Järgmine tunnike klassikaraadioeetrist on väike tagasivaade augustikuusse. Nii Kuressaares toimusid kammermuusika päevad. Saate pani kokku Marcheli rohuga. Tavapärasest rohkem on tänavu pihlakaid. Vanarahva tõlgetsusi on mitmeid, seega ei oskagi täpselt öelda, kas saavad kõik vanatüdrukud mehele või tuleb tõeliselt külm ja lumerohke talv. Eks seda saab siis näha. Küll, olid need pihlakakobarad kõige mahlakamad. Augustikuu teisel nädalal. Just siis, kui Kuressaares toimusid kammermuusika päevad seekord juba kuuendat korda, muide muusikapäevad, nagu seda juba Kuressaare omadele kohane, olid tõeliselt kõrge tasemega. Seda kinnitasin nii väljapeetud muusikud kodumaalt, eriti aga piiri tagant kaunilt, kuid hoolikalt valitud kavad ja kõik muusikapäevade köögipoolde ehk siis organisatoorse esse külge puutuv kunstiline juht, nagu ikka Andres baasia abiline number üks, nagu ikka, Tiiu Villsaar. Ja nagu ikka olid kammermuusika saavad ka seekord kummardus heliloojale ühele kindlale heliloojale ja seekord avaldati austust prantsuse helilooja Gabrieli Foreele, kelle sünnist käesoleva aasta maikuul möödus 155 aastat. Osa mainitud helilooja loomingust võtavadki enda alla just granaadid, triot, kvartetis Clintetid üle 100 laenu ja muudki kammeržanrist. Andres Paas lootis festivali, nimetame seda muusikasündmus nonii, avasõnas, et iga kuulaja leiab endale midagi hingekosutuseks ning tabab kordumatu muusika ime. Kuressaare linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Urve Tiidus nimetas aga Kuressaare kammermuusikapäevi linna visiitkaardiks. Ma tõesti ütlesin, et see Kuressaare kammermuusika festival on üks Kuressaare visiitkaarte, kahtlemata on neid teisi, aga, aga sellise väga hea muusika vallas on ta seda kindlasti meie oma kultuuriprojektirahadest toetame seda igal aastal ja see summa on praegu selline, et me oleme korraldajatega rääkinud, et kui me ei taha, et see festival kasvaks kammermuusika päevad, kui nad laieneksid ja areneksid, et siis see summa võiks samaks jääda. Korraldajad näevad, et see areneks edasi, saaks veel rohkem rahvusvahelisemad kõlapinda, see tähendab seda, et ka see toetus peab kasvama. Ma ütlesin ka seda tõesti siin selles väikeses lühikeses oma kõnes, et meie hindame seda kultuuris olles siin linnas ja ilmselt peaksime seda rohkem ka toetama. Üks niisugune toetusavaldus on kindlasti see, et me peame linnale muretsema klaveri. Ja nagu omavalitsuses on, et otsused tehakse siiski kollegiaalselt ja päris üksinda siin midagi otsustada ei saa, siis üks selline koht, kus need otsused tehakse ja vajadustele nagu tutatakson are linna arengukava. Ja seal arengukavas on praegu sees, et Kuressaare linn peab ostma väga hea kontsertklaveri ja see on kahtlemata üks selle toetuse väljendusviise, selle linnavalitsuse ja omavalitsuse poolt. Kui palju venib kultuurirahadest Hoolde, saame leida rahasid, see paistab järgmisel aastal ja see tähendab ka seda, et et korraldajad ilmselt peavadki võib-olla projektidest moodi kirjutama kui seni. Kindlasti ma usun, et nad küsivad võib-olla juurde, sest ma tean, et on plaanis kutsuda siia rohkem veel rahvusvahelisi, et tõsta seda taset veelgi ja mainet võib-olla arendada suurema publiku seas, kui ta võib-olla praegu on. Vot see poes see näitab seda, et küllap seda vaja on. Ja see, et lisalugusid tellitakse, see tähendab seda, et on väga head esinejad Se valike esinejate suhtes ja, ja teoste suhtes on tehtud väga hea. Mis see muud näitab, küllap see näitab ka seda, et ja kammermuusikapäevadele koguneb asjatundlik publik. Avakontsert oli märkimisväärselt avarama kandepinnaga kui nii mõnedki teised kammermuusika päevadel toimunud kontserdid. Üles astusid noored ja andekad muusikud Venemaalt. Kammerans ingli Moskva solistid, liige, Tšaikovski nimelise Moskva konservatooriumi aspirantuuri lõpetanud Stepan Jaakovitš viiulil Moskva riikliku konservatooriumi aspirantuuri lõpetanud ja praegu samas ülikoolis kontsertmeistri ametit pidav Natalja Ardaaševa publiku lemmikuks kujunenud Rustam komatškov. Kolmik üheaastane