Trammis kuulete kahte intervjuud. Esimene intervjuu on Peterburi õpetaja Galina Jermakovaga, kes on sündinud Eestis. Kuigi ka Liina kodune keel on olnud vene keel ja ta on käinud Eestis vene koolis, ei ole tal lapsepõlves õpitud eesti keel Venemaal elades ununenud. Teine inte Review on Ecuadori kunstniku laine haiguriga, kes on sündinud Rootsis minale Marje Lenk. Head kuulamist. Kui ma teile Tallinnast hakkasin Peterburi helistama, siis üks teie tuttav ütles, et no sa võid ju proovida, aga ega sa teda kätte ei saa, sest tema käib igal õhtul teatris. Kas tõesti on nii, tõesti, on nii isegi mõnikord kaks korda päevas laupäeviti või pühapäeviti, siis me käime marinskis. Kas te käite sellepärast, et elate peaaegu teatri kõrval või on see teatriarmastus nii suur? Just teatriarmastus olen syndinud Tartust ja Tartu Vanemuine omal ajal ikkagi, kui ma õppisin koolis, siis see oli nagu norm, et kõik need uued etendused ja ballett kui kõik on Vanemuise teatris vaadetud ja kui Tallinnas käisime, siis see oli Estonia teater. Nii ta tuligi, aga pärast kui hakkasin Tartus tööle, siis oli ülikooli aulas, kontserdid olid ja väga-väga huvitavad, kontsertid olid ja siin on kohad, kus me armastame käia. See on Peterburi filharmoonia väikene suur saal ja loomulikult Mariinski teater. Saatus tahtis, et te sattusite kohariaatri kõrvale. Tegime seda spets Alsed, sellepärast et teatri kõrvale on konservatoorium. Ja kui te teate, see oli niisugune koht, kus eestlased pidevalt elasid, sest Eesti kirik on seal kohe teatri lähedal ja eestlased on nagu alati elanud selles kohas ja praegu meie elame vanas majas ja kui hakkasime kolimas, seal olid kommunaalkaarterie, kui võitsime kõik need vanad tapeedid ära, tuli välja, et eelmise sajandi alguses eestlased elasid sealsest inimesed, panid ajakirjad beebisid peale, siis nad olid prantsuse, saksa ja eesti keeles. No loomulikult arvatavasti eestlased ka elasid selles korteris, nii et selles suhtes, kas ka ja, ja kuidas siis teie teekond Peterburi algas, kui palju sellest aastaid tagasi on päris palju aastaid tagasi? Peaaegu 30, ma tahtsin õppida Tartu Ülikoolis ja lappasin sinna sisseastumiseksamid tegema, siis mulle pakuti koht tol ajal Leningradi ülikoolis. Väga paljud eestlased said hariduse siin. Siis ma saabusin siia vene keelt välismaalastele ja nagu minu eriala on ikkagi Velengeel välismaalastele. Ja tulin sellepärast, et mul ema oli eluaeg vene keele õpetaja, õpetas Tartu esimeses Tampere nimelises keskkoolis, peaaegu töötas 40 aastat ja teed seda nagu eriala, ma teadsin ja ma teadsin, mida ma valin, eesti keel on teil kenasti suus, kuigi ta siin eriti vist seda keelt rääkida ei saa. Küll praegu ütleks, et ta kenasti sellepärast et keelega peab pidevalt tegelema, ei tea nüüd päevani eesti keel võib-olla seda ma ei tea just kõnekeeld, sest muutubki nii kiiresti nagu vene keeltki. No kui ma olen Eestis, siis ma püüan ikkagi Eesti ajakirju läbi vaadata ja püüan eesti teleprogrammid ikkagi ja kuulate Eesti Raadio. Ma elan siin Eestis ja kodune keel oli vene keel ja nii kui uks käib kinni, siis eesti keel ja naabrid meil olid eestlased. Lapsepõlve sõbranna oli eestlanna, seda ei saanudki nagu vahet teha, vene ja eesti keelega pidevalt tulid kuus. Te ütlesite, et ka vene keel on muutunud, mis suunast muutunud nagu igal pool maailmas sama protsess ja see tehnika, mis areneb, ta mõjub meie keele peale just see arvuti arenemine ja see mõjub väga kõvasti. Ja see keel peab väga konkreetne olema väga tihti ta ja nagu kaotad oma ilu ja mida ma näen praegu just noortega nad mõnikord nad ei tunne seda sõna ilu lihtsalt nad on väga konkreetsed, ega nooled ei suhtle, kui ka enam palju ikka arvuti, arvuti ja see on väga suur probleem, väga suur probleem just lastega, et nad oskavad käituda just masinaga. Aga masinaga, kui sulle ei meeldisid, näed välja ja lülitad välja. See väga mõjub just noorte psüühikale, sellepärast nad ei oska väljendada. Ta noh, nii nagu heaks. Ja selles mõttes teen kõvasti tööd koolis, et ikkagi õpetada seda, mitte nüüd räägime, neis on kas suhtlemine ja veel see on ajalugu, seal kultuur ja see on midagi rohkem kui ainult keel. No ega raamatuid ka vist hea meelega ei loeta, ainult sel juhul, kui õpetaja ütleb, et tuleb lugeda õige, päris õige, sama protsess on arvatavasti igal pool praegu. Aga võib-olla on vaja, kas suunata mõnikord, isegi, kui neile ei