Tere kuulama algavas saates räägime Hollandi festivalimuljeid nüüdismuusika asjade korraldusest selles rikas ja edukas riigis ja mõnedest moodsa muusikateatrietendustest selle festivali programmis. Stuudios on Eesti kontserdi produtsent Madis Kolk, kes oli festivali kutsutud külaline ja klassikaraadio poolt Tiia Teder. Mina viibisin Amsterdamis juunikuus, samuti seoses tööga rahvusvahelise heliloojate Rastramise riis ja õhtuti siis festivali üritustel. Saates ei tulegi juttu Hollandi raadiost, mis tegutseb nüüdismuusika vallas väga võimsalt ja annab välja huvitava muusikaga plaate, mida saates mängime. Musitseerivad Hollandi puhkpilliansambel Klaadid, kahest kontserdist, milleeniumi kontsert ja väsinud oili projekt Andrese kriinlain ja veel musitseerib Trio toorja. Saate lõpus on katkendid kloori Vie ooperist Marco Polo, millesse on saates juttu head kuulamist. Eesti kontserdil on koostöö mitmete teiste festivali korraldajatega, millesse festivali korraldajate koostöö üldse seisneb. No koostööd on väga mitmepalgelised ning need võivad olla festivali korraldajatega. Akust võib idaneda ka väljaspool festivale, igasugu projekte ja ettevõtmisi ja need on institutsiooniliselt koostööd ühenduste ja organisatsioonidega, kust võivad tulla väljundit festivalidest. Kes on meie püsivamad, ametlikud organisatsioonid, kus me liikmed oleme, on International Society for DPF loominguga Haats mille keskus on New Yorgis, aga mis on ülemaailmne muusika, mänedžeride ühendus, kus seal liikmeks kontserdisaalide, festivalide, orkestrite ansamblite juht vist rohkem kui 50-lt maalt, viimati, kui New Yorgis detsembris oli nende juubelikokkutulek, siis oli seal 600 delegaati üle maailma kokku tulnud ka Aasiast ja Austraaliast ja Lõuna-Ameerikast. See üks siis. Ma olen suure huviga kaasa löönud ja olen ka juhatuse liige, on European konverents. Matherzovniumioosik, Euroopa uue maasikakorraldajate ühing, kuhu kuulub 70 või 80, enamasti väiksemat festivali ansamblit, kuigi selle liikmed Euroopa kõige etableerunud mitmed festivalid nagu Hathers, filt või Ultima või Varssavi sügis. Ja siis on, institutsioon on veel mitmesuguseid nagu Peeter Vähi, tal on väga laialdane oriendi ja maalima muusikaalane võrgustik, kus ta tegema on või näiteks kuhu ma ise nüüd paari päeva pärast lähen järjekordsele koosolekule Budapesti Sorose võrgustiku aasta aega tegutsenud kultuurialakomitee, kust jooksevad läbi shorase tegevuse alla kuuluva 31 või 32 maa kultuuriprojektid kõikidelt aladelt siis on püsi partnerit nagu rootsi risk konserter, kes on üks, mitte väga paljusid teine pool olevaid Eesti kontserdi analooge muidugi rahaliselt või nende tegevuse võimsusel palju suuremal skaalal või nüüd viimastel aastatel on väga head sidemed tekkinud analoogilise asutuse norra risk kontserte neega. Läti ja Leedu riiklikud kontserdiorganisatsioonid. Hollandis on läbirääkimistes Euroopa Liidu võtava toetusega projekt hollandi, saksa, eesti ja hispaania live-elektroonika ka osalusega uue muusikaprojektide vahetamine. Ja siis on kommertsagentuure tegelikult üht või teist on toimunud, nendest võiks öelda enamikuga aga viimasel ajal näiteks üheks püsivamaks tõusnud. See on tegelikult niisugune kaksikagentuur. Ulrich Schmidt, Saksamaale alluva keskusega Hannoveris Von mahlzemi agentuur Londonis. Jah, nagu peegolekute ande partnerid omavahel. Nende kaudu on tulnud õige mitmed külalisorkestrid Eestisse ja, ja praegu nad püüavad tegeleda ja uurida ka erzoga ERSO võimalusi Euroopas ringi liikuda. Nii et neid kontakte ja partnerid on kümneid ja kümneid. Ja siis vahetate projekte, pakute omalt poolt eestlasi välja ja uurite, mida nagu tuua siia? Me püüame seda teha, kuigi arusaadav on see, et rohkem raha, selle käes on ka jämedam ots. Nemad on suutelised esinejad teleleidma palju suuremaid rahalisi toetusi kui meie siit, kuigi meiegi leiame ja kultuuriministeeriumil on mingid sellealased rahad ja kultuurkapital, kui vähegi saab, toetab ja Helme agentuuridele. Sest et Londonis ja New Yorgis tegelevad need suured organiseerimishaid nii-öelda nad on endale kokku korjanud väga suure valikuga ja maailma nimekamad ja juhtinud või edukamaks ennast suutnud võidelda esinejad. Seetõttu on loomulik, et meie see huvi, temperatuur või kraad nende vastu on suurem. Meie esinejad on, enamik ei ole samaväärselt suutnud maailmas läbi lüüa üheks heaks näiteks mida, mida nime aura tähendab, kui Olari Elts Sibeliuse konkursi võitis, siis kõik needsamad nimetatud agentuurid tiirlesid ümber Dima laevani tiirlevad, püüdes teda oma esinejate