Tere vikerraadiokuulajatele, stuudios on taas Hardo Aasmäe ja Uku toom ja täna räägime me Portugalist ja Portugali maailmast või portugalikeelsest maailmast. Mida teab üks tavainimene Portugalist seda, et riik asub Euroopas Pürenee poolsaarel, ta on selline keskmise suurusega ja pealinnaks on Lissabon. Pärast tuleb ehk meelde, et ta oli kunagi koloniaalmaa ja Portugali keelt räägitakse ka näiteks Brasiilias. Jalgpallihuvilised teavad, et seal mängitakse päris hästi jalgpalli, seal oli jõusseebioja, on Luis Figo. Ja poliitikahuvilised teavad, et Euroopa Komisjoni juhi portugallane Barroso. Ja ongi suures osas kõik. Hardo Aasmäe, mida me täna Portugalist räägime? No siis on, kui seda juttu jätkata, siis alalõpmata portugallaste hõõrutakse nina alla seda, et nad on Euroopa Liidu üks vaesemaid riike ehk sisemajanduse kogutulu inimese kohta nii arvestuslikult ostujõu järgi kuskil 18000 Ameerika dollarit. Ja kui me võrdleme tekstiga, see on siis noh, ma mõtlen, et 2004. aastal on see kusagil 13300 või 13500 kuskil selles selles mahus. Ja veel teine vaene riik on Kreeka ja, ja ega siin rohkem nagu räägitakse, portugallase endid on kusagil 10 miljonit jämedalt Portugalis ja siis nõukogude ajal räägid, et Portugal on väga õnnetu maa ja seal on demokraatia hilja kehtestatud ja ja et bordugaallastest võõrtööle siin väga palju Põhja-Prantsusmaal käinud, neid ju kuskil seitse-kaheksasada 1000. Nii et ega me rohkem ei teagi ja see on enam-vähem vastukaaluks sellele, mida me mõni päev tagasi võisime ajalehtedest lugeda. Et kui Portugalist lugeda Eestis seal ka mitte midagi ei teata. Umbes samamoodi vorst vorsti vastu. Ta on jäänud kogu aeg kõrvale kuidagi, et Hispaanias oli kodusõda, siis oli seal kuskil kõrval Portugal, Hispaanias oli Franco, siis oli salasaar, aga sellest ei räägi. Traalne, eks ole, teadupärast ja oli teise ilmasõja ajal ja Franco peale kiristati hambaid aga Salazari peale kuidagi kiristatud sest inglise spioonid said rahulikult Lissabonis toimetada ja, ja nii edasi, nii et ta on jäänud nagu kõrvale ja ootamatult niisugune 10 miljoniline riik sellises strateegiliselt tähtsas kohas, eks ta, eks ta peab ennast ülal teatud mõttes alalhoidlikult, nii nagu Eestigi peab suhteliselt alalhoidlikult suurte ajalooteede ääres õlale, sest noh, igasugune ärklemine ei too mitte kasu ja kui me Portugali ajalugu võtame, siis seal on paljugi sellist. Aga teiselt poolt on jällegi küsimus suuresti selles, et Ta on jäänud meil varju. Kuna Portugali maailma kõige üldisemas mõttes Portugaliga maailma ei ole sageli käsitletud ka Euroopa mõistes ühe tervikuna, kuigi portugallased ise seda peavad, noh, see on umbes samamoodi nagu briti rahvaste ühenduse aeg-ajalt käib koos ja siis prantslased korraldavad prantsusekeelse maailma riikide kogunemisi, seal on siis Aafrikast ja seal on siis Aasiast ja, ja prantslased toetavat, ütleme, prantsuskeelse kultuuri levikut ja sama sama korraldavad hispaanlased kogu aja ikka ka Hispaanias, siis kogunevad need hispaaniakeelsed riigid ja ja paratamatult paratamatult Portugal on teatud mõttes varju jäänud. Aga aga ütleme nii, et ei ole vist tänapäeval väga põhjust seda teha. Ja kõigepealt, kui me vaatame, kas või seda, mismoodi kavatseb Kofi Annan nüüd reorganiseerida ÜRO-d siis seal üks põhiline, mis kõigile kõrvu jääb, on see, et vaata ÜRO alaliste liikmete arvu tuleks suurendada ja sinna tuleks kuus riigi juurde tuua. Ja teatavast tema ettepanek oli sinna tuua Saksamaa, Jaapan, tuua Egiptus siis tuua kas Nigeeria ja Lõuna-Aafrika Vabariik tõenäoliselt Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia ja India. Ja kui me nüüd mõtleme Brasiiliale, mis on niisugune Portugali maailma võiks isegi öelda kere riik siis seal, kus on praja tänast, tänase seisuga üle 180 miljoni inimese. Brasiilia, mis on riik, mille majandusvõim on suurem kui Venemaal, me oleme harjunud, et vot Venemaa on seal kuidagi väga tähtis, aga aga Brasiilia iseenesest on ikkagi Ladina-Ameerika majanduslik juhtriik. Peaaegu 40 protsenti Ladina-Ameerikast kõneleb portugali keelt, mida pole ka nagu eriti tähele pannud, sest sest hispaaniakeelsete riikide nimekirja liha pik seal Portugali puhul on panna ainult üks, aga selle eest on ta kõige suurem. Ja viimastel aastatel Portugali majandus on