Tere algab ülekuulamine, ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Meie tänane ülekuulatav sobib väga hästi järgmisse nimistusse proon Saul Johannes Käbin Elsa Gretskina, Artur-Bernhard, Upsi, Arnold Rüütel, Hendrik Allik, Albert Noorak, Alma Vaarman. Kas ingel või saatan? Millisesse nimekirja kuulub ülekuulatav täna seda, et tal on ülekuulamine. Täna on üle kuulatud Indrek Toome, enne kui ma ülekuulamisega alustame. Indrek päris mitte nüüd ringhäälingu nõukogu nimel, aga aga ma tean, et raadiokrunt on siin praegu müügis 130 150 miljonit, sellega saaksime kaubale. Hakkame mõtlema, hakkame rääkima, kui palju sellise krundi hind, ma usun, 150 võiks ju enam-vähem olla linnas, eks ju. Päris suur ja, aga põhimõtteliselt kõik sõltub sellest, palju me siia peale saaksime ehitada. Ja, ja tohutult lihtne on seda välja arvutada. Tähendab, ütleme, et krunt on 1000 ruutmeetri suurune, lubatakse ehitada sellele põhipindalaga, ütleme, 600 põhipinnale pinnaga maja. No palju ikka lubatakse, noh, üheksa on praegu 10 lubatakse järsku veel viis korrust. Tähendab, 15 korrust, korrutad 600-ga saad 9000 ruutmeetrit müügipinda, see on brutopind. Nüüd korrutad selle kuskil null oma 75-ga, saad netopinna nii. Ja siis vaatad, millega sa selle mahamütsile ruutmeetri umbes. Noh, täna sellises kohane maade kohas jäi, ei ole küsimust kõrgemalt korruselt, kus me praegu vaatame mere poole ja ma arvan, et võiks küsida 50 60 kuni 70000 krooni ruutmeetrilt. Aga madalamalt, noh, 40000-ga korrutad selle kõik asja läbi ja siis tahad oma kasumi saada, võtad, palju sa saad, võtad maha sellest oma kasumi ja siis sa vaatad, palju läheb ehitajale ja palju jääb krundi pinnaks. Viitekümmend päriselt lubada vist ei saa. Vaat kui ma teen vahepeal siin arvuti seisma pärast ütleb väga hea, lööme selle saate lõpuks kokku. Indrek Toome, kas ma ütlen õigesti, kui ma, kui ma teiega juttu alustas, ütlen, et me täna räägime täna vabariigi aastapäeval Eesti inimeste lemmikkommunistiga. Ja kohutavalt raske on endale hinnangut anda. Hakkasin selles saates endale hinnangut andma, aga põhimõtteliselt ma ei ole saanud Jahamat suhteliselt pika elu jooksul nuriseda, inimesed on minusse suhtunud päris kenasti ja, ja ütleksin, et peaaegu kogu mu elu jooksul. Sõimajaid on raudselt kümneid kordi vähem kui, kui inimesi, kes on minuga hea meelega läbimas ja koostööd tegemas. Et neid asju selgeks teha, kas Eesti on unustanud, kas Eesti üldse asju unustab, kuidas me oma minevikku lepime, tahan ma küsida seda veel, et kui kui tihti teie käest üldse küsitakse midagi sellist, mis on seotud selle möödanikuga. Kui tihti teile öeldakse, härra Toome, te olete ju kommunist. Mida teie siin üldse teete? Sel aastal tähistab SEB kinnisvara aktsiaselts oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Mina olen esimene palgaline töötaja selles firmas, nii et ma olen 15 aastat tegevpoliitikast eemal olnud minu teadlik otsus oli see, tulla ära poliitikast kes on selle 15 aastaga, see on minu poole pöördunud sõnaga, et olete kommunist ja ei taha teiega rääkida. Asti ei tule, nii et ei ole sellist inimest olnud. Mul on niisugune tunne, et ärimaailm on üldse praktiline ja pragmaatiline inimest vaadatakse rohkem tema teo järgi. Poliitikas kipub kahjuks olema see asi niimoodi, et järgi noh, keegi lubas midagi, noh nagu praegu seda suur lubamist aeg käib suurvõistlus või kes rohkem lubab? Eesti rahval on küll üks hea vanasõna, eksju, et luba ja on ka hea mees, aga minu meelest ei luba ja ei ole hea mees. Aga kas Eesti on selles mõttes unustanud teie arvates või on Eesti ühiskond, on ikka see taak veel seljas raskelt peal, et meie seas meid ka valitsemas hetkel on veel inimesed, keskkonnanõukogude korra ajal olid üsna kõrgetel kohtadel. See on üsna keeruline küsimus, ma olen selle üle mõelnud. Tähendab kui me läheme nüüd tagasi sinna aega, kus veel Eesti oli Eesti NSV siis väga raske on mõelda, et kogu eesti rahvas, eestlaskond oleks võtnud ühel heal päeval vastu otsuse läinud metsa partisani võix, et alustada siis ägedat võitlust vene okupatsiooni okupantide Moskva vastu. See on üsna keeruline ette kujutada. Ajaloos ei ole sellist nähtust kogunenud, rahvas suudaks okupandi eest ära pageda kuskile teise riiki, teise metsa ma ei tea istuda suurte laevade peale ära sõita, seda ei ole. Tavaliselt rahvas elab raske aja üle. Eriti suurt vaeva saavad teatud mõttes naisterahvad, kes peavad sel ajal ka ka lapsi ilmale tooma ja need rasked ajad üle elama. Aga see on minu meelest väga tähtis, et elatakse need rasked ajad üle, aga hinges hinges ju poksib kogu aeg soov olla vaba inimene. Ma ei ole näinud ühtegi inimest, kes põletaks endas hinges niisugust orjaleeki, saaks Maike edasi olla, orja saaks ma ikkagi