ikka päris kõvasti tööd, sest me oleme Eesti välisesinduste seas kõige rohkem ka viisa ja, ja vist ka muid konsulaartoiminguid tegevesinduse üleüldse. Eriti kõrgperiood del suvel ja jõulu eel ja uue aasta eel, kus, kus rahvas ikka tuhandete kaupa Eestisse tahab minna ja läinud siit üheksa ajal ja gümnaal ja 12 ajal ja ainult ühel korral on selline tunne olnud, et et nüüd vist peaks kartma. Oli selline hiline õhtu ja, ja mingit päris kummalised inimesed liikvel, aga, aga mina neid ei huvitanud. Ja kui ma kasutan ühe oma eesti sõbra väljendit, siis lihtne Riia lihtne välimus, siis ei hakka sulle keegi hõlma, see toimib siin mehe saare peal päris hästi. Aga ühtegi sellist juhtumit ette tuua nagu midagi otseselt mind ja minu isikut ohustavad, tuleks nagu tulnud. Praeguste töötajate on väga vana maja, siin on küll ajaloo hõngu tunda, see on niisugune väga uhke saal, kus me praegu istume. See maja on tegelikult päris omapärase saatusega ja, ja siin majas on konsulaat tegelikult magava olnud. Siin meie maja kõrval on Aleksandri lütseum ja tegelikult see maja, kus konsulaat praegu asub, oligi algselt kavandatud. Aleksandril ütlesime õpetajata elamisruumideks mingite versioonide kohaselt ka direktori eluruumideks. Milleks sellises majas niisugune uhke saal oli raske Öelda, direktori olevat siin ise kunagi elanud, aga mina siin ei olnud siis veel 94., kui siin algas tõsine remont ja olen küll näinud pilte tollest ajast ja need olid päris kurvad. Aga nüüd kujutate ette, vanemad kolleegid, kes siin enne mind töötasid, on rääkinud, kuidas viisataotlejate vastuvõtt toimus siinsamas uhkes saalis ja sinistus, mitu konsulit ja viisataotlejate järjekord lookles sellel ilusal paraadtrepil, mida mööda üles tulid. Et on olnud ka teistsuguseid aegu, nüüd on õnneks maja on korras ja toimib nii nagu ühes konsulaadis toimima peaks, et saal on vastuvõttude ja pidulike ürituste jaoks ja viisataotlejate jaoks on oma ruumid ja konsulaarametnike ja, ja tehnilise personali jaoks seal oma ruumid. Kõik on nagu midagi saanud, aga tänase päevaga maja meile tegelikult juba väikeseks jäänud sest mahud on kõvasti kasvanud. Kui nüüd siin isegi viimast viit aastat võrrelda, siis näiteks väljastatavate viisade arv on kasvanud kaks murda ja see paneb oma nõuded ka personalile, kes suudavad seda seda hulka läbi vaadata ja nendega tööd teha, nii et tööruumidest tuleb nappus, kat on siis teie igapäevane töö. Hommik algab nagu ühes korralikus korteris ikka sellega, et jagatakse alluvatele ülesanded kätte, minule otseselt alluvaid ei ola, kõik konsulaadid talluvad peakonsulile, aga kuna mina olen põhiliselt viisadega, tegeleb konsul siis hommikul algab ikka jutt sellest, et räägin lisaametnikele, mis selle päeva ülesanded on. Kuidas metena töötume, kas meil on mingisuguseid erilisi juhtumeid, kas on mingisuguseid kiireid, kiireid taotlusi, mõnikord ikkagi Eestist teatatakse, et on tulemas mingi konverents, veen tulemas mingi üritus, kuhu kiiresti peab inimene jõudma. Et see on siis tavaline algus ja siis tõstan kuhjad taotlusi laua peale ja hakkan neid läbi vaatama. Onu Taavi, kus neid on natuke vähem, on päevi, kus neid on rohkem, aga, aga selliseid päevi ei ole, kus neid üldse ei ole ja, ja siis üks kord nädalas toimub vastuvõtt turismifirmadele. Rõõmu teeb see, et turistidena Eestisse minevate inimeste arv on aasta-aastalt kõvasti kasvanud. Ja lisaks pühadeeelsetele, perioodidele ja suvele käiakse nüüd Eestis ka muudel aegadel aga see tähendab tööd ja siis kord nädalas toimub vastuvõtt turismifirmade