nimekirja meelitada ka neil muidugi need, kes on samal kombel on suuri konkursse võitnud või ennast sensatsiooniliselt rahvusvaheliselt nähtavaks teinud, on need on neil ammu oma hõlma all ja neid siis pakuvad ja no muidugi saavad ka mingit profiiti, aga noh, samal ajal ilma nende vahendamisete kogu see süsteem ei toimi. Sa oled nädal aega Amsterdamis ja vaevalt et sa läksid sinna need ainult Hollandi festivali etendusi vaatama. Jah, kuigi see oli asja esmane silt hollandlased kutsusid, neil on ulatuslikud summad pidevalt ette nähtud organisatsioonidele kutsuda külalisi Hollandi muusikakultuuriüritustega tutvuma, nii nagu praegu meil üks esimesi samme on, eks ole, see kultuurkapitali väliskriitiku kutsumise stipendium võis olla ja mis on eksole, kõikide kunstialade peale kokku vist aastaseks või kaks kriitikut. Näiteks aastavahetusel sattusin juhuslikult kokku Christian närviga, kes oli Hollandi uue muusikaga päevade külaline, kuhu oli kutsutud vist paarkümmend uue muusikategelast korraldajat ja ansamblijuhti dirigenti üle maailma. Ameerikast Jaapanini ainult küll selleks et käia Hollandi muusika kontserditel, kusjuures neile paarikümnele kutsutule oli siis kinni makstud või tagatud suurepärane hotell kesklinnas. Rikkalik ülalpidamine, taskuraha nii välja ja ei toimi ainult muusika alal, nii et ma kujutan ette, nende külalisprogrammi rahalised summad võimaldavad kutsuda võib-olla ikka paarsada inimest aastas täieliku rahalise tagatisega pikemaks ajaks käima kas siis Hollandi näitustel või teatrites või kontserdisaalides. Nüüd kui ma olin Hollandi festivali nii-öelda juures ja selle juurde kutsutud, siis vist niisugust ulatuslikku peole kutsutud vaid selleks otseseks kutsujaks oli ammune partner, keda ennegi nimetasin Gaudeamuse fond, kes siis jällegi sellest riiklikust programmist selleks toetust sai. Nägin kuus või seitse kontserti ja muusikateatrietendust ja samal ajal sain käia õige mitmes Hollandi sealses muusikaasutuses kohtuda mänedžeritööga. Kõige rohkem aega veetsin, neil on mitu uue muusika riigi ja linna toel suurt organisatsiooni. Üks on nimetatud Gaudeamus, mis tegeleb ennekõike maailma uue muusika tutvustamisega Hollandisse mis alustas kui fond. Ma ei tea, kas 30 40 aastat pärast sõda erainitsiatiivil, mis on ennast tõestanud ja nüüd on piisavalt või nii meie silmadega vaadates võimsalt üleval veetud riigi linna toetustega oma keskuse ja raamatukoguga, kus tudengid saavad käia kogu Hollandist infot saamas. Ja siis on doneemus, mis on nende oma uue muusikakirjastus ja infokeskus. Nii et alga muusikainfokeskuste rahvusvahelises võrgus üks nähtav, nähtav tegija. Ja siis on veel Hollandi vist. Mäletan täpselt nime Hollandi muusika infokeskkonna, mis on suuresti keskendunud populaarmuusikale, aga mitte ainult mille, kus on hiigelsuur arhiiv ja raamatukogu Utrechtis ning too asutus ning doneemas äsja on ühinenud ja nende ühine nimi on need Holland Music Group. Eelnevat direktorid on nüüd selle uue asutuse kaks võrdset direktorit ning sellest doneemuses, kus on suurim Hollandi kaasaegse muusikaraamatukogu. Seal veetsin paar päeva hommikust õhtuni, kus abivalmilt tassiti mulle kohale ja vaatasin ära, kuna viimasel ajal on mind nii ennast kui ka nüüdifestivalile mõeldes huvitanud väga meie päevadele kirjutatud muusika, teater, kammerooperid, eksperimentaalsed, muusika, etendused, siis neid vaatasin ära paarkümmend, kõik, mis viimasel aastakümnel neil tehtud on ja on väga huvitavad teoseid nagu 1000 Leiovi antiigone näiteks, mida oleks täitsa tore võib-olla siin teha. Ja muidugi Luiandrisseni need suured muusikateatritööd osa, millest meilgi siin lugeda olnud, Harry Liiv rannale oli suur artikkel Ekspressis ja vist mujalgi sellest kirjutati, mis on tõepoolest ikka nii vinge kui vänge, üks võimas tükk, üks varasem suur sisuliselt ooper, tee mateeria, mateeria vist on, eks ole, eestikeelne tõlge. Et need on jah, kolossaalsed teosed, milleks meil vist ei ole võimalust, kuna nad on niivõrd seotud teatraalsuse visuaalse küljetegijatega varasem mateeria Bob Wilsoniga ja roosa krinoweiga nagu ka tema sai äsja välja tulnud raadingdu Vermeer mis tuli esiettekandele aastavahetusel ja läheb vist nüüd sügisel Lincolni keskusse ja maailmaturneele. Hollandis tundub jätkuvat raha nüüdismuusika edendamiseks nagu igatpidi ei tea, miks see seal nii oluline. Üks. Video, mida doneemases vaatasin, oli telesaade paar aastat tagasi tehtud. See oli Hollandi kõikvõimalikest muusika ansamblites. Saate pealkiri oli vist vabaduseala ja seal rääkisid Hollandi nii vana