erinevad just niukses agressiivses suunas just ekspordi tugevam suunitlusega ja ja tema üheks olulisemaks mõtlesin Brasiiliat, Brasiiliat ja, ja, ja Brasiiliat ja üks, üks suurimaid ja innukamaid, tema äripartnereid on tõusev Hiina. Nii et seal on Brasiilia, Hiina on omavahel saavutanud mingisuguse vastastikku võimendumise efekti ja seetõttu ja seetõttu praam Brasiiliat tuleb väga tõsiselt arvestada ja kui mõtleme praegu sellele, et, et Brasiilia on iseenesest jõudnud oma otsaga sinna hakkab koguma Ladina-Ameerikat nihukest Euroopa Liidu tüüpi majandusühendusse. Ja kuna niukses korralikus majandusühenduses peab olema tuumikriik, mis on suhteliselt kõrgelt arenenud ja, ja on iseseisvalt jätkusuutlik, siis kahtlemata seda on, kui me mõtleme kasvõi sellele, et teatud osa sõjavarustust Natolegi ehk teatud tüüpi soomusmasinaid toodab ju Brasiilia ja Brasiilia pürgib praegu kosmosesse ja ja sai oma satelliidi iseseisvalt orbiidile ja, ja, ja selles mõttes see areng on muljetavaldav. Aga siia ta eriti ei paista ära sellepärast, et see toimub seal kaugel kusagil mere taga. Ja kui me nüüd mõtleme, et kuidas siis nüüd need Portugal pahalased sinna Brasiiliasse niimoodi sattusid ajalooliselt siis siis igaüks, kes võib võtta kaardi näpu vahele ja teades, et Portugal üsna varakult hõivas juba madeira ja soori saared, mis on Portugali praeguse Portugali autonoomsed piirkonnad ja madeira on üldse suhteliselt põnev. Kui kunagi keegi sinna satub, või kui satu, siis teadmiseks, et neil on omavalitsus ja ja, ja madeira on üks niisugune piirkond, ole vaba tööjõu ja kapitali liikumist ja seal ei ole ka vaba inimeste liikumist. Madeiral on erikord Euroopa Liidus, kus on selgelt öeldud, kui mitu inimest aastas tohib üldse saarele tulla. Ehk teisisõnu öeldes, et saareelanikud hoiavad seda oma kultuuri üsna hoolega ja nad arvavad, et liiga suur turistide ja võõraste mass võib lihtsalt lämmatada selle, selle saare, mis on noh, ütleme nii, Hiiumaa suurune või tiba suurem siis siis portugallased, kui nad juba nendel saartel olid ja kui sealt hakata mõõtma siis ega sinna lääne antellidele või Anttilli, suurtele või väikestele antellidele ega seal sama maa kui tegelikult Brasiiliasse. Ja kui seda Brasiiliat hakati kunagi asustama või kuna portugallased sinna jõudsid, siis esimene pealinn ju rajate sinna, kus on praeguse pahaia või Salvador, nagu nad ise ütlevad. Ja, ja võib-olla, et siin oli ebamugavam sõita seoses valitsevate tuultega purje laevastate ajal, aga, aga iseenesest pole see üldse mitte kaugem ja ja Brasiilia sai oma nime ju. Eksport puu järgi, mida nimetati Pau Brasiilia sihuke väärispuit, noh, ja siis selle puu järgi on see niisugune nimi nimi neile ka jäänud ja see loomulikult on jälle indiaani keelest, nii et noh, selles mõttes Brasiilia hõivamine või siis Lõuna-Ameerika idaranniku hõivamine, see jäi jämedalt kõik brasiillaste kätte. Aga. Ajaloos on omad moe pahandust portugallaste kätte, ajaloos on omad moeteemad ja moesündmused ja hästi palju räägitakse inkadestjatesteekidest ja konkista tooridest ja unustatakse see Lõuna-Ameerika nagu päris ära harilikult. Tavaliselt see unustatakse ja, ja seotud on see paljuski sellega, et kui kunagi Rooma paavst püüdis tuua rahu kahe kristliku rahva ehk kahe naaberrahva, hispaanlaste ja portugallaste vahel, siis siis probleem oli ju seal selles, et mõlemad hõivasid Ladina-Ameerikat või noh, tänases mõistes jah, Ladina-Ameerikat ja, ja siis et portugallased ja hispaanlased ei põrka konkurenti Hispaanias ja Pürenee poolsaarel, vaid need tekivad suured tülid ka ka Ameerikas ja siis oli, tol ajal tehti selline torde Sillase rahu, millest räägitakse. Mille puhul siis paavsti vahendusel määrati ära see läänepikkus, millest lääne poole siis portugallased nagu ei tohiks minna. Taanlased ei tohiks minna nagu ida poole ja ja see Kariibi mere piirkond kui väga strateegiline paik, see oli siis niisugune niisugune suurriikide omavahelise tülitsemise paik ja ka suur mereröövlite paradiis, sellepärast et seal oli palju saari, seal oli graafiliselt üsna keeruline piirkond ja, ja seal oli võimalik seilata ainult nendel, kes Kariibi merel oskasid ja sellepärast Kariibi meri ongi jaotatud nagu juppideks seal omavahel küll on prantsuse, küll on, küll on inglise, Haanja küll