lähtist. Kuivõrd kas alustada tööd Eesti suunal, kes soovivad nõuannet, kes soovivad mingit reklaamimaterjale Eesti kohta? Et see siis on minu ühe päeva sisu? Hommikuti me võtame vastu viisataotlusi, õhtu, poola toimub nende väljastamine, aga sinna vahele jääb siis veel terve hulk toiminguid kõik ühe viisataotlused ette võtta, selleks et temast siis vormuks inimese passi viisakleebis. Mulle tundub niimoodi kõrvaltvaatajana, kes protsessi ei, ei tea, tundub, et et see on üks ütlemata igav ja rutiinne töörutiini on selles töös kindlasti palju ei ole üldse konsuli töö, on üks võib-olla üks rohkem ametniku laadsemaid töid üleüldse välisteenistuse ametitest, aga kui sa mõtled sellele, et iga viisataotluse taga on erinev inimene erinev soov siis võiks olla endale päris huvitavaks mõelda ja tegelikult ongi huvitav tööd. Ma olen enne konsuliametile asumist täitnud väga erinevaid ametiposti, aga kõik nad on olnud seotud inimestega ja, ja ma arvan, et ka minu Tartu Ülikooli psühholoogiharidus ei ole mitte kahjuks tulnud selle ameti pidamisel. Inimestega tuleb ka vestelda, sest et kaugeltki mitte kõiki viisataotlusi ei saa otsustada pelgalt paberite põhjal siis tuleb inimestega kohtuda. Ja, ja see on ka üks huvitav osa minu tööst, teie ei saa kahjuks Eestisse sõita, millal need sõnad teie suust tulevad? Minu suust tulevad need sõnad tegelikult väga harva ja, ja peaaegu. Sest et selle teate annab viisataotlejale üle meie visa ametnik, konsul on selline suhteliselt umbisikuline persoon, kellel ei ole nägu ega nime enamasti ja tema otsus tehakse teatavaks läbi akna, aga selliseid juhtumeid muidugi on ja enamuses on põhjuseks see, et viisataotleja austanud Eesti riigi seadusi. Kas ta on ületanud viibimisaega võienda, sooritanud mingisuguse suurema või väiksema õigusrikkumise Eestis viibides, et need on sellised tavalised põhjust, kas teie õiendatega nende inimestega, kes on nagu varaste kätte sattunud, kes on oma dokumentidest ilma jäänud rahast ilma jäänud sisemise tööjaotuse korras? Praegu enam ei tegele, sellega küll, tegelesin oma esimesel tööaastal siin aga, ja neid inimesi õnneks ei ole väga palju. Siiski, kohati tuleb ette ja, ja noh, vaadates kõrvalt kolleegid tegevust, et kuigi sellest on palju räägitud ja välisministeerium teavitab inimesi, kuidas tuleks käituda teatud situatsioonides, siis tarkus tuleb ikka tagantjärele ja ikka ollakse üsna kergemeelsed, tutvuste sobitamisel unustatakse, et käekott ja rahakott ja dokumendid tuleksid hoida kindlas kohas. Usaldatakse võhivõõraid. Et need on need põhilised probleemid ja siis tulebki häda, siis tuleb konsulaat üles otsida. Kui paljudel töötleid on, siin, tuleks nüüd vaadata erinevate kategooriate piisi, diplomaati on meil neli peakonsuli kolm konsulit ja diplomaatilises staatuses on veel meie politsei hättas, see siis on Eestist lähetatud meile veel sekretär, autojuht, raamatupidaja ja kaabelt palgatud täna siis ametist turvamees, koristajad ja visa ametnikud peale selle veel infosekretär, niiet kool meid parajasti niimoodi 10 ja 20 vahel, et ei vähe ega palju, aga võiks olla rohkem ja, ja kuna meie mahud on nii palju kasvanud, siis viimastel aastatel oleme saanud peamajast abi kõrgperioodil, need tulevad meile appi konsulid ja tehnilised töötajad, kes siis aitavad sellest viisamassist läbi saada. Siin möödunud detsembris ja suvel oli meil isegi kõrgperioodil abiks neli viisa sisestajat ja kaks konsulit, mis on päris päris tõhus abi. Teie tegelete siis viisadega, millega tegelevad teised kaks konsulit peale viisade tegelen