noh, mõni eestlane, kes oleks mõelnud ka NSV Liidu ajal, et kui talle antakse võimalus valida, et kas sa tahad olla iseseisvas Eestis või sa tahaksid olla Moskva võimul? No mina selliseid ei tunne, ma arvan, et siiski mõned võisid olla, kes olid ennast juba teatud mõttes oma tegudega ja, ja käitumist ja suhtumist, ega noh, ütleme siis niimoodi Moskvale maha müünud, kehtedasid olla. No ma võin öelda, et kindlasti oli selliseks inimeseks palju lausutud Karl Vaino, kes ikka siis, kui kui hakkasid puhuma vabaduse tuuled ka siin meie maal ja peale Gorbatšovi perestroika algust. Noh, ta tundis ennast iga päevaga üha ebamugavamat ebamugavamalt ja, ja siis, kui oli esimene võimalus, siis ta ka sinna Moskvasse pages. Teil endal härra, toome mingit sellist, noh nagu süümepiina või mingit taaka kuskil kuklas kaamerdamas ei ole, et et pidin ma selle nõukogude võimuga selles mõttes koostööd tegema ja ikkagi parteiorganisatsioonidesse kuuluma ja lõpuks, eks ole, päris ju NSV tipus olema. Ausalt öeldes ei ole, sellepärast, et. Mul ei ole endal sellist tunnet, et ma oleks kellelegi inimesele isiklikult soovinud siin Eestimaal halba elades tööd tehes oma peret hoides seda. Tööd mul tuli teha tõesti väga mitmes kohal, ma olin komsomolitööl, ma olin parteide. Ma olin ministrite nõukogus kuni ministrite nõukogu esimeheni isegi mingisugune aeg, kui me tegime valitsuse reformi valitsuses esimees ja peaminister. Aga. Vaat, ma saaksin aru ja ma elaksin hirmsasti vast üle. Kui ma tunneksin, et ma tegin kellelegi halba on osa dissidente. Ma olen niinimetatud dissidentide nimetamist teisitimõtlejaid. Ma olen nendes paljudega rääkinud baretiga Tartuga, mitme teisega. Ma võin käe südamele panna ja öelda, et kui neid represseeriti, siis mitte kordagi ei küsitud nendelt partei organismi organisatsioonidelt, näiteks ma olin tol ajal, kui neid represseeriti Tartust Tartupati linnakomiteest kordagi küsitud parteile tegelikult mingit nõu või luba, et me hakkame nüüd represseerima, mis te arvate? KGB oli Nõukogude liidus ja ka Eestimaal täiesti sõltumatu, selline organisatsioon ta Moskvas allus ainult NLKP keskkomiteele ja kõik. Väljavõte toimikust kogutud materjalid toome Indrek sündinud 19. septembril 1943. aastal Tallinnas. On Eesti ärimees ja endine poliitik. Toome lõpetas 1968.-le Tallinna Polütehnilise Instituudi elektroonikainsenerina. Töötas aastatel 1972 kuni 1990 erinevatele eel KMÜ EKP juhtivatel kohtadel. Aastatel 1988 kuni 1990 oli Eesti NSV Ministrite nõukogu esimees. Aastatel 1990 kuni 1992 oli toome Eesti vabariigi ülemnõukogu saadik. Ülekuulamine jätkub ja kanala kulatav Indrek Toome, Indrek Toome, teil on olnud ja ma kujutan paljude jaoks selline imetlusväärne karjäär te olete saanud juhtida noh niivõrd-kuivõrd, aga ikkagi juhtida riiki, te olete saanud nii-öelda arvutada suuri summasid, eksju vaadata, tegeleda nii-öelda suurte projektidega, te olete saanud ennast realiseerida äris ja mu küsimus lähtub teadmisest või, või usustati ju iga sellise vaba rahva juures on, on oma protsent või paar selliseid edukaid majandustegelasi edukad ärimehi, kelle haare ulatub kaugele kodumaa piiride taha. Kas teil on tulnud ka kunagi kahetseda, teie sellised kõige elavamad aastad on läinud ikkagi nii-öelda nõukogude võimu ja nõukogude võimu Eestis koos töötamisele ja mitte ettevõtlusele, kus ta tõenäoliselt kuuluks just selle paari protsendi hulka. Hea küsimus, ma pean tunnistama, et ma ei ole mõelnud selle peale, sellepärast et ja omale nii praktilise meelega ma ju inseneriharidusega inimene. Et võib-olla ma ei oska unistada. Ja, ja kui ma nüüd hakkaksin rääkima jah, tol ajal, kui ma siis Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuselektroonikainsenerina lõpetasin, siis ma unistasin, et küll oleks hea kuskil seal noh, välismaal Soomes, Rootsis mujal tööstuselektroonikaga tegeleda. Unistus tunnistan ausalt ja seda teavad noh, tolleaegsed mu kaaslased, et ei vananenud üldse komsomoli tööle minna ega poliitikasse minna, vaid ma olin suunatud tööstuselektroonikakateedrisse. Aga läks nii, nagu läks ja, ja tollel ajal siis 66 60.