Pere algab ülekuulamine, ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee tänane üle kuulatavam Kont Eesti Internetikommentaatorite hambus, leib, klatšiajakirjanike laual ja kivi kõigi kadedad südamel. Kas ingel või saatan, seda näitab tänane ülekuulamine. Üle tatraga ilus thank you kuidagi tulevad inimesed juurde, ütlevad, et väga ilus. Põhjus mehenendatakse naised vaevalt. Jah, ei, ma ei tea, kust, kus, kus selline asi peaks nagu toimuma kuskil klubis juua täis mees võib-olla tõesti kuidagi sa võtad mu jõunatukese kokku ja teeb mingi nõmeda nõmeda oma arust hea kommentaar ei käi. Ei, ei, ei ole ülevoolava tähelepanekuid olnud. Jubedalt kellelegi meeldis. Aga inimeste tähelepanu ometi saadab teid pidevalt, kui te tänaval liiguta kuskil ma ei tea, kui palju tuleb tänaval liikuda üldse, eks ju, aga aga noh, aeg-ajalt ikka piim sai leib, eksju, nad ei tule ju ise koju. Tõsi, ta on jah, palju tähelepanu. Vaatavad järele, kui niimoodi sosistavad, käivad järgi. Jah, jõllitavad ja sosistavad ja, aga noh, üldjuhul, kui nagu silma teha või kuidagimoodi neile siis. Jah, noh, seda ei oota keegi värk. Aga niimoodi elusast peast nagu katsuma või niimoodi tere. Ei, ei, ei, ei, ei, vaat siin on nagu suur vahe, et ta ei ole nagu selline lihtsaelust jäljeti kangelane katsuma ei julgenud mind nüüd küll keegi tulla, et ma kuulsin, kuskil. Oli selline nali, kus üks noormees kommenteeris kuskil ajakirjanduses, ta kardab maailmas kõige rohkem Liis Lassi viha. Ja see on täiesti olemasolev, selline ühik, eks ju, mida, mida tulebki karta? Ei, kusjuures üldse ei ole, et ma ma nõrgemale liiga ei tee. Tugevat löön harva. No ma väga loodan, et mu, mu üldistus ei pea paika, aga, aga selline hüpoteetiline üldistus mu peas istub ja kui ta juba seal on, siis lubatakse võrgu välja rääkida, et inimesed üldiselt kui nii öelda monitoorida seda, mis meie ümber toimub elektroonilises maailmas või või omavahelistes vestlustes, noh, ütleme, et enamasti on võtnud mingi sellise positsiooni, et ega Liis Lass nagu see väga noh, ütleme sihuke kõige eredam kriit, eks ju, karbis ei ole kui sageli nagu sellise asjaga nagu kokku põrkab või, või, või sellist põlastavad suhtumist inimeste poolest. Kamaalne. See on nagu üllatavalt tihti ja just selliste inimeste poolt, kes mind nagu ei tunne, et hästi üllatas mind Priit Pulleritsu Postimehe artikkel, kus ta oli kokku kogunud mingid kommentaarid, seal olid Pealtnägija staar ja kes iganes, Erki Nool ja inimesed noh võib-olla nüüd mitte üldistades, aga kellest pooled kindlasti ei hiilga ja ka ise just millegiga, eks ole, kommenteerisid mind suhteliselt niimoodi jäiselt, et ma arvan, et paar minutit nendega ja neil oleks seda juba nagu kordades raskem öelda, et see on nagu nats nõme, eks ole. Millest see nõme olukord on tekkinud, et nad niimoodi teevad? Oh, kurat, no vaata peale, mulle kui tark ma võiksin tegelikult olla, eks ole, palju, palju 20 aastaga võib, võib nagu hinna kuklale koguneda. Olen nagu üritanud midagi nende stereotüüpide purustamiseks teha ka, et ei hakka nagu juukseid värvima tumedaks ja kuidagi tossud, tossud vahetama saabaste vastu, et ei, pole nagu minu jaoks probleem, et hästi palju on neid inimesi, kes teavad, kes on Liis Lass teavad täpselt tema aju mastaap, eks ole, mida temalt oodata ja mida mitte ja kes niisama. Et noh, ma arvan, et see on paratamatus. Küll ei saa minu kohta öelda ükski minu tuttav, et ma ei oleks kirkam kriit karbis, et vaat see oleks minu jaoks üllatus. Nii et selles mõttes on nagu mingi selline on nagu kaks maailma, eks ju, et üks Liis Lass, kes elab nagu siis nende samade eelpool mainiti inimeste peades kes elab kuskil blogi kommentaarides ja teine on siis see, kes käib endale Pirita Selveri saias. Just et üks asi on see toode, eks ole, see, kelle kohta see päris liis laisk annab, särkides frakis Liis Lass ja teine olen siis tegelikult sain mina, kes istun siin täna teiega suvatsen öelda midagi muud kui jaa tšiki-briki, mis iganes. Meil on vaid kohale küll. Plaanisin pärast seda küsida, kesid, kesin, Liislaid suudab Akis. Tähendab see toode, Liis Lass võiks olla selline inimene Eesti meedias, kes koputab meediale peale kamoon, mida te teete, te tantsite ümber kahekümneaastase tšiki, te ise ütlete, ta ei ole midagi saavutanud, aga ometi te räägite tas, nii palju oleks kuradi Nobeli preemia võitnud, eks ole. Et ma loodan, et need lapsajakirjanikud ja ka ajakirjanikud, kellel on väga palju kogemust ja erudeeritud, saavad aru, et tegelikult asi ei ole nagu must ja valge. Et seal on põhjus, miks te kirjutate, isegi kui te kirjutate, et ei ole midagi kirjutada, siis ometi te teete seda nii palju, et see on juba absurdne. Toode hakkab ka juba mõtlema, et kurat, kas maailm on tõesti nii loll, et kirjutabki ainult temast iga päev, eks ole. Et mul on selline, kus on kirjas ka, et ei, see ju kliendilt. Ja noh, tegelikult absurdne, ma ei tea, mina olen katkestanud tellimused nii mõnegi väljaandega. Õhtulehega, viimati naistelehega ma ei tellinud küll endale ka emale, aga seal noored daamid hakkasid tootma juba siukest läbu, et mul mul oli häbi emale sellist ajakirja tellida ja tegelikult ongi ainuke asi, mis on jäänud, on eesti naine ja ma hindan seda väljaannet ja tellisin selle hoopis. Absoluutselt, ma ütlen need sõnad Katrin Dremonile edasi. Öelge kes selle tekitaja on, Liis, mismoodi see tekkinud on, kui te ütlete, et see on olemas toode Liis Lass siis, siis peab olema toode ei teki ju iseenesest, kui tekib, iseenesest on seen, tekib iseenesest maasikas, tegime iseenesest, mismoodi toode liis lastekas. Minu erakordsus või selline meedia fenomen võib-olla tuli sellest, et mina ei. Mul oli piisavalt julgust, et öelda sellele lapsajakirjanikule ei, ja riskida sellega, et ta kujundab minust pildi, mis müüb, mis ta tahab, mis võib olla tingitud sellest vihases teist, eks ole. Kui ma lähen seekord, kui sa küsisid raha Jah kui minule helistab ajakirjanik kuskilt suvalisest tabloidväljaandest ja esimene küsimus, mis tuleb, on umbes, et noh, et mis sul elus halvasti on, kellega sa riius oled, kellega sa lahus oled? Kindlasti oled ka pankrotis, terve maailm on sinu vastu, palun kommenteeri, teeme sellest mõnusalt halva esikaaneloo ja kui ma selle peale nüüd ei jäta seda