ennekõike vana ja uue muusika ansamblite juhid, kes on kõik ju maailmakuulsat. On nad Askoja Schönbergi on juu ansambel, neil on kolm niisugust suurt sisuliselt riikliku või pidevalt ülal peetud meie nüüd ansambli taolist uue muusika ansamblit või siis uskumatu rikkus, mis neil on vanamuusika lal, don koopmani ja prügen tegeleb seal palju ja Leonhard ja kes nad seal kõik on tegelikult, kui nii võtta, siis on nii uue muusika edendamise alal kui ka vanamuusika edendamise alal Holland on maailma peaaegu et üks juhtmaa koos ja ta on olnud näita sellepärast et selles mõttes ma arvan, et eestlasele ja eesti muusikakultuuri ikka võrreldes on küllalt sama suundanud selle sellepärast, et missa Meie ju tegelikult need tugevused olid just needsamad mõlemad suunad, et meil võis, aga oli ikka tohutu huvi tegeleda nii vana kui uue muusikaga, mis kõik on olnud üldse uuenduste ja uute lähenemiste alternatiivsest toomine muusikakultuuri. Nii et see on osad nagu vaimule saad ja teised ka muidugi ka võimalus selleks sellega tegelemiseks ja Hollandi riik ja omavalitsused mõtlesin seda muidugi tohutult toetanud. Praegusel hetkel on Hollandi kultuurielus suur kihin. Kahin sellepärast, et paar kuud tagasi tuli muidugi häda ei. Hollandi teatriinstituut, mis on palju rahvusvahelisi projekte ja seminare ja ja uuenduskonverentse teinud ka ida poole, on suures hädas, sellepärast et nende häda ja oli, et meid tahetakse kinni panna või meie tegevust lõpetada. Amsterdamis olles kuulsin ka, mis selle taga on, et tegu on nende iga nelja taastat haka tehtava, põhjalikku, kõigi kogu kultuurisüsteemi toetuste ülevaatusega, kus ma saan aru, et võib-olla 100 või 150 valitud eksperti teevad inventuuri kogu hollandi kultuurielus ning vaadatakse, et võib-olla on ükskõik, kui genekas või nimekas tegija, sa oled, aga võid olla seal mingil määral maha käinud ja peaksid tegema, keegi ei pane sind kinni, aga sinu toetusest osa võetakse, antakse kellelgil uue uuemale, kes on ennast viimasel ennast paremini tõestanud. Ning need minu kõige suuremat tuttavaid partnerite kaudu homose fond. Nende juht ütles, et noh, me meil praegu paistab, ütleks inventuuri ka õnnelikult. On veel omaette jutt, millele me peame korraks peatuma, me nende, see fantastiline muusikamaja, mis kahe aasta pärast valmib, et neil on hästi, aga ikkagi saab selle korraga nagu ohkad õnnelikult, et seal möödas, aga hakkad juba mõtlema järgmise peale, sellepärast et selleks valmistatakse, avastatakse, siis on poliitiline olukord muutunud peaminister ja nende huvid, et võib-olla vaadatakse teisend, vaevalt, et see hoiab neid kogu aeg liikvel ja teistpidi hoiab konkurentsi kogu aeg elavalt ka. Aga jah, rahast, et ega omal kombel me siin oma väikest testitki ju imetleme ja oleme uhked, et noh, ikkagi väga vähe rahvast ja provints, aga et kultuurielu on siin rikas ja pärimust on ja on palju, millega olla uhke naabrites ilma ees siis hollandlased, kes Euroopa või maailma lõikes on mingis mõttes samasugune pisikene maa siis neil on nii ajalugu kui olevik on imetlusväärselt, sellepärast et nad on ju olnud ka maailmas mingi aeg, kus nad olid ka Inglismaast ja Hispaaniast peaaegu ees, kui koloniaalimpeerium. Ma mingi aeg oli maailma tugevam laevastik, kõik see tulpidebuum ja intensiiv majandus- ja uusimate tehnoloogiate rakendamine juba kesk- või renessansi ajal ning sellega kaasas käinud kunstide enne maa enneolematu õitseng, noh kogu see hollandi maalikunst, mille väga vägev näitas joogoldne Jon praegu vist seal rahvusmuuseumis üleval tähendab seda, et kuivõrd käsikäes käivad majanduse, kaubanduse õitsengu ning kaunid kunstid ega siis, kui kuldsel ajastul oli kümnete kaupa oni Vermeer Troigeleid, siis ei olnud ainult sellepärast, et seal oleks talendid olnud rohkem koondunud kui teistes maades, aga seal olid võimalused ja pinnas ja huvilised ja tellijad kogu sellele mitmekesisusele. Ja midagi sellest praegu jäänud alles lõppude lõpuks kuskil vilksatas ajalehtedes fakt, et vist Hollandi rahvustulu on umbes võrdeline kogu praeguse Venemaa rahvas Tõnuga, eks ole, kui võtta seda paarikümnekordset rahvastiku vahet ja ilma, et seal mingeid erilisi maavarasid oleks, aga momendil transiidi kasutamine ja ma arvan, väga nutikad ja avatud inimesed on, et mulle endale on kogu aeg võrdluseks olnud, mida Eestigi võiks olla ja natuke ka on, kui ta vähegi tahab. Ja üheks nii positiivselt, kadedaks tegevaks kui ka imetatavaks näiteks on, mida nüüd kuulsingi seal olles esimest korda, et on muusikaorganisatsioonide just ennekõike uue muusikaorganisatsioonid, mis