-te aastate keskel teisel poolel Ma sattusin üsna elavalt sellisesse seltskonda kus oli palju noori ja selliseid ärksa loomuga inimesi. Üliõpilaskonna liidrid Tartus. Marju Lauristin, nik Titma, Karl Adamson, Jaak Aarma, Laur Karu, Jaak kallik, natukene noorem küll. Meil oli selline tunne et ikkagi tuleks katsuda siin nõukogude korra tingimustes ja Nõukogude Eestis seda olukorda muuta, teiseks, mitte nii Moskvaga ajalooliseks moskvameelseks, nagu siis taheti, vaid võitleme siis demokraatia demokratiseerimisest. Ma pean ütlema, et minu jaoks oli ilus aeg. Kui ma kuus aastat töötasin Tartus ja, ja see oli jälle siis juba Karl Vaino niisugune omapärane käik. Et saata mind. Tallinna Pelgulinna ja polütehnilise instituudi inimest saata Tartusse, kus Tartu vaim sööb kõik kõrvalt tulnud nagu präänikuid ära. Ning kui ta seal ellu kuus aastat ja need olid ilusad aastad, tegelikult. Kuidas te suhe oli, Karl Vainoga koos saunas olete käinud ja peale sauna vaikselt hoobi teinud? Kindlasti ei ole tõsi, räpad Karl Vainoga, ma ei ole käinud saunas või milles asi oli? Mul on niisugune tunne, et ta hoidis üsna sellist selget distantsi, olid teised mehed, kes tihti saunas käisid. Võin öelda, et kui ma tartus, töötasin üsna tihti. Me saime kokku, kui Tartusse tuli Johannes Käbin, tal olid. Ta oli juba tol ajal ülemnõukogu presiidiumi esimees, hiljem vahetas Arnold Rüütel ta siis välja. Et temaga meil olid väga pikad vestlused, aga aga Karl Vaino käitus sellise ülemusena rohkem niimoodi, hoidis selget distantsi ja, ja ei tahtnud endale kedagi ligi ligi lasta. Aga. Ikka üsna oskuslik selline moskva moskvameelne käsilane mis oli ikkagi see konkreetne ajend, miks te tulite rapoliitikas? Kahtlemata teil oleks olnud edasi võimalusi? Ütleme, selles mõttes isegi, ma arvan, et suuremad lapsed puht matemaatiliselt kui Arnold Rüütel? Jah, jälle jää küsimust, te olete hästi ette valmistanud ennast. 1990. aastal toimusid juba üsna vabades tingimustes uue Eesti NSV ülemnõukogu valimised. Ja siis ma pidin võtma vastu otsuse, kas ma jätkan poliitikas, noh, püüan selle tipptasandil olla või ma taandun sellest ja otsustasin, kuigi mu üsna lähedased sõbrad. Et paljud ministrid, kes olid tol ajal valitsuse eesotsas need pärast, kritiseerisid mind selle otsuse pärast. Et miks sa läksid ära, ma läksin tookord, lasin küll ennast ka valida ja üsna hästi sain sisse paremini kui Lennart Meri kellegi ühes ringkonnas, ma sain sisse, tema ei saanud tookord noh jah. Aga siis ma sain ja hilisemalt ülemnõukogu väliskomisjoni esimeheks, aga miks ma loobusin, sebisid, loobusin ma sellepärast, et ma tunnetasin, et mina olen ikkagi lõppude lõpuks inimene eilsest päevast ma olen töötanud selle süsteemi heaks, mis inimestele räägi, rääkisid minevikus sõnum minevikust ikkagi vaatamata jahmu populaarsus, tase oli päris päris hea, et päris kõrge. Ma arvan isegi, et võib-olla oleks ma läinud ka valitsuse juhi töötamisel võib-olla ka läbi. Aga ma vaatasin kuidagi pilguga ettepoole ja mõtlesin, et ei tuleb anda võimalus uutel jõududel, kes tulevad praegult poliitikasse, kellel on rahva absoluutne toetus nimetada ma tegin avalduse, siis ma ütlesin, et ma lähen nüüd tipp-poliitikast ära ja demokraatia on just siis kui rahulikul moel hääletamisega üks või lahkub, teine tuleb. Ja väga hea on, kui seega tulija saab juba eilseks järgmise mahahääletamisega ja kõik see asi toimiski. Tegelikult see oli üks niisugune demokraatia õppetund. Kas Arnold Rüütel oleks võinud teiega sarnaselt käituda ja siis näiteks tagasi astuda, mitte nüüd neid oodata pärast, eks ole, kui Lennart Meri on presidente pärast veel kannatada seda psühhoterrorit, nii nagu sa ise seda pärast ütles. Inimlikult. Kui sa inimlikult tahan, teil no minu käitumine minu samm näitab, kuidas mina õigesti täpselt samuti käitus, üks sisuliselt väljas. Vaat milles on kogu lugu, Arnold Rüütli töid ja tegemisi jälgides. Tali ju tegelikult kogu selle perioodi jooksul, mis oli nüüd tippuse president väli, sisuliselt oma selle eelmise elu vang. Ta ei saanud võtta vastu selliseid otsuseid nagu mida näiteks praegu võtab vastu ilves maha tapetud is. Ameeriklane son, ilvese suur pluss. Ja eelarvamuste vabalt suhtub kõigi kõigisse nendesse inimestesse, kes elavad siin Eestimaal olles eestlane, ole sa lätlane, juut või venelane, ukrainlane, sellepärast, et ta on sellest ühiskonnast tulnud, kus inimest vaadati kui inimest, mitte eeskätt selle järgi, kes su ema isa ja suhtubki niimoodi sõidab, Narva, oleks Rüütel Narva sõitnud, oleks öeldud. Kuule mees, sest sa teed, kui see on ju selgelt saama vana kommunist, Teedsin niukseid, imelikke kommunistlikke trikke. Aga niimoodi võime, me, ta ei julgenudki selliseid samme. Et selles mõttes rüütel jõudnud vaba moodsust tegemist. Kas need karjäärikommunistid ka teie aegsed kolleegid, kes täna on ju Eestis paljud juhtivatel kohtadel, kui mitte öelda lausa, eksju peaministrid välja kas nende puhul Nad, lihtsalt puudu julgusest või milles on küsimus teie arvates jälle isiklik, selline isiklik suhtumise küsimus, et nad eesti juhtimises siiamaani aktiivselt osalevad? Võiks enda jaoks selgeks rääkida kes need eesti kommunistid olid, kas nad olid ikka sellised veendunud inimesed. Kommunistid, kes uskusid partei programmi ja käitusid igapäevaselt põhikirja järgi uskusid näiteks kuuekümnendatel aastatel, nagu Hruštšov ütles, käesolev