on Hollandi ja nii edasi riikide vahel jagatud, aga, aga samal ajal kogu see Lõuna-Ameerika idaosa see jäi siis jäi siis portugallaste pärusmaaks ja nüüd nüüd andides, kus olid siis indiaani kultuurid, mida siis hispaanlased ründasid? Taanlased, kes ikkagi liikusid oma vallutustega mööda nüüd Lõuna-Ameerika läänerannikut, selle andide ja portugallaste ranniku vahel olid ju suured Amazonase metsad, kus keegi läbi pääsenud ja ja seal oli niisugune looduslik takistus olemas. Nii et ajalooliselt siis lõpuks kujuneski välja, et, et kuni Uruguai nii põhimõtteliselt siis jäigi see territoorium nagu portugallaste ja hispaanlaste kätte jäi ülejäänu. Aga noh, tänaseks päevaks on osutunud, et, et portugalikeelne maailm või kultuur, mis rassiliselt on muidugi hoopis midagi muud kui portugallased, sest Brasiilias seal pooled on seal puru, tõmmud või päris neegrit, eks ole, aga aga on ka indiaani taustaga ja päritoluga inimesi, nii et noh, see Brasiilia on nagu osutunud seal Ladina-Ameerikas täna ja, ja maailmas nagu suureks tegi. Aga kui me räägime portugalikeelsest maailmast, siis ei ole ju asi üksnes Brasiilias. Portugallased suundusid Aafrikasse. Nojah, portugallased, kui me nüüd räägime mõnesaja aasta tagusest ajast, siis portugallased olid teatud perioodil Euroopas üldse kõige eesrindlikumad nemad olid kõige esimesena, kes läksid lõppude lõpuks magali asju ikkagi sealtkandist pärit, oli nende mees ja, ja vastavad sama oli täpselt samamoodi, kes esimesena teadaolevalt purjetas siis ümber Aafrika lõunatipu ja, ja portugallased asusid hõivama maailma, noh, tolleaegsete tavade järgi ja tollel ajal oli ju olukord selline, et keegi sinna Aafrika džunglisse juba oma nina väga ei toppinud. Kahel lihtsal põhjusel. Esimene põhjus, tundmatud troopikahaigused, mida seal neeger suguharud või siis gaasi aadid iseenesest kandsid, aga ei haigestunud või nad olid resistentsed, neil oli, ütleme immuniteet olemas, aga aga valgetele hakkasse külgend, sama häda oli teatud mõttes ka Ameerikas. Ja nüüd põhimõtteliselt käis tolleaegne see maailma hõivamine nii, et soodsatesse paikadesse püüti siis ehitada oma kindlustatud punktid, mille ümber siis tekkisid linnatiks kauba faktoriad ja nii need pordukaalustaks mööda Aafrika rannikut minema. Ja, ja põhimõtteliselt kusjuures pärast teised tulid järele, järgmised järeletulijad olid hollandlased. Ja inglased olid alles kolmandat, et meile kõigile tundub, et vaata inglise impeerium, Victoria ajal oli nii, et seal kunagi päike loojunud ja et vaat et Inglismaa on nagu olnud kõige tublim või kõige kõige eesrindlikum agressiivsem või kõige jõhkram. Aga tegelikult esimesed, kes läksid, olid bordugast, kes jõudsid Jaapanini välja. Ja kui me nüüd hakkame loetlema ja milliseid tugipunkte portugallased rajasid, siis, siis siit Euroopa poolelt oli madeira dias sooridest oli juba juttu järgmine või see, mis tänasel päeval pizzauginia sealsamas kohe Roheneemesaared. Ja, ja põhimõtteliselt ehitati seda süsteemi üles niimoodi, et see oli ühe laeva seilamise pikkus. Et kui palju ühele korralikule tavalisele purjelaevale sai peale panna provi anti, et eks ole, et jõutakse ühest oma sadamast tinglikult öeldes teise, sest kõik teised hankel, daamid olid sellised, mis aeg-ajalt arvestades Euroopa sisemisi vastuolusid, tülisid ja sõdasid, kas siis olid avatud või olnud. Aga et see impeeriumi ja kaubandussüsteem töötaks kindla peale lollikindlalt, siis need, need anklavid teatud vahemikus pidid olema. Ja vot siis hakkaski niimoodi, et kõigepealt siis olid roheneeme saared piss, Augi on hea, siis on atom printsiipi. Mis on niisugune Portugali, Portugali taustaga saared jällegi siis edasi Angola sisendit ümber hea lootuse neeme, teisel pool juba Mosambiiki sealt Mosambiigis juba edasi, üle mere tulid juba india india tugipunktid Jõu qua ja Tamann. Samal perioodil portugallased rajasid ju oma tugipunktid jõuga tseilonile, kus need siis hiljem hollandlased nad välja tõrjusid ja hollandlase tõrjusid välja, siis juba inglased. Ja edasi oli siis portugallaste ida Timur. Nad ju kinnitasid kanda väga pikaks ajaks ju Macausse ehk Hiinasse kõrvuti lüüdi brittidega. Jaa, jaa, formosal ning, ning lõpuks tugipunktid Jaapanis. Ja kui Jaapan ennast sulges, siis olid ju portugallased lõppude lõpuks viimased, kes sealt sisuliselt välja tõrjuti. Aga 15. 