ajakirjaniku kuhugile taha ukse taha saatmast, siis ma olen nõrk ja ma olen täiesti ära teeninud kõige kõige Loilakama blondiini staatus, eks ole. Mina seda ei tee. Kui see on mulle siukses küsimusega, Toled, tuled siis sa, sa sakule valdis tulnuk pääsemise kõikvõimalike rubriik repliik, et et võib-olla ma julgesin seda teha, jah, et ma igaühega ei viitsi nagu praegutada, et minu meelest see ei peaks olema eesti, meid. Aga ikkagi selles mõttes, et see on olnud nagu selline teadlik samm, eks ju, et sa et see on kujutatud nii, nagu on olnud mingi generaalplaan kuskil. Jah, ma ei leia, et Eesti ajakirjandus võiks omada sellist mõjuvõimu, mis ta praegu omab, et kes on ajakirjanik inimese kõrval, kes on tuntud ja kes on inimeste iidol, laulja, kes iganes näitleja, et ajakirjanik ei tohi kollase ajakirjanik, ajakirjanik ei tohi portreteerida inimesi enda suva järgi tohi fabritseerida kellegi ellu skandaal, mida seal ei ole. Et see on nagu nõmedad. Seda ei, kusjuures Eestis piir on uskumatult hägune, mul on niisugune tunne kohati, et staar on see ajakirjanik, et temale mitte pugedes riskid oma mainega ja see on vale. Kas teil sellist võimalust pakutud, kirjuta kiisa valmis lugu ja me avaldame nagu ära pange nagu niimoodi kirja, et ma panen lihtsalt oma nime alla jäänud, et siis ta ei pea nagu vastama minu küsimustele. Kõik normaalselt artikleid, mis minust on ilmunud, kirjutad kirjut, olen kirjutanud, mina. Nii, aga all on kellegi teise nimi mis väljund? Vot kahjuks ei saa öelda, sest kardan, et siis ma pean uuesti nende lollide intervjuu intervjueerijat küsimusi küsima, aga see ei ole, see ei ole mingi uudis ja niimoodi ma arvan, et nii mõnigi on selle peale tulnud, et nii teha, kui ajakirjanik tahab sinust artiklid, sina ei ole nõus seda andma ja kui ta on niivõrd palju seda tahaks, ta jätab sulle võimaluse sisse kirjutada. Ma võib-olla teen liiga jälle, aga mulle tundub, vähemalt, kui ma seda kuulan ja, ja selle üle mõtlen siis, siis see olukord ei saa olla nagu väga õnnelik, eks ju, ühest küljest on olemas siis inimene, kes kes ei ole ütleme, see, mida ta, mida ta laseb endast nii-öelda arvata on, on inimene, kes on oluliselt nutikam, kes saab, kes saab aru, kes saab hakkama. Aga, aga ometi on kuskil mingi selline mingi selline virtuaalne vaim, eks ju, mis Helju ja mis inimeste nii-öelda kurvastab, solvab ja nii edasi ja nii edasi. Kas selle selle kuju või selle vaimu tekkimise juures on läinud nagu mingi asi nagu valesti ka, et nagu päris niimoodi oleks tahtnud, oleks tahtnud natukene leebemalt oleks tahtnud olla rahulik 20 ja siis edasi 21 ja Liisma kurvastusega peame teatama, et ühel hetkel ka kolme Kus enam nii-öelda blondiin Liis Lass ei ole võimalik. Noorusega enam ei õigust, ei vaata, see on protsess. Aga eeldada mingit tulemust mingi lühikese aja jooksul, et praegusel kohal suu lahti teha, võib-olla need tulemused tulevad hiljem. Ja ma ei tea, ma ei usu, et ma olen esimene, et ma tahaksin sellest projektist rääkida, aga järgmisest jussist soovitan lugeda kaks tuntud eesti noortetegijat, naist räägivad sellest, kuidas meedia on neid põhjendamatult trampinud ja kuidas nemad on kaotanud usalduse Eesti meedia vastu kollase meedia vastu. Ilmselt kurb sellepärast, et kui palju jääb meil nei staare lõpuks järgi, kellega üldse intervjuud teha? Et ma saan aru, et me võime võtta uue noore ajakirjaniku, kes on nõus enda sillad põletama ja intervjueerima kedagi ükskõik kuidas saada sealt välja mingi rõvedusi. Aga lihtsalt väljaannet ei usaldata enam. Ja ma arvan, et minu, mis puudutab meedia kajastamisel mind ei ole läinud midagi valesti, kõik, mis on läinud valesti, on, teenib täpselt sedasama eesmärki, et üks hetk jama lihtsalt keerab üle võlli ja see lõpeb ära. Et sa ei saa Juua keerutada mingi inimese ümber mingit mingit muljet või aurat, mida seal ei ole tahes-tahtmata inimese tuttavad hakkavad sulle ütlema, et kuule, mida sa kirjutad, et ma tunnen seda inimest, et noh, mõtlen, et ka natukene ja ma arvan, et see ring hakkab nagu sulguma. Et lihtsalt ma arvan, et me ei tohiks lasta ka tulevastele staaridele liiga teha, näiteks. Kuulan ja mõtlen, et no me vastas istub sellise magusaärimees, tead, kes ütles, lubas, polevat meediat. Peatoimetaja kohta mõne väljaande eesotsas on Oliver Kruuda teile pakkunud juba liis. Ma ei ole kursis vain kohend. Väljavõte toimikust kogutud materjalid 13 jaanuar 2007. Liis Lass ajab mehed marru. Postimehe vanemtoimetaja Priit Pullerits kirjutab Lassist lehes pika loo, kus ta imestab, miks lehed noorest naisest kirjutavad. Arvamust võtavad öelda kuulsused Aivar Riisalu, Andres Raid, Erki Nool, Liis Lass töötab kinnisvara maaklerina firmas A ja A kinnisvara. Ülekuulamine jätkub ülekuulatav Liis Lass glottee kõrvu ka jõudnud Pomeriin väidetavalt et Liis Lass vaese mehe Carmen kass jälle vastupidi, et Carmen kass rikka mehe Liis Lass. Ma ise siin paralleel ei lähe, et tippmodellindusega Milanos olema tegelenud ka küll, jah, ei, ma olen males päris kõva käsi, aga mitte nii, arvatavasti kubermang. Karmen kassiga vägist duell ei taha pidada, kui teeksime praegu sellise pakkumise, et astub ukse sisse, Carmen kass, malelaud kaenlas. Ei, ei näe põhjust, ta võib saada loobumis. Ma võtan loobumiskaotus enda peale, et mõni teine kord. Tahtsin jõuda selle küsimusega sinnamaale välja, et lähme algusesse tagasi nagu kevades räägitakse. Kuidas üldse tekkis toode Liis Lass, millest sai alguse see sinu huvi tulla avalikkuse ette, olla nii-öelda esikaanel, mis hetkel käis sinu peast läbi mõte, et miks mitte. Ei, see ei ole niimoodi kunagi käinud ega niimoodi kunagi juhtunud, et ma ei tea, kui palju seda veel mäletatakse või arvatavasti seal kõige muu asja varju jäänud, aga üldjuhul ma ikkagi alustasin missindusega. Ma olen kuulnud tuttavatelt, Raivo Kiisler, endiselt peab mind hea sõnaga meeles iga kord, kui ta oma uue missikesega räägib, igal juhul sealt minu tee sai alguse. Käisin Hiinas, Koreas, kus iganes võidud jäid, sellisteks kesistaks, aga olid ikkagi ometi võidud. Ja, ja eks siis need ajakirjad kirjutasid. Aga siis muidugi tulid täpselt need samad kohad, kus noh, sai öeldud äkki selliseid asju, mida üldjuhul üks, mis ei ütle veel vähem üks pikajalgne blondiin. Ometi ma ei tea, suur laudtee