näitab, milline tõepoolest uue muusika kultus ja, ja valitsus seal on, on juba neli-viis aastat kuulda olnud, et uue muusikaorganisatsioonid saavad endale Lääne gaasivabriku, mis ta meister kasvab, riik, mis on hästi kesklinnas või küllaltki kesklinnas hiigelsuur vanade tühjade tehasehoonete ala, kus on läbi aastate olnud ka näiteks Holland festivalil selsamal Holland festivalil on olnud selliseid pool vabaõhuja ebatavalise koha teatri- ja muusikateatrietendusi ja oli nüüdki, et nad saavad väga võimsa summa, võimas ja organisatsioonidelt, et sinna teha uus ühiskodu, kus oleks kontserdisaalid ja raamatukogud ja laialdaselt kontserti, kontoriruumi ja kõik niisuguses otsese inspireerivad keskkonnas, ma arvan, üsna samasugune projekt, nagu on mõeldud meie tselluloosivabriku vabriku projekt, noh mis võib-olla siis samadele röötmetel ka kunagi teoks saab. Ja siis vahepeal oli nagu kuulda, et et see ikka ei õnnestu või et see ei lähe läbi. Ja nüüd on nad tõepoolest saanud nii summad kui asi on otsustatud ja vist praegu on juba Tiia, sina nägid, et seal midagi juba kopp maasse löödud või kraanat, aga et täisehitus pidi sügisel lahti minema, kahe aasta pärast on neil valmis peaaegu et umbes nüüd ise enne naljatades ütleme, et noh, see on nagu Sydney ooperi, mis on? Ma saan aru tühjal maanil all keset merd või keset lahte on ehitatakse igavene vägev kultuurikeskus uue muusikaorganisatsioonidele, kuhu seesama doneemusi kaudaamus üks, mis on omaette sõltumatu, tore, väikese kontserdisaaliga uue muusika pidev koduais, Preikeri kontserdisaal ja keskus. See läheb sinna ja viskama võib-olla festivalide ansamblite kodusid, ma täpselt ei teagi. Ja kokku selle maksumus oli 40, oli kuldades niisugune summa, et kui me selle Eesti kroonideks ümber arvutasin, see oli midagi pool miljardit Eesti krooni, mis põhiliselt amsterdami linna poolt. Mis festival, see Hollandi festival andmete kannab niimoodi riigi nime kohe? Jälgides rahvusvahelist kultuuriajakirjandust või üldse kirjeldusi, mida tehakse, mis juhtub, või jälgides, et kus need kõige nimekamad või huvipakkuvamad interpreedid ringi liiguvad ja esinevad ja mis kavasid teevad, siis on Holland festival on kahtlemata pidevalt. Ma arvan, aastakümneid olnud üks euro, papa silmapaistvamaid ja omanäolisemaid suuri kultuuriüritusi, kus on kõik postid koos, mis on mingis lõikes võib olla küllalt sarnane Helsingi Juhla vihikutega. Selle vahega võib olla, et kui nüüd vaadata paari viimaste aastat, kas ma olen programmi rohkem jälginud, et neil ei ole sellevõrra otsest klassikalist muusikat sümfooniakontserte või siis on nad mingi teatraalse või krossovery või elektroonilise või mingi sümbioosi või ess energeetikaga. Aga roomikutega on võib-olla see sarnane, et on laialdaselt kunst kogu kõrge madalas vala klassikalise akadeemilise ühelt poolt ja kuni populaarkunsti, nagu on jumala pikuteline telgikontserdid natuke minu meelest samasugune on ka Hollandi festival, kus on tahetud teha kunstide omamoodi nagu karneval kus on värsket ja uut suundadega ja huvipakkuvamad ja samal ajal muidugi püütakse tuua maailmanimesid ja, ja silmapaistvamaid tegijaid igalt poolt, kui ta selles mõttes alternatiivne ei ole, et ma seekord ei hakanud uurima eelarve kohta, aga näha on, et ega neil puudust just ei ole või et. Ma lugesin kuskilt, et see oli 57., mis tähendab, et tal on väga pikk ajalugu, ega sa ei tea, kas ta on ka kuidagi arenenud või muutnud oma formaati oluliselt? Tahtsin isegi uurida, aga, aga kuidagi on. Me mõlemad märkasime, et neil pressikeskus ja üldse isegi inglisekeelsete materjalide olemasolu või ei ole siin on nähtaval või selle eest hoolitsetud, mis on omamoodi okei, sellepärast et on aru saada, et nad mõtlevad ja töötavad ennekõike oma publikule. Aga linnas oled jalgpallifännid ja rahvast oli väga palju, kes tegelikult oleks seda saanud. Ja mina jälle mõtlesin väga heldimusega näiteks Jazzkaare festivali peale, kus ajakirjanik on väga teretulnud ja talle ei anta ainult trükitud plakatit, eks ole, vaid tõesti otsitakse välja. Ja kes sedagi teab, võib-olla võib-olla on asi selles, et siin, Eestis või Põhjamaades lõppude lõpuks no ütleme noh, samamoodi on ajakirjanikele väga hoolega ettevalmistatud infovõimalusi ka, kui midagi toimub Helsingis või Stockholmis, aga kõik me oleme natukene ääremail. Amsterdam on väga keskel. Ma kujutan ette, et nii Londonis, Pariisis võib see tavapärasem olla, et neil nii tingimata ei ole vaja ennast igas suunas ja teistesse maadesse tõestada, et mis nad teevad, et need teised ma olen