Tere, oleme ülekuulamine, ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee tänases üle kuulumises annab tunnistusi professor, kelle kunst on omal ajal vähemalt tagajalgadele KGB kohalikud hommikud pannud kiruma valvsa maitsega kodanikud ning äratanud huvi sadadel näitustel üle maailma. Tan arhitekt, kelle ruumitaju on pingul nagu pillikeel. Kas eesti kunst on omadega käpuli, kas Eesti avalik ruum meenutab taevast või põrgust? Seda näitab, tahan ülekuulamine. Ülekuulamine alustab ja täna on üle kuulatavaks Leonhard maak tervist teletõde olnud sellised sõnad kunsti kohta, kui ma õigesti selle konteksti välja lugesin, seda segaduste riiki valitseb aga meedia keda ei huvita tegelik elu, vaid selle pealispinnal värelev skandaal. Ja meie siis täna meediana püüame kuidagi seda virelevad skandaali otsida ja teie asi, härra Lapin on siis kasutada seda tundi nii efektiivselt kui võimalik. Nojah, ikka muidugi. Mis tundub? Kui ma esitan sellise hüpoteesi ja, ja püüan nii väita, et kunst anno toominiga 2007 ja kunstnikud sellel samal aastal ei oma Eesti vabariigis enam selge mitte krossi eest võimu, aga ei, omaga sellist jõudu, mida nad võib-olla veel kümmekond aastat või rohkem tagasi omasid. Eesti, Eesti nii-öelda kunst on surnud, seda sisuliselt väljaspool kunsti enda ringkonda ei eksisteeri. No ega kunstnik otseselt jää kunstnikut ka ise ei olegi ju seda võimu omanud tegelikult neile lihtsalt on antud võimukandjate poolt teinekord rohkem sõna haigus, teinekord vähem sõnaõigust, kui me läheme ajalukku tagasi, siis kahju kuulata, kuulsad suured kunstnikud tänapäevani välja, eks ole, need ju elasid ikkagi võimukandjate ja sponsorite toel ja mõnele anti siis väga-väga palju voli raha ja võimalusi ja, ja aegu ja kus ei ole seda üldse antud, eks ole. Aga te möönate, et praegu, sellel ajahetkel, kus me elame, on tegelikult kunstimaailmale Eestist trumm läinud ja see, mida me nii-öelda näeme, mille, milles me elame, on see hetk, kus lähevad ka tegelikult pulgad. Ja ütleme pärast seda laulvat revolutsiooni muidugi üldse Eestis nii-öelda intelligentsi osa on ju langenud ja otsuste tegemistel kahjuks väga tihti ei arvestada. Noh, mis siin rääkida lustist arhitektuuris linnaehituses on asi veel hullem selles mõttes, et et kunstis võib mingisuguse Theode. Ta unustatakse, objektid on väiksed sõnaga välja üksikud ja ja neid nagu te teate, monumente on pandud püsti ja maha võetud. Aga Me ikkagi ehitame linnaruumi vastu, ütleme, asjatundjate tahtmist ümber või kujundame ta nii ümber, et ta kõigele vastumeelne. Siis see jääb ikka väga pikaks ajaks, eks ole, nii et nende otsuste tegemisel peab olema muidugi äärmiselt ettevaatlik ja kahjuks on mõned mehed, kes pääsevad võimu juurde, arvavad, et kui neil on sõnaga mingi suurvõimet, siis tuleb sellega kaasa ka suurt pakkus. Aga tavaliselt nii ei tule, kui sa oled ikkagi, noh, ütleme seal põllumajanduse asjatundja mingisuguseks riigipeaks, ütleme siis sa oled ikka põllumajandusasjad on ja ega sa ei ole ikka asjatundja kunsti, arhitektuuri-muusika- ja nii edasi ja nii edasi vallas, eks ole. Ma kardan, et, et kui ütleme noh, üks võim on see siis linna või, või riigivõim ei aktsepteeri kunstniku arhitekti, siis ta võib-olla ei aktsepteeri majandusmeest ja aktsepteeriga mingit transpordi ja asjatundjad panga anduse ala spetsialiste ja teeb kõike uisapäisa ja katastroofid järgnevad sellele, nagu me teame. Ega sama lugu on ju Eesti, ütleme majandusega tahan igasuguseid hoiatusi viimastel aegadel tehtud. Eriti, mis püüdud puudutab laenamist, palju sõda siis kuuldud on, eks ole? Vaatame valimiseelseid lubadusi, tegelikult liigutakse ju hoopis vastassuunas, kui Eesti pank näiteks on hoiatanud, eks ole. Kas ära võib-olla ei ole ka selles, et eesti kunst ise on nii-öelda selle otsa käest ära andnud olukorras, kus on võimalik lõpuks teenida raha, seda tehaksegi, seda on raske ette heita ja seetõttu selline valus Rotera kõigile mõistetav üheselt arusaadav, poliitiliselt terav kunstaneki puudu. Ei, no näitustel on ikka väga teravaid, väga teravaid poliitilisi teoseid, kui näitustel käia, siin üks noor kolleeg Marko Laimre näiteks on isegi Eesti sinimustvalget lippu seal mustaks värvinud ja nii edasi tegelikult näitustele vaadata ja ka ju linnast on ära koristatud mõningaid omantsi kunstnikke, kes siis mingeid aktsioone on korraldanud ja näidan siis võetud kinni, aja, vis, trahvitud ja nii edasi. Et noored kunstnikud on, ütleme, sotsiaalselt väga aktiivselt, aga jällegi kosti poolt vaadates sageli kehaline aktiivsus on noh, nagu kunsti seisukohast ei ole eriti eriti eriti jällegi noh, nagu õnnestunud või ei ole sellel asemel, mida kunst ootab nendelt tegijatelt, aga ühiskonna jaoks jäävad need üksikud avaldused tühjaks, sest meil on harjutud sellega, et tuleb ikka vähemalt 100 inimeste 200 või Eesti oludes ikka teatud hulk inimesi kokku, kes siis manifesteerin midagi, seda pannakse tähele, noh, tuleb 10 kunstnikku, koorivad ennast paljaks, riputavad otsa nagu mõni aasta tagasi siin tehti. Politsei tuleb, kolistab mad ära, ega selle mõju on tagasihoidlik, et et selles mõttes no ütleme, kui jätta välja nüüd püstise video videokunst ja ja selline meediaga rohkem seotud Misty väljendusviisid, siis siis kunst on ikkagi tagasihoidlike tan, intiimne, ikkagi suhe, et et nii palju on kõiki võimsaid, muid muid muid meediaga seotud väljendusviise, et, et minu meelest praegu on niisugune aeg, kus kunst pakub nagu selliseid väärtusi, mida sa võid üksinda olles nagu vastu võtta, lähed kumusse, vaatad seal üksikuid pilte ja meil on ju sedagi võimalust, neil ei olnud võimalust isegi näha Eesti kunsti tema läbi, tema