põlvkond elab seal 1980. aastal kommunismist. Tegelikult huvitav võrdlus praegu ka kõik lubavad, et 15 aasta pärast ma ei tea, mis me kõik siin saab olema. Pudrukeel vaadake nüüd, eksju sama. Või mitte, eks, aga õpitu jääb sügavale südamesse ja. Ma arvan, et absoluutne enamus ja siin toimetanud inimestest NLKP liikmetest olid lihtsalt pragmaatikud NLKP või partei tolleaegne, ei olnud tänases mõistes partei kui niisugune erakond kui niisugune teatud mõttes oli noh, teatud mõttes nagu ametiühing, me kõik pidime sinna kuuluma, kui me tahtsime tegusamad toimetada siin Eestimaad ei nõutud NLKP-sse astudes, et nii kuis astunud NLKP-sse siis sa oled nagu vabamüürlaste ordu liige ja kui me sulle nüüd homme ütleme, siis sa lähed, tapad need, ma ei oska öelda noh selle valla või, või selle, selle seltskonnainimesed. Sest partei tahab, seda, seda ei nõutud. Ma ütlen veel. Vaat miks ei küsita sellistelt tublid, et inimestelt, et mis te tegite ikkagi selle nõukogude võim Nende sees nagu Eesti NSV rahvakirjanik. Mille eest sai Eesti NSV rahvakirjaniku tiitli näiteks minu poolest väga-väga austus ja lugupeetud kirjanik loss. Selles staatuses on kirjas Nõukoguliku kasvatuse ja tublide selliste muutustest sotsialismi hüva, see ja nii edasi. Mitte selle eest, et ta oli suur nõukogude võimu ja Eesti NSV vastane. Aga miks ei krid, tema on ju teatud mõttes nagu samasugune teemias selle võimuteener, teeneline Eesti NSV, mitte eesti kirjanik. Ja ma võiksin neid päris mitmeid lugeda, kes on ju tublid inimesed, mina ei heida nendele midagi, et kenad ja toredad inimesed ainult kuidagi nopitakse, üks pisikene instruktor välja ja sellele hakatakse siis ma ei oska öelda kahvliga rindu torkima, aga teine, kes on teeneline inimene? Parteid rohkem ei ole tõmmanud parteisse peale peale NLKP. Meil üks katsetus oli, aga see ei olnud parteis, oli see. Ta ei ole Eesti, ega me ei tahtnud, oli liikumine. Jah, Tallinna kodanikeühendus talipartei on ju mõnus selline teistega kokku arutleda, poliitikat pärast lõikesaun ei ole tabanud rohkem vaata. Olen ühes parteis olnud täiesti pikka aega ja. Ma võtsin vastu otseselt ei, ma kuskile parteisse enam ei astu, aga millepärast? Sellepärast, et noh, ja aeglane näidanud, et mis on kõige hullem, minu meelest nende tänaste parteide juures et. Need parteid püüavad sinu isiksust maha suruda, sa ei ole enam isiksus, sa oled mingisugune putukas, mutukas, kruvikene, mutrikene, nii nagu sulle öeldakse, et sa nagu vanasti oli parteisõdur Maida suurul. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 28. novembril 1994 arreteeris Kaitsepolitsei Indrek Toome süüdistatuna 30000 krooni altkäemaksu pakkumises. Toome püüdis väljaost oma sõbra Meie ärimehe Mark riskin ja tema abikaasa ning tütre väidetavalt valeandmete esitamise teel saadud basse mille kapo oli neilt ära võtnud. 20. novembril 1995. aastal mõistis ringkonnakohus toomealtkäemaksu andmise katses süüdi ja karistas teda 3000 kroonise rahatrahviga. Eeluurimisega rajal viibis, toome 10 päeva vahi all. Ülekuulamine jätkub, ülekuulatav toome, jätkame nüüd tänases päevas tänase äri- ja avaliku sektori kokkupuutepunktil. Milliseks hindate tänasel päeval üldse praegu ütleme, Kinnisvara äri ja Eesti avaliku sektori, selliseid suhtlusstandardeid, on need puhtad, on need nii nagu peavad, kõik on jokk? Ma arvan, et ei ole ikka päris korras. Ja ma arvan seda sellepärast, et. Ma olen nõus sellega, et on kerkinud nii Tallinnas kui ka mujal erinevates piirkondades selliseid hooneid, selliseid rajatisi, mis mitte kuidagi ei oleks pidanud kerkima sellepärast et nende välja nägemine, nende sobivus sellesse kohta on rohkem kui kahtlane ja tekitab hulganisti küsimusi. Kuidas said nad sinna kerkida, kui Otto pikk kooskõlastuste rida? Väga pikk kooskõlastuste rida. Ja, ja väga demokraatlik on see mehhanism, mis lõppkokkuvõttes kinnitatud detailplaneeringu ja kinnitab, et antud hoone või rajatis sinna kohta sobib. Mõni näide ka konkreetselt, et olen näitel näiteks See minu meelest on. Väga ebaõnnestunud asi Viru tänaval, see, mis kaubamajas on see kaubamaja, no no kuidas võis midagi sellist ehitada sellisesse keskkonda? See tila kaardimaja ise on tegelikult väga vahva, kihvt maja oleks pidanud olema totaalselt teises kohas. Ma olen nõus. Ja selle protestiliikumisega, kuigi see protestiliikumise suhtes on mul oma arvamine, mis, mille nimel seda tehakse. Mis puudutab seda Raine karbi, seda endist poliitharidusmaja Karla katedraali hoone jätab mind teatud mõttes külmaks. See arhitektuur. Ma muide Raina kartma mu koolivend, nii et ma, ma tean seda väga hästi ja, ja me oleme temaga heades sidemetes olnud. Ma saan aru, et teed rumalus oleks selles kohas hoida praegu sellist maja seisab tühjalt. Tal