tähendama mingit, mingeid muid gabariite ka, aga ju see nagu kellegile ei, ei ei meeldinud, eks, eks ta nii tuli. Et seltskonnas olen, ma olen ma liikunud juba päris noorelt, heast peost oskan lugu pidada, et võib-olla olen siis viga liiga tihti jäänud kaamerate ja ajakirjanike ette. Ja muidugi reporter ju selles suhtes, et kes siis ei teaks liitlasi, topless, ilma ennustamist ja see oli ka ometi midagi. See oli topless, oli kehamaalingu ka tegelikult, aga noh tabloidi jaoks öelda topless, tegelikult ei näinud sealt keegi midagi, et aga ometi ka seal midagi. Ka sama missiaega tagasi vaadata, siis suudad meenutada, mis võis olla sinu missimissioon, et kas sul oli siis reaalselt olemas mingi selline soov midagi maailma paremaks muutmist, mis neil ju alati on see oma missimissioon. Minu pea vaid nüüd jäid saamata just seetõttu, et ma võtsin igat reisi kui kinnimakstud puhkust, mul oli kohvist veerand täis alkohoolseid jooke, mul oli vannivahtu ja mul oli paar peokleiti ja nii ma olin seal siis, et toakaaslane pidevalt virises, et Miss Estonia istub ainult vannis, segab endale mingisse Itrinke jumal, siis jäin nagu mõned hommikused yours olid nagu ka vahele, et eks sellest tuleb, et ei ei, ma ei, ma ei ole kindlasti missimissitüüp, mis võiks olla maailma rahu edasi kandev inimene, aga vot mina endale sellist suurt vastutust ei võta. Et sellest maailmaparandaja soovi sinu sees ei ole ka pärast seda, kui sa oled läbi lugenud, nii nagu meie Ustist lugesime möödunud kord Coelho raamatud. Ahjaa, mitte see suur saavutus oleks, ei, ei, sealt seda tõuget kindlasti ei tule. Vaat maailma ei anna parandada, pigem üritaks parandada igaüks ennast ja sellega ma tegelen küll päris intensiivselt. Mis on see sinusse pahe, mida sa üritad parandada enda sees? Oi, neid on hästi palju, aga need väiksed vahed, need ei tähenda midagi, et lihtsalt et selgeks teha, kuidas siis need asjad tegelikult käivad ja mis siin elus on nagu tähtis, et praegu on seda kollast vahtu nii palju, et vahel tekib tunne, et kuidagi mõttetu. Kas kui me räägime sellest Eliisa, siis kes on toode ja Liislassist, kellest suma peaks ole isikukood ja sünnipäeva siis kas mingi skisofreeniline hetkel nagu ei ole mingil hetkel, kui sa, kui sa oled oma kodus vannis mõnusasti vahtu mähkunud, eks ole, hetkel olete seal ka see toode, Liis Lassi teisel hetkel oled sa seal see, see päris inimene luust ja lihast viis asja, et see piir nende vahel aeg-ajalt sinu enda jaoks võib-olla hägustatud. Ei, ei, et skisofreenik ma veel ei ole, mul need piirid on täitsa laus. Tegelikult ma olen küll täheldanud sellist asja, et ma arvan, et ma ei ole see toode, ma ei tea, selle kõlab hästi-hästi imelikult, aga mul on selline sündroom, et ma arvan, et inimesed mind ei tunne ära. Inimesed mind ei tea. Nii et ühesõnaga, kui sa lähed kuskile selvehalli ostma endale toitu, siis sa ei tõmba pähe mingit sonimütsi, eks ole, silmini ei pane suuri prille ette, et võimalikult. Tähendab seda ma üritan teha, sest mulle selline anonüümne tähelepanu jälgimine ei meeldinud, aga ma käin niivõrd vähe, et see ei ole nagu sellist trendiks kujunenud, et kuskil maskeerunud poes, aga ei ma olen ikkagi see, kes kes. Ma olen enda jaoks, et seda meedia, Liis Lassi, ma vaatan kõrvalt, vaatan kogu kogu üldise pilguga kõiki kõiki pilte, artikleid, väljaandeid, mul on temast kujunenud väga selge arusaam, ma tean, kus maal ta on oma selle progressiga ja meedia jaoks, aga see ei puuduta absoluutselt mind. Ta õnneks Eesti on nii väike, et see ring, kes sind tegelikult teab, on hästi palju. Nad isegi toituvad suuresti sellest, et nad noh, mul on olnud olukordi, kus minu juurde tulevad, ajakirjanik ütleb, et sorry, et ta tegi sellise asja, et teab küll, et ta lihtsalt ütles ise ka peatoimetajale, et ta mind tunneb, et noh, et okei, et ta ei pahanda, et on, kuuled Iisraeli, et me võime küll panna sellele sellest, okei. See on minu pool täiesti. Okei. On sul keegi eeskuju ka, ükskõik, kas eesti näiteks kollases selles vahus on, see, on see anu, on see moemaailmas Britney või? Ei, vot jah, ma mütsike Vannabivast ei ole, et mul ei ole seda eeskuju. Pigem mul on endal mingi visioon, mis võiks olla selle tulemus, kui üldse ja mida ma siis lõpuks kindlasti saavutada ei taha. Et järgi ma üritan nagu neid asju ajada tegelikult mul oli oma elu ja põhitöökogu see meediaveski teeninda, seda eesmärki, et üks hetk võiks meediamaastik aru saada. Et meil on tähtsamaid asju teha, kui rääkida liis Assist, vaid et võiks võtta kokku ja tõesti üritada inimesed haridus eriti kujuneda, saame oma Eestiga jõuda Euroopa ja maailma ühte intelligentsemad riikide eesotsa, siis noh, mida, mida fakki me teeme? Mis mõttes, et me tahame, me tahame seda. Ja me täname seda tõesti. Kas keegi on Liis Lassil ka selline meedianõustaja, kes ütleb, et Liis peantnud hoogu nüüd tulista liis, nüüd tulite. Ei, kuigi mulle üks lähedalseisev tuttav soovitas, et võib-olla peaks mõtlema, seda piievi värk hakkas, on täiesti noh, ei lähegi nagu minuga kontseptsiooniga asjadest nagu kuidagi kokku, et ma ainu. Mis selle Raivo Järvi projekti üle ülesvõtmisega on, et keegi kirjutas, et Liis Lassi saab Raivo Järvi jutuga? Reimo niimoodi esimene eestlane, kes seda päriselt uskuma ja, ja et see niimoodi läheb. Tegelikult on küll tegemist täiesti reaalse projektiga ja tegemist on siis küll. Lugesin internetikommentaarides, vanemad juba kardavad, korjavad oma lapsi telekate eest ära, mõtlevad, tuleb, tuleb tupemaalingud tegema, et tegelikult on tegemist täiskasvanutele suunatud naljaka lavastusega ja meil on seal esindatud päris palju päris värvikaid inimesi eesotsas Martti Uri juurega. Viimati kuulsin, et kommerveli Merle Liivak Cosmopolitan istet, ütleme, et teeme pulli ja loodame, et meeldib ka, meeldib ka televaatajatele, et praegu küll veel salvestame ja midagi konkreetset tähtaega ei oska öelda, aga. Tead, ma räägin oma oma teadmiste piirist üle, kui ma vastaks, aga ta ei ole kindlasti ühekordne projekt, sellepärast et kui ma ühe, kui me Leopoldi korra tagasi toome, siis meil ei ole mõtet teda jälle ära saata. Nii et see on pikaajaline projekt, täiskasvanute rõõmu, nalja kui palju. Noh, loodame. Sa tead ise nalja või sulle kirjutatakse? Vot seda peavad Televad Oled sa