ajal. Vormis, et selle tõttu noh, kunsti ütleme sellised omad eesmärgid, ei olegi väga palju kuulutada. Kas see tähendab, et kunst nagu tõmmanud tagasi seda seda rolli, mis tal oli kunagi seda enam ei taotletagi. Tagasi tõmmanud, sest nõukogude ajal ei antud talle üldse mingisugust rolli. Aga aga kas või eksju, pilti sitta kah, eks ju. Mis ilmus kunagisi vasaras, nägid ju kõik, ja sellest rääkisid kõik, eks ju. Ja ja see jõud oli ju meeletu. Jah, jah, seda küll, jah. Naeran enda teosed täpselt samamoodi, eks ju, mis mis tekitasid skandaali, mida, mis ei olnud ilmselt veel taotlus, aga, aga, aga KGB, ma kujutan ette, on teie vastu huvi tundnud, mis tähendas seda, et tegeleti asjadega, mis läksid ühest küljest korda võimudele, teisest küljest korda, publikule. Ja publik, eriti neid teoseid palju näinud, sest see toimus kõik väga kitsastes raamides, nüüd ikka need skandaalid ja vabad kunstnike skandaalid jõuavad ikkagi ikkagi meedia. Ikkagi hulkade hulka. Et ei ole lihtsalt kohanenud sellega, et mismoodi todasama reporterid ära kasutada Eesti kõige vaadatumat uudistesaadet selle jaoks, et, et nii-öelda avalikkuse huvi oma oma vesiveskile töö tööle rakendada. Asi selles, et noh, kui ma niimoodi hakkan vaatama seda mainet ja siis ja siis seda, mida, mida see maine endaga kaasa toob, siis mina ei pannud küll tähele, et ma olen olnud ka avalikkuse nagu märklaud ju ka pikemat aega mõnikord, aga ega see mulle nüüd ei ole, Donald siin teile rohkem tellimusi ega midagi. Et ausalt öeldes ma esinenud rahvusvahelistel näitustel juba 70.-te aastate algusest ja ütleme seda otsi tsiviilon juba nii palju, et mulle öeldakse tavaliselt, et ärge andke nii pikad tsiviilis on seal 20 lehekülge. Et angi lühemaks, CW pean tunnistama, mina jaksan lõpuni kataloogides igale poole ja, ja Ma avaldamgi ainult nüüd lühendatud, et, et see ei ole ühesõnaga Eestis toonud mulle mingit erilist erilist edu kaasa, et et kui kuise CV mõjub, seda mõjub rahvusvaheliselt, et seal küll vaadatakse Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Leonhard Lapin on sündinud 1947. aastal Räpinas. Järgse Eesti kunsti olulisemaid autoreid. Loomist alustas 1900 kuuekümnendatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafik, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks lapin olnud viljakas arhitekti arhitektuuriloolane. 1965.-st kuni 1966. aastani töötas Laapil laborandina üleliidulises silikaat siidiuurimise instituudis Tallinnas. Ülekuulamine läheb edasi, ülekuulatav Laapin teie Kruuda juurde tööle ei ole mõelnud minna kohukesele näiteks uusi ümbriseid maalima, teame Kruuda, tooksin kindlasti kunsti väga suurt raha meediasse, vähemalt ta on kõvasti investeerinud. No lugu on selles, et teatavasti minu vend Voldemar Lapin oli ju Eestis sellise kondiitritööstuse üks kõvemaid tegijaid, oli Kalevi peatehnoloog aastaid ja nii et ta puutus Kruudaga. Kui toimus Kalevi erastamine ja kõik, aga, aga Kruudaga ta enam koostööd ei jätkanud pärast seda erastamisprotsessi leid Kruuda Kruuda juurde. Minul ei ole vaja pärast oma venna kogemuse enam minna, minu n nõustab neid laimat Lätis. Olles pensionäre ja Eestit, käivad nõusta Malle toimikust kogema kolleegelik sest nad on sündinud 1947. aastal. Läbimurde ja Vitali sõjajärgse Eesti kunsti olulisemaid autoreid ei vii. Coleminendatel, tõustes plaanitavast avangard kui ka kerkivad oleva rahvusvahelise tähelepanu äratanud väga palju probleeme kirjakule kalades inimene Jemma näen muidugi asukoht, lisaks viljagaleriisid arhitektuuriloolane okupatsiooni 1945.-st kuni 1966. aastani töötas laabil laborandina Üleliidulise uurima mälestituudiga kaevandamiseks. Seal oli luukeresid ja luid oli massiliselt, tuli välja, et sinna on maetud nii punaseid kui musti ja valgeid ja keda tahes, eks ole, aegade jooksul, aga sinna ikkagi nõukogude ajal tehti selline suur punane monument pärast sõda langes kohe selle ju Tõnismäe monumendi tähtsust totaalselt, sest et seal suuremaid tseremooniaid tehti seal, kujutage ette, nüüd me siis sellise objektiga seome selle rahvusliku sümboliga Kalevipoja Nozenamakronismi juba tipptegelikult. Ma ei tea, kes selle peale tuli. Et nagu inimesed, luues uusi sümboleid, nad peavad olema äärmiselt ettevaatlikud. Seiloni otsapidi merre. Jah, riskis aga kogu see jah, just just ja sellega nüüd tahetakse seda siduda, et uute sümbolite loomisel peab olema väga ettevaatlikke, kuidas nad seonduvad vanade sümbolitega, sest et lõpptulemusena võib saavutada vastupidise efekti. Aga see ometigi ei ole ju ainuke põhjus, miks laiemad kunstiringkonnad ei lähe selle projektiga kaasa. Ei, no loomulikult on siin põhjusi ka palju, esiteks ei ole see kalevipoja müüt. Nagu me teame, on see Suur Tõllu müüt, autor, ütlesin televisioonis väga nii ülbelt, et mis tähtsust sellel on sama kuste müüt, päritav noh, see võib olla ka pärit hilja neurometsist, eks ole, paneme kanajalad, et mina otsustan niimoodi ja teener tegelikult noh, kui me tahame tõesti Kalevipoja suuurt skulptuuri püsti panna, me peame väga täpselt siiski müütidega arvestama, sest ma olen raseda ajakirjanduses öelnud, mida Kalevipoeg siis tegi siin Soome lahes, eks ole, vägistas Laretei kataks tegema skulptuuri saare piga ja Kalevipoeg seal intiim intiimsuhtes, eks ole, ma arvan, selleks palju tähelepanuväärsem, kui ta seal paadiga on ja võite arvata, millist tähelepanu ta meie põhjarahvate hulgas alatu kättemaks, au jumala või niimoodi, aga antud juhul on tegemist osana valemüüdiga, mis on kalevipoja nahka pandud teisexontata plagiaat. Vaat sellepärast, et Jüri Arrak tuli selle kujundiga multifilmis ja sellega seotud lasteraamatus välja. Jüri Arrak võib seda alati