16. seitsmeteistkümnendal sajandil Se Portugali, Portugali niisugune maailm ja see Portugali noh, ütleme võib öelda impeerium see laius täpselt samuti üle maailma ja tinglikult võiks öelda, et ega, ega sealgi vist hästi päike ei loojunud. Ja alles ja alles 20.-ks sajandiks ja mõnevõrra see tõmbus kokku, kuid 20. sajandi algul või 20 sajandi keskel me võime siis kokku lugeda, mis seda portugalikeelset maailma siis oli Brasiilia iseseisva riigina. See on siis liitvabariigina ja, ja sealt ida poolt tulles siis Macao ida Timar siis kua Tjuda man, Mosambiiki Angola saavutame, printsipib piss, Augin hea ja, ja roheneeme saared ja noh, loomulikult mis praegu kuuluvad brid Portugali koosseisu, siis on siis madeira ja soori saared, nii et kokkuvõttes üsna palju mitmendal kohal on portugali keel maailmas. Portugalikeelne maailm on praegu ikkagi paratamatult viiendal kohal, sest ütleme, esimesel kohal, kui nüüd jällegi loetleda on mandariini keel, no see on siis üks hiina keeltest teadupärast Hiinas ei ole ühtset keelt ja hiinlane hiinlase rahvuse määratlus käib kirjakeele järgi, et need, kes tunnistavad seda hiina kirjakeelt, need siis on hiinlased, et omavahel nad ju üksteisest midagi aru ei saa. Peaaegu, aga, aga kiri on üks hiina mandariini keel on siis esimene, seda räägib umbes miljard, inglise keel on siis teine, mida siis esimese ja teise keele noh, tinglikult arvestades kusagil pool miljardit umbes sama palju pool miljardit on hindikeelseid. See on siis umbes pool India elanikkonnast ja see siis hispaaniakeelne maailm, keda loetakse ka kuskil 400 miljonit. Ja siis tulebki portugalikeelne maailm, mis on natuke üle 200 miljoni, selle järel tuleb siis juba araabiakeelne ja venekeelne ja bengalikeelne ja nagu siit nähtub, nii et niisugustest keeleruumidest on ju Portugalist ikka tagapool kamalai keel, noh, valdavalt on indoneesia prantsuse, saksa pani, nii et selles mõttes portugalikeelne maailm on täiesti igast otsast niisugune noh, arvestatav. Tuleme ajalukku või õieti Portugali ja Brasiilia suhete juurde tagasi, need on ka olnud päris kummalised ja teinud selliseid omapäraseid siksakke, nagu me siin ennem saadet just meelde tuletasime. No see on selles mõttes põnev, et et Portugal kui me, kui me räägime ajaloost, siis Portugal on olnud majanduslikult ja ja nii tehnoloogiliselt ja tehniliselt, mis on seotud eelkõige meresõiduga, on olnud ikkagi väga tubli ja eesrindlik mitusada aastat. Aga samal ajal Portugal oli enne väike suhteliselt väike Euroopas ja, ja suhteliselt väike oli ta ka on, on ta ka praegu ja seoses sellega tal on kogu aeg olnud probleeme kahe naabriga, üks naaber on olnud Haanja ja 1580. aastal, ta nagu Hispaaniaga ühendatigi ja selles mõttes tekkisidki just ütleme, nendel portugali asumaades portugalikeelses maailmas, seal omad probleemid. Kui sul emamaad ei ole, siis on nendel provintsides seal suhteliselt keeruline toimetada, kuid teisest teisest küljest provintsid said suhteliselt vabad käed, noh, polnud nagu õiget kavandajat. Ja teiselt poolt on kogu aeg oma mõju mõjuga võistelnud Hispaaniaga. Suurbritannia Suurbritannia ajaloos on kogu aeg püüdnud mõjutada nüüd Portugali mitte, küll teda ütleme okupeerida, mitte küll teha temast oma koloonia, aga kuna kuna hispaanlastel on ilmselt pärast suur suur armaada põhjaminekut on paratamatult brittide, kus kana kitkuda, mille sümboliks siiamaani Gibraltar, kus jonn käib edasi. Sest hispaanlased nagu tahaksid seda kangesti ikkagi endale, aga aga hispaaniakeelne elanikkond, kes elab Gibraltaril, tahaks küll olla pigem briti krooni maa ja, ja seoses sellega on olnud seal Pürenee poolsaarel alati brittidel vajadus teatud liitlase järele ja nüüd see võitlus mõju eest Portugali sise- ja välispoliitilises elus, see on nagu saatnud Portugali ajalugu viimased 400 aastat ja kui me vaatame kõige hilisemat perioodi, kus Portugalis teatavasti valitses ju fašism, salasaar nõukogude ajal oli teada, oli väga pahad kolm väga pahad inimestele Stalini ajal, need olid siis Tito Franco ja Salazar, neil kõigil olid kukroniksite karikad tuuridel käes, ilmselt tappa kirved, käe käed olid küünarnukid verised ja noh, võib-olla natukene mõni tilka ka pükste ja põlle peal. Aga iseenesest kui me mõtleme, siis samal ajal lääs ei ole nagu avaldanud mingit erilist survet, vaatamata sellele, et seal pole erilist demokraatiat olnud. 