selles mõttes seltskonna hinge, kui sina saabud ruumi siis kõikide pilgud pööravad ja sa mitte ainult ei ole ilus inimeste seas, vaid sa tuled, teed ka mingi sellise remargi või nii-öelda avakõne, mis kogu tähelepanu silla peal tõmbab veel mõne huvitava naljana, kas või enda kohta. Ma jah, Tendžeuk, jääb mulje, et ma ei ole veel kuulnud, et keegi minu lõbustusprogrammi oleks kunagi nurisenud, et jah. Loodan, et ikka toodang edaspidi, ma arvan küll, et ma suhtlen üsna vabalt. Kuidas on Eesti seda ütleme, kõrgseltskonda, hindad, kas on olemas mingeid eritasemed või on ta Dante põrgulikult olemas oma spiraal, mida mööda astudes lõpuks jõuad välja? Noh, ma ei tea, tipp oled sina seal tipus oled sa kuskil poolel teel kas on üldse olemas selline gravitatsioon või mingi redelipulgad Eesti selles kollases? Noh, viimati käisin kroonika peol ja see ausalt öeldes ajas küll südame pahaks, et inimesed patseerivad ringi, näitavad ennast otsest pointi neil seal viibida ei ole, ootavad mingit mõttetu seksika valimist, keda kõik nagunii teavad, kes olla võib, vähemalt mitte konkreetselt, aga no mis vahet seal 10 inimest on niikuiniisama räägib kodus puhas? Ei, absoluutselt ei räägi, et Lenna ja Mikk on fantastilised inimesed ja auhinnad läksid õigesse kohta, aga ma mõtlen kogu seda. Aga nagu pöialt hoidsid, eks, et, et äkki äkki näkkab. Ei, ei, kindlasti mitte, ma ei pea ennast seksikuse etaloniks minul jaoks, FM-i tiitel oli juba täiesti taevast sülle kukkunud, et ei absoluutselt, mina ei tahaks seda rada pidi käia, et pigem ma oleks see, kes hindab neid, kes saab. Kroonika asjale võiks anda seda tiitlit. Ei märganud kirjastuse värk. Ei, ma arvan, et nad ei võiks, nad ei võiks ja ma ei, ma olen natukene üle piiri hüpanud nende jaoks. Äkki, kus sa oled selles seltskonna nii-öelda elukeerises spiraalil, oled sa kuskil juba tipus, sest püramiidis või oled sa kuskil nede vahepeal, et sa ei ole päris eesti seltskonnaelu? No hetkeolukorras olema kindlasti tipus, aga üldist tippu näitab see kaudu seal püsida. Kaua sa seal oled? Edgar Savisaarele minna tere öelda rahulikult ja räägiti poliitilisest olukorrast, muretsevad, Mul ei ole sellist võimalust kunagi olnud, aga ma arvan, et ma jätaks seda kasutajaid. Ei tunne, pole Pole kahjuks kokku puutunud, aga arvamuse kujundamisel oleks äärmiselt vajalik, et ma ei suhtu hästi ka igasugusesse kriitikasse, mis tuleb inimestelt, kes inimesi ei tunne ja seega ma ei ole kunagi see, kes hakkaks ütlema, et Edgar Savisaar ei ole õige valik, Keskerakond ei ole õige valik, et vot mina tabloidi kinni hoiab. Nii et selles mõttes, kui, kui sa lähed kuskile seltskonda, no kas võtame selle kroonika pea siis inimesed kahte lehte eskaleeri ei läinud, et saabus Liis Lass, eks ole, kõik teevad sügava reveransi sulle, sa said ikka minna inimeste juurde ja suhelda nendega, kui inimene. Jah, ei kindlasti, et see kogu see kommuun üritab olla nagu üks suur pere, eks ole, samal ajal selgelt silmas pidades kõrvalseisjat ja minul minule selline asi lõbustus pakub tõesti paar hooajaga, et nüüd ma tunnen, et see asi on enda jaoks minu jaoks ennast ammendanud ja nüüd võiks nagu jah natuke kriitilisemalt selle poole mõelda, et kui paljud inimesed seal olnud inimestest nagu tegelikult aru saavad, kui, kui mõttetuse, seltskonnakultuur kui selline Eestis üldse on. Et mis mõtet on olla staarist ajakirjaniku kõrval kujutades ette, et sorry, sa oled staar, see on puhas lollus staadiumis ajakirjanik su kõrval. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Lass Liis sündinud kolmandal oktoobril 1986 2003. aastal Miss Model Estonia finalist Liis Lass valiti Hiina rahvale vabariigis, mis turism Queen International 2004 võistlustel neljandaks printsessiks. Teadaolevalt on lisaks päris Liis Lassil eestis neli inimest, kelle sünnitunnistusele on ametlikult kirjutatud Liis Lass. Üks Liis Lassidest on näiteks pärjatud tiitliga Põltsamaa parim õpilane 2005 2006. Veel üks Liis Lass on osalenud ujumissarjas Petersell 2005. Kuulaks? Ülekuulamine jätkub ja üle kuulatama täna Liis Lass. Ma täiesti juhuslikult avastasin, kui mu silmad mind ei peta, on. Nelja ja poole aasta kalender, ainult väiksed trussikud, sellised roosade lehtedega jalas ja bikiinid. Kas selline nagu selline pilt, noh, ma saan aru, et, et see on ju selge, et eks see sellises selle ajakirja kalendris ilmumisele ju tead, eks ju tehti spetsiaalselt. Et kas sellise pildi nägemine mingi aja pärast milliseid emotsioone see teis tekitab, kui me, kui me võime ju arvata, et seda pilti ei tehta ju sellepärast, et et lapsed saaksid neljandas klassis anatoomiat õppida, eks ju, et seal on ikkagi mõeldud selle jaoks, et mingitel habetunud nii-öelda jõmmidel konkreetselt kahing sirgeks läheks, eks ju, seda pilti vaadates. Ma ei tea kuskil vangis kõige hullem ma olen näinud sellist pilti internetis küll mingi vang on, minu polstriga limpsib teda Liisaka küll korrasti kõhe, aga muidu ma ei usu sellesse asjasse. Kui me tõesti korjaks ära kõik pildid ükskõik kellest ja jääks lootma nende peale, ma ei tea, mida tehakse, siis ma oleks selgelt naiivsed. Pilti puudutab, siis ma ei saa aru, mis miski kirvenägu teen, aga muidu arvan, et mingi 10 aasta pärast ma vaataks seda ikka parema meelega, kui, kui praegu. Aga selles mõttes, et noh, mingid ütleme, noorukid, eks ju seal 16 maimude ainult vanga absoluutselt. See on ju selgeks vajadus millegi jaoks. See ju on, et siin ei ole ju midagi. No nii-öelda, ma ei hakka rääkima kunstist, eks me ei hakka rääkima sellistest sellest üllast mingist asjast, teie enda sugulased tööaeg-ajalt saate kokku sünnipäevadel kartulisalatilaua taga, kuidas nemad nagu sellesse suhtuvad. Ma ei tea, võib-olla ma olen selline arvamusliidripositsioon ka perekonnas, et üldjuhul mulle seda öelda kindlasti, kui sellest arvatakse negatiivselt ja ma ei usu, et selles on midagi halba vanematega siginenud. Ja absoluutselt. Ma arvan, et minu vanemad on minu kõige suuremad fännid. Nad küll vahel tunnevad muret, aga nad usaldavad kogu teema minu kätesse, et nad teavad, et igasugune negatiivne jama Otsa rutem kui see sai alguse, et see on see, mis toetab seda põhimõtet, et sa ei pea olema vana ja kole, et omada mingit arvamust ja see arvamus ka läbi lüüa. Kui paljud seda on