vaidlustada, aja hakata nõudma oma osa, kui see püsti pannakse, siis praegu on ta nagu tööversioon Haanja ja ma võin oma ateljees teha koopiaid mida tahes, aga ma hakkan näiteks seal Rembrandti Konrad Mäe koopiat juba müüma. Siis võib minu vastu algatada autoriõiguse protsessi kohtuprotsessi võltsimise osas ja nii edasi. Ja lisaks lisaga traaklane hiljem reitel skulptor reitel teinud samasuguse kuju muidugi modelleerinud seda palju meisterlikumat ja, ja, ja ka tema järeltulijatele kuulub autoriõigus. Üks nendest on ju praegune kumu direktor, nii et siin võib tulla väga tõsiseid juriidilisi probleeme, ma müüdi müüdi möödapanekust ei saagi üldse enam rääkida. Seda argumendid, mida ta praegu toote, ehk siis nii Arraku kui kui, kui reitel osa, kas need on need trumbid, mis on praegu kultuuriavalikkuse käest selle Kangro Kalevipoja vastu. No need on sellised, need on väga sellised konkreetsed konkreetsed argumendid, eks ole. Lepime kokku üldiselt ju kõik see võim, eks ju, kes seda teostab, elliks keskerakondlik linnavalitsus ei ole ju kuulda võtnud mitte midagi. Ei ole, ei ole kahjuks võtnud, aga lugu on selles, et need on üldiselt, sest asi on selles, et ühte kuju võib modelleerida väga erinevalt. Meil on demokraatlik riik ja igaüks võib modelleerida, kuidas ta taha taha tahab. Öeldakse, et see maitseküsimus mõelda, mis on ilus ja mis on inetu, on ka suhteliselt ebamäärane. Mõned asjad, mis tundusid kunagi inetut, on jälle nüüd ilusad. Tahtsingi tuua Kalevi pool paralleeli, eks ole, selle kuulsa raadiomastiga Pariisis. Alguses oli jubedus ruudus, vähemalt praegu kõik käivad, kiidavad turistid, vohavad selle ümber. Igaüks käib, Pariisis peab kindlasti ka selle otsesele. No tegemist on hea Eiffeli torniga, mida kultuuriavalikkus vastustas, kuid ärme unustame seda, et see oli täiesti uusorg, kuid antud juhul see kuju taip sisalda endas midagi uut, tema modelleering kuulub kuhugi ütleme, kaadid võib-olla 60.-tesse aastatesse, aga printsiibil on ta niisugune klassikaline klassikaline mees seisab tõstidena midagi käes või, või, või valitsuskepp. Või hoiab ta neid vaenlasi, tähendab, pigistab surnud käte vahel või madu madu. Eks ole järje, eks maadleb maaga ja et selliseid kujusid läbi ajada olnud, küsimus on selles, et siin ei ole tõesti midagi radikaalselt uut, oleks ta olnud liikuja pursanud näiteks vett, näiteks oleks võinud jagu vete mannaskulptuur, ta oleks võinud ühesõnaga vett pursata kusagilt välja ja nii edasi, siis oleks võinud öelda, et midagi ainulaadset on, aga ta on lihtsaldasanaga üks Dual modelleeritud sihuke lobeda, nagu kuuekümnendatel aastatel tehtis üks kiires laadis lobedalt modelleeritud kuju, mida on siis mehaaniliselt suurendatud väga suurde aasta appi. Ja, ja tõsiasi on ka selles, et ütleme, kui me vaatame taastabiia modelleeringu suhet, siis kui me vaatame skulptuuri ajalugu, siis kui ma teen kuju 50 senti kõrge, siis ta nõuab ühte laadi, kui ma teen ta kaks meetrit, siis ta nõuab juba natukene teistlaadi, ta läheb üldistatumaks, aga kui ma teen ta 20 meetrit, Nad peaks minema veel üldistatumaks, sellepärast et inimese suhe objektiga muutub ja, ja mingi pisike kribu-krabu enam ei mõju või mõjuga sõnaga juba teine. Seal peab olema juba teine modelleering, et selle tõttu suured meistrid on seda alati arvestanud, et kui te olete näinud ka mujal maailmas, ükski kandsid suuri skulptuure tehtud nagu see, eks, eks ole, vabadussammas New Yorgis, Ki taan väga üldistatult modelleeritud detailidest vaadata vaadeldav kaugkaugeltki lähedale läheb hoone, kuhu saab sisse purjega pugeda, liftiga üles sõita ja siis sealt tema selle tema selle pärja vahelt vaadata nagu vaatetornist alla ja vot sellised aspektid klik puuduvad, siin on mehaaniliselt ühte sellist Labedat sukest mida võib tõesti sõpradele kinkida ja ametnik kellelegi keda, sest kui te satute juhuslikult mõne Tallinna linnaametniku koju, võite kindlad olla, et seal on üks, kaks kuni 10 10 taonoga. Mida suurem nina, seda rohkem kujuneda? Ja nii, et nii, et ta on teinud väga tugevat lobitööd, neid teoseid kinkinud ja aastaid-aastaid ja, ja nagu ennast sisse söönud, rääkimata sportlane välja valinud ühiskonnas teatud kihid, eks ole, sportlased ja ärimehed ja, ja siis poliitikud, noh, sellised ringkondades on, aga kus võib-olla kunstitundlikkus ei ole nii arenenud kui, kui mõnedes teistes, eks ole. Väljavõte toimikust kogutud materjalid 1980. aasta Moskva olümpiamängude kultuuriprogrammiga raames rahvusvahelisest tähelepanust tingitult kunstipoliitikat koordineeriva institutsioonide hetkelise vabameelsuse toel valmis noorsooteatris Johannes Vares-Barbaruse luulele põhinev Leonhard Lapini lavastus multipitseeritud inimene. Lapin projekteeris 2003. aastal Tallinnas Õismäe Citymarketi reklaamtorni ülekuulamine. On võimalik ka öelda, et see on omamoodi kultuuriavalikkuse kättemaks kangerale just sellesama nii-öelda muusale selja pööramise eest ja libedale, ehkki samas väga mugavale teele minemise eest, eksju, kus nii-öelda slaalomi postideks on, on suured krooni kui mitte euro või dollaripostid. Ei no ma isegi ütleks, et küsimusele kättemaksuks maamaksust sellepärast et näiteks mina nüüd küll Kangrot mitte mingit moodi kadesta ja, ja sest, et noh, esiteks need, kes teda ostavad, ei osta kindlasti kunagi minut veidi ja teiseks teiseks noh, tema tegevus ongi ju rohkem nagu äritegevus, kui kunstitegevused, ütleme äritegevuse kõrvalt modelleerib skulptuure kiiresti, sellises vedas lobedas laadis, mida ei saa nagu tõsiselt võtta, aga küsimus on selles, miks skulptuuri avalikkus kindlasti tema vastu on, ta ise ka ütleb, et kõik on kadedad. No mikspärast peaks näiteks Jaakson kes