meeldi, et see armastus või tahtmine tuleb, siis võib-olla pärast kui seda suunamisega ei teegi, siis sa ei teagi. Ma mäletan, kui oma lapsepõlves käisin ema koolis ja teisel korrusel, kui sain üles, seal oli homserem niivõrd tähtsad sõnad kirjutatud, siiamaani mäletan näe vaeva, siis tuleb armastus töö vastu Gutkisi töö vastu, kus kuhugi kadus, aga siis tuleb armastus töö vastu. Aga ma arvan, et mõnikord on vaja suunata, selleks pärast tuleks armastus selle töö vastu lugemisvastu teema õpetajast, tema on teid osanud suunata tegelikult mind kunagi nad vanemad poles suunanud. Nad olid niivõrd targad inimesed, sest oskasid kuidagi seletada ja see on väga tähtis, kuidas teie oma tütrega olete käitunud omamoodi, ta on esimese kursuse üliõpilane, õpib saksa keelt. Aga Ma ei ole vaja suunata teda töö, mida ta teeb tava libise samamoodi. Praegu ta on nii huvitatud teatrist, sest ainult keele õppimine võib-olla tänasel päeval ei ole, kõik peab oskama midagi muud ja teadma rohkem sellest elust praeguse huvijanud teater. Mailinskitajatelt areneb ja võib-olla tulevikust tuleb teine lava veel üks suur suur teater ja tööd on alati palju, aga selleks, et seda tööd teha, on vaja juba lapsepõlvest ka neid teadmisi, et, et nad oleks, ta on väga palju näinud enne isegi kooli lõpetamist, ütleme aastas 120 150 etendust. Loomulikult ta juba väga hästi teab neid etendusi, balleti, ooperi ja selleks, et teada, kuidas teater töötab, sa pead nägema kasvõi see tõlget, töötaja ei ole niiviisi ütleme, eesti keelest vene keelde tõlkida, sa pead teadma, aru saama, millest sa räägid. Kui ei ole seda arusaamist, siis olles seda kvaliteeti ja loomulikult autid, kuidas mehhanism töötab, tema võib-olla tulevikus töötabki Mariinski teatris? No kes teab, kes teab, sest praegu talle meeldib see võib-olla tulevikus tahab teaduslikku tööd teha, see on siis tema valik. Te ütlesite väga suure arvud, ütlesite nagu 120 korda aastas, teie pere võiks ju rekordite raamatusse olla. Eelmisel aastal oli 180 etendust, kui arvestada kõik, kes käis, siis kokku on 180, aga enamasti me ikak terve perega. Kas te käite mõnda etendust vaatamas ka mitu korda? Eelmisel aastal oli kuskil 10 tungi Hutt, see on minu lemmikballett. Ainult ühe pole näinud, sest iga kordsen hoopis teine palli, sest need palliliinid ja nad on erin, tähendab, mitte needsamad iga õhtu etenduse tuju või kuidas Ta on alati erinev ja teater, see on nagu minulgi töödžen, moment, seda korrata sa võitlemine süüdistada, aga korrata sa ei saa, sest ta tuleb alati midagi uut tee, viisiti oma abikaasa teatrisse või oli ka tema suur teatrisõber temaga ja muusikasse pärsasime vägatiitigemega Elarmoonies ongi tore, et see nagu verehobi me käime iga igas kohas koos, laulate ise ka või ei laula? Ei laula. Ma õppisin klaverit ja seitse aastat, mul oli niivõrd tore. Õpete Amanda parv tardus ja kõige tähtsam klaveritundides mul oli vaja lihtsalt suhelda temaga. Seda nii paljut jäätist ja nende eesti heliloojatest ja muusikameestest, nii palju huvitavaid räägis üldse muusikast annab mulle juurde hinge, aga ma ei taha ise teha. Nii et enam ei ole tee klaveri juurde kippunud. Ei ole aega, selle peale ei ole aega, kui palju keelisist teie peres räägitakse, te olete kõik ju keelespetsialistid. Mul on töökeel, on praegu inglise keel, selle päraski eesti keeles on natukene raske rääkida, siis hakkad mõtlema, kuidas inglise keeles, kuidas väljend on, aga mees räägib araabia keeles, saksa keeles prantsuskeeles eesti keeles ka natukene, aga eesti keeles ta väga hästi saab aru, tähendab, loete eesti keeles ja lapsel on ingliskeel ja saksa keel ja ta väga palju saab eesti keelest aru. Sest lapsepõlvest väga kaoliga Eestis. Küll tal on suur tahtmine ja mitte, ma usun, aga ma teha need järgmined, kee siis on eesti keel on vaja ainult istuda ja seda rannikult grammatikat läbi nagu õppida ja, ja see stsena vara laiemaks teha, aga ta saab väga palju aru ja tahtmine kõige-kõige tähtsam, mõtlesin, et ah, mine ära õppida on. Aga on vist nii, et kui juba sul kaks, kolm keelt on selgelt, siis tuleb see neljas ka päris kergesti ja, ja see, see on õige. Võib-olla mitte sellepärast, et ta tuleb kergesti, mida ma näen neid lastel kelle jaoks näiteks vene keel, mida ma õpetan, on juba kolmas või neljas isegi keel. Aga see oskus selle uue keelega tegeleda, see rohkem on nagu isee saab distsipliin, kuidas seda