veel ka perekonnaseisu toimingutega võimalike tõenditega, sest et need tõendid on ka asi, mida, mida siin viibivale Eesti inimesel mõnikord vajan, kas ta siis soovib abiellu heita või, või on tal vaja midagi muud tõendada. Üks meie konsulitest tegeleb eesti passidega ja elamislubadega ja üks meie konsulitest Deepsis notariaaltoiminguid. Peale selle juhtub mõnikord ka seda, et et mõni eesti kodanik leiab siin oma viimse tee. Sel juhul on vaja urnid või kirstud pitseerida, ka see on tema töö. Ja kuna me oleme konsulaat, aga samal ajal siiski Eesti riigi välisesindus, siis on terve hulk igasuguseid üldprobleeme küll majandusküsimused, kultuuriküsimused ja veel paljud väikeseid ridasid ja küsimusi, mida, mida siinkohal ei hakkakski üles lugema. Et need kõik peakonsul võtab nagu enamasti enda kanda ja, ja kui tema ei jõua, siis me ütleme talle appi esinduses mõtlemise. Võib-olla üks kuldreegel on see, et ei ole väga jäigalt võimalik fikseerida kõiki kohustusi, mis ühel inimesel on, sest ühel päeval tuleb olla koristaja teisel päeval laadi ja, ja kolmandal päeval anda nõu hoopis kolmandal teemal, sest inimestel on on väga kummalisi küsimusi. Üks kummalisemaid küsimusi, mis meile sellel nädalal esitati, olid niimoodi päris lõbus. Kui helistas üks Vene kodanik ja küsis nõu järgmises, et temal hakkab kätte tulema 20-st pulma-aastapäev ja oma pulmareisi sooritas tema Eestisse. Ja ostis siis koos abikaasaga sealt pudeli, vana Tallinna, nemad on nüüd 120 aastat pidulikult hoidnud. Ja tuli nüüd mõte, et 20. pulma-aastapäeval oleks vana Tallinna pudel lahti teha ja vaadata mis sellest siis saanud on, aga siis tuli hirm, mine tea, äkki ei ole enam tarvitamiskõlbulik ja siis ta konsulaati helistaski arvas, et meie peaksime olema pädevad. Me siiski ennast alkoholi hoidmise spetsialistideks ei tunnistanud ja andsime talle Liviko telefoni, soovitasime sealt järgi küsida, et kas 20 aasta hoidmise järel veel tohib tarvitada. Teie olete siis üle ajateenija, kui nii võib öelda, nii naljakas kui see ei ole, nii, tuli välja jah, et et kolmest aastast on nüüd saanud juba peaaegu neli ja, ja ilmselt tuleb veel viies ka peale. Aga Peterburi on selline hästi tore linn ja, ja siin töötada. Kuna meil on hästi tore kollektiiv, ei ole üldsegi keeruline, vaatamata sellele, et tööd on palju ja tööpäevad on pikad, aga linn ise tundub kuidagi tavaline ja, ja teine asi, mis Peterburi teeb muidugi väga atraktiivseks, on see, et, et kultuurielu on äärmiselt äärmiselt päev ja, ja nii mõneski mõttes saab siin palju rohkemat kui Tallinnas elades. Kuidas teid siis nii kaua on peetud? Juba siis ma olen oma tööga hakkama saanud, see ei ole see põhi põhikrite ilmselt, aga seda tuleb juba otsustajate käest küsida. Te olete ka Moskvas töötanud? Minu varasem elu välisministeeriumis on paljuski olnud seotud personalitööga, sest sattusingi välisministeeriumisse 93. aastal personalibüroo juhatajaks ja ka enne välisministeeriumisse sattumist pidasin personalitöötaja ametit. Sattusin Moskvas väga huvitaval ajal aasta siis oli 96 ja päevakorras oli parasjagu Moskva saatkonna kohapealt palgatud personali vähendamine. Ja algul ma käisin sinna ja personaliosakonnast lühikeste lähetustega, aga kuna neid inimesi oli tõesti väga palju ja see kaabelt palgatud personali töötlemise põhimõtted tulid panna täiesti uutele alustele, siis leidis ministeerium, et oleks vaja sinna saata kohapeale inimene mitte teda edasi-tagasi sõidutada ja kohapeal asjad paika panna. Kui ma Moskvasse sõitsin esimest korda, siis oli seal koha