on teda kõvasti kritiseerinud, olema temale kadeguda siin Tammsaare monumendi teinud ja Kristjan Jaago Tartusse ja veel terve hulga Jaan eesti skulptuuri klassik. Vaevalt ta tahaks Kangro positsiooni saada. Et, et. Ja siis te saate aru, vahe on ju rahas. Tauno Kangro ja selle juures kroolib jaa, jaa, jaa. Jaa. Supleb rahas. Erinevalt ilmselt. Saansest. Noh, jah, aga, aga ma arvan, ühesõnaga ega seal suheldes sellist suplemist ei tahagi, me peame silmas pidama, et kui ta näiteks liigute kunstnike ringkondades, siis ega see raha omamine ei ole eriti kiiduväärne asi, sellele vaadatakse viltu. Et kui inimene on oma võimetega, noh Eestis on ju heliloojaid, kes on maailmakuulsate, teenivad selle raha, eks ole, oma oma ise loomulikult, aga, aga kui sa käid kogu aeg ringi sportlaste ja ärimeeste ja poliitikute hulgas, astud parteisse ja nii edasi ja nii edasi teed kõik selleks et seda raha teenida, siis see on äärmiselt vastumeelne kõigele tõsisematele loojatele, sest kunstiloomingule on nagu läbi aegade omane ikkagi minna asjade sügavusse. Ma ei usu, et näiteks seesama, aga mõni mõni kuulus helilooja näiteks haarnergeesi supelnud rahast oli kindlasti väga jõukas mees, aga aga ta oma loominguga annaga pürgis sügavusse, ta oskas rõhutada seda sügavust ja, ja selle põhjal teda hinnati või Leonardo da nardoteetika terve elurikaste poolt üleval, aga ta kogu aeg leiutas ta kogu aeg mõtles midagi uut välja, maalis silmapaistvalt ja talle maksti niisama ilma selleta, et oleks pidanud noh, ja jooksma kellelgi sabas või tegema igasuguseid trikke, et rikkeri, nii et selles mõttes ma arvan. Antud juhul on ikka probleem selles, et kui sinna Soome lahte tuleb üks kuju, mis on ta liiga väike tegelikult, et hakata silma paistma. Et siis ta on ikkagi objekt avalikus ruumis ja ta kuulub nagu meile kõigile. Ja ütleme praegu aastas tema vastu välja kunstiavalikkus, aga hiljem hiljem võib ei tea, kes. Selle selle vastu välja tulla, sellepärast et no näiteks inimesed, kes tegelevad rahvuslike müütidega või on seal aga ta aga usulised ja nii edasi, kes kes ei taha, võib-olla meie rahvuslikke müüte võltsitakse ja ja, ja teine asi on see, et me ei tea ju, mis ta lõpuks ka maksma läheb, sellepärast et vesiehitus on väga Kaldisse tuleb projekteerida. Mina arvan, et see, mis on seal vee all on kordi kallim kui see, mis on seal vee peal, vesi tõuseb, langeb jääminekut-tulekut püramiid. See nõuab tohutult võimas võimas veealuste ehitust, et noh esimene asi, mida võiks need härrased teha, ta nihutada kuhugi kai kaile või ja ninale, et on pakutud ju kuhugi maa minu meelest Pärnusse või Kuressaarde kuhugi maha, ninale seda skulptuuri, et siis juba hoiab ja sama, aga see vesiehituse arvelt kokku ja võib ütleme noh, seda loogika läks see hoiame sealt vee alt kokku ja tõstame kõrgemaks, seda, mida näidata, sest alguses olid väga vist ainult 11 meetrit, need on jõudnud 21 meetrini, sest matka koos alusega on 15 meetrit. Kujutage ette, kui me oleks pannud sinna merre Russalka. See oleks mõjunud nagu kärbes supitaldrikus, eks ole. Noh, väikelaevadega. Aga aga, aga, aga antud juhul ka see 21 meetrit on liiga madal, et, et siin ei ole nagu üldse loogilist mõtlemist taga olnud, sest et me ei saa öelda ju seda, et, et maitse üle ei vaielda ja Tauno Kangro las teeb oma tööd ja modelleerib nii nagu ta on eluaeg teinud ja ajab oma äri. Mind see absoluutselt ei sega, aga vaadake, kui ta tuleb avalikuks kui ruumi, sest esimene nõue on juba avaliku ruumi pulsifinantseeringu, seda kasvõi kasvõi mingi multimiljonär, aga avalik ruum on meie kõigi kasutada ja avaliku ruumiga käib kaasas ikkagi mingisugune avalik võistlus. Seega on jäänud tegemata, sest ega see ei olnud ju võistlus kui tuleva samaga võistlusele kolm tööd. Üks on äratuntav algusest peale kaks kahte tööd ei kvalifitseeritud ja kui on võistlus ainult üks töö ja tavaliselt kui ainult kolm tööd, siis sellised võistlused kuulutatakse ebaõnnestunuks. Antud juhul võistles Tauno Kangro ainult iseendaga ja polnud üldse või pole üldse välistatud kaks ülejäänud tööta. Kaise fabritseerisid. Need olid muidugi täiesti ju paber, käki. No aga seda on ju väga lihtne, tähendab ühel profi profil teha ma selliseid käkke võib ju teha nädalaga, tähendab iga päev ühe, seitse tööta oleks võinud võib olla näiteks teha seitse, seitse ebaõnnestunud tööd aga antud juhul neid töid ei kvalifitseeritud. Võistlust ei olnud. Aga miks kunstnikud ei tahtnud minna sinna komisjoni seal selgelt välja öelda oma ei tahaks ainult paberi peal dokumenteerida. Aga nad ütlesid juba ei enne välja, sest asi selles, et maailmas ei korraldata arhitektuuri ega, ega ega kunstivõistlusi mitte kunagi niimoodi, et on 10 ametnikku ja üks skulptor, nii oli ju plaanis, neil seal oli 10 10 ametnikku, kõik need ametnikud allusid linna peale, eks ole, oma töökoha järgi ja üks või kaks kopterit oli sinna ainult planeeritud. Niimoodi tehta võistluse mina näiteks on Riia kontserthalli žürii oli kevadel just rahvusvaheline žürii. Ja seal oli küll Riia linnapea žüriis ja minister oli kultuuriminister, oli see riis ja v paar ametnikega arhitektide hulk žüriis oli tunduvalt suurem ja ajame valiku, tegid arhitektid. Ja, ja ütleme isegi žürii töös. Praktilises töös need ametnikud ei osalenud. Analüüsid, kas see on halb või hea ainult sedavõrd, et kas ehitata või kui kallis rannad seda mainisid, aga ikkagi otsuse tegid arhitektid, alles siis need ametnikud seal žüriis kinnitasid, et selle selle otsuse, et votsensica soliidne soliidne võistlus Eestisse sama ära, kuna hirmsasti mõistetakse sõnaga spetsialiste arhitektuuri alal täpselt samuti tehakse otsuseid ilma võistlusteta, ilma