suutnud teha. Arvamus on kindlasti. Mina saan üldiselt need pillid on nüüd nagu nagu tehtud või, või on nagu mingid pildid ikkagi tegemata, mingid ajakirjad on veel nii-öelda trükki minemata, kus, kus ja need pildid on veel pildistamata, mida tuleks pildistada. Tõsi on jah, need kleeboid ja kui kaugele nagu minna võib. Mul on nüüd kool ja töö ja 1000 projekti Eestis, et ma küll omal ajal, kui mu eraelu oli stabiilsem, siis ma planeerisin minema tegema magistrikraadi USAsse. Jätsin võimaluse teha, Oxisvur makstud? Ei noh, ütleme niimoodi, ma ei oleks hakanud sellele mõtlema, kui ma oleks läbi mõtelnud finantspoolt. Aga ma jätsin võimaluse, et selle, selle playboy võiks täitsa jätta lahtiseks nüüd kui ajad on läinud nagu tormilisemaks, ma ei lähe enam seda hetke, et sinna sinna võiks nagu pääseda või üldse minna. Aga jah, see see oleks nagu suhteliselt, ma arvan, see lagi. Ma ei näe siiamaani, et selles oleks midagi taunimisväärset, et igal pool saad öelda juurde enda sõna. Üks on paljastavam kui teine, sina ei pruugi olla see esimene variant, nii et see on tegelikult puhas kunsti ikkagi valitute privileeg, et miks mitte seda ära kasutada. Nii et need, kes loodavad, et kunagi on see päev ees, kus nad hoiavad käes ajakirja, kus on Liis Lassi nii-öelda kogu ilu, eks, kogu 100 protsenti. Vot ei seda, seda ma ei ei luba, et seal nagu rõhutan seda, et et see ei ole nagu alati. Full panin ilmselt, et lihtsalt minu jaoks on oluline võib-olla, kui üldse midagi selles on olulist, siis võib-olla seal ära teha mingi session, aga mitte kindlasti päris paljaks koorida, et see ei ole minu teema. See on lagi. MKM, jaanuari esimene esimene vilt ollagi. Ja ma loodan, ma kujutan ette, mismoodi kuulajad ütlevad, et Liisa seina või See on nagu kuidagi tunda ka, et eesti mehed vihkavad ilusaid nii-öelda. No ma ei ole selline, ei ole selline. Issand, loomulikult mitte eesti mehed armastavad ilusaid naisi ja hindavad seda veel rohkem hindavad naisi, kes on sealjuures ka mõistlikud. Et ja ma arvan, et ei vihka neid ilusaid naiska, eesti naised arvavad, arvestades võib-olla seda konkurentsi, mis võiks olla, et noh, me ei tohiks nagu olla nii kinni mingites õhtulehe ja delfi kommentaar kommentaari. Et noh, ma olen ise ka nagu nooruses võib-olla mingi 14 päris sakiliselt kirjutanud niimoodi pedereerinud tuttavaid internetis, et hästi nõme seal mingi etapp, inimesed kõik teevad läbi. On see seotud vanusega mingi mentaalse lävendiga mõlemaks mäleta, ütleme keskmine delfi kommentaar, kommentaator on, on Liis Lass 14 aastasena. Jah, just täpselt. Liis mida te kardate, mis on, mis on see, mille eest tõesti tunnete hirm on see, ma tea, vanadusvaesus, kortsud, rasedus, mis arvate? Ma kardan, et ma äkki kuskil oma teel muutun nõrgaks ja ei suuda teha midagi, mis ma olen planeerinud. Et see, ma ütlesin seda praegu hästi hästi ilusalt, aga tegelikult selle taga peitub nagu mingi selline suurem hirm nagu ebaõnnestumise ees ja see ei puuduta üldse absoluutselt ei meediatega ka mingit sellist otsest loomingulist eneseteostust, vaid see on pigem mingi enda elu missioon, mis on nagu seatud juba varajases nooruses, et et mulle isiklikult elus viimasel ajal selliseid pidepunkte, mis on pannud mõtlema, et kuivõrd tõenäoline see see ettekujutus rahulikust ja harmoonilisest perekonnast üldse minul on võimalik, et. Mis, mis asi see on, mis teid selles nagu kahtlema paneb või või, või mis niimoodi ärevaks teeb? Ma olen selline natukene äkki püsi, püsimatu ma küll ei, ei saa nii-öelda, sest ma ei ole püsimatum, olen kõike muud kui püsimatu, aga ma ma teen vahel mingisuguseid otsuseid lähtudes liiga endalt. Ma ei tahaks öelda, et see egoism sellepärast, et ma tähtsustan kõiki oma probleeme üle, ma loodan, et ma olen ka praegu enese Praegu nagu teiegi kaasa teile nagu teatud muudatusi, eks ma saan aru, et teil on tekkinud teatud kohustused, mida teil vist varem ei olnud. Ma ütleks pigem niimoodi, et minu eelmise suhte purunemine tõi mulle ellu muudatusi. Räägime veel ühest asjast, mis, mis mulle tundub, on Eestis tabuteema täiesti kohatud, selles mõttes, et et siin siin valitseb kas mingi võltshäbi. Siin valitseb mingi vaikimine kohas, kus tegelikult peaks rääkima seda enam, et kõik saavad aru, et see vaikimine on märk millestki, millestki, millestki nagu väga konkreetsest ma räägin, ma räägin teemast, mis on seotud sellise. No ma ei taha öelda kuidagi narkomaani, aga aga mis on seotud narkootikumidega, on täiesti selge, et see kõik ei ole nii puhas sealpool Neid ülekuulamiskambreid, nii nagu me tahaksime ette kujutada, teeme, mees, elukaaslane on osaline bändis. Ma ei kujuta ette, mismoodi on võimalik nii-öelda bändi elu aktiivne, ilma selleta, et sinna juurde tuleks millegi nii-öelda tarbimine kanepit olete proovinud? Ei, ma ise olen suutnud ennast nendest asjadest eemal hoida. Seda on väga palju ja eis selles suhtes, et jagan sinu muret ja suur mures on, ma küll ei arva, et narkootikumid oleks ainukene asi, millest nagu rääkima peaks, et kindlasti alkoholism, mis on minu meelest meil juba eesti rahva haigus. Oled sa reaalselt näinud seltskonnas liikudes, kuidas keegi kellelegi nii öelda müüb mingi tableti, mingi kotikese? Minu käest on tuldud küsima, et kas mina äkki ma ei tea. Aga näinud kedagi otseselt kuskilt haridus, narkootikume, oled sa keegi peeglikese peal pangakaardiga ühe rea sirgeks ja tõmbab ninna? Jah, see on, ütleme niimoodi, et ma arvan, et see bändiga paralleeli toomine on, on nagu siinkohal veel nagu vale, sellepärast et inimesed tegelevad muusikaloominguga lõbusalt mingi nooremate bändide teema, aga seal on pigem võib-olla selline kerge õlle enne kontserti, aga see, mis puutub kokaiini sellise tugevate narkootikumide tarvitamist, siis on nagu sellise nii-öelda VIP-klassi teema. Ja, ja ja ütleme niimoodi, et see on sellest lipp takist või sellest kultuurist, et täiesti täiesti uskumatu Ma ei oska mitte midagi teha. Kuulge, kui me rääkisime siin hetk tagasi sellest paganama kroonika peostakse, kus, kus vanad niimoodi saalisid ühest nurgast teise nurka, oli ka selge, et seal noh mingil hetkel võib-olla, eks ju, mitte seal nii-öelda põhidefileel, aga pärast seda ikkagi aeti ninad jahuseks. No ma ei, ma ei taha, vaata siin nagu seda nimesi ja