ära optida, aga mitte see, et sa lihtsalt vabalt seda võtad, iga keel, see on töö, töö, töö. Pärast ülikooli lõpetamist läksite te Eestisse tagasi, hakkasite tööle Tartu Ülikoolis ja ma tulin Tartu Ülikooli, hakkasin ta üle vene keele metoodika kateedris. Pärast ülikooli ma mõtlesin seda, et ma tean kõike. Kui ma sain, nägin esimesed üliõpilased ja minu esimene loeng tuli, siis ma sain aru, et ma ei tee mitte midagi, et aeg alustada õppimist, aga nyyd Casans sellest aru saada heaks õpetajaks, milleks õppida ei saa nagu arstid, õpetajad ja näitlejad see kas on või ei ole ja see on või ei ole ja praegu juba palju aastaid koolis ja sõnu kuus kuues aasta koolis, tavalises koolis. Ja, ja aru saan, et iga päev ma õpin, mina õpin. Kuidas seda tööd teha, nii et kaks aastat olid Tartus. Aga siis tuli suur armastus peale ja mõrutasite Leningradi. Ja siis tuli suur armastus ja tulin tagasi Leningradi, ei hakka siin tööd siin. Kõrk koolis õpetasin vene keelt, välismaalastele hakkasin peale just polütehnilises instituudis oli niisugune suur suurteaduskond, kus õpetati vene keelt algiatele ja see oli väga huvitav pärast, et minu jaoks oli midagi uut ja sellest hakkaski pihta, aeg läks mööda ja sain aru, et korrata sama ei ole huvitav Ena siis vahetasin kõrgkooli, et areneda edasi enda jaoks. Aga pärast hakkasid need kõik suured muudatused siis kuskil pool aastat ei makstud üldse palka, aga pidid ju elama kuidagi eksju, ja siis sain aru, et ma saan seda teha maailma ilma kateedrite ja olid kontaktid vibradiskimbancricanstrukts, IRA, Šveitsi ja siis kõik need mänedžeri tulid siia tööle ja nad pidid vene keelt rääkima. Neid oli vaja õpetada nii ja Peaksite lapsi õpetama, see juhtus kuus aastat tagasi, tegelikult ma eriti tahtnud seda tööd teha. Ja seda ma ütlen ausalt oma õpilastele, kui nad küsivad, et kas tahtsite. Ei, aga ma sain seda kutset. Ja direktor selle kooli direktor oli väga-väga huvitav mees. Ja kui ta ütles, et missugune töödi tootab siis ma, ma ütlesin, et ma ei oska teile öelda, kas ma tahan seda tööd üldse teha, see on pärane kool, see on cool diplomaadid lastele ka siis ta ütles, et ärge öelge mulle ei. Ja siis ma mõtlesin, et mul on vaja aega mõelda ja ma läksin Eestisse maale ja seal oli aega mõelda. Ja siis ma tulin tagasi ja ütlesin, et vaatame, hakkame peale, siis vaatame, koolis on lapsed viieaastast kuni 18-ni õpetada. Koolis, kus laps on 17 18 on üks töö ja kui ta on viie-kuue aastane, see on hoopis teine. Ja kui esimene kord ma tulin klassi, kus olid viie-kuueaastased ja see oli esimene. Ja ma mõtlesin, et tulid nagu prussakad igale poole. Toksib ja ei kuulnud ja, ja ma mõtlesin Lähen direktori juurde ja ütlen, et hakkan tööd tegema ainult suurte lastega, et neid väikeseid all. Ja just sellel momendil direktor oli just saatkonnas. Ta ei olnud kohal. Ja siis ma läksin koju ja tee peal hakkasin mõtlema, et Galina, et nii palju tööd oli vaja, Tartu Ülikoolis teavad, kui üliõpilastel oli praktika koolis ja mina pidin õpetama jätti, teadsin, kuidas seda tööd teha nüüd miks, miks sina ütled, et teed, ma ei oska seda tööd teha ja hakkasin õppima, et väiksed lapsed nad ootavad siin ja nad võtavad seda nagu mingit muinasjutu või mängu siis nad annavad sulle nii palju seda armastust ka kui ja näevad, et neil on progress. Ja mina mõtlen selle peale, et lapsed, kes pidevalt nad reisivad ühest maast teise ja nende jaoks on iga uus Ma ikkagi stress ja keel on loomulikult on kastress ja et nad ei võtaks seda keele nagu mingisuguse stressi, vaid just nende jaoks oleks nagu väga positiivne ja aitaks neil linnas olla. Suhtlete nendega inglise keeles, aga kas nad siis oskavad üldse inglise keelt? Kõik kõike ei oska inglisekeelset. Väga paljud, nad on paljudes riikides ja inglise keel on meil nagu tööteel. Aga kui nad tulevad vene keelde, nad on kõik nagu Alsjad, siis mõned lapsed, nende jaoks on inglise keel nagu emakeel. Paljude teiste jaoks on võõrkeel aga vene keele klassist nende jaoks on vene keel, võõrkeel ja lapsed, kelle jaoks inglise keel on nagu võrkil näevad, et vene keeles. Me kõik oleme nagu ühel tasemel ja see annab väga positiivse efekti üldse õppimiseks. Milline teie tänane päev oli, keda te õpetasite, mida te õpetasite? Tänane päev oli neljas ja viies klass? Jaa, jaa, raekoja õppisime just rahvuseid ja mis keeles nad räägivad, mis keeles nad kasutavad ja mis keeles lapsed kodus