noor tšellist, kes töötab Moskva filharmoonia õlise kontserdiühingu solistina muusikute perekonnast ja lõpetanud koos Natalja ka Moskva Riikliku konservatooriumi aspirantuuri taskus peotäis laureaadi diplomeid rahvusvahelistelt konkurssidel, manustama pisut ebaharilikku, istumismaneeriga ja muusikasse süvenemisega. Nii omaselt ja nii loomulikult, et võitis esimesest hetkest kõikide südamed. Niivõrd intiimne oli see hingepaljastus läbi muusika. Et esimesed plaksutused pärast teose lõppu mõjusid karjuva kuriteona oleks veel kauemgi, kasvõi mõned hetked tahtnud koos selle noore muusikaga lennata läbi vahetute tajumiste andmise ja saamise rõõmu, olla osake tema poolt pakutud muusikast. Ega siis polegi imestada, et juba avakontserdi esimene pool lõppes lisalugudega. Rosdamikunatš kohvi eestimaise publikuga väga rahule. Mulle meeldib siin väga imeline publik. Meeldiv on eestlastele mängida ja tagasiside on tugev. Mulle meeldib väga Eestis. Organisatsiooniline külg on väga kõrgetasemeline, vähemalt paljudel festivalidel ja kohalik organisatsioon on väga hea. Andres on kõik ülihästi korraldanud midagi segamusitseerimisel. Ütlen veel kord, et organisatsioon on väga kõrgel tasemel. Mõtlesin, milline on pillimehe taevane elu ja kui palju kontserte tuleb aastas. Selle peale arvastani. Või no ma ei tea, palju mul aastas kontsert on, aga kuus tuleb oma viis, kuus kontserti ja selleks tuleb palju harjutada. Päevaplaani On kuidas on, kuid kogu aeg tuleb pilli soojas hoida, eriti kontsertreiside ajal. Tuleb palju tööd teha. Küsimuse peale, kas ta tuleks Kuressaarde veel? Vastas ta, nii. Tunglemine Jesud Cheostud võõrlogistika suurima heameelega. Mul on suur au osaleda sellel festivalil. Suurima heameelega suhtlen eesti publikuga. Avakontserdist järgmine õhtu oli samuti erilise õhkkonnaga toimuvasse kontsert raekoja saalis ja esinejaks oli duo kitarristid Peterson jahvletist Tauno Saviauk. Kõnekas ehk fakt, et kontsert hilines 20 minutit, kuna publikut kogunes nii palju, et raekojas ei jätkunud luule ja need tuli lihtsalt siis mujalt juurde tuua. Kontsert Rottelised promenaadi sisaldas endas nii Sisaskit, villan loobusid kui pead Sollat. Ja muidugi kamalutäis lisalugusid. Kontserdi vaheajal rääkisin kuulaja Elleniga ja küsisin näida, temale pakub sellise kontserdi külastamine. Minu meelest selline muusika nagu praegu siin kõlab, see sisemiselt lihtsalt puhastab ja mul oli seal tuden. Ma ikka naeran, et pale seesmiselt saunas käinud. Ja meil tõesti imetlema Tiiu Villsaar, kes tõesti ma ei tea, kuidas ta neid organiseerib, nii odavalt, kontserte ja ma käin absoluutselt kõikidel nendel kontsadel, iga aastaga tase tõuseb ja näiteks eilne kontsert, see oli lausa vapustav. Imetlesin seda noort Moskvalannat, sest ta oli nii lennukeneni jõuliselt mängiste klaver helises, tal. Võrratu oli. Kuidas teiega arvate, kas Kuressaarde on vaja selliseid kammermuusikapäevasid? Muidugi on, nad on nende igatepidi õigustanud ja faasani tõesti oma Saaremaa patrioot. Siis kui nad algasid, siis me olime hädas isegi publikule ja ja kui tuli 20 kuni 40 kuulama, aga juba möödunud aastal tuuakse lisakohti ja ja tõepoolest oodatakse neid Winuja peal muusikat igatahes inimesena mängus tohutul tähtsaks. Näiteks minu isa õppis Läänemaa Õpetajate seminaris Nende kõige tähtsama õpetajale Cyrillus Kreek, ma ei ole kuulnud isegi inimese kohta nii palju kiidusõnu. Ja tema tegi nimed lihtsalt. Ja tõesti, muusikaline kasvatus peaks koolis olema üks tähtsamaid aineid, mina olen ise elude teinud matemaatikaõpetajana ja ülikooli lõpetanud, matemaatikas. Aga muusikat tõesti lausa imet, mis tunne ja pärast kontserte, kui te tavaliselt olete käinud kontserdil, noh kui nii-öelda tahaks lennata eriti kõrgelt. Modoni näite adme, ERMi ema on mu sõbranna ja Pärnus. Me käisime Tretjakovi viiulikontserdil ja see oli midagi vapustavat. No kõik olid ekstaasis, laula ja lõpuks ta lõpetas minu lapsepõlves lemmikpalaga doselli serenaad ja kui me siis välja tulime, Sunim festivalil siin tunne, et me oleme kaaluta olekus. Pärast