20. sajandi esimesel poolel, erilist survet neile avaldatud ei ole ja teise ilmasõja ajal ikkagi lasti rahulikult britis bioonidele Lissabonis oma asja ajada ja Ameerikas bioonidel ja teiselt poolt puhverriik Anko, kes keeldus natside poolel sõtta astumast ja ja, ja selles mõttes on see emamaaga see probleem olnud. Ja nüüd, kui 18 tähendab 19. sajandi algul kui Portugal oli jõudnud sinnamaale, et ta ühelt poolt oli nagu teatud vasallsõltuvus Hispaaniast aga siis saabus saabust muidugi Napoleoni sõdalased, kes asustasid revolutsiooni esimese hooga eksportima ka mingiteks demokraatia moodi asja või, või, või nii, nagu see Napoleon algul seda selgitas. Ütleme teistele võimalikele avastele, sest sest ta ju tavaliselt mingit kuninga armee purustas, siis ta kuulutas välja mingi Proclamatsiooni ja siis samal ajal noh, juba oma hilisemal valitsemisperioodil asus ju Napoleon ise imperaatoriks ja võttis niuksed, kuninglikud regaalid ja niuksed, noh reeglistikku oma poliitilise arsenali, millest aga lõpuks lämbus, sellepärast et ta oma hinges läks nagu vastase poole, ülejäänud polnud enam toetajaid. Aga see ei tähenda midagi. 1805. aastal marssisid siis Napoleoni sõdalased Portugali ja kuna nende vihatud vaenlane oli siis kuningakoda, siis tollel ajal kuningakoda koos 15000 aadlikuga, kui me hakkame, Ta on 15000, see arv on tolle aja kohta väga suur. Need põgenesid kõik Brasiiliasse ja see tähendab sisuliselt paras laevastik, tähendab sisuliselt poolion tuli siis kõik olemasolevad laiades ookeanil kõlbasid seilama, nende peale lihtsalt istuti ja sõideti minema ja mingisugune hunta sinna maha jäeti, mis oli niisugune marionettvalitsus, kordoli tähendab pooleni käese kord hispaanlaste käes, aga aga igal juhul kogu see niisugune poliitiline eliit kolis Brasiiliasse ja mina ei kujuta ette ja ma ei ole selle asjaga nii palju kursis, mis nende teadvuses võis toimuda, aga igal juhul midagi ei jäänud neile üle. Kui nad ühel hetkel ikkagi kuulutasid selle Brasiilia asekuningriigiks, et mitetaile olnud koloonia, seal elas kuningas ja kuningakoda ja, ja mine sa tea, võibolla tervele hulgale aadel kas seal Brasiilias ka meeldima, sest esimese hooga nad jõudsid Riiadesoneerosse ja kirjades on Eero ei ole üldse mitte niukene halb koht elamiseks, isegi ostab Bender unistas Erjades aneirast, kuna seal pidavat kõik käima valgetes ülikondades. Ja kuningriik kuulutab ja siis välja 1815. aastal, et kui mõtleme, et seal 10 aastat hiljem 10 aastat juba redutanud ja nüüd, kui see Euroopas need suured segadused üle said, siis, siis kuningas saabus ju Portugali tagasi alles 1000 1822. aastal ja ehk kuningas saabusid nüüd emamaale, kus ta oli siis 1805.-st aastast, kõik see seltskond oli olnud, nüüd, kui me praktiliselt seda ette kujutame, siis mina arvan küll, et, et kui kuningas, et 1822 ma ei tea täpselt, aga aga seda ei ole vist väga keeruline arvata. Et 1822, kas nii pikka ajavahemiku järel vaevalt seal Brasiilias võeti nüüd üks laevastikus jälle 15000 aadlimeest, kellest osa ilmselt ära surnud vahepeal osa olid, abiellud seal lapsed ja noh, ütleme pojad, tütred, abiellunud seal kohalike ülikutega vajalt seal nüüd niisugune harma Ada võeti ja, ja siis sellega purjetada Euroopasse tagasi, et siis sealt Portugalist, mis oli sõjast laastatud, asuda nüüd Brasiiliat valitsema ja, ja nii nagu ikka, nii nagu ikka, kuna tollel ajal see varandus oli jaotatud mitte ainult kinnis- ja vallasasjadeks, vaid ka riikideks siis selle asekuningriigi legendiks jättis ju see João, neljas jättis oma poja Pedro, Pedro esimese nimega, seal ei liigu ise ära, sõitis dispoeg Pedro, esimene kuulutas siis asekuningriigis välja Brasiilia iseseisvuse, nüüd Brasiilia peeriumi nime all. Ja siis oli Brasiilia impeerium meil olemas ja võttis ikka mõni aastat aega veel Portugalis, kui nad lõpuks seda siis ka tunnustasid, ehk juba kolm-neli aastat hiljem, siis Portugal tunnustas seda iseseisvust. Aga ega sellega see jänt veel tänud sellepärast et keegi pole siin ilmas ju igavikuline ja ühel hetkel siis ka João neljas ju suri ja troon läks pärimisele ja siis ühel hetkel avastas Pedro, esimene, kes on nagu tema