pealt palgatutena tööl 128 inimest. Seal oli tee hotell, säilib häiritud, sinna sai ehitatud korterid meie töötajatele ja kui ma natuke rohkem kui kahe aasta pärast Moskvast ära tulin, siis oli neid kohapealt palgatud inimesi 28. Nii et mina olin oma töö teinud. Võisin Moskva perioodi lõpetatuks lugeda ja sattusin jälle sisemisi rotatsiooni korras tööle, armsasse personaliosakonda jälle personalibüroo juhtima. Ja kui ma olin mõnda aega seal töötanud jälle rännukihk peale ja miks mitte siis Peterburi kandideeritud saia, osutusin valituks. Millised mälestused sidusid teid Peterburiga? Peterburi oli minuealistele inimestele üks selline tüüpiline kooliekskursioonipaik ja eks minu kui väikesest kohast pärit tüdruku mälestused ongi eelkõige seotud kooliekskursioonidega sai käidud seitsmendas klassis. Seda ma mäletan väga täpselt tean, et me käisime suveaias ja teavet käisime Peeter-Pauli kindluses ja loomulikult ka purskkaeve vaatamas. Aga kui ma siia uuesti jõudsin, siis 96. aastal esimest korda peale väga pikka perioodi siis selgus, et lapse mälus olid asjad nagu natukene sassi läinud ja tegelikult nii mõnigi mõnigi kuju ja monumentidele hoopis teises kohas näiteks need skulptuurid, mida mina arvasin Peterfis olevat, need olid tegelikult hoopis suveaias. Aga nüüd sai nad kõik jälle üle vaadatud ja ja, ja see kõik sai jälle oma oma kohta paika. Suveaed on tegelikult üldse üks üks minu lemmikpaiku, et ma olen selline üksinda uitaja natuuriga inimene ja väed on suvel selline hästi mõnus Paikus. Kuumuse eest varju saab, tavaline. Pühapäevane jalutuskäik on see, et mööda ammenna Ostrovski prospekti üle Troitski silla suveaeda ja siis juba läbi suure linna jälle tagasi. Et niisugune paras paaritunnine jalutuskäik ja, ja seal siis väike puhkepaus mõnel suveaia kaunil pingikesel. Päris mõnus pühapäeval peale Peterburi visiit Moskvasse enam hästi minna nagu ei raatsiks. Sellepärast et Peterburis on paljud asjad palju lihtsamad. Moskva on suur Moskva kiire Moskval lärmakas. Moskva on võib-olla kõige, iseloomustab, on sõna, ongi palju. Seal on kõike minu jaoks liiga palju. Peterburi on on palju hillitsetud vaoshoitum, siin on kõiki palju lihtsam korraldada. Ka diplomaatiline korpus on siin palju väiksem. Moskvas. Mõnikord oli vaja selleks suursaadikut, et helistada mõnda ametiasutusse, siin lähevad asjad palju lihtsamalt loomulikumalt ja ilma erilise ratta. Mõnikord on muidugi vaja kasutada ka selliseid meetodeid nagu Moskvas, aga enamasti asjad lahenevad lihtsamalt. Sõna aja kokkuhoid ja, ja minu meelest loomulik protsess, et iga ametimees ajab oma asju, ei vaadata ainult seda, mitu vagunit või mitut härnidel õlale ja siin toimub see asi lihtsamalt märksa intelligentsi maalt, millega oli tulles kõige raskem harjuda. Tegelikult võttis Peterburi mind üsna sõbralikult vastu aga kuna see oli minu esimene konsuli tööle asumise ametikoht, siis ma mäletan Külduda pühapäev päris hästi, kui kui ma siis esimest korda mõtlesin, et, et ma nüüd siis istun laua taha, minu eelkäija oli reede õhtul lahkunud. Esmaspäevaks oli vaja mõned viisataotlused läbi vaadata. Ma istusin laua taha ja tunnistan, et käsi natuke värises. Aga rahuliku meelega ja kolleegide Abika peamajas olid sellised head lahked kolleegid, kes alati olid valmis nõustama. See asi läks päris kenasti korda. Võib-olla kõige raskem oli nii naljakas kui see tunduli harjumine Peterburi kliimaga. 