emotsionaalset kontserti pärisin Teet Peterson elt, kuidas talle meeldis Kuressaare publik. Ja fantastiline publik on, see aasta on on kõikidel eelnevatel aastatel ka olnud, kui on siin olnud nende kammermuusika päevade raames kontserdid, valida on täis ja, ja iga-aastane ühtviisi täis ja see aasta oli nii, et lisatoole veel ja see on niisugune tore, tore oli, ühest küljest teisest küljest edendaja teisest küljest näitab, et võiks olla Kuressaares isegi suuremad saalid. No ja nii ei pruugi olla talvel ja sügisel ja kevadel, et suvel on siin palju turiste ja täna oli ka, nii et nägupidi ma tean ja, ja personaalselt tunnen neid muusikakooli inimesi ja muusikuid, kes alati on kontserditel ja siis alati on väga palju turiste Põhjamaadest, Kesk-Euroopast, igalt poolt. Predile see, et publik plaksutab tagasi pidevalt mitu-mitu korda järjest Tuleb jälle mängida. Ja siis, kui plaksutatakse tagasi, tuleb jälle vänkide. See tähendab seda, et peab olema alati palju lisapalasid varaks. Aga tegelikult ta vist annab väga palju, eks ole, nii. Muidugi ta annab selle suure energia, eks ole, tagasi, mis sa oled kontserdi jooksul ära andnud, ühelt poolt teiselt poolt, see on ikkagi intervjuudele tunnustus, et järelikult see kontsert läks korda, võitja repertuaar meeldis, mäng meeldis, ma ei tea, mis ei ole patt öelda iga intervjuu, sest ta teab, et ta vajab seda. Seda tagasisidet. Tänane kontsert kandis nime eksootilised promenaadil ja, ja see oli tegelikult väga nõudlik repertuaar, mida te mängisite. Mis nüüd puudutab pealkirja, mina pole kunagi suur pealkirjad meister olnud, need on teiste pandud siin ka, aga tõepoolest eksootilise muusikaga oli tegemist, seda siis nii kaugete maade autorite loominguga Kuiga ka kahe Eesti helilooja, kes on käsitlenud siis nii-öelda võõramaiseid teemasid, niux oli idamaine ja teine oli Hispaania kõik niimoodi mitte pretendeerida päris idama muusikale päris Hispaania muusikale, aga viidates sinnapoole selliste sugemetega Kuressaare publik, nagu ma just enne ütlesin, siis siin oli palju kohalikke muusikuid, kes, kes loomulikult on nii seda repertuaari kui, kui paljusid teisi palasid kuuland plaatidelt või kontserditelt nüüd turistide hulgas kunagi, kes siin võib-olla siin võib-olla tippmuusikuid kuskilt maailmast puhkamas, eks ole, või lihtsalt muusikahuvilisi või nii nagu ma täna lugesin Kuressaare lehest või Saaremaalehest nende oopereid päevade kohta, siis siin oli ikka väga-väga palju niisugust asjatundlikku publikut igalt poolt Euroopast, kes käivad oma kodulinnades või lähikonnas kõrgetasemelisi ooperietendusi kõrgetasemeliste solistide kuulamas. Kammermuusika puhul on samamoodi publiku võimalus siin selline olemas. Duo Tiit Peterson, Tauno Saviauk on tegelikult ka väga kõrgekvaliteetne muusika, ütleme niimoodi. Ja publik tõepoolest tundub väga hindavad, missugune on tuua suvi. Kas kontserdit rohkem. Põhimõtteliselt on kõik suvedanud kontserte rohkelt sel suvel me oleme teinud väga vähe koostööd ainult juunikuus Ungaris kahe kontserdiga, nüüd täna siin see oli selline omavaheline kokkulepet sel suvel me teeme vähem, vaatame siis, mis toob sügis ja järgmised aedne suved, teist otsustab repertuaarivaliku hoiaks, me otsime seda ikka ise, mis ühele jääb silma ja kõrvu ja otsime noote ja kuulame, mida mujal tehakse, kui miski hakkab niimoodi kõrvad? Ta võiks ise ka mängides otsime selle ülesse ja, ja põhimõtteliselt ikka mõlemad seal tuua puhul ikka. Kas, kuidas Nathan maja kammermuusikapäevasid kindlasti on, sellepärast et mitte ainult tänane kontsertjoon täis, vaid eelmine aasta olid põhimõtteliselt kõik kontserdid olnud täis ja nüüd sel aastal siis avakontsert oli, on täis ja sedasama kontsert oli, on väga hea kvaliteediga kõik ja küllap see läheb niimoodi edasi kõhtu. Kuressaare kammermuusika päevade kolmas kontsert oli samuti väga eriline. Üles astus hoonest kvintett koosseisus Andres Paas, klaver, Ugandi viiul, Kristjan Saar tšello ja lisaks kaks verinoort muusikut Ungarist Tarbanascle Helmen, esimene viiul ja katalinkokas