poeg, hakkas pretendeeri mõju Portugali Portugali kroonile ja noh siis muidugi Portugalil tekkis veel eriline soov tunnustada eriliselt Brasiilia rippumatust Portugalist ja, ja sellest hetkest alates võib öelda, et need kaks riiki on laienenud eraldi ühes kultuuriruumi. Et mingil hetkel oli oht, et mitte Portugali valitseja Brasiiliat, vaid Brasiilia, valitseb Portugali Päris kentsakas Brasiilia impeeriumil oleks olnud Euroopas kusagil seal, no ütleme, oma asuma või, või meretagune provints ja ega see, ega see nii kurioosne polegi, sellepärast et et 20. sajandi kolmekümnendatel aastatel, kui britid jäid juba võlgu ameeriklastele siis ju briti niukustes valitsevate ringkondades, nagu tol ajal kombeks öelda ju visati seda suhteliselt õelad nalja, et et briti majanduse võib lämmatada mõne nädalaga tühine akt, mille võiksid vastu võtta kreeklased. Ehk tühistada oma iseseisvusdeklaratsioon, muutuda uuesti Suurbritannia osaks. Möödub ainult mõni nädal, kui pritsimajandust ei ole enam olemas ja, ja, ja seal ju seal ei tegelikult samasugune lugu, kuigi nii mõlematel juhtudel algselt, ega see Brasiilia majandus nüüd Portugali majandusest ikka 19. sajandi algul tugevam ei olnud ja Ameerikas Ühendriikide majandus ei olnud loomulikult ka briti majanduses tugevam, aga arvestades neid geograafilisi ja muid asjaolusid, nende potentsiaal tugevam. Ja tänasel päeval on ikkagi Brasiilia. Võrreldes Portugaliga ikka hiiglaslik majandusvõim, tuleme. Tänasesse päeva ehk see, millest me alustasime või meelde tuletasime, et Euroopa komisjoni juhib portugallane, on see ka märk portugalikeelse maailmatugevusest. No paratamatult seal on, sest meie ajakirjanduses kultiveeritakse teatud mõttes kas tahest tahtmatult või tahes või tahtmata või või siis lihtsalt harjumusest kogemata, et need eurooplased, et noh, need ei suuda ikkagi kokku leppida seal omavahel ja vot see euroopa vang kär veereb ikka hirmus aeglaselt ja otsused võetakse ütleme vastu, mitte operatiivselt ja, ja tegelikult ei ole see mitte midagi muud kui venelaste, ameeriklastel keldid Euroopa suhtes, sest sest eurooplased on kõvad konkurendid ameeriklastele, vaatamata kõigele, mida siin räägitakse. Ja ameeriklased ja Ameerika-meelsed eurooplased heidavad Euroopale just nimelt seda, et nad ei suuda omavahel kokku leppida, et see Euroopa komisjon nõrk samal ajal rahvusriigid ütlevad, et me ei tahagi tegelikult mingisuguste Euroopaga ülemvalitsust, et me tahame tegelikult riikide liitu ja venelased räägivad seda jälle sellepärast, et nendel oleks huvitav või neile oleks kasulik, kui nad saaksid Euroopa liidu riikidega kõigiga eraldi suhteid edendada. Noh, a la et eestlastele pressime ühed tingimused peale Slovakkidele, teised sakslastega räägime kolmandat emad ja prantslastega kuidagi neljandat moodi brittidega. Viiendat disEuroopa Liit jälle on huvitatud, et Venemaa suhtes aetakse ühtset poliitikat. Euroopa on ühtne, sest sest Euroopas ju öeldakse täiesti selgelt, et, et Venemaa võiks olla Euroopa Liidu majandusele väga oluline. Tooraine täiendus, mitte tooraineripats, nad on eurooplased, viisakad, toorained, täiendus. Ja, ja selles mõttes on selge, et Euroopa Liit üksinda omas mahlas nüüd maailma juhtivaks majandusjõuks ei tõuse ja siin on Euroopa liidul mingit mitmed valikud ja arvata oblased ei mõtle kavalalt. See ei vasta tõele eurooplaste ja ameeriklaste vahel lihtsalt selles, et ameeriklased sageli ütlevad Nemad, mõtlevad ja Ameerika see kultuur on üles ehitatud selle peale, et mina tulin, ütlesin oma kindla sõna, eurooplased üldiselt on harjunud vaikima ja pigem otsustavad ära ja räägivad seda asja hiljem. Ja teatud mõttes, kui hakati seda uut komisjoni esimeest valima, siis Euroopas teame, et oli ju veel üks teine kandidaat, oli ju, oli ju meie põhjanaaber, Lipponen oli ju pikalt siin, räägiti temast kui, ütleme võimalikust Euroopa Komisjoni esimeest ja paljuski tänud mulje, mis on ainult osaliselt tõsi, mis on tõsi, aga ainult osaliselt. Et ei tahetud Euroopa komisjoni etteotsa saada, mõne suurriigi esindajad ei tahetud, prantslased ei tahtnud, britt, ei tahetud sakslastelt aetud itaallast. Taanlastega oleks mingil viisil noh võimalik olnud, poolakad võiksid olla, aga nad on liiga värsked. Ja, ja siis oli tegelikult Euroopa liidul valik, et kes seda Euroopa Liidu majandust nüüd reformimise järgsel perioodil võiks siis toetada, ühelt poolt Venemaa ja siis võiks olla tõepoolest olnud võimalik, et oleks saanud Lipponen. Ja nüüd teiselt poolt on küsimus Ko võitlus Ladina-Ameerika pärast, et kuivõrd see ikkagi on nüüd, et Ameerika Ühendriikide tagahoov, vaat siin eelmise sajandi 30.