2001 suvel, kui ma siia tulin, oli üsna kuum suvi ja sellega kaasnes siis Peterburi tavapärane niiskus ja ametnikule kohast kaubanduslikuks. Välimust oli üsna raske säilitada, sest sõna otseses mõttes higi voolas. Meie konsulaat ei ole varustatud konditsioneeriga ja, ja ainus abivahend on ventilaator, doktor. Nii et hoiad viisataotlusel kätt peal ja siis ventilaator siristab sulle tahvaka jahedat õhku, et nii melist suvedest läbi tulen. Aga lisaks teeb mõnikord siiamaani see, kui kui vaadata Peterburi seltskonda Peterburi inimesi, mis nende poolt vaadates kurvaks teeb, on see, et inimesed on õppinud valetama ja see valetamine on niivõrd käes. Nad ise ütlevad, et üritatakse lahtisest uksest jalahoobiga sisse minna, nii et kõigepealt mõeldakse välja üks suur vale. Kuigi selle tõe rääkimisega saaks asja palju lihtsamalt, korda ja iseendale tõmmatakse sekeldusi selle valega kaasa. Et see on nagu asi, millega inimesed kuidagimoodi ära ei harju, et tulebki rääkida tõtt ja siis saabki seda, mida sa tegelikult tahtnud oled. Kas teie tunnete vale? Et ma tunneks, aga ma kardan, et ma nii pädev ei ole, et ma päris iga vale tunnen, kuigi iga töötlemise kuu toob kaasa suurema vilumuse. Aga Eesti poolt vaadatuna teeb kurvaks see, kui ei tajuta seda, et me teeme tööd Eesti reeglite järgi. Ja kui võtab üks firmajuht toru ja arvab heaks konsulile öelda päris vormi ja, ja valimatult teksti arvates, et nii saab asja korda, et see teeb nagu kurvaks, kuigi samal ajal on kõige lihtsam see, et alustada reeglite teada saamisest. Ja me tõesti salati soovitame, et küsige nõu enne kui te midagi valesti teete. Me elame suhteliselt hästi varustatud tehnikaga ajal praegu ja on kõik võimalused, infot vaata, internet on saanud igapäevaseks vahendiks, aga see on eestlasele nii omane, et ma kõigepealt teen ja siis vaatan juhendit. Ja seda me tunneme iga päev siin oma töös, noh tüüpiline näide on see, et kõigepealt viisakutse valmis, saadan ta ära ja siis hakkan vaatame, et kas ma õigesti tegin ja siis selgub, et, et siin viisataotleja satub nagu hätta tänu sellele et kutsuja ei ole kutset õigesti vormistanud sellele kõiki vajalikke rekvisiite ja nii edasi ja nii edasi. Peterburi on üks selline koht, kus Eesti kultuuriselts täiesti tegutseb ja eesti seltsi esimees on meil siin konsulaadis giganädalane külaline. Kultuuriselts korraldab väga mitmesuguseid üritusi ja konsulaat, inimesed on siin alati tulnud ja oleme ka päris palju käinud. No see on tavaline, et me käime Eesti kultuuriseltsi jõuluüritustel ja vabariigi aastapäeva üritustel. Ja nemad on meiegi suurüritustel alati alati kohal. Kultuuriselts ajab päris palju kultuuri asja ja hea meelega võtavad vastu ka Eestist tulevaid kultuurikollektiive, nii et ka nendel üritustel me ikka jõudumööda teeme ja mõnikord korraldame seda siin saalis, noh üks üks toredamaid üritusi, mida ma mäletan, mis kohe tuleb meelde, on Virumaa poistekoori esinemine siinsamas saalis ja, ja ka meie aias. Hirvo Surva on käinud siin mitmepoistekooriga. Siis olid ka kultuuriseltsi inimesed siinkohal nii, et selline pidev ja igapäevane koostöö käib ja kui on muresid, siis ikka nad võivad julgelt helistada. Aga kahjuks on liikmed üsna üsna eakad ja noori tuleb nagu vähe peale kes tahaksid seltsi töös kaasa lüüa. Mul on ka see, et et noored õige mitmed on läinud ju ka Eestisse õppima, tahaks loota, et mõned neist tulevad siia tagasi, kultuuriseltsi edasi veavad. Praegu on ta ikkagi oluline killukene siin elavate eestlaste jaoks. Ja, ja mis teeb veel meeleheaks, on see, et Peterburi on tulnud viimasel ajal päris palju ärimehi kes siin toimetavad erinevates valdkondades ja nii mõnigi neist on on avaldanud proovi