Alt Ungari L1 toonane klaverikvintett. See mall on esimene teos, mida helilooja ise pidas fookuse numbri vääriliseks. Eestis esitati seda teostaga üldse esimest korda. Võttis pakutu hästi vastu vaatamata ehk sellele, et tugevalt erinevad olid muusikute temperamendid. Niga harjutustundidest oli vist mõnes kohas pisut väheseks jäänud. Siiski on üldmulje väga positiivne. Ning nagu ikka isane koodeta keegi koju ei läinud. Enamus kontserte toimus Kuressaare muusikakooli saalis. Olen ise oma värske väljanägemise, kaunite kaardinate ning suurte valgete akendega väga koduselt. Ja sellises pisut jahedas ja vaikses koolimajas tegime juttu muusikakooli direktori Tiit Kösteriga. Jah, see on vaikus enne tormi muidugi ja haagise kooliaegses kätega tule, meil on, kolis üle 200 lapse, 225 last oli möödunud õppeaastal. Ma loodan, et sel aastal tuleb see arv umbes umbes sama erialad on meil kõigepealt need klassikalised erialad, mis on niimoodi aastaga mõned juba jooksnud kõikides Eestimaa muusika hoolides ikka klaverist peale. See kõige Marsem eriala viiul, akordion, puhkpille on meil praegu on kaks puhkpilliõpetajad ja, ja ühesõnaga päris kõike puhkpill on võimalik õppida. Siis on meil veel kitarriosaga, mind on kooriklass, samuti üritame ka niukseid rahvalikke pille nagu kannel siin ja, ja tundub, et selle vastu on ka huvi olemas, aga need on need põhilised erialad ikkagi ja siis noh, me nimetame seda erialaga veel siis nõndanimetatud putkades osakonnaks sest seal saab kitarri õppida siis nii ütleme kas jätkuga lakuga või siis klassikalist kitarri. Ja ühtlasi noh, on võimalus ka seda ühendada, lauluga piirab teatud määral see, et noh, võib-olla meile piisa kõikidele erialadele kõikidel pillidel, õpetajaid ja teine asi, et ega see rahakott ei ole ka lõpmatu ja kuskil on piirid, missugustele ja aladele on kõige rohkem soovijaid praegult rikaga, kõige populaarsem eriala on klaverieriala ja siis järgmisena võib-olla mainiksin kitarri, kes seltskond, kes laps õpetab selles mõttes õpetajaskond? Jah, on meil päris tubli ja valdavat kõikuma lained ja kes on rohkem õppinud, kes on vähem õppinud, ma pean ütlema, et meil on koolis praegu 28 õpetajat. Ja no osa nendest töötab küll väga väikse koormusega jama, kohakaaslased, aga ütleme 25 nendest on kohe kindlalt põhikohaga täiskoormusega ja rohkem ka nendest pooled on omandanud kõrghariduse. Sel aastal liitub endale veel kaks noort õpetajat, see põhikontingent on ikkagi sellest samast muusikakoolist välja kasvanud omal ajal. Mida teie jaoks tähendab teie enda kooli õpilane niivõrd väärtuslikku ja niivõrd kõrgtasemelist muusikat siiasamma kooliseinte vahele katsub ikka tuua. Tuleb lihtsalt tänada neid meie kooli Viistlasid kunagisi, kellel on nii palju missioonitunnet ja, ja tahtmist, et tuua Saaremaale Niukest kõrgtasemel muusikat, ühesõnaga jazz, rahaline toetus, mis siin igalt poolt tuleb, see on suhteliselt väga väike. Aga see tahtmine ja näiteks nagu Andres, aga siiski noh, see on ka sellest, et saarlane on üldse üks imelik inimene. Ta on omamoodi oma saare patrioot ja, ja, ja ilma saare maht tavaliselt suurt elada ei saa hästi ja, ja selle tõttu, ükskõik kus nemad ka viibivad, annad siis mandrimaal või kuskil mujal maailmas nad ikkagi kisuvad Saaremaa poole tagasi ja selle tõttu ma olen täitsa veendunud, et eks, eks Andreski kui vähemalt välja kasvanud muusik tahab anda oma parima, selleks siuksed sarnane, aga näeb, mis maailmas tegelikult tehakse muusika valdkonnas. Mis te arvate, kas Saaremaa publik on ka muusikalises mõttes läbi nende Kuressaare kammermuusika päevade saanud ennast pisut harida? Ma arvan kindlasti kindlasti, sest et no ma olen Canitasin muusikakooli direktorina 11 aastat olnud ennem seda sai nagu ka mandrimaal oldud ja, ja selles mõttes ma tean, et ega siin Saaremaal selle kontserteluga kõik asjad korras Nad küll sest tipptasemel kontsert toimus suhteliselt väga vähe ja, ja selle tõttu noh, rahvas ei olnudki nagu harjunud võib-olla käima kontsertidel. Ja näiteks ma seal päris mitme nihukese inimesega