spetsialistide arvamust arvestamata. Täpselt samuti ka koostis on võetud see suund, et et esiteks tehakse mingisugune absurdi žürii, eks ole, spetsialistid seal vähemuses sa võid, seal tahaks seda laua taga palju tahe, sest mulle tuleb meelde näiteks võistlusele Ronja Estonia monumendi võistlus, mina olin seal žüriiks. Oli tehtud niimoodi, et žüriis oli enamuses olid spetsialistid ja kui te oleksite oleksid näinud, mida tolleaegne linnapea tahtis välja valida, selleks olnud juba esimene skandaal. Me ütlesime linna peale väga ilusti, et teile võib see töö meeldida, aga, ja minu meelest oli seal ka Tauno Kangro jällegi mängus. Aga asi on nimelt selles, et see monument, jää pasta kümneteks sadadeks võib-olla et ette teie olete ammu lahkunud, siis me peame valima ikkagi välja selle kaasalise monumendi, kuna sündmus on rahvusvaheline ja seda tulevad vaatama inimesed väljaspoolt. Muuseas vaatamata sellele, et ütleme need leinajad alguses seda monumenti võtnud vastu kuigi hästi on see hiljem leidnud väga positiivset kajastamist maailma kunsti arhitektuuriajakirjades. Ja keegi ei pea häbenema, sest et sellise sündmuse puhul mingi pompöösne monument püsti panna oleks olnud äärmiselt maitsetu. Seal on rahva poolt pandud rist ja lihtne sümbol ja nüüd on nagu inimesed juba sellega harjunud ja läheb mööda 50 aastat, kui enam isegi ei ole otseseid järeltulijaid enam alles, võib-olla siis hakatakse seda hindama hoopis teistmoodi. Ma pean küsija ülekuulatav Laak Vabaduse kella puhul, kes siis komisjonis oli see kuidagi õnnestus teil saada üks avalik avalikku ruumi. Ja aga seal oli, ühesõnaga esiteks oli seal žürii ja seal oli üheksa tööd, konkureeris üheksa tööd, oli esitatud sõnaga tõesti žürii ei olnud, ühesõnaga seal ei domineerinud spetsialistid. Aga seal juhtus selline asi, et Need, inimesed, kes sinna kutsuti, esinema üheksa kõike ei olnud kutsutud, seal oli ka võimalik avalt esinema, aga üks, viis rühma tuntud eesti arhitektid, kes sinna kutsuti esinema, hakkasid tegema tööd ütleme, arhiitja, Kunstnike liit tulid välja protestidega juba siis, kui meil oli töö lõppfaasis, näiteks minul oli töö praktiliselt valmis. Kes oleks, kui mina oleksin nüüd ühesõnaga loobunud selle töö tegemisest, kes oleks maksnud kinni selle minu kahe kuu töö. Umbes nädal aega enne ennetähtaega avastati järsku, et fotol selline žürii tehtud ja selline võistlus käib ja, ja muuseas pärast töö valmimist ei ole, ei ole ükski kunstnike liidu juhtfiguure ka arh liidu juhtfiguure öelnud, et ta ebaõnnestunud tööga. Käsi, see on selles mõttes üsna üsna väikekujude puude varjuda, kuidagi hajub ära, ehk öösiti paistab silma, kui need tuled seal peal kella näitavad. Tema mõte oligi nii, et ta muutub, aastaaegades, on ta erinev ja ööpäeva jooksul taga muutub, ühesõnaga et see oli omamoodi niisugune filosoofiline idee, ta ei ole ju pealetükkiv ja ja, ja tõsi, tõsi, on need tookord ka ei olnud žüriis domineerinud spetsialistid, aga, aga see protseduur käis absoluutselt teisiti, sellepärast et et nagu ja ka hiljem teada ma sain, oli tegemist sellega, et seda peeti nagu keskerakondlikuks ettevõtteks ja lihtsalt poliitilistel põhjustel hakata, hakati protestima, kusjuures mina olin kunstnike liidu volikogu liige, aga üldse kunstnike liidu volikogus arutatud seal ütleme ja samuti olen ma seotud, olid seotud siis Karl Liiduga tihedamalt. Et nagu seda asja üldse arutatudki, vaid liitude juhid isiklikku arvamust serveerisid nagu liitude arvamusele, need üle väga põhjalikult diskuteerida. Aga, aga ütelda, et kultuuriavalikkus oli selle vastu, seda ma nagu ei saa väita ja ja, ja, ja, ja ei ole hiljem ka keegi väitnud, et see nüüd on häirinud, aga loomulikult analoogiat sealt leiab siis no ütleme, minuga võitnud oleks selle võinud ühte lühikest üheksast üheksa tööd olid kvalifitseeritud. Et, et, et alustati sedama katsetamist, et kui kaugele võib ilmselt minna. Et häbeneda. Ta ei ole minul siin midagi tähendab, ümber tegema ei kipuks. Ei absoluutselt seen selle koha peale täiesti õnnestunud asi ja ma arvan, mida aasta edasi, seda rohkem seda hakatakse hindama. Sest ära läheb meelest, eks ju, et mismoodi. Savisaare Savisaare noomen, nagu teda alguses nimetati, sest mina puutusin savisaarega kaks korda kokku, selle töö juures on aga esimene kokkupuude oli siis, kui ma olin võistluse võitnud, võitnud ja tegin lepingu ja tegin küsimustiku, millele ka lepingus täpselt vastaste sõnaga, et ei saaks keegi hiljem hakata midagi muutma, mida taheti töö käigus muuseas teha. Ja siis teinekord kohtasin teda banketil. Vupstik. Nii et teha selliseid aga noh, ütleme sealt meediast tuli mul kibedaid pille neelata alla ikka päris palju. Väljavõte toimikus kogutud materjalid vastuseks küsimusele, kuidas mehe positsioon iseseisvas Eestis muutunud võrreldes Nõukogude Eestiga on Neon Hardla topin vastanud järgmist. Raha on aga muutunud uues Eestis kõige mõõdupuuks ning mehed on ühel või teisel moel kujunenud raha või tarbimisorjadeks kes on rikkuse nimel hakanud kurjategijaks, kes hoopis tippametnikuks. Kultuuri tarbimise uuring seab edetabelisse kõige meelsamini tarbiti kunstiliigid. Esimese koha saavutab maalikunst, mille vastu tunneb suurt või mõningast huvi 79 protsenti vastanutest. Viimaseks performans kunst. Selle vastu ilmutab elavamad huvi 25 protsenti vastanutest. Naised külastavad kunsti, näitusi ja sündmusi tunduvalt rohkem kui mehed. Ülekuulamine jätkub ja tänane ülekuulatav on professor Leonhard Lapin. Me oleme täna rääkinud kunstist, me oleme rääkinud pikalt skulptuurist aga me oleme rääkinud minut veel ühes sellest väga põletavast teemast, millest Eesti ühiskond räägib rohkem kui vahest