-te lõpust kuni noh, ütleme peaaegu sajandi lõpuni, ameeriklased pidasid Ladina-Ameerikat oma noh, ütleme vääramatuks tagahoovis, kus nad siis ühesõnaga toimetasid seal omakorda ja pidasid ka majanduslikus mõttes seda oma niukseks jätkuks. Ja me teame seda, et brittide mõju oli veel kolmekümnendatel aastatel Ladina-Ameerikas üsna suur. Nende osa maja Brasiilia majanduses, nende osa Argentiina, Uruguay, Tšiili majandus oli üsna suur, nii et mis on suhteliselt arenenud riigid, jättes seal niuksed vähearenenud nagu Peruu, Ecuador ja need kõik kõrvale siis britid olid sunnitud taanduma seoses teise ilmasõjaga, sest nende sõjakulutused liiga suured ja, ja kapitali ei jätkunud nende riikide jaoks siis tänasel päeval nüüd kui euro on tervik ja Euroopa võimsus on kasvanud, seal on nüüd seal on sisuliselt Prantsusmaa, Saksamaa, brittide, Hispaania, kogu see Euroopa majandusvõim, mis on siin taga, on siiski võimeline kapitali ekspordiks ja praegu nüüd sõltub paljuski sellest, millise kas Ladina-Ameerika hakkab Ameerika toetamise kõrval oma majandusaktiivsusega toetama ka Euroopa turge ja, ja ilmselt Euroopas lõpuks siiski tehti valik Ladina-Ameerika kasuks, arvestades seal veel seda, et kuna seal tekkimas on oma niisugune majandusühendus, millest võiks nagu ka asja saada. Ja mis ei ole sama asi, mis Ameerika ehk ehk Põhja-Ameerika ehk nafta ehk Mehhiko, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, kui niisugune vaba majandustsoon siis tõenäolised eurooplased otsustasid siiski nüüd Ladina-Ameerika kasuks, sest vene asi on ju nii segane praegu, et Venemaa pole stabiliseerunud ja pole seal selge, kus need jõujooned lähevad selle hiinlaste ja ameeriklaste kõige sellega. Ja ilmselt sellepärast tehti Barroso kasuks ehk seal taga on alateadlik lootus selles, et see Portugal võiks nagu olla teatud sillapeaks ja Barroso isikuna samuti, kes oli ikkagi Portugali peaminister päris pikka aega, et see võiks olla sillapeaks, sidemete tugevdamise, Ladina Ameerikaga. See tõstab Portugali kui riigi autoriteeti, ilmselt samuti, kuigi me nagu ei räägi sellest Jah, me ei räägi ja seal veel teine tahust, et et see on põnev. Portugallased on maailmas ka ka 400 aastat tagasi said, said päris hästi hakkama, nad said päris hästi hakkama Brasiilias ja said hakkama Aafrikas ja said hakkama Aasias. Kodus ei ole nad alati mitte kõige paremini hakkama saanud seal kogu aeg Hispaania naabruses, võitlus, võitlus nüüd brittidega, mitte otseselt brittide vastu, aga ütleme brittide võitlus mõju pärast Portugalis, see on asetanud selle Portugali, selle emamaa kogu aeg ebamäärases olukorda ja ja praegu, miks, miks sellest Portugalist vähe räägitakse, on see, et nende henna majandusasjad ei lähe kõige paremini ja see sisemine sisepoliitiline ebastabiilsus on seal ka niisugune noh, teatud mõttes muljet avaldav. Ja, ja see meie Meie näiteks Eesti valitsuskriis on selle Portugali alalisi kriisiga täiesti tühine, sest Eestil on siin majanduskasv kusagil viis, kuus protsenti aastas, aga portugallased on istunud seal nulli ja mõne miinuse peale juba mitmeid aastaid on, see on täiesti selge, et siis kõik kogu poliitiline eliit kogu poliitiline süsteem peab kriisi ja ja, ja selles mõttes tekibki seal kummaline olukord, et et portugallased on harjunud noh, maailmas üsna hästi toimetama ja ma ei kahtle selles, et Barroso võib väga hästi hakkama saada suhete arendamisel Brasiilia Ladina-Ameerikaga. Aga kui ta peaks pagendatud Portugali tagasi, siis võib seal täiesti hätta jääda igapäevaste asjadega ja miks see nii on, seda ma ei oska seletada. Aga kuidas nad oma sidemeid Aafrika portugalikeelse maailmaga hoiavad? Nad paratamatult hoiavad, seal on küll, ma ei tea, kas seda saab nimetada tagasilöögiks ses mõttes, et, et Mozan piik on väljendanud proovi ja võib-olla see on tänaseks päevaks ka juba toimunud liituda ka Briti rahvaste ühendusega. Aga briti rahvaste ühenduse teadupärast on üks nii