rääkinud, kes muusikast kaugelt mööda käinud, et noh, et ta küsib, et miks, miks masina tulema arusaama kesistaks, happed ühelgi käinud, et tuleksid korra istuksid ja et võib-olla hakkaks sul hästi meeldimise asi, ma olen täitsa veendunud, et see niimoodi ongi. Et keegi toob oma tuttava sõbra kontserdile, kutsub ja nad saavad elamuse sellest, sest et noh, ma ütleks ühte asja, et ka veel, et Saaremaal üldse viimastena aastatel on see muusikaelu suuresti hakanud elavnema. Siin toimub päris palju muusikaüritusi ja, ja selles mõttes need kammermuusika päevad, nad on neid väga omanäolised. Ja selles noh, kuidas öelda. Väga lai publikum küll ei haaku, arvasin, ise kindlasti ei jõua. Aga need saalid, aiad, kes praegult usinasti käivad kontsertidel ja elavad kaasa ja silmad säravad ja plaksutavad, nendele läheb ta ilmselt peale noh, võrreldes nende esimestega on publikumi Arvikal ainult kasvanud, nii palju, et praegult meie muusikakoolis kaal hakkab väikseks jääma. Maasikakoolisaalil on. Väga oluline, peaaegu et kandev roll tegelikult nende kammermuusika päevade osas just nimelt tänu oma väga ilusale ja ma ei oskagi öelda, kas päris värskelt remonditud paistab küll niuke pintslisuust tulnud just äsja ja kaunis mööbel ja kenad kardinad ja selline see on tõeliselt kammerlik. Kas te arvate, et kanepi kammermuusika päevad kuidagi tõstavad selle? Kuressaare muusikakooli mainet kindlasti tõstavad, sest et juba juba see on ilus, muusikakooli nimi käib ikkagi läbi ja muusikalis midagi toimub, sest et kui ma siin oleksime terve suve oma uksi kinni hoidnud, majal oleks surnud, see oleks kole. Sest mul on, teeb see omamoodi muidugi rõõmu, et terve juulikuu käisid, siin on käinud muusikud koos, küll nad on harjutanud suvemuusikaorkestriga, küll nüüd praegutse kammermuusikaesinejad, kes ja kõik kokku tulevat maja elab oma elu. Selles mõttes ma leian, et need üritused siin majas on väga tänuväärt ja see laseb, kuidas me oleme püüdnud seda kontserdikontsertidel käimiste kontsertidel propageerimist suurelt viimastel aastatel nagu sõda edendada? Kuressaare kammermuusika päevade andunud kuulaja löövi olen külastanud kontserte pea kammerMoska esimestest päevadest peale. Mida siis pakub ühele saare prouale, kes on oma hinge müünud klassikalisele muusikale kaane suveõhtul, kontserdile minek ja seda küsisingi? Sisemine vajadus. Kuigi ma kodus kuulan piisavalt raadiot, aga elav esitus on elav esitus ja esiteks juba see, kui see tuuakse kodulinna kätte siis oleks lausa kurjasti seda mitte kasutada seda võimalust, sest Tallinna sõitu tuleb saarlastel ikka harva ette. Sellega tahaks nagu tõesti oma tänu avaldada ka nendele, kes tulevad ja kes musitseerivad meile siin. Et ma ei kujuta ette koju jäämist, kui kui pillid mängivad. Et inimesed, kes tulevad pakkunud oma oma kava ja oma muusikat, kas on mõnikord selline tunne, et see ei ole nagu päris õige muusika, mida siia Kuressaarde oleks vaja, või tunnet, et see, see kama valik on päris päris täpne ja päris vajalikes sellel momendil ma arvan, nii et valik on kindlasti õige ja kui mina ei saa mõnest asjast aru, siis on see minu võhiklikkust tõttu. Kindlasti on teised, kes seda mõistavad paremini kui mina. Aga palju on ka otse, mis läheb südamesse. Aga miks sa oled saarlane, sellisele akadeemilisele kontserdile kontserte vaja muidugi talve jooksul on küll mõned, aga põhilootus on ikka suve peale. Aga igasse publik ei olegi kõik saarlastest. Minu meelest on siin palju võõrast rahvast palju sisse sõitnud. Mina isiklikult tahaksin, et inimesed mõistaksid, millest nad on, ilma et nad tuleksid kontserdile. On teil mingisugune isiklik suhe, Andresega? Ei ole, aga varasemalt, kui ma olen näinud, kuidas ta kirikus mängib orelit, siis see mulle väga imponeerib temast haldus, nihukest, jõudu ja nihukest. Noh, väga sümpaatne. Kui Andres ise laval esineb nende festivalil päevade raames, kas siis vaadata ka pisut teistmoodi, et ikkagi kunstiline juht vastutab kõige selle eest, ta ise peab küll nagu topeltmängu mängima topelt närvid olema, aga kas kuulaja