räägivad ja nende sõbrad, mis keeles räägivad siis olid mul kuues, seitsmes ja kaheksas klass, nad on kõik koos siis nemad teevad niisuguse projettiminud, tüüpiline. Kirjutavad seda. See väga meeldib, sest see on niisugune kratiivne töö. Ja siis olid suured lapsed juba, kes lõpetavad kooli ja siis nendega rääkisime, on niisugune teema just haridus ja haridus, mida nad tahaks saada, kuidas siis eesti lapsed hakkama saavad? Väga hästi. Hästi, eesti lapsed saavad väga targad lapsed ja nad on väga-väga kergesti võtavad inglise keele vastu eesti lapsed olid väga üllatunud, kui, kui sai teada, et õpetaja eestist ja olidki mulle see nii meeldib ta väga, mulle meeldib, et need raskused. Ma ei vaidle nendega, vaid sa püüad ikka leida mingisugused positiivsed lahendamist ja nagu lapsed kasvavad nagu kõik, et nad võivad mõnikord käituda mitte nii, nagu meie tahaks, aga mõnikord on ka meie süü, et nad käituvad nii, nagu võib-olla ei taha. Aga lõppude lõpuks minagi püüan kõigedega oma õpilastega olla nagu sõber ikkagi rannikut suhte, kes teab, võib-olla paljudest nendest saavad ka diplomaadid või suured ärimehed, aga äri on see omamoodi ka diplomaatia. Ja seda peab ka õppima. Tule nii iseenesest kuskilt seda tuleb õppida. Nüüd aga intervjuu kunstnik laine vaiguriga, kes on 24 aastat elanud Ecuadoris. Proua Laine, te olete ju sündinud Rootsis just smulandes, kui me olime seal põgeniku laagris Salts moolandest läksime, kolisime Helsingborgi sellele nii palju eestlasi, et kõik need, ma üürima rajad, olid eestlased täis, nii et suhteliselt vastutus nagu kontakt ei olnud ju surma. Et kui ma hakkasin Rootsi algkoolis, ma olin seitsmeaastane, laskand sõnagi rootsi keelt veel. Aga kuidas selle joonistamisega oli koolis juba joonistasite? Seda väiksest peast seal ei olnud, televisiooni istusime kodus. Ja see joonistamine on alati mulle olnud Rootsi koolis, mul oli alati kõige paremad tunnistused, olid mund, joonistuse spordis aga ei tahtnud minna edasi õppima kunsti ees, seda ma ei tahtnud. Ma käisin ühes dokumendis, pärast käisin ülikoolis ja Stockholmi ülikoolis õppisin Econoomiates, siis joonistas ja nii edasi ja siis pärast sain viimased aastad Rootsis, siis ma töötasin reklaamfirmas üks internatsionaalne reklaamfirma ja siis ma olin seal ökonoomia osakonnas õieti ega ma käisin piiluma seal kunstiosakonnas, viimaks nad hakkasid mind ka sealt palusid töös ja selle kaudu nagu Hannes rohkem kõik kunsti sellega, nagu ma sain niisugune lüke tagant peale ja siis kui Ecuadori kolisin, siis ütleme nagu Econoom, siis see on raske ütelda, et ma olen, kas ma olen tubli või ei ole. Mul on ikka üks kaaned ja ma näitan oma pilti, siis see on nagu kongressi, et näe, ma võin oma tööd nagu konkreetselt näidata. Ja siis ma sain peaaegu kohe, ma sain televisioonis seal tööd Ecuadoris ja eest, kuidas ühtse sinna paduri sisse sattusite. Te abiellusite Rootsis või jää ja siis need said välismaalased ja õpilased, ostid, mina, Rootsit, sellel suvel ilmad, nende talvist luba. Minu mees ka temal tuli Ecuadorist, ta läks Hispaaniasse ja sealt ta läks siis Rootsi, pidin minema tööle seal suve jooksul, et raha kokku saada, siis Ecuadori tagasi sõita. Aga me kohtusime peaaegu kohe, kui ta oli sinna Tootsi jätnud ja need me tundsime üks kuu ja siis me abiellusime, mida tema õppis? Tehnika joonestust, et me elasime seal üheksa, kolisime Ecuador Rootsis, õppis inseneriks ka, kui me olime üks aasta abielus, siis ma sõitsin ka Ecuadori mehe perekonda seal tunda suur perekond ja mu mehe meel, nad on 10 õde-venda, see on minu meelest on kõige noorem nendest. Meil on perekonna kokkutulek, siis on ikka ütleme, kui kõik sooseid võetakse kokku, need 10 õde-venda ja nende lapsed ja lapselapsed, siis on ikka üle 100 inimest koos. Möödunud aastal tegid nad üks niisugune kokkutulek siis vist 150 olid koos mehe vennal tal niukse hiiglasuur krunt ja maja ja iga perel panti, siis nemad panevad punased särgid selga ja teisele sinised ja teistele mustad. Nii et saime nagu aru, kes on kes. Ema ja isa kindlasti Rootsis pidasid pöialt, et annaks jumal, et ta ikka sinna ei koliks, aga te ikkagi kolisite? Kolisin küll ma tahtsin proovida, aga siis läks enam-vähem hästi täitetelevisiooni, kohe. Seal oli l Kuulutus väljas ja ma läksin, viisin oma kaaned sinna, kus olid kõik minu joonistused ilusti sees ja omanik ütles, et homme hakkab tööle. Ma pidin seal