niikuinii vaatavad nende poole ja neil on kõige tähtsam on see, et on vaja omaenda ärahellitatud publiku tähelepanu võita. Oletatakse, et see võis olla põhjus ka seal selles. Mida sa seal gaasivabrikus käisid vaatamas? Seal nägin kahte õhtut kahte asja, üks oli Berliini tantsuteater Saša voolt valts, keda ja on võrreldud ja tõepoolest ta oma laadilt midagi ühist piina Boschiga edendas laseme-le, mis jällegi inglisekeelse materjale kätte ei saanudki, aga mu arusaamise järgi on noh, see oli nimetatud, et seal on kasutatud või vaimumudeliks, seejuures on olnud üks Susan Sontag it. Aga eks ta oli niisugune vaba fantaasia ja võiks öelda vist, et vene külaelu teemadel ja osal osalejal näitlejad, tantsijad olid venelased ja ka venekeelset teksti seal räägiti ja hüüti sinuga räägid, sain aru, et sinu ritta see kostis minu ritta tahapoole see eriti kostnud, mis oli suuline, vägivaldne, väga maalähedane, lõppude lõpuks koormate kaupa mulda oli sinna suurde tühje tühja tehase saali kokku veetnud ja solgioja jooksis sealt keskeltläbi saab õhku ja kuidagi sõnnikut seal vist ei olnud, aga see paistis nagu oleks olnud. See oli jõhker ja aus ja Kätu karmi julm külaelu muidugi igasuguste tsitaatide ja irooniaga. Ma arvan nii, tänapäeva kuidas sulle mulje jättis? Mina sain internetis ligi inglisekeelsele materjalile, muide, seal ei olnud peale Zaza Voltzi pika eluloo palju midagi öeldud, et kuigi mainitud kosmonaute mingisugust alleed. Aga mina istusin jah eespool ja seal võis lausa poriga pihta saada ja mida sa sellest nagu positiivselt nägid, sest mulle tundus see ikka päris talumatult vastik etendus. No, ega kui vaatame, kuivõrd on kaasaegne populaarne populistlik tele- ja filmikunst ja massikultuur aga ka väärtkultuur nii praegu kui läbi aegade kriminaalsetessešeedega ja vägivallaga olnud läbipõimunud ja see on olnud üks nii huvi mootor kui ka üks suurimaid Nendest heide magneteid noh, kasvõi kõige olemuslikum asjade juurde lõbuks vaadata, kui suur osa Dostojevski loomingus on tegelikult võiks öelda kriminaalromaanid ja kes ma ise olen platonovi fänn olnud palju aastat siis minu jaoks just Vene Venemaal ja vene lähiajal loo maaelus olnud kõige sügavamale ulatuvat ahistust ning inimsuhete umbsõlmi ja sisse programmeeritud lahendamatut, vihkamise ja armastuse mitt, milles platonov, venev veneliku absurdse sega, ületamatu meister on minu jaoks, see on võrdlus, mispärast see etendus ma nautisin sellest ikka väga paljud ja jah, lõputu allmaailma kujutamine kunstis. Ju see üks vajalik mõtlemise inspiratsiooni on ja ma arvan, sellisena minu jaoks küll see etendas töötas hästi, oli mõjus ja kui me kujutame ette, et kui ega Stravinski püha kevad, kui ta diagi levi trupiga esiettekandele Pariisist tuli, no küllap see võis ikka üsna nõutuks tulla, kuigi seal need küla inimeste räbalates riided või kased olid stiliseeritud ja väga esteetiliste materjalidega, võib-olla teostate tagasi võis ikkagi olla ka ja noh, muusika võib olla ennekõike väga, lubamatult jõhker ja arusaamatu, aga miski värske ja tugev vahend, et järgi mõelda või avab, avab mingeid vaateid, inimene, see umbes tund. See vene eksootika võiks olla eurooplastele praegu veel huvitav ja huvitav, mis pilguga seda venelased vaatavad, seda etendust. Ja see on päris huvitav kujutleda, et kuidas seda vaataks, inimesed, kes ise selle keskel oma elu on. Vaata, see on neid pannud mööda saatma. Ma arvan, et kas meelega või tahtmata etendusi tehakse ikka adressaadile ja mingis mõttes ka iseenesele ja see on Berliini intellektile tavaline orjaintellektuaalid tehtud tükk ma armun mingis mõttes omasugustele läänelikele, intellektuaalidele, ma arvan, et nad on nii palju kogenud ja nii palju igasuguseid otsinguid ja erinevaid kunsti on nendeni toodud, et nende peale vähema Pedama oli ka ja vähema kareduse ja agressiivsuse ka asjad lihtsalt ei mõju. Lase vabriku, mille seal meeldis. Väga meeldis ning mõlgutas. Ma lähen mõtteid, et no kas see asi, millega ise tegelen, nüüdifestival, mis on viimased paar korda, on kõige rohkem kontserte andnud Estonia kontserdisaali, ütleme küll, võib-olla saali keskele toodud ja välja valgustatud, aga midagi pole teha. Noh, tuli mul kindel veendumus, et nii edasi teha ei tasu, sellepärast et ilmaasjata need black box teatrit Rotermanni soolalaos, mis on ka muidugi natukene võib-olla liiga läikiv, liiga hästi korda tehtud. Ja mispärast ma arvan, Kaljuste läks tegema Mozartit sinna paberivabrikusse või et keskkond, kui ta on kõigi oma roostetanud torude ja paljaste tellisseinad ega, ja töötab