vaatab ka Andres pisut teistmoodi kui, kui ehk mõnda teist mängijat, mis te arvate? Mina isklikult küll sel hetkel, kui ta mängib, ei vaata teisiti, sest tema on koos selle ansambliga, kellega ta mängib ja ta sulab sinna sisse ja ma ei mõtle selle peale, et tema oleks nagu midagi rohkemat kui teised muuse Mose kandid. Kas Kuressaare muusikaelu on mul õige arusaamine elavnenud tegelikult suvel ja, ja mis siin siis talvel üldse toimub? Talvel on üksikud kontserdid, aga põhirähk ikka suvel. Ja nüüd, kui on Saaremaal neete muusika kammermuusika päevad möödas, siis on meie jaoks ka nagu suvi möödas, sest ooperipäevad on möödas ja midagi pole enam vaadata. Muusikalisest küljest, kas Kuressaares elades on, on väikene selline vinn südames pealinna vastu Tallinna vastu, kus on kontserdisaale iga päris mitmeid ja publikut napib. Kas tundub see nagu tänamatu olevat pöörlemist sellelt tasemelt, et meil ei ole võimalik sõita? Ta ainult kontsertide pärast Tallinna, aga tahaks, et meie rahvas siin küll oleks natuke elaval. Ma olen mõelnud, et muusikakooli õpetajad peaksid tundma rohkem vastutust rahva harimise eest sest nemad on asja õppinud ja kunagi ei ole meil siin muusikakooli, õpetajate kontserti. Võiksid niuksed, väiksed kammerõhtut, ruumid on selle jaoks olemas ja, ja küllap leiaks ka nihukese väikse publikul ka, kümmekond inimest oleks piisavalt. See võiks olla Siuke väike kammerlik esinemine kasvõi kohvitassi juures ja ümber laua aga vanema rahva harimiseks, selgitavate märkustega ja ma usun, et, et sellest saaks asja minu meelest muusikakooli õpetajad on natuke leiget selle koha pealt, tegelevad oma õpilastega ja ei tunne rohkem vastutust, kui nemad ei tee, siis ei tee seda keegi. Proua nimi on kirglik klassikaraadiokuulaja ja tema endi sõnul tunneb ta kõige suuremat puudust just inimesest kellega muusikast rääkida. Sellest ajast, kui tuli klassikaraadio, nii et see terve päevane programm ja pärast öösel programm, siis ei olnud minu jaoks enam teisi raadiojaamasid peale klassikaraadio. Ainult sinna peale, see jäi seda öösel ja ma kuulan seda päeval. Vähemalt mul on istuv tööviis, raadiumal mängib kogu aeg ja kui ma saan oma mõtteid muusika juurde panna, siis ma seda ka teen. Ja mõnikord mõni asi tõmbab nii tähelepanu, et otse keset tuba seisma, jään kuulama ja tulen koju, esimene asi on ikka, panen klassikaraadio mängima. Hommikul ma ärkan varakult sellest saadik, kui see ööprogramm käib, ärkan ma igal kellaajal, kas kell kolm, kas kell neli kahhel vihkas kell kuus ja voodi kõrval raadio ja kõrvaklapid ja siis ma kuulan, mõnikord ma jään veel magama hommikul ärkan siis natuke enne kuute või niimoodi, aga kui ma olen küllalt välja puhanud, siis ma kuulan, kuni tööleminekuni Bach on minu jaoks veel küllalt raske, ma ma tahan teda rohkem tundma õppida, sest orelimuusika üldse natukene raske. Aga muidugi mu lemmik on, on viiul ja viiulikontserdid ja suutnud endale muretseda pagaliini kõik kuus viiulikontserti ja mai väsinik kuulamast lõpmatuseni. Ma kuulen kõike, mis mulle meeldib, seda ma naudin rohkem ja mõnda muud asja vähem. Aga Ma ei pane iialgi klassikaraadiot kinni, sellepärast et mulle üks lugu ei meeldi. Ma kuulen ikka ja ma, ma saan aru, et mu teadmised ei ole küllalt piisavalt, et mõista kõike, aga mis mulle nagu vähem meeldib, see on see Gregoriaani laulda ja siis saksakeelne niukene kammerlaul, seda ma ka vähem naudi. Aga muidu noh, Beethoveni sümfooniad, mul on kõik üheksa olemas ja praegu ma loen Beethoveni elulugu ja ma kuulen neid lõpmatuseni ja ma ikka naudin neid kõiki. Kurvastab see, et öösi see programmi juures ei ole ühtegi viidet. Inimene kuulab, siis ta igal juhul tahab teada, mida ta kuulab. Millal on heliloojad selle kirjutanud, mis asjaoludel öösel oli aega seda tõesti kuulata ja laseb vahel õnnetuks. Nii et, et see on tutta muusika, sa oled seda kuulnud, see meeldib sulle ja sa ei saa kuskilt teada, mis see on. Vahel on niimoodi, et tuleb tuttav ette, ma mõtlen, et aga mul on see plaadi peal, millesse otsin plaadi, panen peale