lõtva nii lõtav noh, koostöö kogu, mis kord aastas nagu koos käib ja mis on seotud pigem vanade finants ja majandussidemetega, kuid Portugal põhimõtteliselt, kui me nüüd vaatame neid abistruktuure, kui me vaatame neid riike on siis Pizza, Guinea printsipi või santes aatomi printsipiaalne olemus on ping, siis siis põhimõtteliselt ikkagi Portugal ka koos Euroopa Liiduga. On üks arvestatavaid nende riikide, noh, arenguabiandjaid, nii et Portugal ei ole jätnud seda nüüd päris laokile, sest kui seal miski asi rohkele jätta Aafrikas, siis toob kaasa lihtsalt sõja, mida on näidanud nii Mozan viigini. Nii piss, haugi on hea kogemus või Angola kogemus, nii et nii et nad põhimõtteliselt toimetavad seal ja ega seal keegi teine nende riikidega ei taha ka õiendada, sest sest ikka Aafrika on oma olemuselt ikka lost kontinent, nagu öeldakse, ehk ehk on kaotatud maailmajagu ja, ja seal kellelgi mingit erilist arvestatavat isu nagu nendega tegeleda ei ole ja siis endised ema maatsest paratamatult tegelevad ja seal taga on teatud mõttes muidugi Euroopa Liidu majandushuvid, sest sest praegu teatud niisugust majanduslikku tagamaad Euroopa liitu endale toob. Maroko on näiteks Euroopa Liidu assotsieerunud liige ja, ja, ja praegu püütakse Brasiiliaga ja papp Brasiiliaga suhteid edendada ja üldse Ladina-Ameerikaga. Ja, ja põhimõte on ikkagi selles, et Euroopa saaks nagu laiema majandusliku toetuspinna ühelt poolt tooraine hankimisega, teiselt poolt ka kaupade kaupade jaoks turgu uute turgude leidmiseks ja ka maksujõuliste turgude leidmiseks. Ja selles mõttes ollakse huvitatud ka, et need riigid, kuhu siis eksporditakse maksud, oleksid maksujõulised, suudaksid nende kaupade eest maksta, et oleks reaalne turg. Kui sa ütlesid, et madeira ei võta rahvast vastu, siis kuidas immigratsiooniga Portugali on just nendest portugalikeelsetest maadest. Minu teadmised ütlevad, et nad toovad jalgpallureid sealt sisse, aga kõigest muust ei tea eriti midagi. No nii kummaline kui see ka pole, see Portugali ikkagi on sillapea sellele portugalikeelsele maailmale, sest kui me vaatame kus koha peal, et kõigepealt kus koha peal kõigepealt hakkavad mängima noored jalgpallurid, et kui ta seal Brasiilia klubides on kuidagi välja paistnud, siis, siis nad kõigepealt tulevad Portugali klubidesse, nad tulevad sinna duubelmeeskondadesse ja vot sealt hakkab nende tõus juba siin nendesse jõukatesse klubidesse. Sest iga niukseid Brasiilia poisikese unistus noh, nagu öeldakse pidi olema ikkagi selles, et ta, et ta jõuaks kuhugi Euroopa jalgpalliklubisse, sest niuksed jalgpallurid ja Brasiilias on pooljumalad ja naisterahva unistus on olla oma Carlema karnevali kuninganna. Noh, kellel on kõige ilusam kostüüm, sest Brasiilia Brasiilia, vaene rahvas ju ja valdav osa sellest rahvast on väga vaene siis vaesel rahval on sageli olukord selline, et vaadet aastatulu pannakse ja karnevalikostüümis on kolmeks päevaks, kus inimene saab olla kuninganna naisterahva ütleme tähetund ja siis ülejäänud 362 päeva on siis igapäevast viletsust ja siis kolm päeva seda. Ja, ja poisikeste muidugi unistus on tõesti olla jalgpallur või olla vormelisõitja. Jah, variante, milleks olla, ilmselt tuleb seal juurde, kui need sidemed tugevnevad ja nagu sa ütle, et Brasiilia on arenema erinevalt Portugalist, mis on küll juba kuhugi arenenud, aga kus majanduskasv hetkel eriti ei toimi. Kuidas eelmine aasta jälle ka mingit niisugust väga mõõdukat miinust, noh väga andmed on esialgsed, aga kakstuhatkolm näitas 0,2 protsenti miinust ja noh, eelmisel aastal ikkagi arvestades seda kriitikat riigi seest tuleb, on ta ka niisugune kiduvas faasis. Ja samal ajal näiteks madeira ja ja soori saartel majandus on jälle tõusul. Nii et jah, on mingisugune maagia, mida ei oska seletada, et et maailmas ja mujal läheb portugallaste päris hästi, aga kodus ei kipu see niimoodi välja kukkuma. Selle rentimisega me täna lõpetame ja ma ei tea, kas me võime selle veksli välja anda, aga kui ennem saadet arutasime natukene oma temaatikat, siis leppisime, kui, et võib-olla järgmises analoogilises saates räägime hollandikeelsest maailmast Hollandi maailmast üldse Hollandi maailmast üldse. Igal juhul tänase saate ka kõik stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku Toom, aitäh kuulamast.