ei ole funktsiooni, see tuleb ümber ehitada. Aga see esimene lahend, mis pakuti välja minu meelest see oleks olnud? Tähendab, see on väga tore, et härra Rebane seal on võtnud selle asja ülesse ja on hakanud mõtlema sobivamat arhitektuurset lahendust. Jubedus jubedus on see arendusprojekt. Kui sõita siis Tabasalu poole, paremat kätt jääb kui individuaal ja, ja ma ei tea, mis, kuidas seda elamurajooni nimetada eesti puhenwald öeldaks selle kohta. Ma arvan, et puhun, vald oli korraliku meie, kui lepingu järgi vaadata, aga see on midagi tõesti jubedat selle eest ikka peaks keegi. Kas hirmsasti endale tuhka pähe raputada, sellesse nimekirja ei mahu, näiteks Viru keskus. Sellepärast, et Viru keskus on minu meelest väga kena ja normaalne rajatud. Aga hämarik, äkki on liiga väikese kõrval? Hämariku üle võiks vaielda ja ma see on kunstimaitse juba kumb, kas ta on just kõige ilusam ja kas ta väike? Tähendab räägime siis sellest Viru keskuse juustust tähendab. Viru keskus on eeskätt funktsionaalne rajatis. Taan kaubakeskus. Maailmas ehitati möödunud sajandi algaastail ja ülemöödunud sajandi lõpus kaubamaju, kui paleesid, kus arhitektuurne kujundus ja No kõik on ainult välimus, oli, oli pomm. Londonis või Lafayette Pariisis või midagi taolist mujal maailmas kaasaegseid kaubanduskeskused on kõik funktsionaalsed, kes mõeldakse sisemuse peal vähem väliselu peale ja sisemuse kohta. Minu meelest ei ole Viru keskusest midagi öelda. Kui me kavandasime esialgu, et seal armastan ööpäevas tegelikult ütlemist päevast taevas on maksimum 30000 külastajat, siis praegu on igapäevased tsirka 35000 inimest ehk kuus miljon inimest käis sealt läbi, inimesed on ta omaks võtnud, kuid et hommikul on seal palju inimesi on päevalt, on õhtul. Ja mis puudutab nüüd tema välisilmet, siis siin on lõpuni viimata võib-olla mõningad sellised asjad nagu roheluse riputamine sealt kuskilt katuseäärtel allapoole ja. Tema siis oleks justkui need ripuvad laiali rippuvad aiad jah, et noh, niimoodi anda talle anda talle iluga juurde, mida võib. Tulla me peame sind suunama vast meie Viru keskust haldava siis ongi Viru keskuse juhatajat, et ta mõtleks rohkem sellele välisele ilule ka mis puudutab nüüd Viru poega just nimelt siis Viru poja, kusjuures siin ma näen puhtalt ainult sellist kuidas öelda poliitilist tagamaad. Kas keegi on selle krundi või selle koha kellelegi teisele ära lubanud? Ei ei, siin tahtis ja algatas selle võitluse. Minu meelest just mitte kõige taibukam poliitik. Palts Tõnis Palts. Teatud populistid poliitikute hulgas haarasid selles ka hirmsasti kinni. See oli just valimiste eel, kohalike valimiste eel, sest tohutult hea oli näiteks väga vaesel Tõnis Paltsu näidata, et ta on vaeste ja rõhutute eest võitleja ja sellised rikkurid nagu seal viruomanikud. Ja suuremad Robin. Laura, ma tean, et huligaanid need tulevad. Nüüd siis suruvad vaeseid linnaelanike igasuguste imeprojektidega päev, see on, see on nõme, et niimoodi räägitakse, väga piinlik on, et noh, tegelikult peaks ärimees kaitsma. Reformierakond ärimeestepartei, ma olen imestunud, et tema tuntud tegija seal Maret Maripuu Ma ei tea, mis ime sõnu tahan küll. Ühes oma artiklis kasutasin tsiteerisin seda, mis imesõnu, see inimene kõik kasutab selleks, et võidelda kinnisvaraarendajatega, ma ei tea, kas, kas, kas, No vägi peaksid need kinnisvaraarendajad kui erakonnale meeldivat, ütleme siis äri ja ettevõtlusvõib olla kas kilekotis ümbrikus mõnel muul moel või toel, viimane summa Tähendab mul on elus olnud, eks raske aeg olnud ja, ja ei ole üldse mõeldav, et seeesserrvee kinnisvarafirma hakkaks mingisuguseid selliseid samme astuma. Me ju taastunud ja mjastuga. Reserv ei ole kellelegi altkäemaks ei ole aga erakondi toetanud ametlikult. Erakondi oleme me oma pika ajaloo jooksul, aga noh, võrreldes teiste siin summadega, mis on räägitud, me ei ole pildile mahtunud Kas maadevahetusega teie kokku puutunud ei ole selles mõttes halvas mõttes loomulikult te saate aru, eks ole vast Villutada sõnaga ei ähvarda nagu täiega. Mingi jama praegu ei, tähendab nii, meie tahtsime ka maad vahetada, see on küll õigus. Ja, ja kui me kuulsime, et sellisel moel on võimalik maad vahetada, siis meil oli ühe projektiga seal ostentoori kõrvaldada. Pärnu maanteel oli. Selle detailplaneeringuga haaratud veel üks krunt tondi 10 otse üle tee praegu maa, eks ole, peatun seal tühermaa ja, ja me saime aru, et selline võimalus on seaduslikult olemas, ka meie ostsime siin Pirita kandis tüki maad kus mets peal ja ürgorg ligidalt ja hakkasime seda asja ajama, isiklikult ajasin seda asja, ma ajasin seda krundi, aga mis selle detailplaneeringu juurde juba? Minister Kranichi, mida me tahtsime algul osta seda maad kraaniks, ütles, et ja me