Paistab, et täna püütakse seal midagi otsustavat saavutada. Ei näe, krõmiisin õhtuks, ehk oleme juba punaste lippude kaitsjal. Palun sellest kõnelemine. Taanitsioon üks kindluseks vaimule. Raadioteatri teine elu kümnend drastiliselt ja traagiliselt muutuv aeg 1938 kuni 48 oma stuudioplokk kolme ruumiga, sealhulgas summutatud heliruum hüüdnimega surnud mees valmib 1938. Esimese magnetofoni toob ringhäälingu direktor kolonel Free Dolbrei Saksamaalt 1939. aastal. 30.-te lõpp kujuneb algupärase kuuldemängu uhkeks kõrgajaks, millest helinäiteid paraku säilinud ei ole. Juhtivaks autoriks Gert helbemäe. Nii oma kui maailmaklassikat mängitakse tublisti. Poliitikavankri ette, raadioteatrit veel üleliia ei rakendata. Hooajal 1940 41 mõistagi muutub. Kõik on väga tõsised, kõigil langed, näod, kõik kõnelevad ainult tähtsaid asjus, filosofeerivad aga samal ajal, aga kõigi silme all. Töölised söövad, jäle, kehvad, magavad ilma patjade ta 30 40 inimest ühes toas. Igal pool lutiga hais, rõskus, kõlbelinik, Asimatus. Ja nähtavasti kõike meie kaunid kõned on ainult selleks, et endile ja teistele puru silma puistata. Näidake mulle, kus on meie lastesõim. Nii palju räägitakse, kus on lugemise lauad, õhk, nägist ainult kirjutatakse romaanides tegelikult neid polegi. On ainult pori, labasus, asjaadlus, ma kardan ega salli neid tõsiseid nägusid. Kardan tõsiseid kõnelusi. Arem paigi. Vanim säilinud kuuldemäng on kummatigi vallatu August Kitzbergi Juhan Simmi laulumäng Kosjasõit. Priit Põldroosi töölisteatri lavastuse põhjal näitejuht raadios Felix Moor. Salvestuse kuupäev 19. juuni 1940. Mis ta ütleb, tee kui poliitikamees, kelle kätlema poliitika. Kolm päeva hiljem, 22. juunil 1941 katkestatakse kuuldemäng Spartacus. Gladiaatorite heitlus jääb pooleli, kuna eetrisse tuleb paisata seltsimees Molotovi kõne sõja alguse puhul. Kes kannaks Elmu Pill kamist, Yahote rõhuja ikke kõrgeneelsed sõitlus, põlatu, armu piinata, aeglust ja hõlbust, võt käid, mida teene, mis kannatlik, sapp, kõlvatuid, kui siise põlve luua endale võiks paljanlaskliga kes kannaks koormaid Jarhiivistaps ning oigaks elu vaevus. Kui kartus mingi ees veel pärast surma, sel uurimata maal, kust rändurid ei tule tagasi lissegaks, tahtmist ja pahesid, mis olemas. Kui, et uutele meile tundmatu bet võtaksime Etti jäädlikus pelgureiks meid kõiki ning südamikud, võimsad üritused. Väärteele satuvad ja kaotavad teon nimegi. Olen üsna üksinda kodus. Vahin iseenesele näkku ja ajan juttu. Arutame vanu asju, je mälestusi. Neid võtan kokku aasta arveid, jänni endin. Mõne kuuga kaotasin kõik oma naise ja maja oma raha ja kunstitööd. Kõige lõbusam olnud aga see, et arveid võrreldes leian end Rice olevat kui eelminegi. Sist vaim loob endale IŽ selle, mis tal puudub. Mida päev mul on, seda enam ma olen. Mida. Jaamu tagavarad ei lõpe iial. Avaneva varaeda kõikidele, võtku sealt igaüks. Kuningas joob, kuningas, see olen mina. Ja ma mõtlen, elu on head sõbrad. Elu ainsaks puuduseks on see, et väiketööd teha, kui oled joonud, juua kuule, tööd teinud, milline ilus elu. Näen enda ümbersaamatuid, kes nurisevad, et aeg on vilets. Viletsaid aegu pole olemas, on ainult viletsaid inimesi. Saksa aega on ajalookroonikas jäädvustatud vähe, 1941. 42. aastal tehakse lavastusi üle 50 1943 lahkub raadiost legendaarne Felix Moor. Režissööridena teotsevad Karl söödor ja Raivo obsale. 1946. aastal saabub Kaarel Toom. Aastaist 1941 kuni 48 on alles 11 kuuldemängu Hamlet kolabrenioon, kirsiaed, Balzaci Pežediigrandei soolohovi ülestõusmine, August Jakobsoni elud, sita tellis ja kaks leeri. Jakob Pärna oma tuba. Oma luba surutakse riiulisse, sest teema ei sobi kolhooside asutamise ideoloogiaga. Jüri Järvet kirjutab 1948. aastal dollari kapitalismi piitsutava kuuldemängu kas juhuslik või seaduspärane? Ma tunnen, et olen keskmise ameeriklase elustiiliga rabeleb, töötab, räägib palju, aga mõtle pähe. Ma ei tea, mis oleks õige teha. Kuid midagi. Me peame tegema. Kuid teravamalt kui kunagi varem näriksime vinnas miski. Ma usun, et vajan vastust reale küsimustele. JAMA pead saama vastuse. Ma pean teadma, millest tekkis säärane finantsoligarhia. Kuidas sattus Wall Streetile õigus ja võim. Ja kus on Ameerika moraal? Kus Jakus kes andis neile õiguse, kes volitas näide? Kas mitte meie Ilze eksoleerid Rex, meie ise temaga vaatlikult valisime. Kas sa tead, eks mul tuleb himu poliitika järjest tõepoolest pil. Kus Ameerika lihtinimesel tekkinud isupoliitika ja seda õpetavad talle ta enda elukogemuse õiguseks Kui muud ei jää üle hakkame mudases siis Sailis saapaid puhastama. Kuid ma ütlen igale idenkile, kes omakamassi mu nina ette lükkab, miks ma puhastan saapaid? Ja miks ma jäänudki Ameerikas saapa puhastajaks? See oli raadioteatri, teine elu kümnend ajaloo kontrastidele rajatud vastakas ja heitlik teismeliseiga. Seda, mis neist aastatest õnnekombel alles jäänud. Kuulatasid toimetaja Pille-Riin Purje ja helirežissöör Külli tüli. Ja see oli nende. Elasime rabas ja raba neelas meid Is meist välja kõik, mis, mis kippus ülespoole ja mis meis laulis. Mis su masinas sügaval mudas vajusime. Inimesele, kelle diilinud sattusid, tundus nagu lööks temagi äkitselt puhkema hakkaks elama. Muide, kas tega sellest teadsin? Teadsin ka sellest. Vähemalt aimasin. Kas saab neid enam kõnelda neist sellistest soo lilledega? Võib-olla tõesti ei maksa? Karta, ei maksime samuti.