mõnest sisulisest teemast. Ma pean silmas arhitektuuri, arhitektuuri, alaliselt küsimusi. Tänaseks on vist üsna selge, et maja kesklinnas Sakala tänaval läheb lammutamisele sest neile tundub õige otsus. On see loogiline otsus või, või, või? Või kuidas lugu on, nii et mina muidugi kuulun sinna põlvkonda, keda keda kõvasti sellel ajal või seda maja ehitati pigistati. Tol ajal muidugi Ard liidu juhtkond, kuhu ma kuulusin, oli selle maja püstitamise vastu maad, aga seda kogu selle idee vastu sealt tõmmata siis magistraaltee välja, kus siis Karl Vaino oleks saanud pidulikult sõita Pärnu maanteele, võistlikkalt oleks läinud kogu süda täna praegu kaunis ilusti üles ehitatud või taastatud süda, tänav oleks läinud hukka. No mis läheb nagunii mingite plaanide järgi on aru saanud, et see on võimatu, nii, tänaval on ju majad restaureeritud lausa ja taastatud sega, mitte kedagi, et no ma ei usu, et see läbi läheb, muidugi. Jaa, jaa. Sest et seal on tahetud juba üht-teist teha, aga rahva vastuseisust seis on nii tugev, et ei ole läbi läinud ka need üritused seal õuasid täis ehitada ja nii edasi. Ma olen osalenud nendel nõupidamistel. Ja, ja üldiselt noh, nagu te teate, kutsuti seda Karla katedraal, yks arhitit ise võttis seda teost ronilisena, ta tegi nagu mingisuguse sellise. Noh, kuidas öeldakse parafraasi siis kongresside paleed teises mõõtkavas, kui me vaatame seda fassaadi, mis jääb sinna Rävala puiestee poole ja siis tal oli ju suur maakera ette nähtud sinna torni otsa tornali kõrgem. Seal on mingi sõrestik ja sinna lõpetamata. Noh, jah, seda, seda karma ninakas ise kartma, seda Keenia tipp, et seal oli siis suur maakera, kus oli siis Nõukogude Liit punase värviga maali või noh, niimoodi tähista tähistatud ja siis põles öösiti ja ja, ja tegelikult on karp ise võtnud ka seda vähemalt omal ajal võttis väga irooniliselt ei toetanud teda arh liit ja minu minu ütleme, mälus on ta ikkagi täiesti negatiivse auraga maja ja minu jaoks kaaritektor arretektooniliselt ebaõnnestunud. Et nüüd muinsuskaitseväärtust tal küll ei ole, aga noh siis muidugi telliti Eesti tuntud kunstnikelt seal vitraaže ja kõike puud millel, noh, võib-olla siis väärtus omaette, eks ole, aga see materiaalne kui mitte esteetiline, sest eks need pildikesed ja kõik olid seal ka ju ikkagi poliitilise poliitilise sisuga ja ja, ja ikkagi meie, meie okupantide okupantide naguna sümboliseeris ikkagi seda okupatsiooni. Veel üks asi, ma nüüd siin nendel aruteludel rääkinud alates 19.-st sajandist on üritatud vanakindlustuste vöönd, mis on ümber vanalinna, seda kujundada parkidena ja seda alustati 19. sajandil juba ja järjekindlalt viidi ellu eesti ajal viidi ka nõukogude ajal, sest see vanalinn võeti kaitse alla ja bastionidega kulus ka kaitsevööndisse. Ja järsku tuli siis meil see uus aeg, kus nüüd hakati sinna ehitama, eks ole, ja, ja nii Viru hotell kui kase, Karla katedraal on sinna ehitatud vägivaldsete kõik muinsuskaitsjad ja arhitektid ja ja looduskaitsjad, niipalju kui tol ajal oli neid organisatsioone ja isikuid olid ju tegelikult südames. Aga seda tehti sunniviisil, Viru hotell pidi tulema ju sinna politseiaeda, eks ole, selle Kungla hotelli, et sinna pidi tulema Mart Port sõnaga. Tahtis enda enda nime nii kõrgele upitada kui vähegi võimalik ja ma olen näinud tema seletuskirjaga kahtekümmend lehekülge, kus ta põhjendab, miks see peab tulema vanalinna lähedale sinna haljasvööndisse, mis ümbritseb seda vanalinna. Täpselt samuti Karla katedraal pandiga sinna haljasvööndisse, kuhu tegelikult ei tohiks üldse midagi ehitada. Tsent püha ala, nagu tsenter paak New Yorgis, kujutage ette, kui New Yorgis keegi ütleksin, ma ehitan sinna parkinud ühe, ühe ühe kontserthalli või kaubamaja või midagi, see inimene jäeti ellu. Sest et see lülitakse elusat. Jah, sest see on niivõrd tähtis see haljastatud õhuruum tihedas kuna see on erakordselt tähtis, aga takkaotsa Tallinn ei ole veel tihe linn, kui me läheme näiteks sealt Vabaduse väljakult Tõnismäele, see nagu mingisugune provints või või, või banaanivabariik. Et isegi ei ole suudetud siia Nonii tohutule ehitusbuumile vaatamata, linn ei ole saanud seda kadudeta. Tühjad augud ja mis seal on, ja seal on ka igasuguseid kioskid ja kohe hotelli kõrval on üks kioskikenes ja et need kohad oleks täis ehitatud, linn oleks saanud seda reguleerida. Eks ole, andes, andes rohelise tee seal näiteks bürokraatia osas või. Ehk teisisõnu, ma saan aru, et te olete põhimõtteliselt nõus, et see lammutatakse. Parem kui sinna midagi asemele ei tuleks. Jah, mina pooldaksin seda, et sinna ei tuleks, sest sisuliselt tuleb sinna ikkagi uus kaubamaja. Ja kujutage ette, nüüd Viru keskus on üks kaubamaja, teine tuleb sinna. Kolmas Kaubamaja tuleb siis Vabaduse väljakule sõnajaga. Linn kolib välja. Aga sümmeetriline, väga ilus kaubandus. Jah, aga kujutage ette, mis sellega kaasneb, kaasneb tohutut transpordiprobleemi. Ja muidugi ma pean järgimata Vabaduse väljakule tulebki kaubamaja esialgu Nad ehitavad lihtsalt Al keldritäis ja siis tuleb nagu ülesvalitsusena. Ma oma toimivad need krundid ära, sest et linnavalitsus praegu toimib seal, kui tahate, asjumine ajada, on väga hõlbus ajada, eks ole, sest et ega see, kus linnavalitsuse hooneni ei ole üldse oluline, kus büroo on tähtis, on see, kus võetakse inimesi vastu see info, no ja siis käivad seal, ütleme, arhitektid, ehitajad käivad seal oma asja ajamas. Aga kõik muu võib olla kus tahes, mujal tähendab praegusel elektroonikaajastul ta ei pea olema mere ääres. Absoluutselt, härra, te olete arhitektist, te teate, praktiliselt ma usun, no 98 protsenti Eestis elavaid siin töötajad, arhitekte, te olete nendega läbi