paneme selle varsti müüki satu, osta, läks tema ära, ei mingisugust maatüki ostmist välja ei tulnud. Siis Me rääkisime uue ministriga, et tehke midagi, meil oleks seda maja maad väga vaja, et arendaja detailplaneering lõpuni, nii nagu tervikuna seda arhitektid nägid ei tulnud sellest midagi kõige välja. Ja, ja siis kuulsime ühel heal päeval hoopis üks, teine mees oli ostnud ja nüüd pärast tagantjärgi ajakirjandus sai ta üsna palju neid tiku ostetud ja meie ostsime tuse käest. Vettus ütles, et mul on selline maatükk, mille vastu huvi tunnete. Neemaksime küll täiesti sama hinna, mis ta. Ta ostis nii midagi. Kas keegi teeb praeguse, ütleme võimul olevate seltskondade toel midagi suurt Eestis midagi võib-olla me ei ole märganud, et kinnisvarainimesed ise teevad rääkida, omavahel räägite sosistada. Teie. Ebameeldiv konkurents sellepärast, et nad kuidagi nagu saavad nii-öelda seda nii-öelda solist eelisseisund tänu millelegi, kui ma nüüd võrdlen, et üks ja teine ja kolmas inimest sai väga edukalt ja üsna kiiresti maid vahetatud, aga aga neljas, viies, kuues, seitsmes, 10. kuidagi ei saanud ja väga pika aja jooksul, siis ütleme niimoodi, et mul tekivad kõhklused. Aga praegu midagi muud sarnast kuskil toimumas. Ei usu, ei usu, ma usun, et iga selline isegi selline sellises seisus olev aktsioon, nagu te pealt on, see kahtlemata aitab kaasa õhu puhastamisele. Kui veel selle lõigu lõpetuseks juttu sellest raskest ajast tuli, riskin, millega tegeleb praegu? Ta on Eesti vabariigi kodanik, muide kõik Need inimesed, kelle pärast teatud mõttes mina kannatasin, need kõik inimesed vaatamata sellele, et ka valitsuse tasandil ja kapo tasandil tehti kõik, et need inimesi kuidagi siis hoida teemal Eesti vabariigi kodakondsusest ja kodaniku staatusest. See ei läinud läbi need inimesena kõiki Eesti vabariigi kodanikud. Ja no ma ütlen ainult ühe lause, see, mis minuga tol ajal tehti. See jääb KAPO südametunnistusele, sest et tolleaegseid seadusi, et midagi taolist ei lubanud teha, see on ka Jüri Pihli südametunnistusel. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Akadeemilise matemaatika seltsi järeltulija, Eesti matemaatika seltsi asutamise konverents peeti seitsmeteistkümnendal septembril 1987. aastal Tartu riikliku ülikooli aulas. Sele korraldasid Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse ministeerium, Eesti NSV Teaduste Akadeemia ja Eesti NSV haridusministeerium. Barentsi avas Tartu riikliku ülikooli professor Ülo Lumiste. ENSV kõrg- ja keskerihariduse ministeeriumi poolse tervituskõne pidas Heimar peremees. Valitsuse telegrammiga tervitas konverentsist osavõtjaid Indrek Toome. Akadeemik Arnold Humal ei saanud tervislikel põhjustel Tallinnast Tartusse sõita. Praegu on veel Eesti vabariigi sünnipäeval täna laupäeval nendest asjadest, mis Eesti vabariiki täna puudutavad. Kuidas teile isiklikult tundub see, mis, mis Eesti poliitilised parteid on vastu valimisi üles kruttinud anno Domini 2006, see valimiskampaania, mis peaks inimesi riigikokku viima? Ma on varasematest üsna erinev. Mulle ka tundub, et ta on erinev. Mul on tunne, et inimesed on segaduses. Päris suures segaduses. Ja, ja Te, mõtlete valijaid või te mõtlete kandideerida? Need kandideerijad ja nende taga olevad parteid on? Ma ei tea, ma arvan millegipärast keelega sellise segaduse tekitanud, et et sisulised asjad on viidud kuskile kurat teab kuhu, ma ei oska isegi aimata, kas nad on viidud mingisugused P, R mehed. Need nüüd valitsevad kogu Eesti demokraatlikku poliitmaastiku ja need siis võitlevad nagu omavahel, kes toob oma trikitamisega rohkem valijaid tema palganud partei taha. See on väga kole asi või see asi niimoodi on, sisuliselt peaks meie teiega. Me oleme teie julgemalt helis. Kahjuks koldava kodanikumeile peaks ikka selgeks tegema, et vaat, meil on sisuliselt vaat see vahe, sisuliselt see vahe. Ja kui te valiti meie poolt, Me viime sisulised, vaat seda poliitikat ellu. Aga nüüd on läinud selleks rahapakkumine, millest ma juba rääkisin, et helge tulevik on kõik raha taga. Kusjuures jube seda vaadata, kuidas, kuidas siis. Kuidas mõned loosungid kõlavad? No võtame kasvõi Keskerakond loosungi, rikas riik. Mis seal parem, palk, parem palk. Igasuguse normaalse järgi on ju asi tagurpidi. Kui inimene teeb tööd, saab ta rohkem palka ja tasarohkem maksta makse. Riik läheb rikkamaks. Või siis keegi seisab suure hunniku raha eest ja ütleb. Me anname, me anname kuidas saab üks või teine või kolmas partei, anda kellelegi midagi raha, see raha on ju riigi kodanikkonna raha. See ei ole partei raha, et kui ma saan selle kapi juurde, siis ma nüüd annan teile, temal ei ole volijaga seda raha, mis on kodanikkonna riigile. Mul on kahju natukene sellest meie eesti rahvast, sest