neid programmide kuulutusi tegema ja siis ma tegin tõlkimisi ka tolle aja, seal ei olnud paljud, kes oskasid inglise keelt, ma tõlkisin, et ameerika programmis hispaania keelt, nüüd ma töötasin seal, kuni ma ise ütlesin ennast ülesse programm ajad, mis on nagu, andsid välja need üldsegi läinud kokku, ütleme mis keelanit programmi tädi olid ja kõik oli nii kiiresti siuh-säuh pidi tegema, et viimasel minutil tulevad, nüüd peab seda tegema, seda tegema. Et see oli see jooksmine seal. Kuidas üldse seal lõunamaa selle ajaga ja kokkulepetega on, ei peeta kinni? Ei, kõik on niimoodi kampsikum sa nii, et need kokkulepped ka ja see on see probleem, mis on just ütleme, need lõunamaa riikidega, et kui äri tehakse, siis need kokkulepped, Nad ütlevad ükspäev nii, järgmine päev jälle muudavad ja siis jälle muudavad ja alguses käis see närvidele ja no muidugi, see käib siiamaani närvidele, kui teie läksite televisiooni abikaasa hakkas ka tööle kohe. Jah. Ma sain enne, tema sai töö saksa arstirohtude firmas nagu elektrooniline insener. Aja jooksul saime maja ehitada ja ilmelt laenusid võtta, krunt oli meil juba olemas, aga siis hakkas Ecuadoris hiigla galopeerinud inflatsioon. Nii et see palk, mis ma sain, kui ma hakkasin seal tööle, see oli, ütleme, rehkendasin välja, see oli mis, mis 600 või 800 dollarit kuus, tol ajal palk seal 600 dollarit ja siis tuli see inflatsioon ja kolm aastat hiljem ma sain sama palk, ütleme nende rahas. Aga see väärtus oli siis juba 200 dollari peal langenud. Siis hakkasid kõik need ökonoomilised probleemid seal peale, nii et kõik need poliitilised jamad just siis, kui ma sinna jõudsin, siis oli nagu pikale, seal oli esimest korda seal demokraatias oli militaarne diktatuur, milliti Alice on ikka veel seal ütleme keegi ei julge midagi, aga ennem kui nende käest nagu nende, nemad on nõus. Ja nüüd meil on üks president, kes on just üks sõjaväe vaenlane, kes viskas endise presidendi, keda nüüd on ta ise president ja nüüd hakkasin sõitma, siis olid juba antavat gazaltrooni pealt võtta, nii et siin on kogu see aeg kõik liigub poliitiliste intriigide pealt. Kas te võtsite rootsist pilte ka kaasa? Ei vaata, nii et alustasite seal praktiliselt nullist ja maalisin õliga õlivärvid, aga nüüd ma olen täitsa kreeni värvide peale üle läinud ja ja nii edasi. Palju parem maalilonid eriteks õlivärvi sees ei kuiva ju. Sa pead nii hirmsasti ootamine, mõnikord ma maalin, ütleme viimase päevani, kui näitus on ja siis Oliver värske. Ja teiseks on seda, et et ma tegin seda pritsimiskunsti k ima, pritsin härblashin. Nii et seda ma heliga ei saanud teha, nii et ma tegin seda alati akrüülvärvidega, nii et selle peale ma läksin üle ja maalid on väga hästi välja tulnud. Kui palju teil on nüüd näitusi olnud? Juba isikunäitusi? Olete rahul sellega ja, ja mul on hästi läinud ja nüüd on niisugustes suurtes tähtsates osaledes olnud jah. No ennem oli küll, enam ei ole neid tähtsalt saali seal olemas, need kunstigaleriid on peaaegu kõik kinni pannud, nüüd nüüd on üldiselt kui mingi ilus sisedekoratsiooni äri, mis on väga elegantne Need, siis teevad neid kunstinäitusi, nüüd need galeriid enam, nad ei saa ainult kunsti kunstinäitustega enam elada, mis on ka need maalid raamimis, poed, kui on suuremad, jälle kantsemad, sisenevad Sa pead, kas kunstinäitus, mis teid huvitab, mida te kõige meelsamini maalite ideed nagu tulevad ja lähvad ja tulevad ja lähvad ja siis mis mul, mis mind huvitas väga, ikka oli just need indiaanlast turudel käia ja neid pildistada ja maalida ja aga nad ei lase ennast nii kergesti pildistada, sellepärast paljud maalid nagu selja poolt võetud kurahana siis küll, jah. Ja siis tulevad seal 23 kümnenud veel. Tulija pildistamitud ja pildistan lihtsalt tüütu ja just aga näed paljud, paljud ei ta isegi raha eest ka, ma tahtsin ükskord pildistada isegi nende meresigu ja katsid nende laud ära. Kas te olete käinud indiaanikülades? Olen töö, neid mitmeid sortinid indiaanlasi, mäe indiaanlased, neid on ka eriiga rajoonis on nagu enda riided ja enda kombed ja paljud räägivad seda kitšokeerduma, vahel veel nende kodudes maiust ei ole käinud, nad ei lase sinna, elavad enda elu ja meie oleme enda elu nagu väike barjäär vahel, mida need turud siis endast kujutavad? Sinnan räbal, nendel on harilikult see loomalaat ja siis on, kus nad neid puuviljast või juurviljast müüvad. Siis kui nad müüvad teisiasse