käinud, te teate, milles see probleem seisab, miks Eestis on selline anarhia. Ja teie võimalus on välja öelda, et see on jah, poliitikute selline rikastamiskoht. Jah, see on see koht, kus nad võtavad altkäemakse. Jah, see on see, kus nad teenivad enesele tulu, mille arvelt siis poliitiku palgast muidu mitte ära elada suutev poliitik elab oma kuningliku elu. On see nii? Noh, minul on, vot neid, neid, neid selliseid äridiile väga raske siin tõestada, aga mina võin öelda No ütleme niimoodi napsuvõtu korras, aeg-ajalt nad ju pihivad teile teie enda tuttavad ja kolleegid, kes, kes ühe või teise projekti on pidanud nii-öelda juhtnööride järgi ümber kujundama. Eila seda muidugi kurdavad kõik arhitektid nendele dikteeritakse dikteeritakse ette sõnadega teatud tingimusi ja nad peavad sellega arvestama, et selle sugu kerge või teise tähtsa objekti projekteerimine eriti eriti siin kesklinnas ei ole sugugi lihtne ja paraku bürokraatia on ju tohutu ja, ja muidugi ka eelarveid ja nii edasi piiratud. Et, et see töö muidugi on raske, aga noh, on inimesi, kes ei lähe kokkulepete peale ja on inimesed, kes lähevad. Et siin ka see, ütleme selline arhitekti eetika küsimus, et kas ta läheb kaasa nende tellimustega või ei lähe, aga paljud. Tema naine nõuab kodus raha ära teha midagi. No mitte ainult aine on, eks nad ise ka naudivad seal oma oma oma oma oma rahasid. Et väga vähe on jah, neid arhitekte. Saate te aru, et arhitektid on jäänud nagu selles mõttes karpi jääksid ühest küljest poliitikud niikuinii need, keda vihatakse ja armastatakse korraga, eks ju. Ja teisest küljest ärimehed, need, kes enamasti suuri asju teevad, oskavad, kas jääda nii-öelda taustale või nad ei hooli sellest. Ja teie arhitektid olete need, kelle peale rahvas oma viha välja peksab. Nojah, eks eks, eks ta nii kipub olema, aga mõtle näiteks arhitektide hulgas on ka neid, kes sellise asjaga kaasa ei lähe, kes on ka selles suhtes kriitilised ja aga noh, lugu on selles, et sa võid ju võtta sõna avalikkuses või mingites komisjonides või nõupidamistel, ega seda häält ei kuulata, sellepärast et minagi olen öelnud juba 10 aastat tagasi neid asju, mida me praegu ühesõnaga juba noh, mida, mida rahvas räägib üldiselt, et kuidas, kuidas Tallinna linna rikutakse, hävitatakse ja, ja õnneks pole veel see protsess jõudnud, vanalinna lausa ta pole jõudnud, aga ta on juba läinud sinna haljasalale ja ja tegelikult noh paljudes Euroopa, ütleme sellistes linnades on ainult sviiniski, on ju tegelikult see haljasala ikkagi hoitakse alles ja fassaadid uue linnafassaadid avanevad sinnapoole, et tegelikult võiks võtta selle põhimõtted meie avalinna ainult merele, kus tulevad meile külmad tuuled ja sest et noh, Tallinna näiteks linn vältis läbi terve ajalooehitamist. Aga just, sest, et, sest, et ta sama, aga merekliima on väga ebasoodus meile, erinevalt Helsingist Helsingist toob meri Oya linna, aga meile toob külma ja kui me hakkame kopeerima mehhanismid, peame lolliks seal ammu teada ja linn oli nagu mere poole suletud ja sinna pääses mere äärde. Sa võisid pääsedasama igal ajal, et kui on ilus ilmine, jalutavad tahes nakata nüüd keskust nihutama, see muidugi ei ole suurem asi ettevõtmine ja selle tõttu on ikkagi kasulik, oleks see haljasala säilitada ja ütleme, nagu seda uut linna fassaadidega avada just sinna vanalinna poole. Et see nagu niisugune ajalooline, vaatame, mis sealt meile avaneb ja kindlasti palju põnevam kui, kui vaadates sõnaga mere poole, pool aastat on pime üldse, eks ole, ja ja teine pool Jaan loetud päevad, kus me saame seda merd noh, ütleme aknast. Ma võin teeb jälle seda, mida ta ei peaks tegema. Ta peaks sekkuma spetsialistide mängumaale, mida ta täna teeb. Et selles mõttes peaksid jääma nii võim kui kunstnikud oma liistude juurde No ühelt poolt õieti tegelikult on nii, et ega siis ka siis kui linnaehitus on niivõrd keeruline, et ega arhitekt ei teagi kõiki probleeme, mis seal linnas on. Et see on ikkagi selline konsensus, et igaühel on oma osa täita, näiteks kui minule tuleb ikega ökonomist ütleb, et vot selle ruutmeetri hind on selline, sa pead sellega arvestama, hariteedilised arvestab sellega, eks ole, või insenerkonstruktsioon mõnedega annab üht-teist ette ja samuti peaks ka tellija asjadest aru saama, et vot sinna kohta ei sobi talle ütleb 10 korrust sobiv hoopis viis korrus, siis ta peaks sellega ju arvestama, aga aga noh, me teame, et vahepeal Tallinna linnal polnud üldse peaarhitekt, eks ole, ja viimase peaarhitekti valimised, kus tõesti valiti siis lõpuks harit arhitektiks, siis mingi 50 konkurendi hulgas oli üldse kaks arhitekti, sest et millegipärast on ka üldsuses kujunenud ammused linna peaarhitekti ametit võib pidada, kes tahe, on see meile oraator või või lihtsalt saunaga poliitiline tühikargaja, eks ole. Inimesed hajusid seal lihtsalt suure raha lõhna. Nad ilmselt ei eksinud. Ma tahan ühte asja küsida, aga selge on see. Jah, tõesti suured rahad liiguvad, aga mina nende ees nendega pole kuidagiviisi kokku puutunud. Arusaadav inimlik traagika mulle tundub, kui ma mõtlen selle loo peale, kui 90.