ja noh, muidugi ma olen siis ise omaga rahul, kui ma leian, et jah, see oli õige lukku. Asi oli paigas, aga üldiselt ma olen selle peale küll mõelnud, et nii väga tahaks. Tahaks õpetust ja tahaks selgitust, et klassikaraadio võiks rohkem teha. Nii loengusarjas kohe neid, et teatud päevadel teatud tundidel ma tean, et, et nüüd on sellest heliloojast ja see ja samast heliloojast võib ju käia kohe mitu nädalat järjest ja, ja sellest oleks ikka palju, aga ma olin äärmiselt nördinud, kui selgus, et televisiooni saatekava ei trikki enam ära. Klassikaraadio seda üksikasjalik saatekava, mis oli vähemalt hommikuse Aja kohta, see oli uskumatu minu jaoks, ma ei saanud aru, kuidas saab minu olukord, informeerituse suutis minna halvemaks, kui ta oli seni. Aga nii ta on ja tahan järgmiste päevade programmi. Ma pean töö juures selt klassikaraadiost arvutist välja kirjutama endale kõik käsitsi või Sist kopeerima, tähendab printima välja. Ma ei tea, mis põhjusel see võeti ära sealt televisiooni saatekavas, see on kahetsusväärne. Kuressaare kammermuusika päevadel on täiesti omanäoline publik ei saanud tõmmata ühtegi ühist joont, ei olnud nad kõik noored ega vanad olnud ka kõik arvatavasti muusikainimesed ei olnud, kuigi eestlasedki. Mõningate põhjanaabritega suheldes selgus, et nad on just parasjagu batooriumis, aga et kontsertide külastamine pidavat hoopis tervendavamalt mõjuma vähemalt hingele publiku muuhulgas oli mitmetel õhtutel ka väga sümpaatne proua, kelle elutee teda hoopis Inglismaale elama viinud. Tahtsingi teada, millised on tema emotsioonid Kuressaares. Ma leian, et see on väga liigutav ja ma tunnen sellest suurt mõnu. Kas te arvate, et siia Kuressaare on vaja selliseid muusikaõhtuid? Muidugi, igal pool on need vaja, ükskõik kui väike või suur-le linn ja inimesed ikkagi avastavad ilusat muusikat ja mul on väga kahju, et ma isegi ooperipäevadest ei saanud osa võtta, ma kuulsin, et need olid ka väga, väga ilusad. Loodan, et käia alati toote nisukesi õhtuse inimestele. Kui te lähete kontserdile, kas te lähete eelarvamusega teateid? Täna näiteks mängib tšello, et ma tean, millist muusikat ma ootan. Te, olete kontserdile ja olete avatud ja ootate sellelt interpreedid, hästi palju. Olen avatud ja ma lähen lastesse vaatega, aga kui ma mina olen, siis muidugi ma võib-olla eelistan ühte instrumenti rohkem kui teist. Viiul on minu lemmik, aga üldiselt kõik on väga kena. Ja ma tõesti olen liigutatud, kui palju noori inimesi, milline. Ent neil on ja seda peab hindama. Kas te ise olete ka muusikat õppinud? Ei ole üldsegi, aga ma armastan muusikat, mitte küll kahjuks öelda seda tänapäeva muusikat, aga aegsed ja tantsumuusikat. Ja üldiselt ma armastan. Kammermuusika päevadel astusid üles ka kontserdi külastajatele tuttavad muusikud, pealinnast nii suuremates kollektiivides mängijad, solistid kui õppejõud ja teisedki. Ole Vaino mäe Lembit Orgse duett hindemetisonaadis jäi küll selle õhtu kaunimaks numbriks kui muusikud alustasid kiirustades koduteed, et jõuda veel viimasele praamile. Pärisin üle vainu mehelt, kas ta on ikka iseseisev puhkpill või kuuluta rohkem orkestri koosseisu. Hobune on loomulikult eeskätt siiski sümfooniaorkestri pill kuid samas on ka kirjutatud palju kammermuusikat vahele, nii et raske öelda, kasutatakse siin ja sealpool. Mis on sellise väikse saali nagu siin Kuressaare muusika? Koolis võlu ja valu. Ega see nüüd nii väike ei tundunudki, üldiselt ei ole kunagi varem mänginud selles saalis ja alguses tundus võib-olla kõmisev natuke palju siin niisugused kivist seinad, aga publikuga võib-olla et publik oli nii soe, aitas kaasa selleks, aga kokkuvõttes oli siin päris mõnus mängida, nii, publikuga jäid rahule. Väga rahul, aitäh. Kammermuusika päevade lõppkontserdil astusid üles kvartett koosseisus Mati Nikolai klaver, Mauno männi viiul, Martti Mägi, Viola. Ja Tõnu Jõesaar tšello esinesid ka avakontserdil üles astunud noored vene muusikud. Aga kaunimad hetked kuulusid sellest kontserdist ehk vähemalt siinkõneleja arvates küll tuua le Villu Valdma, Andres