loomale laatonaad, hiigla, huvitav, kui nad seal tulevad oma sigadega jäi Islitega loomadega ja lehmadega ja see on igavene rääkimine seal. Aga muidu me oleme käinud ka mul keskuses Eestis sõbrannadel külas sõitsime sinna ürgmetsa ka, sinna sõitsime kindlasti juurde, need on teist sorti ja need on need ürgmetsa džungli indiaanlased, nende annides elasime, tegime väike tuur, üks üks giid oli meil kaasas ka siis kahekesi seal metsas, kuidas ta seal Hüüru metsas ennast tundsite, hirmu? Ei olnud või? Ei ole ainult väsimus pärast, me pidime seal käime ja käime porisest läbi ja kas see ei ole niisugune koht, kus on kurjad loomad, madu, maod, maad on seal ja seal oli ost seal ühes koopas, kus me saime siis. Ja naine oli üks Madoli just hammustan teda oli meelemärkuseta, nii et seal tuli üks igavene suur madu just mul jalgade eest läbi, ma ei tea, kas sama madu või suureneb paksud naad seal. Noh, siin kirjutatakse, et Euroopast tulnud inimesed peaksid ikka väga ettevaatlikud olema, et neid kasutatakse ära ja röövitakse ja ei tea kõike, mida tehakse. No teie olete ka koopast ja heledat verd usaldad, ikka lähed sinna nagu tsus, Eestis peab ikka väga ettevaatlik olema, seda küll. Seal elame, game nagu õhtuti väljas ei käi ja me elame majalt, meil on trellid ees, suured müürid üleval, müüride otsas on veel okkad ja varastamise vastu. Nii et elate nagu kindluses ja, ja õhtul ei käi üldse väljas ja käib küll, aga mitte niimoodi oma pead keset linna on ikka kardetav ikka. Kas minu poega nad on, ju nad on tulnud ja temaga Pistolsi vahel ja On tulnud tänaval kallale ja kuidas ta nendest lahti sai, siis pidi üle andma oma asjad, mis tal olid, uus fotoaparaat, mis ma enda sünnipäevaks kinkinud ja kõik rahaga ta peaaegu iialgi käijaga tahad, mida meil nii palju, kui on sealt võtta kell ja seal on hirmus palju kerjamist, hirmus palju. Aga naiskonnad uurisid läbi, et tuli välja, et kirje teenis rohkem kui üks tööline ja nad käivad busside peal ka, tuleb, sõidad linna bussiga, siis ühest peatusest tuleb peale, siis nad mängivad seal muusikat, siis käivad ringi, tahavad raha, saadad nemad, lähevad maha, tulevad teised klounid, kes teevad seal naljajuttu, lähvad maa, siis tulevad teised hakkavad. Nii ma selle asja nüüd son, kogu saime, tulevad busside veel müüma, aga nad tulevad päris palju kerjama ka busside peale. Need. Laadin ennast ära ja, aga aga just see, millega on raske harjudes, on iialgi ei ole seda südames seda rahu, et nad nüüd Saksamaa riigiasjad nüüd ära klaarida. Siis kui tulevad need streigid ja siis nad panevad tänavad kinni ja siis transpordid kinni ja siis mäletavad seal tänavate peal kõik suured lõkked ja autode kummid on seal põlevad ja siis mõnikord panevad kõik need suured teed kinni ja siis kenad, harilikult väiksel streiki iialgi ei tee, siis peab ikka lärmi ka olema. Ja siis ei saa ju maanteelt üldsegi läbi ja siis on, toovad maanteed puruks suured kivihunnikud ja tuled pantakse sinna ja kas selliseid hetki olnud, et tahaks tagasi Euroopasse, ongi, ongi? Seda vanemaks ma. Tahaks rahulikku elu, tahaks keel seda hingelist. Rahu, kas olete sellel teemal abikaasaga rääkinud? Tema on ka mõnikord ütelnud, et lähme rootsi tagasi ja ma ütlesin, et mul on seal juba kodu ja maja olemas ja te ütlesite, et te istute õhtuti põhiliselt kodus, aga kontserdid, teatrid, seal ei ole Polegi seda võrrelda, kuidas seinas kultuurielu seal ei ole seal väga vähe väiksed niuksed aktiivse gruppide teadsid, mis need näitlejad ise nagu peavad üleval niuksed pisikestes lokaalides, aga ütleme, mingi riigi teatud või linnateatrit ei ole olemas, seal on üks sümfooniaorkester, on aga nendel endal lokaali ja nad peavad isendit pillisi ostma ja nad ei makstud ka sellest võtta, kui nad mängivad, niiet tasuta hobi ja seal on teisi kultuuriaktiivsuse küllalt, aga ütleme just seda kontserdisaali ooperi, siis tead, et seda ei ole. Kas televisioon pakub seda? Ei, seda ka ei ole seal puhas seebikat puha seebikat. 