nimesid nagu seostuda, mitte millegiga, et meil ei ole vahet, kas meil on kroonika pidu või, või meil on lihtsalt mingi avalik üritus. Seltskond on meil ju niikuiniisama ja eks seal seltskonnas neid leiab. Seda tunnet ei ole tekkinud, et võtaks taskust mobiiltelefoni. Valiks üks, üks null. Ma olen, ma elasin kesklinnas kaks aastat ja minu allkorrusele mine üleval korrusel oli täielik narkopesa, ma helistasin sinna niikaua, kuni ma tõesti pidin hakkama oma autot hoidma turvaparklas iga hommik vaatama, seal all ei ole mingit teibitud pakikest ja tegelikult politsei oma suhteliselt suure suutlikkuse ja tahtmise juures ei ole siiski võimeline midagi ära tegema, siis ma ei, ma ei läheks päris sellise mobiili helistamise variandiga nagu selle seltskonna vastu. Et ma arvan, et meie riskigrupp ei pruugi olla see kõrgseltskond, vaid meie riskigrupp on ikkagi see, mis seal tänaval alustades me suudame võib-olla hävitada ka selle, mis nagu kõrgemad No mis, mis selle vastu nagu peaks tegema? Seal on nagu see suur vahe, et need, kes seal tänaval on nagu suurest protsendist täiesti tahtmatult tarvitajad, aga need, kes seda kuskil kõrgliigas teevad, on nagu teevad seda vabatahtlikult. Ja üldiselt on vabatahtlikel tegijatel ka kergem loobuda. Et me peaksime ikkagi aitab neid, kes aitavad aitamist vajavad, tahavad. Veel tehnilisi küsimusi, kui palju peab olema nädalas raha Eestis normaalset elu? Tead nii palju, et ma ei jõua üle lugeda seda, mina olen viimasel ajal nii askeetlikult läbi saanud, et ma ei tea minu arust nädal aega sama 500-le kotis ja bensupaak tühi. Ei, on ka paremaid päevi, et mul ei ole raha kulutamisega mingit probleemi. No kui palju selles jälle sellesama selle seltskonna juurde tagasi tulles, et kui palju seal nagu sellist tühja trummikõminat on, kus täpselt samamoodi. Ära jama, kõigil ongi sama 500-le. Ja aeg-ajalt SMS-laene Ei loomulikult, et ei, meil ei ole siin jumalaid ega ebajumalaid, et üks eesti pööbel, kõik, mina arvamus. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, Liis Lass poliitilised ambitsioonid teadmata 2007. aasta valimistel ei kandideeri otsingumootorisse. Neti on 2006. aasta seisuga enim otsitud isikute nimekirjas Liis Lass neljandal kohal 4962 otsingu korraga esikoha saanud Tanel Padarile ja plass alla enam kui 10000 otsingu korraga. Jõule kuulatav Liis Lass. Hiljuti oli sellises netiportaalis nagu saarlane poee küsitlus, et kes on kõige popim tibi, mis te arvate, kes võitis? Mine täpselt nii, protsendid, ütlete kaera. Noh, valimisvõiduosaks. No see protsent oli 35,58, kui väga täpne olla, teisel kohal oli, kes. Triin Tulev kroonikas tekki, oh vot võtame hätlike, tulev oli ka. Tuleb veel, kui ma mäletan õigesti, ei olnud päris esikolmikus. Ent see top või see küsitlus gallup ei olnud saarlane ees kõige popim. See oli veel üks popimaid, oli see, et kas omate mõne firma aktsiaid, kas Liis Lass omab mõne firmaks? Ma olen hoogu võtnud, et viienes kursi investeerimisega rohkem, kui ma seda praegu tean ja ma sihuke tundmatus vees sisse hüppamist ei ei poolda, et ütleme niimoodi minu kinnisvaratehingud, nad minu investeering, tehingud jäävad nagu kinnisvara valdkonda, et aga ei välista. On midagi silmapiiril ka oled, sa jõuad nii palju ennast kurssi viia, tead näiteks, kuhu oleks soodne. Ma oleksin investeerinud Eesti Tõiva töösturitesse, tegelikult ma ei oleks investeerinud Tallinki külma, sain lihtsalt prohvet professionaalsete soovitust mitte seda teha, kuigi ma alguses ise õhinaga olin õnnelik. Börsile läks? Noh, mulle seletati ära, kuidas mõjub aktsia aktsia väärtusele tegelikult juhtkonna läbipaistvus ja nende suhtlemine pressiga ja see ei olnud tol ajal just eriti kiita. Ma ei ole siiamaani, et selles mõttes on raha jäänud õigesse kohta, alles ma saan aru, maju olete te ostnud, eks ju, mingid maalapid, mingid sellised projektid. Vot ei ole olnud piisavalt tark, et investeerida ärimaadesse, praegu istuksin rantjee nägu peas ja võib-olla olengi kaks 500. tõlkes aga. Aga jah, ma olen teinud paar väikest investeeringut küll esialgu enda tarbeks, aga siiski iilisemalt investeeringut silmas pidades. Et otseselt praegu sellist rantjee tulu sinu 500 lisaks rahakotis, mis on, neid ei tule. Noh, jah, ütleme, et kinnisvaraturg on praegu sellises seisus, et isegi kõige parema tahtmise juures ma ei suuda välja üürida neid pindu, mis mul on. Kui ma suudaksin seda võib-olla suve poole teha, kui kinnisvaraturg natuke pehmeneb, siis me räägiks teist juttu. Anna mulle nõu, ma tahan endale osta korterit kuhu Tallinnas on mõttekas osta. No alati oleneb muidugi sinu mingitest ressurssidest, eks, et alati on kasulik investeerida Tallinna kesklinna ja kui võimalus vanalinna seal tõenäosus, et see kinnisvara hind langeb, on nagu äärmiselt väike ja seal ei tohiks olla probleeme selle välja üürimisega, et igati mõistlik, eks ole. No seal, kes ostavad endale, eks ole, vanalinna korterid on need, kellel on vähemalt neli 500-st rahakotis pidevalt saadaval. Jah, vähemalt neli just nagu kesklinnas meil järgnesid palju uusi huvitavaid arendusprojekte, kus meil siiamaani veel saab vägagi taskukohase hinnaga ja minu meelest ei ole ka pangad päris disclassi kodulaene pannud, nii et igal juhul ma arvan, et võimalused on, et selles sellesse kinnisvaramulli lõhkemise mina isiklikult ei usu, ootama või puha osta. Ma arvan, et sa võid täiesti vabalt kohe osta, et sellel lõhkmulli lõhkemist ma ei usu, et seal lihtsalt natukene Euroopa keskpanga poolt põhjustatud ärevus, et arvame, et me ei suuda oma laenukoormust kanda ja tegelikult mina ei näe ette, et Eesti rahvale, Eesti majandusel peaks hakkama palga palgaturul halvemini minema, et sellised hirmud ei ole kindlasti põhjendatud. Et mis on selle turu madalseisu põhjustanud, on just see, et kõik korraga kardavad ja kõik korraga tehinguid. Nii et tegelikult Kui leppida, me teeme selle vestluse kohta pressiteate, mille pealkiri on, et Liis Lass ei usu kinnisvara. Ma tegelikult kirjutasin äripäeva vastavasisulise artikli ka, et ma ei tea Tahaks ära, kuidas avaldasid nad seal? Vot ma ei tea, ma vist sain sellise kommentaari, ma olen turul natukene vähe tegev olnud, et nad ei tea, kas inimesed äkki arvavad, et keegi kirjutab minu ees. Kirjuta seda nad ei avalda seda