teistmoodi. Kogu kogu see kaunis orhideede kunst on selle uuendusliku hoiakuga. Töötab seal palju paremini ja midagi ei ole teha, et seda seda suhet ei murra. Ja see selles mõttes see gaasivabrik on suurepärane või täpselt leitud ja ajastatud paik. Sa käisid vaatamas ka ooperit seal ühes gaasivabriku katla maadi majas, mis oli tõesti meenutas suurt kast rullit. Mõned aastad tagasi või kui ma olin esimest korda Tahkuna tuletornis, selle esimene korrus on natuke samamoodi ruum, ta on ümmargune, noh, ta on selgelt tööstuslik, tan kuidagi metafüüsiline ta kiiriko Arne või mõne renessansskunstniku virtuaalseid, sellepärast selgelt välja mõeldud ehitisi meenutav seal Tahkuna tuletornis. Jah, suurepäraselt, mõtlesin, et küll see oleks tore paik, mingit niisugust muusikateatri etendust teha ja, ja Tallinnas on ju tegelikult võiks öelda maailmaklassi koht niisuguste igasuguste huvitavate muusika pediaatri projektide tegemiseks, mida ma olen kunagi ise avastanud meie, mille kohta ma olen kuulnud ülivõrdes vaimustust nii Peeter Jalakas ja kui kui nii mõnegi teise käest, kes on ise kõik samuti avastanud, nimelt vesilennukiangaarid, mis on kopli poolsaarel, mis on eksole teatavasti sajandi alguses dist ühed maailma kõige esimest, kui mitte üldse kõige esimesed, pingestatud koorik, betooni ehitised, need kolm niisugust kuplit, mis sadamasse sisse või välja sõites silma alla jäävad, nüüd on kui sisse minna, siiski kontserte mõõtmetega tühjad kolm kõrvuti olevat kuplit, mille all on nõnda, et kui tuult ei ole, siis kui veetilk kuskil nurgas kukub, siis kogu selles kuplis aeglaselt segaja viib nagu ringid vee peal peaaegu et silmaga või käega võid katsuda, kuidas õhk liigub, kuidas heli levib. Ja nüüd on vist asi ikkagi nii kaugel, seal on ka mingid nagu, nagu ikka meil kahjuks küll need õnnetumad vormi või uue aja tekitamise küljed on olnud, et kuidagi teda Sakerdusega, mis erastati ja nüüd on seal paragrahve idees, et mingi vist kunagi sõjaväega seotud aktsiaselts istub, seal sees, ei taha välja minna, linnalase mõistetud Daile ei suudeta viia. Kahtlaselt muidugi igasuguste tihtipeale seal igasuguste taga on aga asja resümee, Line on see, et nüüd ta vist ikka lagunema nii kaugele ja et kuigi see oleks tõeline Sydney ooperiteatripaik mere ääres ja kui palju sinna soovijaid oleks olnud. Nüüd aeg varsti lihtsalt variseb kokku ja selle taastamine läheks kallimaks kui uue Sydney ooperiteatri ehitamine ja nüüd on see hukule määratud, aga et see on nagu meie šansse olnud midagi samasugust teha. Jah, see on see Hollandi ja meie paratamatu jaga saatuste vahet või võimalust, et nemad on vabrikuhoonetekompleksi, on selle võrra kanali ääres korras hoidnud arendanud, et see on ka vist nende diskodereeride paik ja seal on paar toredat klubi või sellist intelligentide vaimuinimeste kokkusaamise, ruumi paari. Ja, ja seal on ma küllap seal on ka ateljeed ja stuudiod ja seal saab teha, võiks öelda grandioossed etendusi. Pariisis surnud noored, surnud Kanada helilooja Claude Viviee ooperi Tip tühan, Marco Polo, Marco Polo unelmad on, eks ole vist täisnimi. Selle esimest ja oma koosseisult mõõtmetelt väiksemat osa nägime vist eri päevadel Me mõlemad kopernikus nimeks Natali, kuuldavasti väiksema mõõtmelisem kui teine osa Marco Polo ise. Seal oli võib-olla tosin pillimängijat ja viis kuus lauljat. Aga mängupaik ja keskkond. Vaatepilt oli väga suurejooneline, sellepärast et seal, mispärast mul kohe ka meie need vägevad vesilennukiangaarid meelde tulid, ta on umbes sama suur, tohutu suur ringhoone või kuppel või jah, gigantne kastrul kuhu olid sisseehitatud, et mängupaik on mingil määral piirata monomentaalse ulatusega vägevad telling ringmüür nagu teatrilavaareeni ümbritsev läbipaistva kilega kaetud, nii et seda valgustada ja samal ajal ka seda üldist tohutut ruumi oli pidevalt sealjuures ja aimatav. Sellest oli tehtud väga tore, stiilne absordistlik või sürrini ulatu etendus, kus nii lauljad kui muusikud olid valgetes geomeetrilistes või irw Ireaalsetes kostüümides ka lava maastik oli valged kastid ja torud ja riidekuhjad, kuhu nad siis aeg-ajalt sisse sulasid ja aeg-ajalt sealt jälle välja ilmusid. Kõik see ilma teksti jälgimata või sellega tutvamata ja ma sain aru, et see oli vist roolist ka vaimuikoonide omavaheline peaaegu teispoolne vestlus teispoolsuses või olümpasel või kus iganes, kes seal olid. Lewis, Kärol ja Kopernik ja filosoofiamõtlejaid mitmest ajastust. Mozart ilmus vahepeal välja, kes ülima entusiasmiga ütles ringi ja tegid heinad sõrme jala hoolega. Aga muusika