siis kultuuriseltsi üritustel käia. Seda infot me oleme vähendanud ja on olnud külalisi. Kuidas eesti kirikuga lood on, kuidas asjad edenevad nii palju, kui mulle teada asjad liiguvad ja, ja loodetavasti veel Peterburi lähetuse ajal ma saan juba selles suurepärases hoones võib-olla mingi kontserdielamuse osaliseks ja sel juhul on siis ka kirikul seal oma koht ja, ja oma ruum, kus saab ka siis juba jumalateenistusi pidada, sest praegu on jah, nagu ehitustööde ehituseks eeltöödega oleks vist õige öelda see maja nagu kinni käib aktiivne puurimine, proovide võtmine ja see kirik asub siis Vassili saarel. Kirik asub tika Bristide tänaval, see on suhteliselt perspektiivikas rajoon suhteliselt lähedal, võib-olla ka Maria teatrile, nii et kunagi võib-olla generaalplaani järgi peaks tulema selline kultuurid Peterburis, mille järgi te siin kõige rohkem igatsete, kui eesti peale mõtlete? Tavaliselt tunned puudust ikkagi lihtsatest asjadest. Eesti leib õnneks on see, et me elame suhteliselt lähedal ju Eestile ja pidevalt inimesed liiguvad ja, ja on ikka eesti leib kaasas, sest türklasi osatakse väga saia teha, aga leib oli Eestis parem ja loomulikult tunned alati igatsust lähedaste järele, sest mina olen lähetuses üksinda, mõnikord on ikka kurb küll. Kui tihti te käite Eestis üldse? See on vaheldunud pisut, eks ta oleneb ka koormusest. Kui on ikka väga tihe töö, siis ei saa väga sageli käia siin esimesel kahel tööaastal tõesti, võib-olla kolme kuu tagant korra viimasel poolel aastal olema nagu mõnevõrra tihemini käinud. Muutujaid on pisut rohkem, siis kipud ka ise sagedamini. Aga kaugeltki mitte igal nädalavahetusel, võib-olla kord kuus või harvem saab käidud. Kas te teete ise siin süüa või käite väljas söömas? Lõunal enamasti ei jõua välja minna, siis püüame siin kergelt läbi ajada, aga õhtuti ikka üritan ise süüa teha, sest ma olen natukene kulinaarsete kalduvustega ja kuna ma üksinda olen, siis ma kõike ei jõua ise ära süüa, siis mõned küpsetised teevad kolleegid ära sööma ka saab ka väljas käidud. Ja Peterburis on hästi palju erinevate rahvaste kööke. Et on päris huvitav vaadata, meie lemmikud on siin kasse, meie saare peal on Kuuba restoran, hästi põnev. Kreeka köök on meile meeldima hakanud viimasel ajal. Ja eks neid teisigi, aga siinsamas, meie lähedal konsulaadi lähedal on üks paik, mille nimi on huugartšakkuvad. Räägin sellest täiesti teadlikult, sest huugord loba tähendab eesti keeles kurtšekovi juures. Kortšekkov on tegelikult sünni poolest Eestimaa mees. Tema isa oli sõjaväelane ja oli Haapsalus. Ajal. Kui Kortšekus sündis nagu tšakov, on Vene ajaloos hästi tuntud nimi ja see maja, kus praegu restoran asub, kuulus kunagi talle, ta ise küll ei olevat seal elanud, aga see kasutati kenasti selle restorani tegemise juures ära, pakutakse vene ja ukraina kööki ja apteek on päris hea. Tavaline inimene Nevski nendes uhketes poodides ei käi, kus siis Peterburi inimesed ostmas käivad. Üsna tavaline on see, et enamus kaubast ostetakse turgudelt ja on muidugi väga erineva tasemega kauplusi. On selliseid lihtsaid toiduainete tööstuskaupadega Plusi, mis meil on varasemast ajast tuntud, et see on see, kus toidukauplusesse sisse minnes esimesele, kelle vastu selline tutta, hõngu, mida me mäletame kastronoomidest ja samal ajal on väga uhkeid kaubamaju, kus toiduainete valik ja alla supermarketid, teleükskõik, millises Euroopa linnas. Aga eks igaüks osta rahakotile vastavalt, ma usun, et, et ka nende väga uhkete poodide jaoks on oma klient ja ka lihtsa poeoksal oma klient. Aga