-te aastate alguses arhitekt Laapin nii-öelda ühiskonna hoovusi kunstnikuna tunnetades sai aru, et lõpuks me saame sellest linnast teha midagi sest siin on ruumi, siin on, siin on kohti, kuhu ehitada. Usutavasti tulevad, vaat kus kohas jätkub raha ideede teostamiseks. Nüüd täna siis ütleme 17 aastat või paarkümmend aastat hiljem olete te rõõmus selles linnas käies tegelikult pettunud, mis moodi need asjad on läinud? Noh, mina olen muidugi pettunud ja ma ausalt öeldes ei tahagi Tallinnasse midagi teha ja olen ammu nendest suurtest projektidest ja ja võistlustest ja kõigist kõigest loobunud, sest see, mis Tallinna linnas ütleme, kõige laiemalt toimub, on minule minule vastumeelne olnud ja ma olen leidnud oma nišimaanteed oma väikseid asjakesi igale poole mujale ja meelega headele tellijatele ja kus liiguvad suured rahad, aga aga on mõnus oma oma oma professiooni nagu realiseerida. Aga pettumus ta selles mõttes muidugi andma. Kõige hullem on see, et vanad sõbrad, kes on täiesti arhitektuuriala asjatundjad igalt poolt mujalt maailmast, kes käisid juba sel ajal, käisid siin kui noh, tõotatud maal ja kui nad nüüd käivad, nad kõik ütlevad seda, et et Tallinn on täiesti ära rikutud. Oleks pidanud paljudelikaatsemad linnaga nagu ringi käima ja kindlasti seda oleks saanud teha, aga kui kui oleks, ütleme, need, kes on võimu ja raha juures oleks rohkem arvestanud spetsialistide annetega. Muidugi spetsialistide spetsialisti vahel on ka vahe, et sa pead ikkagi kasutama neid inimesi, kellel on võimeid ja kellel on ütleme tõesti midagi taga. Sest et noh, arhitekti ameti kätte saanud, aga paljud inimesed ühed kasutavad seda kurjasti lausa ütleme nagu tankist, arhitektid, et siiani projekteerinud väga paljuga lääne arhitektid mingisuguseid õudusi ja eestlased kirjutavad alla, eks ole. Ma mäletan, kui hakati seda kuud projekteerima, siis detailplaneeringu juures oli vaja ju ka, et Soome arhitektil oleks, tähendab mingi litsents Eestis sinna kirjutasin mina alla muuseas, aga ma ei ole kusagile seda reklaami valminud ega mingit kasu sellest saanud, et, et seda alustati kumu, projekteerimist alustati läbi minu büroo, aga siis hiljem juba noh, asi võttis juba suured mastaabid ja ja need formaalsused olid läbitud, nii et mõnela Heal asjal võib tankist alla, eks ole, absoluutselt. Et see jutt ei lõpeks kuidagi väga õhus või väga-väga sellise abstraktse jutu juures, kus ta, kus ta on tiirelnud. Mis oleks need hoonet Tallinnast, mis tuleksid likvideerida, mis võiks olla järgmiste kohalike valimiste parteide lubadus, et juhul kui te valite meid, siis need majad sellelt linnalt likvideerimine. Vaadake lugu selles, et Harreteetil on seda väga raske öelda, mina kohtasin armees, kohtasin ühte ohvitseri, kes oli saanud haridus ja hariduse, ta tuli mulle ise rääkima seda lugu. Kui ta kuulis, et ma olen arhitekt, ta oli teises maailmasõjas, ta oli siis tanki tankikolonni nagu üle ja kui ta sõitis siis mööda Euroopat ringi, siis ta ütles, et ta oli tõmmanud kõik need majad, mis talle ei meeldinud, oli tõmmanud oma tanki, tantsime nende kahuritega maha. Ja kui ta sõja lõpetas, siis ta ütles, et ta ei saanud enam enam projekteerida ta tal oli nagu see, kui me võime kadunud, niiet. Absoluutselt seda võimekust, et röövida ei taha. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Mida te arvate Kalevipoja kuju paigutamisest Tallinna lahte? Minu arust on see täiesti mõttetu, sellepärast et mille jaoks on vaja panna mingisugust suurkuju keset merd kõhu, äkki näiteks laevad pimedas sisse sõidavad? Tegelikult võiks olla küll sellepärast et see on ikkagi meie kultuuri sümbol ja siis kõik soomlased, rootslased tulevad ja näevad, neljas riik. Minu arvates on samasugune, et miks peaks panema lahte mingisuguse kuju, et see on minu arust täiesti mõttetu? Ei, mina olen nõus sellega, aga saarepiiga kõvaleval saare peale. Mina pooldan kuju panemist, see on eesti kultuuri sümbol kindlasti üks ja nii palju, kui ma olen uurinud selle kohta või näinud, milline see tuleb, siis ma arvan, et päris ilus ja ma ei usu, et see oleks nüüd probleemiks, mingi laevad hakkavad sinna sisse sõitma. Minule saatis meile sellepärast, et ta liiga massiivne. Ei oska kommenteerida. Jah, ma ei tea, ma arvan, et mulle ei meeldiks põhimõtteliselt ei poolda. Pärast, et kuidagi vats vaate ühelt poolt ja teiselt poolt, eks ole, nagu siin on juba pajatatud sellest asjast, eks ole, ja võetud nagu igasuguseid selliseid seisukohti, et ja üleüldse mulle see kuju ei meeldi kohast, kohast, mulle üldse see kuju ei meeldi, miks ta peab selle õnnetu paadiga seal olema, eks ole, miks ta peab olema nii sünge, eks ole, võib-olla meil oleks juba aeg uut kalevipoega tootma hakata, et mis me ikka vanas nii kõvasti kinni oleme. Selle poolt ma nagu üldiselt põhimõtteliselt mulle meeldib hea skulptuurid, ilusad on väga ilusaid asju tehtud Eestis, eks ole, ja ja jääme ikka oma heade traditsioonide juurde. Aga antud momendil vabandage väga, see Kalevipoeg mulle ei meeldi, aga see kohta? No vot, see on ju täiesti vaieldav ja kui ta veel räägitakse nii kalliks, oh issand jumal, kes seda kinni maksta jõuab. Maatolev Võrust ja ma ei teadnud sellest asjast midagi nii suurt. Minu arust võib täitsa olla, kui nad tahavad panna seda. Hästi, arvan. Ei kunst oli äärmiselt huvitav, jäin mõtlema seda Laapini juttu. Rääkis Leonardo st ja sellest, mismoodi Leonardo ju nagu me väga hästi teame, maalis omal ajal Moona Liisa ja ta tegi seda rikate rikastamist, see, mida raha eest. Ja kui ma jään mõtlema selle kalevipoja peale, siis see on ju ka tegelikult omamoodi väga sümboolne. Sa mõtled siis Edgari närida ei, absoluutselt ei, ei, ei unusta see ei mingit Edgarit. Vaatame Kalevipoeg, mida ta teeb ja selle skulptuuri pealt hoiab. Ta hoiab ju laeva, hoiab paati reisijaid täis paati süles on ju nii, ja kas see ei ole otsekui vihje sellele, et Eestis on olemas mees, kes võtab sülle laevatäie inimesi ja läheb kahlates läbi Soome lahe, nii et vesi lööb märjaks. Viimsi lööb märjaks koplimajad ja viib õnnelikult, inimesed Soome viib tõotatud maale. Ja toob nad sealt kunagi tagasi. Enn Enn Pant, jah, näiteks pant või noh, kes seal veel on, kantslerite nagu Saaremaal suurem ja rammusam kuidagi jah. Ülekuulamine.