sellepärast, et see on nende kontseptsioon, see peab lõhkamaste. Vot ei usu selles suhtes, et minu kohta võiks ju, kui öelda, et tal on tegevkinnisvaras, ütlen, et kinnisvara mull ei lõhkkotš mul rohkem tööd, et tegelikult ei ole nii et noh, selleks ei pea nagu väga palju majanduse keerdkäike teadma, et prognoosida, et meil ei ole nagu mingit suurt ohtu päris ukse ees. Et kindlasti alati on mingi võimalus, et mingi turg teebki käigu ja midagi läheb oodatust halvemini, aga mingit katastroofi siis ei näe küll, et pigem kiirusti ostuga just seetõttu, et Tallinn saab üks hetk valmis ja ma ei tea, kas leiad sinna päris uut lahendust. Nii et me praegu avastasime veel nii-öelda kolmanda Liis Lassi üks on Liis Lass selles kollases meediavahus teinud. Ja oma vannivahus kolmas eks ole, kes on hilivere mullis? Mul on niisugune tunne, et Liislas vannis on nagu kõige mõttetum. Kas kinnisvara on sinu teema, see on sinu tulevik või on see ainult väike vaheetapp? Ei, kindlasti mitte, seal on mind kogu aeg huvitanud, et kas nüüd maaklerina või kinnisvara firmas töötajana, et seal ei ole nagu vahet, et kui sa seda asja nagu südamelähedased pead ja mingil määral jagad, siis saadab sind terve elu. Ja just ma ütlen, et kui ma sinna äripoole ei trügi, siis mis mul jäänud on, ikkagi kinnisvara, iseasi, mis Eesti võimalused. Ma olen kuulnud kuskil, et sa oled öelnud mingis intervjuus notariga. See oli nali. Nali, see oli puhtalt sellepärast, et mul oleks saanud päeval ühe tehingu ära teha, kui notar oleks õigel ajal tulnud, kui ma oleksin teadnud tema tööeetikat ja omanud paali paberit, et et see oli, jah, see oli ainult nali. Aga see ilma teadvustamine ja see oli ka väike, selline lihtsalt nii-öelda imago trikki väike projekt. See oli puhas vaheldus, see oli, see oli lihtsalt jaatav vastus mingitele ettepanekule, et tegelikult ma läksin esialgu sinna asendama. Vigla oli lihtsalt väga veel, eks ju? Aga ta oli lõpus nii veenev, et ma jäin sinna kohe päriskavaks, et aga see oli äärmiselt tore aeg ja see oli kihvt kollektiiv ja. Aga miks see lõppes kõik, sest siin tuli ju tore vaadata, olgem ausad, eks teleekraanilt. Miks see lõppes? Mul? See elu ja isiklik elu kasvas üle pea ja ma lihtsalt ei jõudnud enam olla nädalavahetusel puhanud triksistaksis, et mitte, et jäta esialgu ka endale ja tunnete, ma tundsin juba, et ma teen seda asja täiesti täiesti poole jalaga. Ma ei olnud iseendaga rahul. Ja ilmselt ei olnud see palk, eks ole seal ka motiveeriv, et ennast hoidja tagasi seltskonnapidudel. Vot pidin mo diplomaatilise vastase ära rikkuma, jah, ei, see ka selles suhtes, sul on õigus, aga aga sihukeste asjadega on alati vaja värsket vett. Mina ei kannataks vaadata ühte näki nii kaua, ma arvan, aga noh, ma olen ka naiste suhtes valiv. Kaua peab vastu veel see toode Liis Lass, millal. Noh, kui ta siin oma projektidega maha saab ja need kordaläinuks loeb, siis ma arvan, et ta kaob vaikselt ära. Siis saab ka õige Liis Lass lõpuks lapsi saama hakata ja abielluda ja vaadata nühkis normaalneelon. Aga sinna läheb veel aega, sest ma tahaks väga teada, mis, mis sellest Eesti ajakirjanduses lõpuks saab. Ma loodan, et see põhjusta selliseid suitsiidimõtteid sellistelt meie lemmikutest nagu Priit Pullerits ja teised Jah, loodame jah, loodame, et isegi keegi ei pea nagu pead murdma, sellepärast kuigi ma olen kindel, et see, kui selline asi, kui ausa kollase ajakirjanduse projekt läheks läbi, siis nii mõnigi peaks oma aja ajakirja või ajalehe kontseptsiooni läbi mõtlema. Üks asi ausast ajakirjandusest ja ma arvan, kuulajad ei annaks meile andeks, kui me seda ei küsiks. See, et sina jätteriminaatorite laiali seal, eks ole, vale. See on täielik bullshit ja see on teinud, see on põhjustanud täiesti kahetsusväärselt vastikuid, emotsioone, sõprade ringis mõttetuid, ühtlasi seletamisi, nii et see on üks, üks väga suur asi, mis andis tõuke üldse sellise noh, et üldse vaadata tõsiselt sellisele probleemile näkku, et kui, kui sind tahetakse ikka parima sõbraga nii julmalt riidu ajada ja segades sinna mingi kellelegi isiklikud suhted ja, ja no siis, see on äärmiselt julm ja vastutustundetu. See oli õhtuleht, ega seal muud, tähendab mul on üks hea nali selle õhtulehe ja mis puudutab täpselt seda artiklit, et anekdoot on selline, et õhtulehe pealkiri on, kas liitlast tahab terminaatorit laiali ajada ja õhtulehe sisu ütleb ei. Ja see on nagu see, mis täpselt nagu seda tabloidi kultuuri iseloomustab, et selle ajakirja ja selle artikli läbi lugeda saab nagu väga väga üheselt aru, et noh, seal on mingid emotsioonid olnud, aga mingit sellist lahkuajamist ja nagu mina oleks mingi fantaasial, onju, et sellist asja ei ole. Aga tegelikult põhjustab niisugune niisugune asi ka äärmiselt palju negatiivseid emotsioone, et mina võin olla karastunud ja tean, mis teen ja minul ei pruugi minna korda, aga kindlasti on inimesi, kellele see läheb väga korda, saavad haiged. Siis, mis on see sall, mis seal see määre, mida valusa koha peale määrida, et kui, kui sinuga on toimunud selline asi, et sinu kohta räigelt valetatud No kõigepealt tulebki inimestele selgeks teha, et nad ei tohi seda uskuda ja kui paar, kellest räägitakse, halba, teab, et inimesed seda ei usu, siis talle ju ei oleks halb. Ta ju teaks, et inimesel on alati kaks varianti, kas usub või ei usu, aga Ta arvab tõesti, et kollane ajakirjandus ongi meie tõeline kollane võim. Siis loomulikult ta saab haiget, aga seda võimu ei tohiks omada ega ei tohiks saada niimoodi fabritseeritud skandaalide läbi ja moonutatud tõe. Äärmiselt ebaeetiline. Ja ma arvan, et seltskonnainimesed üldse tuntud inimesed võiksid nagu rohkem oma häält tõsta, et kui nad tunnevad, et nad ei julge enam anda ajakirjanikule intervjuud, kartus, mis sellest välja tuleb, siis on midagi ikka väga valesti. Ja see sest vale, et meediastaarile või tuntud inimesele intervjuu eest ei maksta. See näitab järjekordselt meie meie eesti sopakultuuri, kus meil on niivõrd palju võtta mõttetuid kuulsusi, kes oleks nõus tasuta intervjuu, on, see ongi see, mis põhjustab, põhjustab selle, et meile lõpuks ei hinnata ka neid, kes on tõelised tegijad. Me helistame kohe ühele inimesele, tema on tõeline tegija, on absoluutselt. Robert, mis kaudu sina, Liis Lassi tunned? Mina