Paas. Samas esituses kõlasid Foree laulud Villu Valdma kaasaini jutule vahetult enne. Kontserti Millu, sina ei ole Kuressaares sugugi mitte esimest korda nendel kammermuusika päevadel. Ütle mulle, miks sa jälle tagasi tuled. Kammermuusika päevad on lihtsalt üks väga tore üritus, ma kohe tunnen puudust sellest, kui ma suvel ei saa kord Kuressaares kammermuusika päevadel olla ja musitseerida siin heade pianistidega, heade lauljatega ja nii edasi. Sina oled väga eripalgeline laulja, sa oled ooperirollidest ja muusikalidest läbi imbunud. Mida sulle selline kammerlik žanr pakub? Sinule kui lauljale. Kui midagi sellist, midagi väga palju südamele ja hingele just sellepärast ma teengi, ega ta ju tegelikult finantsiliselt ära tasu, aga ma olen seda muusikas 1000 kammerlaulu liidi teinud juba üle 10 aasta. Ja see on mulle nii nii hinge hingelähedaseks saanud ja õppinud, õppinud tundma tantse ja muusikalisi lähenemisi. See on fantastiline tunne, kui sa saad sellist muusikat teha, mida võib-olla muusikalides ja barrettides ja mõnikord ka ooperites nii nüansseeritud muusikat ei ole. Tänavustel kammermuusika päevadel solid, ainuke vokalist ja esitasite Andres baasika kahekesi Horee laule. Räägi mulle pisut, milline on Andres koos musitseerimisel. No meie koostöö on juba kestnud õige mitu, mitu aastat ja mul on temaga väga mõnus musitseerida, meil on selline ühine mõtlemine, muusikaline mõtlemine, et me ei pea väga palju rääkima proovides, me saame poole sõnaga nagu teineteisest aru, me ei peagi kõik lahti rääkima. Me hakkame muusikat tegema ja ta tuleb nagu laulu sees juba läheb paika sellesse, see on kõige parem tunne. Ja kunagi pole ükski kontsert meil olnud nagu ühe sarnane, et me täiendame ja musitseerisime. Kuidagi muusikaline hingus tuleb kontserdil veel juurde ja niimoodi ja me hingame nagu ühtemoodi selles suhtes selles suhtes on väga hea tunne teha temaga tööd. Kuressaare on heas mõttes provints, siia väga palju sellist kõrgtasemelist muusikat ei tule, ütle mulle, kuidas sina arvad, Vello on see nii, et selline kammerlik muusika, mida siin pakutakse nende muusikaga päevade raames aitab ka nii-öelda tavainimesel paremini võib-olla õppida mõistma üldse klassikalist muusikat ja üldse sellist akadeemilist kontserti. Kontsert nagu selline abivahend ka? No kindlasti on, me ei tohi kunagi ära unustada, mis ühiskonnas me oleme tulnud kas seal nagu oli selline militaarmuusika natukene põlu all ja me kõik õpime alles, teeme neid samme ja ja loomulikult tuleb publikut kasvatada selles suunas, et ka kõrgklassikaline muusika oleks kättesaadav kõigile ja kõik saaksid sellest Aru ma arvan, et me oleme väga hea töö siin Kuressaares juba teinud ja seda on näha ka poolikust, kui palju siin kontserditel juba käib? Kõik muusika ei ole väga kerge muusika, väga raske on kuulata, kui ei ole harjunud ja seda rõõmsam on näha, kui palju huvilisi on tulnud kuulama. Ütle vilja veel seda, kas arvad, et Kuressaare kammermuusika päevad on leidnud oma koha Kuressaare kultuurielus ja kas nad jäävad püsima? Ma olen selles täiesti kindel, ma ei kõhkle selles hetkegi. Andres on väga head tööd siin teinud ja ma olen täiesti kindel, et tal jätkub energiat ka edasi tegemiseks. War. Selline see oli see muusika suursündmus Kuressaares Kuuendat kammermuusika päevad oli nagu ikka, täis head muusikat, emotsionaalseid muusikuid ja mööduski, see festival kuidagi omamoodi vaikselt ilma imalate õlle reklaamideta vaheajal kohustusliku konjaki tegusteerimiseta ja sellise rumala meediakärata olid kuidagi väga väljapeetud, muusikapäevad sellised õukondlikud heas mõttes kallitele oodatud külalistele muusika nautijatele imedeotsijatele. Andres Paasi jutule pääsesin alles pärast festivali lõpetamist. Ütlus. Müüa imelihtsalt kogu selle muusika kõrvaldamisega loodetakse kuulata sellega, noh muidugi ma olen õnnelik, et kõik oli hästi läinud. Kas seitsmendat olevat kindlasti tulevad, panin juurde, sealhulgas aitäh. Te kuulsite saadet Kuressaare kuuendatest kammermuusikapäevadest. Saate pani kokku Margeli rõhuga.