turg on väga populaarne, ostmise koht ka siin meie saare peal on turg. Käin isegi sealt hea meelega kõikvõimalikku köögi ja, ja puuvilja ostmas. Valik on suur ja turuinimestega on tore suhelda, säält näeb ühte ja teist, seal näeb ka seda, seda ehtsat Peterburi inimest. Kui pidukleiti on vaja, kuhu te siis lähete? See asi tuleb Eestis korda, ajad, hinnad on odavamad ja kaugtundub ausalt öeldes minu maitsele sobiva. Aga see, millest me siin Peterburis puudust tunnen, tulles tagasi eelmise küsimuse juurde, et Eestis on päris tavaline, et kevadel, kui ilmuvad kevadlilled metsapõldudele, siis võib neid ka ka linnas osta. Siin on sellega päris raske. Lillevalik on väga luksuslik, aga tavalist lihtsat karikakart või sinilille seda tuleb otsida. Kas teie loete palju ka kohalikke ajalehti? Kuna minu amet on seotud ka turismindusega, siis turismialased väljaanded on nagu minu kohustuslik laualik tööl aga tavalised? Sankt-Peterburgi Veedumasti ressiskajaga, Siietaks avaldatakse kõikvõimalike õigusakte, millega kursis olema siis need on ikka igapäevane laualektüür. Kas põhilised sõidetakse ikka Tallinnasse või on sihiks teised linnad, ka Tallinn on vaieldamatult valik number üks? Väga palju käiakse Ida-Virumaa erinevates paikades. Narva-Jõesuu on endiselt väga populaarne. Õnneks on Narvas nüüd tekkinud arvestataval tasemel hotelle, et ka sinna turisti juba jõuab ja endiselt on väga populaarsed Eesti sanatooriumid. Jõesuu Toila, eriti Neile, kes on väga kenasti ennast siin viimaste aastate jooksul tutvustanud kõikvõimalikel messidel ja näitustel. Toilad teatakse, sinna sõidetakse Pärnu viimastel aastatel jälle tulnud Peterburi inimeste reisisihtide sekka tagasi. Haapsalut on nüüd vähem külastatud, aga Lõuna-Eesti sanatooriumi leitakse ja päris palju on inimesi, kes käivad talvel Otepää kandis suusatamas. Milline on siis see unistuste paik, kuhu te tahate järgmine kord tööle minna? Oi, see on väga keeruline küsimus, unistuste paik on tegelikult palju. Ja paik, millest ma olen unistanud, see jääbki ilmselt unistuseks, sest Eestis puudub välisesindus selles kohas seal nimelt Island ja tõenäoliselt sinna ka otseselt välisesinduste tekki, aga võib-olla kõige armsamat või, või südamelähedasema tuleksid hõimurahvaste juures väga meeldiks töötada näiteks Ungaris või miks mitte ka Soomes, sest oma kolleegidega on hea kontakt eriti siin Peterburis, kuna soomlastel on siin üks kõige suurem välisesindus Soome riigil, nemad annavad aastas peaaegu veerand miljonit viisat, neid, see annab ise suurusjärgust juba märku. Nii et miks mitte kusagile hõimunaabrite juurde minna, järgmisena, aga vahepeal tuleb siis ka natukene jälle kodus töötada, et kodugejale kurssi minna, mis siis täna veel ees seisab, kell on juba kuus, täna peab veel natuke tugeva ja siis võtaks ühe pikale jalutuskäigu ette, sest kaks viimast õhtut läks nagu pikalt tööl, et täna siis kohe jalutaks, seda enam, et ilm on täna Peterburis selline mõnusalt talvine. Õhk on kuivem, hingata on kerge, on, seda tuleb ära kasutada, suusatanud olete ka siin? Ei. Jaa, tunnistan, et suusatamine. Mul on minu lemmiktegevuste hulka. Selles on ilmselt süüdi. Oli aeg, kus tuli selga võtta suusa paar ja siis veel suusariided ja siis kõndida neli kilomeetrit kooli ja siis pärast jälle tagasi. Need suutsid minu suusatamise himule nagu nagu sordiini peale panna, aga küll ma olen kange jalutaja. Ja kui vähegi võimalik, siis ma ikka otsin mõne metsa üles, kus saaks puit katsuda. Keskeprogrammis esines Eesti konsul Peterburis Marie Massa. Kartsime.