tunne tuleb vahepeal peale selle 101-le inimesele. Selleks et rõõmsalt tegutseda ja, ja seal siis sebida. Seda rahvast eriti vaja ei ole. Sellepärast et üks kord nelja aasta tagant tehakse kõik siis PR puhul ja tulge nüüd ikkagi valige, et me saaksime just nii palju valijaid kokku, et me saaksime oma legitiimsuse. Aga pärast seda ei lähe keegi kuskil selle valija juurde, küsi, et kuidas siis niimoodi teile tundub, kas saame hakkama või ei saa hakkama pärast vastupidi, ma olen kuulnud selliseid Deniteed, et. Me ei peagi teile siin aru, anna nelja aasta pärast ei ole veel valijat, jahti, infot, kust ma tean, et te olete minu valis just ma kuulan praegu ja mul kangesti nagu Elisa kellukesin aiste vahel, et, et ülekuulamise kambris, räägib Eesti vabariigis pettunud kodanik. Ei, vastupidi, vastupidi, maad pole kuskil öelnud, et oleks pettunud, ma ei ole kõige vähematki, tegelikult on mul on tunne, et meil just vastupidi, on siin Eesti vabariigis läinud paremini, kui ma ootasin. Aga see, kui sa oled mingi asja vastu karm ja niuksed see tähendab seda, et ma suhtun sellesse asjasse aktiivselt, ma elan seda üle, et see on minu jaoks mule, peksab, järelikult armastab just väga õige. Ja, ja mul on niisugune võib-olla üleskutse just, et, et Soome rohkem hästi ütlesid. Katsume rohkem peksta neid, kes peaksid rohkem võib-olla tegema selle rahva jaoks ja oleme aktiivsemad ja, ja näitama, et nad on närilised, olema riigiisad ja, ja seda eesti rahvast juhtima. Ja, ja küll nad saavad ka tublimataks, nii et ei, mina, vastupidi, arvan, et on meil väga hästi läinud ja läheb ka veel paremini. Saab näha. Räägime natukene teie kolleegidest, teie, teie, teie igapäevaelus kindlasti sagedasti kokku puutute inimestega, kelle osas meil siin pööblil julgen silda kaasa arvata ja hooti mulje, et Eesti ärimehest on saanud selline selline. No andke andeks, ma, ma ei mõtle kahtlemata, eks ju, aga aga selline üldkuvand või pilt, et tegemist on sellise küünilise, suhteliselt ignorantse ja, ja sageli aga tihtipeale ütleme selles otseselt sõna otseses mõttes välja rumala inimesega äris, eks, Eesti ärimees, selline keskmine kulu, kas see on selline noh, ütleme palgalisi, ajakirjanduse kättemaks Eesti ärimeestele või siiski nendes sõnades on mingi selline tegelikkus ja tõde kirjaska. Ma arvan, et kahtlemata on sellest ikka ka kirjas mitte niimoodi, et nüüd mõeldi selline kuvand välja ja siis pruugitakse ühe või teise või kolmanda teineteise külge. Ei mind teeb vahel kurvaks, ei ta nimesid nimetada, aga vot selline. Aga see on nähtavasti kujunenud ainult aastate jooksul selline arusaam, teatud inimestele. Ma raha ei saanud, kõik, ma saan endale raha eest posti kui vaja linnapea posti. Kui tahan, tim partei. Kui tahan, lähen ja ostan mingisuguse seltskonna ära. Ahah, nüüd tahan kuidagi mõjutada. Ostan seal ajakirju ja ajalehti kokku ja teen selle asja ära, mis ma tahaksin niimoodi. Aga see ei ole hääl. See ei, ei näita just väga avarat mõistust. Pigem vastupidi, inimene on selle selle raha väe mammona ohver. Tuletan meelde see pöörles päris ära ka ikka mõnel mehel aga pole sellest pööramisest enam palju puudu. Valusad sõnad, ma olen kindel, et nad kuulavad ja jäävad selle üle järgi mõtlema. Meil selle vestluse lõpuks on nüüd aeg helistada ühele tunnistajale, kellele ma kõne proovime teha. Ma arvan, et võiks helistada Jaak Kaarmale. Tema tunneb mind nii pikka aega, et me oleme kõrvuti elanud väga-väga pika elu ja ja tal on just sünnipäev ka siin nende päevade sees. Nii et oli sünnipäevaga, tähistame seda just 24. ehk täna tuletame nooremale kuulajale meelde Jaak Aarma, kes oli mõnusam. Jaak Aarma oli Ülikooli ajal tal jurist. Hariduse ülikooli ajal oli temaga tubli komsomolitegija nagu minagi. Ainult et mina olin siis TPIs tema ülikoolis. Hilisemalt oli ta minu ajal minu valitsuses kultuuriminister, aga praegult on ta ka juba pikka aega äris ja kindlasti olete kuulnud sellisest toredast kirjastusest teat trikki kontserdist nagu Ilo. Ta on selle suuromanik ja nõukogu esimees. Tere päevast, Jaak Aarma, tere Vaino symbol. Rääkisime siin just hetk tagasi Indrek Toomega, et on aeg panna uuesti valitsus kokku tooma, hakkaks peaministriks? Mina juhiksin ideoloogiliselt ja teie võtaksite kultuuriotsad enda kätte. Ma saan muidugi aru, ettepanek on ootamatu, aga oleksite nõus siis, kui Indrek Toome teeks ettepaneku ja kutsuks mingit ühist ettevõtmist temaga koos alustama. Mingit ühist ettevõtmist küll. Kas nüüd valitsust hakkaksime viitsikski enam teha? See on nagu nagu, nagu lõbustusi. Mis on see Indrek Toome juures, Jaak Aarma, mis teid võlub ja mis paneb nii-öelda täiesti enesekindlalt ütlema praegu, et kui miskit ühist oleks vaja koos teha, siis igal juhul teeks ja väga