vahele. Ühtpidi ta oli nagu valgetes kitlites hullumaja. Ja lõppude lõpuks kõik võib olla trakteerita ühe hullumaja asunikena, kes ka ennast ju vähemaks võib-olla ei pea, kui needsamad nimed. Või oli ta siis jah, vaimude teispoolsus, aga kogu asjale andis audita värvingu muusika ise, mis oli minu jaoks Vivee Vivienne ei teadnud. See oli tõeline leid, võib olla lähedane prantsuse spektaralistlikule koolile, kelle vist Eestis kõige mõjuvam esitlus oli viimase nüüdi kursil kui ansambel eriti suur Chrysey teos, mis seal ette kanti, Viviee oma elu teise poole Pariisis ka veetis ja siiani õpilane Tali, eks ole. Estokaalseni väga tundlik ja hingav Suptiin segu tihtipeale, kasutades pillide ja häälte ühel joonel liikumist läbi isegi huvitavate ämbritega või tämbri muusikaga. Pluss koheselt arusaadav ta kuuldavasti eluaegne idamaade huvi, kuigi oli värvilisi plahvatavaid või purskelisi kohti ka, aga mõtlik meditatiivne alatoon jäi kogu aeg valdavaks, mis mulle nagu lääne, aga hästi meeldib, kui saan sama peenelt teostanud, nagu veel oli. Et külgetendused vastamise juures, millest kuulsin juba enne saades kokku seal instrumentaalosa kandvate uue muusika ansamblite Asko ansambel ja Schönbergi ansambel, neil on ühine mänedžer või direktor Villem heering. Ehk on võimalus aasta pärast järgmisel nöödil ühte neist ka siin näha. Siis ta ütles, et see produktsioon on olnud meie jaoks hullumeelselt raske, sellepärast et need tiptifoni kaks osa mõlemad tund või veidi üle pikale. Pillimehed teevad kõiki peast, sellepärast et kogu etenduse vältel nad on ka kaasa näitlejad, kostümeeritud tegelased. Nii et nad noh, pidevalt panid mängimas küllalt keerulist partituuri. Seal on palju kohti, kus on vajalike inimestega konsus dirigent, Rinberite leer. Teda võis näha küll monitoride lava igas küljes asja koos hoidmas, aga ikkagi saal on, pillimehed olid siis kassiljakile või tegid peaaegu vaatikat üksteise või lauljatega ja ja samal ajal oli see perfektne instrumentaalsete orkestraalsest küljest, et kujutan ette, et proovide ja kogu see töömaht, mis selles oli pandud mõtlesin jällegi, et olles paratamatult pragamas Matic enda tegevuselt, et selle etenduse kokkuviimine ja ka rahaline tagamine, et ainuüksi see etendus on, et vähemalt sama kallis, kui ma arvan meil nii mõnigi terve festival, et noh, mis on ka üks näide Hollandi festivali, ma arvan, võimaluste skaalat See oli tegelikult imetlusväärne, kuidas muusikud seal mängisid, käpuli liiva sees liikudes, kohutav nina pähe kleebitud mingi nokk ja seljas veel vaht. Mis oli Harry Sparneil, kes on hollandlaste väga tuntud ka solistina bassklarneti ja klarnetimängija ja meilgi siin käis esinemas koos ansambliga het trio neli või viis aastat. Lihtsalt etendasid veel, nägid, mis sul veel jäi nagu tähtsana meelde. Melkvegi nimelises keskuses oli päris tore elik troonikaga seotud reaalsete etenduste õhtu. Merkvega on üsna sarnane meie kraaniteatriga oma stiililt ja olekult. Suuremaili üheks teoseks oli üle tunni kestnud kontsert süür. Beethoveni kolmik kontserdiümbertöötlus kolmele esitajale, kelleks olid dirigent, tšellomängija ja elektrooniline nupukeeraja laval. Kolmikkontserdis endas on, eks ole. Viiul, klaver, tšello. See oli helilooja tikk, räimi kersi teos, kus oli ette valmistatud elektrooniliselt Beethoveni loo lint, nõnda dirigent, kellel olid randmete küljes juhtmed, et siis mingite sensorite jaoks saidi reageerides juhtida nii lindilt avaBeethoveni sümfoonilise muusika tempot, helitugevust dünaamikat kui ka korrata lõike suvaliselt. Nõnda et mõni mõni lõik kahe või nelja või kaheksataktiline lõik kõlas, võib olla kuus või kaheksa või 10 korda muutudes küllaltki sarnaseks Mikeline aimani või teiste praeguse aja minimalistidega, et ja siis sinna juurde oli võimalus mitmesuguseid kokku sobivaid motiive mängida. Chilistil. Selleks oli Francis Maria uity, kes on Amsterdamis elav ameeriklanna, rääkisime ka nimekasseeritust uue muusikamängija. Ja kokkuvõttes oli päris, kuidas tuttavast muusikast materjali on võimalik hoopis pahupidi keerata ja hoopis teistsuguse tulemuseni jõuda, kusjuures kõik oleks nagu. Aga tõsi on küll see, et kui seda oli 30 või 40 minutit kestnud igal juhul mingi poole või kolmveerand tunni peal nähes kõva pealt, et selle etenduse pikkus on vist 70 või 80 minutit, siis käes, et midagi uut ei tule, et siis ma läksin küll järgmist järgmist kontserdi poolt paari ära ootama. Nii et see oli võib-olla huvitav katsetus, aga enim päris pikalt ettekannet võib-olla ka välja ei kandnud. Samasugune tunni pikkune