10 20 seebikat päevas, uudised on ka välismaa uudised on, ütleme, üks minut, panevad sinna kiiresti kokku ja siis on nagu noh, frustreeriv on see, kui te Equadori läksite, kas kohalik pulm ka siiamaani pole teinud? Ei ole ja kas te olete kohalikus pulmas käinud, olengi sugulaste pulma haldamisel peened ja ilusad ja kõik nii, ja siis ma olen indiaanlaste pulmades ka käinud, Nad tulid lihtsalt ükskord üks kell seitse hommikul tulid meie juurde kopp-kopp ukse taha, üks pühapäevane hommik ja ma olin täitsa nagu unise näoga ja ütlesin, hääletasin, sul on külalised. See, siis oli tuba järsku inimesi, teise suurid, kottisi seal ka ja sest nad tulnud tere kasinad. Paludes siis, et meie oleme veel minu abikaasa, oleks ristiisa nende pulmadele ja ristiisa nende lastele seal juba kolm tütart oli olemas ja siis nad tahtsid abielluda. Ja siis nad tõid seal kottides kartulis jõuaazi herneid ja siis meres surnud, tapetud meresiga siia, kana, siiakala siia. Jah, siis mu mees nagu ei oskanud, ei ütle, need olid täiesti võõrad. Ei varem, kuidagimoodi nad tundsid, nendel on nimed, nad otsivad ka, et need, kes võib seepärast siis oli meie kohustus osta kullast sõrmus. Pulmapiiritused lastele need ristimisriided, pitsid ja satsid ja siis oli, mis seal veel oli ja kõik need head külalised, üks pisikene portselani, kus on nagu mälestus, mis antakse külalistele, siis teie pididki kõik need ostma. Ja mees oli nõus, lastaks ilmus küljelt, mis, miks maksma, ütlesin jaamas. Sa ütlesid, see läks ju väga palju maksma muidugi, ja kui need pulmad olid, siis olid need lapsed ka kõige noorem oli vist midagi aastane ja siis oli kolmeaastane ja viieaastane tüdruk. Ja see kõige noorem hakkas hirmsasti seal nutma ja siis seal altari ees siis ema, no tal oli üritud suurt pikk, ilus kleit, seda me ei pidanud ostma siis pruudi kleit, siis oli ikka kes välja ja siis andis seal piima ja siis seal oli pulmad siis bossotas väljas, kus kõik need nende sugulased siis sõitsid sinna mägedesse, seal siukest suurt plastik, katus nagu üle pandud ja siis me olime nagu need aukülalised siis meile antika, nuga, kahvel, ka siia teised tants nagu plats tupsikutes, nad sõid seal pulmasöök ja siis pärast kõik käisid neist mööda, siis andsid meile siis kõik kodutehtud piiritust, igat sorti, igavene segu oli, siis ma ütlesin, jumal hoidku, saame täitsa kursis, ma panen kodu sõitma, enne kui me saame ise oma jalgadel minna. Ja siis, kui me pidime kodus sõitma, siis tulid nad veel suured kandikuga meile andsid seda pulmas sööki kaasa meresead ja kartulid mais siisi tükkides need tordi otsas on see pruutpaar on, anti kütmega kaasa veel ja siis hakkasid suurt tantsu peale ja eks nad ikka päris hästi purjutasid kaasa. Kas teie ise sõidate mägedes ja vähemalt mina küll tahan vaatlikud sõita, sellepärast et seal on alati üllatusi olemas ja seal on hirmus palju neid autoõnnetusi ja bussid, mis kukuvad mäest alla ja siis on jälle 30 surnud või 50 surnud seal iialgi ei tea, mis seal plangu taga on, seepärast nendele on see kommet. Kui autol on mingi rikki või kummi läheb tühjaks, siis nad panevad üks suur kivi panevad sinna ja nad mõtlesid selle peale möödasõite. Ei, sa ei näe, mis seal nurga taga on ja siis järsku järsku sõidad kivi otsa või on mingi suure auk või on tee alla kukkunud või kuidas linnas liigelda, on? Nüüd päris kord majas, aga nüüd on nii palju autosid liikunud linnas ütleme, et autoga üldse kusagil parkeerida ja alati on see oht, et varastatakse auto kaela ja paremasse, kan bussiga, seal rahulikum. Kui palju te üldse olete ringi sõitnud? Ma olen vist terve siig läbi sõitnud põhjast lõunani idast läände ja diagonaalselt ka, milline kant teile kõige rohkem meeldib? Kõik sellepärast, et noh, seal on Galapagose saared on ju ka kuluvad Ecuadori alla. Meil on neli rajoonis ürgmetsad, siis olid randide mäed ja siis on rannikuosa ja siis on Galapagose saared ja iga rajoonina nagu oma positiivne asi mägedes hiigla ilusad vaated on seal, seal on lumised Volka plaanid ja indiaanlaste kultuur siis on seal metsad, mis on omamoodi jälle väga-väga huvitavad ja afid siis seal rannikuosal, seal on suured pikad liiva rannad ja siis on Galapagose saared, kus on iga Sharon omatmoodi eriloomadega saare peal ja ja siis on meil seal jooned vulkaaniplahvatusi ja maavärisemise. Kas te olete midagi üle elanud ka vulkaani plahvatused ja, ja maavärisemised, kuna me elame mägedes, seal ei ole nagu uputust, krit, vesi jookseb vallapule. Mees, ma ikka elan edasi rannikule seilata kusagil siis vulkaani läheduses andides kiitust väheks väljapool, see on kihvt on 2007 meetri kõrgusel ja seal, kus mina elas, on mõnisada meetri veel allapoole, nii et 2000 502400 meetest kaks koldandunud paksu tolmu sealt maha, et see oli nagu lume lume ladu ja kõik oli valge. Ja see on mürgine