suurt küsimust sellest ei tekiks. No see on usaldus, mis on aastakümnete jooksul tekkinud. Tunneme teineteist ülikooliaegsest, ülikoolijärgsest ajast ja üksteise saatust ja läbielamisi, nii et oleks täitsa mõnus mõnus inimene ka midagi veel ette võtta. Tuletame hetkeks aga mängime ja teeme mitte valitsust. Ja vot seal ma siia olgu peale, jätame selle valitsuse katsi, toetame seda ülikooliaega meelde, sellepärast et sellega kahtlemata on aeg milline tahes seostuvad inimese kõige ilusamad ajad, seda on alati kõige põnevamad, teadagi, vanus selline. Rääkige nüüd, Toome küll kuuleb siin seda praegu pealt, aga ma palun, et ta vahele ei segaks. Mõni selline detail või aspekt, mis lubaks uskuda, et toome ei omandanud ülikoolis ainult partei ajalugu, vaid võttis aktiivselt osa ka nii-öelda seltsielust, korraldas nii-öelda mingeid ettevõtmisi, oli mingite sündmuste taga ja, ja, ja, ja juhtis, juhtis ka sellist vaba aja veetmist täiel rinnal. No meil oli see õnn, et need olid need ju kuulsad, kuldsed kuuekümnendad, kus tundsime nihukest vabanemisaega ja Me mõlemad lõime kaasa tolleaegses komsomolis. Me oleme küll eraldi, tema oli siis tippis kaisi komsomolisekretäriks mingi aja ja mina ülikoolis ja toimusesse kuuekümnete aastate lõpupoole ka nii-öelda üliõpilaskonna mingisugune ühinemine ja suured ettevõtmised, mille jäljed nähtavasti on tänapäevani. Kuulge, mis me toome, oli, kas toona oli see mees, kes ütles ise? Kuulge, ma tean, kus kohast saab vahend, on need õlled ära või ütles ta kellelegi, et kuule, sina, sul on noored jalad, tugevat silka ja toored, hellad sealt ära. Oi, see, siis oli ta nii kärmas, poiss jooksis kohe ise. Selge suured välja Kaarma. Indrek Toome täitsa suurepärane välja, mismoodi ta oma vormi hoiate. Mul oli väga hea sõber, oli kahjuks laul karu, kellega me samuti saime tuttavaks. Üliõpilastena. Ja kui ma tartus töötasin, siis lasin Dali Maarjamõisa haigla peaarst. Ja ma kuna ma olen siiski sünnilt südamehaige, mul mitraal klapiga probleeme. Kogu aeg sime, lasin kontrollida ja kus ma olin seal nagu neil 40 aastane. Ja Laur ütles, et kuule, sa peaksid endale mõtlema mingisuguse niukse füüsilise koormuse. Nüüd, vaat kui sõber niimoodi ütleb, et sul on seda vaja teha, siis ma hakkasin ja niimoodi ma olen nüüd 25 aastat siis ma ujusin Tartus ja jooksin ja nüüd viimased Tartust, ma tulin 84. tagasi, tähendab, viimased 22 aastat olen ma iga nädal kaks korda korvpalli mängimas käinud ja, ja, ja ükskord tennist, nii et kolm korda nädalas, nii nagu soovitatakse ja organism peab vastu ja mõõdukate luuviisid. Õlut ma joon ääretult vähe, aga mõne risti vahest küll ja tunnen ennast hästi ja seda peab ka ilusti vastu, kui lumi sulab ja platsid on uuesti kuivad. Meile sind väga väikese trenni tenniseväljakul teete, palun lepime kokku. Väljavõte toimikust tunnistajat. Ütles, et ei noh, õige mees ajab äri praegu, mis siis, et kommunist oli, aga nüüd on õige mees nagu. Ei ütle midagi, teame vanad, vana kommunist. Uus kapitalism, vara, kommunist, minagi. No eks ta üks aktiivne inimene lihtsalt olnud eluaeg nii enne praegu nagu vaikse Vi pole nagunii palju nii palju tähelepanu temale pööratud, aga panin, ma arvan, positiivse või midagi. Noh, kui kellelgi juba poliitikasse läheb, siis nad noh, ma ei tea. Ega eesti rahvas need poliitikud eriti ei armasta. Ei, ma tean lihtsalt nägude ajal inimese nägu. Välimuse järgi on normaalse inimese mulje taga. Ministrite nõukogu presiidiumi esimees oli kunagi siis nihverdas kinnisvara endale hilja, muud ei mäleta. Hetkel ei ole isegi jälgida poliitikas õnneks kõrvale, tõmmandu on siis on piisavalt palju kokku ahminud, kuna pole vana peaminister, eks omal ajal, kes olid ju parteimehed, see oli hüppelaud, eks ju. Asjade juurde, mina ei oska midagi talle ja pahazonovias, ma arvan, normaalinimene, noh, vaikses tugevasti Eesti iseseisvuse kaasas. Anaparteilane alb inimene, ühesõnaga ei meeldi. Mis ta ikka venelane tegija, nüüd on pool Tallinna omale äiendina restorani hotellidesse räti, inimene nagu inimene ikka, ütleme keskmine. Tahtsin ka mõned, mis need on, need on tavaliselt seemned. Kuule, kas sa ei kuulanud siis Indrek ütles selgelt, et Viru keskus oleks väga ilus. Kui seal kasvaksid mõned taimed, sa Isabel, nimetasin andeks, ribadeks neid kuidagi. Nii et paneme praegu aknalauale juba valmis. Me hakkame kasutama. Ma arvan, et on viimane aeg, mis vanema mina olen pragmaatiline inimene, minu arust võiks olla seal lagune regis. Paraadil on väga ilusad rohelised, pealsed. Kurki võiks seal olla vabalt, seal võiks olla vabalt mõned lilled. Ja näiteks ütleme rukkilill, rahvuslill, karikakar põllulill, selline ilus aasal ja. Ei, see on see vähemalt samad, meeles peavad meeles pead. Ülekuulamine.