Forformas segandis küll ja selles oli. No see kaar ja vorm on ikka käegakatsutavalt publikule ette mängitud peakirjaga Alped ees, ma ei oska seda hääldada, see pidi olema kirjelduste järgi kuulsa toode, transi, jalgrattavõidusõidumägietappide segu, meie, Kirsipuu, noh, teatud nagu pillid kotti peab panema, olles enne seda või need eelnevad etapid tasasel maal võitnud, kus on vaja eriti aga see selleks treenitud mäe sõitev spetsialiste ilmselt siis kõige järsem ja halastamatult etapp ning seal jagati kõigile kuulajatele pähe panemiseks kollaseid, jalgratta või publikumi fännimütsid. Ning saalis oli ehitatud põrandast kuni kõrgele üles, lakke minema kaarega kitsas rööbas mille peal siis, kui teos peale hakkas, asus väntama ja oli aru saada, et proff elus jalgrattur, kes meeleheitlikult vaadates jõudis siis pidevalt mõne millimeetri võrra edasi ja siis umbes väntas kogu see tund aega selle etapi mäkketõusu läbi. Nõnda et noh, tema jaoks oli seepärast tõsine treening, higitilku lendas alla kuulajatelegi. Aga kuna kõik me olime üle külvatud lavalt tulevatest võrdlemisi kõrvu, lukustavatest, enamasti helilainetest sellepärast laval oli, nimetasid seda elektrooniliseks piikmänniks, kus olid mõned keelpillid ja puhkpillid, aga põhilised olid löökriistad ja pildid ja elektrooniliselt ilmselt ka oma ehitatud pillid. Seal näiteks oli hiigelsuur Termen Moksi taoline, umbes nagu muidugi tervena. Me oleme oksad nagu laualamp, kus vahel õhus siis sõbratakse käega juhitakse helivoogu, see nagu põrandalamp või veel suurem, kus siis sai palju suuremate žestidega õhus ringi veheldes. Ja samal ajal siis sul läbi vägeva võimetuse. Aga see oli, ta oli muusikaliselt vaheldusrikas ja põnev ja mõttega seal oli ka laulja või mootor. Niuke pooleldi melodraama seal elektron Inglise orkestri ees, kes virtuaalselt neljas, viies keeles prodeeris spordikommentaatoreid ja, ja, ja ka näitles ja tekitas jalgratturiga korra lae all üleval fotograafia, jalgratturi aeg klubis võrdlemisi määratava kokkupõrke või avarii. Ikka on tehtud spordi ja kunstide või muusikateemalisi kunstiteosed, mis mul tavaliselt eriti ei meeldi. Hoogne ja, ja värvikas ja samal ajal maitsekalt ja vaheldusrikkalt muusikaline külg sellele, et see oli kokku täiesti nauditav olema, nii et ma arvan näiteks nende festivali üks õnnelikumaid leida natuke samamoodi Jewel eriti suure menuga läinud täis saali hurraa-hüüetega püstitõusmisega läinud kontsert nende peamises suures kontserdisaalis. Kontserdipaus oli ansambel moderni Zappa kava, ansambel Pärn, kes on tegelikult ju ansambel interkontemparaani kõrval sajandi teise poole vast kõige tuntum etableerunud uue muusika ansambel Euroopas. Vaat kolm või neli aastat tagasi juba tegid sensatsiooni oma esimese sappa kavaga Jelossaak nimeks. Et see oli siis samades jälgedes, teine ansambli mänedžeri ka siin paar päeva tagasi telefonis rääkisin nimelt tänu köeti instituudid tänuväärsele algatusele ja noh, ega me siin oleme kogu aeg lootnud, nad siiakanti ka tulevad, on praegu üsna tõenäoline, et nad järgmisel sügisel tulevad müüdi festivalile. Siis ansambli direktor ütles sappa kava kohta, et et tegelikult see teine kava esimese pükse ja väga menuka kavaga võrreldes oli palju paremini teostatud ja loominguliselt õnnestunud ja meeldis mulle ka hästi. Sest sappa, kelle muusikat ma küll üsnagi põgusalt tean, aga kes üsna varsti mind on ära tüüdanud sellega. Ekstsentrilise peaaegu. Klounaadi minevat tema niisugust rõõmu, ekstaasi nagu tsirkusetrikke, vaid need natuke liiga tihti. Siis seekord oli suure kammerorkestrile tuba koosseisu instrumentaalne rikkus küll seal olid Simmleid ja kirjutas masinaid ja tohutul hulgal löökriistu. Väga head vokaalsolistid, üks neist, kes on väga omapärane ameerika löökpillimängija vokaalvirtuoos, David Moss. Ehk kunagi näete, te ka siin, see oli õhus, oli paar aastat tagasi, kui pidasime läbirääkimisi, et tuleks, aga siis nagu ikka tuli miski muu asi vahele või mingid muud variandid soodsamad. Et publik, publikul oli tore elamus ja inimesed jäid ukse taha. Samal ajal see oli mõtlemapanev näide, kuidas erinevaid muusikastiile võib, kui osavalt kokku panna on, see pilt võib äärmiselt ju olla, aga tulemus on kokkuvõttes inspireeriv või see on midagi uut. Sellised muljed nüüdismuusikaprojektidest Hollandist Hollandi festivalilt ja rääkis Madis Kolk ja kesist Tiia Teder musitseerisid Hollandi puhkpilli ansambel Trio toorja. Saate teises pooles olid katkendid Claude Rivee grandiaalsest ooperist Marco Polo mida esitasid ansamblid rändajatele juhatusel.