tunnen oma ajakirja kaudu. Ma olen aru saanud, Liis ei ole mitte kõige, ütleme kõige paksemalt riides selle ajakirja kaante vahel ilmunud filtri peale. Ja ma loodan, et saatejuhid on elukogenud inimesed, on käinud fotostatutes, seal on pahatihti niimoodi, et prožektorid annavad välja väga palju kuumust, mistõttu on seal ääretult palav. Stuudiod on reeglina nende stuudio, aknad on kaetud paksema materjaliga, mistõttu ei tule õhku läbi. Ja see on üheks põhjuseks, et Nixon tõesti liinilisel võimalikult vähe riideid seljas. Teine põhjus on see, et, et ta on minu meelest ääretult kaunis. Kui palju sa Robert pead seletama inimestele seda, et sinu lauasahtlis ei ole ühtegi rohkem napis rõivastuses Liidvassi pilti, kui on need, mis on ajakirjas juba ilmunud, jätke mind ometi olema nende küsimustega rahule. Inimesed teinekord on küsinud küll, et Robert ette, onju, et teil on tegelikult seal foto suudi tegemise käigus veel igasuguseid pilte tulnud välja, mis olen näinud ja ma olen ikkagi jaatavalt seda kinnitanud, sellepärast et ju ajakirju jõuab seal. Ütleme, jäämäe tipp, aga tehakse ära siis need sisu, pildi, teine päev. Kui on inimestel ennast uuesti välja puhanud, siis tehakse esikaanefotot, siis mullu oli see, et, et mida te näete, esikaanel on pika töö tulemus, et, et see ei ole niimoodi, et, et klõps ja valmis. Absoluutselt ja seda vajame käes. Riigil hakkame sealt, ei tunne, mis seal valada saab. Robert, kas Liisiga nagu meeldivam suhelda, kas siis, kui ta on riides või siis, kui ta on seal bikiinide väel parasjagu prožektorite ees? A-Liisil oli igatpidi suhelda, aga, aga vaata ma ei ole nagu selles mõttes sedasorti tüüp, kes nüüd iga fotosessioonil kaasas käib. Et teinekord ei ole seda vajaka niisama kiibitsema minna, et neil pole ka nagu mingit otsest, nagu mingisugust, nagu kasu sellest ei saagi. Arusaadav Liisaloffelist stuudiost välja, ma saan aru. Eliise saadab välja, vaid lihtsalt on, küsimus on selles, et on, tunneb ennast fotograaf niimoodi paremini, tunneme ennast, modell vormi mida iganes, kui on, mida vähem inimesi, seda parem. Aga nüüd ikkagi, et vastata küsimusele, et siis et Liisiga on meeldiv, vaata suhelda igal ajal, et, et ma võib-olla kasutaksin meediaga, räägiksin meie esimesest nagu kohtumisest ei, pigem siis teine kohtumine viisiga, kus me saime hommikul kell 11 kokku. Kui sa seda lugu rääkima hakkad, sa pead arvestama termiliselt kuulase, saada. Et aga, aga ikkagi räägime edasi, mina ei karda kedagi, ühesõnaga, et et aa ja ühesõnaga teinekord, kui ma sain Liisiga kokku selle hommikul kella 11, me suundusime. Et pidada natukene nõu meie ajakirja sisu suhtes, suundusime Tallinna hotelli või ta on, ma ei tea, mis ta nimi on, hotell Mercury värk ja siis ma küsisin Liisi käest, et mis sa tahad, et kohvi ja liidetud, et et kuule, ma no võta munaks long drink. Ja vot ma ei ole Eestigi robotit aintes long drink job, et seetõttu ma ikkagi jään selle juurde. Selliseid asju on päris inimene, kes joob hommikul 11 hea meelega. Ei aitäh, Laura kõrvits. Tussu, sõda. Liis on, inimesed räägivad sinu kohta, et sa aeg-ajalt kostub väga lahedalt anekdoot rääkida. Viimane selline kõige kõvem pauk on, mille sinult kuulamata jätmine oleks ilmselge viga, seekord. Tead, ma olen nii kehv nende meelespidaja, aga üks, üks, üks, mul jäi küll. Ütle mulle enne, kas sa tead mõnda Pärnu õlu. Pull, kääbus, okei, istuvad siis lõunasöögilauas, Pärnu õlu, direktor, Tartul direktor ja siis Saku õlu, direktor Pärnu õlu, direktor ütleb, et üks Puls, palun. Tartul direktor ütleb, et paluks, eks sale kokk. Saku, Saku õlu, direktor mõtleb, ütleb, et kuulge, aga tooge mulle üks piim. Teised mehed ütlevad, et Ta on piima. Ei, no ma mõtlesin, et nagu õlut ei võta, ma käin, võttas. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Päris hea ja päris koolis asja, tal on suured ajud. Midagi tavaline inimene lihtsalt ei meeldi. Ma ei tea teda. Ma ei tea, mingi beiban lihtsalt. Ma ei tea, ta käib igal pool, aga tegelikult see on tore, kui ta käib igal pool, aga, aga ei, taha-le. Vägev tüdruk. Meeldib mulle ei meeldinud eriti. Ma ei tea, ma ei ole midagi positiivset, eriti nagu kurnatus. Eriti ei meeldi, sest et no kui loll blondiin siis tema, võib-olla neil rendi mulle nii trassil. Talongi Uldik. Ilusti lükk, hästi laule iganes. Trükkan, tare. No ma ei tea, mis temast arvata. Kõik ütlevad, et ta on loll blondiin, aga. Ma ei oska öelda, kas see võib tegelikult olla, sellest kerkis avalikkuse tähelepanu keskpunkti nii kiiresti, et võib-olla ta nüüd üritabki selle blon enda ennast näidata, blondiiniga püsida kogu aeg avalikkuses. Mingi mõttetu inimene. Mul tuli praegu meelde, et Liis Lass on vist mingisugune blondiin, eks teen mingeid ilma, eks ole, jõle ja arvab, et, et siis kui te pilveks, siis mingi kuulus. Kuule, ma ei tea, äkki keegi ilma tädi digiilmaolud, võib-olla kuulsad mingisugused kroonikad kangelased olema, võib-olla see mees, kes on ETV-s teeb, eks ole seal ilmadel, see on ka, võib-olla peaks olema igas Kroonikas sees rääkima kellega ta kurat magab, eks ole, kellega ta, mis ta teeb seal, keda see huvitab? Liis Lass on minu jaoks meie tore ilmatüdruk. Tore just selles mõttes, et kuigi tal peas eriti midagi ei ole, on tal väga hea maitse riiete suhtes. Kui ta oma blondi juuksevärviga on üritanud varjata viimasedki mõttevälgatust, mis võiks tal tekkida, siis endale edukalt õnnestunud. Eriti meeldis mulle eelmise aasta lõpul saates antud vastus küsimusele, kuidas te ise ilmaennustajate vastuseks andis ta vastavalt inimesele, kui inimene mulle meeldib, ennustan ma head ilma või mitte siis halba. Mul on hea meel, et piiga, kes ennast karjääriredelil ülesanne maganud nii hästi inimeste tundeks peab. Liis Lass, Liis Lass käib Elmar Liitmaaga vist siis juttude järgi mingid promovad, mingit uut saate seriaali siis ilmatüdruk siis mis ta veel on? Laiad puusad, väike rind. Blondiin iga nädalakroonikas. Üritab olla tähelepanu keskmes aitäh. Iial mandoliinid läe meelest iial mandoliinid meeles. Superstaar sammast. Ma ei oska sulle kohe öelda, minu arust oli päris hea, võib-olla oli natukene võib-olla natukene puine või või tekkis selline, aga ei ei, ma usun, et pihkele Heidi neile meeldib, ma arvan ja ja küllap annab, tõuseb ülekuulamine.