tolm, mis tuleb. Ükskord oli niimoodi, et see plahvatus oli üks vulkaan, mis on just seal linna ääres. Paistis hommikul kell seitse, taevas oli sinine meistrid, mitte ühtegi pilvest ei olnud ja see oli nagu aatomipommiplahvatus, suur valge seen. Ja siis järsku tuli, kõik jäid nagu jäime vaikselt seda vaatama ja see kasvas, kasvas, kasvas, tulime üle pea. Nii et pärast ma võtsin sealt interneti kaudu satelliidifotod sellest ja ja siis on meil seal ju maavärisemised, see suur või enam-vähem suur, mis meil oli, see oli 1987, oli märtsikuus, pärast ollakse väiksed väriseme toonud, aga siis oli küll nii, et maja kõikus hirmsasti ja ja muud põlved ka värisesid. Ja siis läksime välja, jooksime välja, siis ma nägin, et kas veel maga seal sohva peal nii magusalt majuksin veel sisse kassi päästa. Aga meil ei juhtunud midagi, aga seal olid mõned majad ikka teised, mis läksid puruks, lagunesid seal mõni kirika ja siis oli vist kaks, kolm aastat tagasi oleks teine lind, mis lagunes peaaegu täitsa ära. Ja siis nii hästi ehitatud. Ja need suured uputused, mis alati on maavärisemise, see on just sellepärast inimeste ehituste pärast ju kui on hästi tehtud, siis ei juhtu midagi ja kui on halvasti tehtud, siis kukub kõik maha. Kas teie meeskond ka niisugune lahtiste kätega, kes parandab ja, ja mõtlesime kõik parandused ise seal maja ehitamisega nad on teinud, ma ei tea, kes on mingi pahatahtlikult või siis nad topivad torud kinni ja siis siis ma leidnud Need topsikud, paberid tuleb välja tormanud kinni topitud seest, kui nad tulevad, installeerivad, veetoru see, ja see pole ainult meil, vaid see on suurem osadel, kellega ma olen rääkinud, kellel on oma maja, siis on alati seda ei juhtunud ja no ja sisse kutsuta uuesti maksta, raha peabki põranda üles rebima ja uuesti selle töö tegema. Kavalad. Millal teil poeg siis sündis? Tema sündis Rootsis, kas tema eesti keelt ka oskab? Ta oskas eesti keelt ja sai eesti keelest aru niikaua kui me Rootsis veel elasime, ta käis Eestis ka, kui ta oli kahe ja poole aastane ja ja pärast siis, kui me Ecuadori kolisime, sellises suur perekond sealses nagu võltsitsema oma hoole alla ja seal see kadusid, need keeled nüüd ta küll nagu kritiseerimine, miks jaoks need rootsi keel, Gagadus ta käis Rootsi lasteaias, aga need mõlemad keeled kadunud temast nüüd nüüd on siin nende 10 päeva jooksul päris palju eesti keelt õppinud. Aga teil on eesti keel nii kenasti suus? Te ei ole ju Eestis elanud olnud? Ei ole nagu peres nagu ma olen nagu eestlane üles kasvanud eestlaste vahel seal Rootsis, aga praegu te ju absoluutselt ei suhtle eesti keeles seal täitsa üksipäini seal mitu aastat ja ma olen ainukene eestlane, kes elab seal permanentselt, teised tulevad ja lähvad, nad on nagu ajutiselt seal Ecuadoris ja siis need on hakanud eestituudistisid asjal käima. Alles oli üks väike grupp seal, nemad olid saatnud mulle email ja siis ma võtsin, esimene läheb nagu linnas ja näitasime, eks ringi, ja siis on mul seal eestist sugulased käinud Ecuadoris ja siis on mõnikord eestlasi vangis seal ja te olete vanglat külastanud. Jah, kui ma sain teada, et eestlane vangis, et saaks natukene eesti keelt, jajah, ja siis ma hakkasin käima ja siis hakkas jälle eesti keel nagu libedamalt tulemas vastu, et ma olin nii mitu aastat ja isegi rootsi keel hakkas mul ka juba. Kus sa seda iga päev räägi, siis hakkavad nagu kokutama ja mõtlema ja. Aga siis ma sain kogusak eesti keelt rääkida mitu aastat ja siis ka mitu aastat. Teil tekkis päris hea kontakt selle inimesega ja, ja kuidas teile tundub, kas ta muutus aastatega ka seda? Ta peab veel nägema ja ta näitab ajaaeg ja nüüd ta on vaba ja teil on plaanis ka kunagi Eestis üks näitus teha? No see oleks hästi küll siis oleks nagu tulevikus mingi põhjust jälle siia tulla, kui sa nüüd homme tagasi sõidate, see on nii pikk tee mitu tundi, te sõidate 17 tundi. Mis teid kodus siis ootab? Ma hakkan jälle uut näitust seal ette valmistama, kus see näitus tuleb siis? Jekyll Ecuadoris, ranniklinn, mis on see kõige suurem liine kodudes, mis on seal? Lõuna-Ecuadoris, noh, seal on troopiline kliima, seal endil meeldivat palmipuud indiaanlasi seal ei sa nagu müüa. Mis siis teile soovida, head koju jõudmist ja tulge ikka tagasi ja tulge koos piltidega. Keski programmis esinesid õpetaja Galina Jermakoovad Peterburist ja kunstnik laine vaigur Ecuadorist. Saadet juhtis Marje Lenk.